Nädal välismeedias: 21.-27. jaanuar 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU candidates condemned as discriminatory proposals to give them just a quarter of the farm subsidies enjoyed by current members when they join the EU. Under a proposal from the EC the 10 mostly ex-communist applicants would wait a decade after entry before their farmers would be on equal financial terms. "This is unacceptable for candidate countries including the Czech Republic," agriculture ministry spokesman Pavel Kovar said. Candidates are likely to ask to keep some tariff barriers in place to protect farmers from competition from EU states who offer lower prices because they receive full direct subsidies. (Reuters, 27.01)

Some candidates for the next wave of EU enlargement could still be conditionally admitted even if their preparations for membership have not been completed. "I don't exclude a situation where the EC will accept to close the negotiations, but at the same time saying some things should be done by then by one or another candidate," the EC's director general for enlargement Eneko Landaburu told. (Afp, 23.01)

EU enlargement will be the top priority of the upcoming Danish presidency of the EU, Danish PM Anders Fogh Rasmussen said. "Hopefully we will conclude negotiations on enlargement at the December summit in Copenhagen this year marking the end of the Danish presidency," Rasmussen said. (Afp, 23.01)

Finnish PM Paavo Lipponen voiced strong support for Slovenia's bid to join the EU in talks with his Slovenian counterpart Janez Drnovsek. Lipponen stressed that EU candidate countries were now entering a crucial phase of enlargement negotiations. The two also discussed bilateral economic ties. (Afp, 22.01)

The EU said its enlargement plans should not be harmed by a petition by Austrians demanding their country veto Czech EU membership unless Prague shuts down a controversial nuclear plant. Austria announced that 15% of eligible voters had signed the petition launched by Jörg Haider's co-ruling far-right Freedom Party demanding the closure of the Temelin plant. (Reuters, 22.01)

EK Phare programmi koordinaator Andrew Rasbash teatas kohtumisel Läti peaminister Andris Berzinshiga, et Läti peaks kontsentreeruma haldussuutlikkuse ja kohtusüsteemi efektiivsuse tõstmisele. Kohtumisel arutati Läti ettevalmistusi liitumiseks ELiga. (Interfax, 23.01)

ENPA Venemaa delegatsiooni juhi Dmitri Rogozini sõnul on Venemaa ja ELi liikmesriigid Tšetšeenia humanitaarabi ning ELi laienemise suhtes erineval arvamusel. Seoses ELi laienemisega tekib probleem Kaliningradi oblasti staatusega ning oht Venemaa territoriaalsele terviklikkusele. (Interfax, 21.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Vastavalt EK põllumajandusosakonna projektile peavad Ida-Euroopa riigid, kes loodavad liituda ELiga 2004. a., ootama vähemalt 10 aastat, enne kui nende talunikele hakatakse täies ulatuses jagama uniooni abirahasid. Siiski näeb EK strateegia ette uutele liikmetele suuremaid toetusi maaelu arendamiseks, kui praegustele ELi liikmesriikidele. (Michael Mann, Financial Times, 25.01)

2004. aastaks võib Brüsselist saada "Paabeli torn". See on aasta, mil uued riigid liituvad ELiga, paisutades uniooni ametlike keelte arvu seniselt 11lt 21le. Sellega seoses tekib vajadus suure hulga uute tõlkide järele, mistõttu ametnikud juba valmistavad end ette "logistiliseks õudusunenäoks." Seoses ELi liikmesriikide arvu suurenemisega kasvab tõenäoliselt inglise keele kasutus, mis on teiste ELi suurriikide, eriti Prantsusmaa jaoks pahameelt tekitav. Ligi 60% ELi dokumentidest koostatakse inglise keeles, vähem kui 40% prantsuse keeles ning vaid 1% saksa keeles. Hiljutine ELi uurimus näitab, et 56% ELi liikmesriikide rahvastikust kasutab inglise keelt esimese või teise keelena. Vihased frankofiilid aga kõnnivad Euroopa võimukoridorides ning jorisevad anglo-saksi vandenõust. (Kim Willsher, The Daily Telegraph, 20.01)

Saksamaa ajakirjandus

Aasta 2002 algas euro-aastana ja võiks lõppeda Euroopa aastana. Edu korral ootab kümmet Ida-Euroopa riiki 2004. a. vastuvõtt ELi. Selle ajani pannakse tulevased ELi liikmesriigid kolmes distsipliinis proovile: demokraatia, turumajandus ja kannatus. Uued ELi liikmesriigid astuvad uniooni skeptiliselt meelestatuna, vastu võetakse nad aga avaliku umbusaldusega. Ühe arvamusküsitluse põhjal on 35% ELi kodanikest uniooni idalaienemise poolt, 42% selle vastu. Sakslaste silmis on ELi kandidaatriigid töökohaõgija kostüümis koletised. Euroopa turu tugevamate riikide hulgas tekitavad hirmu nõrgemad. Sakslaste õudusunenägudes istuvad miljonid poolakad, tšehhid või ungarlased pakitud kohvrite otsas. Tegelikult on enamik nimetatud riikide kodanikest ametis oma kodumaa heale järjele aitamisega. Mulje on jäänud, et uute ELi kandidaatriikide kodanikud on oodatud kui tarbijad, kardetud aga kui kolleegid. Nii rõhub uniooni laienemisprotsessi umbusaldusevari ning usalduse suurendamine saab olema kõige raskem ülesanne pärast ELi laienemist. Palju räägitakse küll uniooni laienemiskulutustest, vähe aga sellest, kui palju läheks maksma mitte-laienemine. Juhul kui uniooni idalaienemine katkeb, tuleb Saksamaal ja teistel ELi liikmesriikidel maksta ränka hinda ebastabiilsuse eest oma vahetus naabruses. Ühelegi ELi kandidaatriigile pole antud liikmeks saamise garantiid - kriteeriumid peavad täidetud olema. Kõigile neile kehtib aga üks: ELi poolt ei tule enam ühtegi viivitust. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 24.01)

Kulisside taga algas võitlus tulevastele ELi liikmesriikidele toetuste eraldamise üle. Mitte iialgi varem pole unioon üle kolme uue riigi korraga vastu võtnud. "Pommiks on büdžett," selgitab üks kõrge ELi ametnik närviliselt. Tegemist on poliitpokkeriga, mille lõpuks võib kogu EL laiali laguneda. Finantsküsimuste võtmeprobleemiks jääb põllumajanduspoliitika. Aastani 2006 läheb ELi laienemine 80 mrd eurot maksma, sellest edasi ei mõtle aga keegi. Sealjuures teab poliiteliit väga hästi, et kümne majanduslikult nõrga riigi uniooni vastuvõtmine jääb juba alates 2004. a. allapoole tegelikke rahalisi võimalusi. Tulevikus võib 27 liikmesriigiga ELis kolm erineva tugevusega huvigruppi moodustuda: 1) Üksteist praegust ELi liikmesriiki, kes juba maksavad uniooni kassasse rohkem, kui nad ise sealt saavad; 2) Hispaania, Kreeka, Portugal, Iirimaa saavad ELi eelarvest suuri toetusi, 3) ELi kandidaatriigid, kes arvestavad miljardiliste toetustega nii struktuur- kui ka agraarpoliitika valdkonnas. Mitte ühegi ELi kandidaatriigi SKP ei küündi ELi keskmiseni. ELi laienemisvolinik Günter Verheugen ilustab oma lihtsa fraasiga - "raha laienemise jaoks on olemas" - situatsiooni juba aastaid. Ilma oluliste ELi toetuste kärbeteta on uniooni laienemine finantseeritav vaid juhul, kui praegused liikmesriigid rohkem raha eraldaksid, kuid ka nende kassad on tühjad. (Ottmar Berbalk, Martin Bommersheim, Focus, 4/2002)

EK ja Saksamaa valitsuse vahel on tekkinud äge tüli, mille vallandajaks on EK nägemus ELi idalaienemise maksumusest. Saksamaa rahandus-minister Hans Eicheli arvates on ELi eelarvevolinik Michaele Schreyeri plaanid liiga suurejoonelised. Schreyer tahab eraldada ELi kandidaatriikidele ligikaudu 15,5 mrd eurot rohkem kui Saksamaa. EK soovib uutele ELi liikmesriikidele eraldada 42,5 mrd, Saksamaa vaid 27 mrd eurot. Viimane loodab toetust oma kokkuhoidlikule finantskursile teistelt ELi suurematelt rahastajariikidelt, kelle kanda jääb suures osas ELi idalaienemise kulud. (Die Welt, 21.01)

Austria ajakirjandus

Enamusel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on raskusi kaasaegse haldussüsteemi ülesehitamisega ning ELi standarditega kohanemisega. Pärast raudse eesriide langemist ning kommunistliku režiimi kokkuvarisemist 90ndate aastate alguses oli Kesk- ja Ida-Euroopa agraarsektor haletsusväärne. Praegu on põllumajandustootlikkus kõigis ELi kandidaatriikides allpool 1990. a. taset, vaid Ungari ja Bulgaaria on taas põllumajandustoodete neto-eksportijad. Välis-investeeringud toiduainetetööstusse on olnud märkimisväärsed vaid Tšehhis, Ungaris ja Poolas. Paljud ELi kandidaatriigid on teinud olulisi edusamme ning enamustes neis on seadused ELi omadega ühtlustatud, siiski ei klapi veel kõik. Selleks, et ELi kandidaatriigid suudaksid täita uniooni sanitaar- ning hügieeni-nõudeid, vajavad nad eelkõige tohutuid investeeringuid. Nimetatud valdkondades üleminekuperioode ei kehtestata. Uniooni teemaks number üks on toiduaineteohutus, mille poolest on uniooni pürgivad riigid liikmesriikidest kaugel maas. Muuhulgas peavad kandidaatriigid õppima ELi nõuetega ümber käima, mõtlema, milleks on tarvis üles ehitada haldus- ja kontrollsüsteeme. Tõeline üllatus oli, et kaks riiki - Eesti ja Bulgaaria - keda muidu peetakse reformide poolest mahajääjateks, on selles osas sammu võrra ette jõudnud. Irooniana on niisugune edu loidude reformide kõrvalproduktiks. (Martin Kugler, Die Presse, 22.01)

Taani ajakirjandus

Taani on mitmel moel toetanud Balti riike alates nende 10 aasta tagusest taasiseseisvumisest. Tänaseks on need riigid läbi teinud märkimisväärse arengu ja nende toetamise vajadus ei ole enam sama, mis 1990. a. Kuid see, millega Taani täna saab toeks olla, on heaseismine selle eest, et ELi uksed avaneksid mitmele uuele riigile. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on mitmeid kordi toonitanud, et ELi laienemine on nende eesistumise ajal päevakorras punkt number üks. (Børsen, 17.01)

Taani ELi raportis seisab, et pärast ELi idalaienemist võib ligi 40 000 immigranti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Taani sisse rännata, suurendades sellega riigi majanduse konkurentsivõimet. See oleks Taani jaoks tähtsaimaks majanduslikuks võiduks laienemisprotsessi juures. EK jaoks koostatud raportis tuuakse võimaliku variandina välja, et 25 aasta jooksul pärast idalaienemist võtab Taani ELi uutest liikmesriikidest nagu Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Tšehhi vastu vähemalt 40 000 sisserändajat. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 23.01)

