Nädal välismeedias: 11.-17. veebruar 2002

JULGEOLEK

EESTI, LÄTI, LEEDU JA SAKSAMAA VÄLISMINISTRITE KOHTUMINE RIIAS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia, Olümpiamängud

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Austria's ruling conservatives said that EU enlargement would increase the political weight of smaller member states, open the way to strong regional partnerships within the bloc, and help the Austrian economy. In a new policy document on enlargement, Chancellor Wolfgang Schüssel's People's Party said combinations of countries such as Austria and future members Hungary and Slovakia would have as many votes in the EU as the bloc's powerhouse Germany. "With enlargement the weight will shift in favour of the medium-sized and small countries of the Union," the document said. "Austria will benefit from this." FM Benita Ferrero-Waldner said Austria fully supported enlargement and would not veto the entry of the Czech republic, as demanded by the far-right Freedom Party if Prague refuses to close a controversial nuclear plant. "We believe in an enlargement which is in the interests of Austria and to our advantage," she told. (Reuters, 11.02)

Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel pledged to advance EU enlargement during the current Spanish EU presidency, despite opposition from far-right elements in his ruling coalition. "(Enlargement) will bring about the reunification of Europe. For this reason, everything possible should be done while still under the Spanish presidency, and we would like to move forward in any way possible to respect the established deadlines," Schüssel said. "We will do everything within our power to support Spain," the Austrian leader told. (Reuters, 12.02)

Finance ministers from key EU countries condemned as too costly a plan by the EU's executive Commission to spend 40.2 billion euro ($35.3 billion) on eastern enlargement from the bloc's 2004-2006 budget. EU diplomats said several countries led by the Netherlands lashed out at the Commission's proposal to phase in direct payments to farmers from up to 10, mostly ex-communist countries after they join the bloc in 2004. An EU official said demands not to grant direct payments to newcomers were also voiced by Austria, Britain and Sweden. "As could have been expected, the Commission's proposals were criticised," the EU official said. "The Commission was blamed, by the Netherlands for example, for opening up the debate about the CAP," he added. Diplomats said Germany reiterated its demands for mapping out a cost-cutting reform of the CAP before concluding accession talks with the candidate countries. Some other countries simply wanted to trim the overall costs of enlargement, saying new members would in any case be unable to absorb a lot of the planned aid because of their weak administrative capacity. Under one suggestion, spending for enlargement would be cut by nearly 10 billion euros to 30 billion euros in 2004-2006, one diplomat said. "It falls to finance ministers to say that in the interests of taxpayers we want to keep the costs as low as possible," said Austrian Finance Minister Karl-Heinz Grasser. The Commission urged the ministers not to let narrow national interests delay enlargement talks, saying the funding plan for enlargement should also take into account the interests of the much poorer candidate countries. (Reuters, 12.02)

The Czech Republic, Hungary, Poland and Slovakia - the so-called Visegrad states - rejected a controversial EU offer of farm aid for candidate countries in a joint declaration. "According to the government leaders of the Visegrad countries, agricultural, structural and cohesion policies must be extended to candidate countries at the time they join, in all their elements," said a statement approved by the four countries' prime ministers. "The amount of aid per person should be equivalent to the amount of aid given to other member states or to regions in a similar state of economic development," said the statement. (Afp, 15.02)

Farmers' from EU candidate countries will meet in Latvia next month to discuss their response to controversial EC proposals on farm aid. "We will try to work together and find out how countries are thinking and how to react and we hope we can agree with all the organisations to fight the production quotas proposed by the EU," said Maira Dzelzkaleja, general secretary of the Latvian Farmers' Parliament, a group representing 286 larger Latvian farms. (Afp, 15.02)

Balti riikide põllumehed pöördusid oma valitsuste poole palvega tõstatada läbirääkimistel küsimus põllumaa välismaalastele müümise üleminekuperioodi sisseviimisest. 30. jaanuaril tegi EK ettepaneku maksta ELi uutele liikmesriikidele 25% sellest finantstoetusest, mida saavad ELi praegused liikmesriigid. (IA Rosbalt, 11.02)

Pärast ELi astumist algab Lätis veelgi intensiivsem töö saamaks kõike, mida EL suudab pakkuda, teatas Läti president Vaira Vike-Freiberga. Ta tuletas meelde ametnike poolt väljaöeldut, et ELi läbirääkimised normide kasutuselevõtu osas Läti seadusandluses võimaldavad läbirääkimiste 31. peatüki alusel kaitsta Lätil oma rahvuslikke huve, taotledes erandite võimaldamist. President leidis, et Lätil on võimalus kaubelda üleminekuperioodi suhtes, lisades, et Läti ei saa vältida üldtunnustatud norme, kuid võib seda protsessi aeglustada ja kergendada. President avaldas veendumust, et valides integreerumise ELiga, tegi Läti “targa valiku, kuna liidu seadusandlus on tema senistele liikmesriikidele kasuks tulnud”. Samas leiab president, et pärast eelseisvat laienemist ei ole Euroopa enam selline nagu praegu. Tema sõnade järgi käivad juba praegu diskussioonid ühtse julgeolekupoliitika ja teiste koostöösuundade üle. (Interfax, 15.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Hispaania linnas Caceresis toimunud ELi välisministrite kohtumisel kinnitati ühehäälselt, et miski ei peata uniooni laienemist. Prantsuse välisministri Hubert Vedrine'i sõnul "viiakse laienemine läbi" vaatamata mitmetele probleemidele, eelkõige rahalistele. ELi liikmesriikidel on ees keerulised läbirääkimised, otsustada on vaja, kes ja millises ulatuses laienemisega kaasnevad kulud tasub. Saksamaa, Holland, Inglismaa, Rootsi ja Soome on mures, et nende kulutused kasvavad pärast uniooni laienemist. Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal ja Itaalia ei soovi, et laienemisega nende jaoks midagi rahaliste toetuste osas muutuks. (Judy Dempsey, Financial Times, 10.02)

Inglismaad vaevab küsimus, kas liituda ELi ühisvaluutaga või mitte, samas, kui ülejäänud Euroopa riikide väljakutseks on saanud ELi laienemine ja unioonis läbiviidavad reformid. ELi laienemisvoliniku Günter Verheugeni sõnul on laienemise puhul tegemist "maailma ajaloo suurima diplomaatilise ülesandega." (Jonathan Freedland, The Guardian, 13.02)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu ELi põllumajandusvolinik Franz Fischleriga ELi laienemisest ja selle finantseerimisest. Fischleri sõnul tähendaks jätkuv ELi nõudmiste läbisurumine seda, et ELi kandidaatriigid oleksid pärast uniooniga liitumist halvemal finantspositsioonil, kui praegu, saades liitumiseelseid toetusi, kuid mitte makstes ELi liikmemaksu. Nii ei või see olla. EK töötas välja sobiva kontsepti, mis on finantsiliselt tasakaalus ja majanduslikult mõttekas. Vanade ELi liikmesriikidega võrreldes peaksid uued liikmesriigid saama 50% rohkem toetusi maapiirkondade arendamiseks elaniku kohta. Teiselt poolt tahab EK esialgu vähem otsetoetusi maksta, et vajalikud ümberstruktureerimised soiku ei jääks. ELi kandidaatriikide kodanikud ei tohiks otsetoetuste maksmist üle tähtsustada. EK ettepanekud on palju laiaulatuslikumad. Näiteks Poolale on ajavahemikus 2004-2006 planeeritud 14 mrd eurot, millest otsetoetused moodustavad vaid 10%. Kas ülejäänud 90% ei ole midagi väärt? EK ettepanekuid mitte ainult ei mõisteta halvasti vaid ka vahendatakse ebarahuldavalt. Põllumeestele tuleb selgeks teha, kui palju positiivset toob ELiga liitumine produktide turustamise osas kaasa, kui palju toetusi kaasneb nende ettevõtete arendamiseks. Selle kõige saavutamiseks on hea maa-arengu poliitika sobilikum, kui otsetoetused. (FAZ, 15.02)

Saksamaa tahab ELi agraarreformi põhialused paika panna Kopenhaageni tippkohtumisel detsembris. Lisaks Saksamaa rahandusministrile kiirustab agraarreformi tagant ka Saksamaa põllumajandusminister Renate Künast. Toetust on oodata ka Hollandilt, Rootsilt ja Suurbritannialt. Saksamaa ja Prantsusmaa väidavad, et põllumajanduse otsetoetuste maksmine Ida-Euroopa riikidele pigem takistab hädavajalikke põllumajanduse struktuurireforme neis riikides, kui soodustab. (Handelsblatt, 11.02)

Enne otsustavaid ELi laienemisläbirääkimisi on tekkinud tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Saksamaa kui suurim ELi rahastaja kardab liiga kalliks minevat uniooni laienemist ja tahab kunagi hiljem ELi kandidaatriikidega põllumajandus- ning regionaaltoetuste üle läbi rääkida. Prantsusmaa kardab, et Berliini äraootav suhtumine võib ELi läbirääkimiste ajakava täielikult segi paisata. Pariis toetab EK ettepanekut kohe algusest peale uute ELi liikmesriikide põllumeestele otsetoetusi maksma hakata. (Der Tagesspiegel, 11.02)

ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler ja Poola põllumajandusminister Jaroslaw Kalinowski kohtusid Brüsselis, et arutada ELi laienemisküsimusi. Uniooni laienemisega 2004. a. saavad kokku kaks põllumajandusmaailma: kümme uut liikmesriiki toovad endaga kaasa ligi 3800 põllumeest (põllumeeste arvu juurdekasv 56%), kelle sissetulekud jäävad alla veerandi praeguste ELi liikmesriikide keskmisest. Juurde tuleb palju mittetasuvaid ettevõtteid. Keskmine talu suurus ELi kandidaatriikides on 7 ha, vanades ELi liikmesriikides aga 19 ha. Kalinowski muretseb selle üle, kuidas on võimalik oma rahvast meelitada ELiga ühinemise poolt olema, kui nad kaotavad oma sissetuleku. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 12.02)

Mis on 40 miljardit eurot, kui EL valmistub vana jagunenud kontinendi taasühendamiseks. Praegustele ELi liikmesriikide põllumeestele makstakse ainuüksi ühes aastas sama suuri toetusi, kui kogu ELi laienemine aastani 2006 maksma peaks minema. Diskussioon ELi idalaienemise finantseerimise üle on eelkõige vaid väiklane tüli raha ümber. Tegelikkuses võib seda võtta kui proovikivi uniooni reformivalmiduse suhtes. Reformi suund peaks aga selge olema: 15-liikmelises unioonis peaks otsetoetusi põllumeestele vähendama ning ELi tulevastes Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides neid toetusi vähehaaval tõstma. Kahjuks julgeb vaid Hollandi valitsus sellise seisukoha avalikult välja öelda. (Helmut Bünder, FAZ, 14.02)

Hispaania ajakirjandus

Intervjuu Eesti läbirääkimisdelegatsiooni juhi Alar Streimanniga, kes märgib, et Aznari valitsuse plaanid seoses laienemisega on “küll ambitsioonikad, kuid Hispaanial ei jätku aega kokkuleppele jõudmiseks selliste tähtsate peatükkide osas nagu põllumajandus või regionaalabi”. Streimanni sõnul saab neid probleeme lahendada üksnes poliitilise tahte varal ning lahendused ei sõltu mitte eesistujariigist, vaid EKst. Veel ütleb Eesti pealäbirääkija, et Eestile on olulisemad lahtistest küsimustest ELiga duty free kaubandus Eesti sadamates ja laevadel, ning põlevkivi. (Francisco Barcia, La Gaceta, 11.02)

Taani ajakirjandus

Taanile jääb võtmeroll ELi idalaienemises, kus viimane vaatus on just alanud. Caseresis toimunud ELi välisministrite kohtumine juhataski sisse viimase vaatuse, mille eesmärgiks on esitada ELiga liitumiskutse 10 kandidaatriigile Kopenhaageni tippkohtumisel käesoleva aasta detsembris. Oluliste küsimustena on päevakorral, kes maksab ja kui palju maksab. Selle kõrval on aga kummitamas ka Küprose probleem ja uus iirlaste rahvahääletus. (Christian Lindhardt, Politiken, 11.02, 9.02)

Terve rida ELi liikmesriike (Suurbritannia ja Saksamaaga eesotsas) leiavad, et EK ettepanek idalaienemise finantseerimisel on liiga heldekäeline. Järgmise ELi eesistujana on Taani valitsus esialgu ettevaatlik - nende jaoks on kõige olulisem lõpetada läbirääkimised õigeaegselt, st. selle aasta lõpuks. Taani välisminister Per Stig M¢ller ei soovi kommenteerida teiste riikide väljaütlemisi, kuid näeb loomulikult igas ELi sisemises tülis ohtu laienemise edasilükkumisele. (Jesper Larsen, Berlingske Tidende, 9.02, Jyllands-Posten, 9.02)

