Nädal välismeedias: 4.-10. veebruar 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU faces an uphill battle trying to wrap up enlargement negotiations by the end of 2002 because of worries among member states about how much the process will cost. Although the EU reaffirmed its commitment to enlargement in 2004, many ministers criticised the EC proposal as too generous and said it could undermine efforts to reform the EU's costly Common Agricultural Policy (CAP). A big delay in enlargement could imperil the whole project by fuelling anti-EU feelings in candidate states. It could also undermine public and investor confidence within the EU at a time when it is weighing up far-reaching constitutional reforms. "We have to avoid frustration and disappointment with the negotiations in the candidate states," Spanish FM Josep Piqué said. (Afp, 10.02)

In a blunt assessment of the EU's eastward expansion, France's farm minister Jean Glavany said candidate countries must stop focusing on direct aid payments and instead see the potential of EU rural development plans. Glavany said budgetary constraints made it impossible to give candidate countries the aid payments they want, and that the system of direct assistance was not conceived with eastern European farmers in mind. "These direct aid payments were designed to compensate for lower prices. But the countries that want to join will not be experiencing the same kind of decrease in prices that the current recipients have experienced," he said. (Reuters, 5.02)

Hungarian PM Viktor Orban vowed to win a better deal from the EU on farm aid, after proposals by Brussels sparked anger among EU candidate states. Orban called for a much shorter transition period than the proposed 10-year period for phasing in payments to farmers in new EU estates. Hungary's agricultural sector "could be competitive in its current form with that of the EU if Hungarian farmers got the same subsidies as their fellow farmers in the EU do, or the other way round," Orban said. "The trouble is that the union gives large support to its farmers, and we cannot compete in giving such subsidies to our own farmers," he added. (Afp, 6.02)

Differences surfaced in Poland's left-wing government over EU enlargement, potentially complicating accession talks and the campaign for an entry referendum next year. The leader of the coalition's rural junior partner attacked farm funding proposals as discriminatory and questioned whether it made sense to join the EU as "second-class members". (Reuters, 4.02)

The EU's top official for enlargement, Günter Verheugen, warned that Poland's entry to the bloc would be delayed if it does not reach a deal on the crunch issue of agriculture. (Afp, 7.02)

Ukraine's President Leonid Kuchma said the former Soviet State wanted to join the EU by 2011, the first time the leader has set a firm target for full membership. (Reuters, Interfax, 8.02)

Läti valitsus kinnitas ELi assotsieerumisnõukogu otsuse, millega võeti vastu üldised tingimused Läti osavõtuks ELi programmides. Läti peab tegema ELi eelarvesse sissemaksed vastavalt programmidest osavõtule, riigi esindajad võivad Lätit puudutavate küsimustega tegelevas komisjonis osaleda vaatlejatena. Nimetatud komisjon vastutab programmide järelvalve eest, milles Läti finantsiliselt osaleb. Läti poolt esitatavatele projektidele laienevad võimaluste piires samad tingimused, reeglid ja protseduurid, mida kasutatakse ELi liikmesmaade vastavate programmide suhtes. (Interfax, 5.02)

USA ajakirjandus

Poola endine eurointegratsiooni minister Jacek Saryusz-Wolski märgib oma artiklis, et uute liikmesriikide vastuvõtmise protsessis on EL unustamas oma peamist eesmärki - rahu ja julgeoleku saavutamine poliitilise ja majandusliku solidaarsuse kaudu. ELi uued liikmesriigid toovad endaga uniooni kaasa dünaamilised ideed ning entusiasmi, kuid seda vaid juhul, kui EL pakub neile paremaid ning ausamaid liitumislepinguid. Saryusz-Wolski sõnul ELi tingimuste (näiteks 25% põllumajanduse otsetoetustest) puhul muudab kandidaatriigid ärevaks pigem küsimus: milline näeb välja EL pärast uute riikide liitumist - kas "kahekihiline" või ühtne majanduslik ja poliitiline unioon. Juhul, kui EL jääb kindlalt oma reeglite juurde, võib juhtuda, et uued liikmesriigid seavad endale erinevad prioriteedid. Saryusz-Wolski hoiatab, et EL ei teadvusta endale "riski nurjata abielu enne pulmapäeva". ELi laienemine peab pakkuma võimalust majanduskasvuks, mitte aga pettumust ning kibestumist suurele osale uniooni kodanikele. (Jacek Saryusz-Wolski, The Wall Street Journal, 7.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel Poola reageeringust ELi ettepanekule maksta kandidaatriikide talunikele vaid 25% ulatuses põllumajanduse otsetoetusi. Poola valitsus kuulutas, et 10-aastane üleminekuaeg otsetoetuste osas on neile vastuvõetamatu. EK sõnul ei oleks koheselt täismahus makstavate otsetoetuste süsteem kandidaatriikide põllumajanduse moderniseerimisele soodne ning seetõttu pakutakse maaelu arendamiseks rahalist abi. Poola ministrid aga väidavad, et isegi kõige rikkamad Poola talunikud ei suudaks konkureerida Lääne talunikega. Poola põllumajandusminister sõnas: " Poola talunikud ei looda kergesti raha saada. Me ei ole kerjused. Me soovime vaid võimalust ausaks konkurentsiks." Poola talunikud ei taha, et neid ELis teise klassi riigina koheldakse. Nende sõnul soovivad nad ELiga liituda, kuid mitte "põlvili". (Martin Fletcher, The Times, 7.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi kolmes ELi juhtriigis on valimisperiood, kohtusid Saksa kantsler Gerhard Schröder, Prantsusmaa president Jacques Chirac ja peaminister Lionel Jospin Glienicke palees, et mitte katkestada omavaheliste kohtumiste järjepidevust. Lisaks arutelule Euroopa Konvendi ja militaarküsimuste üle, oli oluline osa kohtumisest pühendatud ELi laienemisele ja selle finantseerimisele, kinnitamaks, et finantseeringud peavad jääma 1999. a. Berliinis kokku lepitud Agenda 2000 raamidesse. "Me eeldame, et EK peab oma kohustustest kinni,” deklareeris kantsler Schröder, avaldades selle iroonilise märkusega muret kulude plahvatusliku tõusu üle, mille võib kaasa tuua 10 riigi liitumine uniooniga. Samasuguse hoiatuse tegi ka president Chirac, kes kinnitas et Prantsusmaa ja Saksamaa jälgivad "suure huviga" EK finantssoovitusi, et laienemine toimuks "tugevas üksmeeles /.../ Berliinis otsustatud ülempiiri raames." (Georges Marion, Le Monde, 5.02)

EK laienemisdirektoraadi DG Eneko Landaburu vastus küsimusele, kas struktuurifondidest raha jagamine Ida-Euroopa riikidele jätkub, teades, et selle abi absorbeerimine nendes riikides ei ole veenev: “Alates 2004. a. on meil kaks aastat aega, et kandidaatriike struktuurifondide haldamiseks ette valmistada. See on piisav aeg, et nad suudaksid oma administratsiooni vastavusse viia. Olge kindlad, et kui 1999. a. nägid ELi liikmesriikide juhid uutele riikidele ette märkimisväärselt suure ümbriku, ei olnud tegu altruismiga. Avaneb 100 miljoni tarbijaga turg. Euroopa majanduskasv jõuab Ida-Euroopa riikidesse. Kui me neid aitame nagu me varem teiste mahajäänud ELi liikmesriikidega teinud oleme - aidates arendada infrastruktuure, parandada hariduslikku ettevalmistust, R&D-d (research&development) - aitame me tegelikult iseendid. (F.P., Le Figaro économie, 1.02)

"Adagio andente" (aeglaselt väljapeetult): selliseks võib nimetada 2000. a. jaanuaris alanud kandidaatriikide liitumiseelset finantseerimist. Juhitakse tähelepanu sellele, et kandidaatriikidel on raskusi ELi abirahade administreerimise ning kaas-finantseerimisega. (Françoise Pons, Le Figaro économie, 1.02)

Euroopa Pangandus Föderatsiooni (Fédération bancaire européenne) poolt avaldatud uurimuses rõhutatakse, et ELi laienemisel suure paugu stsenaariumi järgi oleks positiivne majanduslik ja poliitiline mõju nii praegustele kui ka televastele liikmesriikidele. Samas on ohtlik monetaarintegratsiooni ja euro kasutuselevõtuga uutes liikmesriikides liigselt kiirustada. (J.D., Les Echos, 5.02)

Politoloog Yves Mény konstateerib Euroopas populismi kasvu "kriisis parempoolsuse varemetel" ja see mõjutab tugevalt Euroopa tulevikku. Sellised populistlikud väärtused on väga tugevad ka ELi Ida-Euroopa kandidaatriikides. Samuti võib oodata rahvusliku identiteedi taasesilekerkimist ELis. See tekitab palju ärevust, kuid jääb politoloogi arvates piiratuks, kuna paljudes fundamentaalsetes valdkondades ei ole suuremale integreeritusele Euroopas alternatiivi. Muidu järgneb ELi kokkukukkumine ja suurte hertsogiriikidega keskaega tagasiminek. (Marc Semo, Libération, 5.02)

Saksamaa ajakirjandus

EK laienemisvolinik Günter Verheugen on uutele ELi liikmetele jagatavate regionaaltoetuste suhtes optimistlik: "Me ei jäta ELi esmastest soodustustest ilma jäävaid regioone vihma kätte.” Selle vältimiseks arutatakse mitut võimalust." Aastani 2004 on EKl aega otsustada, kas kehtestada regionaaltoetuste suhtes erireeglid või lõpetada vähehaaval nimetatud toetuste maksmine. Verheugen kinnitab, et ka pärast uniooni laienemist käsitletakse Ida-Saksamaad erandjuhtumina. (Mariele Schulze Berndt, Der Tagesspiegel, 5.02)