Suurbritannia katset moodustada kolmest ELi suurriigist oma nõukogu, võib tõlgendada ka kui "meeleheidet laienemise 11. tunnil". Brittide mõtteid on raske mõista teisiti, kui selge märguandena, et EL ei ole uute liikmete vastuvõtmiseks valmis. "Kuid me oleme otsustanud, et me oleme valmis, siis me ka oleme," ütles Taani Euroopa asjade minister Bertel Haarder. (Hakon Redder, Børsen, 22.01)

Ida-Euroopa riikide ELi liikmeks vastuvõtmine lõpetab Ida-Euroopa Investeerimisfondilt (Investeringsfonden for Østlandene - IØ) toetuste saamise. Investeeringud on seni kontsentreerunud Bulgaariasse, Tšehhi, Eestisse, Lätti, Leetu, Rumeeniasse, Slovakkiasse ja Poola. IØ eelmise aasta raportist selgub, et Taani ettevõtete huvi laieneda Ida-Euroopasse kasvab järjest. Kui aga Poola ja Balti riigid otsustatakse kõigi eelduste kohaselt Kopenhaagenis detsembris ELi liikmeks võtta, siis ei hakka IØ enam kaasfinantseerima uusi projekte nendes riikides. (Morten Asmussen, Erhvervsbladet, 22.01)

Soome ajakirjandus

Soome väliskaubandusminister Jari Vilén usub, et Eesti läbirääkimised ELiga edenevad hästi. Minister arvab, et Eesti uus valitsus kaalub läbirääkimiste taktika muutmist mõnedes valdkondades. "Olen siiski kindel, et Eesti läbirääkimised ELiga edenevad kiiresti," tõdes Vilén esitledes Soome eesmärke Hispaania eesistumise perioodil. (Juha Kaihlanen, Turun Sanomat, 26.01)

Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz teatas Helsingis, et Poola kavatseb tõsta tempot ELi läbirääkimistel, juuni lõpuks kavatsetakse sulgeda kõik peatükid, välja arvatud kolm raskemat. Järelejäävad põllumajandus, struktuurifondid ja eelarveküsimused, mis üritatakse sulgeda aasta lõpuks. Cimoszewicz oli siiski lootusrikas, kuigi ajakava peatükkide sulgemiseks on tihe. 1999. a. NATOga liitunud Poola pooldab tugevalt ka oma naaberriikide Leedu, Läti ja Eesti vastuvõtmist NATOsse. Cimoszewicz soovis, et see juhtuks novembris NATO tippkohtumisel Prahas. (STT, Turun Sanomat, 25.01)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The British government flatly denied a report that it is mulling proposals for a slimmed down EU executive body, in which it would have a permanent seat. The report in the Financial Times said the argument for such a body, along the lines of the UN Security Council, would be to shorten the decision-making process. However, it would also entrench the authority of the EU's three big powers - Britain, France and Germany - at the expense of smaller member states. (Afp, Reuters, 22.01)

The make-up of a group charged with preparing the future institutional shape of an enlarged EU is starting to emerge. The president of the EU Convention Valery Giscard d'Estaing said that senior British diplomat John Kerr would head his secretariat. He also named Austrian economist Walpurga Speckbacher as his chef de cabinet. The Convention, which begins its work on February 28 and is expected to last for up to 18 months, will comprise more than 100 representatives from the EU's 15 national governments and parliaments, the EC and EP, and from the 13 candidate countries. (Reuters, 24.01; Afp, 25.01)

PM Silvio Berlusconi is confident his choice of a leading post-fascist politician Fini as Italy's representative on a key EU reform body will be accepted despite opposition elsewhere in the EU. Former Italian PM Giuliano Amato has already been nominated as one of the vice-presidents on the Convention for the Future of Europe, which has been charged with drafting options for further EU integration after the bloc's planned enlargement in 2004. "The bottom line is that Amato will be vice president of the Convention and Fini will be the representative of the Italian government," Berlusconi said. (Afp, 27.01)

EK on arvamusel, et teaduslikud uuringud biotehnoloogia vallas peavad arenema vastavalt ELi eetilistele väärtustele ja sotsiaalsetele ülesannetele. Rõhutatakse vajadust taastada Euroopa juhtiv roll biotehnoloogia vallas, seoses sellega on kavas suurendada investeeringuid. (Interfax, 23.01)

Suurbritannia ajakirjandus

EK lükkas tagasi Suurbritannia idee koondada kolme ELi suurriigi (Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa) jõud sarnaselt ÜRO Julgeolekunõukogule. EK pressiesindaja Jonathan Faulli sõnul ei ole ükski liikmesriik võrdsem kui teised ning igasugune mõte sellest kuulub tagasilükkamisele. (Peter Norman, Financial Times, 22.01)

Tulevikus hakatakse EK kõrgemaid ametnikke teenete alusel määratud ajaks ametisse nimetama. EK president Romano Prodi sõnul on tegemist ühe põhimuudatusega EK reformide programmis. Peadirektori ja asedirektori kohad on nüüd määratud seitsmeks aastaks, 60 kõrgemat ametikohta jagatakse parimatele kandidaatidele, mitte rahvusliku kuuluvuse järgi. (Ian Black, The Guardian, 24.01)

EK otsus läbi viia personalialased reformid tähendab mitteametlike kvootide lõppu. Reformide kohaselt hakatakse kõrgeid ametikohti täitma vaid vastavalt teenetele. EK asepresident Neil Kinnock ütles: "Me ei organiseeri Eurovisiooni laadset võistlust, kus kõige rohkem kohti saadakse rahvusliku kuuluvuse järgi ja me ei arva, et Euroopa avalikkus meilt seda ootaks." (Michael Mann, Francesco Guerrera, Daniel Dombey, Financial Times, 24.01)

Prantsusmaa ja Saksamaa olid vihased, kuuldes reformidest, mille algatajaks on briti volinik Neil Kinnock. Nende sõnul muudetakse EK "Whitehalli osakonnaks". Kinnocki plaan näeb ette eurokraatide rotatsiooni iga 5-7 aasta tagant, millega kaotavad Prantsusmaa ja Saksamaa ainuõiguse ELi poliitikat kujundavate võtmekohtade üle. Kinnocki sõnul peab rahvuslike kvootide süsteem lõppema ning lähtuda tuleb konkreetsete isikute teenetest. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 24.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa puhul kehtib loosung, et enne valimisi ei tohiks Brüsselis põllumajandusest rääkida. Saksamaal on samuti valimisperiood, kuid nende jaoks kehtib vastupidine reegel - rääkida põllumajandusest. Saksamaa valitsus esitas Brüsselis memorandumi, mis matab maha lootuse otsestele toetustele CAPi (ELi ühtne põllumajanduspoliitika) raames ja soovitab jagada rohkem toetusi maaelu arendamiseks. "Laienemine muudab eriti oluliseks vajaduse kasutada 2002. a. tippkohtumist kiirete ja vajalike CAPi reformide vastu võtmiseks. Dokument nõuab, et kandidaatriigid võtaksid liitudes vastu reformitud CAPi. Saksamaa toetab mahedat ehk keskkonda säästvat põllumajandust." (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 24.01)

Romano Prodi kaotab ära "lippude diktatuuri" (teatud riigile tagatud peadirektoraadi (DG) direktori koht), nagu ta 1999. a. ametisse astudes lubas. Prodi tahab juhte vahetada iga viie aasta tagant. Nüüd aga kritiseeritakse teda nende muudatuste tegemise brutaalsuse pärast. Nende süüdistuste ennetamiseks on EK otsustanud muudatuste tegemise peatada, teatada vaid lahkujad ja esitada suvel kutse kandidaatidele. Prantsusmaa on mures nende määramiste pärast, sest matemaatiliselt võttes on ta esimene, kelle kohad rotatsiooni korras ette võetakse. Prantsusmaa ja Saksamaa kardavad, et neist saavad Prodi alliansi ohvrid, ja süüdistavad, et ta eelistab oma ümbruskondseid ja sisereformide eest vastutavat britti Neil Kinnocki, mis teeb Suurbritannia ja Itaalia selle "toolimängu" suurvõitjateks. (Rafaële Rivais, Le Monde, 24.01)

Prantsusmaa mõju EKs on tõsiselt ohus. Mõne kuu jooksul seitsmest väljavahetatavast DG direktorist on neli prantslased. Kõige halvem on aga see, et Prantsusmaale jääb alles vaid kolm DG kohta praeguse seitsme asemel. Uue korra abil soovib Prodi murda feodaalid ja panna kohale oma mehed, kes vaevalt et prantslased on... Muidugi, kinnitab EK, on ELi liikmesriikide võrdsus vaid lisakriteerium. Ainus strateegiline koht, mis Prantsusmaale jääb, on juriidiline teenistus. Seda on vähe. ELi laienemine 25 liikmeliseks nõrgestab kuue ELi juhtriigi võimu veelgi. (Jean Quatremer, Libération, 25.01)

Euroopa Konvendi finantseerimise eelarve ei näe ette palka selle presidendile ja kahele asepresidendile. Sellega võib Giscard d'Estaing'i tasustamise episoodi lugeda lõppenuks. Näib et ELi Nõukogu sekretariaat tundis, et meedia käärimine selle afääri üle põhjustab töö aeglustumist ja võib lisaks moonutada ELi tuleviku konvendi imagot veel enne, kui ta on saanud alustada oma tööd. (Laurent Zecchini, Le Monde, 25.01; Jean Quatremer, Libération, 26.01)

Valéry Giscard d'Estaing on Euroopa Konvendi president ning ta soovib ka presidendi staatust. Brüsselit aga ärritavad tema finantsnõudmised. Nimelt nõuab Giscard d'Estaing ELi konstitutsiooni projekti väljatöötamise juhtimise eest sama suurt tasu kui EK president (20 000 eurot kuus), lisaks veel ka üürikorterit ja 15-20 kaastöölist. (Le Monde, 21.01)

Valéry Giscard d'Estaing: "Ma tahan ainult et asjad oleksid korras, et kõik toimuks vastavalt ELis kehtivatele tavadele." (Le Monde, 23.01)

Soovides lisada sütt Euroopa debati katlasse, avaldati Prantsusmaal Pascal Lamy ja Jean Pisani-Ferry poolt raamat "L'Europe de nos volontés" (Meie tahtele vastav Euroopa). Raamat juhib tähelepanu sellele, et vähem kui kaks aastat enne ELi jaoks revolutsioonilist uut laienemist "on vaja, et Prantsusmaa vasakpoolsed teaks, mida nad tahavad ja mida mitte". Autorite arvates on peamiseks ohuks prantslaste kasvav kaugenemine EList ja vasakpoolsete parteide kaldumine euroskeptitsismi poole. "Seda peab võtma täie tõsidusega" kinnitab Pisani-Ferry, sest keegi ei ole vaktsineeritud euroskeptitsismi vastu. (Nathalie Dubois, Libération, 25.01)

Belgia ajakirjandus

Reaktsioonid, ettepanekule moodustada ELi "supernõukogu", mis ühendaks sarnaselt ÜRO Julgeolekunõukogu mudeliga Saksamaad, Prantsusmaad ja Suurbritanniat, ei ole lasknud end oodata. EK presidendi Romano Prodi pressiesindaja rääkis teravalt: "Sellisest kontseptsioonist peab loobuma, kuna see on vastuolus ELi alustega. Lepingus, mis on ka ELi lepinguks, ei ole ükski liikmesriik võrdsem kui teine." Belgia välisminister Louis Michel võttis idee vastu filosoofiliselt: "Ma olen alati oodanud, et nad leiavad enamuse, mida tõsta kõrgemale viieteistkümne tasemest..." Tänaseks päevaks on Briti peaministri ettepanek jõuliselt tagasi lükatud. Selleks korraks? (Jean-Paul Collette, Le Soir, 22.01)