Rootsi ajakirjandus

EK on välja tulnud “häbiväärse ettepanekuga” anda uutele liikmesriikidele alguses põllumajandus- ja regionaaltoetustest vaid 25% sellest, mida saavad praegused liikmesriigid. Samal ajal nõutakse aga uutelt liikmesriikidelt, et nad täidaksid täielikult kõiki ELi nõudmisi ja norme. Loogiliselt võttes peaks neilt nõutama siis ka vaid 25% ulatuses normide täitmist. Autor nimetab praegust ELi laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse "kurbmänguks ja häbiplekiks kogu unioonile". Nimetatud tingimustel laienemine oleks A ja B kategooria riikide loomine. Sel juhul oleks parem võtta vastu vähem uusi liikmeid korraga, kuid teha seda juba õiglaselt ja kõigile võrdsetel tingimustel. Autor leiab, et paljud ELi liikmesriikides on juba küllalt pikalt nautinud head elu ELi maksumaksjate kulul. Nüüd on viimane aeg jagada seda head elu oma tunduvalt vaesemate "sugulastega" Kesk- ja Ida-Euroopas. Mõeldes läbirääkimiste pidevale venimisele ja rääkimata ülalnimetatud häbiväärsest ettepanekust, ei ole sugugi kummaline, et kandidaatriikide endine optimism ELiga liitumise suhtes on asendunud teatud skeptilisusega. Paneuroopa Liidu president Otto von Habsburg on õigusega mitmel korral rõhutanud, et ühepäevane sõda Euroopas läheb rohkem maksma kui kogu ELi laienemine Kesk- ja Ida-Euroopasse, ja et EL on Euroopa rahuprojekt. (Nicolaus Rockberger, Svenska Dagbladet, 12.02)

Hispaania ametühingute liidrid nõudsid hiljuti ELi eelarve suurendamist 3%ni SKPst, et päästa uue ja suurema ELi solidaarsust. Sellise ettepaneku peale ei taha ilmselt mitmed ELi rahandusministrid mõeldagi. Tööandjate esindajad kinnitasid oma suurt toetust idalaienemisele, kuid möödaminnes mainiti ka, et tegemist ei ole ainult printsiipide vaid ka rahaga... (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 11.02)

Soome ajakirjandus

ELi idalaienemise hind on 40 mld eurot. Unioon: arve on koostatud selle järgi, et uusi riike on kümme. Soome väliskaubandusminister Jari Vilén peab EK ettepanekut heaks baasiks tulevastele aruteludele. "Minu arvates on etteantud raamides liikumisruumi väga vähe. Teisalt on EK ettepanek nii hea, et seda ei olegi vaja muuta." Viléni hinnangul on Soome jaoks olulised uutele liikmesriikidele määratavad toodangukvoodid ja siseriiklikult makstavad toetused. Vilén rõhutas ka, et kohalikud toetused ei tohiks mingil juhul põhjustada konkurentsi väärastumist ning nende maksmine peaks olema kooskõlastatud EKga. (Markus Pirttijoki, Aamulehti; Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 9.02)
Mitmed ELi liikmesriigid on andnud mõista, et ei maksaks kandidaatriikidele põllumajanduse otsetoetust. Ennekõike Hollandi, aga ka Rootsi ja Saksamaa arvates on EK ettepanek kandidaatriikidele liiga helde pakkumine. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 12.02)

Soome metsatööstus ja metsaomanikud on mures ELis makstavate metsatööstuse toetuste pärast. Toetused tekitavad ebatervet konkurentsi ja pärast ELi laienemist kardetakse probleemi suurenemist. Praegustes kandidaatriikides on umbes 34 mln hektarit metsa, mis suurendaks ELi majandusmetsade pindala kolmandiku võrra. Kandidaatriikide puiduvara on veelgi suurem ja nende ekspluateerimisaste on märgatavalt väiksem kui ELi praegustes liikmesriikides. Kui tulevaste liikmesriikide metsatööstuse investeeringuid toetatakse, siis kardetakse, et lisanduv toodang tekitab väärastunud konkurentsi. (Heikki Tuuri, Taloussanomat, 15.02)

ELi laienemisega seoses on palju räägitud kandidaatriikide põllumajandustoodangust. Kandidaatriikides on põllumajanduse tähendus märgatavalt suurem kui praegustes liikmesriikides, samas on kandidaatriikide põllumajanduse toodang aga suhteliselt kasutu. Läbirääkimistega püütakse jõuda ühisele mõistmisele tulevaste liikmesriikide põllumajandustoetuste osas, et toetuspoliitika ei ohustaks praegust ELi ühist põllumajanduspoliitikat ega selle rahastamist. Nii ELi varadest kui rahvuslikest varadest makstavaid toetuseid kasutatakse ka muuks kui tavapärase maaharimise toetamiseks. Seda on arvestatud ka EK esialgses ettepanekus kandidaatriikidele. Soome metsaomanikud ja metsatööstus on mures, et põllumajandussubsiidiumidega hakatakse toetatama ka kandidaatriikide metsatööstust. (Juhtkiri, Taloussanomat, 16.02)

Soome rahandusminister Sauli Niinistö hoiatab nii Soome riiki kui ka valdasid tulevaste, maksudega seotud riskide eest, mis kaasnevad Eesti ELi liikmelisusega ning alkoholi-, tubaka- ja autoaktsiisi ühtlustamisega ELi liikmesriikides. Aktsiiside madaldamised on suurimad Soomes. "Kui Eestist saab ELi liige, siis kaob miljardite ulatuses raha Soome aktsiisi tuludest," ütles Niinistö valdade majandus- ja rahastamisfoorumil. (Heino Ylisipola, Kaleva, 14.02)

Soome ametiühingud muretsevad endiselt ELi laienemise mõjude pärast. See selgus Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK), Soome Töötajate ja Tööandjate Keskliidu (STTK) ja Akava ühisseminaril Helsingis. Oluline on teada, et palgasaajate organisatsioonidel ei ole põhimõttelist midagi ELi laienemise vastu - pigem vastupidi. Küsimus on selles, et organisatsioonid tahavad esile tõsta võimalikke idalaienemisega kaasnevaid raskusi. Üks oluline lüli toimivas heaoluühiskonnas on arenenud ametiühingud. Kandidaatriikide arenemisel heaoluühiskondadeks saab koos teistega abiks olla ka Soome AÜ. (Juhtkiri, Uutispäivä Demari, 7.02)

Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) esimees Lauri Ihalaineni sõnul on oluline moodustada ELi kolmepoolseid struktuure. Seoses laienemisega muutub eriti aktuaalseks ebaausa konkurentsi ja maksuparadiiside tekke takistamine. ELi tasemel kolmepoolsete mudelite kõrval tuleb ka kandidaatriikidesse tekitada kolmealuselisi tööturusuhteid. Ihalaineni sõnul on ametiühingute ülesanne toetada kandidaatriike nii, et nad saaksid täita sotsiaalseid norme järk-järgult. Nende seadusandlust ja sotsiaalkaitset tuleb arendada. Üleminekuaeg tööjõu vabale liikumisele on vältimatu, kuigi Ihalainen ei usu massilist tööjõu voolu näiteks Eestist. (Kari Arola, Uutispäivä Demari, 11.02)

Eesti ja Soome ametiühingute keskorganisatsioonid on eriarvamusel tööjõu vaba liikumise piirangute suhtes. ELi laienemist käsitleti SAK palgasaajate seminaril. Eesti nägemusi esitas EAKLi peasekretär Raivo Paavo. Eesti ei ole seni nõustunud ELi otsusega tööjõu vaba liikumise piirangu üle. Läti, Leedu ja Poola on juba uniooni survele järele andnud, kuid Eesti kavatseb veel pidada läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. SAK osakonna asedirektor Matti Viialainen ei usu, et see õnnestub. "Eesti tahab ise üleminekuaegu näiteks tubakatoodete maksustamisel ja tax-free kaubandusele, mille eesmärk on hoida Soomest tulevat turismi," ütleb Viialainen. Ta usub, et üleminekuaeg tööjõu vabale liikumisele on ka Eestile kasulik. Väikesele riigile ei ole hea, kui tema noor tööealine rahvas läheb välismaale. Rahvas vananeb ka Eestis. (Veli-Pekka Leskelä, Kansan Uutiset, 5.02)

Seminaril meenutas EAKL peasekretär Raivo Paavo soomlastele, milline olukord on Eestis. Paavo sõnul on Eesti ametiühingute tähtsaimateks tegevusteks töötajate palkade parandamine ja ametiühingute liikmete arvu kasvatamine. (Juha Akkanen, Helsingin Sanomat, 6.02)

Siseareng

Uudisteagentuurid

ELi liikmesriikide siseasjade- ja justiitsministrid töötavad välja plaani võitluseks illegaalse immigratsiooni ja inimkaubandusega. Hispaanias toimuval mitteformaalsel ELi liikmesriikide siseasjade- ja justiitsministrite kohtumisel arutatakse antud dokumendi ettevalmistamist. Nähakse ette konkreetsed abinõud, mis puudutavad viisade väljastamist, piirikontrolli, illegaalsete immigrantide väljasaatmist, informatsiooni vahetamist ja politseijõudude koostööd. Plaanis ettenähtud abinõude hulgas on ka ühise viisapoliitika teostamine. Ette nähakse ühtse viisapanga loomist, ühtse viisade mudeli loomist ja ka ühtse viisade väljaandmise büroo loomist kolmandates riikides. Arutatakse ka Itaalia ettepanekut luua ühtne piirivalvepolitsei. (Interfax, 15.02)

Saksamaa ajakirjandus

EK tahab 2005. aastaks likvideerida bürokraatlikud takistused, et lihtsustada ELi kodanike tööleasumist teistes uniooni liikmesriikides. Ühes tegevusplaanis nähakse ette kogu ELis kehtiva haigekassakaardi sisseviimist. "Pärast euro edu oleks see järgmine tükk Euroopat, mida inimesed taskus kaasas kanda saaksid," ütles EK president Romano Prodi. (Christiane Wirtz, Süddeutsche Zeitung, 14.02)

Soome ajakirjandus

ELi tulevikukonvendis Soome valitsust esindava uurija Teija Tiilikaineni arvates on EL juba pikka aega olnud liitriik, mille otsuste tegemise selgitamine võib lisada avatust ja demokraatiat. Konvendis lubab Tiilikainen jälgida asju nii ELi kui Soome-suguse väikeriigi vaatenurgast. (Vesa Somppi, Keskisuomalainen, 12.02)

Suur on ELis ilus. Selles, et suured liikmesriigid rullivad nii minnes kui tulles üle väikeste, ei ole midagi uut. Muretsemapanev on see, et “ülesõidud” on sagenenud ja suured tahavad endale erandeid ühiselt heaks kiidetud reeglites. (Kyösti Karvonen, Kaleva, 13.02)

EK soovib tööjõu vaba liikumise takistused kõrvaldada aastaks 2005. Näiteks uurimustööde tunnustamine ja sotsiaalne kaitse peaks toimima nii, et unioonis kergeneks ühelt töökohalt ja riigist teise minemine. Samuti on vaja kiirendada konkurentsivõime tõusu tööturgudel. Mõnedes ELi piirkondades on kõrge töötus, kuid teisal jälle vaeveldakse tööjõu puuduse käes, ütles EK esimees Romano Prodi. (STT, Kauppalehti, 14.02)

Välis ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Historically neutral Sweden unveiled a new defense policy formally endorsing cooperation with other countries against future security threats, which some said presaged Swedish membership in NATO. The Swedish foreign ministry stated that while Sweden "pursues a policy of non-participation in military alliances", it was now apparent that "threats to peace and our security can best be averted by acting concertedly and in cooperation with other countries". "As a member of the EU, we are part of a community based on solidarity, whose primary purpose is to prevent war on the European continent," the four-paragraph policy statement said. The new policy was the result of an agreement finalized between four political parties represented in parliament including the governing Social Democrats and the conservative Moderates. "It is unlikely that we would remain neutral if a neighbour or an EU state were to be attacked," Lindh was quoted as saying in Svenska Dagbladet. "We may not always have the same security policy situation that we have today." The new policy, she added, was "a better description of our reality." Bo Lundgren, leader of the Moderate Party which backs Swedish membership in NATO, said the new wording meant the door was now open for that to happen in the future. "We are not committing ourselves to this solution or that solution... But for us, NATO is a natural next step," he told. The policy shift comes as Sweden's Baltic neighbors Lithuania, Estonia and Latvia continue to lobby for NATO membership. (Afp, 12.02)

Soome saab ELilt rahvusvahelise Euroopa koostöö programmi “Interreg 3” raames finantsabi 28 milj. eurot piiriäärse koostöö edendamiseks Venemaaga. Eesti ja Soome piirikoostöö edendamiseks saab Soome 14,1 milj. eurot. (RIA Novosti, 13.02)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi tutvustas oma uut julgeolekudoktriini, mille kohaselt jätkavad nad sõjalistes liitudes mitteosalemise poliitikat, kuid sõjalise konflikti korral lähipiirkonnas ei ole neutraliteet enam eesmärgiks. Uus kaitsepoliitika toetab koostööd teiste riikidega võimalike julgeolekuohtude tõrjumisel ning mitmed Rootsi asjatundjad näevad doktriinis sammukest NATOga liitumise suunas. Rootsi välisminister Anna Lindhi sõnul jätab Rootsi endale siiski alles tegutsemisvabaduse, sest ka uus doktriin annab võimaluse jääda neutraalseks. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 14.02)

Rootsi suurima opositsioonipartei konservatiivide liidri Bo Lundgreni sõnul tähendab "uus doktriin, et Rootsi liitumine NATOga kolme-nelja aasta pärast on järgmiseks loomulikuks sammuks". Lundgreni hinnangul on NATOsse astumine seda tõenäolisem, et uus doktriin kirjeldab Rootsit vaid kui sõjaliselt alliansivaba riiki ega märgi, et Rootsi peab olema ka tulevikus alliansivaba. Autor leiab, et Rootsi senine neutraliteedipoliitika on oma aja ära elanud. (Bo Lundgren, juhtkiri, Svenska Dagbladet, 15.02)

