Nädal välismeedias: 18.-24.veebruar 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

A second Irish rejection of the Nice Treaty will halt EU enlargement and have serious political consequences for the country, EU Commissioner for External Relations Chris Patten said. "It will stop the enlargement and some people, with whom I do not have any sympathy, will inevitably say that here is a country that has done well out of the EU over many years but is not prepared to extend these benefits to countries that have suffered from the division of Europe for 50 years. (Afp, Reuters, 18.02)

The EU needs radical changes so it may function after enlargement, the deputy chairman of the convention that will soon begin debating the bloc's future said. "Enlargement requires radical changes, the epoch of evolutions is over," Jean-Luc Dehaene was quoted as saying. The former Belgian prime minister said enlargement was "too big a challenge" to accomplish by "traditional methods". Dehaene said the Convention on the Future of Europe must draft a new treaty for the operation of the bloc after enlargement. (Afp, 21.02)

Disagreement between EU countries over the cost of incorporating new member states will be resolved through hard negotiations and should not delay the enlargement programme, Swedish PM Göran Persson said. "I think that EU enlargement will go as planned. I'm pretty sure of it," Persson told. "But no one thinks that we will get there without hard negotiations. It's going to be very tough. There are going to be crises and chaos in the end," he said. (Reuters, 23.02)

Front-running candidate countries for EU membership must not be forced to wait for laggards to join the bloc, Hungary's PM Viktor Orban said. Speaking at the EP, Orban urged that Brussels stick to its "road map" for wrapping up accession talks by end of this year. "Some countries cannot be made to wait until others are ready to join. It could be that one country is facing difficulties (but) we'd rather give priority to the calendar set out in the road map," he said. (Afp, 20.02)

Hungarian PM Viktor Orban lobbied the EU to grant his country's farmers the same level of subsidies as those inside the EU after Hungary's accession. "The Hungarian economy including agriculture is quite competitive. Hungary is the only candidate country with a trade surplus in agriculture with the EU," Orban told after talks with Commission President Romano Prodi. Prodi made clear the candidates were unlikely to wring any more money from the EU at this stage. Prodi defended the transition period, noting that Spain and Portugal had faced a similar period of adjustment before gaining full access to the EU's Common Agricultural Policy (CAP) after they joined the bloc in the 1980s. He also denied that the debate about farm aid would delay the enlargement process. (Reuters, 20.02)

Slovenia's FM Dimitry Rupel said the 10 countries on the fast track to EU membership should unite to boost their influence at a convention to map out the future of the EU. "Next week the convention will start in Brussels and the candidate countries will also have a voice there, so it might be a good idea see if we have common views regarding the solutions, the new constitution," Rupel told. "The constitution of the EU will affect our countries too so it might be a good idea to have these consultations and this coordination," he added. (Reuters, 21.02)

Spain cautioned against potential food safety risks as the EU enlarges to include former Communist states to the east. Agriculture Minister Miguel Arias Canete said most of the applicant countries hoping to join the EU by 2004 must improve food safety controls and watch a "porous" border with countries further east where checks on food are almost non-existent. (Reuters, 21.02)

Saksamaa ajakirjandus

Juba enne ELi laienemist tülitsevad uniooni 15 liikmesriiki selle üle, milliseid toetusi nad saavad jätkuvalt pärast ELi laienemist. Kõikidele liitudele kehtib printsiip - kes liikmeks saab, peab omaks võtma kehtivad reeglid. Hiljemalt märtsis peab EK esitama vähemalt ELi liikmesriikide valitsustele projektid ühise seisukoha saavutamiseks. Alles pärast ühise platvormi leidmist võib sügisel alustada otsustavaid läbirääkimisi Idaga. Ametlikult räägib Brüssel "läbirääkimistest" ELi kandidaatriikidega, kuid sõna "dikteerima" oleks tõetruum. ELi sisesed piirid rahade jaotamise osas on kergelt paika pandud - need, kes seniajani Brüsseli rahasüstidest olulist kasu lõikasid (nt. Prantsusmaa, Hispaania), tahaksid ka pärast uniooni laienemist 2004. a. märkimisväärset kasu saada. Või vähemalt võimalikult vähe oma "suguvendadele" Idast anda. Samal ajal soovivad Saksamaa, Hollandi või Austria valitsused reformide läbiviimist juba enne ELi laienemist. Uniooni peamised rahastajad kardavad, et ilma reformideta peavad nad topelt nii palju ühiskassasse maksma hakkama. Haag ja Berliin tahavad nn. otsetoetuste maksmist ka praegustes ELi liikmesriikides lõpetada. (Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 20.02)

ELi kandidaatriigid tunnevad ennast EK põllumajandustoetusi puudutava ettepaneku tõttu diskrimineeritutena. ELi kandidaatriikidel ei pöörle kõik raha, vaid ka tunnete ümber. Kaks aastat enne võimalust uniooniga liitumiseks süveneb ELi kandidaatriikides tunne, nagu ei tahetaks neid uniooni. "Kui tegemist on ELi lõpliku ettepanekuga, tähendaks see, et EL ei taha laienemist," hoiatab Poola põllumajandusminister Jaroslaw Kalinowski. Sellele, et Brüsseli pakkumine veel halvem võiks olla, et taha Kalinowski isegi mitte mõelda. Aga tuleks mõelda, kuna enamus ELi liikmesriike peavad EK ettepanekut ikka veel liialt kulukaks. ELi kandidaatriikide kodanikele tundub, et unioon tahab laienemist teha "nii odavaks kui võimalik". Loeb aga tulevaste ELi kodanike arvamus, sest liitumisreferendumil antakse selle põhjal hääl kas ELiga liitumise poolt või vastu. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 20.02)

Taani ajakirjandus

Majanduslik allakäik sunnib Berliini esitama karme nõudmisi põllumajandusreformi suhtes. Saksamaa soovib saada garantiid ELi põllumajanduspoliitika reformimise kohta enne, kui liidukantsler Gerhard Schröder kirjutab alla nõusolekule ELi idalaienemise osas. See omakorda tähendab, et Saksamaa ootab juba detsembris ELi liikmesriikidelt põllumajandusreformiks kindlate printsiipide paikapanekut. Detsembris oodatakse Kopenhaageni tippkohtumiselt 10 Ida-Euroopa riigi vastuvõtmist ELi, kuid Saksamaa nõudmised võivad tippkohtumise käiku muuta. Saksamaa on vastu ka otsetoetuste maksmisele, milles neid toetab Prantsusmaa. Argumentideks on, et otsetoetused on takistusteks Ida-Euroopa põllumajanduspoliitika reformimisel. (Hugo Gården, B¢rsen, 15.02)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi rahandusminister Bosse Ringholm leiab, et ELi laienemine võib osutuda Rootsi jaoks liiga kalliks. Antud avaldus on tekitanud Rootsi valitsuses konflikti nende jaoks väga tähtsas küsimuses. Konflikt võib radikaalselt muuta Rootsi valitsuse rolli läbirääkimistel idalaienemise üle - tugevast toetajast kuni pidurdajani välja. Rootsi välisministeerium minister Anna Lindhiga eesotsas on põhimõtteliselt kiitnud heaks EK esialgsed kavad laienemise maksumuse kohta. Rahandusministeerium Bosse Ringholmi juhtimisel ei taha aga kuidagi nõustuda EK ideedega. Rootsi jaoks tähendaks EK ettepanekutega nõustumine ELi liikmemaksu tõusu umbes kaks miljardit krooni igal aastal kuni 2006. aastani. (Rolf Gustavsson, Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 23.02)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine tekitab vastuolulisi tundeid venelaste seas, kuid Venemaa majanduspiirkonnale oleks ELi laienemine positiivseks värskenduseks. Mõlemad osapooled saavad kasu, kui kaubandus endiste sotsialismimaade vahel saab taas tuult tiibadesse. Sel arvamusel on Turu kaubanduskõrgkooli professor Urpo Kivikari, kes on kahe aasta jooksul tegutsenud ka Venemaa valitsuse majandusnõunikuna ELi poolt finantseeritavas uurimusprojektis. Kivikarit kurvastab see, et arutelu Venemaa ja muu Euroopa majandussuhete arendamisest on jäänud NATO laienemise varju, seda nii Venemaal kui Läänes. (Matti Remes, Taloussanomat, 23.02)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The head of the EU's key reform body, former French president Valery Giscard d'Estaing, proposed that the EU adopt a form of constitution to guide its work over the next quarter of a century. "What we will propose is to have - to try to have - a sort of basic text. I would call that a 'traite constitutif', a constitutive act, for the EU. So it would be a scheme like a constitution for certain countries, but a global proposal for the whole of Europe," Giscard pointed out. (Afp, 18.02)

Britain could accept a EU constitution provided it allows member states more influence in the community and simplifies the way the union operates, British Foreign Secretary Jack Straw said. "What we are interested in is a simplification of the legal framework in which Europe operates. You can call it a constitution if you like," Straw told. (Afp, 21.02)