EK avalikustas raporti, mis näeb ette, et Lissaboni tippkohtumisel kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks (70%line tööhõive aastaks 2010), tuleb ELis 20 miljonit uut töökohta luua. Välja on toodud viis prioriteeti selle saavutamiseks, mis aga nõuavad ettevõtete hoiakute ja haridussüsteemi põhjalikku muutmist. (Martine Dubuisson, Le Soir, 24.01)

Saksamaa ajakirjandus

Kahekümne EK voliniku poolt kinnitatud uued personalipoliitika reeglid peaksid võimaldama rohkem mobiilsust ja läbipaistvust. Sellel, et ELi kõrgetel kohtadel olevad ametnikud oma järgmisele ametipostile kandideerima peavad, on omad eelised - otsustavaks saavad mitte rahvus ja kasulikud sidemed, vaid vastaval ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon. Poliitiliselt olulisem tähendus on teisel struktuurimuudatusel, mida Brüsselis ette valmistatakse: pärast ELi laienemist peaks eesistumisaeg pikenema. Eestistumisest peaksid rohkemad ELi liikmesriigid osa võtma, võidakse sisse viia tööjaotus. Nii saaks ELi Nõukogu sekretariaat endale suurema mõjuvõimu. Siiski välistavad ELi kõrgemad ametnikud, et väikesed riigid (Malta/Eesti) suudavad eesistumisaja üksinda üle võtta. ELi väikeriigid tunnevad aga hoopis suuremat muret Suurbritannia peaminister Tony Blairi poolt tehtud ettepaneku üle moodustada Suurbritanniast, Prantsusmaast ning Saksamaast koosnev poliitiline direktoorium. (Mariele Schulze Berndt, Der Tagesspiegel, 25.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi on vastu Suurbritannia ideele luua ELi suurriikide "julgeolekunõukogu". Rootsi valitsus ütleb "ei" kõikidele suurriikide klubidele. Rootsi riigisekretär Lars Danielsson leiab, et esmalt tuleks arutada, kuidas töötab ELi Ministrite Nõukogu. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 21.01)

Norra ajakirjandus

"EL on saamas Euroopa Ühendriikideks. Kuid praegu on meil veel võimalik luua sellele alternatiiv," leiab Lave Broch Taani ühendusest Liikumine ELi vastu. Alternatiivina näeb ta praktilisemat ja demokraatlikumat rahvusvahelist koostööd. Brochi arvates on Euroopa riikide ühendamine liiduks samm ühe suure riigi moodustamise teel. "Juba praegu on tugev vastuseis ELile Eestis ja Maltal ning see kasvab ka teistes kandidaatriikides. Taani, Rootsi ja Suurbritannia on vastu föderaalsele ELile. Iirimaa on öelnud "ei" Nizza lepingule. Šveitsis on 70% elanikest vastu uuele ELi liikmelisuse taotlusele. Seega on just praegu reaalne otsida alternatiivi ELile," ütleb Lave Broch. (Mona Askerød, Nationen, 25.01)

Venemaa ajakirjandus

Suurbritannia valitsus valmistas ette ELi radikaalreformi projekti, mis faktiliselt jagab ELi liikmeid esimese ja teise sordi riikideks. London tegi ettepaneku luua ELi kõrgeim nõukogu (nagu ÜRO Julgeoleku-nõukogu), kuhu pääsevad vaid kolm riiki - Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Selline ettepanek kutsus Euroopa pealinnades, eriti Madridis ja Roomas, esile negatiivsete meeleavalduste tormi. (Vladimir Kara-Murza, Kommersant, 22.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Venemaa ajakirjandus

Lääs toetab Venemaad paljusõnaliselt, kui aga jutt läheb reaalsele vastutulekule majandussfääris, käitub Lääs ebasõbralikult. WTO läbirääkimistel esitasid ELi riigid Venemaale rea lisanõudmisi, mille täitmist peab Moskva võimatuks (Venemaa peab tagama mõnedes regioonides WTO tingimustele mittevastavate seaduste muutmise jt). Kremli allikate teatel olevat ELi nõudmiste karmuse kõne alla võtnud ka Venemaa president Vladimir Putin oma hiljutisel kohtumisel Prantsusmaa president Jaques Chiraciga. (Zoja Kaika, Mihhail Kozõrev, Vedomosti, 25.01)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Britain would be better off inside the euro currency club than sticking with the pound and if it decides to join, it should do so as quickly as possible, Belgian Finance Minister Didier Reynders said. One sticking point on entry would be the exchange rate at which the pound would be fixed against the euro. (Reuters, 23.01)

The gradual acceptance of the idea of the euro seen in British opinion polls did not mean British adoption of the euro was inevitable without a convincing argument and political courage, EU commissioner Chris Patten said. The commissioner added he hoped the British government would hold a referendum on euro membership next year. The number of Britons in favour of joining the euro has risen by ten points to 42% in the past year. (Afp, 23.01)

French Economy and Finance Minister Laurent Fabius called for European tax harmonisation, but warned against a uniform tax system for the euro zone. "We need to learn to work more and more with European co-ordination," Fabius said at a parliamentary conference on taxes. "I am not for a uniformisation, but for an objective assessment of all the compartiments of taxes and a definition of joint, harmonised rules for the house of Europe," Fabius said. Fabius pointed out that differences in tax regimes was one major problem for the enlargement of the EU and some candidate countries "are not familiar with taxes on companies' profits." (Afp, 23.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Jaanuaris EK poolt vastuvõetud direktiivid näevad ette raudteeturu täieliku avamise 2006. a. Direktiiv teeb ettepaneku kiirendada võrkude koostööd, tagada selline tehniline varustatus, et rongidel oleks siseturul võimalik riigipiire ületada ilma peatusteta. (Arnaud Leparmentier, Le Monde; François Bostnavaron, Le Monde, 23.01)

Alates 1991. a. on EK nõudnud, et raudtee omanikud ja raudtee operaatorid oleksid erinevad, et tagada uutele turule tulijatele õiglased konkurentsi tingimused. Seda printsiipi - vaba ja erapooletu juurdepääs ühisele infrastruktuurile - on kasutatud kõikide monopolide lammutamisel: energeetika-, telekommunikatsiooni-, lennundus- ja maanteetranspordi-turu liberaliseerimisel. Kuid mõned riigid kahtlevad selle mudeli sobivuses raudtee jaoks. Raudtee julgeolek ja efektiivsus sõltub infrastruktuuri tihedast seotusest operaatoritega ja turusidemete puudumises nende kahe vahel. Jaapan ja USA toetavad tihedat sidet raudtee omanike ja operaatorite vahel, kuid keegi ei süüdista neid antiliberaalsuses. (Cédric Mathiot, Libération, 24.01)

Rootsi ajakirjandus

Mitmed ELi rahandusministrid julgustasid viimasel kohtumisel Rootsi rahandusministrit, et Rootsi peaks esimesel võimalusel astuma EMUsse ja kasutusele võtma ühise valuuta euro. "Ma olen rõõmus saadud teate üle, sest see näitab, et Rootsi on teretulnud. Ühtlasi võisin ma oma kolleegidele ka teada anda, et Rootsi rahvas on nüüd euro suhtes tunduvalt positiivsemalt meelestatud kui varem," ütles Rootsi rahandusminister Bosse Ringholm. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 23.01)

Rootsil ei ole otseteed ELi ühise valuutani. Kindlalt on jäänud püsima nõue olla esmalt kaks aastat ELi vahetuskursimehhanismi ERM2 liige. Rootsi võimalikku taotlust EMUga liitumiseks käsitletakse samal viisil kui eeldatavalt 2004. a. ELiga ühinevate kandidaatriikide omi. Sellise informatsiooni on saanud väljaanne Dagens Industri mitmest ELi allikast. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 22.01)

JULGEOLEK

USA asevälisminister Richard Armitage: "Praha tippkohtumise suunas vaadates peetakse Balti riike tõsisteks NATO kandidaatriikideks. Meil on väga hea meel alliansi eeldatava laienemise üle. Me teame Venemaa suhtumist NATO laienemisse, kuid loodame, et seoses Venemaa eneseusalduse suurenemisega on paljud raskused juba ületatud." FAZ, 24.01

Uudisteagentuurid

Washingtonis visiidil viibinud Leedu president Valdas Adamkus kutsus USA ärimehi üles investeerima Leedu majandusse. President ütles ka, et Leedu valmistab järjekindlalt ette liitumist NATOga, ja seda eesmärki ei toeta mitte ainult poliitiline eliit, vaid ka enamik Leedu kodanikke. (Interfax, 21.01)

Leedu välisminister Antanas Valionise kinnitusel ei halvene Leedu-Venemaa suhted pärast Leedu liitumist NATOga. Valionise arvates ei kahjusta alliansi laienemine Venemaad, vaid vastupidi - parandab Venemaa suhteid NATO liikmetega. (RIA Novosti, 21.01)

Leedu ja Slovakkia valmistuvad NATO liikmeks saamiseks samas suunas, tõdesid nende riikide kaitseministrid Linas Linkevicius ja Josef Stank Vilniuses. Kaitseministrid märkisid, et Leedu ja Slovakkia reformivad sõjalisi struktuure eesmärgiga moodustada võrdlemisi väikesi, kuid hea väljaõppega relvajõude, mis suudaksid osaleda rahvusvahelistes väekoondistes. Slovakkia minister rääkis, et reformimise tulemusel kahaneb armee 42 000lt 23 000 sõjaväelaseni, selleks vähendatakse aasta-aastalt ajateenijate hulka. (Interfax, 21.01)

Latvia's PM Andris Berzins said he would ask his government to boost his country's NATO hopes by scrapping language tests, which the Russian minority regards as discriminatory. "We will start consultations with our coalition partners," Berzins said after Vike-Freiberga told time was running out to remove the language tests before the November Prague summit that will decide on Latvia's NATO bid. (Reuters, 25.01)

Läti üldsus nõuab referendumi korraldamist NATOga liitumise küsimuses. Selle idee toetuseks astus välja ühiskondlik organisatsioon Prata Speks, mis peab oma põhiülesandeks demokraatlike protsesside arengule kaasaaitamist Lätis. Organisatsiooni arvates peab NATO liitumine toimuma vaid kogu Läti rahva osalemisel ja nõusolekul. (RIA Novosti, 21.01)

Estonia, Latvia and Lithuania will each contribute a troop squad to the American-led Operation Enduring Freedom underway in Central Asia and Afghanistan. Composed of professional soldiers, these squads will serve together with a Danish unit and are to be based at the military station Manas near Bishkek, Kyrgyzstan, where the US and several NATO member countries are now deploying their forces. (Jamestown, 25.01)

Labelled "ex-Soviet" backwaters just ten years ago, the Baltic States are now increasingly confident of clinching EU and NATO membership this year. With Moscow bitterly opposed to the Baltic States joining NATO, their bids for membership were seen as tilting at windmills just a couple of years ago. But "there has been a big change in Washington on NATO enlargement to the Baltic States," said Stephen Larabee, a senior staff member at the US think tank RAND. One of the main reasons for the change in attitude is the excellent preparations the Baltic States, in particular Lithuania, have made for joining NATO. (Afp, 27.01)