Rootsi vasakpartei esindaja Lars Ohly leiab, et uue doktriini näol on tegu "hirmutava pöördega paremale". Välisminister Anna Lindh kinnitas aga, et Rootsi toetab Balti riikide NATOsse astumist ja kui see on õige samm Balti riikidele, siis miks peaks see vale olema Rootsile. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 14.02)

Rootsi Rahvapartei juht Lars Leijonborg ei usu, et uus doktriin püsib kauem kui novembrikuuni, mil Balti riigid tõenäoliselt NATOsse kutsutakse. Kui kõik ülejäänud Põhjamaad ja Balti riigid on NATOs, Venemaa NATOga tihedalt seotud, satub Rootsi samasse kategooriasse kui diktatuurne Valgevene - kõrvalejääjad. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 12.02)

Norra ajakirjandus

Rootsi on teinud olulise sammu astudes välja oma senisest doktriinist ja lähemale tänapäeva poliitilisele tegelikkusele: alates nimetatud otsusest ei ole neutraliteet enam Rootsi välispoliitika eesmärgiks. Huvitava asjaoluna on toodud välja, et Rootsi teatas oma neutraliteedist loobumisest päev pärast seda, kui Saksamaa kinnitas esmakordselt, et Balti riigid võivad arvestada kutsega NATOsse. (Aftenposten, 13.02, 14.02)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Vene Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi rahvusvaheliste suhete keskuse direktor Nadezhda Arbatovaga Vene ja Euroopa suhetest. Venemaa peaks euroatlantilist partnerlust võtma mitte ainult kui koostööd NATOga, vaid kui hädavajalikku tingimust loomaks soodsat keskkonda suhetele ELiga. Kahjuks puudub ELil ja Venemaal praegu täpne strateegia vastastikuste suhete osas. Venemaa jaoks võiks vahe-eesmärgiks olla assotsiatsioon ELiga. (Oleg Denisov, Vek, 8.02)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Naastes USA-visiidilt, ütles Läti president Vaira Vike-Freiberga, et NATO soosiv suhtumine Lätisse muutub, kui Läti ei muuda oma valimisseadust. Vike-Freiberga nentis, et "meie tingimusi ei esita, meie oleme need, kellele see julgeolek vajalik on". President ütles, et kui Läti ilmutab võimetust "saada üle mineviku traumadest", siis lükkub edasi Läti NATOsse astumine. Möödunud aasta lõpul esines Vike-Freiberga algatusega, tehes ettepaneku eemaldada valmisseadusest nõue, mille kohaselt saadikukandidaadid peavad valdama riigikeelt kõrgeimal tasemel. President põhjendas oma ettepanekut sellega, et see nõue on vastuolus inimõigustega ning ei vasta teistele Läti ja rahvusvaheliste organisatsioonide normatiivsetele aktidele. (Interfax, 12.02)
Russia realizes it has no influence on NATO's decision to enlarge, and enlargement is not contradictory to improving ties with Moscow, NATO Secretary General George Robertson said. "Russia understands that the decision (on enlargement) will be an internal one. Neither a Russian veto nor doubts can influence that decision," Robertson said. "We can develop good relations with Russia and pursue at the same time our plans" for enlargement, said Robertson ahead of his arrival to Warsaw for meetings with Polish officials. “Russia recognizes that each country has its own right to determine its security arrangements and Moscow "has to live with this," said Robertson. (Afp, 13.02)

NATO on huvitatud koostööst Venemaaga “kahekümne” formaadis, teatab USA alaline esindaja NATO juures Nicolas Berns, kuna allianssi nagu Venemaadki ei rahulda praegune koostöövorm Alalise Koostöönõukogu (AKN) Venemaa-NATO raames. USA alaline esindaja NATO juures ütles, et AKN probleem oli selles, et ta ei töötanud “19+1” vormis, vaid “19-1”. Ta avaldas veendumust, et praegu väljatöötatav uus suhete formaat võimaldab Venemaa saadikul osaleda alliansi otsuste arutelul juba varases staadiumis. “Kahekümne” formaat tähendab, et Vene saadik osaleb NATO nõupidamistel võrdsena teiste saadikutega, märkis USA diplomaat. Venemaa NATOsse astumine praegu kõne all ei ole, kuigi NATO esindajad väidavad, et NATO hoiab oma uksed uutele tulijatele alati lahti. NATOs avaldatakse kahetsust, et Moskva on oma tegevuse PfP programmi raames praktiliselt lõpetanud. (Interfax, 15.02)

Eesti osaleb Venemaa ja NATO korraldatud rahvusvahelistel õppustel Loode-Venemaal, mille eesmärk on välja töötada rahvusvaheline koordineeritud tegevus terrorismi vastu. (IA Rosbalt, 12.02)

Soome ajakirjandus

NATO sõjaline löögivõime ei kasva oluliselt pärast uute liikmete vastuvõtmist. Kandidaatriike on üheksa, kuid nad ei ole otsesed unistustepartnerid oma väiksuse või vanade taakade tõttu. Seda ei olnud ka Poola, Ungari ega Tšehhi. Järgmise laienemisringi kandidaatriikide lähtepositsioonid on paremad kui 1999. a. valitud kolmikul. Kandidaatriike on seatud NATO-korda nn. MAP-i järgi. Valgete paberitega on alustanud Balti riigid ja Sloveenia, kes on ilma vanade vaevadeta. "Uute" riikidena on Sloveenia ja Balti riigid saanud rajada ilma vana koormata oma kaitsejõude algusest peale ning viimased aastad NATO juhendamisel. Siiski valitseb rahapuudus ja just relvade soetamiseks ei jätku raha. NATO peamajas Brüsselis võib tulevikus lehvida praeguse 19ne lipu asemel 26. Kas NATOst on saamas uus OSCE-organisatsioon, mis laieneb Atlandilt Aasiasse? Ühe kõrge ametniku sõnul võib suur liikmesriikide arv viia selleni, et NATO loobub konsensuse põhimõttest, kuid ametniku sõnul praegu kõne all olevate riikide liitumine ei nõrgenda NATOt. (Matti Klemola, Helsingin Sanomat, 10.02)

Baltimaade NATO liikmelisus võib mõjutada Venemaa ja tema põhja-naabrite suhteid. Autor ei jätaks välja vajadust käivitada poliitilist arutelu Balti riikide võimaliku NATO liikmelisusega kaasnevatest probleemidest. Kui Balti riikide NATO liikmeks võtmine ei toimuks vägisi, siis võiks sellest saada tähtis Põhja-Euroopa ja Läänemerepiirkonna usalduse, koostöö ja turvalisuse osategur. Artikli autor oli Venemaa suursaadik Soomes 1992-1996, praegu töötab ta Venemaa teadusteakadeemia Euroopa Instituudi Põhja-Euroopa keskuse juhatajana. (Juri Derjabin, Suomen Kuvalehti, 7/2002)

Soome välisminister Erkki Tuomioja lükkab ümber väited, mille kohaselt oleks NATOga liitudes Soome paremini kaasatud mõjutusprotsessidesse. "Ei. Kõigist NATO-liikmelisust pooldavatest argumentidest on kõige nõrgem minu arvates just see, et siis oleksime kaasatud mõjutusprotsessi," ütles Tuomioja. Järgmisena küsib välisminister president Mauno Koivistot tsiteerides: mida küsiti Taanilt, kui mindi Kosovosse? (Pirjo Kukko-Liedes, Kaleva, 10.02)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogoziniga Vene välispoliitikast pärast 11. septembrit. Igasugune jutt teemal astuda või mitte astuda NATOsse on ohtlik, sest võttes NATO ukse taha järjekorda, rikub Venemaa suhteid teiste riikidega. Rogozin toob võrdluseks ja näib, et ka eeskujuks Hiina koostöö USAga. (Konstantin Tshaplin, Vek, 15.02)

EESTI, LÄTI, LEEDU JA SAKSAMAA VÄLISMINISTRITE KOHTUMINE RIIAS

Saksamaa välisminister Joschka Fischer põllumajanduse otsetoetustest: "Lääs on valmis kandidaatriikidele andma vahendeid, mitte armulikkust, kuna oleme huvitatud ELi uute liikmesriikide arengust. ELi eelarve on piiratud ning sellega tuleb arvestada." Panorama Latvii, 12.02

German FM Joschka Fischer: "We (Germany) had a very special responsibility based on history when Poland wanted to be a part (of NATO) and we feel a similar responsibility to our Baltic friends. We're in favor of NATO enlargement in 2002 in Prague and all qualified candidates should be included". Afp, 11.02

Uudisteagentuurid

Fischer was in Riga on a one-day visit to meet with his counterparts Kristiina Ojuland of Estonia, Indulis Berzins of Latvia and Lithuania's Antanas Valionis, for a regular annual meeting of German and Baltic foreign ministers. Germany is unlikely to support an increase in agricultural aid to farmers in EU candidate countries because of the size of its budget deficit, FM Joschka Fischer said. "I'm under direct pressure from the EC's early warning to the Federal Republic of Germany. To be generous, we must discuss very carefully with the Commission, otherwise this will have a negative impact on our deficit," Fischer told. Fischer rejected suggestions that this would create a two-tier Europe in the agricultural sphere. "It would be a complete misunderstanding to say that we want second-class membership. Our interest as the biggest net contributor to the EU is that all of you should not only become members of the EU as soon as possible, but so successful that you will be net contributors," he said. Ojuland tried to calm the sometimes fiery reactions to the aid proposal. "We shouldn't be too emotional about the EC's paper," she told. "We have to see it as a whole, as a complex document. There are other proposals which are a good sign from the Commission's side which should guarantee sustainable development of rural areas." (Afp, 11.02, IA Rosbalt, 12.02)

Germany gave the three Baltic states its backing for membership of NATO, the countries said in a joint statement. German FM Joschka Fischer was in Riga to discuss both NATO and EU expansion with his Latvian, Lithuanian and Estonian counterparts. "The Federal FM of Germany confirmed continuous active support of his country to the accession of Estonia, Latvia and Lithuania to the EU and NATO," the four countries said. (Reuters, 11.02)

Germany supports inviting all qualified candidates to join NATO when the defense alliance considers enlargement later this year, German FM Joschka Fischer said. "We're in favor of NATO enlargement in 2002 in Prague and all qualified candidates should be included," Fischer told after meeting his counterparts from the Baltic states. In contrast to German Chancellor Gerhard Schröder's reluctance to discuss enlarging NATO to the Baltics during a visit last June due to Russia's opposition to the move, Fischer complimented their preparations for membership. "The Baltic States are well advanced and we encourage them to proceed with their efforts. I am sure you will use this opportunity and will be part of positive decisions in the nearest future," he said. The minister recognized Germany's special historical responsibility to the Baltic states, which the Nazis condemned to Soviet domination for half a century when they and Moscow signed a pact to carve up eastern Europe in 1939. (Afp, 11.02)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland märkis, et Saksamaa toetab aktiivselt Eesti astumist NATOsse. Ta lisas, et 3+1 kohtumine oli väga sisutihe ja tulemuslik. Välisminister väitis, et oleme astunud otsustavasse aastasse ning et NATO tippkohtumiseni jäänud kuud sisustatakse väga intensiivse tööga. Ministrid märkisid ära ka regionaalse koostöö vajalikkuse Venemaaga. Ojuland ütles, et Eesti soovib häid ja kasulikke suhteid kõigi naabritega, kuid lisas ka, et ühepoolselt ei ole võimalik suhteid parandada. (Interfax, 11.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Erinevalt kantsler Gerhard Schröderist, kes ei tahtnud juunis visiidil viibides puudutada NATO Balti riikidesse laienemise teemat Venemaa vastuseisu tõttu, oli Joschka Fischer Riias Balti riikide välisministritega kohtumisel väga rahul nende riikide valmisolekuga allianssi integreerumiseks. Minister tundis eriti Saksamaa ajaloolist vastutust Balti riikide ees, kelle natsid mõistsid 1939. aastal Berliini ja Moskva vahel allakirjutatud kokkuleppega pooleks sajandiks soveti diktatuuri alla. (La Tribune, 12.02)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa välisminister Joschka Fischer avaldas Balti riikide NATOsse vastuvõtmise suhtes selget poolehoidu. Fischer avaldas pärast Riias toimunud kohtumist kolme Balti riigi välisministri, Indulis Berzinsi, Antanas Valionise ning Kristiina Ojulandiga lootust, et NATO esitab oma sügisesel tippkohtumisel Prahas Balti riikidele kutse allianssi. Fischeri ametlik teadaanne on seniajani Saksamaa esimene nii selge poolehoiuavaldus NATO laienemise suhtes - eesmärk, mida Balti riigid kõige tähtsamaks välispoliitika prioriteediks peavad. (FAZ; Süddeutsche Zeitung, 12.02)

Läti ajakirjandus

Balti riikide välisministrite ja Saksamaa välisminister Joschka Fischeri pressikonverentsil Riias, mis toimus pärast nende konsultatsioone EL ja NATO laienemise küsimustes, toetas Fischer laienemist ning märkis diplomaatiliselt, et läbirääkimised kujunevad rasketeks, kuid ta loodab nende edukale lõppemisele. Ajakirjanikke huvitas enim põllumajanduse subsiidiumite küsimus, millele Fischer vastas, et Lääs on valmis kandidaatriikidele andma vahendeid, mitte armulikkust, kuna on huvitatud nende arengust. ELi eelarve on piiratud ning sellega tuleb arvestada. Kristiina Ojuland märkis, et ELi astumise küsimusi ei tohiks võtta emotsionaalselt vaid kompleksselt, andes mõista, et toetuste maksmise probleem ei tohi saada ületamatuks takistuseks. (A. Gurin, Panorama Latvii, 12.02)