Britain's Foreign Secretary Jack Straw called on the EU to ditch its system of rotating presidency, warning that it has become an "ever-increasing burden" on the bloc as it plans for expansion. Straw also urged its executive body, the EC, to become smaller in size and to come under closer scrutiny from the EP. "Our focus in the convention should be better decision-making, better democracy and better delivery," he said. "The EU exists for its citizens, not for its political elites. The sort of Europe our people want is a thriving one which generates jobs and helps to guarantee our security," Straw said. (Reuters, 21.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Varssavis toimunud ELi tulevikku käsitlenud foorumil sõna võtnud Poola president Aleksander Kwasniewski kutsus üles looma "isamaade Euroopat." Kwasniewski toetas ELi struktuuride tihedama föderatsiooni ideed, kuid oli skeptiline tsentraliseeritud üliriigi suhtes. Poola poliitikud andsid märku sellest, et soovitakse olla juhtivaks hääleks ELi välispoliitika kujundamisel Venemaa ning teiste endiste NLi vabariikide suunal. Poola välisminister Wlodziemerz Cimoszewicz sõnas, et Poola võiks luua "põhja dimensiooni" ideele sarnase "ida dimensiooni". (John Reed, Financial Times, 18.02)

Haagis peetud kõnes kinnitas Suurbritannia välisminister Jack Straw, et Inglismaa on valmis toetama ELi konstitutsiooni ning loobuma rahvuslikust vetost, juhul, kui reformide tulemusena EL muutuks efektiivsemaks. Straw kutsus üles ELi laienemisel määratlema võimude jaotumise Brüsseli ja rahvuslike valitsuste vahel. Samuti nägi ta vajadust vaadata põhjalikult üle praegune eesistumiste süsteem. Laienenud unioonis suudaks Eesti-sugune väikeriik küll korraldada tippkohtumisi, kuid ei saa eeldada, et ta tuleks toime kogu ELi asjaajamise tohutu töökoormusega. Straw peamine sõnum seisnes vajaduses muuta EL mõistetavamaks uniooni kodanikele, EL on saanud juba oma õppetunni Iirimaal ja Taanis peetud referendumitest ja valimistest. (Ian Black, The Guardian, 22.02)

Ajaleht tuletab Suurbritannia peaministrile Tony Blairile meelde, et Blair oli enne 1997. aasta valimisi opositsioonis olles uue ELi konstitutsiooni vastu. Ka enam kui aasta tagasi Varssavis peetud kõnes suhtus Blair halvustavalt "selliste utoopiliste ideede" vajadusse. Nüüd aga nägi välisminister Jack Straw oma Haagis peetud kõnes vajadust uue konstitutsiooni järele. Ajalehe arvates oli Straw kõne kahtlemata vajalik, kuid tema ettepanekud "paremaks otsuste tegemiseks, paremaks demokraatiaks" olid suureks pettumuseks. Straw sõnul peaks Euroopa Kohus kohaldama subsidiaarsuse printsiipi; eesistumise aeg peaks 6 kuu asemel 30-kuu pikkune oleme ning vajalik on juhtivate riikide grupp. Ajalehe sõnul ei olnud Straw võimeline andma ammendavat vastust kõnes esitatud küsimusele, kuidas muuta EL demokraatlikumalt palju arvestatavamaks. Kindel on aga see, et uniooni laienedes ei ole uus konstitutsioon enam utoopiline idee, vaid selle järele on praktiline vajadus. Vastavalt eelmise aasta detsembris läbiviidud küsitlusele toetas ELi konstitutsiooni 58% inglastest, 10% oli selle vastu ning 33% vastas "ei tea". (The Independent, 22.02)

Suurbritannia välisminister Jack Straw sõnas Haagis peetud kõnes, et Euroopa konstitutsioonis ei ole midagi sellist, mida oleks vaja karta. Konstitutsioon peaks paika panema selle, millised kohustused jääksid Brüsseli ning millised ELi liikmesriikide kanda. Kuluaarides tehtud kommentaarides sõnas Straw, et ELil on juba de facto olemas konstitutsioon uniooni acquis'de, 180 000 lk koosnevate direktiivide ja regulatsioonide, näol. Straw nimetas vajadust reformide järele migratsiooni- ja asüülipoliitikas, CAPis ning samuti uute ametite asukohtade otsustamises. Straw ettepanekud on osa reformide paketist, mida kavandatakse enne uute riikide liitumist uniooniga 2004. aastal. (Ambrose Evans-Pritchard, George Jones, The Daily Telegraph, 22.02)

Rootsi ajakirjandus

Rootsit loetakse nüüd üheks ELi tulevikudebati võtmeriigiks. Seda võib välja lugeda asjaolust, et Euroopa Tuleviku Konvendi president Valéry Giscard d´Estaing, uurides enne tulevikudebati algust olukorda mõnes olulisemas riigis, külastas esmajärjekorras ka Rootsit. "Ma tahtsin arutada mõningaid küsimusi Rootsi peaminister Göran Perssoniga, kes oli alles hiljuti ELi eesistuja ja kellel on seetõttu isiklikke kogemusi küsimustes, mida tuleb arutada ja lahendada," ütles Giscard d´Estaing. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 18.02)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General George Robertson praised the EU's common currency, the euro, but said a European rapid reaction force would supplement NATO and not become a separate European army. "The EU is seeking to create structures that will allow them to put together the component parts of a European rapid reaction force and to do so in association with NATO's planning capabilities and indeed other capabilities that NATO might make available to EU," Robertson told. "That is not a European army," he added. (Afp, 22.02)

Blunt talk in Washington about an "axis of evil" cannot be allowed to derail Europe's crucial relationship with the US, EU foreign policy high representative Javier Solana said. He told that Europeans and Americans needed "to maintain as good a tonality in public as much as possible" even if they sometimes take different stands on global issues. "It may be that the coining of some expressions is not agreeable to European people," he said, "but we have to go beyond them." Many Europeans were put off when President George W. Bush, in his January 29 State of the Union address, branded Iran, Iraq and North Korea as "an axis of evil," seeing in his words fresh proof of a US drift towards unilateralism. (Afp, Reuters, 19.02)

Italy is calling on fellow EU members to contain their ambitions for a future Euro Army, arguing that NATO already fulfils many of the roles seen for it to play. "If it ain't broke, don't fix it," Italian Defence Minister Antonio Martino said. "NATO works. It has a command and control structure that works. The EU doesn't yet," he added. (Reuters, 21.02)

The EU voiced doubt that a voluntary US plan to slow the growth of global warming gases would amount to little more than "business as usual". In its most detailed critique so far of the Bush proposals, the EU said it was concerned about their purely voluntary nature and that they would not be sufficient to reduce US emissions. However, the EU welcomed that the Bush administration had put forward proposals on domestic climate change policy. It said the proposals may represent a first step in the right direction by asking US businesses to contribute to emission control. The EU said it was determined to proceed with ratification of the Kyoto Protocol by June 2002. (Reuters, 20.02)

Madridis toimusid konsultatsioonid Venemaa-ELi tippkohtumise ettevalmistamise küsimustes. Vene pool teatas vajadusest otsustada ära mitmed vaidlusalused kaubandusküsimused. ELi poolt pakuti Vene majanduse tunnustamist tervikuna turumajanduslikuks ning läbirääkimiste jätkamise protsessi Venemaa ühinemiseks WTOga. Samuti pöörati partnerite tähelepanu Kaliningradi oblasti probleemidele seoses ELi laienemisega. (Interfax, 21.02)

Saksamaa ajakirjandus

Pärast tüli "kurjuse telje" ja terrorismivastase "ristiretke" üle seisavad ELi liikmesriikide valitsused teelahkmel - kas nad langevad vanasse käitumismalli või jätkavad välispoliitilist integratsiooni. USA president George W. Bush on oma retoorikaga kahjustanud poliitilist koostööd USA ja Euroopa vahel. Bush peaks meenutama - juhul kui ta seda üldse teab - et Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder võttis endale pärast 11. septembri sündmusi suure poliitilise riski. Eurooplased peaksid lõpetama USAga sõnasõja "kurjuse telje" üle, kuna see on mõttetu. Selle asemel peaksid nad otsustavalt tegutsema. Ei ole mõtet USAga opositsiooni minna. Euroopa peab välja töötama selge poliitilise ja strateegilise positsiooni nn. kurjade riikide suhtes. (Juhtkiri, FT Deutschland, 19.02)

Austria ajakirjandus

Brüssel proovib ennast meeleheitlikult määratleda ja jõuab ikka järeldusele - ilma USAta ei ole EL mitte midagi. "Piiramatu solidaarsus", mida Berliin pärast 11. septembrit USAle tõotas, seati hiljuti esimest korda Euroopa poolt küsimärgi alla. USA ja Euroopa vahelisi eriarvamusi ei ole siiani kõrvaldatud - ainuüksi Lähis-Ida konfliktist on ELil nii erinev ettekujutus võrreldes USAga, et ühisest poliitikast ei saa juttugi olla. Just Lähis-Ida konflikt näitab, kui nõrguke on ELi välispoliitika. Euroopal ei puudu ainult sõjaline võimsus, vaid ka sisemine koordinatsioon ning järjest enam valmisolek rahalisi ressursse sõjaliseks otstarbeks eraldada. Ainuüksi kolme suurriigi valitsused Berliinis, Pariisis ja Londonis ei taotle sageli ühiseid eesmärke. (Die Presse, 21.02)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Britain's minister for Europe Peter Hain said that his country would become damagingly isolated if it remained outside the European single currency, the euro. He said that as the EU expanded to take in nine more countries then the other two current members outside the euro, Denmark and Sweden would fall into line and Britain would risk being be the last country left. "If we must be the last country outside the euro we would be isolated: one country against 24," he warned. (Afp, Reuters, 19.02)

Britain's main anti-euro campaign group is gearing up to fight a euro referendum campaign in the spring of next year even though it does not expect PM Tony Blair to call one - then or possibly ever. "This is a crucial year. We have to try and make our best assessment of when the government might do a referendum, and we are planning on the basis of a spring 2003 referendum," Business for Sterling's campaign director George Eustice told. "By the end of the year or even the autumn the government will either have to assess their tests and rule the euro out for this parliament or they will have to grasp the nettle and start the process of a campaign," says Eustice. (Reuters, 21.02)

