Nädal välismeedias: 14.-20. jaanuar 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Italian PM Silvio Berlusconi called for a stronger and larger EU which could ultimately include Russia. "I am enthusiastic to build a strong and large Europe, not only with 25 or 27 members, but also one which will include the Russian Federation, whenever that becomes possible," Berlusconi told. Despite recent statements which have placed the Italian leader among the continent's leading eurosceptics, Berlusconi described himself as "one of the most fervent supporters of enlargement (so much so) that I love to call for the reunification of Europe". Berlusconi called for a Europe which would exert its political muscle on the international stage. The EU should be "capable of pursuing an individual foreign policy towards the rest of the world" as well as "having the ability to intervene militarily in regional crises", the PM pointed out. (Afp, 19.01)

Leedu eurointegratsiooni valitsuskomisjoni teatel on 2002. aasta esimene poolaasta ELi intensiivintegratsiooni periood. EK esinduse juhi Leedu valitsuse juures, Petras Austreviciuse sõnul kavatseb Leedu sulgeda Hispaania eesistumise ajal teiste hulgas maksu-, justiits-, regionaal- ja põllumajanduspeatüki. (Interfax, 17.01)

Läti peaminister Andris Berzins on veendunud, et suurem osa valijatest toetab euroreferendumil Läti liitumist ELiga. Peaministri sõnul on diskussioon euroskeptikute ja eurotoetajate vahel normaalne, kuid valitsus peab tegema oma parima selgitamaks rahvale ELi probleeme ja eeliseid. (Interfax, 18.01)

USA ajakirjandus

Vähesed usuvad, et ELi laienemist oleks võimalik peatada. Samas aga võivad teatud tagasilangused ja viivitamised viia selleni, et laienemine lükkub edasi 2005. aastasse või isegi hilisemasse perioodi. Endiselt on komistuskiviks lahendamata jäänud keerulised küsimused, mis seotud tööturu ja põllumajanduse reformiga. Poolas nähakse laienemise võtmeriiki, kuid Poola valmisoleku osas on üles kerkinud kahtlused, mis võivad lükata laienemise 2004. või 2005. aastasse. Samuti võivad mõnedes nii liikmes- kui ka kandidaatriikides sel aastal toimuvad valimised komplitseerida laienemise kulgu. (Douglas Lytle, The Wall Street Journal, 11.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Intervjuu Itaalia peaminister Silvio Berlusconiga. Berlusconi esitab oma nägemuse Euroopa tulevikust ning lükkab tagasi süüdistused, justkui oleks tema puhul tegemist euroskeptikuga. Berlusconi kinnitab, et ta on kirglik ELi laienemise toetaja. Ta defineerib Euroopat mitte geograafilisest või ajaloolisest vaatepunktist nähtuna, vaid Euroopa ühise kultuurilise pärandi ning tsivilisatsiooni väärtuste järgi. Selle visiooni kohaselt kuulub Euroopasse ka Venemaa. Berlusconi sõnul tuleb süvendada suhteid Venemaaga ning Venemaa tuleb tuua lähemale NATOle, kaasates teda ka otsuste tegemisse. (Richard Owen, The Times, 14.01)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu ELi laienemisvolinik Günter Verheugeniga. Verheugen usub, et inimesed saavad järjest teadlikemaks, et hirm maailma allakäigu ees, mis ikka ja jälle Euroopa suurte projektide elluviimise eel tekib, on vale. Tõuseb teadmine, et ELi laienemiseta ei saavutata kogu Euroopas kauakestvat stabiilsust. Mida teha, kui sloveenid, eestlased ja lätlased aasta lõpuks liitumiseks valmis, Poola aga mitte? Sellele vastab Verheugen: "Kindlaksmääratud printsiibid kehtivad. Kui mõni riik 2002. a. lõpuks läbirääkimisi lõpetanud pole või ei täida mõnda liitumiseks seatud tingimust, siis ei soovita EK seda riiki uniooni vastu võtta." Ta lisab: "Risk, et Poola seda ei suuda, pole eriti suur." EK teeb kõik uniooni laienemisel graafikus püsimiseks, kuid seda vaid tingimusel, et kandidaatriigid täidavad täielikult kõiki liitumiseks seatud kriteeriume - see on ülim prioriteet. (Brigitte Kols, Frankfurter Rundschau, 16.01)

