Nädal välismeedias: 28. jaanuar - 3. veebruar 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen: "This offer strikes the right balance between the expectations of the candidate countries, who will become full members of the EU, and the budgetary limits of the EU."
Reuters, 30.01

Tunne Kelam, head of the parliamentary European affairs committee in Estonia: "We are deeply concerned over the negative effect such a decision would have on the public opinion in the candidate countries. Such a discriminatory policy, as is being planned by the EC, would give a lot of fodder to Eurosceptics, including the rural population, which in Estonia has been more negative towards the EU anyway." Afp, 29.01

Uudisteagentuurid

The EC recommended that direct payments to farmers in 10 candidate countries should be phased in gradually over a 10-year period after they join the EU in 2004. In a proposal the Commission said the new member states' farmers should receive 25 percent of amounts received by current member states in 2004. This figure would rise to 35 percent by 2006, or a total sum of 1.42 billion euros. The Commission said the total costs of enlargement for the EU budget in the period 2004 to 2006 would be 40.16 billion euros, about two billion less than allocated at a 1999 summit. The proposal must now be debated by the 15 current member states. (Reuters, RIA Novosti, 30.01)

"The proposals are a compromise between needs and available means," one EU official said, predicting long and heated debate among EU members and newcomers who wanted more generous aid. The candidate countries look set to be disappointed by the Commission's proposals because they deal a blow to their hopes of receiving some of the funds, which the EU had originally earmarked for new members in 2002-2003. (Reuters, Afp, 28.01)

EU applicants launched a barrage of criticism against plans to limit the financial benefits they gain when they join the bloc to much less than those enjoyed by current member states. "The initial level proposed for farm subsidies is definitely unsatisfactory. And the 10-year transition period before we receive full payments cannot be accepted," said Polish government spokesman Michal Tober. Tough budget terms will make EU membership a hard sell to people weary of the painful reforms the Union demands of applicants and raise the chance of a 'No' in entry referendums. The Baltic nations said they saw no reason why they should be bound to financial limits beyond 2006, when the current EU budget ends, since they hope to be negotiating the budget for 2007 and beyond as full members of the Union. (Reuters, 30.01)

The 12 countries negotiating to join the EU will not be admitted as second-class members, German FM Joschka Fischer said. "There will be no divided agricultural market and there won't be first- and second-class members," Fischer told. "There will be a transition period to allow (new members) to adjust and integrate into the agricultural market but I don't know how long it will be," said Fischer. "The issue for this preliminary phase is that there should be no place for discrimination," he added. (Afp, 30.01)

Leedu peaminister Algirdas Brazauskas andis positiivse hinnangu EK kavale ELi laienemise rahastamiseks. Brazauskase hinnangul on Leedule "pakutavad reaalsed summad sellised, milliseid valitsus riigieelarvest majanduse arendamiseks eraldada ei saa". Esialgsete arvutuste kohaselt moodustab EK pakutav toetus Leedule 2004. aastal ligikaudu 2 miljardit litti ehk keskmiselt 500-600 litti elaniku kohta. See oleks praegusest neli korda suurem toetus ning järgnevatel aastatel suureneks abi veelgi. (Interfax, 31.01)

ELi finantsinstituudi arvates peavad Euroopa Keskpangal olema suured volitused ELi liikmesriikide rahvuslike pankade tegevuse kontrollimisel, sest kriisisituatsioonis pöörduvad rahvuslikud pangad toetuse saamiseks Keskpanga poole. Jutt käib ka ELi mittekuuluvate riikide keskpankade kohta. Ettepanek

teostada kontrolli eurovaluuta kasutusele võtnud 12 riigi üle lükatakse Euroopa Keskpanga poolt tagasi põhjendusega, et süsteem, kuhu ei kuulu Euroopa peamine finantskeskus London, on ebaefektiivne. (Interfax, 30.01)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi liikmesriikide seas kerkisid esile teravad vastuolud pärast EK poolt avaldatud ettepanekuid uniooni laienemise finantseerimise kohta. Liikmesriigid lähtuvad suures osas rahvuslikest huvidest. Prantsusmaal ja Saksamaal on lähenemas valimised, diplomaatide sõnul ei soovi ju keegi siduda valimiskampaaniaid laienemisele minevate rahasummade ja enda talunikele saadava põllumajandustoetusega. Ettepanekute jõustumiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälne toetus, mis sõltub suurel määral ELi põllumajanduspoliitikast. EKi ettepanekute kohaselt peaksid uute liikmesriikide talunikud ootama 10 aastat, enne, kui neile hakataks jagama otsetoetust, samas aga võimaldatakse neile kõrget toetust maaelu arendamiseks. EK kinnitas ettepanekuid avaldades, et laienemine ei ole sõltuv põllumajanduse reformidest. (Judy Dempsey, Michael Mann, Financial Times, 31.01)

Enamik kandidaatriikidest süüdistas ELi nende kohtlemises teise klassi riikidena. Uued liitujad peaksid ootama 10 aastat, enne, kui neile hakataks jagama põllumajanduse otsetoetusi võrdselt praeguste liikmesriikidega. EK sõnul tähendaks aga suurema abi andmine ELi aastase eelarve lõhkiajamist. (Andrew Osborn, The Guardian, 31.01)

Ida-Euroopa kandidaatriigid on solvunud EK poolt avaldatud plaanide üle, mis tooks endaga kaasa väiksemate põllumajanduse otsetoetuste saamise. Poola hoiatas, et liikmelisusega seonduvad plaanid võivad selle tulemusena seiskuda. Laienemisvoliniku Günter Verheugeni sõnul on tegemist parima pakkumisega (veerand summast, mida jagatakse praegustele liikmesriikidele) ning seda ei tohiks tõlgendada kui võimalust, mille üle kaubelda. Täies mahus otsetoetused uutele kandidaatriikidele viiksid eelarve lõhki. Eesti ELi liitumisläbirääkimiste juht Alar Streimann sõnas, et EK peab oma ettepanekuid muutma: "Need ei ole õigustatud." Ettepanekute koostamisel peljati, et Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Portugal ja Kreeka võivad saboteerida laienemise protsessi kartuses, et uutele liikmesriikidele hakatakse jagama nende talunikele mõeldud toetusrahasid. Praegune eesistujamaa Hispaania loodab jõuda lõppfaasi läbirääkimistega põllumajanduse küsimustes juuniks. (Ambrose Evans-Pritchard, Julian Isherwood, The Daily Telegraph, 31.01)

EK ettepanekutes, mis käsitlevad laienemisega kaasnevaid kulutusi, lähtutakse ELi praegusest normistikust, mille kohaselt toetused ei tohi ületada 4% riigi SKPst. (Judy Dempsey, Michael Mann, Financial Times, 29.01)

EK kutsus paljudes riikides esile suure pahameele, avalikustades oma ettepanekud põllumajanduse ja eelarve küsimustes. 1999. aastal vastuvõetud eelarvet 2000.- 2006. aastaks ei kavatseta uuesti läbi vaadata. Seetõttu on ka ilmselge, et EK ettepanekutes sisalduvad numbrid on kandidaatriikidele oodatust väiksemad. Samuti tuleb arvestada CAPi (ELi ühine põllumajanduspoliitika) reformidega, küll aga ei tohiks CAPi puhul kasutada ettekäänet, mis lükkaks laienemise edasi. Oleks vale, kui ELis oleksid teise klassi liikmesriigid. Igasugune üleminekuperiood peaks olema nii lühike kui võimalik, kümme aastat on liiga pikk aeg. (Financial Times, 31.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi laienedes 15 liikmelisest 27 liikmeliseks uniooniks kasvab ELi kodanike arv kolmandiku võrra, kuid rikkus vaid 11%. Kandidaatriikide keskmine SKP elaniku kohta on 40% ELi keskmisest. EK regionaalvolinik Michel Barnieri viitab simulatsioonile, mille kohaselt pärast 10 uue riigi liitumist, ei ole enam 15 ELi regioonil õigust saada regionaalabi, millele neil on õigus ilma laienemiseta, enamus nendest on endise Ida-Saksamaa alad. Volinik juhib tähelepanu sellele, et see ei puuduta nii palju Hispaaniat, kui viimane arvab, ja et vaidlus tuleb muuta poliitiliseks debatiks. Sakslastele peab meelde tuletama, et kuigi nad annavad eelarvesse suurimad summasid, saavad nad sealt ka väga palju tagasi. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 28.01)