France is the main obstacle to EU efforts to set a date to liberalize European gas and electricity markets, EU transportation commissioner Loyola de Palacio said. France has so far been reluctant to fully open its electricity market to competition and could reject any compromise on the issue at the Barcelona summit. (Afp, 21.02)

The EC unveiled a sweeping reform of food safety legislation, giving itself more powers to take emergency steps in crises such as the dioxin poisoning scare. EU Food Safety Commissioner David Byrne said the new framework, which follows a series of recent food scares in Europe, would increase consumer protection from farm to table. "I am satisfied that we can give EU citizens concrete reassurances that we have considerably improved the legal framework on risks in the food and feed chain," Byrne said. "These are tools for acting quickly, decisively and effectively, wherever and whenever a food problem arises." (Reuters, 21.02)

The EC is considering proposing that the taxes on alcohol levied in EU member states should be brought closer together. A draft of a Commission proposal said wide divergences in levies "constitute a strong incentive for both fraudulent transactions and legitimate cross-border shopping". (Reuters, 21.02)

Failure to advance economic liberalisation at next month's EU summit will mean a loss of credibility for the 15-nation bloc, EU Competition Commissioner Mario Monti said. Monti said awareness of the need for freer markets was growing in Europe. "A positive result in Barcelona is possible and probable for those reasons, and it would be very negative if there are no results," Monti said. (Reuters, 24.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Soome peaministri Paavo Lipponeni sõnul peaks EL kaitsma tuumaelektrijaamu, vastasel juhul võib unioonist saada "fossiilne koletis". Lipponen hoiatas, et ülemäärane sõltumine Venemaalt imporditud maagaasist viiks paratamatult elektrihinna kõrgele. Samuti kritiseeris ta ELi poliitikat, mis nõuab kandidaatriikides asuvate tuumaelektrijaamade sulgemist, öeldes, et see on ebaõiglane, tegemist on tema sõnul "energeetika imperialismiga." (Lionel Barber, Quentin Peel, Financial Times, 19.02, Risto K. Tähtinen, Turun Sanomat, 20.02)

Rootsi ajakirjandus

Varsti on kulunud juba pool sellest ajast kui ELi liikmesriikide esindajad lubasid kahe aasta eest Lissaboni tippkohtumisel, et aastaks 2005 on panga- ja finantsteenuste jaoks turg täielikult avatud. Riskikapitali turg peaks lubaduste järgi valmis olema juba 2003. aastaks. Samuti seati eesmärgiks muuta EL aastaks 2010 "maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks". 22. veebruaril tegi EK koos ELi liikmesriikide valitsuste esindajatega kokkuvõtteid. Vastutav volinik Frits Bolkestein hoiatas, et seatud tähtajad võivad olla ohus. EK soovis, et ELi liikmesriigid kiirendaksid tööd avatud turu loomisel. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 22.02)

JULGEOLEK

The EU’s commissioner for enlargement Günter Verheugen: "It would be desirable to have a security architecture in Europe which is not too fragmented and to have the new EU members as NATO members as well." Reuters, 19.02

Uudisteagentuurid

The EU's commissioner for enlargement said he favoured a "big bang" expansion for NATO which would include countries not ready to join the EU for the time being. "It would be desirable to have a security architecture in Europe which is not too fragmented and to have the new EU members as NATO members as well," EU commissioner Günter Verheugen told a gathering of NATO's parliamentary assembly. (Reuters, 19.02)
The Czech Republic is in favour of NATO throwing its doors wide open to new members when the alliance meets in Prague this year to discuss expansion, Foreign Affairs Minister Jan Kavan said. Kavan said he would like to see the 19-member block taking in up to seven new members in light of the changed security situation following last year's attacks on the US. (Reuters, 20.02)

September 11 and a warmer wind from Moscow have made it increasingly likely that up to seven ex-Communist states may join the West's NATO defence alliance in a sweeping expansion that few thought possible a year ago. "There is now a very real sense that there is no official limit," one NATO diplomat said. "We're saying that, if nine nations prove they're ready, we'll take them." One ambassador at NATO's Brussels headquarters said that at a recent brainstorming session on enlargement representatives from several countries spoke out strongly in favour of taking seven new members. And no one spoke explicitly against it. (Reuters, 24.02)

NATO chief George Robertson urged Latvian lawmakers to ensure fair treatment of the Baltic country's minorities to improve its chances of being invited to join the military alliance. He called for the abolition of requirements that people standing in elections should have a high standard of Latvian language competence ahead of a summit of alliance leaders expected to consider enlargement in Prague in November. "The NATO nations will be watching very carefully what you do this year in relation to the election laws so that they conform to standards throughout NATO countries and the wider international community," Robertson said. "Every stage of enlargement has got to be successful there is no mechanism for expelling a member of NATO. That is why the heat will be on, why you cannot afford to be in any way complacent. Every minute is going to count, every standard is going to be examined and everything you do will come under a spotlight," he added. (Afp, Reuters, RIA Novosti, 21.02; Afp, 22.02)

NATO Secretary-General George Robertson praised Lithuania for its good relations with Moscow, singling out the NATO candidate's efforts to cultivate ties with Russia's isolated Kaliningrad enclave. Robertson was in Vilnius to discuss Lithuania's NATO preparations and met President Valdas Adamkus. A central issue for Russia and the West is the tiny Baltic Sea Russian enclave of Kaliningrad - sandwiched between Lithuania and NATO member Poland. (Reuters, 22.02)

NATO peasekretär George Robertson teatas, et alliansi kandidaatriigid peavad vastama demokraatia ja vabaduse standarditele, kuna NATO jaoks on tähtis, et tema praegusi ja uusi liikmeid ühendaksid kindlad väärtushinnangud. Arvestatakse suhtumist rahvusvähemustesse, põhiliste kodanikuõiguste tagamist ja kandidaatriikide suhteid naabritega. Kuna mõnedes kandidaatriikides toimuvad enne liitumist parlamendivalimised, on tähtis, et uued poliitilised jõud jääksid demokraatia teele ning jätkuksid sõjalised reformid ja oldaks valmis võtma endale julgeolekualaseid kohustusi. (Interfax, 21.02)

NATO üheks prioriteediks on laiemad suhted Venemaaga, ütles NATO peasekretär George Robertson esinedes Londonis rahvusvahelisel konverentsil. Ta lisas, et paljude aastate vältel olid NATO ja Venemaa ettevaatlikud partnerid, kes vahel tegid edukat koostööd, nt. Balkani küsimuses, vahel aga tülitsesid, nagu nt. Kosovo küsimuses. Tavaliselt aga toimus teineteise kahtlustamine, mis oli iseloomulik külma sõja järgsele perioodile. Pärast 11. septembri terrorirünnakut muutus kõik ja “tekkis täiesti uus kontekst Vene ja NATO suhete jaoks”. Uued suhted aga tähendavad Robertsoni arvates seda, et NATOl ja Venemaal on ühised huvid ja ohud, millele nad peavad koos reageerima. (Interfax, 18.02)

George Robertson leiab, et rahvusvaheline kooslus võib tänapäevastele väljakutsetele vastu seista vaid ühiselt, aga mitte ainult 19 NATO liikmesriigi raames. Taolise koosluse saavutamine aga nõuab Robertsoni sõnul koostööd kõigi euroatlandi piirkonna riikidega. Taoline loogika on peasekretäri sõnul kasutatav ka suhetes Venemaaga. Robertson kinnitab, et NATO on valmis edasi liikuma konsultatsioonides Venemaaga ja koos temaga lahendama probleeme, mis pakuvad ühist huvi. Alliansi peasekretär teatas, et uus koostöönõukogu “20-formaadis” saab varsti valmis, mis omakorda tähendab seda, et uues nõukogus asub Robertson ise esimesele kohale, kuid Venemaa esindaja asub laua taha inglise tähestiku alusel Portugali ja Hispaania vahele kui täieõiguslik nõukogu liige.(RIA Novosti, 19.02)

Tšehhi välisminister Jan Kavan loodab, et uus Venemaa-NATO koostööorgan moodustatakse juba selle aasta mais. Tema sõnul pannakse sellega alus uutele partnerlussuhetele NATO ja Venemaa vahel. Uue koostööorgani esimene istung võib toimuda Prahas eelseisva alliansi tippkohtumise raames. Kavan arvab, et seoses eelnenuga võiks NATO peasekretär George Robertson kutsuda sellele kõrgele kohtumisele Venemaa presidendi Vladimir Putini “juba kui partneri”. (RIA Novosti, 19.02)

NATO tippkohtumisel Prahas tulevad arutlusele kolm teemat: NATO ülesanded 21.sajandil; alliansi idalaienemine ja tema suhted Venemaaga, teatas Tšehhi välisministri asetäitja Pavla Telitshku. Ta lisas, et mis puutub alliansi suhtesse Venemaaga, siis see protsess ei tohi viia selleni, et Moskval on NATO operatsioonide planeerimises vetoõigus. (RIA Novosti, 21.02)

Belgia kaitseminister Andre Flao ütles lühivisiidil Sofiasse, et toetab NATO võimalikult laiaulatuslikku laienemist, mis tema arvates peaks hõlmama ka Bulgaariat. Väikesed NATO liikmesriigid peavad toetama teiste väikeste riikide NATOsse astumist, et parandada regiooni ohutust ja stabiilsust, märkis minister. (RIA Novosti, 21.02)

Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov ei leia, et NATO laienemine on vältimatult vajalik. Kohtumisel Rumeenia peaministri Adriano Nestasega, ütles Kasjanov, et alliansiga liitumine on Rumeenia suveräänne õigus. Kasjanov märkis, et maailm muutub ja põhjused, miks allianss loodi, kaovad. Ta lisas, et ei ole hädavajalik laiendada blokki, mille eesmärgid jäävad minevikku. (RIA Novosti, 21.02)

NATO esindaja teatas, et NATO laienemine ei tule Moskvale ootamatult ja et NATO poolt mingeid üllatusi ei tule. Esindaja lisas ka, et peale selle on NATOl õigus, nagu ka Venemaal, teha iseseisvaid otsuseid. Ta rõhutas järjekordselt, et NATO laienemine ei kujuta endast Venemaale mingit ohtu ning tõi ühtlasi näite, kuidas pärast Poola liitumist alliansiga paranesid märgatavalt Venemaa ja Poola suhted. Alliansi esindaja leidis, et NATO ja Venemaa peaksid keskenduma sellele, mis neid lähendab, mitte sellele, mis neid lahku viib. (Interfax, 18.02)

Venemaa presidendi nõunik marssal Igor Sergejev ütles, et Venemaa ja NATO sõjaliste potentsiaalide arendamine ei tohi teineteise ohutust õõnestada. Ta lisas, et Venemaa ja NATO suhetest ei sõltu mitte ainult Euroopa, vaid ka ülejäänud maailma ohutus. Võrdõiguslik vastastikune kasulik koostöö Venemaa ja NATO vahel on üheks tähtsamaks instrumendiks Euroopa ja globaalse julgeoleku kindlustamisel uues maailma poliitilises situatsioonis, ütles Sergejev. (Interfax, 18.02)

USA ajakirjandus

Euroopa peab enamat ette võtma nii NATO siseselt kui ka väljaspool allianssi. USA on aina rohkem muutumas unilateraalsemaks oma sõjalise jõu kasutamises. NATO aga ei toimi eriti hästi. EL on liiga pikalt tegelenud vaid julgeoleku institutsionaalsete struktuuridega ning vähem pööranud tähelepanu maailma ohustavatele ohtudele laiemas plaanis. (William Hopkinson, Julian Lindley-French, International Herald Tribune, 20.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Sõjalises mõttes ei vaja USA enam NATOt. Allianss jääb küll püsima ning vastavalt Washingtoni soovidele võetakse vastu ka uusi liikmeid, kuid sõjalise poolega hakkab tegelema USA. Mõnele riigile, Inglismaaga eesotsas, jääb ülesandeks rahuvalvamisega seonduv ning ülejäänud riigid peavad rahulduma "vanade prouade üle tee aitamisega". Enam ei püüa USA isegi sundida oma liitlasi suuremaid kaitsekulutusi tegema, kuna on jõudnud järeldusele, et see on vaid aja raiskamine. (Rupert Cornwell, The Independent, 22.02)

Rootsi ajakirjandus

Pärast 11.09. terrorirünnakuid USAs muutus midagi USA ja Venemaa suhetes. President Vladimir Putin oli esimene riigipea, kes sai kontakti USA president George W. Bushiga. Putin väljendas oma tugevat toetust USAle terrorismivastases võitluses, millest alates hakati rääkima uuest püsivast partnerlusest. Kui püsiv on aga tegelikult see uus suhe? Kas Putin suudab saavutada oma selgelt väljaöeldud eesmärki - siduda Venemaad üha enam Läänega? Putin üritab võita Lääne toetust samal ajal kui Venemaa tähtsus Washingtonis aina kahaneb. Järjest selgemaks saab, et Moskva ei suuda enam peatada Eesti, Läti ja Leedu astumist NATOsse - asjatundjate järgi saab viimane toimuma juba sellel aastal Praha tippkohtumisel. Väljakutseks Putinile jääb seega vaid saada Läänelt piisavalt toetust oma pingutustele, tõestamaks ka kõigile skeptikutele, et valitud tee on õige. Piisavaks toetuseks loetakse ilmselt kas Venemaa vastuvõtmist WTOsse või suuremat mõjuvõimu NATOs. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 21.02)

Autor avaldab arvamust, et Rootsi jaoks on NATO parem kui "sõnamulinast pulbitsev uus doktriin". Soome ei kavatse ilmselt enam Rootsit järgi oodata. Pigem hindab Soome kõrgemalt tuleviku julgeolekut kui Soome-Rootsi koos tegutsemise kauaaegset traditsiooni. Rootsi rahvuslike huvide alla ei saa ju ometi kuuluda see, et NATOst väljas seisavad alliansivabalt vaid Rootsi, Valgevene ja Venemaa. Autor vaidleb vastu kaitseminister Björn von Sydowi hiljutisele avaldusele, kus ta ütles, et "Rootsi jaoks ei ole NATO liikmelisus aktuaalne". Autor väidab, et tegemist on hetkel kõige aktuaalsema küsimusega, pidades silmas lähenevat tippkohtumist Prahas. Tegeledes tõsiselt antud küsimusega, võiks Rootsi julgeolekudoktriini varsti kahandada vaid kuuele sõnale: Rootsi on sõjalise alliansi NATO liige. (Ann-Sofie Dahl, Svenska Dagbladet, 22.02, 23.02)

Soome ajakirjandus

Optimistid usuvad, et NATO alustab Prahas läbirääkimisi üheksa riigiga, veidi pessimistlikumad allikad räägivad seitsmest riigist. Norra peaminister Kjell Magne Bondevik lubas Tallinna-visiidil toetust Eesti, Läti ja Leedu NATO liikmelisusele. Laienemisel ei ole ühtegi tehislikku ülemist piiri, kinnitas NATO ametnik Brüsselist. Tema arvates on ulatuslik laienemine võimalik. "Laienemine võib olla suur, kuid teisalt ka mitte, kui kandidaatriigid ei ole selleks valmis," ütles NATO esindaja. Allianss ei ole teinud uute riikide kohta otsuseid, kuid räägitakse "suurest paugust". "Kõik märgid viitavad sellele, et suurte liikmesriikide valitsused pooldavad suurt laienemist. Vähemalt Washingtonist ja Berliinist on tulnud mitmeid sarnaseid sõnumeid," ütles anonüümseks jääda soovinud ekspert. ELi laienemisvolinik Günter Verheugen avaldas üllatuslikult toetust Bulgaaria ja Rumeenia NATO liikmelisusele. NATO riikide parlamentaarsel ühiskohtumisel sõna võtnud Verheugen pidas ohtlikuks olukorda, kus nimetatud riigid jäetakse teistkordselt kõrvale. Verheugen rõhutas, et nimetatud riigid ei pääse veel niipea ELi. Kui nad jäetakse ka NATOst kõrvale, siis on sellel negatiivsed tagajärjed. (STT, Marko Ruonola, Keskisuomalainen, 21.02)

NATO peasekretär George Robertson pidas Läti parlamendis haruldaselt otsekohese kõne, kus ta ähvardas kahtluse alla seada Läti NATOsse pääsemise, kui Läti ei muuda oma valimisseadust. Praegu kehtiva seaduse kohaselt peavad rahva esindajaks või kohalikes omavalitsustes kandideerida soovivad inimesed oskama läti keelt. (Matti Klemola, Helsingin Sanomat, 23.02)

NATO on laienemise käigus hakanud üha täpsemalt jälgima kandidaatriikide sõjalise võimekuse kõrval ka nende tsiviilühiskonna korrektsust. Eeldatakse, et kandidaatriigid täidavad OSCE nõudmisi. Eriti tähtsad on rahvusvähemustega seotud küsimused ja suhted lähinaabritega. Teisisõnu ei taha NATO võtta liikmeks riike, kellel esineb sise- ja/või välispoliitilisi probleeme. Sellist praktikat vaadeldakse tihti märgina NATO muutumisest poliitiliseks organisatsiooniks. Hoolimata sellest, kas eelnenud väide vastab tõele või mitte, on siiski üsna loomulik eelseisva laienemise liikmelisuse kõlbulikkuse poliitilise ja ühiskondliku osa rõhutamine. Kui Balti riikidelt või Bulgaaria ja Rumeenia sarnastelt liikmelisust taotlevatelt riikidelt ei saa oodata sõjalises valmisolekus veel pikka aega imesid, siis valmistatakse neid NATO-kõlbulikeks tsiviilühiskonna poolel. (Matti Klemola, Helsingin Sanomat, 23.02)

Venemaa ajakirjandus

Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimees Mihhail Margelov Venemaa-ELi, Venemaa-USA suhetest. NATO laienemisest: “Oleme realistid - lähiajal osutume piiririigiks NATOga, muidugi ei tekita see vaimustust, kuid selline on reaalsus, millega peab arvestama ja tuleb esitada vastastikku vastuvõetavaid nõudmisi”. (Jekaterina Grigorjeva, Parlamentskaja Gazeta, 20.02)
Vladimir Putini intervjuu Wall Street Journalis, peateema: Venemaa-USA suhted. Putin ei toeta Bushi väljendit "kurjuse telg", vaid eelistab enda poolt välja mõeldud fraasi "ebastabiilsuse kaar". Sellele vaatamata on Venemaa valmis töötama "ohtude neutraliseerimisega", mida nimetas USA president. Venemaa ei toeta USA sõjalisi operatsioone teistel territooriumitel. Sõjaliseks tegevuseks peab olema kogu antiterroristliku koalitsiooni otsus. Samas partnerlusvõtmes rääkis Putin ka Venemaa kontaktidest NATOga: "Arvan, et vastavalt Venemaa ja NATO vaheliste suhete kvaliteedi muutumisele vaadeldakse teisiti ka probleeme, mis on seotud alliansi laienemisega." Siit on võimalik välja lugeda vihjet - teie kaasate meid NATO küsimuste arutamisse, meie sulgeme silmad Baltikumi suhtes. Seni on aga rõhuv enamus venelastest arvamusel, et NATO on "paha". (Jekaterina Grigorjeva, Izvestija, 5.02)