Austria ajakirjandus

ELi laienemisläbirääkimised agraarküsimustes toimuvad pisut kurioosses olukorras: praegu juhib läbirääkimisi Hispaania, teisel poolaastal Taani - kaks täiesti erineva agraarpoliitikaga riiki. Ühel pool struktuurselt arenemata abirahade saaja, kes kardab rahaliste vahendite mujale suunamist ELi idalaienemise korral, teisel pool modernse tööstuspõllumajandusega riik, kes kaotaks ära kõik tootmiskvoodid. Paistab, et siiski hakatakse jõudma mingile konsensusele, nii et ka uued ELi liikmesriigid toetusi saaksid. Üks on praegu kindel: veterinaar- ja hügieenistandardid peavad kohe pärast uute liikmesriikide uniooniga ühinemist neis kehtima hakkama. EK põllumajandusvolinik Franz Fischler toonitas aga, et ELi idalaienemine ei tohiks vähendada küsimuse kes, millal ja kui palju toetusi saab, olulisust. Fischleri sõnul võivad ELi kandidaatriigid oma maapiirkondade arendamiseks isegi rohkem rahasid saada, kui praegused ELi liikmesriigid. (Martin Kugler, Die Presse, 14.01)

Taani ajakirjandus

Isegi kui euro võeti iirlaste poolt suure vaimustusega vastu, ei paista hetkel kuskilt võimalust, et Iirimaa “ei” Nizza lepingule vaadatakse lähiajal ümber. Praegune olukord võib saada takistuseks Taani valitsuse ambitsioonidele lõpetada sellel aastal läbirääkimised idalaienemise osas. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 14.01)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Members of the European Parliament (EP) elected Pat Cox, the Irish leader of the Liberal Democrats group, as the 24th president of the EU's only directly elected body. Speaking to his colleagues after his win, Cox commited himself to a "stakeholder presidency" that dared to imagine an increasingly democratic EU. "We are building the democratic part of Europe," he said, adding that the parliament was essential to check and balance the powers of the "technocracy" of the 15-nation bloc. (Afp, Interfax, 15.01)

Irishman Pat Cox's election to head the EP may improve the odds of Ireland re-thinking its stunning rejection of the EU's Nice Treaty, but treaty opponents said what's done is done. "Either he should respect the Nice Treaty vote or maybe he should have a re-run (of his own election)," Roger Cole, head of the Peace & Neutrality Alliance (PANA), said after Cox was elected European Parliament president. Irish pro-EU campaigners say the fact that Cox is from Ireland, and is an independent not aligned with any major party, could help to quell fears that, as a small country, Ireland will lose much of its influence in European affairs in an expanded EU. "I think what Pat Cox's election proves is that small states and people from small states can make a mark just on the basis of quality," said Ben Tonra, political analyst at the Dublin European Institute. (Reuters, 16.01)

Spain's PM said the EU should build on the successful launch of euro cash to push more ambitious reforms and make Europe more competitive with the US. Jose Maria Aznar told the EP Spain would focus on revitalising economic and structural reforms in the EU during its six-month presidency of the bloc. The fight against terrorism and a push for the EU's enlargement process would be other top priorities of Spain EU presidency, he said. "The creation of an area of greater economic prosperity and social gains will provide (a) focal point for the work of the presidency," Aznar said. "During the past decade, Europe has experienced a drop in its per capita income relative to the US. We must promote the modernisation of our economies in order to achieve more growth." Aznar said Spain would give priority to five issues at a mid-March EU summit in Barcelona: review of pan-EU transport links, liberalisation of the energy market, more integration in financial services, credible strategies for better employment and improved education. (Reuters, 16.01)

Europe needs to work much more closely with the US if it genuinely wants to rein in terrorism, Spanish Jose Maria Aznar told the EP. "Spain would like the union to play a more active role against terrorism in the international ambit," said Aznar as he set out the priorities of the Spanish EU presidency. "A first step towards that end would be the development of close cooperation in matters of criminal law with the US," he said. Combating terrorism is a top priority for Spain during its six-month turn at the EU presidency that began January 1, not least because of its own protracted campaign against the violent Basque separatist group ETA. (Afp, 16.01)

Poland and Britain agree on the need to reform the EU’s system for farm subsidies, the agricultural ministers of the two countries said. "We agree with the proposals made so far," Polish Agricultural Minister Jaroslaw Kalinowski told after meeting his British counterpart, Margaret Beckett. "We would be pleased to accept them." EU members are due to begin debating a reform of Common Agricultural Policy this summer. Many proposals have been aimed at reducing direct and production subsidies in favor of paying farmers to responsibly manage land or of supporting rural communities through other mechanisms. Beckett said Britain believes a reform of CAP would be beneficial to EU members, candidate countries and global agricultural trade. Reform of CAP would also simplify enlargement, she said. "There is no doubt in my mind (CAP reform) could make both the issues of negotiations and the issues of transition easier," Beckett told. (Afp, 14.01)