Eurostati poolt avaldatud statistika annab väga täpse pildi sellest, milline mõju on ELi laienemisel ühtekuuluvuspoliitikale ehk rahaliste toetuste jaotamisele majanduslikus arengus mahajäänud riikidele ja regioonidele. Laienedes 27-liikmeliseks kasvavad erinevused märkimisväärselt. Praeguses ELis on 211-st regioonist 46-s SKP madalam kui 75% liidu keskmisest, samas on see madalam 56-st kandidaatriigi regioonist 52-s. 1999. aastal oli viimastest vaid neljas regioonis SKP elaniku kohta 75% või kõrgem ELi keskmisest. (C.C., Les Echos, 30.01)

Tõeline võitlus põllumajanduse otsetoetuste üle alles algab ENis liikmesriikide vahel. Küsimuseks on: kui palju ollakse valmis eraldama tulevastele liikmesriikidele põllumajanduse valdkonnas, eelarve suurima rea alt, mis on püha lehm Prantsusmaa ja punane rätik Inglismaa jaoks. Komisjon loodab, et ta on leidnud tasakaalupunkti kanditaatide nõudmiste ja liikmesriikidepoolse mõistetava tõrksuse vahel. (Pierre Bocev, Le Figaro économie, Jacques Docquiert, Les Echos, 30.01)

Kandidaatriigid ei ole pakutuga kindlasti rahul, nende avalik arvamus on aastate jooksul harjunud ideega, et EL ja eldoraado on sünonüümid. Kandidaadid kurdavad diskriminatsiooni üle, kõige tõrksamad liikmesriigid "selgitavad", et nad saavad "otseste rahaeralduste" piiramise kompensatsiooniks CAPi reformeerimise eest. Ühe ELi diplomaadi sõnul kestab see debatt arvatavasti veel aastaid. (Pierre Bocev, Le Figaro économie, 29.01)

Laienemise kulusid alahinnati. Kuid kui kellelgi on ettekujutus, et 10 vaese riigi liitumine ELiga saab olema odav, siis ei ole selleks mitte EK vaid liikmesriigid. Kandidaatriikide reaktsioonid EK ettepanekule ei lasknud end kaua oodata. Poola põllumajandusminister Jaroslaw Kalinowski märkis "ebavõrdset kohtlemist", Tðehhi valitsus kardab, et riik leiab end “teisest tsoonist”, ja Eesti märgistas selle "diskrimineerivaks poliitikaks". Praegu pole nendel riikidel võimalust oma arvamust peale suruda, kui nad just ei soovi mitte liituda. Kuid olles saanud liikmeks, panevad nad enda häält kuulama. 2001-2014 perioodi eelarveläbirääkimised saavad olema karmid. Kuid on vaja, et rikkad lõpetaksid käe rahakoti peale panemise, finantssolidaarsus on ELi põhimõtete alustala. Praegu pakutud 40 miljardit kolmeks esimeseks aastaks näib homme üsna leebe ka kõige kitsimatele liikmesriikidele. (Jean Quatremer, Libération, 31.01)

Günter Verheugen: “Poola esimesed reaktsioonid panevad mind kartma, et EK ettepanekut ei hinnata õiglaselt, ja et Poolal ei õnnestu läbirääkimistel saavutada suurt läbimurret. Põllumajandusvoliniku Franz Fischleri sõnul peab abi eelkõige aitama kandidaatriikide põllumajandust moderniseerida. Restruktureerimine peab toimuma "sotsiaalselt vastutustundlikult", et ei tekiks juurde sadu tuhandeid töötuid. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 31.01)

Saksamaa ajakirjandus

ELi vanu ja uusi liikmesriike võrdselt kohtlev ning samal ajal finantseeritav agraarpoliitika oleks olnud täiesti võimalik, aga rahvuslik egoism takistas õigeaegsete reformide läbiviimist unioonis. Riigid nagu Prantsusmaa ja Hispaania võitlevad oma põllumeestele makstavate toetuste eest “küünte ja hammastega”. Berliini tippkohtumisel 1999. a. õnnestus Agenda 2000 - ELi laienemise finantspakett - läbi suruda vaid mööndustega, et põllumajandustoetuste süsteemi ei muudeta aastaid. (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 29.01)

EK tegi ettepaneku uutele liikmesriikidele alles alates 2013. a. põllumajanduse otsetoetusi täies mahus maksma hakata. ELi kandidaatriikidel on nüüd valik - kas selle ettepanekuga nõustuda või proovida piirata ELi vanade liikmesriikide ligipääsu uute liikmesriikide turgudele. Valik on näha klaasi pool-täis või pool-tühjana. Sealjuures võivad uniooni kandidaatriigid õnnelikud olla, et esialgu oli tegemist vaid EKga. ELi liikmesriikide valitsused, sealhulgas ka Saksamaa, on veelgi ihnemad. Nemad küsivad - iseäranis enne, aga mitte pärast valimisi Saksamaal ja Prantsusmaal - kui tühi või täis kandidaatide klaas on. Neli miljonit töötut Saksamaal on Berliini jaoks probleem, kolm miljonit töötut Poolas ei ole (veel) probleemiks - selleks ju kehtestatigi piirangud tööjõu vabale liikumisele. Siiski eraldatakse ajavahemikus 2004. – 2006. a. kümnele kandidaatriigile kokku 40 miljardit eurot. Sellega saab juba midagi peale hakata. Aga kas need rahalised vahendid jõuavad ka õigesse kohta? ELiga ühinemine saab paljude kandidaatriikide jaoks majanduslikult raske aeg olema. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevõtjad tunnevad ennast kohe kolmest küljest pihtide vahele võetuna: ühelt poolt halveneb maailma majanduse areng; teiselt poolt rõhub ELi normidega ühtlustumise kohustus, eelkõige hügieeni ja keskkonnakaitse valdkondades; kolmandaks tuleb konkureerida Lääne-Euroopa riikidega, kellel on eelpool nimetatud protsessid juba seljataga ja toetusrahad taskus. Kõige mustema stsenaariumi kohaselt võib ELi liikmeks saamine paljudele riikidele tähendada aastaid või isegi aastakümneid kehtivat kaupade importi ning tööpuudust. (Gerhard Gnauck, Die Welt, 31.01)

Poolakad tahaksid nõuda rohkemat oma põllumeestele, hispaanlased võitlevad kahju saamise vastu, sakslased märgivad, et ka suuremeelsusel on piirid: ELi laienemise finantseerimise küsimus maksab mitmeid läbirääkimisi, siiski laienemist blokeerimata või märkimisväärselt pidurdamata. Selleks on osalejatel liiga palju oma huve mängus. Juhul kui midagi ettenägematut ei juhtu ulatub kahe-kolme aasta pärast 25-liikmeline EL Maltast Tallinnani. ELi laienemine viib praeguse raskuskeskme tuntavalt üle piiride, seda nii rahaliselt kui ka institutsionaalselt. Kui EL tahab teovõimeliseks jääda, peaks Euroopa poliitiline klass rohkem toetusrahasid vabaks laskma, suveräänsust uuesti defineerima ja oma poliitika tähtsaimaid mängureegleid muutma. Rõhk ELi edasisele laienemisele itta - Ukrainasse, Moldaaviasse, Kaukaasia riikidesse, Valgevenesse ja miks mitte ka Venemaale - on tuntav juba praegu. (Thomas Klau, FT Deutschland, 31.01)