Holland, Saksamaa ja Taani tahavad veel enne ELi idalaienemist agraarpoliitika reformi läbi viia. Üks Hollandi välisministeeriumi esindaja ütles, et nende riigi valitsus tahab Kopenhaageni tippkohtumisel detsembris panna nurgakivi põllumeestele makstavate otsetoetuste süsteemist väljapääsu otsimisele. Seniajani olid 15 ELi liikmesriiki üksmeelel, et uut finantsraami hakatakse läbi arutama alles alates 2006. aastast. Praegu avaldavad ELi peamised rahastajad survet sellele, et veel enne 2004. aasta laienemist agraar- ja struktuurpoliitika küsimustes läbirääkimisi pidada. Mõlemad valdkonnad kokku moodustavad 80% ELi eelarvest. (Rainer Koch, Claus Hulverscheidt, FT Deutschland, 4.02)

Saksamaa ja Prantsusmaa on üksmeelel, et eelseisva ELi laienemise puhul ei tohiks väljuda 1999. a. kinnitatud uniooni laienemise finantsplaani raamest. "Me rõhutame, et Agenda 2000 on ELi laienemise eeltingimus," ütles Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder kohtumisel Prantsusmaa president Jacques Chiraci ja peaminister Lionel Jospiniga. Saksamaa valitsusele on oluline, et üksikud ELi kandidaatriigid ei peaks liiga kaua väiksemate toetussummadega läbi ajama kui ELi praegused liikmesriigid. Selles küsimuses näeb Saksamaa ennast Poola eestkostjana. (Nico Fried, Süddeutsche Zeitung, 5.02, 6.02)

Saksamaa valitsus lükkab tagasi EK ettepaneku hakata maksma ELi uutele liikmesriikidele alates 2004. a. põllumajanduse otsetoetusi. 1999. a. vastu võetud Agenda 2000 ei näe ette otsetoetuste maksmist Ida-Euroopa põllumeestele aastani 2006. Saksamaa nägemuse kohaselt võiks uutele ELi liikmesriikidele otsetoetusi maksta vaid juhul, kui neid samaaegselt kogu unioonis vähendataks. Sellest huvitub eriti Saksamaa kui ELi suurim rahastaja. Samas ei soovi Berliin debatti antud teemal, kuna see võiks ohustada ELi laienemisprotsessi. Uniooni kiire laienemine on eesmärk number üks. (Andreas Rinke, Handelsblatt, 5.02)

Saksamaa valitsus ei taha, et ELi kandidaatriigid osaleksid uniooni agraarpoliitika struktuuri muutmist käsitleval debatil. ELi agraarreform alates 2007. a. tuleks paika panna enne uniooni laienemist. Berliin näeb vaid selles võimalust parandada oma positsiooni ELi peamise rahastajana. Üks kõrgem ELi diplomaat ütleb: "Kui pärast ELi laienemist kõik 25 uniooni liikmesriiki seni ettenähtud ajal, 2005-2006. a., agraarreformi üle otsustama hakkavad, tõuseb Saksamaa rahaline panus nii palju, et see finantseeritamatuks muutub." ELi Ida-Euroopa kandidaatriigid tahavad aga jääda praeguse põllumajanduse rahastamise süsteemi juurde. Saksamaa on kindel Hollandi, Suurbritannia ja Rootsi toetusele. Hollandi valitsus selgitas, et nemad oleksid valmis ELi kandidaatriikidega põllumajanduse otsetoetuste teemal läbi rääkima vaid juhul, kui praegused ELi liikmesriigid kohustuksid juba käesoleval aastal tegelema otsetoetuste jagamise järkjärgulise lõpetamisega. EK on iga katse vastu siduda ELi laienemisläbirääkimised ja agraarreform. "Kui see juhtub, võime me uniooni laienemise veel kahe aasta võrra edasi lükata," ütles üks ELi ametkonna esindaja. Ka ELi kandidaatriigid hoiatatavad, et neid kahte teemat paralleelselt käsitlev debatt blokeeriks läbirääkimisi. (Handelsblatt, 6.02)

ELi laienemisvolinik Günter Verheugeni nägemuse kohaselt ohustab Poola jäik hoiak põllumeestele makstavate toetuste osas riigi eeldatavat uniooniga liitumist 2004. a. ELi laienemiseks mõeldud rahaliste vahendite hulka ei saa mingil juhul suurendada. "Kui me sellel pinnasel üksmeelt ei leia, tähendab see, et projekti elluviimine tuleb edasi lükata," ütleb Verheugen. Poola põllumajandusminister Jaroslaw Kalinowski nõuab aga algusest peale võrdset kohtlemist ning ähvardab ELi imporditavat kaupa tollidega, et kaitsta Poola põllumehi paremal järjel olevate Lääne põllumeeste konkurentsi eest. Niisugused tollid võib Kalinowski "unustada", ütleb Verheugen. "Siseturg on ELi südamik. Juhul kui tollid määratakse, jäävad ELi laienemisläbirääkimised lõpetamata." Kui Kalinowski oma positsiooni läbi surub, lükkub Poola liitumine uniooniga kuni 2013. aastani edasi. Hakates ELi laienemise esimesest päevast täismahus otsetoetusi maksma, põhjustaks see karjuva ebavõrdsuse Poola palgastruktuuris. Ei saa olla, et 30 ha maad omav põllumees teenib ülikooliprofessorist rohkem. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 7.02)

Austria ajakirjandus

Intervjuu Soome president Tarja Haloneniga. Küsimusele, kas Soome kardab pärast ELi laienemist odava tööjõu sissetungi Balti riikidest, vastab Halonen: "Me seisame valiku ees: kas Soome ettevõtjad loovad oma tütarfirmad EList väljapool või me pakume võrdseid võimalusi kõigile. Inimesed on palju patriootlikumad, kui me arvatagi oskame. Kui neil omas riigis võimalusi on, ei rända nad niisama lihtsalt sealt välja. Me ei taha, et suur hulk rahvast Eestist välja rändab. Me tahame, et meil oleksid rikkad ja jõukad naabrid. See oleks hea nii meile kui ka kogu regioonile." (Anneliese Rohrer, Die Presse, 5.02)

Intervjuu Saksamaa parlamendisaadik Friedebert Pflügeriga ELi julgeolekupoliitikast ja uniooni laienemisest. Pflügeri sõnul funktsioneerib ELi välis- ja julgeolekupoliitika rahuajal päris hästi. Niipea, kui tekib konflikt, pole unioon enam teovõimeline. Euroopal pole tõepoolest enam midagi, mida USAle pakkuda ning seetõttu kahaneb ka USA valmidus Euroopat oma partnerina aktsepteerida. Pflügeli sõnul on vaja kahte asja: esiteks peab ELi reformikonvent ühist välis- ja julgeolekupoliitikat oluliselt tugevdama, teiseks jääb Euroopa kaitsepoliitika nii kauaks "pabertiigriks", kelle ees mitte keegi maailmas hirmu ei tunne, kuni Brüsseli uutele ilusatele struktuuridele ei anta sõjalist võimsust. ELi laienemise kohta arvab Pflügel: "See on Euroopa ajaloo suurim võimalus kontinenti ühendada ning vennasõda, piirikonflikte ja etnilist vihkamist võita. See läheb meile kalliks maksma, kui me nii suurt võimalust ELi laienemiseks ära ei kasuta.” (Ewald König, Die Presse, 5.02)

Taani ajakirjandus

EK usub, et on leidnud õige tasakaalu uutele liikmesriikidele toetuste jagamisel. Pettunud Ida-Euroopa põllumehed ähvardavad aga toetuste piiramise korral ELi laienemise vastu töötada. Kuna läbirääkimised kandidaatriikidega tõotavad tulla rasked ja probleemiks on ka üksmeele saavutamine praeguse 15 ELi liikmesriigi hulgas, siis on EKl tõsised põhjused kartmaks ELi laienemise edasilükkumist. (Jens Bostrup, Christian Lindhardt, Politiken, 30.01)

Rootsi ajakirjandus

ELi rikkad liikmesriigid leiavad, et EK on olnud liiga heldekäeline oma ettepanekutes laienemise maksumuse kohta. Rootsi valitsus seab samuti küsimuse alla ELi otsetoetused kandidaatriikide põllumeestele. ELi rikkad riigid, kes maksavad ELi eelarve jaoks rohkem raha, kui nad ise vastu saavad, on kirjutanud suured küsimärgid mõne EK ettepaneku punkti kohta. Liiga suurejooneliseks peetakse regionaaltoetust summas 25,5 miljardit eurot. Rootsi nägemuse järgi võiks üksikutele põllumeestele otsetoetuse maksmise asemel suunata raha pigem maa-arengusse, näiteks toetamaks metsade istutamist, keskkonnakaitset, tehnika arendamist, või põllumeeste enneaegseteks pensionideks. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 8.02)

Olles rääkinud Poola põllumajandusministriga, vaatab autor EK otsusele põllumajandustoetuste osas Poola perspektiivist lähtuvalt. "ELi laienemise alustamine ilma praegust tobedat põllumajandus-poliitikat vanapaberiks muutmata, on Eiffeli torni kõrgune ebaõnnestumine," kirjutab autor. Tema arvates on sellistel tingimustel konkurents absoluutselt mõeldamatu. Ühtlasi lisab autor, et see on kaheksas maailmaime, et eestlased, poolakad, ungarlased ja küproslased on niisugused ELi pooldajad, nagu nad praegu on. (Niklas Ekdal, Dagens Nyheter, 3.02)