Europe remains a military pygmy and must spend more on defence to avoid a U.S. move towards unilateralism, NATO Secretary-General George Robertson said. It is a scandal that many European governments are spending too little on defence and too many are wasting what little money they do allocate to defence, Robertson told. "In today's world, we need fewer unusable conscripts. Smaller heavy metal armies. Less static bases. And less static headquarters. This is an ambitious agenda. It requires political foresight and perseverance to implement," Robertson concluded. (Afp, Reuters, 21.01)

Rootsi välisminister Anna Lindhi sõnul suurendab Eesti, Läti ja Leedu astumine NATOsse kogu Läänemere piirkonna julgeolekut. Lindhi sõnu tervitas ka NATO peasekretär George Robertson. (IA Rosbalt, 22.01)

Czech FM Jan Kavan invited Russian President Vladimir Putin to attend NATO's November enlargement summit in Prague. The invitation was initially suggested in December at a meeting between Czech President Vaclav Havel and Polish President Aleksander Kwasniewski. Russia has yet to comment on whether Putin might attend. (Afp, Reuters, 24.01)

USA ajakirjandus

Kunagi olid Balti riigid probleemiks Venemaale, nüüd tekitavad nad peavalu oma Põhjamaadest naabritele Soomele ja Rootsile. Tõenäoline Eesti, Läti ja Leedu liikmelisus NATOs sunnivad ka Rootsit ja Soomet ümber hindama oma senist allianssi mittekuulumist. Baltlaste entusiasm ning Soome-Rootsi vastumeelsus NATO suhtes tulenevad ühest põhimõttest: usutakse, et NATO ei ole mingil moel muutunud. Balti riigid näevad alliansis midagi, mis on suunatud Venemaa vastu ning soovivad seetõttu NATOga ühineda. Rootslased ja soomlased ei taha aga midagi liikmelisusest kuulda. Mitmed Soome eksperdid leiavad, et baltlaste ühinemise korral NATOga ei jää ka Soomel muud üle. Juhul, kui Balti riikide liitumisele NATOga ei järgne Lääne ja Venemaa suhete jahenemist, on Soomel ja Rootsil raske tuua vastuväiteid, miks ei võiks alliansiga liituda. (Risto E.J. Penttila, International Herald Tribune, 25.01)

Jaanuari lõpuks peavad NATO liikmesriigid otsustama kaitsekulutuste tegemise ja personalis läbiviidavate muudatuste üle. NATO peasekretär George Robertson on võtnud nõuks tuua allianss välja külma sõja ajastust, kohandada NATOt võitluseks terrorismi vastu ning valmistada teda ette laienemiseks. (Matthew Kaminski, The Wall Street Journal, 24.01)

Enamus NATO liikmesriike on ühisel seisukohal, et allianss peab muutma end uuele ajastule vastavaks. Rootsis peetud kõnes teatas NATO peasekretär George Robertson, et vaja on suurendada kaitsekulutusi, mida ei ole tehtud juba kümme aastat. Käesolev aasta on kriitilise tähtsusega - Praha tippkohtumisel kutsutakse alliansiga liituma uued riigid, nende seas tõenäoliselt kolm Balti riiki, samuti püütakse süvendada koostööd Venemaaga. Liikmesriigid peaksid reforme toetama ja finantseerima, sest NATO on liiga vajalik, et lasta tal nurjuda. Reformide käigus ei tohiks aga unustada, et NATO näol on eelkõige tegemist sõjalise organisatsiooniga. Maailm ei vaja järjekordset rahvusvahelist "jututuba". (The Wall Street Journal, 24.01)

Belgias toimunud NATO liikmesriikide saadikute ning julgeolekuekspertide kohtumisel teatas USA senaator Richard Lugar, et juhul, kui ei plaanita radikaalselt muuta alliansi suhtumist maailma suurimasse ohtu - terroristide võrgustik ning massihävitusrelvad - muutub NATO mõttetuks ning kaotab USA poolehoiu. Lugari sõnul võib küll alustada Prahas toimuval tippkohtumisel NATO järgmise laienemisringiga ning samuti uute NATO-Venemaa vaheliste suhetega, kuid seni kuni NATO ei kavatse midagi muuta võitluses terrorismi vastu, võib alliansis jätkuvalt näha nurjumise ohtu. (Frederick Kempe, The Wall Street Journal, 21.01)

Saksamaa ajakirjandus

NATO diplomaadid arvestavad kuni seitsme Ida-Euroopa riigi astumisega allianssi. Niisama hästi kui kindel on, et NATO võtab oma uuteks liikmeteks Slovakkia, Sloveenia ja kolm Balti riiki, tõenäoliselt aga ka Rumeenia ning Bulgaaria. USA ja Venemaa lähenemine kergendab laienemisplaane, nii arvatakse NATOs. Siiski on Moskval veel pretensioone endiste nõukogude vabariikide Leedu, Eesti ja Läti NATO liikmeks saamise osas. Selge on aga see, et kolm Balti riiki võetakse allianssi vastu korraga, ühe või kahe eelistamine pole poliitiliselt ega ka sõjaliselt mõttekas. (Bettina Vestring, Berliner Zeitung, 21.01)

USA valitsus näeb kolme Balti riiki kui "tõelisi favoriite" NATOga liitumise protsessis. Seoses NATO plaaniga teha otsus alliansi laienemise kohta käesoleva aasta sügisel Prahas, ütles USA asevälisminister Richard Armitage: "Praha 2002 tippkohtumise suunas vaadates peetakse Balti riike tõsisteks NATO kandidaatriikideks. Meil on väga hea meel alliansi eeldatava laienemise üle. Meil on oma plaan uute liikmete vastuvõtuks ning me mõtleme, et iga riik, kes meie nõuetele vastab, peaks alliansi liikmeks võetama." Armitage lisab: "Me teame Venemaa suhtumist NATO laienemisse. Me loodame aga, et seoses Venemaa eneseusalduse suurenemisega on paljud raskused juba ületatud." Viimase tõestusena nimetab Armitage NATO ning Venemaa vahel tihenenud koostööd ning ütleb: "Meie vene sõprade jaoks on NATO - vähemalt minu meelest - nüüd, kus Venemaa on selle sisemist mehhanismi palju lähemalt näinud, ehk vähem hirmu tekitav." (FAZ, 24.01)

Rootsi ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertson väidab, et side USA ja Euroopa vahel on tugevnenud, silmas pidades neid ühiseid väärtusi, mille eest mõlemad hea seisavad. Kuid samas ütleb Robertson: "Euroopa on militaarne kääbus. ELi nõrkus on kontrastiks USA tugevuse vastu. Kui me ei leia, et see on hea, siis peaksime meie, eurooplased, midagi selles suhtes ette võtma." (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 22.01)

Norra ajakirjandus

Vähemalt viis, kuid kõigi eelduste kohaselt siiski seitse riiki saavad Praha tippkohtumisel novembris kutse NATOga ühinemiseks. Seda kinnitavad kesksed diplomaadid NATO peakorteris Brüsselis. Kindlate kutse saajate hulka arvatakse Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti ja Leedu. Võimalike liitujatena nimetatakse veel Rumeeniat ja Bulgaariat. Viimaste tugevateks toetajateks on Prantsusmaa ja Türgi. NATO peakorteri sõnul on viimasel ajal paranenud ka NATO ja Venemaa suhted ning Moskva aktsepteerib Baltimaade NATOsse astumist. Viimatinimetatud asjaolu näitab, et NATO on vähehaaval saamas pigem poliitiliseks kui sõjaliseks alliansiks. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 22.01)

Soome ajakirjandus

Soome Keskusta esindaja Juha Korkeaoja saabus ENPA kohtumiselt Brüsselist, kus NATO vastava koostöögrupi liikmetele jagati alliansi peamaja teavet. Brüsselis kuuldud info kohaselt on Korkeaoja sõnul selge, et kõik kolm Balti riiki saavad Sloveenia ja Slovakkiaga koos kutse alliansiga liitumiseks. "See otsustatakse arvatavasti juba Reykjaviki kohtumisel mais," arvab Korkeaoja. Ainsad takistused võivad tulla USA kongressist või senatist. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 23.01)

Soome kaitseminister Jan-Erik Enestami arvates moodustavad tulevikus ELi tuumiku need riigid, kes kuuluvad nii rahaliitu kui NATOsse. Kasvab ka Soome vajadus NATOga liitumiseks. "NATO-hinnang on igapäevane töö nii kaitseministeeriumis, strateegia ametis, peastaabis ja välisministeeriumis. Seega me ei ole ainult ootamas, mis toimub," rõhutab Enestam. Sellega hajutab ta kindral Gustav Hägglundi esitatud kahtluseid, mille kohaselt soomlaste NATO-hinnang ähvardab jääda liiga hiliseks, kui allianss otsustab juba sügisel Balti riikidesse laienemise üle. (Jarkko Vesikansa, Suomen Kuvalehti, 4/2002)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Tšehhi välisminister Jan Kavaniga. Vladimir Putini presidendiks oleku ajal on märgata, et Venemaa püüab parandada suhteid Kesk-Euroopa riikidega. Kui Moskval on tekkinud arvamus, et Tšehhi president Havel on Venemaa ja NATO lähenemise vastu, siis oleks hea, kui Havel saaks oma arvamust Euroopa ja maailma julgeoleku kohta Putiniga isiklikult arutada. Tšehhi kodanikud ei karda NATO ja Venemaa lähenemist. Tšehhi toetab Slovakkia NATOsse astumist. Moskvas visiidil viibinud Tšehhi välisminister Jan Kavanil on kavas välja selgitada Venemaa suhtumine NATO laienemisse. Tšehhi nagu teisedki NATO liikmed soovivad, et Venemaa esindaja osaleks Praha tippkohtumisel - siis ei hakka keegi käsitlema uute liikmete vastuvõtmist kui konfrontatsiooni. (Maksim Jusin, Izvestija, 23.01; Gennadi Sõssojev, Kommersant, 24.01)

Riia korrespondendi artikkel sellest, kuidas Läti ja Leedu võimud vastutustundetult NATO propagandat teevad, mõtlemata liitumisega seotud kulutustele. Läti "Liikumine neutraliteedi poolt" arvab, et Läti peaks võtma eeskuju nt Austriast ning mitte liituma sõjablokiga. Selle asemel võiks kontsentreeruda majandussuhete arendamisele oma naabritega. Leedu Seimi saadiku Julius Veselka arvates viib Leedu astumine allianssi ja sõjakulutuste tõstmine Leedu majandusliku allakäiguni. (Vladimir Taranov, Parlamentskaja Gazeta, 24.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian President Arnold Rüütel appointed to office the new centrist coalition government of PM Siim Kallas. Kallas replaces Mart Laar, who resigned earlier in the month as the government collapsed under infighting in advance of general elections due next year. Kallas' free-market Reform Party and the more socially-oriented Centrist Party have pledged to keep membership of their Baltic country of 1.4 million people in the EU and NATO as top foreign policy priorities. (Afp, 27.01)