Poola ähvardab EK hiljutise ettepaneku peale ELi laienemise finantseerimise osas kaubanduspoliitilised vastuabinõud tarvitusele võtta. Poola pealäbirääkija Jan Truszezynski nimetab "mitte aktsepteeritavaks" ettekujutust, et Poola põllumehed peavad pärast ELiga liitumist veel kümme aastat täismahus toetusi ootama. Samuti lükkasid Ungari ja Tðehhi esindajad sellise EK ettepaneku tagasi kui "ebapiisava". Truszezynski sõnul võib konflikt otsetoetuste üle "negatiivselt mõjutada Poola ja ELi vahelisi kaubandusläbirääkimisi". (Handelsblatt, 1.02)

Austria ajakirjandus

Mõned arenevad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on ELiga ühinemise tingimusteks seatud Maastrichti kriteeriumide formaalse täitmisega väga kaugele jõudnud. Mõned ELi kandidaatriigid täidavad juba kuni kolme kriteeriumit, eriti kaugele on jõudnud Eesti. (Die Presse, 31.01)

Austria saadik ELi juures, Herbert Bösch, näeb enam ohtu ELi "ebavõrdses" laienemises kui laienemise pidurdumises. Böschi sõnul ei vasta EK plaan uutele ELi liikmesriikidele tasahilju rahakraani lahti keerama hakata "solidaarse ühenduse printsiibile". Uniooni saadikute nõue on: ELi laienemine peaks pigem "ootama", enne kui "niisuguste ebavõrdsustega" leppida. Bösch ütleb, et ühinenud Euroopa ei saa tasakaalutus olekus funktsioneerida - suhteliselt võrdselt rikastele "vanadele" ELi liikmesriikidele nagu Hispaania säilivad topelt nii suured toetused kui uued liikmesriigid saama hakkaksid. Mis unioon see niisugune on? (Die Presse, 31.01)

Austria rahandusminister Karl-Heinz Grasser ei taha aktsepteerida EK ettepanekut ELi idalaienemise finantseerimise osas ning tahab veel läbirääkimisi pidada Austria panuse üle. Ei tohi tekkida olukorda, kus ELi põhilised rahastajad nüüd ka veel laienemist finantseeriksid. ELi laienemise finantseerimisel osalemine kuni 2006. aastani läheks Austriale lisaks maksma 220 miljonit eurot aastas. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 1.02)

Taani ajakirjandus

Artikli autor, Taani välisminister, kirjutab, et ELi laienemine tuleb kasuks Taani ettevõtlusele. Viimatinimetatu on aga heaks põhjuseks ergutamaks eesseisvat rasket faasi liitumisläbirääkimistes. Muuhulgas kordab välisminister veelkord üle, et laienemine on Taani eesistumise päevakorras ühe olulisema punktina. (Per Stig M¢ller, Erhvervsbladet, 28.01)

Taani Põllumajanduse Nõukogu president Peter G¿melke nimetab EK ettepanekut uutele ELi liikmesriikidele otsetoetuste maksmise kohta "uskumatult elegantseks mudeliks". Idalaienemine ei tohi maksta rohkem kui praegused ELi 15 liikmesriiki on juba põllumajandustoetusteks ette näinud. See tähendab omakorda, et ELil on vaja 10 aastast üleminekuperioodi, mille lõpuks hakkavad ka uued liikmed saama toetust võrdselt praeguste liikmesriikidega. G¿melke leiab, et samamoodi kui kassa avatakse uutele liikmesriikidele, hakatakse vähehaaval vähendama toetusi praeguste liikmesriikide põllumajandusele. EK ettepaneku näol ongi sel juhul leitud kuldne kesktee. (Jakob Skouboe, Berlingske Tidende, 31.01, 1.02, B¢rsen 29.01, 31.01, Jyllands Posten 30.01)

Peaaegu mitte ühegi ELi kandidaatriigi kodanikud ei soovi töötada Taanis, üksnes Balti riikide hulgas on Taani atraktiivne. EK andmetel on tööotsijate hulgas populaarseimad Saksamaa, Suurbritannia ja Austria. Balti riikide hulgas on Taani siiski top-viies Rootsi ja Soome järel. Taanlastele ei valmista sellised näidud heameelt. Majanduskonsultant S¢ren Bjerregaardi arvates võib mitte-atraktiivsuse põhjuseks olla suur maksukoorem. (Jens Frederik Larsen, Erhvervsbladet, 31.01)

Rootsi ajakirjandus

Miljonid ELi kandidaatriikide põllumehed, kes loodavad "rasvastele" ELi toetussummadele, peavad ilmselt veel kaua ootama. Võimalik EK ettepanek 10-aastasest üleminekuperioodist põllumajandustoetuste maksmisel Ida-Euroopa riikidele tõotab tuua ägeda protesti 12lt ELi kandidaatriigilt. Põhjusena on toodud välja asjaolu, et põllumajandustoetuste maksmine Ida-Euroopasse lihtsalt praktikas ei toimi. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 29.01, Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, juhtkiri, Dagens Nyheter, 30.01)

Rootsi Ametiühingute Konföderatsiooni (Landsorganisationen - LO) juhataja Wanja Lundby-Wedin ütles, et mitmete ettevõtete sulgemise järel on kasvamas ebausk ELi idalaienemisesse ja LO liikmete muret tuleb võtta tõsiselt. Muret on tekitanud küsimused, et kas pärast laienemist muutub kergemaks ettevõtteid Rootsist välja viia või tullakse hoopis Rootsi madala palga eest mustalt tööle. Lundby-Wedin selgitab, et tegelikkuses on reeglid ja majanduslikud tingimused kõigile ühesugused, kui kõik on samal turul. Kuid tema arvates ei ole kõigil neid seoseid kerge näha ja seetõttu peaks tegema suuremat selgitustööd. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 1.02)

Norra ajakirjandus

Ida-Euroopa põllumehed peavad ootama 10 aastat, et saada toetusi võrdselt praeguste ELi liikmesriikidega. Sellise ettepaneku on teinud EK. Ettepanekule oodatakse tugevaid vastureaktsioone, kui Poola ja veel 11 kandidaatriiki saavad EKlt pettumust valmistava ettepaneku. Interneti väljaande EUobserver.com teatel läheb ELi laienemine maksma üle 27,7 miljardi euro 2004. aastast kuni 2006. aastani, kui ELi praegune eelarveperiood lõpeb. Suur osa ELi toetustest läheb esimestel aastatel uute liikmesriikide maapiirkondade ja infrastruktuuride arendamiseks. Ei EK ega ka ELi Ministrite Nõukogu saa lihtsalt muuta põllumajandustoetuste maksmise reegleid, selleks on vaja esmalt põhjalikke muudatusi ELi traktaatides. (Ulf Peter Hellstr¢m, Aftenposten, Dagens N¿ringsliv 29.01, Nettavisen 28.01)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Britain will press for more power for EU member states rather than for the EC or Parliament in a drive to make the bloc more efficient, Minister for Europe Peter Hain said. In a speech to the European Policy Centre think-tank, Hain set out a minimalist view of European integration which he will defend as government representative at the Convention on the Future of the EU opening on February 28. "The leading role must be reserved for the Council as the focus of the governments' involvement in the EU and from which the EU derives its essential legitimacy and strength," he said. The countries soon to join the EU did not want to see their new statehood and democracy undermined after only a decade of full sovereignty since the end of Soviet domination, Hain argued. "That is partly why we and most of our European partners insist that independent nation states must remain the bedrock of the EU," he said. (Reuters, 29.01)