Hoolimata oma ELi laienemise tuliseima toetaja rollist hoiatab nüüd Rootsi, et ELi laienemine ei tohi minna liiga palju maksma. Rootsi välisminister Anna Lindh leiab, et EK tahab kandidaatriikidele anda liiga suuri toetusi. Lindh ütleb, et Rootsi üritab selles küsimuses keskteed leida. Ühest küljest on rootslaste jaoks väga oluline, et ELi laienemine toimuks vastavalt ajakavale. Teisest küljest on aga tähtis, et viidataks probleemidele, mille tõttu võib tulevikus põllumajandus-poliitika reformide läbiviimine raskendatud olla või mis võivad viia olukorrani, kus ollakse sunnitud tegema otstarbetuid kulutusi. Välisminister leiab, et otsetoetuste asemel uutele ELi liikmesriikidele peaks esialgu leitama teisi toetuse vorme. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 9.02, Dagens Nyheter, 10.02)

Neli kandidaatriiki - Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia - on kokku leppinud ühistes eesmärkides EKga läbirääkimiste pidamisel. Nad nõuavad kandidaatriikidele samasuguseid tingimusi nagu on praegustel liikmesriikidel. "Me kavatseme koos töötada, et saavutada parimaid võimalikke läbirääkimiste tulemusi," ütleb Ungari välisminister Janos Martonyi. (Dagens Industri, 9.02)

Venemaa ajakirjandus

ELi laienemine võib lahutada nii Kaliningradi oblasti ülejäänud Venemaast kui ka raskendada Valgevene, Ukraina ja Moldaavia kaubavahetust Ida-Euroopaga. Leedu arvates peaks Kaliningradi küsimuses kõigepealt kahepoolsed läbirääkimised (Vene-Leedu; Vene-Poola) korraldatama, mille tulemused esitataks ELi juhtkonnale. Poola ja Balti riigid toetavad enne ELi laienemist spetsiaalsete tolli- ja kaubanduslepete sõlmimist Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldaaviaga. EL veel ei kommenteeri mainitud initsiatiivi. (Aleksei Tshitshkin, Rossiiskaja Bisnes Gaseta, 8.02)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Austria and Sweden said that smaller EU states should form a combined front to avoid being steamrollered by EU heavyweights at a constitutional convention to decide the EU's future. Sweden's PM Göran Persson and his Austrian counterpart Chancellor Wolfgang Schüssel said small and medium-sized EU members should co-ordinate on issues where they have a common interest. Persson said EU decisions had on occasions been dominated by larger states and that this should be avoided. (Reuters, 4.02)

Finnish PM Paavo Lipponen said the EU must treat big and small member countries the same when assessing compliance with the EU's stability pact regulating budget deficits. "As a small country we are concerned that big countries must be treated according to the same principles as small countries, and Germany must take this responsibility," Lipponen said. (Reuters, 10.02)

The EP gave the EU the green light to ratify the Kyoto Protocol on global warming and reduction in greenhouse gases, urging that each of the 15 member states stick to its gas reduction target. To go into effect, the Kyoto Protocol must be ratified by more than 55 countries, responsible for 55% of the world's carbon dioxide emissions. In Europe, it needs to be ratified by the EU and by each of its member states. (Afp, 6.02)

Taani ajakirjandus

Nii nagu on tõelisuseks saamas ELi koostöö põgenike ja sõjaliste operatsioonide osas, soovivad Taani vasakpoolsed ära hoida sellega seoses ELi eritingimustest tulenevaid negatiivseid efekte. Vastupidiselt eelpool nimetatule soovivad aga iirlased taanlaste eeskujul eritingimusi kaitsealastes küsimustes. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 5.02)

Välis ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU FMs took their first close look at the price tag of enlargement. Dominating talk around the table was the cost of the enlarging the EU by potential 10 new member states in 2004 – estimated at 40.2 billion euros. That figure would cover the first three years of the EU's expansion into Eastern Europe plus the Mediterranean islands of Cyprus and Malta. (Afp, 8.02)

Behind blunt European warnings about the Bush administration's drift to unilateralism is concern that the US might abandon the frustrating but necessary quest for Middle East peace. During a two-day brainstorming retreat in western Spain, EU FMs renewed their determination to play what role they can to end 16 months of Israeli-Palestinian strife that has cost almost 1,200 lives – even if they have no magic plan for a lasting peace. "We have to see what specific steps can be taken to ensure that we can make progress not only on security issues, but also on getting a political dialogue up and running,” Spain's FM Josep Piqué said. (Afp, 10.02)

The EU signalled its irritation with U.S. President George W. Bush's decision to bracket Iraq, Iran and North Korea in an "axis of evil". EU senior representatives "do not agree with that kind of policy", EC spokesman Gunnar Weigand told. But Russia and several of the US' allies, alarmed by the rhetoric coming out of Washington, have made it clear that they would not support a widening of the campaign against terrorism from Afghanistan to other countries. (Reuters, 4.02)

French frustration at President George W. Bush's world view burst into the open with a hard-hitting assault from FM Hubert Védrine on Washington's "simplistic" approach to the war on terrorism. Védrine said the rhetoric coming out of Washington was confirmation that the Republican administration approached foreign policy "unilaterally, without consulting anyone". "It presents a problem because it is not our vision of the world, it is not our vision of international relations, it is not our vision of globalisation," he said. "It can have very positive aspects if it is mastered, regulated, humanised." (Afp, Reuters, 6.02)

France's Socialist PM Lionel Jospin added his voice to the growing criticism from Europe of US foreign policy, calling on Washington to broaden its contacts with the rest of the world and not to become fixated on the war on terrorism. (Afp, 8.02)

The EP endorsed an EU-wide search and arrest warrant and a list of terrorism-related crimes and punishments as part of actions taken in light of the September 11 attacks on the US. (Afp, Reuters, 6.02)
The EU should not take over peacekeeping work in Macedonia from NATO, Finland's FM was quoted as saying. "We know Macedonians themselves would prefer NATO operations continuing," Erkki Tuomioja said. "In my opinion it is the wrong way of thinking if the only goal is to get the EU its own military operations," he said. "What extra value would it bring?" NATO Secretary-General George Robertson said there were no plans for the EU to take over from NATO when the current mandate expires. (Reuters, 8.02)

Aprillis jõustub Euroopas uus seadus, mille eesmärgiks on võitlus keskkonna akustilise saastamise vastu. Suurem osa Venemaa lennupargist ei vasta uutele normidele. Kuigi Venemaa Riikliku Tsiviillennunduse ülem Aleksandr Neradko väitel nende piirangute sisseviimine ei vii Venemaa lennundust kriisi, kutsub Venemaa oma Euroopa partnereid arvestama Vene huvidega uues olukorras. Neradko ütles, et läbirääkimised käivad ning osapooltel on võimalus üles näidata paindlikkust. Eriti peaks arvestama pärast 11. septembrit kujunenud olukorraga lennundusturul. (Interfax, 8.02)

Kõige raskemateks küsimusteks Venemaa ja ELi läbirääkimistel Venemaa ühinemiseks WTOga on välismaiste teenuseosutajate (kindlustus, pangandus jm) pääs Venemaa turule ning põllumajanduse subsideerimise küsimused. Välismaise kapitali osalus Venemaa telekommunikatsioonisfääris on märgatav, kuid riik püüab selle osalust piirata. Välismaise kapitali kohalolek on aga Venemaale kasulik, kuna see toob sisse uue tehnoloogia ja Euroopa kogemused. Põllumajandusküsimuste osas näeb Venemaa ette praegusega võrreldes suuremat riiklikku toetust. Samas teised WTO riigid vähendavad toetuse osakaalu pidevalt. (Interfax, 8.02)

Läbirääkimistel Venemaa ühinemiseks WTOga tehti edusamme. Läbirääkimised olid tehnilised, need jätkuvad mai lõpuni, mil toimub Vene-ELi tippkohtumine. EL ootab aprillis Brüsselisse Venemaa peaministrit Mihhail Kasjanovit. Samal ajal toimub Venemaa majandusminister German Grefi kohtumine ELi kaubandusvolinik Pascal Lamyga. EK aitab kaasa Venemaa kiirele liitumisele WTOga, kuna ta ei kujuta WTOd nii tähtsa liikmeta ette. (Interfax, 8.02)

USA ajakirjandus

Eurooplastest liitlased kardavad, et nüüd, kus USA suurendab oma kaitsekulutusi, võidakse tulevikus sõdade pidamises ning konfliktide ärahoidmises jäädagi teisejärguliseks. ELi liikmesriigid teevad märkimisväärselt vähem kaitsekulutusi kui USA. Pealegi on ELis tehtavad kaitsekulutused üles ehitatud iganenud külma sõja-laadsele territoriaalsele kaitsele. ELi julgeolekualaste otsuste tegemine on 15 rahvusliku valitsuse produkt, mille puhul on tegemist iga riigi enda kaitsepoliitikaga ning aeg-ajalt vastandlike prioriteetidega. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 3.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Hispaania püüab ELi liikmesriike veenda, ühtlustamaks julgeoleku- ja kaitsepoliitikat võitluses terrorismi vastu. See tähendaks luureandmete jagamist üsna pretsedenditul moel. Hispaania peaminister Jose Maria Aznar sõnas ajakirjanikele, et Hispaania eesistumise põhiprioriteediks on muuta terrorismivastaseks võitluseks vajaminevad vahendid efektiivsemaks. ELi praegune julgeoleku- ja kaitsepoliitika piirdub rahuvalve operatsioonidega. Mitmed euroskeptikud aga kardavad, et see võib õõnestada NATOt ning neutraalsed riigid - Iirimaa, Austria, Rootsi ja Soome - pelgavad, et sellisel moel võib unioonist saada iseseisev sõjaline organisatsioon. (Ian Black, Giles Tremlett, The Guardian, 2.02)