Siim Kallas, a former finance minister and free-market liberal, was confirmed by parliament as Estonia's PM and immediately vowed to pursue the country's drive for EU and NATO membership while helping those left behind by the reform efforts. Foreign Minister Kristiina Ojuland said: "We'll do everything to conclude, in a businesslike and efficient manner, our negotiations to join the EU. We continue our course towards joining NATO." (Afp, 22.01)

Uus peaminister Siim Kallas on veendunud, et tema valitsust ootavad ees nii välis- kui ka sisepoliitilised keerukused. Tema sõnul on ELi suunas liikumisel palju keerulisi küsimusi, mis tuleb käesoleva aasta jooksul tingimata lahendada, ja need äratavad sisepoliitiliselt väga mitmesuguseid tundeid. Kui Eesti tahab liitumiskõnelused määratud ajal igal juhul lõpule viia, seisavad Kallase sõnul ees ebameeldivad otsused ja valikud. Kallas oli ettevaatlikult pessimistlik ka NATOst rääkides, kuna alliansi tegevuskava täitmine on samuti probleemne. (Interfax, 22.01)

Välisministri ametisse astunud Reformierakonna poliitik Kristiina Ojuland lubab erinevalt eelkäijast võtta suure tähelepanu alla Eesti-Vene suhted. Intervjuus Eesti Päevalehe hindas tulevane välisminister praegusi Eesti-Vene suhteid väga pessimistlikult. Ojuland peab kahe riigi suhete parandamisel esmatähtsaks kirikute vaidluse lahendamist. Tema sõnul ei kavatse valitsus kindlasti selles küsimuses pead liiva alla peita, vaid pigem otsida sellele lahendust. Ojuland ütles, et ta pole veendunud uue valitsuse võimes kaotada topelttollid Eesti ja Venemaa vahel, kuid tahab suurendada Eesti ja Venemaa vahelist turismindust. (Interfax, 25.01)

Moskva õigeusu kiriku registreerimine on ilmselt Siim Kallase valitsuse esimene katse soojendada üles Eesti seni jahedaid suhteid Venemaaga, mis võib sillutada teed presidentide Arnold Rüütli ja Vladimir Putini kohtumisele. Vene pool on nimetanud kahepoolsete suhete tõsiseimaks takistuseks Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku mitteregistreerimist Eestis, kirjutab Postimees. (RIA Novosti, 22.01; Interfax, 25.01)

EÜRP kutsus presidenti ja uut peaministrit registreerima Eestis Moskva patriarhaadile alluvat õigeusukirikut. EÜRP leiab, et MPEÕKi registreerimisest saab uue valitsuse proovikivi. "Kesk- ja Reformierakonna moodustatava valitsuse ning president Arnold Rüütli konstruktiivsest suhtumisest kiriku probleemi saab riigi juhtkonna valmisoleku kontroll siseriikliku olukorra stabiliseerimisel ja Eesti-Vene suhete tõsisel parandamisel," öeldakse EÜRP avalduses. Nad väidavad, et see toob kaasa kaubanduslik-majanduslike suhete, eelkõige Vene transiidi katkemise ning riigi jaoks halva rahvusvahelise kõlapinna juhul, kui kirik pöördub rahvusvaheliste kohtuinstantside poole. (Interfax, 25.01)

Keskerakond kavatseb tuleval suvel korraldada erakorralise kongressi, kus võetakse kindel seisukoht ELiga ühinemise suhtes. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kordas, et Keskerakond peab oluliseks, millises suunas EL lähiaastatel ja tulevikus areneb: kas see on föderaalne, tugeva keskjuhtimisega liitriigi-taoline ühendus või iseseisvate ja iseotsustavate riikide liit, mille eesmärgiks on ühiste majandus- ja julgeolekuhuvide parem kaitsmine maailmas. Savisaare kinnitusel ei ole Keskerakonna eesmärgiks Eesti ühinemiskõnelusi ELiga venitada või peatada. (Interfax, 26.01)

Soomes töövisiidil viibinud Eesti president Arnold Rüütel nimetas Eesti asendit Soome ja Baltimaade vahel unikaalseks, mis annab tema sõnul Eestile võimaluse olla baltoskandia koostöö eestvedajaks. "Eesti paradoks on selles, et me oleme Soome silla kaudu Põhjamaa, kuid piltlikult väljendudes on meie sängiks keskeuroopalik Baltikum," rääkis Rüütel ettekandes Eesti välis- ja sisepoliitilistest prioriteetidest. Rüütel viitas oma kõnes eesti majandusgeograafi Edgar Kanti baltoskandia ideele. (Interfax, 24.01)

Eesti suursaadik Venemaal Karin Jaani käis visiidil Pihkva oblastis. Oblasti kuberner Jevgeni Mihhailov lubas peatset laevaühendust Pihkva ja Tartu vahel. Karin Jaani kinnitas, et koostöö laiendamine naabritega on Eesti välispoliitika üks prioriteete. (IA Rosbalt, abnews.ru, Severinform, Regions.ru, 22.01)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti endine peaminister Mart Laar võib nüüd mõnusalt tagasi tõmbuda, midagi hullu ilma temata ei juhtu. "Ma loodan, et uus valitsus mingeid rumalaid otsuseid ELiga liitumise osas ei tee," ütles Laar enne tagasiastumist. Uueks peaministriks nimetatud Siim Kallase usus ELi ei kahtle küll keegi, isegi Brüssel mitte. 53-aastane Kallas kuulub nimelt juba palju aastaid Eesti lääneintegratsiooni niiditõmbajate hulka. Niisiis pole ohtu, et Eesti ELi läbirääkimiste lõpetamise rajalt enne aasta lõppu maha astuks. EK eduaruandes peitus väga palju kiitust Balti riikide kohta. Kahjuks peavad Balti riigid pidevalt jõumuutustega arvestama, ka uute peaministritega. Häda on ka selles, et Kallasel tuleb juhtida vasakpoolse Kaskerakonnaga moodustatud vähemusvalitsust, ning juhul kui lõhet rikaste ja vaeste vahel ei suudeta vähendada, võib ELi laienemine ilma Eestita aset leida. (Frank Nienhuysen, Süddeutsche Zeitung, 24.01)

Eesti geeniprojektist. Vähemalt üks miljon 1,43 miljonilisest eesti rahvastikust peaksid geeniprojektist võitma. Eesti projekti initsiaatorid, näiteks TÜ molekulaarbioloog Andres Metspalu, on rahvuslikku suurprojekti ette valmistades palju oma eelkäijatelt õppinud. Geeniinfo kogumine Islandil sai kriitika osaliseks, kuna selle eest oli vastutav erafirma deCode. Eestlaste andmed kuuluvad aga avalikkusele, info haldajaks on mittetulundusühing, kes otsustab ka andmete võimaliku kasutamise majanduslikel eesmärkidel. Möödunud aastal jõustunud seadus määrab kindlaks projektis osalejate õigused: testitakse ainult kirjaliku avalduse esitajaid. Andmed anonümiseeritakse ning töödeldakse usaldusväärselt. Projektis osaleja võib enda kohta käivaid tulemusi küsida, kuid teda ei tohi sundida seda teadmiseks võtma. Lisaks võib igaüks paluda oma andmed andmebaasist kustutada. Siiani on kolmes näidisregioonis pilootprojektid läbi viidud. 43% neist, keda projektist isiklikult teavitati, olid otsekohe osavõtuks valmis, 36% tahtsid sellest rohkem teada, kuid põhimõtteliselt olid osalemisega nõus. Metspalu sõnul on kõige suurem projekti pooldajate protsent grupis 25-49. a. "Kuna geenipanga loomise kasulikkus rahvale kohe selge polnud, panime me suurt rõhku selgitustööle," ütles Eesti haridusminister Tõnis Lukas. Berliini ülikooli kliinikumi Charité kardioloog Friedrich Köler, kes projekti "Partnership for the Heart" raames korduvalt Eestis on viibinud, peab tähelepanuväärseks, et nii suur osa rahvastikust on huvitatud teaduslikest uuendustest. (Adelheid Müller-Lissner, Der Tagesspiegel, 21.01)

Austria ajakirjandus

Kolme aastase hilinemisega saavutas Siim Kallas oma eesmärgi - Eesti president Arnold Rüütel nimetas endise rahandusministri Kallase uueks peaministriks. Nii kaugele oleks Kallas tahtnud jõuda juba 1999. a. Nüüd saavutas kireva karjääriga pankur taotletud positsiooni. Kallas tahab nüüd Keskerakonnaga koos võimul olla, keda eelmise valimiskampaania ajal "vanaks jõuks" peeti. Maksupoliitika, privatiseerimise või eelarvedistsipliini osas on sotsiaalse varjundiga tsentristide ning Kallase radikaalreformistide vahel väga suured erinevused, mida ületada tuleb. Siiski ühendab uut peaministrit Kallast ja Keskerakonna niiditõmbajat Edgar Savisaart võimutahe. NATO ja ELiga liitumise vajalikkuses ei kahelda. Siim Kallas oli Eesti väga kiirete reformide võtmefiguuriks ja sümboliks. "Krooni isana" tegi ta Eestile teene, millest ta veel praegugi loorbereid lõikab. Tollest ajast pärineb ka hämar kümne miljoni dollari afäär - raha kanditi Šveitsi panka - mis Kallasele riigi raha kõrvaldamise eest süüdistuse kaasa tõi. Eelmiste valimiste eel mõisteti Kallas õigeks. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 23.01)

Šveitsi ajakirjandus

Eesti uueks peaministriks kinnitatud Siim Kallas garanteerib, et uus valitsus jääb riigi välis- ja majanduspoliitiliste prioriteetide juurde, milledeks on integratsioon ELi ning NATOsse. Mõlemad protsessid on Eesti jaoks väga olulised. Endise peaministri Mart Laari tagasiastumise põhjustas osaliselt ka see, et ta ei tahtnud, et nimetatud tähtsad eesmärgid koalitsioonisiseste ebakõlade tõttu saavutamata jääksid. Kas Kallase valitsuskabinet selles osas tugevam on, näeb mõne aja pärast. Küll on aga Edgar Savisaare poolt juhitud Keskerakond märku andnud soovist integratsiooniprotsessi toetada. Siiski peavad uued koalitsioonipartnerid, kelle arusaamad riigi rollist ühiskonnas väga erinevad on, kõigepealt koostööks mooduse leidma. Poliitika kommentaatorid on ka mõelnud, et tagasiastunud Laarile meeldibki järgmiste valimisteni 2003. a. opositsioonis olla selleks, et luua endale mõnevõrra sõbralikuma poliitiku imidž, mis paraku karmide reformide elluviimisel on kannatada saanud. (Neue Zürcher Zeitung, 23.01)

Taani ajakirjandus

Eesti uus vähemusvalitus moodustub üllatuslikult liberaalsest Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraatlikust Keskerakonnast. Huvitavaks nimeks uues valitsuses on rahvastikuminister Eldar Efendijev, kes on Kaukaasia päritolu ja varem olnud linnapea suurelt osalt vene keelses Narvas. Mart Laari juhitud lahkuvas valitsuses ja ilmselt ka kõigis eelnenud valitsustes oleks olnud mõeldamatu anda selline ametipost "venelasele", kuid Keskerakond panustab kõrgelt etnilistele vene valijatele. (Thomas Heine, Jyllands-Posten, 24.01)