Ireland must make a fundamental choice about whether or not it is committed to being at the heart of the EU, Irish FM Brian Cowen said. He was speaking at a national discussion forum set up in the wake of Ireland's 54% referendum vote last June to reject the Nice Treaty on EU enlargement. Cowen said many people had understandable fears and uncertainties about the EU. "But I believe that some opponents of the Nice Treaty are, despite what they say, fundamentally opposed to the EU as it has developed.” (Afp, 1.02)

The poll conducted by the Market Research Bureau of Ireland (MRBI) and published by The Irish Times found 40% of those surveyed would vote for the treaty, 29% would vote against, 9% would not vote and 22% don't know how they would vote. "While this latest poll shows that more voters are now in favour of the Nice Treaty than are opposed to it, this will not give the Yes side unqualified confidence in advance of a possible autumn re-run of the referendum," the paper said. (Reuters, 28.01)

Taani ajakirjandus

ELi otsustajate ja rahva vahele on tekkinud sügav lõhe. Seda koostöö nõrka lüli peaks ELi tulevikukonvent hakkama parandama. Samas küsib autor, kas taanlased on ikka käivituvaks protsessiks valmis, tundmata hirmu selliste väljendite ees nagu föderalism ja suurem integratsioon. (Michael Ehrenreich, Berlingske Tidende, 3.02)

EL on taas valmis uueks tüliks võimu jagamise üle Ministrite Nõukogus. Taani välisminister Per Stig M¢ller leiab, et reform on vajalik, kuid see ei tohi toimuda väiksemate liikmesriikide arvelt. Taani ja ka teised väikesed ELi liikmesriigid kavatsevad lähiaastatel võidelda selle eest, et neile jääks sama suur mõjuvõim Ministrite Nõukogus, kui neil seni on olnud. Taani välisministri sõnul ei pea väikesed riigid ainult pealt vaatama, kuidas suured asju ajavad. Tegemist on siiski rahvaste Euroopaga. (Christian Lindhardt, Politiken, 28.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi oli sunnitud taganema ja aktsepteerima, et Itaalia asepeaminister, parempoolne populist, Gianfranco Fini saab ELi tulevikukonvendi liikmeks. "Itaalia sai oma tahtmise. Me leiame endiselt, et see samm oli vale. Kuid kuna see siiski suures plaanis ei mängi väga olulist rolli, siis me leidsime, et ei ole mõtet otsust blokeerima hakata," ütleb Rootsi välisminister Anna Lindh. Tema sõnul on praegu kõige olulisem alustada aktiivselt ELi tulevikku puudutavat tööd. (Sigrid B¢e, Dagens Nyheter, 29.01)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The Lithuanian government approved repegging the national currency, the litas, to the euro at a fixed exchange rate of 3.4528 litas to the euro. The country is switching to the euro as the anchor currency for the litas as part of its preparations to join the EU. (Afp, 1.02, Interfax, 2.02)

Rootsi ajakirjandus

Üleminek ühisrahale euro on toonud 12 EMU liikmesriigile ootamatu kasu mitmetes miljardites kroonides. Vana valuuta, mida ei saa vahetada, hinnatakse olema väärt sadu miljardeid kroone - raha, mis läheb erinevate riikide eelarvete toetusteks. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 30.01)

JULGEOLEK

USA asevälisminister Richard Lee Armitage: “Jah, me võtame neid (Balti riike) vägagi tõsiselt. Mida lähemal on Praha tippkohtumine, seda enam oleme elevil liidu laienemise üle. Meil on kindlaks määratud uute liikmete vastuvõtmise tingimused ja need, kes neid täidavad peaks NATOsse vastu võetama.”
Rzeczpospolita, 24.01

Uudisteagentuurid

Küsimus Balti riikide integreerimisest NATOsse ei ole veel lahendatud, ütles NATO peasekretär George Robertson maailma majandusfoorumil New Yorgis. Robertson märkis, et Balti riigid peavad allianssi vastuvõtmiseks täitma teatud eeltingimused, eriti sõjalises ja poliitika valdkonnas. NATO peasekretär nimetas selliste nõudmiste seas Balti riikides elavate rahvusvähemuste inimõiguste tagamist. Robertson ütles, et selle aasta novembris esitavad alliansi liidrid Praha tippkohtumisel ühele või mitmele kandidaatriigile kutse astuda NATOsse. Robertson kinnitas, et uute liikmete vastuvõtmine NATOsse on keeruline protseduur ning seda tuleb koordineerida ühenduse kõigi 19 liikmesriigiga. (RIA Novosti, 1.02)

Future members of the NATO will face tougher army reforms than the first post-Communist members who joined the alliance in 1999, Czech Defense Minister Jaroslav Tvrdik said. "There will be much more pressure on newcomers invited at Prague's summit (in November) as for their military readiness than there was on us," Tvrdik said. "The invitation, if given, means a very tough time for newcomers." I can imagine that applications of invitees may even be turned down if they fail to meet military requirements," Tvrdik added. (Reuters, 1.02)

Leedu president Valdas Adamkus teatas, et Leedu on teel NATOsse kindlustanud endale USA toetuse. "Meil on reaalne võimalus saada sügisel kutse alliansiga ühinemiseks. Seda kinnitas president Bush. Täna ütles sama veelgi kindlamalt välisminister Powell," ütles Adamkus. Riigipea kinnitas, et USA esindajad rõhutasid vajadust mitte jääda pidama poolele teele. Tähtsaks peab president ka suhete arendamist Venemaaga. (Interfax, 30.01)

NATO Secretary General George Robertson, speaking at a security conference in the German city of Munich, urged Washington to share defence technology with its European allies - or face a choice between acting alone or not acting at all. Robertson warned European nations that they must build their military capability to avert U.S. unilateralism. (Reuters, RIA Novosti, 3.02)

Venemaa välisminister Igor Ivanov esines Münchenis ettepanekutega Venemaa ja NATO koostöö parandamise kohta. Ta väitis, et NATO oma põhiolemuselt jääb puhtalt sõjaliseks organisatsiooniks. Venemaa ja NATO tunnistasid juba ammu, et ei kujuta teineteisele ohtu, märkis ta. Pärast 11.sept. sündmusi aga kerkis tema sõnul esile hoopis kolmas oht – terrorism ja tuumarelva levik. Seetõttu kutsub Ivanov üles allianssi ja Venemaad tegema koostööd selle ohu määratlemisel ja sellega võitlemisel. Ta leiab, et nii oleks mõlemal poolel ühesugused reeglid ja vastutus. Ta tuletab meelde, et Venemaal on juba üks NATO infokeskus, mille jaoks Venemaa kaitseministeerium on eraldanud alalised sideohvitserid, kes iga päev suhtlevad NATO ohvitseridega. USAs Floridas asuvas terrorismivastases keskkomandopunktis on aga alaliselt kohal Vene kaitseministeeriumi ohvitser. (RIA Novosti, 3.02)

NATO peasekretär George Robertson toetab ideed NATO ja Venemaa suhete üleminekust uuele formaadile. Robertsoni sõnu arenevad NATO ja Venemaa suhted ning allianss on aktiivselt kaasatud “uute ja suurepäraste suhete” väljatöötamise protsessi. Robertson teatas ka, et arutas NATO edasist laienemist riigisekretär Colin Powelliga. (RIA Novosti 1.02)