Fischer rõhutas, et Eesti, Läti ja Leedu ei astu ELi kui teisejärgulised riigid, vaid kui täieõiguslikud liikmed ja peavad ise kandma ka ELi eelarvesse raha. Teisisõnu, EL ei vaja "muidusööjaid-tarbijaid" vaid maksujõulisi riike, kes ka ise annavad midagi ELile. Ta väitis optimistlikult, et seekord on ajaloos harukordne juhus, kus ELi laienemisprotsess on mõlemale poolele kasulik. (Abik Elkin, Vesti Segodnja, 12.02)

Fischer tõstatas veel ühe probleemi, mis tuleb uutel ELi liikmesriikidel koos ülejäänud Euroopaga lahendada, s.o Kaliningradi oblast, kui tükike Venemaad ELi haardes. (Darja Zhdanova, Tshas, 12.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

PM Siim Kallas told NATO Assistant Secretary-General for Political Issues Günther Altenburg that Estonia will continue with preparations for speedy NATO membership. Kallas noted that the new ruling coalition's agreement states that Estonia will keep defense expenditures at 2% of gross domestic product as "the obligation to make preparations for NATO membership is extremely important for the new government." Altenburg is heading a delegation of NATO experts who are studying Estonia's defense structures to prepare a report to NATO member governments assessing Estonia's readiness for alliance membership. (Rfe, 15.02)

The annual plan which defines the priorities of state defense was agreed to by Defense Minister Sven Mikser and defense forces commander Rear Admiral Tarmo Kõuts. The document defines Estonia's role in the NATO integration process, participation in European security and defense policy, as well as the implementation and development of the defense forces' structure during 2002. Mikser noted that more attention must be devoted to informing the public about the NATO accession process and the nature of the alliance. The officials said at a press conference following the signing that Estonia must provide at least 100 specialists from the Defense and Foreign Ministries and General Staff for cooperation with NATO. Some of the officials will represent Estonia at NATO headquarters in Brussels and be paid by Estonia, while others will work as NATO officials and receive their salaries from the Atlantic alliance. (Rfe, 15.02)

The government decided to name former President Lennart Meri as its representative to the Future of Europe Convention. (Rfe, 15.02)
Raadiojaama “Majak” intervjuu Isa Nikolai Balashovi, väliskirikute õigeusklike ja Vene õigeusu kiriku välisinstitutsioonide vaheliste suhete osakonna sekretäriga õigeusu kirikute registreerimisest Eestis. Balashov rääkis, et taasiseseisvunud Eesti esimeste juhtide jõupingutused olid suunatud sellele, et maksimaalselt distantseerida Eesti elanikkonda, sh õigeusklikke, Moskvast. Nii keelduti registreerimast Eesti õigeusu kirikut, mis asub Moskva patriarhaadi jurisdiktsiooni all. Kirik on 7-l korral esitanud vastavatele organitele registreerimiseks oma põhikirja, viies iga kord sisse ametnike poolt nõutud muudatused. Eesti võimude poolt pandi kahtluse alla kiriku õigus nimetada end nii, nagu ta on end nimetanud juba palju aastaid. Balashov märkis, et viimasel ajal on selles suhtes õnneks mõningast progressi täheldatud, kuna uus Eesti valitsus on huvitatud suhete arendamisest Venemaaga. Ta lisas, et eelmise aasta mais võttis Vene Riigiduuma ühehäälselt vastu määruse õigeusklike õiguste rikkumisest Eestis, milles paluti Vene Föderatsiooni valitsusel arvestada kaasmaalastesse suhtumist Eesti Vabariigis ning võtta kasutusele vastavad meetmed riigi poliitika formeerimisel, sh majandussuhetes Eestiga. Balashov ütles, et Vene pool on selgelt väljendanud, et ilma kiriku registreerimisotsuseta ei ole võimalik kahepoolsete suhete areng Eestiga. (Monitor, 14.02)

Rootsi ajakirjandus

Selle aasta jooksul võivad Eesti, Läti ja Leedu saada kinnituse ELi ja NATO liikmeks saamise kohta. Sellise sammuga loodavad Balti riigid endalt raputada viimsegi nõukogude aja tolmu. Kuid endiselt leidub veel teatud takistusi teel Lääne-Euroopasse. Peamiselt Eesti ja Läti suur hulk vene keelt kõnelevaid inimesi ei ole just positiivselt meelestatud nende riikide NATOsse astumise suhtes. ELi astumisel on kerkinud uue probleemina EK ettepanek maksta otsetoetusi uutele liikmesriikidele esialgu ainult veerandi ulatuses võrreldes teiste liikmesriikidega. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 15.02)

Soome ajakirjandus

Eesti välisminister Kristiina Ojuland usub, et Eesti lõpetab ELiga läbirääkimised plaanikohaselt selle aasta lõpus. Põllumajandustoetuste ja laienemise rahastamise küsimustes ootab Eesti Ojulandi sõnul ELi liikmesriikide seisukohta. EK ettepanekut kirjeldas Ojuland kui realistlikku dokumenti. Kohtumisel Soome välisminister Erkki Tuomiojaga oli kõne all ELi laienemine, ELi tulevik ja regionaalküsimused. Eesti võimalik NATOga liitumine ei tekita Soomele probleeme. Tuomioja sõnul ei ole NATO laienemises midagi dramaatilist. "Laienemine ei ole Soomele probleem," ütles ta. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; STT, Keskisuomalainen; Hufvudstadsbladet, 15.02)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland kinnitas Soomes, et Eesti ei sekku Soome tuumaenergiajaama temaatikasse. Eesti tunneb küll muret lähipiirkondades asuvate tuumajaamade turvalisuse üle, kuid Soome otsuse langetamisse ei sekkuta. "Soomes ei ole veel küsimuse üle otsustatud. Ootame soomlaste otsuse ära," ütles Ojuland. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 15.02)

Kristiina Ojuland on taasiseseisvunud Eesti noore sugupõlve üks esimesi naispoliitikuid. Välispoliitilisi kogemusi on tal sama palju aastaid, kui kaua on eksisteerinud välisministeerium. Ojuland lõpetas diplomaatide kooli esimese lennuga 1992. aastal. Pärast seda alustas ta tööd välisministeeriumis, kuhu palgati ainult alla 30 aastaseid. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 15.02)

Eestis tuli võimule jumalavallatu allianss. Eesti valitsusparteisid ei ühenda sisepoliitiliselt just palju, seega on nad keskendunud ELi ja NATO liikmelisuse saavutamisele, tõdeb Itämeri Instituudi (Läänemere Instituut) uurija Kai Hintsanen. Eesti uus valitsus on suurepärane näide pragmaatilisest koostööst erinevate sisepoliitiliste vaadetega parteide vahel. (Kai Hintsanen, Helsingin Sanomat, 15.02)

Kui Eestis toimuks praegu referendum ELiga liitumise üle, oleks rahva vastus selge ei. Tartu Ülikooli EuroCollege koordinaatori Siiri Maimetsa arvates on Eesti tempo ELiga liitumisel aeglustunud võrreldes Läti ja Leeduga. Maimets on koos projektijuhtide Varje Kuudi, Karin Ruusi ja Mare Peedimaaga tutvumas Turu Ülikooli Jean Monet keskusega. Professor Esko Antola on TÜ EuroCollege juhtkonna liige ja seega loodavad külalised saada Jean Monet keskuse tegevusest väärtuslikke kogemusi. Tartu ELi koolituse eksperdid loodavad, et Eesti areneb teel ELi valitsuse plaanide kohaselt. "On tõsi, et Läti ja Leedu viimase aja areng ELi suunas on olnud Eestist kiirem. Eesti valitsus on ise kahjustanud ELiga liitumist, kuna valitsused vahetuvad tihti ja sisepoliitilised intriigid aeglustavad arengut. Valitsuse vahetuste mööda vahetuvad tihti ka tippametnikud, mis on omakorda kindlasti protsessi mõjutanud,” ütleb Maimets. (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 11.02)

Eelarvamused mõjutavad endiselt Eesti ja Venemaa suhteid. Möödunud nädalal tutvus Eestiga grupp Venemaa suurimate meediaväljaannete esindajaid. Ajakirjanikud kohtusid president Arnold Rüütli, peaminister Siim Kallase ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega. Kuna visiidi toetajaks oli Eesti Suurettevõtete Assotsiatsioon (ESEA), siis mitmed ajalehed ja telekanalid spekuleerisid, et kogu visiit on vaid PR, millega tahetakse mõjutada Eesti valitsust parandama suhteid Venemaaga. Autori arvates ulatub Eesti meedia väärastunud positsioon Venemaa suhtes juba nii sügavale, et isegi hea tahte visiidi taga nähakse vaid katset avaldada Eestile survet loobumaks senisest sirgeselgsusest ja järeleandmatusest. Ajalehtede andmetel ei ole peaminister eriti innukas toetama Eesti ettevõtete pääsu Vene turule, samuti ei ole suurt tegutsemisvabadust presidendil. Kui ka välisministeerium püsib jätkuvalt tõrjuval positsioonil, siis tundub, et Venemaa soovid jäävad täitmata. (Mart Ummelas, Kaleva, 11.02)

Eesti valitsus otsustas, et kevadel minnakse taas üle suveajale. Eelmise valitsuse ajal loobuti suveajale üleminekust. Seda on tugevalt kritiseeritud, kuna ärielule ja turismile on eriajavöönd tekitanud probleeme. Nüüd on uus valitsus võtnud majandustegelaste soovi tõsiselt ja kellad keeratakse ülejäänud Euroopaga samasse rütmi. (STT, Helsingin Sanomat, Keskisuomalainen, 14.02)

Läti ajakirjandus

Eesti ja Läti välisministrite poolt allkirjastatud topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping võeti kasutusele juba 01.02.02 vaatamata sellele, et kummagi riigi parlamendid pole seda veel ratifitseerinud. Uus leping asendab endist, mille kasutamine Eesti residentidest juriidiliste isikute suhtes oli lõppenud alates 1. juunist Läti poole initsiatiivil seoses Eesti maksuseaduse olulise muutumisega. Muutused andsid põhjendamatuid eeliseid Lätis tegutsevatele Eesti residentidele. Senine leping muutus vahendiks maksude tasumise edasilükkamisele määramatuks ajaks või hoopis nende tasumata jätmisele. Pärast uue lepingu ratifitseerimist saab kumbki riik rohkem õigusi maksustamaks teise riigi ettevõtteid, kes tegutsevad tema territooriumil. (Jekaterina Kardõmon, Biznes&Baltija, 12.02)

Venemaa ajakirjandus

Arnold Rüütel näib kavatsevat tõestada, et heanaaberlike suhete sisseseadmine Venemaaga ei ole tema jaoks üksnes “valve-protokolliline fraas”. Kohtumisel Eesti MP õigeusu kiriku juhi Korneliusega avaldas Rüütel arvamust, et EMPÕKi õigus olemasolule ja registreerimisele on väljaspool kahtlust. Riigikogu võttis vastu kirikute ja koguduste seaduse, kus pole enam norme, mis kiriku registreerimist takistaksid (eelmise seaduse jättis Rüütel välja kuulutamata). (Valentin Jelissejenko, Vremja MN, 15.02)

Vene ajakirjanike Eesti-pressivisiidi esimene järelkaja. Irina Petrovskaja võrdleb Eesti meediat Vene omaga ning küsib sarnaselt Eesti ajakirjanikele: Miks näidatakse vene telekanaleil nii palju Putinit? (Irina Petrovskaja, Obtshaja Gazeta, 15.02 )

Negatiivne artikkel sellest, kuidas 1991. a. Eesti iseseisvuse poolt hääletanud Vjatsheslav Borzovile keelduti kodakondsuse andmisest lähtudes julgeoleku kaalutlustest (teenis NL vägedes). Borzovi sarnaseid on Eestis mitmeid kümneid tuhandeid. Eesti on kunstlikult lahterdanud seal elavad inimesed: nii on olemas esimese, teise ja kolmanda sordi eestlased. Eesti ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud ühtegi kodakondsuseta isikuid puudutavat rahvusvahelist konventsiooni, millega president Rüütel pole ilmselt kursis, väites, et Eesti on alla kirjutanud peaaegu kõigile inimõigusi puudutavaile dokumentidele. Presidendiga on solidaarne ka Siim Kallas, kelle arvates räägivad Vene poliitikud liiga palju venekeelse elanikkonna saatusest. Tegelikult ei ole asi halb, sotsiaalmajanduslik situatsioon on selline, et tõsist probleemi mittekodanikega pole ning neid küsimusi arutatakse palju sagedamini Eestist väljaspool. (Jelena Shesternina, Izvestija, 17.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

At a meeting of Estonian and EU delegations the EU agreed to end export subsidies on foodstuffs exported to Estonia, with the exception of sugar and rice, which are not produced in Estonia. According to supplementary terms of the agreement, this measure must be preceded by Estonian readiness to register goods of EU origin on which no subsidy is paid. During the talks it was agreed that various trade limits on a number of agricultural products, such as berries, fruits, mushrooms, vegetables, certain meat products, and honey, would be scrapped. The same day, an agreement between Estonia and the EU which will eventually end quotas on Estonian fish and fish products exported to the EU went into effect. (rfe, 15.02)