Soome ajakirjandus

President Arnold Rüütel lükkab intervjuus ajalehele tagasi ajakirjaniku oletuse, et Eesti ei ole jõudnud veel stabiilsesse demokraatiasse, kuna taasiseseisvumisaja jooksul ei ole veel ükski valitsus oma mandaatperioodi lõpuni vastu pidanud, vaid enamusvalitsused on lõhenenud ning moodustatud on vähemusvalitsusi. Rüütel rõhutab ka tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtet ja kinnitab, et Eesti lõpetab liitumisläbirääkimised ELiga käesoleva aasta jooksul hoolimata sellest, et läbirääkimispeatükkide sulgemine ei ole viimasel ajal edenenud ning Läti ja Leedu, kui hiljem alustanud, on Eestist ette jõudnud. (Bjarne Nitovuori, Hufvudstadsbladet; Oiva Miettinen, Aamulehti, 25.01)

Riigikogu hääletusel sai Siim Kallas rõhuva enamuse mandaadi uue valitsuse moodustamiseks. Kallase kui uue peaministri poolt hääletas 62 ning vastu 31 rahvasaadikut. Uues valitsuses tõusevad koos võimule Eesti poliitilise areeni kaks ääreparteid. Kallase paremliberaalne erakond ajab äriringkondade huve, vasakpoolset keskerakonda toetavad peamiselt maaelanikud. Kallas nimetas valitsuse ees seisva peaülesandena rahva võitjateks ja kaotajateks jagunemise leevendamist, mis uues koalitsioonilepingus peegeldub näiteks pensionitõusu ja algklasside õpilaste tasuta söögi näol. Kallas tegi ka ettepaneku, et referendumi Eesti liitumise üle ELiga võiks korraldada tuleva aasta märtsis Riigikogu valimistega ühel ajal, mis liitumisläbirääkimised edukalt lõpetanud valitsusele ilmselt kasuks tuleks. Keskerakond üllatas noorte ja tundmatute ministrikandidaatidega. Rahandusministriks on tõusmas täiesti tundmatu Saaremaa ärimees Meelis Põlda, kaitseministri kandidaat on 27-aastane Sven Mikser ja haridusministriks pakutakse tema eakaaslast Mailis Randa. Välisministri portfell läks reformierakondlasest 35-aastasele Kristiina Ojulandile, kel on kümme aastat kogemust rahvasaadikuna ning välispoliitika mõjutajana Brüsselis. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat; STT-Kaleva, 23.01)

Kui Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Tallinna linnapeaks sai, lubas ta lumekoristustööd linnas ära korraldada. Ja kohe hakkas lund tuiskama. Keskerakond tõukas mõõdukad ja isamaaliidu ka Toompealt, moodustades koos ideoloogiliselt erineva reformierakonnaga pragmaatilise kaksikliidu. Parimal juhul võidakse uuenduste elluviimises õnnestuda sama hästi kui teede lumest puhastamisel. Viimasel ajal on Eesti meediat jälgides silma torganud, et pooled eestlased omavad mobiiltelefoni, pooled aga mitte. On sündinud mõiste "kaks Eestit". Keskerakonna võimulepääs võib rahva kaheks lõhenemise tunnet leevendada. Tegemist on ainsa erakonnaga, kel on Eesti maakondades organiseeritud võrgustik, erakond kuulutab keskklassi huvide ajamist ning keskklass Eestis kasvab kiiresti. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 23.01)

Riigikogu ees kõnelenud Siim Kallas hoiatas, et käesolev aasta tuleb Eestile oodatust raskem, prognoosides allhanketööstuse raskuste jätkumist ning Venemaa Primorski sadama avamise mõju transiidisektorile. Kallas toonitas, et uus valitsus jätkab liitumisläbirääkimisi ELiga senises tempos, kuid Eesti läbirääkimisi ELi ja NATOga on kujutatud liiga roosiliselt. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 23.01)

Siim Kallasel läks seekord paremini kui 1994. a. sügisel, mil Riigikogu tema kui peaministri kandidaadi hülgas ning valitsusjuhiks sai kuni valimisteni hoopis Andres Tarand. Varem kuulus ka Kallas nende poliitikute hulka, kes peavad Savisaart vastutustundetuks vasakpopulistiks ning ebausaldusväärseks koostööpartneriks. Seetõttu on Keskerakonna esimees olnud viimastel aastatel paavoväyryslikult suluseisus. Uus valitsus kavatseb vastu pidada kuni korraliste valimisteni. Kuid on raske ette kujutada, kuidas kahe, programmiliselt niivõrd erineva erakonna koostöö võiks probleemitult kulgeda, kuigi ollakse omavahel kokku lepitud, et eelmise valitsuse majanduspoliitika põhimõtteid ei puudutata. Mõõdukad on muuhulgas imestanud, et Kallas on nüüd lubanud pensione tõsta, kuigi ta kolmikliidu valitsuse rahandusministrina sellele teravalt vastu oli. Autor soovitab Kallasel oma maksupoliitilises mõtlemises täispööre teha. (Riitta Korhonen, Uutispäivä Demari, 23.01)

"Libe sell Siim Kallas sai Eesti peaministriks", kõlab Iltalehti pealkiri. Peaministriks valitud Kallasel on ükstakõik, kas riigis valitseb kommunism või kapitalism, tema on alati tipus. Rotko annab ülevaate Kallase minevikust, märkides, et nt NL Ülemnõukogu liikmeks olemine jms 'saavutused' on tema abiliste poolt meediaväljaannetele saadetud eluloost välja jäetud. Ka tema Eesti Panga esimeheks oleku ajal juhtus imelikke asju: rahareformi käigus kokku kogutud rublasid ei tagastatud mitte Venemaale, vaid müüdi Tšetšeeniasse, pangast kadus jäljetult 10 mln krooni. Nüüd saab Kallas võimule koos Savisaare Keskerakonnaga ja nende armust. Ja Eesti poliitika 'libe sell' võib korraliste valimisteni vette kukkumata vastu pidada. (Jorma Rotko, Iltalehti, 23.01)

Ajaleht tutvustab Eesti uut peaministrit oma lugejatele kui kunagist 'Tarkade klubi' vedajat. 90ndate alguses oli ta kohtunikuks MTV3 poolt taas ülessoendatud televiktoriinis 'Naapurivisa'. Kallas oli ka Ilta-Sanomate kommentaator 80ndate lõpul. Lisaks inglise ja vene keelele valdab Kallas ka soome keelt, kuid soome kirjaniku Aino Kallasega tal sugulussidemeid ei ole. (Sakari Nupponen, Ilta-Sanomat, 23.01)

Soomes visiidil viibinud president Arnold Rüütel pidas Helsingi Ülikooli suures saalis loengu Eesti prioriteetidest. President peab tähtsaimaks ülesandeks Eesti rahva ja riigi olemasolu eelduste tagamist ja kindlustamist ning sisemise ühtekuuluvustunde saavutamist ühiskonnas. "Näeksin meeleldi, et Eestis räägitaks senisest enam sellisest isamaalisusest, mis ei küsi, millist rahvust üks või teine elanik esindab või mis on tema emakeel," leiab Rüütel. Samuti tuleks riigil enam investeerida inimestesse. Samas rõhutab Eesti riigipea, et Eesti-Soome koostöö tähtsust on võimatu ülehinnata ning avaldab lootust, et suhted jätkuvad tihedate ja viljakatena ka siis, kui Eesti on liitunud Euroopa Liiduga. (Teemu Sainio, Helsingin Sanomat, 24.01)

Helsingi Ülikoolis peetud kõnes tänas president Rüütel Soomet kaitsealase abi eest ja avaldas soovi, et Eesti liitumine NATOga ei vähendaks Eesti-Soome kaitsekoostööd. Soome on koolitanud Eesti ohvitsere alates 1992. aastast ning aidanud üles ehitada Eesti kaitsejõude. Koostööprogramm on praeguseks jõudnud lõppfaasi ning see kavatsetakse täielikult lõpetada 2004. aastal. Rüütli sõnul on käesolev aasta Eesti liitumisel NATOga otsustav ning Eesti on selle nimel tõsiselt pingutanud. Samas ei püüdnud naaberriigi president sama lahendust ka Soomele pakkuda. Eesti hindab kõrgelt Soome põhimõtet, et iseseisev riik peab eelkõige toetuma oma kaitsevõimele ning ka vastutama selle eest. Rüütel käsitles oma kõnes laialdaselt ka Eesti taasiseseisvumisvõitlust 80ndate lõpul, unustamata rõhutada kui suure "ebausu ja eelarvamusega" sellesse tollal suhtuti, puudutades sellega Soome poliitikute jaoks tänini hella teemat. Loengu eel külastas president Rüütel Helsingi Ülikooli soome-ugri keelte kateedrit, kus eesti keelt õpib peaainena 40 ja kõrvalainena 35 üliõpilast. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 25.01)

Läti ajakirjandus

Riigikogu kinnitas uueks peaministriks Reformierakonna esimehe ja senise rahandusministri Siim Kallase, kellel tuleb juhtida vähemusvalitsust, mis ei taga riigile poliitilist stabiilsust. Kallas lubas, et valitsus täidab oma kohustusi vaatamata sellele, et tuleb raske aasta. Selge, et Eesti välispoliitiline kurss jääb samaks - prioriteediks liitumine ELi ja NATOga. Kallase sõnul arutas koalitsioon pikalt suhteid Venemaaga, tema arvates peab selles küsimuses initsiatiivi näitama ka Venemaa. Koalitsioon kavatseb lahendada rahvusvähemuste probleeme pragmaatiliselt - nt on kavas säilitada venekeelne haridus ka pärast 2007. a. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 23.01; Andrei Karatajev, Biznes&Baltija, 21.01)

Venemaa ajakirjandus

Riigikogu kinnitas Eesti uueks peaministriks Siim Kallase, kelle sõnul ei saa käesolev aasta olema kerge (muuhulgas Vene uusi sadamaid mainides). Eesti välispoliitiline kurss jääb samaks: valmistumine ELi ja NATOsse astumiseks. Uues koalitsioonileppes puudutatakse ka venekeelse elanikkonna õigusi: venekeelset gümnaasiumiharidust lubatakse säilitada ka pärast 2007. a. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 23.01)

Kui Mart Laarile sai selgeks, et tema valitsuskoalitsiooni asemele võib tulla vasakliberaalne valitsus, kuhu võib sattuda ka keegi vene poliitikutest, tegi ta lõhenenud koalitsioonile ettepaneku taas ellu ärgata, kuid seda ettepanekut ei võetud tõsiselt. Oma eilses esinemises Riigikogu ees avaldas uus peaminister Siim Kallas kahtlust, kas Eesti saab ELi ja NATOsse astuda eelnevalt olulisi probleeme lahendamata, nende hulgas heade suhete sisseseadmine Venemaaga. (Valentin Jelisejenko, Vremja MN, 23.01)

Eesti uus valitsus ei hakka midagi tegema, sest aasta pärast on valimised. Aleksandr Shegedini artikkel uue valitsuse moodustamisest: uutel koalitsiooni-partneritel on küll erinevad arusaamised põhimõttelistes küsimustes, kuid need suudeti lahendada kompromisside teel või lihtsalt aastaks külmutada. Autoril on pisut raskusi eestipäraste nimedega, nii on muutunud näiteks välisministrikandidaadi nimi Kriytiyna Oyulandiks. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 21.01)