NATO ja Venemaa tulevikuplaanidest rääkides ütles Venemaa välisminister Igor Ivanov, et Venemaa ei püstita küsimust enda astumisest allianssi, kuid lisas, et Moskva on valmis tegema koostööd neis valdkondades, kus on mängus Venemaa ja NATO liikmesriikide huvid. Ta väitis, et viimase kümne aasta kogemus on näidanud, et selline liit on efektiivne vaid siis, kui ta on võrdse iseloomuga. Seetõttu on oluline luua koostöömehhanism, mis näeks ette ühiste otsuste väljatöötamist võitlemaks terrorismiga ja oleks vastuseks teistele kaasaegsetele väljakutsetele. (Interfax, 28.01)

Venemaa Riigiduuma kaitsekomitee juht Andrei Nikolajev esines välisriikide sõjaväeataðeede korraldatud briifingul arvamusega, et NATOt kui “külma sõja last” on raske viia kokku Euroopa julgeoleku kindlustamise perspektiivsete organisatsioonidega. Tema arvates ei ole NATO võimeline vastama peamistele väljakutsetele nii NATO kui ka Vene relvajõudude reformimisel – tihti pakutakse soovitavat tulemust välja tegelikkuse asemel. Ta lisas, et kuna NATO siiski eksisteerib, on Venemaa dialoog temaga parem, kui vastasseis. (RIA Novosti, 31.01)

USA ajakirjandus

Venemaa välisministri Igor Ivanovi artikkel sellest, kuidas koondada maailmas jõudusid võitluseks terrorismi vastu. Ivanov nimetab olulistena ÜROd ning kahepoolseid suhteid (Venemaa-USA). Samuti mainib ta NATOt, kes Ivanovi sõnul võib ka anda oma panuse terrorismivastases võitluses, luues uut tüüpi suhted Venemaa ja alliansi vahel. Ivanovi sõnul ei tõstata Venemaa NATOga liitumise küsimust, küll aga soovitakse koostööd ühtsesse huvide valdkonda kuuluvates küsimustes. Ivanov nimetab koostööd vormis "NATO 20". (Igor S. Ivanov, The New York Times, 27.01)

Artikli autori nägemuse kohaselt peaks iga uus NATO liikmesriik pakkuma suuremat julgeolekut olemasolevatele liikmesriikidele, tema sõnul Balti riikidel see ei õnnestuks. Balti riikide kaasamine allianssi tähendaks strateegilisi riske, mis on seotud Venemaaga. Ka Nõukogude aja demograafiline pärand on põhjuseks, miks ei peaks autori arvates Balti riikidele liitumiskutset esitama. Siiski mainitakse erandina Leedut, kes lahendas vene rahvusest vähemusega seonduva probleemi, võimaldades kõikidele Leedu elanikele kodakondsuse. Eestis ja Lätis võetud poliitiline suund väljendab hirmu nende riikide rohkearvulise vene vähemuse suhtes. Balti riikide poliitikud eitavad venelaste diskrimineerimist, mis on aga ilmne tavalistele neid riike külastavatele inimestele või siinsetele elanikele. Lätis ja Eestis võib haruharva näha viitasid vene keeles. Eestis on piirkondi, kus enamiku elanikkonnast moodustavad venelased ning vene keelel on teise ametliku keele staatus, ometigi on riiklikus televisioonis vene keel eetris vaid 15 minutit. Samuti ahistatakse venelasi maksuameti ning teiste ametkondade poolt. Selle kõige tulemusena on Balti riikides elavad venelased õhutatud nende riikide valitsuste vastu ning on kaudselt viidud alkoholismini ning narkootikumide tarvitamiseni. Vene keelt kõnelevate elanike tagakiusamise tõttu Ida-Virumaal plaanivad kohalikud venelased esitada taotluse, et Eestisse toodaks Vene rahuvalvajad. NATO liikmelisuse eelduseks on aga siseriiklik stabiilsus, demokraatia ning inimõigustest kinnipidamine. Balti riikide vastuvõtmine NATOsse võib kaasa tuua ka alliansi "finlandiseerumise", st Venemaa suhtes "lepliku poliitika" omaks võtmise. NATO peaks vältima laienemist, mida motiveerivad teisejärgulised eesmärgid, selle asemel peaks allianss pühenduma oma peamistele ülesannetele ning tagama oma praeguste liikmesriikide julgeoleku. (Jeffrey Tayler, The Atlantic Monthly, Veebruar 2002)

Suurbritannia ajakirjandus

Paljude sõjaanalüütikute ja diplomaatide sõnul soovivad enamus NATO liikmesriike esitada novembris toimuval Praha tippkohtumisel liitumiskutse Eestile, Lätile, Leedule, Sloveeniale ja Slovakkiale. Kandidaatriigid on läbi viinud mitmeid reforme, mistõttu ei nähta põhjuseid, miks neid riike ei võiks novembris vastu võtta. Diskussioon laienemise üle langeb kokku teistegi küsimustega, mis NATOl ees seisavad. Alliansis on erinevad nägemused, kuidas lähendada Venemaad alliansiga, samuti on selgusetu, kuidas uusi liikmesriike integreerida NATOsse, kus võetakse vastu otsuseid konsensuse alusel. On riike, kes sooviksid, et otsuseid võetaks vastu ühehäälselt. (Judy Dempsey, Financial Times, 29.01)

NATO põhivaenlase, NLi, kokkuvarisemisest saadik on allianss püüdnud leida endale rolli. Kuigi NATO puhul on jätkuvalt tegemist suurepärase ning eduka kaitseliiduga, on tema põhiväärtus seisnenud peamiselt ühise julgeoleku foorumis ning mitte ühistes kaitsekohustustes. Novembris toimuval tippkohtumisel peab NATO ületama selle "identiteedi kriisi", võttes vastu uued liikmesriigid, lähendades suhteid Venemaaga ja tehes endale selgeks uued julgeolekualased ohud. (Financial Times, 29.01)

Rootsi ajakirjandus

Kõigi eelduste kohaselt peaks NATO esitama novembris liikmeks astumise kutse kolmele Balti riigile. Venemaa on varem sellele tugevalt vastu seisnud. Poola uus peaminister Leszek Miller ütles Rootsis visiidil olles, et president Vladimir Putin on hiljuti väljendanud positiivsemaid seisukohti. "Venemaa oli varem ka negatiivne Poola NATO liikmeks astumise suhtes, kuid nüüd on Poola NATO liige. Kui ma külastasin president Putinit Kremlis, siis ta väljendas oma rahulolu Poola NATO liikmelisuse üle," ütles Miller. (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 29.01)

Poola ajakirjandus

Intervjuu USA asevälisminister Richard Lee Armitage’ga. Küsimusele, kas Balti riigid on arvestatavad kandidaadid NATOga liitumisel, vastab asevälisminister: “Jah, me võtame neid vägagi tõsiselt. Mida lähemal on Praha tippkohtumine, seda enam oleme elevil liidu laienemise üle. Meil on kindlaks määratud uute liikmete vastuvõtmise tingimused ja need, kes neid täidavad peaks NATOsse vastu võetama.” Lee Armitage avaldab arvamust, et Venemaa vastuseisust NATO laienemisele tekkinud probleemid on juba kõrvaldatud. Venemaa poolne usaldus on kasvanud, täna räägitakse NATO “kahekümnikust” (19 NATO liiget pluss Venemaa), mille koosseis on Venemaale väga oluline. “Me ei taha liidu nõrgenemist ega ka seda, et Venemaa liitu kardaks. Tahame, et liit annaks midagi ka Venemaale,” ütleb Lee Armitage (Rzeczpospolita, 24.01)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu NATO Moskva infobüroo direktor Rolf Velbertsiga infobüroo ülesannetest, Vene-NATO suhetest, NATO laienemisest, mis ei ohusta Venemaad, kuna suhted Poolaga ju paranesid pärast Poola NATOsse astumist. Praegu on NATOl Venemaal halb imidþ, mille parandamine ongi büroo ülesandeks. Büroo peab korraldama suhtlemist kohaliku pressiga, pressivisiite Brüsselisse jne. (Nikolai Poroskov, Vek, 1-8.02)