Allianss muutub "riknenud kalaks". NATO, mis kunagi loodi vastukaaluks NLile, hakkab järjest enam kaotama oma tähtsust. Euroopa sõjalistes ringkondades kutsub Praha 2002 esile kahtlusi. NATO kandidaatriigid ei ole niipeagi võimelised midagi alliansile andma, pigem loovad seal uusi probleeme. Kui tänastele 19-le riigile lisanduvad veel uued, siis muutub NATO Nõukogu laiendatud diskussiooniklubiks. Varssavi liidu lagunemisega sai külmas sõjas võidu NATO. Alliansi poliitiline ja sõjaline juhtkond püüab teda säilitada, puhuda uut elu sisse laienemise teel, kuid see ei pidurda NATO allakäiku. Reeglina ei ela sõjalised liidud üle oma kaotusi, kuid ei ela üle ka edu. (Jevgeni Grigorjev, Nezavisimaja Gazeta, 4.02)

Läti ja Leedu juhid võivad NATO peasekretäri visiidi eel hingata rahulikult ja pidada visiiti järjekordseks toetusavalduseks nende soovidele. Balti riigid tahtsid astuda ühte, aga satuvad hoopis teise organisatsiooni, mis on nii või teisiti sunnitud konsulteerima Moskvaga regionaalse koostöö olulistes küsimustes. Kui Venemaal on raske selgitada, miks teda huvitab näiteks Balkan, siis õigust tunda huvi lähinaabrite juures toimuva vastu ei saa talle keegi keelata. (V. Portnikov, Politcom.ru, 22.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Norway considers Estonia to be a strong candidate for NATO membership when the defence alliance considers later this year inviting new members, Norway's PM Kjell Magne Bondevik said. Afp, 20.02

Poliitika

Uudisteagentuurid

Norway considers Estonia to be a strong candidate for NATO membership when the defence alliance considers later this year inviting new members, Norway's PM Kjell Magne Bondevik said. He said Norway supports the membership bids of all three Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania, when NATO leaders meet in Prague in November to decide the alliance's enlargement plans. (Afp, RIA Novosti, 20.02)

Eesti peab sel aastal viima oma kaitsekulutused 2%ni SKPst ning edaspidi seda taset hoidma. Eesti peaminister Siim Kallas ütles Norra valitsusjuhiga kohtudes, et kaitsekulude suurendamine oli teadlik valik ning seni, kui see toob endaga kaasa julgeoleku taseme suurenemise, on ühiskond sellega nõus. Tema sõnul on kaitsekulude kasvuga seoses riigis külmutatud paljud riigistruktuuride kulutused, kuid mitte sotsiaalsfääri kahjuks. Kallas oli veendunud, et Eesti saab kutse NATOsse, rõhutades, et Eesti on tugev kandidaat. Arutades NATO-Venemaa suhete arengut, avaldasid valitsusjuhid arvamust, et suhted NATO ja Venemaa vahel on viimasel ajal elavnenud ja on lootustandvad. (Interfax, 20.02)

Eestis osales umbes 50 inimest Eesti Iseseisvuspartei poolt organiseeritud NATO laienemise vastasel piketil. Meeleavaldusel osalesid ka Vene kodanike Liidu aktivistid kandes plakateid pealkirjadega “NATO – see on sõda!”, “Vabadus Milosevicile!” ja “NATOga koos sõtta?”. Vello Leito poolt juhitud Eesti Iseseisvuspartei leiab, et Eesti peaks NATOsse astumiseks korraldama referendumi. Leito sõnul peab NATO laienemisel arvestama Venemaa positsiooni ja huve. Ta leiab, et Eesti peaks olema “geopoliitiliseks sillaks” Venemaa ja Lääne vahel. Iseseisvuspartei ei oma esindatust parlamendis, kuid järgmise aasta sügisel toimuvatel parlamendivalimistel kavatsetakse osaleda. (Interfax, 20.02)

Only one-third of Estonians would have voted yes in a referendum to join the EU had one been held last December, according to poll results. But the rise in those intending to vote yes in any future referendum to 34% in December from 27% in June is largely attributed by analysts to the pro-European statements of the country's new president, Arnold Rüütel. (Afp, Interfax, 20.02)

VF valitsus kiitis heaks kokkuleppe Eestiga piiripunktide läbilaske küsimuses. Vene välisministeeriumile on tehtud ülesandeks läbi rääkida Eesti poolega ja kokkuleppe saavutamisel vastav dokument allkirjastada. Kokkuleppega ettenähtud Eesti - Vene piiripunktide kompleksse ehituse, inseneri- ja sotsiaalteenindusliku infrastruktuuri loomine teostatakse Leningradi ja Pihkva oblastite administratiiv-vahenditest. Määrusele kirjutas alla Venemaa valitsusjuht Mihhail Kasjanov. (Interfax, 18.02)

Norra ajakirjandus

Norra peaminister Kjell Magne Bondevik külastas Eestit. Norra Ekspordinõukogu andmete järgi võib Ida-Euroopa riigist Eestist saada Balti Hong Kong. Eesti on viimase 10 aasta jooksul arenenud väga palju, suures osas tänu ametiasutuste järjekindlale majanduspoliitikale. Norra Ekspordinõukogu sõnul on Eesti majanduskasv olnud tohutu. Välismaiste investeerijate hulgas on Eestis Soome ja Rootsi järel Norra kolmandal kohal. Ekspordinõukogu toob välja ka Eesti rolli kui võimaliku ELi liikmesriigi aastal 2004, mis omakorda võib Eesti muuta norralaste jaoks transiitmaaks. (Therese Rød, Nettavisen, Finansavisen, Dagens Naeringsliv, 20.02)

Norra peaminister Kjell Magne Bondevik tervitab Balti riikide NATOsse astumist. Pärast kohtumist Eesti peaminister Siim Kallasega kinnitas Bondevik, et kavatseb ka NATO tippkohtumisel Prahas Norra seisukohad kuuldavaks teha. Bondevik ütles, et Eesti on teinud suuri edusamme NATO ja ELiga integreerumisel. Ta leiab, et Eesti NATO liikmeks saamine võib veelgi parandada juba praegu häid suhteid Norra ja Eesti vahel. Muu hulgas anti üle Norra poolt 3,5 mln NOKi suurune toetus võitluseks HIV viiruse ja AIDSi vastu Eestis. "Norra ja Eesti kavatsevad suurendada koostööd tervisesektoris, kus prioriteediks on võitlus nakkushaigustega," ütles Bondevik. Olulise teemana käsitleti Eestis ka küsimust ühtse Läänemeremaid hõlmava energiavõrgu kiirest arendamisest. (NTB, Nettavisen, Finansavisen, P4, 20.02, Aftenposten, 21.02)

Soome ajakirjandus

Kui Toomas Hendrik Ilves jättis 1980-ndate lõpus hea töö Saksamaal ning kolis Nõukogude armee okupatsioonist vabastamise käes vaevlevale vanemate kodumaale, loobudes lisaks ka USA kodakondsusest, siis pidasid paljud teda hulluks. "Eesti välisministrina teenisin aastas summa, mille ma varem teenisin kolme nädalaga. Saksamaal elades lendasime tihti nädalavahetuseks Pariisi, lihtsalt lõbu pärast," ütleb Ilves. Kuid hiljem olid mitmedki Ilvese sõbrad sunnitud tunnistama, et on tema peale kadedad. "Nad olid miljonärid ja ütlesid, et tahavad teha sama, mida minagi. Ja tõsi ta on, et vaimselt või emotsionaalselt ei ole olemas huvitavamat tööd, kui rajada uueks vanemate sünnimaad. See on suurim väljakutse, mida võin ette kujutada. Ükski raha ei korva seda." (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 18.02)

Kandidaatriigi esindajana on Toomas Hendrik Ilves mõelnud erakordselt palju ELi tuleviku peale. "Euroopas mõistetakse liitriigi all ekslikult tugevat keskset valitsust, kuid föderalismi algupärane idee on väikeste riikide huvide kaitsmine," ütleb Ilves. Vastav mudel leidub 18. sajandi Ühendriikidest, kus osariike ühendas vaid valuuta, armee ja välispoliitika. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 18.02)

"Kõigist maailma rahvastest on soomlased ja eestlased üksteisele kõige lähedasemad," ütleb Toomas Hendrik Ilves. Vahe teiste rahvastega saab selgeks kui mitte varem, siis kindlasti rahvusvahelistel kohtumistel. Seal kus temperamentsete rahvuste esindajad räägivad sujuvalt üle etteantud aja ja ilmestavad esinemist lennukate kätevehkimistega, istuvad soomlased ja eestlased vaikselt, kuni tõusevad püsti ja esitavad täpselt läbimõeldud arvamuse. "Räägitakse vähe, kuid räägitakse asjast," võtab Ilves mõtte kokku. Samuti ühendab vennasrahvaid erakordne ausus. "Soomlased on kõige paremad eurooplased. Ka meie (Eesti) probleem on see, et me vaesekesed võtame juba läbirääkimistel ELi direktiive tõsiselt." Soome ja Eesti eriline suhe toimib ka isikutevahelises suhtlemises. Näiteks on väga head sõbrad saanud Ilvesest ja Soome endisest välisministrist, praegusest presidendist Tarja Halonenist. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 18.02)