Rootsi ajakirjandus

USA kasvavat võimutaotlust hakatakse ELi pealinnades tajuma kui probleemi ja seetõttu tõstatati nimetatud küsimus ka ELi välisministrite kohtumisel Hispaanias Cacereses. Terav kriitika USA vastu tuli peamiselt EKlt, välisministrid aga ei julgenud avalikult Washingtoni provotseerida. Kõige rohkem muret teeb see, et USA on maailmapoliitikas hakanud järjest rohkem järgima militaarset suunda, küsimata seejuures nõu liitlastelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. (Sigrid B¢e, Dagens Nyheter, 9.02, Svenska Dagbladet, 10.02)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Vene Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi rahvusvaheliste suhete keskuse direktor Nadezhda Arbatovaga Venemaa ja Euroopa suhetest. Venemaa peaks euroatlantilist partnerlust võtma mitte ainult kui koostööd NATOga, vaid kui hädavajalikku tingimust, loomaks soodne keskkond suheteks ELiga. Kahjuks puudub ELil ja Venemaal praegu täpne strateegia vastastikuste suhete osas. Venemaa jaoks võiks vaheeesmärgiks olla assotsiatsioon ELiga. (OlegDenisov, Vek, 8.02)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

German Chancellor Gerhard Schröder has set off alarm bells in the EU with an aggressive tone towards Brussels at the start of Germany's marathon general election campaign, diplomats say. Schröder opened hostilities, attacking the EC's recommendation that Germany receive a warning because its budget deficit is rising close to the EU treaty limit of 3% of GDP. (Reuters, 7.02)

Chancellor Gerhard Schröder said there was no reason for the EU to issue a warning about Germany's rising public deficits, saying the deficits would remain within the prescribed limit. The chancellor said Germany was "perfectly capable" of respecting the ceiling of 3% GDP fixed by the euro-zone Stability Pact. (Afp, 8.02)

The EU economic and monetary affairs commissioner Pedro Solbes warned that both Germany and Portugal might break the EU budget-deficit limit of 3% of output in 2002. He also responded to criticism from German Chancellor Gerhard Schröder and others that an EU early warning to Germany over its budget policy was not justified. "The commission cannot act as though these rules did not exist or allow the duty to consolidate budgets to be pushed further and further back," he said. (Afp, 7.02)

Spanish PM Jose Maria Aznar attacked the socialist governments in France and Germany for putting the brakes on economic liberalisation in Europe. Aznar said socialist majorities in Paris and Berlin were "acting as a brake upon the liberalisation process and on the strategy put into place at the Lisbon summit" in 2000. (Afp, 6.02)

Representatives of European parliaments agreed a joint plan to tighten national legislation against money laundering. Lawmakers from 13 of the 15 countries of the EU - Sweden and Finland were not represented - and the EP made the declaration after a two-day conference on financial crime at the French parliament. The plan aims to iron out deficiencies in individual countries' safeguards against criminal use of financial institutions, improve cross-border police co-operation and harmonise financial regulation. EU parliaments agree on measures to fight money-laundering. (Afp, Reuters, 8.02)

European Central Bank President Wim Duisenberg made the surprise announcement he would cut short his tenure and step down in July 2003, with French candidate Jean-Claude Trichet widely seen as heir apparent. The ECB said Duisenberg's decision to leave before his term expires in 2006 was in line with his declaration before taking office that he would not serve his full term because of age. (Reuters, 7.02)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO peasekretäri asetäitja poliitilistes küsimustes Günther Altenburgi Eesti-visiidi peaeesmärgiks oli tutvuda Tallinna NATOsse astumise valmistumisega. Altenburg pidas läbirääkimisi peaminister Siim Kallasega, välispoliitikaalaste ametkondade juhtidega, Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ja kaitseministeeriumi juhtkondadega. Arutati NATOga liitumiseks püstitatud kolmanda rahvusliku programmi täitmisega seotud küsimusi. Programmi üks peamisi ülesandeid on viia Eesti kulutused 2002.a. 2%ni SKPst. Eesti prioriteediks on vabariigi relvajõudude integratsioon kõigisse alliansi struktuuridesse. Kevadel peab Eesti ühena esimestest kandidaatriikidest andma NATO Nõukogus aru kolmanda aastaplaani elluviimisest. (RIA Novosti, 7.02)

Uus Eesti valitsus jätkab tööd riigi ettevalmistamiseks ELi ja NATOga liitumiseks. Sellest teatas parlamendi asespiiker Peeter Kreitzberg NATO peasekretäri asetäitja Günther Altenburgile. Kreitzberg kinnitas, et uus valitsus kavatseb nendele küsimustele veelgi enam tähelepanu pöörata, ka ei muuda valitsuse vahetus riigi välispoliitilisi prioriteete. (Interfax, 8.02)

NATO eksperdid on rahul Eesti ettevalmistustega allianssi astumiseks, ütles Günther Altenburg oma visiidi lõppedes. Samas aga ei andnud Altenburg Eestile lubadust, et järgmisel aastal Prahas toimuval tippkohtumisel Eesti liikmeks võetakse. (RIA Novosti, 8.02)

U.S. Secretary of State Colin Powell predicted a large expansion of NATO at the Prague summit in November. Powell told: "I'm not prepared to say today how many of the aspirants will be invited but I think it's going to be a pretty good sized addition to the membership." "The standard will be - do they contribute to the alliance? Have they met the standards of the Membership Action Plan?" he added. At talks with Latvian President Vaira Vike-Freiberga Powell offered "full U.S. support for Latvia's ongoing efforts to integrate fully into Euro-Atlantic institutions, including Latvia's work toward achieving its NATO Membership Action Plan objectives," the State Department said. (Reuters, 6.02)

NATO chief George Robertson and Russian Defence Minister Sergei Ivanov said they had agreed to upgrade co-operation in the fight against terrorism, particularly given the increased risks of bio-terrorism. Ivanov said “the time has come to translate the anti-terrorist co-operation into practical steps," adding that a key sphere of increased co-operation was the increased threat of "technological terror". "Intensified NATO-Russia co-operation is a central pillar of the global struggle against terrorism. Without close co-operation between Europe's two major security players, no anti-terrorism strategy can work," said Robertson. (Afp, Interfax, 4.02)

NATO Secretary-General George Robertson praised Bulgaria's military reforms and new President Georgi Parvanov said Sofia would step up efforts to win an invitation to join NATO this year. Robertson praised Sofia as a "very substantial partner" of the 19-member alliance, especially during an ethnic Albanian rebellion in neighbouring Macedonia last year. Even so, analysts say Bulgaria lags the three Baltic States, as well as Slovakia and Slovenia, in a race to be asked to join the 19-member alliance at a summit in Prague in November. It still stands a chance with Romania, ahead of Albania and Macedonia. Robertson declined to predict how many of the candidates would be asked to join." Robertson said NATO would also have to have an "enhanced partnership for peace" with candidates, which failed to make the grade by November to ensure they were not discouraged from a longer-term goal of joining. (Reuters, Afp, 6.02)

Venemaa Riigiduumas levitati avaldust, et Vene kommunistid plaanivad vastu seista NATO laienemisele itta, ning eriti laienemisele Kesk-Aasiasse, Kasahstani ja Baltikumi. Avaldusele oli alla kirjutanud kommunistide liider Gennadi Zjuganov. Dokumendis märgitakse, et on täheldatud USA ja tema liitlasriikide sisseimbumist endiste NLi riikide territooriumitele. Kommunistid leiavad, et selle “agressiivse sõjalis-poliitilise bloki” ekspansioon ei kujuta endast ohtu mitte ainult SRÜ ja Balti riikidele, vaid ka Aasiale ning Lähis- ja Kesk-Idale. (Interfax, 8.02)

In the wake of the massive hike in U.S. defence spending European countries must do more to find the funds for a planned rapid reaction force, a British peer Lord Jopling said. He has just released a report on European Security and Defence Policy by a House of Lords committee, said the force, to be deployable by 2003, is well behind schedule. His views reflect growing international unease at U.S. military supremacy, starkly underlined by its almost single-handed campaign against the Taliban in Afghanistan. (Reuters, 7.02)

Vene duumafraktsiooni “Isamaa – Kogu Venemaa” juht Konstatin Kosatshev märkis, et NATO peasekretär George Robertsoni avaldus, mille kohaselt allianss ei kiida USA antiterroristlike operatsioonide laienemist teistesse riikidesse heaks, on paljutähenduslik. Duumasaadik arvab, et järgides USA presidendi sõnastust ja loogikat võib öelda, et “USAst on välja heidetud” võimas jõud ja ameeriklased valmistuvad terrorismi maailmast üksi välja suruma. Washingtoni arvates oleks juba ammu aeg pommitada terroristide liitlasi Euroopas, kus on kümneid islamiäärmuslikke organisatsioone. Rääkides üldiselt Washingtoni positsioonist, iseloomustas Kosatshev seda kui “võõraste rakettide venitamist oma territooriumile”. Tema sõnul kulub põhilistel heidik-riikidel minimaalselt 10-15 aastat enne, kui nende raketid suudaksid lennata USAni, täna ei ületa nende rakettide lennukaugus 1500 km. Saadik avaldas arvamust, et Venemaa teeb kõik endast oleneva, et protsessida Washingtoni sõjalist bravuurikust. (RIA Novosti, 4.02)

USA ajakirjandus

Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil püüdsid ameeriklased veenda eurooplasi, et NATO on jätkuvalt oluline, kuid hoiatasid samas, et Bushi administratsioon on valmis jätkama sõda terrorismi vastu koos oma liitlastega või ilma nendeta. USA asekaitseministri Paul D. Wolfowitzi sõnul ei ole sõda terrorismi vastu läbi, olenemata sellest, kas see ülejäänud maailmale meeldib või mitte. Konverentsi koridorides arutati ka NATO laienemisega seonduvat. (Steven Erlanger, The New York Times, 3.02)