The Tallinn Stock Exchange said it will change its official name in Estonian to Tallinna Börs as of February 25 when it begins to use the trading system of the Helsinki Stock Exchange, its owner. Currently called the Tallinna Väärtpaberibörs in Estonian, a 52% stake in the exchange was bought by the owner of the Helsinki bourse, HEX Group, for 1.1 million euros (1.25 million dollars) last April. Tallinn Stock Exchange is to remain the stock market's official name in English. The name of Estonia’s central depository will change to Eesti Väärtpaberikeskus in Estonian. "The new names are simpler and easier to pronounce," said the exchange's spokeswoman, Eva Palu. (Afp, 12.02)

Rootsi ajakirjandus

Nii Norrat kui ka Leedut ja Eestit mõjutab EK võimalik keeld erinevat tüüpi aktsiate suhtes. A- ja B-aktsiad ei ole Norras keelatud, kuid neid esineb järjest harvemini. Eesti börsiettevõtetest on vaid kaks (Estiko ja Klementi), kellel on erineva hääleõigusega aktsionärid. Veel keerulisema süsteemiga on aga Eesti Telekomi aktsiad. (Marie Sundberg, Dagens Industri, 12.02)

Norra ajakirjandus

Kolm Balti riiki hoiavad endiselt maailma ühe kiiremini kasvava regiooni positsiooni. Ülevaade Rootsi suurpanga Skandinaviska Enskilda Banken (SEB) analüüsist Baltic Outlook. (Atle Syvertsen, Aftenposten, 13.02)

Soome ajakirjandus

Tallinna Väärtpaberibörs (TVB) meelitab Soome pangandusettevõtteid vahendajateks. Jaanuaris teatasid Nordea ja Mandatum TVB vahendajaõiguste taotlemisest. Tegevdirektor Gert Tiivase sõnul on aasta alguses lisandumas Soome vahendajaid. (Veera Heinonen, Taloussanomat, 14.02)

Kui jätta kõrvale mõned eestikeelsed reklaamsildid, siis ei erine Tallinna autokauplus Amserv Auto tavalisest Soome autokauplusest. Amserv on puhas, valgusrikas, stiilne ja väga moderne, seda isegi hooldusruumides. Ainuke nähtav vahe on klientide arvus. Amservis ei teata midagi Soomes valitsevast madalseisust autode müümisel. Amserv Groupi nõukogu esimees Raivo Aavisto sõnul läheb neil praegu hästi. (Jukka Saastamoinen, Kauppalehti, 15.02)

Toyota Baltic tegevjuhi Jouko Matineni sõnul ei sobi enam korraga rääkida Eestist ja autokaubanduse mahajäämusest. "Need on mineviku jutud. Täna tehakse Eestis samasugust modernset automüüki kui Soomeski," ütleb viis aastat Eestis olnud Matinen. Kohalikud autoostjad on Matineni sõnul valvsad. Just eestlased teavad, mida tehasel on pakkuda ja seda osatakse ka nõuda. (Jukka Saastamoinen, Kauppalehti, 15.02)

Peltonen Ski Oy on juba alates 1980-ndatest valmistanud teatud hulga suuski välismaal. “Esimesed välismaised suusad valmistati Nove Mestos 1985. a.,” räägib tegevjuht Matti Peltonen. Peamine osa välismaal valmistatud suuskadest tuleb Eesti Viisnurga tehasest. Eesti tehases on üheaegselt valmistatud Peltoneni, Karhu, Rossignoli, Madshusi ja Atomici suuski. (Kari Peltonen, Tekniikka&Talous, 14.02)

Läti ajakirjandus

Hasartmängu äri muudeti Leedus legaalseks. 8. veebruaril avas Eesti kapitalil põhinev firma Olympic Casino Grupp Vilniuses esimese legaalse hasartmängu keskuse. OCG sai õiguse 44 mänguautomaadi kasutamisele. Aasta lõpuks loodetakse avada juba viis saali. OCG investeeris Leedusse eelmisel aastal 8 milj. litti, tulevikus kavatsetakse iga-aastaselt investeerida 10 milj. litti. (Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 11.02)

Mõningad kõmulised hanked ja edukad projektid panevad Baltikumi äriringkondi üha sagedamini kõnelema Tallinna aktsiaseltsist BSR Group (endine Balti Laevaremonditehas). Klaipeda laevaremonditehase ostuga on BSR Group muutumas ülebaltikumiliseks ettevõtteks ohustades lähimat konkurenti - Riia Laevaremonditehast. Juba on alustatud Silja Line ja Viking Line laevade remonti Tallinnas, mis seni toimus traditsiooniliselt Skandinaavias, BSR-i juhatuse esimehe Fjodor Bermani kinnitusel jätkub tööd kõigile, see on rahvusvaheline äri, kus sobivamatel hinna ja kvaliteeditingimustel on võimalik konkurentide ees saada häid pakkumisi. BSR on teinud ettepaneku hakata Eesti laevaehitust aktiivselt arendama riigihangete abil. Tulevikus tabab laevaehitust tõeline buum, kuna enamus laevu on vanad ja nende remont ei ole tasuv võrreldes uute laevade ostmisega. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 11.02)

Eesti Merelaevandus vajub aina rohkem põhja - kolm viimast aastat on lõppenud kahjumiga, laevastik vähenes 60-lt laevalt 20-le. ESCO Holding ei ole siiani maksnud riigile 179 milj. krooni ülejäänud 30% aktsiate eest, mille ostuõiguse said nad 1999. a. 2001. a. aprillis pidi ESCO Holding maksma riigile ülejäänud aktsiate eest 150 milj. krooni, kuid palus maksupikendust. Jaanuari lõpul pani ESCO Holding 80% EML aktsiatest müüki 27 milj. krooni eest nominaaliga 260 milj. krooni. Huvi tundnud Norra firma soovis aga lisaks osta ka Eesti riigi 20%-list osalust. Kui see teoks saab, müüakse EML rekordiliselt madala hinna eest - u. 2 milj. dollarit. Eesti riik ei ole siiani andnud kohtusse EMLi maksejõuetuks tunnistamiseks, et mitte seada ohtu üle 800 inimese töötuks jäämist, ning on peaaegu valmis maha kandma ESCO Holdingu 179 milj. kroonise võla. (Oleg Bozhko, Telegraf, 11.02)

Eesti lihakombinaadid on valla päästnud tõelise sõja, mille põhjustajaks on rahvuslik vorstitööstus. Püütakse ümber lükata müüti Eestis valmistatud vorsti mitte kõige paremast kvaliteedist. Väikesed lihakombinaadid saatsid valitsusele pöördumise palvega muuta karme nõudmisi naturaalse liha kasutamisest vorsti valmistamisel. Teada on, et mõningad vorstitootjad kasutavad toodangu valmistamisel subproduktidest koosnevat lihamassi. Mõnedel juhtudel on keeduvorsti kasutamisel kasutatud ka linnuliha ja –konte. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 15.02)

Eesti majandusministeerium otsustas juba järgmisest aastast alates lubada tanklates müüa vaid Euroopa standarditele vastavat Euro märgistusega bensiini. (Aleksandr suits, Biznes&Baltija, 15.02)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ja Läti välisministrid on esimestena avaldanud "valmisolekut laiaulatuslikuks ja pragmaatiliseks koostööks Venemaaga". Mõned päevad enne nimetatud avaldust otsustasid Balti riigid alandada transiidihindu Vene naftale, hirmus, et nafta siirdub Novorossiiski sadamasse või Soome lahe uude sadamasse Primorskisse. Venemaal on avanenud võimalus järsult vähendada naftatransiiti läbi Baltimaade, kusjuures viimase 13 kuuga on sellega kokku hoitud 250 milj. dollarit. Ringsõidul Leningradi oblastis rõhutas Vene peaminister Mihhail Kasjanov, et "Balti torujuhtmesüsteemi projekt omab suurt strateegilist tähtsust Venemaa majandusele, mingit tagasipöördumist siin olla ei saa." Võtab ju Primorski terminal enda peale osa naftatransiidist, mille seni said peamiselt Läti ja Eesti, kusjuures igal aastal maksis Venemaa baltlastele ja soomlastele umbes 810 milj. dollarit ainuüksi nafta transiidi eest. (Aleksei Tshitshkin, Rossiiskaja Gazeta, 13.02)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti president Arnold Rüütel kohtus Moskva patriarhaadi alluvuses oleva Eesti õigeusu kiriku peapiiskopiga. President kuulas tähelepanelikult kirikutüliga seotud küsimusi ja õigeusu olukorra ülevaadet Eestis. President ütles, et Vene õigeusu kirikul Eestis on täielik õigus eksisteerida ja ka registreeritud saada. Rüütel lisas, et loodab selle seisukoha ka Riigikogusse viia. (Interfax,14.02)

Eesti presidendikantselei teatas, et riigipead esindab Moskvas Karin Jaani ja et teated spetsiaalse esinduse loomisest on valed. (Interfax, 17.02)

Eesti eraldas 2002. a. riigieelarvest 90 000 $ Vene kultuuri muuseumi loomiseks, mis saab olema ainus sellelaadne Baltikumis. Muuseumisse kogutakse viimase 300 aasta kohaliku vene kultuuri olulisemaid väärtusi. (IA Rosbalt, 12.02)

Seven people were rushed to hospital in southwest Estonia overnight with symptoms of moonshine poisoning, five months after bootleg alcohol killed 68 in the ex-Soviet state. The latest poisoning case hit the same place as its predecessor, the small town of Pärnu. (Reuters, 12.02)
Primorski sadamas ei ole vajalikku infrastruktuuri naftalekete likvideerimiseks. Sadama seadmed suudavad kindlustada naftalekke avarii likvideerimise 500-1000 tonni ulatuses, kuid juba praegu lossitakse sadamas 100 tuhat tonni mahutavaid laevu. Igasugune naftalekkega seotud tõsine avarii võib kujuneda suuremastaabiliseks ökoloogiliseks, kogu regiooni hõlmavaks katastroofiks. (IA Rosbalt, 12.02)

Rootsi ajakirjandus

Autor külastas Jaan Krossi ja Ellen Niitu. Krossi nimetab ta "lootuse kirjanikuks". Ühelgi teisel Euroopa kirjanikul, peale Solzhenitsõni, ei ole olnud nii dramaatilist elulugu kui Krossil. Ta on istunud nii natside kui ka kommunistide vanglates, olnud Siberi koonduslaagris ja kõigest eluga läbi tulnud. Ta on kirjeldanud sageli oma elukogemusele toetudes lootusetuna näivat võitlust ülemvõimu vastu, kuid ei kaotanud seejuures ise kunagi lootust. Pikemalt vesteldakse veel Krossi novellist Halleluuja. (Christian Braw, Svenska Dagbladet, 13.02)

Turismialane artikkel Tallinnast. "Vähe järjekordi, palju jalutajasõbralikke paiku rohkete vaatamisväärsustega. Tallinn oleks nagu mõeldud just neile, kellel vaja eemale saada stressirohkest argipäevast. Pariis, Rooma ja London võisid olla kõige romantilisemad reiside sihtkohad 30ndatel või 50ndatel aastatel. Aga millised südamed hakkavad kiiremini põksuma Veneetsia järele, kui gondlisõitu võivad seal endale lubada vaid 80-aastased ameeriklased? Mis on kirglikku selles, kui pead poole oma õppelaenust loovutama kerge eine eest Eiffeli tornis? Samal ajal on Ida-Euroopa kultuurilinnad vaid ümber nurga." Autor tunneb heameelt Tallinnasse jõudmise, kohapeal ööbimise ja toitumise odavate võimaluste üle. Veebruarikuist Tallinna soovitab autor neile, kes on suurest infotulvast ja telefonide helinast läbi põlenud või soovivad lihtsalt hoida üksteisel käest kinni ja vaadata sügavalt silma. (Anders Forsstrtöm, Dagens Nyheter, 17.02)

Norra ajakirjandus

Eestis toimetati haiglasse seitse inimest pärast illegaalse piirituse joomist. Arstide esialgsete hinnangute järgi oli nendest vähemalt ühel mehel metanoolimürgitus. Lühidalt meenutatakse ka septembrikuist tragöödiat. (NTB, Aftenposten, 12.02)

Soome ajakirjandus

Eestis otsitakse innukalt ja eelarvamustevabalt uusi viise Interneti kasutamiseks. Projekti on kaasatud ka kaitsevägi, mis kavatseb Interneti vahendusel alustada ohvitseride koolitust. Kaitseteenistuse läbinutel on võimalus Interneti vahendusel end ette valmistada raskemateks ülesanneteks. (STT, Keskisuomalainen, 12.02)

Tutvustatakse Soome YLE TV1-s eetrisse minevat saadet Eri Klasist, kus Klas räägib muusikast ja suurriigipoliitikast. Eri Klas dirigeerib orkestrit tundega. Paljud orkestrandid olid möödunud aastal Klasi valimise poolt Tampere linnaorkestri juhi kohale. (Ilta- Sanomat, 13.02)

Oulu linnaorkestri kontserdist. Orkestrit dirigeerib Arvo Volmer. Soomes esmaesitusel olnud Erkki-Sven Tüüri tshellokontsert on tõeline nüüdismuusika pärl. Tüüril on õnnestunud eri perioodidest ja zhanridest kokku “segada” kirju materjal, mis moodustab hämmastavalt loogilise terviku. Tshellokontsert mõjub kaasaegsena - see tundub just kirjeldavat seda mitmeväärtuslikku ja arenenud, kuid samas kaootilist aega. (Juha Sutela, Kaleva, 16.02)