"Ma ei ole kunagi mõistnud väidet, et Eesti NATO-liikmelisus sunniks Soomet tegema samasugust otsust," ütleb Eesti eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves. Täpselt sama põhjendatult võib öelda, et Eesti liikmelisus pigem vähendab Soome vajadust liituda NATOga. "Kui Soome kunagi abi vajab, siis NATO oleks sellises olukorras vaid 80 km kaugusel." (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 18.02)

ja Venemaa suhted umbsõlmes. Eestil on probleeme mõne juba kehtiva Eesti ja Venemaa vahelise lepinguga. President Arnold Rüütel on Ülemnõukogu esimehena allkirjastanud Boriss Jeltsiniga jaanuaris 1991 Eesti ja Vene riikidevahelise lepingu, kus garanteeritakse venelastele kodakondsuse vabalt valimine. "Eesti täidab kõiki rahvusvahelisi lepinguid. Me ei takista venelastel Eesti kodakondsuse saamist," ütleb Tiina Maiberg välisministeeriumist. KGB töötajaid puudutav leping on allkirjastatud iseseisva Eesti ajal, detsembris 1991. Eesti arhiivides seda dokumenti ei ole, kuid Moskvas on see olemas. "Toonane peaminister Edgar Savisaar on kinnitanud, et Eesti ei allkirjastanud seda lepingut kunagi," tõdeb Maiberg. Teravaimaks näiteks on peaministrina tegutsenud Mart Laari otsus seoses rahareformiga mitte tagastada rublasid Venemaa keskpangale, nagu leping oleks eeldanud. Laar müüs rublad Tshetsheeniale, maale, mis sel ajal sõdis Venemaaga. Artiklis avaldab arvamust ESEA tegevdirektor Jaak Saarniit, lisaks antakse ülevaade Eesti ajakirjanduses ilmunud julgeolekuanalüütik Aare Raidi seisukohtadest. Raidi sõnul loodetakse Eestis, et EL ja NATO hoolitsevad suhete eest Moskvaga. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 24.02)

Hõimuvendlusest innustatud Soome õigeusukiriku juhtkond osales 1990ndatel Eesti õigeusu kiriku sisetülides tagajärjega, et Eesti õigeusu kirik lagunes ja tema varad natsionaliseeriti. Ilma soomlaste abita ei oleks eestlased suutnud maailmale näidata peaaegu pogrommi sarnast tegevust vähemuste kiriku hävitamisel seadusliku tegevusena. Selle soomlaste suure prohmaka eest maksavad eestlased kallist hinda. Topelttollid on kaotanud Eesti kaubanduse Ida suunas. Suhetes Venemaaga on probleeme üleliia. Eesti majanduseliit on hakanud tõsiselt nõudma suhete parandamist Venemaaga. Autori arvates oleks Soome välispoliitilisel juhtkonnal põhjust hõimuvendadele vihjata, et ELi pürgiv riik ei viska kirikutest usklikke välja, isegi mitte venelasi. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 21.02)

Peaaegu kolm nädalat on Eesti olnud maailma ainuke riik, kus ID-kaart on ametlikuks isikut tõendavaks dokumendiks. Seni on plastikkaardiga võimalik vaid dokumente allkirjastada, täita maksudeklaratsiooni ja kontrollida kodakondsus- ja migratsiooniametist oma isikuteavet elektrooniliselt. Siiski jätab iga päev 200 eestlast ID-kaardi taotluse kodakondsus- ja migratsiooniametile. Ameti arvates on aasta lõpus 100 000 eestlasel ID-kaart. Seni on ameti prognoos osutunud tegelikkusest madalamaks. Samasuguse innukusega on eestlased omaks võtnud igasuguse uue tehnoloogia praktiliste asjade korraldamiseks, näiteks mobiiltelefoniga parkimise eest tasumine jne. Kahtlemata on uue tehnoloogia kasutuselevõtt üks paremini õnnestunud uuendusi Eestis, kuigi ajakirjanduses on juba kritiseeritud avalikke Interneti-punkte selle eest, et neis ei ole veel ID-kaardi lugejaid. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 18.02)

Eesti keskkonnaminister Heiki Kranich ja Soome keskkonnaminister Satu Hassi kirjutasid alla Soome ja Eesti valitsuste vahelisele kokkuleppele piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta. (STT, Taloussanomat, 22.02)

Läti ajakirjandus

Eestimaa venelastel õnnestus pehmendada haridusseadust, säilitada Peeter I ekspositsioon ja avada uus Vene muuseum. Veel saavad mittekodanikud Eestis osaleda kohalikel valimistel. Esimene venelasest aselinnapea valiti Tallinnas mõned aastad varem kui Riias. Tema nimi on Viktor Andrejev. Riias Euroopa õigeusklike parlamendiliikmete assamblee konverentsil viibinud Andrejev andis Vesti Sevodnjale intervjuu. Küsimused põhiliselt venekeelsete koolide saatuse, Arnold Rüütli presidendiks valimise mõjust poliitilistele suundumustele, venekeelse elanikkonna õiguste ja Vene ajaloo säilitamise kohta Tallinnas. (Larisa Persikova, Vesti Sevodnja, 19.02)

Venemaa ajakirjandus

Eesti Parlament lükkas edasi rahuvalvajate Kõrgõstani saatmise otsustamise, sest Riigikogu liige Tiit Toomsalu tegi parandusettepaneku saata eestlased Kõrgõstani vaid vaatlejatena. Kuna Eesti juhtkonna soov näidata end USA ustava liitlasena on aga suur, siis võib oodata valitsusele sobiva otsuse variandi vastuvõtmist lähiajal. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 20.02)

Pealkirja "Eestile on vaja vene autoriteeti" all kirjutatakse Eesti kodakondsusega kurjategija Aleksander Longas Gonzalese, kes kuni 1998. aastani kandis nime Aleksander Malõshev, vahistamisest Berliinis ja tema eelnevatest "vägitegudest". (Andrei Tsõganov, Kommersant, 2.02)

Venemaa Riigiduuma esindaja Gennadi Seleznjov on vastu OSCE sulgemisele Eestis ja Lätis, kuna leiab, et neis riikides rikutakse siiani inimõigusi. (Gennadi Seleznjov, Strana.ru, 21.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

Industrial production in Estonia climbed 4.2% in January from the same month last year, the national statistics office said. A comparison with the previous month was not provided. (Afp, 21.02)

Estonia's unemployment rate dropped to 11.9% in the fourth quarter of 2001 from 13.9% in the same period in 2000, the national statistics office said. The unemployment rate dropped 0.1 percentage points from 12.0% in the third quarter of 2001. The figures were calculated using International Labour Organisation's survey methods. The survey found 84,100 people were jobless and 620,300 employed. Estonia's registered unemployment rate was 6.1% in December 2001, with 50,600 people seeking jobs. (Afp, 22.02)

Eesti Ettevõtluse Arendamise Fond kavatseb avada lähitulevikus oma esindused Venemaal, kus ettevõtjaid huvitavad Moskva ja Peterburi turud. Moskva esinduse eesmärgiks saab olema Venemaal toimuva Eesti äri professionaalne toetamine, kontaktide arendamine Vene riigivõimuorganitega, kohalike valitsusorganitega, Vene ettevõtetega, konsulteerimine Vene turu küsimustes. Peterburis on peaeesmärgiks turistide meelitamine Eestisse ning Eesti eksportijate toetamine. (Interfax, 20.02)

Investeerimispanga Trigon Capital juht Joakim Helenius tegi Molodjozh Estonij veergudel ettepaneku muuta inglise keel Eestis teiseks riigikeeleks, lisades samas, et see otsus ei oleks poliitilise iseloomuga, kuna Eestis ei ole inglise vähemust. (IA Rosbalt; 20.02)

Taani ajakirjandus

USA ettevõtted soovivad vaba juurdepääsu nii paljudele eksporditurgudele kui võimalik ja seepärast on USA presidendi administratsioon käima lükanud "ristikäigu" protektsionisimi ja aeglaste rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste vastu. Konservatiivne The Heritage Foundation tegi Bushi administratsioonile ettepaneku astuda samm välja ja luua ühing nimega Global Free Trade Association (GFTA), mille liikmeteks saaksid vaid kõige liberaalsemad riigid. "Loomulikult toetab USA WTOs käimasolevat protsessi, kuid sageli tundub, et vesi jookseb seal ilma tammideta," ütles Heritage Foundationi rahvusvaheliste kaubandussuhete pealäbirääkija Gerald P. O´Driscoll. Vastupidiselt WTOle peavad Global Free Trade Associationi liikmeks pürgijad täitma rea nõudeid avatuse osas. Näitena on toodud madalad tollitariifid, avatus välismaistele investeeringutele, eraomandi kaitse ja head raamtingimused majanduselule. Lähtuvalt etteantud tingimustest on potentsiaalsete kandidaatidena välja pakutud Taani, Tšiili, Tšehhi, Eesti, Hong Kong, Iirimaa, Luksemburg, Singapur ja Suurbritannia. Koostöö eesmärgiks on, et seatud tingimused täitnud riigid võiksid osaleda laiemapinnalisemas kaubanduskoostöös. (Karsten Jensen, Henrik Tüchsen, B¢rsen, 18.02)