Izvestija allikate teatel soovib Washington jätta Vene-NATO suhtlemiseks nii vana alalise ühisnõukogu kui uue “20” nõukogu, kinnitades, et nii oleks dialoog efektiivsem. Konsultatsioonid jätkuvad veel mitu kuud. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 1.02)

Autor peab Moskva vaikust pärast Bushi iga-aastast pöördumist rahva poole ja üldse kõigi strateegiliste suundade suhtes Vene-Lääne, Vene-Ida suhetes iseloomulikuks. Venemaal pole selget arusaamist, mida ta NATOlt tahab, millised saavad olema edasised suhted Hiina ja Iraagiga, milline on Venemaa nägemus Balkani, Lähis-Ida küsimustes jne. (Georgi Bovt, Izvestija, 1.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's new PM, Siim Kallas, promised at his swearing-in to bring a decade-long drive to win EU and NATO membership to a successful end this year. It takes over as the second youngest of all Estonia's post-Soviet governments with an average age of just over 45. It also has the most women, with five holding cabinet posts. (Reuters, Afp, Interfax, RIA Novosti, 28.01)

Eesti Vabariigi valitsus soovib juba lähiajal organiseerida Eesti-Vene valitsustevahelise tippkohtumise, teatas kohtumise komisjoni esimees Siim Kallas. Tema sõnul valmistab välisminister Kristiina Ojuland ette sõnavõttu sellest, millises suunas peab Eesti liikuma suhetes Venemaaga. Kallas leiab, et Eesti-Vene suhetes on veel palju lahendamata probleeme, kuid kui õnnestub lahendada mõnigi neist, siis see on sammuks lähemale paremate suhete loomisele Moskvaga. (RIA-Novosti, 29.01)

Peaminister Siim Kallase sõnul ei pea ta venekeelse gümnaasiumihariduse jätkumist pärast 2007. aastat järeleandmiseks, kuigi Isamaaliidu poliitikud on seda nimetanud rahvuslikuks reetmiseks. Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingus on punkt, mille kohaselt hakkab kaksikliit otsima võimalusi venekeelse gümnaasiumihariduse andmiseks ka pärast 2007. aastat. "Venekeelse gümnaasiumihariduse küsimus ei ole nii suur probleem, nagu seda mõnikord nähakse. Minu arvates ei juhtu midagi hullu, kui me säilitame venekeelse gümnaasiumihariduse ka pärast 2007. aastat," ütles Kallas. (Interfax, 29.01)

Eesti ja Rootsi sõlmisid Tallinnas kahe riigi vahelise salastatud teabe lepingu. Eesti kaitseministri Sven Mikseri ja tema Rootsi kolleegi Björn von Sydowi allkirjastatud leping sätestab tingimused salastatud teabe vahetamise ja kaitse kohta Eestis ja Rootsis. (Interfax, 30.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Mart Laar pidi olema kindel Eesti liitumises ELi ja NATOga, vastasel juhul ei oleks ta tõenäoliselt peaministri kohalt tagasi astunud. Uue peaministri Siim Kallase sõnul on tema kabineti esmaseks prioriteediks praeguse majandusliku suuna jätkamine. Teiseks prioriteediks peab Kallase valitsus välispoliitikat: ELi ja NATOga liitumine. Ning kolmanda ülesandena nimetab Kallas "konsultatsioone" - kiire reformide käik on tekitanud Eesti ühiskonnas lõhe noore linnaeliidi ja vanema maaelanikkonna vahel. Kallase sõnul on Reformierakonna ja Keskerakonna poolt moodustatud koalitsioon sümboolseks liiduks: reformierakondlased esindavad kiiresti arenevat moodsat ühiskonda, keskerakondlased aga on protestisümboliks. Kallas loodab, et tänu sellisele koostööle on võimalik pehmendada ühiskonnas tekkinud vastuolusid. (Rafael Behr, Financial Times, 29.01)

Šveitsi ajakirjandus

Peaminister Siim Kallase uue valitsuskabineti prioriteetide hulka kuulub lääneintegratsiooni kõrval ka suhete parandamine Venemaaga. Valitsuskabinet koosneb kahest parteist, kelle suundumusi pigem vastandlikeks võiks pidada. Reformierakond näib majandussõbralikuna, seevastu Keskerakond on oma nimele vaatamata poliitikaspektrumi vasakus servas. Mitte ainult seetõttu pole Keskerakond Reformierakonnale raskeks partneriks, vaid eelkõige on seda Keskerakonna juhi Edgar Savisaare persoon. Vastuolulise ning populistlikuna kirjeldatud Savisaar ei võtnud endale ministri kohta, vaid jääb Tallinna linnapeana ametisse. Keskerakonnale jäi valitsuses kaheksa ministrikohta, Reformierakonnale viis, milledest neli kuulusid neile ka eelmise valitsuse võimuloleku ajal. Vaid 35-aastane uus välisminister Kristiina Ojuland tahab Eesti strateegiliste eesmärkide (integratsioon ELi ja NATOsse) kõrval suuremat rõhku pöörata ka suhetele Venemaaga. (Neue Zürcher Zeitung, 29.01)

Taani ajakirjandus

President Arnold Rüütel kinnitas Eesti uue valitsuse. Reformierakond on seekord moodustanud koalitsiooni sotsialistliku Keskerakonnaga, kes eelmises valitsuses oli opositsioonis. 14 ministrit hakkab juhtima Reformierakonnast endine Eesti Panga president Siim Kallas. (Afp, Jyllands-Posten, 28.01)

Rootsi ajakirjandus

Eesti on saanud uue valitsuse. Võimuvahetust on aga varjutamas Rootsi lauljanna võit Eesti Eurovisiooni eelvoorus ja suusakuninganna Ðmiguni dopingukahtlused. Autor annab põhjaliku ülevaate valitsuse kriisi algusest kuni uue valitsuse iseloomustamiseni. ELi ja teiste välisvaatlejate silmis on Eesti saanud kõrged punktid poliitilise stabiilsuse eest. Sellise hinnangu kujunemisel, hoolimata sagedastest valitsuste vahetustest, on suur osa ka sellel, et kogu Eesti iseseisvuse aja on enamik rahvas toetanud kiireid majanduslikke reforme, turumajandust ja ELiga liitumist. (Peeter Luksep, Gotlands Allehanda, 30.01)

Norra ajakirjandus

Eesti on saanud tuntuks oma noorte ministritega pärast seda, kui 10 aastat tagasi vahetati välja kommunistide põlvkond. Hiljuti presidendi poolt kinnitatud Eesti uues valitsuses on näiteks kaitseminister 27-aastane. Muuhulgas on ametisse määratud ka Eesti esimene naissoost välisminister – 35-aastane Kristiina Ojuland. Äsja ametist lahkunud Mart Laar oli 1992. a. esimest korda peaministriks saades vaid 32-aastane. (NTB/Afp, Aftenposten, 28.01)

Poola ajakirjandus

EV President kinnitas uue valitsuse koosseisu. 14-liikmeline kabinet koosneb Reformierakonna ja Keskerakonna liikmetest. See on 10. valitsus pärast Eesti iseseisvumist alates 1991. aastast. (Rzeczpospolita, 28.01)