Münchenis toimunud kaitseministrite kohtumisel sõnas USA asekaitseminister Paul D. Wolfowitz, et tuleviku sõdades ei hakka olema ühteainust koalitsiooni, vaid pigem erinevad koalitsioonid erinevateks missioonideks. Afganistani sõda on näidanud, et NATO on üha vähem oluline. Eurooplased ei taha teha kulutusi valdkondades, mida peetakse ebaolulisteks, oma julgeolek delegeeritakse USA õhujõududele ning ressurssidele, nii nagu see toimus Bosnias. Pea iga Euroopa riik eraldab vähem kui 2% SKPst kaitsekulutustele, vaid Inglismaa ja Prantsusmaa sõjakulutused on suuremad kui 2%. Euroopa, va Suurbritannia, sõjatehnika on iganenud ega suuda võistelda USA omaga. Eurooplased on lubanud moderniseerida oma sõjaväge juba kümme aastat. Euroopa kiirreageerimisjõud, mida plaaniti moodustada juba eelmisel aastal, jääb teostamatuks unistuseks. (The Wall Street Journal, 5.02)

USA on võrreldes teiste NATO liikmesriikidega tehnoloogiliselt sedavõrd edasijõudnud, et üha vähem vajab ta endale sõjas liitlasi, ilmekaks näiteks on Afganistan. Suurbritannia on tehnoloogilise varustatuse poolest USAle kõige lähemal, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia küündivad vaevu sellele tasemele, ülejäänud ELi liikmesriikidest pole mõtet rääkidagi. Euroopa sõjatööstus ei ole niivõrd arenenud kui USA oma. Artikli autor näeb osaliselt põhjust ka selles, et eurooplased ei tunne end USA vaenlase, eriti "kurjuse telje" (Iraan, Iraak ja Põhja-Korea) poolt ohustatuna, seda mainis ka USA president George W. Bush oma kongressile peetud kõnes. Seetõttu ei soovita artikli autor Euroopas suuri kaitsekulutusi teha. (Thomas L. Friedman, The New York Times, 3.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Münchenis toimunud julgeoleku konverentsil hoiatasid ameeriklased oma liitlasi, et need ei saa jääda sõjas terrorismi vastu neutraalseks. Eurooplased aga väljendasid muret USA president George W. Bushi määratluse "kurjuse telg" (Iraak, Iraan ja Põhja-Korea) üle. (Quentin Peel, Financial Times, 4.02)

Austria ajakirjandus

Intervjuu Soome president Tarja Haloneniga ELi laienemisest, julgeolekupoliitikast ning aatomienergia-vabast Euroopast. Haloneni sõnul oli oluline, et Venemaa president Vladimir Putin NATO laienemise osas pragmaatilisema suuna võttis, sest selge on, et Balti riigid tahavad NATO liikmeks saada. Putin ütles samuti, et Venemaa ei võta alliansi laienemise osas mingeid radikaalseid samme ette. Venemaale ei pruugi see meeldida, aga USAle jääb õigus NATO laienemise üle otsustada. Loomulikult on Soome jaoks vahe, kas Balti riigid on NATO liikmed või mitte, aga vastupidiselt Venemaale ei näe Soome selles enda jaoks mingit ohtu. (Anneliese Rohrer, Die Presse, 5.02)

Taani ajakirjandus

NATO peakorteri Brüsselis diplomaatide prognooside järgi saavad Praha tippkohtumisel kutse NATOsse 5-7 Ida-Euroopa riiki. Esimeste kandidaatide hulgas on ka kolm Balti riiki, kelle vastuvõtmisega NATOsse saab täidetud Taani suur soov. Suure laienemisega lõpeb debatt NATO piirnemise üle endise Nõukogude Liidu piirkonnaga. Ühtlasi loodetakse selja taha jätta ka vaidlus Balti riikide üle tänu paranenud suhetele Venemaaga pärast 11. septembrit. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 7.02)

Rootsi ajakirjandus

Seni on olnud endastmõistetav, et Rootsi ja Soome tegutsevad julgeolekupoliitika alal ühiselt. Mõlemad on ju ELi liikmed, tihedate ajalooliste sidemetega ja sõjaliselt alliansivabad. Kui senist suunda muuta, siis peaks see toimuma üheaegselt ja samas suunas. Kuid nii nagu soomlased astusid enne Rootsit EMUsse, võivad nad ka rootslastest ette rutates NATO liikmeks saada. Mõne aasta jooksul saavad Balti riigid nii ELi kui ka NATO liikmeks. Soome jaoks on küsimus peamiselt nende mõjuvõimus niinimetatud uues Euroopas. (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 7.02)

Rootsi valitsus kiitis heaks uue koostöölepingu NATOga. Kahe-aastane leping hõlmab ühiseid õppusi PfP raames ja tugevdab veelgi senist kaitsealast koostööd Rootsi ja NATO vahel. (Thomas Höjeberg, Dagens Nyheter, 7.02)

Norra ajakirjandus

NATO on kinnitanud, et alliansi uksed on avatud ja viimasel suvel läks USA president George Bush veel kaugemale, öeldes, et kõik uued demokraatiad "Läänemerest kuni Musta mereni, ja kõik, kes sinna vahele jäävad" on allianssi teretulnud. Seega on Praha tippkohtumisega seotud suured lootused. Seni on üheksa riiki oma huvi üles näidanud. Venemaa on tegutsenud kaua, kui leppimatu NATO liikmelisuse vastane, eriti Balti riikide suhtes, kuid on alates möödunud sügisest välja näidanud vaid vaoshoitud skeptilisust. (Mariann Nordstrøm, Aftenposten, 8.02)

Venemaa ajakirjandus

USA asevälisminister Richard Armitage teatas hiljuti Euroopa ajakirjanikele esinedes, et Balti riike võetakse tõsiste NATO kandidaatidena: “Meil on plaan ja me eeldame, et riikidel, kes selle täidavad, lubatakse saada NATO liikmeks. Punkt”. Teisisõnu “saab nii nagu meie, ameeriklased, otsustame, hoolimata liitlaste, veel vähem venelaste arvamusest”. Viimased kuud on näidanud, et NATO muutub üha enam USA globaalse strateegia üheks instrumendiks. Praha tippkohtumine tekitab Euroopa sõjalistes ringkondades mitmeid kahtlusi, kandidaadid pole valmis kohe oma panust andma, liikmete lisandudes võib NATO muutuda diskussiooniklubiks. Venemaa ei saa ka tulevikus NATO otsustusprotsessis oluliselt kaasa rääkida, seepärast pole partnerluse täpne kuju oluline, kuid mängu kaasa mängida tasub, sest see võimaldab asjade käiguga kursis olla. (Jevgeni Grigorjev, Nezavisimaja Gazeta, 4.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

In its first foreign military operation, Estonia plans to send a small army unit to Kyrgyzstan next month as part of the US-led Enduring Freedom anti-terrorism campaign in Afghanistan, Defence Minister Sven Mikser said. "This would be the first military operation in which Estonia participates," he said. So far, Estonia has been involved in peacekeeping operations only, he added. (Afp, 6.02)

Tallinnas toimus kümne Balti mere äärse riigi esindajate kohtumine. Rahvusvahelisse piirivalve koordineerimise keskusse kuuluva riigi – Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Eesti ja Venemaa - kõrged piirivalveteenistuse ohvitserid vahetasid kogemusi ja ettepanekuid edasise koostöö küsimustes. Eesti tegi ka ettepaneku ühiste õppuste ja mereoperatsioonide läbiviimiseks käesoleval aastal. Omavahel lepiti kokku laevade-piiririkkujate jälitamise alase koostöö osas. Arutati ka küsimusi, mis on seotud esimesel poolaastal Eesti juhtimisel läbiviidavate ühisõppuste ja treeningutega. (RIA Novosti, 7.02, 8.02)

Tallinna linnapea Edgar Savisaar kirjutas alla nõusolekule vastu võtta Moskva linnapea Juri Luzhkovi kingitus - Dostojevski büst. Kuju pannakse üles mai kuus, mil toimub 8. rahvusvaheline laulu-ja tantsupidu “Slaavi pärg 2002”. (Interfax, 8.02)

Läti ajakirjandus

1992. a. asus Eesti valitsuses tööle esimene venekeelne minister, kes oli samal ajal ka esimene Aserbaidžaanist minister Eesti ajaloos. See on 47-aastane Eldar Efendijev, kellest sai uus rahvastikuminister. Ministri kohustuste seas on ka Eesti esimese mošee ehitamise toetamine, mis oli soiku vajunud aasta tagasi Eesti natsionaal-radikaalide vastuseisu tõttu. Efendijev väidab, et mošee ehitamine aitab neil eestlastel, kelle jaoks islam seostub ennekõike Talebaniga, paremini mõista islamiusku. (MK Baltija, 6.02.)

Ajalehest Diena. Eesti endine välisminister tahab ikka veel, et maailm oleks selline, nagu ta oli Eesti endise valitsuse reklaamikampaanias. Küsimusele, mis saab Eestist, kui uus valitsus ei tegele enam Eesti maine kujundamisega, vastas Ilves: "Siis jääb Eesti samasuguseks nagu Läti." Autor leiab, et see on kaheldav. Enesekiitus ei garanteeri, et president Rüütel saab probleemideta minna nii Washingtoni kui ka Brüsselisse, mitte ainult Moskvasse. Ka ei too enesereklaam kaasa lätlastega võrdset 7%list SKP kasvu. Autor küsib, kas Läti on süüdi, et ELi liitumisläbirääkimistel, mida Eesti alustas küll Lätist 1,5 aastat varem, on siiski eestlased naabritest maha jäänud. (Aivars Ozolinsh, MK Baltija, 6.02)

Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku mitteregistreerimine segab paljude Eesti ärimeeste arvates Eesti-Vene kaubanduse arengut. Ajalehe Äripäev refereering. (L.J., Panorama Latvii, 5.02)

Soome ajakirjandus

Soome parlamendispiiker Riitta Uosukainen tsiteerib Eesti ekspresident Lennart Meri: "Täna me vaatame tulevikku. See on alati toredam kui minevikku vaatamine. Tulevik on kui leivataigen, millest võime teha pätse oma vajaduste, maitse ja fantaasia järgi. Minevik on Pompeij, mis räägib meiega ja õpetab meid, kui me tahame teda kuulda ja vaikib kohe, kui me proovime oma kõiketeadmises talle nõu anda." Nüüd on Soome parlamendis leivaküpsetamise aeg. (Riitta Uosukainen, Turun Sanomat, 5.02)