Soome ajakirjandus

Kirikutüli pidurdab Eesti ja Venemaa majandussuhteid. Lisaks kahele Aafrika riigile on Eesti ainuke riik, kellele Venemaa on kehtestanud topelttollid. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon on hakanud tegema lobitööd, et mõjutada ametnikke lahendama õigeusukiriku probleeme. ESEA tegevdirektor Jaak Saarniidu arvates on kirikutüli peamiseks põhjuseks, miks Venemaa ei allkirjasta majanduslepingut. "Mingi põhjus peab olema, et Venemaal ei leidu poliitilist tahet istuda läbirääkimiste laua taha. Kohtudes duuma esindajatega ja ministeeriumide ametnikega, süüdistatakse meid alati ühes: Eesti ei ole registreerinud Moskva patriarhaadile alluvat õigeusukirikut," ütleb Saarniit. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 21.02)

Alates oma rahvusvaluutade kasutuselevõtust on Balti riikide majandusi iseloomustanud reaalse efektiivse vahetuskursi (reaalkursi) oluline kallinemine. Eesti, Läti ja Leedu keskpangad korraldavad uurimisprojekti, mille eesmärgiks on selgitada, kas Balti riikide valuutade reaalkursside kallinemine on kahjustanud nende riikide rahvusvahelist konkurentsivõimet. Reaalkursist kirjutab projekti juht prof. Sinimaaria Ranki Turu Ülikoolist. (Sinimaaria Ranki, Taloussanomat, 21.02)

Meediaärimees Hans H. Luik peab läbirääkimisi oma osaluse AS Eesti Meedias müügi üle Soome suurimale meediakontsernile SanomaWSOY, kirjutab mõjukas majandusleht Äripäev, viidates anonüümseks jääda soovivatele Eesti meediajuhtidele. Äripäeva kohaselt on SanomaWSOY ostmas Hans H. Luige osalust AS Eesti Meedias ja jagab Eesti meediaturgu Norra Schibstediga nii, et SanomaWSOYle jäävad ajaleht Eesti Ekspress, ajakirjad ja Tallinna trükikoda Printall. Ajalehtede liidu juhi Tarmu Tammerki sõnul on Äripäeva esitatud tulevikustsenaarium alternatiivina tõeliselt olemas. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat; Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 20.02)

"Tallinna Börsi tulevik on uutes ettevõtetes ja kohalike investorite naasmises börsile," ütleb Trigon Marketsi maakler Kristel Kivinurm. Tallinnas vaadatakse ka huviga Soome suunas, kuna Tallinna Börs liitub HEXi kauplemissüsteemiga. Tallinna ja Helsingi Börsi ühinemine on Kivinurme sõnul teretulnud arenguetapp. Eesti ettevõtted peavad HEXi kaudu infot jagama soome keeles ja eurodes. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 22.02)

Veel selle aasta lõpuni saavad eesti autoomanikud nautida suhteliselt normaalseid arveid bensiinijaamades autot tankides. Kuigi kütuse hinnad on aasta aastalt ainult tõusnud, saab Euroopaga võrreldes Eestis suhteliselt odavalt tankida. Kuid järgmisel aastal, kui Eesti läheb täielikult üle ELi normidele vastavale oktaanarvuga eurokütusele, olukord muutub. Need on tõsi küll juba praegu müügil, kuid tarbijad kipuvad ikkagi valima odavamat 95- või 98-oktaanarvuga kütust. Majandusministeeriumi energeetikaosakonna asejuhataja Mari Koppeli sõnul lähevad kvaliteedinõudmised üle ELi tasemele, mis peamiselt on tingitud keskkonna-alastest eurodirektiividest. Eesti ühe suurima tanklaketi Neste jaemüügi juhi Artur Prauni sõnul on seni tavaline bensiin 95 olnud vaieldamatult enim ostetud kütus. Prauni sõnul on EL mõjutanud alates 2003. aastast Eestit loobuma praegusest kütuse valikust ja võtma kasutusele vaid unioonis heaks kiidetud tooted. Rahandusministeerium ennustab, et pärast ELiga liitumist tõuseb ka kütuse valmistamise aktsiis. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 22.02)

Sonera ja EMT demonstreerisid edukalt MMS roamingut (multimeediasõnumid) ning sidumist üldkasutatavate tasuliste GPRS võrkude vahel, teatati Sonerast. Sonera sõnul näitasid EMT ja Sonera esmakordselt, et multimeedia sõnumeid on võimalik saata erinevate operaatorite telefonikasutajate vahel. Sõnumeid saadeti Nokia multimeediasõnumite teenusekeskuseid (MMSC-sid) ning Nokia ja teiste tootjate viimase põlvkonna GPRS telefone kasutades. (STT, Kauppalehti, 21.02)

Gasum Oy ja Eesti Gaas (artiklis Gas) kaaluvad maagaasijuhtme rajamist Tallinnast Helsingisse. Kui projekt osutub rentaabliks, koostatakse täpsem arvestus järgmisel aastal ning ehitustööd võivad alata 2004. või 2005. aastal. Ligikaudu miljardi kuupmeetrise aastase läbilaskemahuga juhtme ehitamine peaks olema võimalik aastaga, sest vahemaa on lühike ja Soome laht madal. Gasum Oy tegevjuht Antero Jännes ütles, et firma kaalub koostööd Eestiga mitmel põhjusel. Tema sõnul lisaks gaasijuhe tarnekindlust nii Soomes kui Eestis, sest gaas saab liikuda mõlemas suunas, samuti võiks see korvata Soomes vajalikke investeeringuid ja seda oleks lihtne ühendada Venemaa-Euroopa North Transgasi (NTG) gaasijuhtmega, kui see ehitatakse. Gasum võib teha ehitamisotsuse juba sel aastal, kui Fortum ja Turun Energia otsustavad maagaasijuhtme rajamise üle. (Paula Nikula, Kauppalehti, 19.02)

Amica täienduskoolitusprojekt Eestis on näide eelarvamustevabast piiride ületamisest. See oli Interregi projekt, mille toetajateks olid Helsingi koolituskeskus ja Tallinna haridusamet. Jaanuari lõpus tähistasid Vana Tunneli restoranis 26 inimest kaheaastase koolituse lõppu. Nüüd on neil erinevate alade (filiaali-, ostu-, restorani-, tootmisjuht) juhtide paberid ning nad on valmis ka nõudlikemateks juhtimisülesanneteks. Kari Viinisalo Helsingi koolituskeskusest ütleb, et koolituse peamine eesmärk on olnud Eestile anda ettekujutus täiendkoolituse praktikas kasutamisest. (Pekka Kostamo, KL Optio, 21.02)

Läti ajakirjandus

Eestis on praegu kaks ettevõtet, kes toodavad hokikeppe. Äripäeva teatel alustas hiljuti tööd tehas Frontier, kes toodab käesoleval aastal 30 000 hokikeppi, mida on valmis ostma Eesti ja Tšehhi klubid. Huvitav on fakt, et Frontieri juht Imre Taveter juhtis varem Viisnurga müügiosakonda, mille toodangut kasutatakse NHLis ja isegi Salt Lake City olümpiamängudel. (Biznes&Baltija, 19.02)

Eesti Gaas koos Soome kontserni Gasum OYga plaanivad gaasijuhtme Tallinn-Helsingi ehitamist. Kui plaan osutub rentaabliks, võib töö alata 2004. või 2005. aastal. Soome Kauppalehti sõnul võib gaasijuhtme läbilaskevõimega 1 mrd kuupmeetrit aastas ehitada ühe aastaga, kuna Soome laht ei ole sügav ja vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on kõigest 70 km. Gasum OY direktori Antero Jannesi sõnul tagab see gaasijuhe Soome ja Eesti stabiilse gaasiga varustamise, kuna gaas võib liikuda mõlemas suunas. Lisaks sellele oleks seda ka lihtne ühendada gaasijuhtmega North Trangas, mis ühendab Venemaad ja Euroopat. (Biznes&Baltija, 20.02)

Ajaleht Äripäev teatas sensatsioonilise uudise: riigi ainuke meediamagnaat Hans H. Luik planeerib oma kontserni Eesti Ekspress Grupp müümist Soome firmale Sanoma WSOY Oyj. Sellele aga järgneksid ka teised muudatused Eesti meediaturul, kuna siis oleksid kõik Eesti väljaanded, k.a. ajakirjad, norralaste, rootslaste ja soomlaste käes. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 20.02)

Eestlaste ekspansioon Läti metsatööstusesse algab märtsis. Just siis avatakse suur Sylvester Groupi saeveski Smiltenis. Ettevõtte direktor Margus Kohav lubab, et sellest saab riigi suurim saekaater, väljalaskevõimega 160 000 kuupmeetrit toodangut. (Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 21.02)

Eesti ärimehed mõtlevad aina sagedamini sellest, et pärast ELiga liitumist ootavad neid ebameeldivad üllatused. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon kutsus valitsust üles otsustama, mida teha vaba turu läbirääkimistega, millega valitsus on viimastel aastatel tegelenud. Analoogilise probleemi pärast tunnevad muret ka lätlased ja leedulased. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.02)

Varia

Uudisteagentuurid

High iron gates permanently padlocked and topped with barbed wire block Friendship Street - a small irony for a city divided by freedom and looking towards EU accession for reunification. "When I go to Estonia, the guards tell me not to stay too long and I feel like a criminal or a hooligan," grumbles pensioner Aleksina Albina, as she hands laundered washing across the border to her son in Valga, Estonia. Estonia and Latvia are working closely together to prepare for EU and NATO membership, and while trade across the border is relatively free, its resumption has complicated life for residents and turned Valka into a pale shadow of its neighbour. (Afp, 23.02)