OSCE esimees, Portugali välisminister Jaime Gama lubas Venemaa välisministrile Igor Ivanovile, et hoolimata OSCE missioonide väljaviimisest Eestist ja Lätist jätkab OSCE oma erinevate organisatsioonide kaudu inimõiguste monitooringut neis riikides. Tema sõnul on monitoorimine väga tähtis, seda ülesannet täidavad OSCE asemel teised rahvusvahelised inimõiguskaitse organisatsioonid. (Dmitri Gornostajev, Strana.ru, 24.01)

Vihane artikkel vene keele väljasuretamise katsetest endistes liiduvabariikides. Uuesti tuletatakse meelde albaania keele staatust Makedoonias kui pretsedenti, mille näitel peaks talitama ka Balti riigid, Ukraina jne. Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Dmitri Rogozini arvates peaks Makedoonia albaanlasi puudutava Orhidi lepingu printsiibid viidama spetsiaalsesse rahvusvähemuste õigusi käsitlevasse hartasse, nende printsiipide rakendamine võimaldaks Balti kodakondsuseta isikute probleemi lahendada nullvariandi järgi. (Jelena Kostjuk, Nadezhda Kozhuhhova, Vremja MN, 24.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's industrial output climbed 6.9% in 2001 from 2000, the Estonian statistics department said. Industrial output in December 2001 grew 6.2% from December 2000. (Afp, 22.01)

Rahvusvahelisel turismimessil Helsingis tutvustatakse uut turismimarsruuti Soome-Eesti-Pihkva oblast. (Severinform, 25.01)

Pihkva oblasti asekuberner Vladimir Blank tervitas VF riikliku tollikomitee otsust pikendada piiripunktide nimekirja, kuhu kuulub nüüd ka Petshorõ Pskovskije. Blanki sõnul on tollikomitee juhi Mihhail Vanini suuline lubadus lisada nimekirja veel Šumilkino ja Kunitšina piiripunkt. (IA Rosbalt, 22.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

2001. a. majanduslangus maailmas on kümmet Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riiki vähe mõjutanud. Nende majanduse aastakasv on jäänud 3,8% juurde. See on Rahvusvaheliste Uuringute Instituudi (Le Centre d'études et de recherche internationales) 2001. a. KIE riikide majandusnäitajate ülevaate peamine sõnum. Nimetatud mõju on olnud väike peamiselt tänu sellele, et majanduslangus sai alguse USAst, aga KIE riikide kaubavahetus on 60-70% ulatuses seotud ELi riikidega. Vastupidavust saab seletada ka sisemajanduse nõudluse paranemisega ja tootmisstruktuuride arenemisega konkurentsivõimeliseks ja efektiivseks. Kuid medalil on ka teine külg - inimeste vahel suurenev sotsiaalne lõhe KIE riikides. Juba juulis 2001 hoiatasid Viini võrdlevate majandusanalüüside Instituudi (L'Institut d'études économiques comparées de Vienne) eksperdid, et KIE riikide valitsuste majanduspoliitika on liiga karm ning liiga palju keskendunud võitlusele inflatsiooni vastu, mis tänaseks on jõudnud juba mõistlikule tasemele. Neil ei ole vaja panna liigset rõhku makromajanduslikule konvergentsile ELiga, mis on asjatult kiire ja kokkusobimatu nõudmistega, mida esitab elatustaseme mahajäämus. Liiga kiire liikumine eurotsooni võib osutuda "katastroofiks". (Dominique Gallois, Le Monde Économie, 21.01)

Rootsi ajakirjandus

Eesti ettevõte Norma, mis kuulub suures osas turvavöösid ja -patju tootvale Autolivile, sai 2001. a. kasumit 107 mln SEKi, mis on 12,8% suurem 2000. a. kasumist. Müük Läände kasvas 2001. a. 124% ja Venemaale 15%. Samuti tõusis Norma aktsiate hind möödunud aastal 2,4%. (Dagens Industri, 25.01)

Soome ajakirjandus

Tallinna kesklinna südames asuva Viru hotelli kõrval algab aprillis üks Eesti suurimaid ehitustöid. Viru väljakule rajatakse kaubandus- ja vabaajakeskus, teatasid SRV ja tema Eesti partneri Merko-ehituse esindajad. "Valge lubjakivi on tavapärane eesti ehitusmaterjal. Meie kasutame valget tsementi", ütles uue linnailme kujundanud arhitekt Vilen Künnapu. Teiseks peaehitusmaterjaliks on eritoonides klaas. "Proovime vältida ülikommertslikkust," ütles Künnapu. "Üritame tuua sinna samasuguse nüüdiskunsti muuseumi nagu on Kiasma." (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat; Leena Hietanen, Kauppalehti; Etelä-suomen Sanomat, 24.01)

Soome linn Turu tahab saada Läänemere pärliks. Intervjuu Turu kaubanduskõrgkooli rahvusvahelise majanduse professori Urpo Kivikariga. Ajalugu, kultuur ja majandus ühendavad linna teiste Läänemere linnadega. Kuigi Eesti turg on suhteliselt väike, on Soomel ja Eestil tihe majanduslik side. Eesti madalama palgataseme tõttu on mitmed Soome ettevõtted viinud toodete valmistamise naaberriiki. Ja kuigi Riia on Baltikumi suurim linn, on Soome koostöö Lätiga vähene. See-eest on Rootsi ettevõtted Lätis kindlalt kanda kinnitanud. "Läänemere rannal on huvitavaid piirkondi, näiteks Ida-Saksamaal ja Poolas, millede majanduse moderniseerimine annab võimalusi ka Turu piirkonna ettevõtetele," ütleb Kivikari. (Veijo Hyvönen, Turun Sanomat, 21.01)

Läti ajakirjandus

Venemaa tollikomitee kinnitas möödunud aasta lõpus nimekirja 107 piiripunktist, mille kaudu tohib Venemaalt välja vedada ümarpalki ja teisi puiduga seotud kaubagruppe. Nimekirjas ei olnud ühtegi Eesti piiripunkti. See on järjekordne Moskva katse orienteeruda kaubavoolud ümber Vene sadamatesse. Selline olukord ei ole soodne ei Eestile ega ka Pihkva oblastile. Lätil ja Leedul on aga hetkel õige aeg alustada aktiivse tegevusega puiduturul, sest eestlastel on juba sõlmitud lepingud Põhjamaade partneritega, mida üritatakse täita iga hinna eest. (Roman Golubev, Aleksandr Shahhov, Biznes&Baltija, 22.01)

Eestis väljatöötatud Linnuse Kali jõudis Coca-Cola süsteemi kaudu Aafrikasse, kus suurfirma Nigeeria ja Maroko divisjonid testivad eestlaste üht lemmikkarastusjooki. Initsiatiiv kalja kohta teabe saamiseks tuli lisaks Aafrikale ka Ungarist, Bahreinist, Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 22.01)

Energiaturu Inspektsioon korraldas reidi erinevatesse Eesti maakondadesse, eesmärgiga kontrollida tanklates müüdava vedelkütuse kvaliteeti. Paljud bensiiniproovid ei vastanud kehtivatele nõuetele, kusjuures selgus, et ebakvaliteetset bensiini müüvad nii väikesed firmad kui suurte kompaniide esindused - Lukoil, Shell ja Alexela. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 24.01)

Venemaa ajakirjandus

NRG-tehingu ebaõnnestumine suurendab põlevkivi kasutusvõimalusi. NRG-ajajärgu lõpp tähendab põlevkivitööstuses uut ajastut, mis vallandab ahelreaktsioonina terve rea positiivseid protsesse: uus põlevkivi ümbertöötlemistehnoloogia õlitööstuse tarvis, õlitehas, mis tähendab täiendavaid garantiisid Eesti põlevkivile ning annab kaevuritele kindlust tuleviku suhtes. Pole välistatud ka Eesti Energia ja Latvenergo ühinemiskõneluste taasalustamine. (Vladimir Skripov, Kommersant, 23.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Venemaa tollikomitee ja maksuministeeriumi käskkirja nõuete järgi muutus 1. jaanuarist Venemaa väljaannete Eestisse toomine võimatuks, kuid olukord lahenes pärast seda, kui VF suursaadik Eestis Konstantin Provalov pöördus tollikomitee poole. (Strana.Ru, 25.01)

Estonian cross-country skier Kristina Šmigun has tested positive for a banned substance. FIS informed the national association that the "A" test given by Šmigun last month had tested positive. Local media reported it was an anabolic steroid. The Estonian Ski Association Secretary General Raul Kinks said Šmigun protested her innocence. "Kristina said she has never used any banned substances and demands an urgent official analysis of the "B" test," Kinks said. (Afp; Interfax, 23.01)

Eesti on 31 Euroopa riigi seas suremuselt teisel kohal, kõige kõrgem suremus on Lätis, selgub EK uuringust. Eesti on suremuselt teisel ja sündivuselt 25. kohal. Läti on suremuselt esimesel ja sündivuselt viimasel - 31. kohal ning Leedu suremuselt 7. ja sündivuselt 29. kohal. (IA Rosbalt, 21.01)

Eestlane organiseeris Euroopas 107 pangaröövi. Eesti valitsus otsustas Austriale välja anda Jürgo Karda, keda kahtlustatakse mitme Austria ja Saksamaa rahaasutuse röövimises, tekitades kahju 700 miljoni euro väärtuses. (Ytro.ru, 22.01)

The zoo in the Estonian capital city Tallinn may be forced to feed dozens of rare Pere David's deer to its tigers unless it raises enough money to transport the animals to their native China. The zoo's population of the deer has rapidly grown to more than 100. "If the international animal welfare organisations do not come to our assistance, we can do nothing but feed them to the tigers," Mati Kaal said. Only 1.5 million Estonian kroons is needed to transport up to 70 deer to a nature reserve in China, but the zoo lacks the funds. (Afp, 24.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti suusataja Kristina Šmiguni 12. detsembril MK etapi järel võetud dopinguproov osutus positiivseks norandrosteroni suhtes. Šmigun, 1999-2000 MK teine, on üks kõige kindlam medalikandidaat Eesti olümpiakoondises. (Sport24.com, 24.01)

Kokkuvõte 11.-12. oktoobrini Pariisis toimunud kollokviumist "Eesti-Läti-Leedu: kümme aastat taasiseseisvumisest". Eesti poolt esinesid ettekannetega Eesti saatkonna majandusnõunik Andres Talvik Brüsselist, Peeter Mehisto haridusministeeriumist, Eesti Instituudi direktor Lore Listra ja Eesti Instituudi Pariisi filiaali direktor Tõnu Õnnepalu. Prantsuse-Eesti assotsiatsiooni presidendi Y. Plasseraud sõnul andis see eriti rikas ja mitmekülgne kollokvium reaalse pildi nende kolme riigi kümne aasta jooksul läbitud teest, ja erinevustest nende kolme ühiskonna vahel. Olles küll sunnitud konstateerima teadlikkust oma riikide suurest haavatavusest, tõestas diskusioonide võimsus ja emotsioonilisus, eriti julgeoleku ja Venemaa suhete teemal, et vähemalt nende mõistust ei ole keegi kunagi vallutanud. (Céline Bayou, Le courier des pays de l'Est, oktoober/2001)

Portreelugu "tõelistest Eesti kangelastest" - vendadest Voitkadest. Neil on oma Interneti lehekülg, raamat ja plaat. Peagi algavad nende loo põhjal vändatava filmi võtted. Nende nimi on pandud vorstidele, leivale ja süütevedelikule. (Kaija Grünthal (Helsinkin Sanomat), Courrier International, 3.01)