Kui Kokkolast pärit tantsija, koreograaf ja pedagoog Pirjo Viitanen ja tallinlasest tantsija-koreograaf Tiina Ollesk kolm aastat tagasi kohtusid, teadsid nad kohe, et tegemist on sugulushingedega. Aastal 2000 sündis esimene ühine teos Aeg olla - Aika olla, mida nüüd võis vaadata ka Turus. Ollesk juhib Eesti moderntantsu rühma Tantsuteater Fine 5. Lisaks teosele Aeg olla on võimalik Turus näha ka Tantsuteater Fine 5 teost Sandwater. (Irmeli Haapanen, Turun Sanomat, 11.02)

Tallinnas leidub ka kultuuri. Lugeja on suure pettumusega avastanud, et Soome meedias kajastatakse vaid Eesti ja Tallinna narko- ja HIV-probleeme, piraatlust ja prostitutsiooni. Siiski on tõde Tallinnast hoopis teine ja palju laiaulatuslikum. Ise Tallinnas elanuna meenutab autor, et selles kaunis linnas tehakse palju teatrit, seal leidub õdusaid restorane ja kunstinäituseid. Tallinnasse minnes ongi hea meelde tuletada, et see vana ja ajalooline linn kätkeb endas palju muudki, kui seda, mida uudistes räägitakse. (Ilkka (Messukyläst), Iltalehti, 12.02)

Tutvustatakse Sami Lotila raamatut Uusi Tallinna (Uus Tallinn). Eriti toredad on pildid paljudest kohvikutest ja kohvikukultuurist. Samuti on hoolikalt esitletud õhtu- ja ööklubisid. Ühtlasi annab autor ostusoovitusi ehete jms. kohta. Ahvatlevalt kõlab Lollidemaa, kuhu 1990-ndate alguses rajasid uusrikkad “seebiooperite” maju. (Pasi Nuutinen, Helsingin Sanomat, 13.02)

Ingerlase reis Eestist Soome kestab kuus aastat. Kohtla-Järve elaniku Oleg Iho pere on otsustanud Soome minna. "Ümberasumisreis" algas juba 1999. a., kui Iho saatis Soome suursaatkonna Tartu büroosse elamisloataotluse ja sünnitunnistuse. Viimasega tõendas Iho, et tema isa on ingeri-soomlane. Nüüd on käes reisi teine etapp - keele õppimine. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 17.02)

Eestis elab 13 500 ingerlast, neist Soome elamisluba ootab 4500 inimest. Eesti Ingeri Liidu sekretär Ester Pruuli sõnul kuuluvad sinna lisaks ka nende pereliikmed. Ingeri Liidu naabruses on Soome suursaatkonna büroo, kuhu ümberasujad jätavad oma taotlused. Büroo ametniku Minna Haloneni sõnul elab Tartu ümbruses palju ingerlasi, kuid taotluseid tuleb kõige enam Ida-Viru tööstuspiirkonnast. Suur osa ümber asuda soovijatest on tööealised, kelle emakeeleks on vene keel. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 17.02)

Soome jalgpallitreener Pasi Rautiainen on nüüd Maardu Levadia treeneriks. Eesmärgiks on seatud Eesti meistri tiitli saamine. (Jari Rahikainen, Iltalehti, 12.02)

Pärnus oli metanooli vale-häire. Peaaegu kõik haiglasse viidud üheksa patsienti said juba järgmisel päeval koju. Üks patsient põgenes juba enne ravi alustamist. Eestis kardeti, et kordub sügisene tragöödia, kui ühe haige verest leiti metanooli. Haige on jätkuvalt ravil Pärnu haiglas, kuid teistel metanoolimürgitust ei täheldatud. (Helsingin Sanomat, 13.02, Helsingin Sanomat, Ilta-Sanomat, 12.02, Aamulehti, 14.02)
Eestlaste ja eesti venelastest koosnevad kuritegelikud grupeeringud on paari aasta jooksul võtnud üle Soome “kolleegidelt” narkokaubanduse Soomes. Grupeeringute käes on nüüd kogu kett alates kangete narkootikumide valmistamisest kuni smuugeldamise, hulgimüügi ja vahendajateni välja. See tähendab praktiliselt seda, et näiteks Eesti salalaboratooriumides valmistatakse amfetamiini ainult Soome turu jaoks. Soomlastele jääb üha enam ainult tarbija roll. Soome Keskkriminaalpolitsei kuritegude infoteeninduse strateegilise uurimisüksuse dotsent Jari Leskineni sõnul on olulisematel eestlastest ja eesti venelastest koosnevate kuritegelike jõukude juhtidel Soomes omad kohalikud juhid, aktiivliikmed ning narkootikumide hulgi- ja tänavakaubitsejad. Leskineni uurimus Eesti ja Peterburi narkokuritegevuse ühendustest Soomes avaldati värskes Rikostutkimus 2001 ajalehes. Siiski ei ole Leskineni sõnul Soome narkokaubandus ainult sünnipäraste eestlaste kätes. Suur osa on just ingeri soomlastest tagasipöördujatel ja teistel vene keelt rääkivatel immigrantidel. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 12.02)

Soomes Espoos kohtu all oleva motojõugu Natural Born Killers liikmed hankisid Eestist narkootikume. Süüdistuse kohaselt toimetas Tallinnast tulnud eestlasest veokijuht 5,2 kilo amfetamiini Soome NBK peamehele Lauri Johanssonile. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 14.02)

Läti ajakirjandus

Eesti valitsus kulutas 200 000 dollarit selleks, et teada saada, mida arvavad riigist välismaa ärimehed. Tulemused, mis valmisid koostöös rahvusvahelise konsultatsioonifirmaga Interbrand, osutusid ootuspärasteks: enamik välismaiseid ettevõtjaid pidas Eestit atraktiivseks tänu madalatele maksudele ja odavale tööjõule. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 11.02)

Eesti kuritegeliku maailma autoriteedid püüavad huvituda seaduslikust ärist, kuid Eestis on neil mitmed ärid läinud vett vedama. Seepärast üritab allilm oma segasel teel hangitud raha toimetada Rootsi. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 13.02)

31.03.02 jõustub Eestis seadus, mis lubab kodus hoida kuni kaheksat püstolit, kuid ei näe ette ühegi ükskõik millise külmrelva loa väljastamist. Tsiteeritakse Eesti Päevalehte, mis kritiseerib irooniliselt seda seadust, et uuest korrast hoolimata võib aga tänaval käia vikati, kirve või kööginoaga, sest neid ei peeta külmrelvadeks. (E. Kanep, Panorama Latvii, 15.02)

Olümpiamängud

Watch out Norway, the Estonians are coming! That was the message from the tiny former Soviet republic to the cross-country skiing giants when Andrus Veerpalu and Jaak Mae took two of the medals on offer in the men's 15km cross country classic. Afp, 12.02

Norra suusataja Frode Estil: "Mind ei üllata, et Veerpalu võitis. Meie vahe oli päris suur ja just nii juhtubki, kui suusataja on tippvormis." Siste.no, 13.02

Uudisteagentuurid

Veerpalu makes Olympic history as Skari confirms nordic reign. Watch out Norway, the Estonians are coming! That was the message from the tiny former Soviet republic to the cross-country skiing giants when Andrus Veerpalu and Jaak Mae took two of the medals on offer in the men's 15km cross country classic. Norway had been smiling after the earlier women's 10km classic race when Bente Skari took the honours, the 29-year-old favourite's first Olympic gold. But even her achievement in an event making an Olympic return after a 14-year absence paled as Veerpalu made history for his country. "Both Jaak and I feel this is a great victory for Estonia, and I feel especially proud," said Veerpalu, a classic specialist who had the pleasure of winning Estonia's first ever winter Olympic medal. "Some of our younger team members won the mass start classic race at the world junior championships, so we've got plenty of fine talent coming along." That kind of warning is like waving a red rag in fron of a bull. Norway are not only the most successful cross-country skiers at the Winter Olympics, but they cherish the classic style - now being matched at competition level by freestyle - more than any other country. But Norway's silver medal winner Frode Estil could not deny Estonia their hour of Olympic glory. "I am really surprised to finish the best Norwegian today, and obviously very happy. But I'm not so surprised about Andrus. He's very good in the classic style and is also strong going uphill," the 29-year-old said. (Afp, 12.02)

USA ajakirjandus

Norralased on endale teadvustanud, et kunagi võidakse neid suusatamises edestada, ei osatud aga arvata, et see toimub sedavõrd kiiresti. Eesti võitis oma esimese taliolümpiamängu kulla ning pronksmedali meeste 15km murdmaasuusatamise klassika distantsil. Andrus Veerpalu sõnul on tegemist meeletu eduga Eesti jaoks: "Ma olen väga uhke." Norralane Frode Estil, kes võitis hõbemedali, ütles, et Norra on sellel spordialal domineerinud viimased kümme aastat ning on oluline, et ka teised riigid võidaksid. Samas avaldas ta lootust, et varsti võidab siiski mõne kuldmedali ka Norra. (Los Angeles Times; The New York Times, 13.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Andrus Veerpalu on klass omaette. Veerpalu kaasmaalasest pronksmedali võitnud Jaak Mae pulbitses rõõmust. (Eurosport.com, 12.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Salt Lake Citys toob iga võistlus omajagu üllatusi. Kõik ootasid võitu skandinaavlastelt, kes jäid häbisse 30 km vabasõidus, kuid see oli eestlane, kes saavutas kõrgeima koha 15 km distantsil. Kas see oli Jaak Mae, kes on kolmas maailmakarika arvestuses? Ei, see oli tema meeskonnakaaslane Andrus Veerpalu, kes 2001 aastal Lahtis kasutas ära soomlaste diskvalifitseerimise ja tuli 30 km sõidus maailmameistriks. (Libération, 12.02)

Saksamaa ajakirjandus

Neli päeva pärast oma 31. sünnipäeva saavutas Eesti murdmaasuusataja Andrus Veerpalu suure edu. 30-km-maailmameister võitis Soldier Hollows 15 km sõidus ajaloolise kuldmedali - Eestile esimese olümpiamedali taliolümpiamängudel. "Ma olen väga uhke selle võidu üle. Isegi meie peaminister õnnitles mind juba telefoni teel. Ma teadsin poolel distantsil, et ma seda suudan. Kui sportliku vormiga on kõik korras, siis on seda ka eneseusaldusega," ütleb võitja. Veerpalu kuulub alates teise koha võitmisest 50 km distantsil 1999. a. MMil Ramsaus murdmaasuusatajate leeri favoriidina, kes tuleb eikusagilt. Tundub, et maailmakarikas ei loe Eesti murdmaasuusatamise keskusest pärit mehele midagi, kuna olümpiaks valmistudes on ta mitmeid MK-sarja etappe vahele jätnud. Möödunud aastal sai Veerpalu Lahtis 30 km distantsi maailmameistriks ning jäi üldarvestuses 42. kohale. Käesoleval hooajal on kahe lapse isa üldarvestuses 19, aga pole kunagi maailmakarika sarja võitnud. (FAZ, 13.02)

Murdmaasuusataja Veerpalu ignoreerib maailmakarikasarja, kuid võidab kõrghetkel: maailmameistri tiitlile järgnes nüüd esimene taliolümpiamängude kuldmedal Eestile. Olümpiavõitja Andrus Veerpalu ja pronksmedali omanik Jaak Mae tõid taliolümpialt Eestile üldse esimesed medalid. (Die Welt, 13.02)

Šveitsi ajakirjandus

Suure üllatuse tõi endaga kaasa Eesti murdmaasuusatamise klassikaspetsialist Andrus Veerpalu, kes aasta tagasi Lahtis sai maailmameistriks 30 km sõidus ning keda enne olümpiamänge peeti eelkõige 50 km sõidu medalisoosikuks. Veerpalu võitis 15 km klassikastiilis üllatuslikult kuldmedali ja seda väga suure edumaaga - teise koha omanikust norralasest Frode Estilist lahutas teda 36 sekundit. Sellega ei lõppenud aga üllatused - kolmandaks klassifitseerus teine Eesti suusataja - Jaak Mae, kes on samuti klassikalise stiili spetsialist ning kes on sellel aastal endale maailmakarika sarjas tähelepanu tõmmanud. Ja ikkagi oli eestlaste kaksikvõit peamisteks favoriitideks peetud norralaste ees sensatsioon. (Neue Zürcher Zeitung, 12.02)

Taani ajakirjandus

Pärast Bente Skari võitu 10 km klassika distantsil oodati palju ka Norra meestelt 15 km sõidus. Neil tuli aga kõigil alla jääda veel ühele olümpiamängude üllatajale. Eestlane Andrus Veerpalu on küll 30 km maailmameister, kuid sellel hooajal ei ole ta endast just palju märku andnud, olles maailmakarikasarjas alles 19. kohal. Kuid varemgi on ta näidanud head oskust ajastada vormi just õigeteks hetkedeks. Pronksi sõitis välja Veerpalu kaasmaalane Jaak Mae, kes on oma tugevust näidanud juba terve talve. (Mogens Jacobsen, Politiken, 12.02)