Mühlegg, the 31-old German-born cross-country skier who has skied for Spain since 1999, brought the race home in 2hr 06min 5.9sec to keep the Scandinavians off the podium for the first time in history of cross country's blue riband event. Russia's Mikhail Ivanov, who led the standings for most of the race, took the silver, with bronze going to Estonia's Andrus Veerpalu. Classic style specialist Veerpalu, who claimed Estonia's first ever Olympic gold medal since the country became independent when he won the 15km classic, came in at 38.6sec. He too battled with the ground conditions on a day where ski waxing proved to be paramount. "This 50km is the toughest I have ever raced. I chose the skis that would last to the end, and I started a little slower to keep some energy for the end," said Veerpalu. "But no-one was going to beat Mühlegg today. (Afp, 23.02)

Eesti valitsus kehtestas 2002. a. sisserände piirarvuks 665 inimest. Immigratsiooni kvoodi alt on vabastatud Eesti kodanike lähisugulased ning ELi, USA, Jaapani ja Šveitsi kodanikud. Mis puudutab mittekodanikke, siis ka nemad ei kuulu selle kvoodi alla, kuna 1999. a. tunnistas Eesti Riigikohus, et venekeelsete perekondade taasühinemise piirangute sisseviimine kvoodi alusel on põhiseadusega vastuolus. 1997. a. oktoobris vähendati Eesti parlamendis migratsiooni kvooti 0,1% -lt 0,05%-ni alalise elanikkonna arvult. See kvoot puudutab nüüd vaid neid Venemaa, Valgevene ja teiste SRÜ riikide elanikke, kes tahtsid Eestisse tulla tööle või õppima. (RIA Novosti, 19.02)

Tallinna Infokeskus pöördus inimõiguste rikkumise asjus abi saamiseks OSCE ja Euroopa Nõukogu poole. Nimelt sai keskus Eesti lennuliikluse AS venekeelsetelt dispetšeritelt avalduse, kus nad kurdavad, et firma juhtkond kasutab nende suhtes diskrimineerivat poliitikat, kuna vaatamata sellele, et kõik dispetšerid on Eesti kodanikud, peavad nad kaks korda aastas läbima riigikeele eksami. (RIA Novosti, 21.02)

Šveitsi ajakirjandus

Taanlaste poolt asutatud, sakslaste poolt jõukusele aidatud, pikalt venelaste poolt valitsetud ja nüüd edasipüüdliku Eesti pealinnaks olev Tallinn on mitmepalgeline ja sillerdava näoga linn. Šveitslasena tuntakse end seal väga koduselt. See, et Tallinnas ennast usalduslikus keskkonnas tuntakse - mitte ainult šveitslasena, vaid üldse keskeurooplasena- ei ole mingi juhus. Läbi oivaliselt restaureeritud vanalinna jalutades ei ole esialgne mulje mitte kaugel põhjas asuvas kohakeses viibimisest, kus skandinaavia ja vene mõjutused segunevad, vaid pigem saksakeelses ruumis asuvast linnakesest. Sellel on ka oma põhjus. Endise Hansalinna Tallinna elus mängis enne I MS seitsme sajandi vältel suurt rolli saksa kultuur. Praegu proovib Eesti majandus, nagu ka teised Balti riigid Läti ja Leedu, nõukogude ajast kasu lõigata. Vabanenuna tuntava venestamise surve alt, teatakse neis riikides vene mentaliteeti. Lääne ja Ida vahelise silla funktsioon on endiste kommunistlike riikide trump. Eestil, kus venelaste osatähtsus kogu rahavastikus ulatub ühe kolmandikuni, on sellega seoses paremaid eeliseid kui teistel riikidel regioonis. (Neue Zürcher Zeitung, 20.02)

Soome ajakirjandus

Kapellmeister Arvo Volmer pälvib Eesti riigi kultuuripreemia. Sel aastal anti see neljale kunstnikule, kellest Soomes tuntakse hästi ka kirjanikku ja lavastajat Mati Unti. (Antti Sarasmo, Kaleva, 22.02)

Tutvustatakse dirigent Anu Tali ja tema mänedzherist õe Kadri Tali poolt välja antud plaati Swan Light. Imetlusväärne on õdede tarmukus panna kokku terve sümfooniaorkester. Sponsoreid on palju ja esikplaadi esitlus ka sellele vastav. Autor soovib Eesti-Soome sümfooniaorkestrile edu. (Jukka Isopuro, Helsingin Sanomat, 22.02)

Soome Filmi Sihtasutuse toetustest. Sihtasutuse toodangujuht Erkki Astala andis 125 000 eurot Eesti-Soome koostöös valmivale filmile "Nimed marmortahvlil", mis räägib Eesti vabadussõjast novembris 1918. Filmi rezhissöör on Elmo Nüganen ja Soome-poolne tootja Ilkka Mattila MRP-st. (Helena Ylänen, Helsingin Sanomat, 20.02)

Eestis suhtutakse ingeri päritollu rahulikult. Tallinna Ingerisoomlaste Seltsi esimees Kerttu Lavoneni sõnul häirib teda veidi ingerlaseks nimetamine. Ingerlane ei ole rahvus, nimetus "ingerlased" on tulnud maakoha järgi, kust nad pärit on. Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles Lavonen, et endised NLi soomlased, kes on tänaseks Soome emigreerunud, on oma halvas kohtlemises ise süüdi. „Nad on harjunud NLi korraga, kus lüüakse rusikas lauale ja nõutakse. Soomlased ei ole sellise käitumisega harjunud. Ingerlased on läinud Soome "saama peale" ja samamoodi käitutakse ka Eestis - pidevalt nõutakse seltsilt midagi,“ lisas Lavonen. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 22.02)

Eesti Pank näitas üles suurt inimlikkust ja vahetas 70-aastase vanamammi põlenud säästud uute rahatähtede vastu. Pensionäriproua oli oma rahasid hoidnud ahjus klaaspurgis. (STT, Helsingin Sanomat, 20.02)

Kääriku spordikeskuses põles maha omal ajal Soome president Urho Kekkoneni Eesti visiidi auks ehitatud Kekkoneni saun. (STT, Helsingin Sanomat; Turun Sanomat, Kaleva, Etelä-Suomen Sanomat, 18.02)

Eesti-Soome ärijuhtide ühing kaalub Käärikul mahapõlenud Kekkoneni sauna taastamist endisel kujul. Ühingu juht Ants Promann märkis, et juhatus pole veel jõudnud küsimust arutada. "Minu isiklik arvamus on, et kindlasti leitakse lahendus sauna taastamiseks. Sellest õnnetusest peame üle saama. Loodan, et taastamise taha koguneb laiem kandepind, sest ühele ühingule võib see üle jõu käia," ütles Promann. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 21.02)

Läti ajakirjandus

Baltikum on Venemaale lähemal kui Euroopa ja vaadata pole siin sugugi vähem kui lääneriikides. Eesti ja Leedu delegatsioonid tõid messile BaltTour`2002 tonnide viisi informatsiooni oma vaatamisväärsuste ja teiste turismiobjektide kohta, kuid sõitsid koju tühjade kätega - kõik brošüürid jagati laiali. Baltikumi stendidel oli ülisuur menu. Eesti esitles oma buklette vene keeles ja esmakordselt ka läti keeles, kuna Läti on Eestis turistide arvult soomlaste järel teisel kohal. Turism liigub Tallinnast Tartusse, läänerannikule ja ka Narva. Turiste tõotab meelitada ka mais toimuv Eurovisiooni lauluvõistlus. (Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 20.02)

Väikese Eesti Vabariigi press lausa piinleb, kui puuduvad uudised vabariigi presidendi isiklikust elust. Eelmisel nädalal jagunes Eesti ajakirjandus justkui kaheks: venekeelsed väljaanded kirjutasid, et "president Arnold Rüütel ei tahtnud trahvi maksta", eestikeelsed aga kirjutasid vastupidiselt, et "president käis trahvi maksmas". Presidendikantselei pressiesindaja ütles, et tegemist oli tavalise parkimistrahviga, mis tasuti kohe pärast meeldetuletust. President Rüütel kutsuti kohtutäituri juurde pärast seda, kui tema tütar Anneli, sõites isa autoga, sai parkimistrahvi. Eesti ajakirjanduse lemmikteemaks tundub üldse olevat presidendi auto. Palju kirjutatakse sellest, millise firma millist marki autoga hakkab president sõitma. Üks Tallinnat külastanud Vene ajakirjanikest ütles aga, et tema Eestis viibitud kahe nädala jooksul ei näidatud presidenti kordagi televiisoris. (MK-Baltija, 20.02)

Venemaa ajakirjandus

Tavaliselt Läti hurjutamisele spetsialiseerunud Vladimir Taranov kirjutab lustakas stiilis sellest, kuidas Pärnust pärit hulgus Hannes Kulla president Arnold Rüütlil külas käis. (Vladimir Taranov, Parlamentskaja Gazetas, 21.02)

Eestlaste olümpiavõitudest. Ajaleht kirjutab, et medalitel on ka teine, mitte sportlik, vaid poliitiline tähendus: "Veerpalu võiduga saavutas Eesti selle, mida Eesti poliitikud olid 10 aasta vältel püüdnud saavutada: Eesti muutus “endisest liiduvabariigist” “väikeseks Skandinaavia riigiks””. (Ezhenedelnõi Zhurnal, 21.02)