Belgia ajakirjandus

25. jaanuaril loositi Euroopa 2002/2004. a. jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel Belgiaga ühte alagruppi Andorra, Eesti, Bulgaaria ja Horvaatia. Belgia koondise treener Robert Waseige: "Mis puutub Eestisse ja Andorrasse, kes on näidanud tugevat vastupanu nii Hollandile kui ka Prantsusmaale, riskeerime me suure pettumuse osaliseks saamisega kui neid lihtsalt turistidena võtaksime." (Jean-François Lauwens, Le Soir, 26.01)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel Eesti suursaatkonnahoone Berliinis restaureerimisest ja selle taasavamisest möödunud aastal. Suursaadik Riina Kionka esindab väikest, kuid kõrgkultuurset Euroopa riiki Eestit, kes pärast tagasi võidetud iseseisvust taas kord oma iseteadlikkust tõestada saavad. Seda tõestas ka Eesti tolleaegse presidendi Lennart Meri liigutav kõne. Meri jaoks sulgus suursaatkonnahoone taasavamisega ring nii isiklikus kui ka poliitilises mõttes. Noorena oli Lennart Meri selles samas majas elanud, sealt iga päev koolis käinud. Seega pole mingi ime, et Meri jälgis erilise tähelepanuga maja restaureerimist. (Martin-Peter Kask, Bauwerk+Wir, 12/2001)

Norra ajakirjandus

"Anaboolsed steroidid - üllatav ja pettumust valmistav. Mul on olnud Šmiguniga palju kokkupuutumist ja seetõttu tunnen, nagu oleks mind kogu aeg petetud," ütleb Norra suusataja Bente Skari. Samas lisab ta, et on ühest küljest kurb saadud teate üle, kuna ta on Kristina Šmiguni hea inglise keele oskuse tõttu suhelnud temaga teistest välismaa suusatajatest rohkem. Teisest küljest on Skari aga rõõmus, et Šmiguni konkurents on ära langenud. (Robert Veiåker Johansen, Aftenposten, Nettavisen, VG, Dagbladet, 24.01, 25.01) Norra piiril on sellel aastal erilise tähelepanu all lastiga veokid Eestist ja Venemaalt. Mitmed neist ei vasta tehnilistele standarditele, kummid ei ole piisavalt head või on Norra talviste teeolude jaoks juht lihtsalt ebapiisavate oskustega. Sageli on aga kinnipidamise põhjuseks puudulikud dokumendid. (Trond Andersen, Telemarksavisa, 26.01)

Soome ajakirjandus

Ajalehe andmetel leiti Krsitina Šmiguni Itaalias tehtud dopinguproovist kahte anaboolset steroidi. Kaasaegsete testide tehnikaga B-testi tulemus tihti ei muutu. Seega ootab Šmiguni ees kahe või nelja aasta pikkune võistluskeeld. Eesti suusaspordile on Šmiguni vahelejäämine vähemalt sama raske löök kui Soome meeskonna massiline vahelejäämine Lahtis möödunud talvel. Ühtlasi saab Šmigunist Eesti esimene "kõrbenud" sportlase tippnimi. (Timo Järviö, Helsingin Sanomat; Juha Portaankorva, Kaleva; STT, Turun Sanomat, 24.01)

Teave Eesti parima naissuusataja Kristina Šmiguni positiivsest A-testist on mõjunud Eestis tõelise šokina. Tegemist on iseseisva Eesti spordiajaloo esimese dopingukahtlusega ja seda ei taheta hästi uskuda. Kristina Šmigun on olnud eestlastele nagu ideaalsportlane, kes on tippu jõudnud ilma riiklike treenerite abita või rahadeta, vaid ainult oma pere jõududega. See on andnud eestlastele usku sellesse, et ka väike riik võib rahvusvaheliselt hakkama saada. Kui suusataja avalik pilt on sedavõrd ihaldusväärne, siis dopinguteave on seda suuremaks löögiks. Eestlased tunduvad lihtsalt šokeerituna. Seda on märgata lugedes Interneti-arvamuskülgi. Esialgu usutakse viga testis ja ollakse Kristina poolel, kuid kui dopingukahtlus osutub tõeks, siis võib üldine arvamus olla vägagi hukkamõistev. (STT, Kaleva, 25.01)

Eesti möödunudaastane Eurovisiooni-võit ei olnud juhuslikult süllelangenud õnn, sest Eestis suhtutakse popmuusikasse täie tõsidusega. Eesti Eurovisooni eelvoor on aasta tähtsaim lauluvõistlus. Eesti tugevus seisnebki erinevas suhtumises, kuna tegelikult ei valita mitte esinduslugu Eurovisiooni jaoks, vaid korraldatakse ETV laulukonkurss, mille peaauhinnaks on ühtlasi pääs Eurovisooni lõppvõistlusele. Eesti popmuusika veteran Jaak Joala hindab Eesti eelvooru selle aasta taset väga heaks. Eesti huumorit väljendab ettepanek, et eelvooru järel võiks mittevõitnud lood anda hõimuvendade kasutusse, et ka nemad tuleval aastal osaleda saaksid. Eurovisooni korralduslik pool kulgeb edukalt. Eesti valitsus on adunud võistluse meediaväärtust ning riigi toetus garanteerib ürituse õnnestumise. Lauluvõistluse kõrvalmõjuna on Eestis tõusnud koguni toetus ELiga liitumisele. Eesti Eurovisooni-edu tagamaad näeb Sarasmo eestlaste lauluarmastuses, laulupidude ja koorilaulu väärtustamises. Samuti oskavad eestlased kultuuri laiemalt, eestluse väljendusena, käsitleda. Seetõttu võetakse ka reklaami ja popmuusikat tõsiselt. Lõppude-lõpuks on kultuur ju rahvusliku loovuse küsimus. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 26.01)

Enne Eesti Eurovisooni eelvooru kirjutatud artiklis avaldab autor lootust, et helilooja Maki Kolehmainen pääseks Eestit esindama, sest mitte miski ei mõjuks soomlaste Eurovisiooni-enesetundele paremini kui see, et nende nooditsura tooks null punkti lauluvõistluse kord juba võitnud naaberriigile. (Jukka Kangasjärvi, Aamulehti, 26.01)

Rootsi lauljanna Sahlene esindab Eestit Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserdil Tallinnas. Soome autori Maki Kolehmaise pala jäi Eesti finaalis kolmandaks. Eesti eelvooru tase oli ühtlaselt hea, nõrku esitusi ei olnudki. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 28.01)

Eesti kunstielu on vägagi vilgas, kuid eestlastest kunstnike üheks suurimaks probleemiks on Eestis puuduv korralik kunstiturg. Samuti on vähe ostjaid. Tallinna kunstihoone fondi juhataja Anu Liivak tõdeb, et kunsti tehakse peamiselt kultuurfondidest saadavate väikeste abirahade eest. "Kultuuriministeerium toetab peamiselt rahvusvahelist koostööd või suuremaid projekte, kuid üksikuid kunstnikke väga harva." (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 21.01)

Ka soomlastele tuttav eestlasest ooperilaulja ja teater Estonia täht Mati Palm tähistab oma 60-ndat sünnipäeva juubelinädalaga. Nädal on lauljale suur ettevõtmine. Alustatakse Giuseppe Verdi Ernaniga, kus Palm, bassbariton, laulab keskse Don Ruy Gomez de Silva osa. Bariton on tihti ooperi nn bad guy, kuid sel korral on lõpp õnnelik ja päevakangelane saab laulda viimase noodi. Intervjuu Palmiga. (Marja Krons, Etelä-Suomen Sanomat, 26.01)

Dirigent Arvo Volmeri juhendatava Oulu linnaorkestri 2002. a. kevadhooaeg on mõõdukas segu klassikutest ja huvitavatest haruldustest. 14. veebruaril esietendub Soomes Erkki Sven-Tüüri tšellokontsert. (Riikka Kalsi, Kaleva, 22.01)

Kultuurireise korraldavale Mäntsälä&Pornainen ühendus sai ELi raha kultuurireisideks ja koostööks Eesti Lahemaa rahvuspargiga. Lahemaa mõisad on Palmse, Sagadi, Kolga ja Vihula. Mäntsäläs on 15 mõisa, millest neli on avatud külastamiseks. (Etelä-Suomen Sanomat, 22.01)

Tartu rõivatootja AS Ilves-Extra valmistab riided ka Soome olümpiameeskonnale. Ainuüksi Soome meeskonnale valmistatakse 2000 paari pükse ja jakke. Lisaks valmistab Ilves riided ka Eesti ja Läti ning väiksemal määral ka Rootsi, Norra ja Taani meeskondadele. Ilves-Extra tegevjuhi ja omaniku Arvo Kivikase sõnul maksab ainuüksi Läti Olümpiakomitee riietuse eest miljon krooni. Soome meeskonna riietamine maksab märksa rohkem. Kuid Eesti meeskonnale kingitakse riided sponsorlusena. (Sami Lotila, Tekniikka ja Talous, 24.01)

Soome justiitsministeerium soovib vähendada välismaalastest vangide hulka vanglates ja saata kinnipeetavad karistust kandma kodumaale. Välisvangide hulk on viimastel aastatel suurenenud. Aasta alguses oli neid 263, neist suurim osa, 106, oli eestlasi, teisel kohal olid venelased. Augusti alguses jõustus Soomes Euroopa Nõukogu leping, mis lubab saata võõramaised vangid kodumaale ka ilma nende nõusolekuta. Ka Eesti on vastava lepingu ratifitseerinud. (Susanna Reinboth, Helsingin Sanomat, 23.01)

Eestist on saanud üks HIV kiiremaid levimispiirkondi maailmas. Möödunud aastal registreeriti ligi 1500 uut nakatumist, kaks aastat tagasi oli nakatunute arv vaid 12. Plahvatuslikult kasvava HIV-epideemia põhjusteks on narkootikumide kasutamine ja hoolimatus. Tutvustatakse eetrisse minevat saadet Pealtnägija: "Lõpu algus" (Silminnäkija: "Lopun alku"). (Ilta-Sanomat, 23.01)

Venemaa ajakirjandus

Rahvusvaheline Suusaliit informeeris Eesti Suusaliitu, et Kristina Šmiguni poolt eelmise aasta 12. detsembril Brussonis antud dopingu A-proov oli positiivne. Kui Kristina Šmiguni B dopinguproov samuti positiivseks osutub, on see Kristinat rahvuskangelaseks pidavale Eestile väga raskeks löögiks. (Maksim Domtshev, Vremja MN, 25.01)

Positiivne artikkel võluvast turismimaast Eestist, kus aastavahetusel täitsid hotelle 75-80% ulatuses vene turistid. Neid võiks olla veel palju rohkem kui poleks transpordiprobleemi. Ekspertide hinnangul on huvi tõusu põhjuseks Eestis pakutava hinna ja kvaliteedi optimaalne suhe. Venelasi meelitab ka see, et hinnad püsivad samal tasemel kogu aasta vältel. Vene turismifirmade töötajad märgivad samuti kvaliteetset eurotasandil teenindust, heatahtlikku õhkkonda, keelebarjääri puudumist suhtlemisel personaliga jne. (Ljudmilla Sorokina, Rossiiskaja Turistskaja Gazeta, 31.12 -20.01)