Rootsi ajakirjandus

Olümpiamänge oodatust tagasihoidlikumalt alustanud suusatamise maailmakarikasarja liider Per Elofsson avaldas ajalehele Aftonbladet antud intervjuus üllatust 15 km klassikasõidu võitnud Andrus Veerpalu võimsuse üle. Samas kinnitas mullu Lahti MMil suusakuningaks tõusnud rootslane, et ei süüdista kedagi dopingupruukimises. Tabloidleht märkis Elofssonile viidates, et Veerpalu on kangelane, kes tekitab kahtlusi. Artiklis imestatakse, kuidas suudab ka Lahti MMil kuldmedali teeninud eestlane saavutada hiilgava vormi vaid suurvõistlusteks. Meenutatakse, et Veerpalu pole MK-sarja üldarvestuses kunagi paremate sekka tõusnud. “Olümpiavõidule ei ole ta varem isegi mitte lähedale küündinud. Tean Veerpalu varasemat taset,” ütles kahekordne maailmameister Elofsson. Elofsson imestas, et erinevalt temast pole rivaalidel Salt Lake City mäestikuoludes ka erilisi kohanemisraskusi. “Paljud sõidavad ränkrasketel ja merepinnast 1700 m kõrgusel asuvatel olümpiaradadel isegi paremini kui tasasel maal. Nii kiiresti ei suuda inimene iialgi aklimatiseeruda - see on fakt. Ma ei süüdista kedagi, kuid nad sõidavad uskumatult võimsalt.” Kuigi Aftonbladeti hinnangul usuvad paljud rootslased, et Veerpalu on dopingut pruukinud, hoidus Elofsson sõna “doping” kasutamast. Aftonbladet küsitles ka Rootsi koondise arsti Klas Östbergi ning kunagisi suusakuulsusi Torgny Mogreni ja Gunde Svani. Östberg märkis, et Eesti sportlaste hiilgavat esinemist võib seletada suurepärase kohanemisvõimega. Tohter rõhutas, et Veerpalu ei või mingil juhul kahtlustada keelatud ainete tarvitamises. “Kuni dopinguproov pole midagi vastupidist tõestatud, peame lähtuma sellest, et kõik on puhtad,” lausus Östberg. Svan hoidus dopingukahtlustusi kommenteerimast. “Loomulikult leian end vahel kõige halvemast mõtlemas, eriti pärast Lahti dopinguskandaali,” märkis neljakordne olümpiavõitja. (Stefan Holm, Aftonbladet, 14.02, Dagens Nyheter, 12.02, Expressen, 13.02)

Pealkirja all "Bestland" kirjutatakse, et Lahtis shokeeris praegu 31. aastane eestlane Andrus Veerpalu suusamaailma ja võitis MMi kulla. Eile tegi ta seda jälle olümpiamängudel ja poodiumil oli tal seltsiks kaasmaalane Jaak Mae. Veerpalu ei ole maailmakarikasarjas eriti silma paistnud. Enne 15 km sõitu ei uskunud kuigi paljud temasse, peale tema enda muidugi. "Ma olen valmistunud olümpiamängudeks kogu talve ja pööranud peatähelepanu klassikasõitudele," ütleb Veerpalu. Samuti on treenitud alpimajas. Autor märgib, et Veerpalu on saanud tuntuks oma "üllatuslike väljailmumiste poolest". (Patrik Thornéus, Aftonbladet, Dagens Nyheter, 13.02, Aftonbladet, 12.02)

"Meeste 15 km klassikasõidu eestlastest medalivõitjad kasutasid dopingut. Vähemalt üritab rootslasi selles veenda telejaam SVT. Muidugi ei öeldud süüdistusi välja otsesõnu - pole ju mingeid tõendeid -, ent SVT kommentaatorite jutt ei jätnud mingit kahtlust. Andrus Veerpalu ja Jaak Mae edu üle avaldas üllatust SVT saatesse kutsutud ekspertkommentaator Anders Blomkvist. Ta märkis, et on äärmiselt tähelepanuväärne, kuidas eestlastel õnnestus järsku tippu tõusta, ehkki senisel hooajal polevat mehed silma paistnud. Võimalik, et Blomkvistil ei õnnestunud kunagi tippvormi ajastada, kuid endise sportlasena peaks ta olema vähemalt kuulnud, et mõni atleet oskab parima mineku saavutada just suurvõistluste ajaks. Ning kui Blomkvist tõepoolest kahtlustab Veerpalu ja Maed dopingu pruukimises, võinuks ta selle otse välja öelda, mitte ümmargust juttu puhuda. SVT kommentaator Peter Jihde läks veel kaugemale. Ta torkas mikrofoni Per Elofssoni nina alla ja uuris, ega too juhuslikult arva, et eestlaste edu oli väga tähelepanuväärne. Seekord Elofsson lõksu ei langenud. Oleksid Blomkvist ja Jihde pisutki järjekindlad, taipaksid nad, et kahtlane võib näida ka Elofssoni mullune edu. Kuid et Elofsson on rootslane, siis tema puhul sääraseid vihjeid ei tehta. Rootslased võidavad alati ausalt. Nad söövad kodus putru ja teevad kõvasti trenni, ja kui nad on juhuslikult OMi eel kehvemini esinenud, siis vaid seetõttu, et on sihid seadnud tippvõistluseks. Välismaa sportlased on kahtlased tüübid, eriti siis, kui nad rootslasest favoriiti edestavad. Sest kuidas on võimalik, et välismaalane suusatab rootslasest kiiremini, laseb täpsemalt, on tugevam või parema psüühikaga...? Rootslasi võib takistada vaid ebaõnn, puhas ja selge. Kui laskesuusasoosik Magdalena Forsberg kaht märki ei tabanud, oli see puhas ebaõnn. Muidu olnuks kuld kindlalt tema. SVT kommentaare võib isegi mõista. Kulutas ju telejaam olümpiaülekannetele üle saja miljoni Rootsi krooni, muidugi oodati raha eest kullasadu. Et SVT kommentaatorid ei nimeta rootslaste altminekuid õige nimega, vaid toovad üha uusi õigustusi, on halb. Ent kui igasuguste tõenditeta asutakse süüdistama rootslaste vastaseid, ületab natsionalism igasugused piirid. Esitage tõendid. Või paluge vabandust." (Jonas Arnesen, Svenska Dagbladet, 15.02)

Artikkel olümpiamängudest ja dopingust. Tabloidlehe Expressen spordikommentaator kirjutab, et tema elektronposti aadressile saabus pärast eestlaste medalivõitu hulgaliselt kirju, mille sisu oli ühene: “Kirjuta nüüd, kurat võtaks, sellest, mida kõik niikuinii teavad - paljasta eestlased!” Rootsi koondise peatreener Magnar Dalen tunnustas eestlaste täistabamust. “Eestis napib lund ja seal on vähe tippsuusatajad, kuid nad hiilgavad professionaalse töössesuhtumise ja hooldemeeskonnaga.” Autori arvates on tegu maailma kõige halvema kaotajaga, kui Per Elofssoni viienda koha juures hakatakse kõiki paremaid süüdistama dopingu kasutamises. Õnnetu juhuse tõttu sattus dopingu kasutajate nimekirja Kristina Šmigun, kuid pärast negatiivset B proovi tulemust ta sealt kustutati. Autor lisab, et kuigi Veerpalu ja Mae tulevad Šmiguniga ühest riigist, ei tähenda see kohe, et kõik eestlased kasutavad dopingut. (Mats Olsson, Expressen, 14.02, Expressen, Dagens Nyheter, 13.02)

Norra ajakirjandus

Norra koondislase Kristen Skjeldali vend Gudmund leiab, et eestlased olid kahtlaselt head 15 km klassika distantsil. Ta iseloomustab neid kuid "verest pulbitsevaid". "Ma ei taha hästi aktsepteerida, et eestlased on nii järsku muutunud sedavõrd tugevateks," ütleb Gudmund Skjeldal. Oma kahtlustes toetus Skjeldal ka Per Elofssoni arvamusele, et nii kiiresti ei ole võimalik aklimatiseeruda. "Ma usun, et Elofssoni jutus on mõte sees. Tundub ju tõesti naljakas, et neil on nii täiuslik klapp," arvab Skjeldal ja meenutab, kuidas Erling Jevne võitis Veerpalu 20 sekundiga Davoses enne jõule. Skjeldal ei taha küll otse välja öelda, et eestlased on dopingut kasutanud, kuid kordab, et tegemist on tõesti kummalise looga. Johan Mühleggi Gudmund Skjeldal siiski ei süüdista: "Mühlegg on tõestanud, et talub kõrgusi ja on norralasi varemgi võitnud." (Dagbladet, 14.02, Adresseavisen, 12.02, 14.02, Aftenposten, 15.02)

Frode Estil ei tundnud, et ta oleks kaotanud kulla, pigem et ta võitis hõbeda. Küsimusele, kas ta on igavene teine vastas Estil, et pigem olla igavene teine, kui igavene seitsmes. Möödunud aasta Lahti MMil oli Estili ja Veerpalu finishi järjekord sama, kuid nende vahe oli tookord vaid kaks kümnendikku sekundit eestlase kasuks. Nii napilt hõbedale jääda oli Estili jaoks palju kibedam, kui seekordne teine koht - 36 sekundit Veerpalust tagapool. Pärast kolme-nelja kilomeetrit uskus Estil, et tal on veel hea võimalus, sõideti siis ju eestlasega päris võrdselt. Kuid seejärel Veerpalu lihtsalt kadus... "Ma ei ole imestunud, et Veerpalu võitis. Meie vahe oli päris suur ja just nii juhtubki kui suusataja on tippvormis," ütleb Estil. (Arve H. Blystad, Siste.no, 13.02, NRK, 12.02, 13.02, Aftenposten, Drammens Tidende, T¢nsbergs Blad, 13.02)

Andrus Veerpalu, kes sai 31. aastaseks olümpiamängude avapäeval, pidi oma sünnipäevakingitust ootama neli päeva, kuid see ei valmistanud talle muret. Tema võidetud kuld 15 km distantsil on Eestile läbi aegade esimeseks medaliks taliolümpiamängudelt. 1964. a. võitis küll Ants Antson Innsbruckis 1500 m kiiruisutamises kulla, kuid siis esindas ta NLi. Veerpalu võit oli täiesti ületamatu. Kontroll oli kogu aeg tema käes ja kuni lõpuni ei ohustanud teda keegi. Tõeliseks rõõmupeoks Eestis on veel enamgi põhjust - pronksmedali võitles endale teine eestlane Jaak Mae. Tavaliselt võitudega harjunud norralased tõrjuti edetabelis kaugele taha. (Per-Kristian Eriksen, Haugesunds Avis, 13.02, Adresseavisen, 12.02, Siste.no, Aftenposten, Tr¢nder-Avisa, 13.02)

Soome ajakirjandus

Meeste 15 km suusatamisest sai Eesti täieliku võidu, kui aastatagune 30 km maailmameister Andrus Veerpalu võttis ülekaaluka võidu ja Jaak Mae kindlustas Soome lõunanaabrile pronksi. Need on iseseisva Eesti esimesed taliolümpiamedalid läbi aegade. “Pärast Lahtit oli olümpiakuld kindel eesmärk ja nüüd see täitus,” ütles Veerpalu. “Pärast kulla võitmist on supertunne, see on suur saavutus.” Kohe pärast võistlust sai Veerpalu muljeid vahetada meeskonnakaaslastega ja õige pea tuli kõne peaminister Siim Kallaselt. Veerpalu sõnul oli peaminister rääkinud, et rahvas oli vaimustunult televiisorite ees istunud ja kõik tunnevad nüüd medalitest rõõmu. (Timo Järviö, Helsingin Sanomat, STT, Turun Sanomat; Iltalehti; STT, Kaleva, 13.02; FNB, Hufvudstadsbladet, 14.02)

Eesti rõõm oli piiritu. Kui 1,4 mln inimesega rahva seas leidub olümpiavõitja ja pronksmedali saaja, siis on ka põhjust pidutsemiseks. Eestlased olid juba eelnevalt kindlad, et Andrus Veerpalu saab vähemalt mingit värvi medali. "Ma soovisin võita ja juba poolel distantsil teadsin, et ma võidan. Suusatamine oli kogu aeg hea, kuna ma olen praegu heas vormis," ütles Veerpalu. See-eest oli Mae täielikus ekstaasis, kuna ta on enne pronksivõitu vaid ühe korra varem seisnud auhinnapjedestaalil MMil. "Võimas! Suurepärane!," kordas Mae. (Leena Jokinen, Ilta-Sanomat, 13.02)

Veerpalust saab miljonär. Isamaalises õhkkonnas möödunud pidustuste tipphetkeks oli auhinnatshekkide andmine. Kulla saanud Andrus Veerpalu sai Eesti Olümpiakomiteelt miljoni krooni (67 000 euro) ja pronksile sõitnud Jaak Mae poole miljoni kroonise (37 500 euro) tsheki. Autor märgib, et Soome suusatajate kullaboonus on Eesti auhindadega võrreldes tagasihoidlikud 10 000 eurot. “Ma ei ole varem nii suurtele tshekkidele alla kirjutanudki,” ütles EOK esimees Mart Siimann. Medalite tähendust Eestile pidas Siimann praktiliselt mõõtmatuks. “Neil ei ole tähendus mitte ainult Eesti suusaspordile ja spordile, vaid kogu rahvale ja Eesti riigile. Need medalid teevad Eesti tuntuks,” ütles Siimann Helsingin Sanomatele, kes osales ainukese mitte-Eesti ajalehena üritusel. (Timo Järviö, Helsingin Sanomat, 14.02)