USA ajakirjandus

EPi uus president, iirlasest Pat Cox, jätab EK presidendi Romano Prodi ELi reformide läbiviimises enda varju. Juba räägib Cox ELi ittalaienemisest ja tal on suured plaanid: EK presidendi otsevalimised ning ELile suurema seadusandusliku võimu andmine. Euroopa demokraatia võidaks tugevama parlamendi kaudu. Küsitlused näitavad, et ELi kodanikud usaldavad EPi rohkem, kui EKd. (The Wall Street Journal, 16.01)

Suurbritannia ajakirjandus

EP presidendiks valitud iirlane Pat Cox lubas olla president, kes loob Euroopa tulevikuks sobiva parlamendi. Viidates ELi lähenevale ittalaienemisele, mis kaasab mitmeid väikeriike, sõnas Cox, et tema taust - väikese partei liige ning väikeriigi kodanik - "on jõuliseks sõnumiks laienevale Euroopale." (Peter Norman, Financial Times, 15.01)

Iirimaa ajakirjandus

EP presidendiks valitud iirlasest Pat Cox peab ELi laienemist "kõige olulisemaks sündmuseks" Euroopa praeguses arengujärgus. Tema sõnul on ees ootamas " aasta täis imelisi väljakutseid." (Deaglan de Breadun, The Irish Times, 16.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Äsjavalitud EP president iirlane Pat Cox on "hull Euroopa järele". Tal tuleb veel vaeva näha, et oma kaasmaalasi veenda teistkordsel katsel Nizza lepingu poolt hääletama. Referendum tuleb ilmtingimata käesoleval aastal läbi viia. "Paljud inimesed on Euroopa küll oma taskusse pistnud, kuid ei hoia teda oma südames. Euroopa on olnud Iirimaale imeliseks vahendiks vabaduse saavutamisel, teda rahaliselt aidates. Euroopa tegi lõpu Iirimaa sõltuvusele koloniaalriigist Suurbritanniast,” ütles Cox. (Jean-Pierre Langellier, Le Monde, 17.01)

Intervjuu Hispaania välisminister José Maria Aznariga Hispaania eesistumisest, terrorismivastasest võitlusest ja ELi laienemisest. Euroopa tulevikukonvendi president Valéry Giscard d'Estaing ei usu "kahel kiirusel liikuvasse ELi", kuid Aznari sõnul eksisteerib niisugune Euroopa juba Schengeni ruumi, euro ja Eurokorpuse näol. Tulevikus saab näha, kas mõned riigid soovivad saavutada veel täiuslikumat institutsionaalset ning majanduslikku integratsiooni, mis garanteerib erinevuste respekteerimise. Küsimusele, kas peaks omavahel siduma ELi laienemisläbirääkimised ja uued läbirääkimised ELi finantseerimisküsimuste asjus pärast aastat 2006, vastab Aznar: "Me oleme otsustanud lõpetada ELi laienemisläbirääkimised 31.12.02. Selleks on kolm tingimust - respekteerida erinevuste printsiipi - võtta vastu need, kes on valmis; respekteerida acquis communautaire’i; jääda Berliinis 2006. aastani kokku lepitud finantstingimuste juurde. Edaspidi saab juba arutleda uute finantsperspektiivide üle. Kui me tahame, et ELi laienemine toimuks ettenähtud ajal, ei tohi me neid kaht teemat ühildada." Küsimusele, kas ELi laienemine saaks toimuda ka siis, kui iirlased hääletavad taas Nizza lepingu vastu, vastab Aznar, et kindlasti mitte. Sel juhul tuleb leida mingi teine lahendus. (Marie-Claude Decamps, Arnaud Leparmentier, Le Monde, 17.01)

Lissaboni tippkohtumisest, kus otsustati EL kümne aastaga muuta maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimeliseks regiooniks, on möödas juba kaks aastat, kuid nende eesmärkide saavutamine nõuaks ELilt vähemalt 3% majanduskasvu. Hispaania majandusminister Rodrigo Rato arvates saab majanduskasvu tagada struktuurireformide, turgude liberaliseerimise ja pakkumisele rajatud majandusega. Liberaliseerimise suhtes on kõige teravam olukord elektriturul piirangute eemaldamisega, kuna seda blokeerib Prantsusmaa. Olukorra teeb eriti teravaks see, et Barcelona tippkohtumine toimub vaid viis nädalat enne Prantsusmaa valimisi. Ratot ärritab poliitiline argument: "Prantsusmaa on üks viieteistkümnest liikmesriigist ja kõigil riikidel on oma spetsiifilised probleemid. Kui asi jõuab selleni, et riigisisesed valimised hakkavad takistama otsustusprotsesse ELis, oleme jõudnud raskesse situatsiooni." (Marie-Claude Decamps, Arnaud Leparmentier, Le Monde, 19.01)