Rahva hääl hirmutab Eesti poliitikuid. Rahva arvamust riigi asjade kohta ei pruugita enne järgmisi riigikogu valimisi tuleva aasta märtsis enam Eesti ajakirjanduses avaldada. Riigikogu valimisi puudutav valitsuse uus seaduse eelnõu keelab gallupite tulemuste avaldamise ja kommenteerimise valimiste eel. Arvamusküsitluste avaldamiskeeldu puudutava pügala lisas seaduseelnõusse parlamendi põhiseaduskomisjon. Nädal enne valimisi jõustuva seaduse keeldu põhjendab Keskerakonna riigikogufraktsiooni liige Peeter Kreitzberg väitega, et suur osa valijatest teeb otsuse vahetult enne valimisi ja seega võib arvamusküsitluste tulemuste avaldamine neid mõjutada, mis omakorda mõjutab lõpptulemust. Sotsioloog Juhan Kivirähk ES Turu-uuringutest väidab, et seaduseelnõu seab ohtu demokraatlikud ja vabad valimised. “Kui riigikogu kiidab ettepaneku heaks, saab selgeks poliitikute usaldamatus rahva otsustusvõime üle,” ütles Kivirähk. Asja tuum on ju selles, kas küsitluste tulemuste avaldamine paneb valijaid oma tahtmise vastu tegutsema. “Uurimused näitavad, et tavaliselt see ei ole nii,” selgitab Kivirähk. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 10.02)

Eestile luuakse oma brändi. Info Eestist levib turistidele ja investoritele vaid kuulujuttude kaudu. Tallinnast väljapoole jääv Eesti on hästi hoitud saladus, selgub Emori ja riigi projekti “Eesti tuntuks!” avaldatud küsitlusest Läänemeremaades ja Suurbritannias. “Väikese maa ainuke viis saada tuntuks on mõelda ennast suureks,” ütleb projekti “Eesti tuntuks!” juht Evelin Int-Lambot. “Välismaalased on huvitatud sellest, mis asub Tallinnast väljaspool. Sellest ei teata midagi. Eestist on saanud riik, millel on suur pea ja väike keha.” (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 10.02)

Juulis käivituva pensionireformi tarbeks on Eestis erinevaid fonde. Tööandja peab pidama töötaja palgast kinni 2% tulevase pensioni jaoks. Riik investeerib lisaks tööandjale pensionisse veel 4% palgast. Rahad investeeritakse erakindlustusfirmade poolt loodud fondidesse. Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Heleniuse sõnul on see esimene samm suunas, kus riik püüab vähehaaval pensionite maksmise täielikult fondidele ja kindlustusfirmadele delegeerida. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 7.02)

Venemaa ajakirjandus

Artikkel Eesti uuest valitsusest. Uue valitsuse prioriteetidest rääkides meenutas peaminister Siim Kallas neljal korral Venemaad, lubades tegeleda õigeusu kiriku probleemiga, mis on Eesti-Vene praeguste jahedate suhete peapõhjuseks. Esimest korda 10 aasta jooksul kuulub valitsusse venekeelne poliitik (Efendijev). Uude valitsusse kuulub lausa 5 naisministrit. (Lembit Annus, Pravda, 5.02)

Eesti-Vene suhted: meenutatakse hea sõnaga Karin Jaani visiiti Pihkva oblastisse, kuid Pihkvas tegutsev Eesti konsul Vladimir Redpap saab tuld ja tõrva. Konsulit võrreldakse feodaalse vürstiga, kes ainuisikuliselt otsustab, kas anda viisat või mitte. Selle tõttu on juba kümned, isegi sajad venemaalased kannatanud, sest pole viisat saanud. Toodud on ka paar kurba näidet. Artikli lõpus tsiteeritakse EVMi pressiesindajat Tiina Maibergi. (IA Rosbalt, 8.02)

Majanduse arendamisele annavad tõuke võimuvahetus Tallinnas ja Arnold Rüütli valimine presidendiks, ainukeseks probleemiks on jäänud vaid MPEÕK registreerimise venitamine. Majandusprobleemide lahendamisel ei usu Eesti (suur)ettevõtjad WTOsse (viide Äripäeva artiklile). Ajalehest Molodjožka tsiteeritakse aga ESA esimees Jaak Saarniitu, kelle sõnul on Eesti suurettevõtjad valmis igati kaasa aitama lahenduste otsimisele kuni kõrgetasemeliste visiitide organiseerimiseni. (IA Rosbalt, 4.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian consumer prices rose by 4.2% in the 12 months to January, unchanged from the 12-month figure to December, the national statistics office said. Prices jumped by 1.3% from December mostly because of increases in housing rents, communication tariffs and costs for vegetables. (Afp, 7.02)

Unemployment in Estonia rose by 8% in January from December, the Estonian labour market board said. Estonia had 54,700 registered job seekers in January, or 6.6% of the population aged 16 to pension age. In December there were 50,636 registered unemployed. (Afp, 8.02)

Estonia's largest mobile phone operator EMT said it boosted its net profit 13% last year to 765 million kroons. EMT said it currently has a 54% market share. Some 52% of the Baltic country's 1.4 million people use a mobile phone, according to a study by the Estonian Communications Board. (Afp, 7.02)

Peaminister Siim Kallas kutsus Eesti ettevõtjaid üles orienteeruma pigem läände, kui Venemaale. Suurettevõtjad näevad uues presidendis ja vahetunud valitsuses võimalust raiuda laiem äriaken Venemaale, peaminister Siim Kallas aga soovitab neil töötada oma toodangu Läände eksportimise nimel. Kallas lisas, et ei näe Venemaal eriliselt soodsaid võimalusi avanevat, küll aga peavad Eesti ettevõtjad jälgima, et neid “hoopis teistel eesmärkidel ja teiste riikide poolt ära ei kasutataks.” Ta lisas, et Eesti-Vene suhetes on kõik palju keerulisem, kui näiteks Eesti-Rootsi suhetes. Eesti turvateenistuse turu liider Urmas Sõõrumaa ütles, et Vene-suunaliste majandussuhete arenemine on vajalik kogu riigile, sest see on turg, mida eestlased mõistavad ja mille keelt oskavad. Viimasel ajal on ESA aktiivselt sekkunud poliitikasse, nõudes kirikutüli kiiret lahendamist, mille kohta Kallas väitis, et valitsus küll soovib kirikutüli lahendada, kuid ta pole tuleviku suhtes eriti optimistlik. Kallas lisas, et need, kes töötavad ainult mahajäänud turule, määravad ennast mahajäämusele. Ta hoiatas, et kui Venemaal hakkab majandus kiirelt arenema ja tehnoloogia täiustub, ei osta ka venelased enam vähekvaliteetset toodangut. (Interfax, 9.02)

Rootsi ajakirjandus

Stockholmis toimus Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskodade poolt korraldatud seminar Rootsi ettevõtetele, kes on huvitatud ettevõtlusest Eestis, Lätis ja Leedus. Paljudel Lääne firmadel on juba olemas kontaktid, koostöö või tootmine Balti riikides. Seni on Eesti olnud kõige edukam meelitamaks riiki väliskapitali. Viimasel ajal on välisinvestorite hulgas märkimisväärselt kasvanud ka Läti atraktiivsus. Eestit oli seminaril esindamas endine majandusminister Henrik Hololei. (Reet Waikla, Dagens Industri, 5.02)

Suures osas Telia ja Sonera omanduses oleva Eesti Telekomi kasum langes 2001. a. 30% võrra 787 miljoni Eesti kroonini. Analüütikud olid arvestanud 898 miljoni krooni suuruse kasumiga. Sellise kasumi languse peamiseks põhjuseks on eelkõige tütarettevõte Eesti Telefon, kelle kasum pärast monopoolse positsiooni kaotamist Eesti turul 1. jaanuaril 2001. a. vähenes 88% võrra. Suurem konkurents ja kulutused struktuuri muudatustele on mõjunud ettevõttele rängalt. (Reet Waikla, Dagens Industri, 8.02)

Eesti laevakompanii Tallink lükkab edasi otsuse tegemise Stockholm-Tallinn liinile uue suure laeva ehitamise kohta. "Me otsustame maikuus," ütleb Tallinki tegevdirektor Helsingis Keijo Mehtonen. Mais saab Tallink Aker Finnyardsi laevatehasest Soomes kätte ka oma uue laeva M/S Romantika. See on läbi aegade Eesti üks kõige suuremaid ja kallimaid laevu. Romantika tellimisel saadi ka pakkumine viimasele sõsarlaeva tellimiseks. Pakkumist kavatsetakse kasutada Stockholm-Tallinn liinile uue laeva toomiseks. Lõplik otsus tehakse siiski mai lõpuks. (Mosse Wallén, Dagens Industri, 5.02)

Soome ajakirjandus

Eesti Päevalehe andmetel teeb EK Soomele ettekirjutuse selle kohta, et Eesti laevade boikott Helsingi Läänesadamas on vastuolus ELi normidega, samuti palutakse Soomel viia oma seadused kooskõlla Euroopa normidega. Ajalehe allikateks on märgitud nii Eesti välisministeerium kui kaebuse esitanud Estonian Shipping Co. Artiklis kirjutatakse, et lõppdokumenti ei ole veel ükski osapool näinud. Eesti laevaomanike liit on asjast teada saanud välisministeeriumilt. Liidu peasekretär Enn Kreemi sõnul on info otsuse kohta liikunud ministritasemel, seega ei ole põhjust kahelda selle tõepärasuses. Eesti Välisministeerium kirjavahetust EKga ei kommenteeri. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 1.02)