Venemaa ajakirjandus

President Rüütel kirjutas alla otsusele kinnitada ametisse uus valitsus. Peaministriks sai üks Eesti IME autoritest. Uuel valitsusel on ees raske töö, sest Reformierakonnal ja Keskerakonnal on mitmeid ideoloogilisi lahkarvamusi: esimesed pooldavad radikaalset majanduslikku liberalismi, teised aga sotsiaalset orienteeritud majandust. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 28.01)

Uus Eesti peaminister Siim Kallas andis mõista, et uus valitsuskabinet muudab kardinaalselt suhtumist “vene teemasse”. Kallase sõnul tuleks loobuda venekeelse gümnaasiumihariduse lõpetamise plaanist ja tõsta eesti keele õpetuse taset vene koolides. Uus välisminister Kristiina Ojuland avaldas lootust, et tema juhtimise all vaatab Eesti välisministeerium üle oma senise poliitika Eesti-Vene suhete osas. (Valentin Jelissejenko, Vremja MN, 31.01)

Poliitilisest isolatsioonist väljarabelenud Keskerakond ja tema liider Edgar Savisaar on populaarsemad Eesti venekeelse elanikkonna hulgas. Seda imelikum on see, et Savisaare Keskerakonna kongressil peetud ettekandes ei kõlanud sõnagi ei venekeelse hariduse säilitamisest, massilisest venekeelsete politseinike vallandamisest, õigeusu kiriku registreerimisest. Kongressil polnud ei sünkroontõlget, dokumentide tõlget vene keelde ega venekeelseid raamatuid, broshüüre. Välispoliitikat puudutavas osas viidati küll koostöö vajadusele Venemaaga, samal ajal oli aga palju juttu prioriteetidest: astumisest ELi ja NATOsse. (Lembit Annus, Pravda, 31.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

The high-tech boom may have passed them by, but so has the bust, and the three Baltic States have some of the fastest growth rates in Europe driven by old industries, Russian transit and a spurt of consumer credit. "They had very little exposure to the so-called new economy," said Toomas Reisenbuk, head of research at Trigon Capital, a Baltic-based investment bank. "These are very much old economies with industries such as wood processing and textiles," he said. Despite a slowdown in European economies, the Baltic States managed to increase exports, especially to EU markets, which has become their main export market as they have modernized and replaced Soviet-era production facilities to increase their competitiveness. (Afp, 31.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

30 miljoni elanikuga Balti regioon - Peterburist kuni Poolani, kogeb praegu kogu kontinendi kiiremait majanduskasvu. Lauri Stahlberg Eesti-Soome majandusassotsiatsioonist: "Põhjamaade investeeringud on Balti regiooni peamised majanduskasvu mootorid. Kuna Balti riigid on ELi kandidaadid, ühtlustavad nad oma investeeringutealased ja kasumijaotust reguleerivad seadused Brüsseli seadustega ja see lihtsustab äritegevust regioonis." (Jean-Marc Philibert, Le Figaro économie, 30.01)

Saksamaa ajakirjandus

Loid kaubandus ja vähene maksujõulisus iseloomustavad Ida-Euroopa aktsiaturge. Eesti, Läti ja Leedu börsid on saanud aru hädavajadusest teha koostööd Lääne partneritega. Esimest sammu kaalub Tallinna börs - siduda end Soome Hexiga. Eesti börsi juht Gert Tiivasel on ärevad ajad, kuna vaid mõne nädala pärast seotakse Tallinna väärtpaberite börsi aktsiate müük Helsingi väärtpaberibörsi süsteemiga Hex. "Sellega astub ellu esimene Lääne- ja Ida-Euroopa börsi ühendus," ütleb Tiivas mitte vähese uhkusega. Börsisüsteemi Hex sisseviimisel saavad kõik kaubitsejad transaktsioone eurodes teostada. Tiivase sõnul saab niisuguse käiguga likvideerida usaldatavuse puudujääke, kuna Lääne investorid ja analüütikud ei suhtu siis enam kahtlustavalt Eesti ettevõtetesse. (Doris Heimann, Handelsblatt, 30.01)

Šveitsi ajakirjandus

Kes suudab meenutada Eestis neid aegu, kui praegune arenev riik veel NLi kuulus - olgugi, et seda üle kümne aastat tagasi lõppenud epohhi keegi meelsasti mäletada ei taha - see teab neid pikki järjekordi, mis tekkisid kuumal suvepäeval tsisternide nimega "kali" taha. Kali - tumepruuni värvi kihisev jook, mis põhineb fermenteeritud leival - oli tol ajal nõutud karastusjook, millest nõukogude ajal puudust tunti nagu paljudest teistestki asjadest. Pole ime, et Balti riikides "uue ajastu" saabudes kaljatsisternid tänavapildist kadusid ning tühjaks jäänud turuosa vallutasid rahvusvaheliselt tuntud karastusjookide tootjad. Siiski oli viimastel vara rõõmustada, sest ühel hetkel meenus eestlastele, lätlastele, leedulastele taas too karastusjook, ning produtsendid, enamuses õlletehased, nägid selles aja märki. Kalja juuakse jälle ja veel nii suurtes kogustes, et Coca-Cola kontsern seda märkas. Coca-Cola kontserni limonaadide turuosa vähenes Balti riikides 40%lt 23le, kalja osatähtsus aga tõusis 20%lt 30le. Ohtu märganud Coca-Cola tõi möödunud aasta juunis turule toote Linnuse Kali, mille turuosa Eestis küündis kogu kaljatoodangust 60%ni ning mittealkohoolsetest jookidest 10%ni. Ning nagu maailmas laialt tuntud firmale kohane, ei rahuldu ka Coca-Cola kohaliku eduga vaid Linnuse Kalja hakatakse nüüd ka Aafrikas pakkuma. (Neue Zürcher Zeitung, 31.01)

Rootsi ajakirjandus

Baltikum hoiab endiselt positsiooni kui maailma üks kiiremini arenevaid piirkondi. Globaalse madalseisu negatiivsed efektid on väga väikesed Eestis, Lätis ja Leedus. Sellise positiivse pildi andsid SEB panga analüütikud esitledes ülevaadet Baltic Outlook. SEB Baltikumi piirkonna nõunik Bengt Dennis leiab, et üldiselt on poliitiline olukord Baltikumis stabiilne. Ühtlasi usub ta ka, et Eesti uus valitsus peaminister Siim Kallase juhtimisel jätkab välispoliitiliselt samas suunas kui Mart Laari valitsus. "Isegi kui Eesti välispoliitika on kindlalt paigas, on teravamalt tooni andmas siiski NATO ja ELi läbirääkimised," arvab Dennis. (Reet Waikla, Dagens Industri, 31.01)

Pealkirja all "Made in Estland, Lettland, Litauen" juhatatakse sisse artiklite seeria Rootsi ettevõtetest Baltikumis. Ajalehe Aftonbladet andmetel on vähemalt 130 Rootsi tööstusettevõtet rajanud tütarfirma Baltikumi. Sajad Balti riikide ettevõtted toodavad kõike alates Ikea mööblist kuni Hennes & Mauritz riiete ja Ericssoni telefoniosadeni. Artiklites räägitakse Rootsi ettevõtjate ja ka nende ettevõtete töötajatega Baltikumis. (Thomas Gustafsson, Maria Tärdgårdh, Urban Andersson, Aftonbladet, 29.01)