Eestis nuteti rõõmust ja avati shampanjapudeleid. Tartu pubides said televaatajad tasuta õlut, kuid suurem osa eestlastest elas Andrus Veerpalu ja Jaak Mae medalisõidule kaasa kodus telerite ääres. Võidule järgneval päeval elati suusavõitu läbi üha uuesti ja uuesti. Sponsorid lubasid võitjatele raha, mobiiltelefone ja muid auhindu. Kummalegi hakkab ajaleht Postimees käima kuni nende elu lõpuni tasuta ning Eesti Päevaleht järgmised 4 aastat. Seni kuni mehed suusatavad saavad nende pered tasuta käia Nukuteatri etendustel. Väikeses Albu vallas koguneb valla volikogu erakorralisele istungile, et arutada, milline kink teha oma valla poisile Jaak Maele ja kuidas koolilapsed sõidutada Tallina lennuväljale Maed vastu võtma. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 14.02)

Eestlastele tähendas teisipäev sellist rahvuslikku joovastust nagu oli soomlastele hokitiimi maailmameistritiitli võitmine seitse aastat tagasi. Pidutsemine algas juba pärast Andrus Veerpalu finisheerimist, kui peaminister Siim Kallas helistas rahvuskangelasele. Peaministri innukus on mõistetav, kuna on ju Veerpalu 15 km suusakuld iseseisva Eesti esimene taliolümpiavõit - või üldse medal taliolümpialt. (Aimo Salonen, Keskisuomalainen, 14.02)

Teisipäev oli eestlastele stressitekitav tugitoolispordipäev, kuna spordisõprade tunded olid väga äärmuslikud. Esiteks katkestas suurim medalilootus ja rahva lemmik Kristina Šmigun. Pettumus oli suur, meel must, mida mindi koheselt lahutama Interneti kommentaarikeskustesse. Ligi kolmesajast kommentaarist olid mõned Šmiguni poolt teised vastu. Küll teda sõimati, küll kiideti, kuid Eesti spordirahvas oli õnnetu. Juba mõned tunnid hiljem laekub samale kommentaarikeskusesse sadu sõnumeid. Esimesed sadakond on vaid rõõmuhõisatused ja alles seejärel hakkab tulema asjalikumaid kommentaare. Varase õhtu ebausk on vahetunud uhkusega - väike Eesti on saanud kaks medalit. Andrus Veerpalu kuld on Eesti esimene taliolümpiakuld, lisaks pronks, mis teeb Eestist tõelise suusamaa. Ja Eestile on tähtis olla suusamaa. Eestlased peavad end luterlikuks Põhjamaaks, kuid kõik põhjamaalased ei ole samal arvamusel. Suusatamine aga on Põhjamaid ühendav tegur ja nüüd on Eesti tõestanud end olevat teiste Põhjamaade kõrval võrdne suusamaa. Autor on tõlkinud Veerpalu ja Mae nimed soome keelde - Kangasmetsänreuna ja Mäki. (Antti Sarasmo, Uutispäivä Demari; Antti Sarasmo, Kaleva, 14.02)

Kui Soome meessuusatajatel ei lähe kõige paremini, las siis eestlased võidutsevad. Ja seda nad ka tegid. Kullale suusatanud Andrus Veerpalu ja pronksi saanud Jaak Mae said kodus televaatajate toetuse. Tore, et suusa olümpiaeliiti lisandus uus riik. Siiski ei olnud Veerpalu võit mingi sensatsioon. Tuli ta ju aasta tagasi Lahtis 30 km maailmameistriks ning Ramsaus sõitis 50 km hõbedale. Kuid see oli Eesti esimene olümpiakuld talvevõistlustel. Põhjus rõõmustamiseks ei ole ainult Eesti võidus, vaid ka selles, et Norra ülemvõim meeste suusatamisel on lõppenud. (Kai Hirvasnoro, Kansan Uutiset, 14.02)

Rootsi õhtuleht Aftonbladet selgitab Eesti meeste edukat esinemist Salt Lake Citys dopingu kasutamisega. Rootslased ootasid, et Per Elofsson võistleb suusakuninga tiitli üle, kuid võistluse avapäevadel ei ole Elofsson suutnud püsida Andrus Veerpalu taktis. "Ma ei mõista kellegi üle kohut, kuid ta (Veerpalu) ei ole varem suusatanud pooltki nii hästi. Siin läheb nii mõnelgi suusatajal üllatavalt hästi," ütleb pettunud Elofsson. (STT, Helsingin Sanomat; Ilta-Sanomat, 15.02)

Rootslased olid väga kindlad selles, et Per Elofsson võtab kõik võidud olümpiamängudel. Kuidas küll on võimalik, et keegi võidab Rootsi parimat suusatajat, küsisid rootslased ja leidsid muidugi ka vastuse. Doping, loomulikult. "Mina tean, mis tasemel ta (Veerpalu) on varem suusatanud. Ta ei ole kunagi varem olnud lähedalgi sellele tulemusele," räägib Elofsson Aftonbladetile. Tundub, et Elofssonil ununes Lahti kullapalavikus see, et ka keegi Veerpalu nimeline võitis MMil kulla, samuti ei mäleta Elofsson, seda, et Veerpalu tuli Ramsaus hõbedale. Tundub, et Elofsson ei tea ka seda, et Veerpalu muretses möödunud aastal alpimaja ja on harjutanud end selle abil mäestikuõhuga. (Pekka Mikkonen, Aamulehti, 15.02)

Johann Mühleggi suusatamist vaadates tekib kahtlemata küsimus, et mida ta on söönud? Rootslased küsisid sama Eesti Andrus Veerpalult, kui ta võitis Per Elofssoni. Pärast Soome "edu" võib küsida, kas seal radadel on üldse kedagi peale soomlaste ja selle vapra Keenia esindaja, kes ütlevat jõudu ammendavat kaerahelbepudrust. Siiski on vist targem oodata testide tulemusi. Ja on ju spordivõistlust parem vaadata, kui ei mõtle liiga palju. (Juha Niemi, Ilta-Sanomat, 15.02)

Leedu ajakirjandus

Väljaande esilehel ilmunud artiklis rõõmustatakse koos eestlastega, kellel on nüüd suusatamises oma olümpiavõitja ning ka pronksmedali omanik. (Lietuvos rytas, 14.02)

Väljaandes märgitakse, et eestlaste topeltvõit üllatas skandinaavlasi. "Eestlastel õnnestus murda norralaste, kes olid meeste suusatamise võitjad nii 1992, 1994. kui 1998. aastal, võitude ahel." (Respublika, 14.02)

Artiklis pealkirjaga "Eesti suusatajate duo hämmastas skandinaavlasi" kirjutatakse, et Andrus Veerpalust sai taasiseseisvunud Eesti esimene taliolümpiamängude kuldmedaliomanik. Autor märgib, et Eesti edu olümpiamängudel ei ole ootamatu. Järgneb lühiülevaade Veerpalu ja Mae varasematest saavutustest. (Vytautas Saulis, Respublika, 14.02)

Artiklis märgitakse nördinult , et Salt Lake City suusarajad oleksid Leedu suusatajate jaoks kaetud justkui liivaga - Ricardas Panavase 39-s koht 15 km klassikadistantsil on leedulaste senine parim saavutus. Pettunult tuleb artikli autoril tõdeda, et ükski Leedu sportlane ei ole tänavustel taliolümpiamängudel vastanud ootustele, samal ajal kui Eesti sportlastel on põhjust pidutseda. Eesti suusatajad on võitnud juba kaks medalit - Andrus Veerpalu kulla ja Jaak Mae pronksi. (Lietuvos rytas, 14.02)

Leedu suusatajad võiksid küsida eestlastelt, mis tunne on olümpiamedalit kaelas hoida. Samal ajal kui Leedu suusatajad platseerusid 15 km klassikadistantsil tahapoole jäävatele kohtadele, räägiti USA TV kanalitel "väikesest riigist Eestist", kelle suusatajad poodiumile jõudsid. Leedu olümpiadelegatsiooni esimeest Vida Venciene't ei üllatanud eestlaste triumf: "Talispordialad, eriti suusatamine, on eestlastele sama, mis korvpall leedulastele. Kümme aastat tagasi Albertville's olime peaaegu ühel tasemel, nüüd on nad meid aga kaugele selja taha jätnud." (Remigijus Kazilionis, Lietuvos rytas, 14.02)

Läti ajakirjandus

Esikohad olümpial läksid eestlastele. Kuulsatelt vene suusatajatelt "viidi" jälle kuldmedal. Andrus Veerpalu ja Jaak Mae võitlesid oma maale välja kuld- ja pronksmedali. Kui vaadata, millise veendumusega nad seda tegid, on meie põhjanaabritel suured võimalused suurendada olümpia-autasude arvu. Veerpalu, spordiinstruktor Otepäält, on suur "klassika" spetsialist: ta tuli 2001. aastal maailmameistriks kaks korda pikemal distantsil ning tema rahvuskaaslane Mae sai auhinna samadel võistlustel maratonis. Autor arvab, et kui nad oleksid suusatanud üksteise järel, oleks võistluse tulemused võinud nende kaasmaalaste jaoks olla veelgi meeldivamad. See, et Veerpalu lendab medali poole, sai selgeks juba 2 km vaheajal. Kui kolmandale kohale jõudis Mae, tekkisid segased mõtted: "Kas tõesti võidavad eestlased kaks medalit?” (Valeri Kozlov, Telegraf, 14.02)

12.02.02 - see kuupäev läheb eestlastel ajalukku. Just sel päeval võitles 31-aastane Andrus Veerpalu oma riigile välja kuldmedali. Veelgi enam, eestlased ei rahuldunud ühe medaliga. Terve suusastaadion tervitas ovatsioonide ja Eesti lippudega Jaak Maed, kes sai kolmanda koha. (Tshas, 13.02)

Sellist edu oskasid oodata vähesed. Favoriite otsiti kust iganes, kuid mitte Eestist. Aga nemad olid pidurdamatud ja esmakordselt ajaloos kinkisid oma maale taliolümpia medalid. Jaak Mae kolmas koht oli hea täiendus tartlase Veerpalu võidule. Tasub mainida ka mõningast vedamist - Mae startis viimasena ja teda juhiti teiste sõitjate aegade järgi. Kuid see ei kahanda meie naabrite edu. (Vetshernaja Riga, 13.02)

Eestis on rahvuspüha. Meeste 15 km distantsil said medalid koguni kaks selle maa esindajat. Andrus Veerpalu võitis juba eelmisel aastal maailmameistri tiitli just sellel distantsil. Kuid see, et Mae saavutas kolmanda koha, viib mõttele, et meie naaber muutub järk järgult suusatamise superderzhaavaks (neil on ka suusataja Kristina Šmigun). Vaevalt, et keegi Eesti võistlejate kaasmaalastest mäletas võistluste ajal stereotüüpi eestlaste pikatoimelisusest. Veerpalu võimsa stardi peale oli juba distantsi keskel selge, et kullavõitluses talle konkurenti pole. (Roman Golubev, Biznes & Baltija, 14.02)

Venemaa ajakirjandus

Andrus Veerpalu kullasõidust: Ei saa öelda, et keegi ei osanud seda Eesti koondiselt oodata - Veerpalu ei ole just esimest päeva favoriitide nimekirjas meeste klassika stiilis. Ootamatu ei olnud mitte Veerpalu võit, vaid see, kuidas võit tuli. Jälgides Veerpalu sõitu, võis kogenematul pealtvaatajal jääda mulje, et sellel distantsil pole eestlasel kunagi konkurente olnudki. (Tshermen Dzgojev, Vremja MN, 14.02)

Meeste 15 km klassikasõit oli eriline selle poolest, et esmakordselt tuli esimeseks Eesti esindaja Andrus Veerpalu. Temaga koos tõusis pjedestaalile teinegi "kuum" eesti poiss Jaak Mae, kes sai pronksmedali. Neid suusatajaid valmistas ette Anatoli Šmigun, kes omal ajal kuulus NLi koondisesse 1972. a. Sapporo olümpiamängudel. Salt Lake Citys on nüüd tema tütar Kristina, kes loodab koju naasta autasuga. Eestlastel tuleb hakkama saada mitte ainult kuulsusega, vaid ka hirmsate kahtlustega dopingu osas. Seni ametlikke teateid stimulaatorite kasutamisest pole, kuid kõrged ametiisikud ei häbene avalikult teha kahemõttelisi vihjeid. (Dmitri Tarasov, Vremja Novostei, 14.02)

Meeste 15 km distantsil toimus tõeline sensatsioon. Pjedestaalile tõusid korraga kaks Eesti esindajat. Veerpalu vastus küsimusele, miks Venemaal on siiani probleeme meeskonna komplekteerimisega: "Ma ei oska hinnata, millise printsiibi järgi valitakse parimaid Venemaal. Nähtavasti lahkus Botvinov asjata Austriasse, nüüd aga võidab medaleid. Mulle tundub, et kogu asi on mikrokliimas, kuna lihtsalt kiiresti suusatada ei ole võiduks alati piisav." (Dmitri Polivoda, Rossiiskaja Gazeta, 14.02)

Meie naabrid Baltikumis tähistasid Salt Lake Citys suurt võitu. Lausa kaks Eesti suusatajat, Veerpalu ja Mae said vastavalt 1. ja 3. koha olümpiapjedestaalil. See annab omakorda põhjust küsida: kuidas edestab 4 miljonilise (!) elanikkonnaga väike riik juba mitmendat korda suurt lumederzhaavat, kus inertsist loetakse suusatamist vaat et rahvuslikuks spordialaks?! (Boriss Voidteski, Novõje Izvestija, 14.02)