Eesti telekommunikatsioonituru vabanemine on üllatanud isegi AS Uninet juhtkonda. Tegevdirektor Markus Nisula sõnul on Finnet Internationalile kuuluv Uninet juba praegu püsivõrguturul kolme suure tegija hulgas. Esimene on endine monopol ehk Soome Sonera ja teine Rootsi Telia omanduses olev Eesti Telefon. Unineti suurim konkurent on Rootsi Tele2. Nisula sõnul on Eesti olnud Balti riikide parim tegevuspiirkond juba seetõttu, et mujal ei ole veel vaba konkurentsi. Ta usub, et ELi liikmelisuse taotlemine kiirendab vaba konkurentsi sündi nii, et Lätis ja Leedus tekib konkurents 2003. a. “Ma usun tugevalt Eestisse. Ainukeste ohtudena näen Eesti välja jäämist EList või eriti pikka majanduslikku madalseisu,” ütles Nisula. (Heikki Haapavaara, KL Optio, 7.02)

Eesti Telekomi kasum oli möödunud aastal 787 mln krooni ehk 50 mln eurot. Analüütikute sõnul oli tulemus oodatust väiksem, kuna ennustati 940 mln krooni suurust kasumit. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 8.02)

Soome alkoholitootja Altia keskendub kodumaa ja Balti turule. Eesti alkoholiturul on tõstetud turuosalust üle viiendiku. Altia peadirektor Veikko Kasurinen on rahul ettevõtte Eesti piirituse tehase eduga. Saaremaa Vodka on kiiresti tõusnud Eesti turu esimeseks. (Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 6.02)

ABB ehitab Jürisse elektrimootoritehase, mis hakkab tootma tuuleenergiajaamade osasid ABB Soome tehasele Helsingis. 150 inimesele tööd pakkuv tehas avatakse augustis. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 7.02)

Tallinna Internetiportaal vähendab maa ja linna vahelist lõhet. Eesti sotsiaalteadlaste väide Eesti jagunemisest edukate "esimeseks Eestiks" ja kaotajate "teiseks Eestiks" on küll õigustatud, kuid liialt teravdatud. Üllatuslikult tegelevad lõhe vähendamisega linna yuppidega seotud IT-ettevõtted, kes peavad endid tõeliseks linna ja maa vahelise silla loojaks. Delfi peatoimetaja Mart Puki sõnul on üks tulevikusuundadest maapiirkondade elanikele pakutavad teenused. Autor märgib, et Eesti on kiiresti arvutiajastusse jõudnud. Näiteks valitsuse istungitel ei kasutata enam paberit. ID-kaart ja digitaalallkiri on värsked uuendused. Rahva arvutiseerimise kiirendamiseks pakkus valitsus möödunud aastal maapiirkonna elanikele odavamalt ja soodsamatel maksutingimustel arvuteid. Kõik pakutav läks kaubaks ja jäi puudugi. (Oiva Miettinen, Aamulehti, 3.02)

Venemaa ajakirjandus

Alates 15. märtsist keelab Venemaa toll mitteametlikel andmetel autotranspordiga metsa väljaveo Eestisse, mis annab löögi rohkearvulistele väikestele Eesti saekaatritele. Seevastu suured saeveskid saavad monopoolsed õigused. Metsavedu Venemaalt Eestisse raudteed mööda on ebarentaabel, kuna raudtee kulgeb läbi Läti, mis muudab teekonna 300 km pikemaks, seega suurenevad oluliselt kulutused. Tiheda konkurentsi tõttu ei ole võimalik kulusid katta mitte valmistoodangu hinnatõusu arvelt, vaid kasumist. (Aleksandr Suits, Delovõje Vedomosti, 7.02)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian police are to send to court a criminal case against nine people charged with crimes against humanity over Stalin-era deportations. The case, involving a record 50 volumes of evidence, is one of the biggest the security police have ever prepared, police spokesman Henno Kuurmann said. The trial, set to begin in late spring, will be Estonia's largest trial linked to the Soviet deportations of tens of thousands of Estonians to Siberia, many of whom died of disease or deprivation. (Afp, 4.02)

A television campaign has been launched in the Baltic States to warn young women about the dangers of human trafficking that forces them into prostitution. Every year some 2,000 women from Estonia, Latvia and Lithuania are smuggled to Western Europe where they are forced into prostitution, according to International Organisation for Migration (IOM) estimates. (Afp, 6.02)

USA ajakirjandus

Paralleelselt Eestis toimuva Eurovisiooni lauluvõistlusega korraldatakse võistlus, milles valitakse välja Euroopa ilusaim linnulaul. Igal Euroopa riigil palutakse esitada ühe linnu laul 30 sekundi pikkuse lindistuse näol. Tegemist peab olema kas riigi rahvuslinnu või linnuga, kes rändab selle riigi kaudu. Urmo Lehtveer Eesti Loodusfondist, kes on projekti eestvedajaks, sõnas, et võistluse eesmärgiks on suurendada keskkonna-alast teadlikkust ning linnulaulu ilu ja mitmekesisust väärtustama hakata. Linnuarmastajad saavad kuulata laule ning hääletada oma lemmiku poolt interneti vahendusel. Võitja kuulutatakse välja mitu tundi enne Eurovisiooni lauluvõistluse algust. Organiseerijad ei ole veel auhindade üle otsustanud. (Ananova, 5.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Kuidas pidada poissmeesteõhtut võimalikult odavalt? Brittide seas on muutunud populaarseks pidada poissmeeste õhtuid väljaspool Inglismaad, näiteks Amsterdamis, Dublinis ja Prahas. Artikli autor soovitab aga selleks otstarbeks külastada ka Tallinnat, mis on taskukohane, Suurbritanniale suhteliselt lähedal ning seal tarbitakse suurtes kogustes alkoholi. (Robin Barton, The Guardian, 3.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Esimest korda maandus Tallinnast pärit lennuk Perpignani maandumisrajal. Ka varem on sooritatud otselende Eestist Lõuna-Prantsusmaale, kuid varem valiti maandumiskohaks Toulouse. Kuni märtsikuuni toimuvate iganädalaste lendudega saabuvad turistid Ida-Euroopast, kes aga kahjuks ei kuluta oma raha regioonis, vaid veedavad nädala Andorra suusamägedel. (Midi Libre, 10.02)

Saksamaa ajakirjandus

Eestlasest 42-aastane kaubaauto juht hüppas päästemeeskonna jõupingutustest hoolimata kõrgepinge posti otsast alla. Mees riivas tuletõrje poolt valmis pandud kaitselina ning kukkus maapinnale. Ta viidi eluohtlike vigastustega Markendorfi kliinikusse. Ligi 40 000 majapidamist Frankfurt Oderi piirkonnas jäid kolmeks tunniks elektrita. (Der Tagesspiegel, 5.02)

Austria ajakirjandus

Artikkel dopinguvastasest võitlusest. Muuhulgas mainib Rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) juht Richard Pound, et hiljuti oli eksimuse ohver Eesti murdmaasuusataja Kristina Šmigun. 24-aastase suusataja Itaalia laboris analüüsitud A-proovi analüüs osutus nandroloni osas positiivseks. Põhjus: labor uskus, et Šmigun on meessoost. Õige soo parameetrite järgi vaadeldes osutus Šmiguni B-proov negatiivseks. "Labor oleks pidanud hoolikam olema," kritiseerib Pound. (Die Presse, 6.02)

Rootsi ajakirjandus

Tallinnas ehitatakse praegu tohutul kiirusel. Vaid mõne aastaga on seni Eesti pealinna siluetis domineerinud tornide ja majade tippudega konkureerima hakanud taeva poole kõrguvad hotellid ja pangahooned. Võib oletada, et sama "hingetõmbega" on püsti pandud ka linna esimene ametlik luksustualett. Tegemist on Rootsis valmistatud kabiiniga, milliseid võib näha ka Stockholmis. Torm rahva hulgas läks aga lahti pärast tualeti hinna avalikustamist, millest kritiseerijate arvates oleks saanud ehitada 5 väikest korterit. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 8.02)

Neli Rootsi parlamendiliiget esitasid konstitutsioonikomisjonile (konstitutionsutskottet) kaebuse valitsuse peale, kuna nende arvates ei täidetud pärast Estonia uppumist kõiki kohustusi korrektselt. Kaebuses viidatakse "uute faktide" ilmnemisele, mis annavad põhjust edasisteks uuringuteks, aga valitsus ei ole seda teinud. (Anders Hellberg, Dagens Nyheter, 6.02)

Küsimust Estonia uppumise süü kohta ei võeta Rootsi kohtus arutusele. Kõrgeima astme kohus (Högsta domstolen) otsustas nimetatud komplitseeritud teemat mitte üles võtta. Antud otsusega kadus Estonia katastroofis hukkunute omaste viimane võimalus leida Rootsi kohtus küsimusele lahendus. (Björn Hygstedt, Svenska Dagbladet, Dagens Nyheter, 8.02)

Rootslased mõõdavad sageli kõiki Balti riike ühe mõõdupuuga. Kui aga küsida leedulase käest, et mida on neil ühist eestlastega, siis nad "pööritavad selle peale silmi". "Meie oleme rohkem kesk-eurooplased," ütleb Leedu ajakirjanik Rokas Tracevskis ja lisab, et eestlased on pigem mingi segu skandinaavlastest ja venelastest. Viimane ei ole öeldud kiitusena. "Meid, leedulasi, kutsutakse aeg-ajalt ka "Baltikumi itaallasteks,” ütleb ülikooli lektor Erika Sausverde. Pärast mõnepäevast viibimist Vilniuses on autorile saanud selgeks, et Eestil on Baltikumi piirkonnas teatud "suure venna tempel". Hoolimata sellest, et Eesti on Leedust nii territooriumilt kui ka rahvaarvult väiksem, nähakse teda üldiselt siiski kui kõrgema elustandardi ja arengutasemega riiki. Võib olla on just sellest allajäämise tundest sündinud kõik need naljad eestlaste kohta, mida Leedus räägitakse. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 4.02)