Rootsi tööstusettevõtte Tarkon üks omanikest Gunnar Bergström ütleb, et Eestis on Rootsi tootmistööstuse tulevik. Tarkonil on Eestist juba 550 töötajat ja tegevus laieneb veelgi. Käsil on uute ruumide renoveerimine, et oleks võimalik vastu võtta kõik Rootsist saabuvad tellimused. Enne II MSi valmistati Rootsi telefonid samuti Tartus ettevõttes Tarkon. Nüüd pannakse samades ruumides kokku Ericssoni telefone. Lisaks sellele valmistatakse ja monteeritakse seal ka komponente sellistele ettevõtetele nagu ABB, Atlas Copco, Allgon, Flextronics, Nolato, Intermec, Siemens, Bosch jne. (Thomas Gustafsson, Maria Trädgårdh, Aftonbladet, 29.01)

Viimastel aastatel on sadu Rootsi tööstusettevõtteid rajanud tütarettevõtteid Baltikumi ja paljud on seda veel tegemas. Just teisel pool Läänemerd on see koht, kus areneb uus Rootsi majandus. Vabrikute rajamisega Baltikumi loodetakse konkureerida odava Aasia turuga. Suureks plussiks Eesti puhul on ka see, et välismaised ettevõtted, kes investeerivad oma tulu taas Eestis, on tulumaksust vabastatud. Seda on rootslased olnud usinad ära kasutama - eelmisel aastal tuli 36% Eesti välisinvesteeringutest Rootsist. (Aftonbladet, 29.01)

Läti ajakirjandus

Eesti Merelaevanduse praeguse 100%ilise omaniku ESCO Holdingu osanik Tschudi & Eitzen soovib osaleda enampakkumisel Eesti Merelaevanduse aktsiate müügis ja saavutada firmas täisosaluse. ESCO Holdingu omakapital on negatiivne ja firma võlad ületavad varasid ja selle olukorra lahendamiseks on ainus võimalus ESCO Holdingu ainsa vara, Eesti Merelaevanduse aktsiate müük. ESCO Holding on juba maha müünud suurema osa laevastikust, ühtegi uut laeva pole ostetud. Kuhu läks laevade müügist saadud raha, on raske öelda - Eesti Merelaevandusel on olnud iga aasta suured kahjumid. (Galina Molotshkova, Aleksandr Suits, Biznes&Baltij, 29.01)

Venekeelset ajalehte Estonija välja andva Rukon Info suuromanik Gennadi Ever otsib väidetavalt ajalehele ostjat. Kuigi leht toodab kahjumit, on huvi lehe ostmise vastu suur, sest lähiajal toimuvad Eestis nii kohalikud kui parlamendivalimised ning ajalehe abil võib valijaskonda manipuleerida. Mõne allika andmetel on Estonija müügihinnaks neli miljonit krooni ja ostmise vastu on huvi tundnud mõne Eesti parteiga seotud inimesed. (Andrei, Karatajev, Biznes&Baltija, 30.01)

Esimesest juulist annulleerib EL Eestisse eksporditavate kaupade subsiidiumi. Saavutatud kokkulepe on üks nendest, mille suhtes Eesti delegatsioon kindlalt oma huve kaitses. (Aleksander Suits, Biznes &Baltija, 4.02)

Varia

Uudisteagentuurid

Vene telejaamu esindav Eesti Autorite ja Levi Liit (EALL) süüdistab kahte Eesti suurimat kaabellevifirmat Starmani ja STV-d piraatluses, nõudes miljoneid kroone autoritasusid ning tehnika võetust. EALL-i juhatuse esimees Oleg Domanin ütles Äripäevale, et STV ja Starman edastavad Vene telekanaleid ilma, et firmadel oleks selleks lepingud sõlmitud ja autoritasud makstud. Tema sõnul on STV-l maksmata autoritasusid 2,4 ja Starmanil 1,5 miljoni krooni eest. (Interfax, 28.01)

USA ajakirjandus

Murdmaasuusataja Kristina Ðmigun on taastatud Eesti olümpiameeskonna nimekirja pärast teise dopingutesti negatiivseks osutumist. Ðmigun on Eesti suurim medalilootus Salt Lake Citys. (Amy Shipley, The Washington Post, 1.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Erkki-Sven Tüüri - Eesti tuntuim helilooja Arvo Pärdi järel - loodud särava marimba kontserti "Ardor" näol on tegemist virtuoosliku heliteosega. Kontsert on loodud noorele Portugali löökpillimängijale Pedro Carneirole. Tüüri sõnul huvitavad teda vastandid: rõhutatud rütmiline lihtsus õrritava keerukusega. Tüüri jaoks on oluline, kuidas muusikariistad vastastikku mõjuvad. (Rian Evans, The Guardian, 30.01)

Rootsi ajakirjandus

Eesti Eurovisioon 2002 eelvooru võitnud rootslanna Sahlene on võitmise üle õnnelik. Lugu oli küll algselt mõeldud esitamiseks Inesele, kuid viimane ütles pakkumisest ära. Kui lugu Sahlenele pakuti, ei kahelnud ta hetkegi. "See on hea lugu. Vastasel juhul ei oleks ma ju seda vastu võtnud. Kuid praegu on veel vara öelda midagi minu võiduvõimaluste kohta Eurovisiooni lõppvõistlusel. Selle üle on mul ääretult hea meel, et eestlased lasevad välismaalasel end esindada ja ma kavatsen tõsiselt anda endast parima," ütleb Sahlene. (Hannah Sjöström, Aftonbladet, Expressen, 27.01)

Rootsi lauljatari Sahlene’i, kes esindab Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit, süüdistatakse R Kelly hiti plagiaadi laulmises. Kuid Sahlene võtab seda kõike rahulikult, sest tema arvates on kõik need süüdistused naeruväärsed. Ta leiab, et Eesti artistid on suures kadeduses sellised süüdistused välja mõelnud. (Aftonbladet, 31.01)

Rootsi Huddinge haigla dopingu ekspert Mats Garle leiab, et dopingu proovi võtmise reegleid peab muutma, B-proov tuleks üldse ära jätta. "Selles on suur vahe, kuidas tehti teste 30 aasta eest ja kuidas neid tehakse praegu. Võib-olla siis oli vaja kahte proovi, aga tänapäeval ei ole see enam aktuaalne," ütleb Garle. (Thomas Kingdahl, Aftonbladet, 1.02)

Norra ajakirjandus

Norra naiskonna treener Svein Tore Samdal ütleb, et on rõõmus Ðmiguni süüdistusest pääsemise üle. Samas aga kardab ta, et ka Norra sportlasi võidakse mingil hetkel süütult süüdistada. Tema arvates tuleb FISi vastutvatel isikutel üle vaadata oma toimingud ja protseduurid, et hoiduda taolistest juhtumitest tulevikus, sest see on hirmus, kui süütuid inimesi kahtlustatakse. (Espen Hansen, Aftenposten, Nationen, Tr¢nder-avisa 31.01, Dagbladet, NRK 1.02)

Läti ajakirjandus

Tallinnas anti pidulikult kätte ligi 200 ID-kaarti esimeste hulgas isikutunnistuse saamiseks soovi avaldanud inimesele, isikutunnistuse projektiga hõivatud ametite ja firmade töötajatele ning eri elualade esindajatele. Uusi dokumente saab põhimõtteliselt kasutada väga laialt, kuid selleks on vaja vastavat tehnilist baasi, mida hetkel veel ei ole. Eestis hakatakse ID-kaarte kasutama kõige primitiivsemalt - vaid isikut tõendava dokumendina. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.01)

Arnold Rüütel otsustas rentida ametiautoks Audi A8, mis on odavam kui Mercedes S. Reval Auto ASi juhi Aivar Toompere sõnul tegi tootjafirma presidendile suure allahindluse. Autot saab rentida 5 aasta jooksul. Läti ja Leedu presidentidel on kallimad autod - Adamkusel on BMW, Vike-Freibergal on Mercedes-S. (Oleg Malinin, Biznes&Baltija, 29.01)