Norra ajakirjandus

USA Harvardi ülikool on uurinud, millised riigid maailmas kasutavad kõige rohkem Internetti. Uurijad on moodustanud indeksi, milles sisaldub nii ligipääs Internetile kui ka sellega seonduvad kulutused. Nimekirja etteotsa on sattunud USA, millele järgnevad kõik Põhjamaad ja ka Holland (Island, Soome, Rootsi, Norra, Holland, Taani). Halvemini on läinud suurtel Lõuna-Euroopa riikidel. Prantsusmaa, Itaalia ja Singapur on kohtadel 24, 25, 26. Nende kolme eest võib veel leida Eesti ja Singapuri. 75 uuritud riigist jäävad kõige lõppu Bangladesh, Vietnam ja Nigeria. (Nard Schreurs, Computerworld, 5.02)

Ranas, Yttereni kirikus toimus Eestist pärit kammerkoori The Chamber Choir of Orthodox Sacred Music kontsert. Autor on jäänud väga rahule nii kooriliikmete põneva ortodoksi kiriku stiilis rõivastuse kui ka ääretult puhta ja võimsa laulude esitusega. Kontserdi esimeses osas olid kavas traditsioonilised ortodoksi kiriku laulud ja teises osas kolm teost Arvo Pärdilt. Kokkuvõttes märgib autor, et tegemist oli "rikka kontserdielamusega ja hea võimalusega tutvuda lähemalt oma naabrite teistsuguse laulutraditsiooniga". (Ivar Hartviksen, Rana Blad, 4.02)

Norra otsib endiselt laeva, mida käima panna planeeritavale Larviki (Norra) ja Lysekili (Rootsi) liinile. Ajalehe andmetel võib selleks laevaks saada Eesti reisilaev Georg Ots. Kuni 24.12.2000 sõitis Georg Ots laevafirma Tallink all Helsingi ja Tallinna vahet. Sellest ajast on laev niisama seisnud. (Janke Mürer, Østlands-Posten, 5.02)

Eesti abiga õpivad 15 Stor-Elvdali maakonna jahimeest "ulguma kui hundid". Huntide küttimiseks ettevalmistava kursuse korraldamiseks on ühendust võetud ka Riigi Looduskaitseametiga (Statens naturoppsyn), kuid nende pakkumisest siiski loobuti. Kursuste korraldaja Sverre Oskar Øverby sõnul on viimatinimetatutel huntide küttimise osas vaid kahe aastane kogemus. "Seevastu on eestlastel pikemaajalisem kogemus ja neilt on võimalik õppida ka selliseid meetodeid, mida looduskaitseamet ei oskakski õpetada," ütleb Øverby. (Torgeir Olsen, Østlendingen, 8.02, Aftenposten, 9.02)

Soome ajakirjandus

Anija küla koolist. Anija kooli ähvardab sulgemine. Praegu on koolis 4 õpetajat ja 27 last. Kuid mõisakompleksist plaanitakse rajada puhkekeskus. Peahoonest saaks motell või hotell ning muuhulgas pakutaks võimalust ratsutamiseks. Anija küla on näide uue iseseisvumisajal hämmastavalt kiiresti arenenud Eesti struktuuridega kaasnevatest muudatustest. (Oiva Miettinen, Aamulehti, 3.02)

Eestlannast ehtekunstnikule Kärt Summatavetile on ehted, kaunistused ja ornamendid sillaks esivanemate argimaailma. Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikoolis doktori väitetööd kirjutav ehtekunstnik on oma töödes mõjutatud soome-ugri rahvastest, kuid eriti kodumaa setudest ja saarlastest. (Pirjo-Liisa Niinimäki, Hämeen Sanomat, 1.02)
Nõukogude Eesti raadio tsensuuri uurinud Maarja Lõhmuse sõnul oli info jagamisel peamine see, kes infot tõlgendas ja määras, mida eetrisse lubada. Poliitiline tsensuur oli nõukogudesüsteemis igapäevane, kuid nii on see ka demokraatias. “Ei tasu kõike uskuda. Tähtis on küsida, kellel mis roll meedias on, kellel ei ole midagi ja miks see nii on,” ütles Lõhmus. Lõhmuse Turu Ülikoolis kaitstava väitekirja põhiteema on nn loa andmine. (Pertti Grönholm, Turun Sanomat, 8.02)

Eesti suusataja Kristina Šmigun vabastati anaboolsete steroidide kasutamise kahtlustusest. Dotsent Timo Seppälä usub, et kas proovi andes või laboratooriumis on tehtud mingi viga. Kuna B-proovi uuritakse A-proovist hiljem, siis võib proov muutuda, kui seda on valesti hoitud, näiteks liiaga soojas. Ajalehe andmetel andis Šmigun Itaalias kaks uriiniproovi. Esimesel korral oli uriini liiga vähe. Seega on esimesel korral võetud proov tugevam kui näiteks pärast joomist. See selgitab ka A- ja B-proovide erinevuse ning seda peab Seppälä tõenäoliseks. Ta peab võimalikuks, et Šmigun on kasutanud nandroloni sisaldavaid toiduaineid. (Leena Lavenius, Helsingin Sanomat, 1.02)

Kristina Šmigun hingas otsust kuuldes kergendatult. "Ma ei oska öelda, millises olukorras ma olen," tõdes Šmigun viidates üleelatud nädala mõjudest oma füüsisele. Konkurentide, ennekõike Bente Skari hukkamõistvaid kommentaare soovib Šmigun unustada. "Loodan, et neil on häbi," ütles Šmigun. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 1.02)
Kristiina Šmigun on puhas. Pressikonverentsil tänas Šmigun jumalat. "Tänan vanajumalat. Samuti tahan kiita kõiki neid inimesi, kes ei jätnud mind üksi neil rasketel päevadel." (STT, Kaleva, 1.02)

Teade Kristina Šmiguni negatiivsest B-proovist võeti Eestis vastu suure kergendusega. Suusarahvas oli juba vaimselt valmistunud selleks, et ka B-proov on positiivne. Seda suurem oli rõõm, mis vallandus sadades ja sadades kommentaarides Eestis nii populaarsetes Interneti-portaalides. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 1.02)

Eestlaste Siberisse saatmise korraldamises ja läbiviimises esitatakse Eesti suurimaks küüditamisega seotud kohtuprotsessiks kujunevas kriminaalasjas süüdistus üheksale inimesele. Kaitsepolitsei valmistub kohtusse saatma üle 50 toimikuga kriminaalasja, mis puudutab küüditamisi 1949. a. Saaremaal. Alguses süüdistati 12 inimest, kuid 3 on uurimise käigus jõudnud ära surra. (STT, Kaleva, 5.02)

Eesti piirivalve paljastas organiseeritud inimeste smuugeldamise keti, mis on suundunud Moldovast Soome ja Rootsi kaudu Iirimaale, Itaaliasse ja Portugali. Postimehe andmetel peeti Tallinna reisisadamas kinni kolm moldova naist ja üks mees, kes olid võltsitud Läti passidega teel Stockholmi. Moldaavlasi oli saatmas Läti mees, kes samuti arreteeriti. (STT, Helsingin Sanomat, 3.02)
Eesti kaubalaevaga Lehola saabus Helsingisse kaheksa varjupaika soovivat kurdi põgenikku. Laevakapten oli jõudnud pärast põgenike avastamist ametnikke olukorrast teavitada. Hommikul ootas sadamas ilmselt Iraagist pärit mehi juba piirivalve. Laev oli saabunud Helsingisse Rostockist, kuid mehed olevat juba Itaalias peidetud sadulauto järelhaagisesse, mis hiljem lastiti laevale Lehola. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 7.02)

Eesti toll pidas jaanuaris kinni Ukrainast tulnud veoauto, mille lastiks oli kolm tonni šokolaaditooteid ja Domino-küpsised. Just küpsised tekitasid tolliametnikes kahtlust, kuna toode on Eestis tuntud ja teatud kui Soome päritolu. Ikla piiripunktis arestitud Ukraina kaubaauto oli lasti viimas Kohtla-Järvele Kronli nimelisele ettevõttele. (STT, 6.02)

Leedu mehe tapmise eest mõisteti Tuusula kohtus eestlane Sulev Allmere 12 aastaks ja 10 kuuks vangi. Otsuses sisaldus ka üks raske narkokuritegu. Allmere ei ole tapmist omaks võtnud, kuid kohus leidis tõendeid, mis lisasid Allmere süüle kinnitust ja olid piisavad lõplikuks kohtu otsuseks. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 2.02)

Välismaalastest vangide arv Soomes kasvab. Kõige enam on karistusi kandmas narkokuritegude sooritajad. Eriti on kasvanud eestlastest ja venelastest vangide arv. Soome justiitsministeeriumi arvates on see tingitud peamiselt suurenenud reisimiste tõttu, samuti on tõhusam kuritegevuse kontroll. (Raimo Pirttokoski, Keskisuomalainen, 1.02)

Tallinna AIDSi tugikeskuse juhataja Jüri Kalikovi sõnul on viimasel aastal lisandunud HI-viiruse kandjate seas tosinkond prostituuti. Keskuses on viie aasta jooksul käinud oma tervist kontrollimas 2000 prostituuti. Tugikeskus valgustab riskirühmi nagu vangid, narkootikumide tarbijad, noored ja prostituudid. Kampaaniat on plaanitud ka Helsingi laevadele, kuid seni ei ole seda tehtud - kartuses solvata kõiki reisivaid Soome mehi. Võimalikud viiruse levitajad on nn seksituristid. Prostituutide sõnul on just välismaalased nõus maksma topelt, et ei peaks kondoomi kasutama. Kalikovi sõnul ei tehta Eestis piisavalt tööd HIV-epideemia peatamiseks. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 4.02)