ELis tekitab tõsist poleemikat tulevases ELi harta preambulas "moraalsele ja vaimsele pärandile" viitamine. Püha Tool, koos Itaalia ja Saksamaa valitsuse toetusega, pooldab selle vahetamist väljendi "religioosne pärand" vastu. Lionel Jospin ja Jacques Chirac on aga selle vastu, selgitades et see võib tekitada Prantsusmaale põhiseaduslikke probleeme, kuna Prantsusmaa on mittereligioosne riik. (Henri Tincq, Le Monde, 18.01)

Alates 2003. aastast peavad ELi ettevõtted, kes värbavad veoautojuhte Ida-Euroopa riikidest, neid tasustama Lääne tariifide järgi. Seda näeb ette 17. jaanuaril Euroopa Parlamendi poolt lõplikult vastu võetud reglement "juhtide atesteerimisest". Reglemendiga on rahul ka ettevõtete juhid ning ametiühingud, lootes, et see aitab meelitada tööle rohkem noori ja aitab vältida sotsiaalset dumpingut. (Rafaële Rivais, Le Monde, 19.01)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu Hispaania peaminister José Maria Aznariga ELi eesistumisest ja uniooni laienemisest. Hispaania eesistumisaja motoks on "rohkem Euroopat", mis ei tähenda mitte ainult võitlust terrorismi vastu vaid ka eurole üleminekut, majanduslikke reforme, ELi idalaienemist ning läbirääkimisi kandidaatriikidega. Lisaks tuleb intensiivistada ELi ja Venemaa vahelist koostööd. Intervjueerija väitel tahab Hispaania laienemisläbirääkimisi ja finantsteemat teineteisest rangelt lahus hoida, siiski kardavad peamiste ELi rahastajariikide kodanikud, et nemad üksi peavad ELi laienemiskulutusi kandma. Küsimusele, millal Hispaania enam ELi toetusfonde ei vaja, vastab Aznar: "Hispaania on saavutanud viimastel aastatel tänu makroökonoomilisele stabiilsusele, eelarvedistsipliinile ning tähtsatele reformidele suurema majanduskasvu, kui enamik ELi liikmesriike. Me tahame ise võimalikult kiiresti ELi keskmist saavutada. Hispaania areng võidab uute ELi liikmesriikide kaudu rohkem, kui seda suudaks teha ükski teine abinõu." Eelmisel kevadel oli Hispaania pikaajalise üleminekuperioodi kehtestamise vastu isikute ja tööjõu vaba liikumise osas, mida nõudsid Saksamaa ja Austria. Aznar pole ka praegu oma suhtumist selles küsimuses muutnud. Pärast Hispaania ELi liikmeks saamist ei hakanud hispaanlased mitte riigist välja rändama, vaid vastupidi - paljud emigrandid tulid kodumaale tagasi. Ei tohi unustada, et uute liikmesriikide majanduskasvu võimalused on stiimuliks just nendesse riikidesse emigreerumiseks. (Nikolaus Nowak, Welt am Sonntag, 13.01)

EK eelarvevolinik Michaele Schreyer tahab ELi eelarve rahastamiseks otsest euroopa maksu sisse viia, mida maksaksid kõik ELi kodanikud. "Me peaksime looma otsese lüli maksumaksja ja ELi eelarve vahele," nõuab Schreyer. Siiani moodustab ELi eelarve 96 mrd eurot, mis teeb ühe ELi kodaniku kohta umbes 21 eurot kuus. (Welt am Sonntag, 13.01)

Taani ajakirjandus

Taanit ei ole isoleeritud kui ELi kõige põgenikevaenulikumat riiki, isegi kui Taani valitsus kavatseb senist välismaalaste poliitikat veelgi rangemaks muuta. EKl ei ole mingeid ametlikke kommentaare Taani valitsuse ettepanekutele ning viimaseid ei nähta Brüsselis just hirmutavatena. Viimasel ajal on mitmed Euroopa riigid pöördunud samasse suunda kui Taani ja selle tulemusena paluti detsembris EKl välja töötada karmimad reeglid perekondade ühendamise ja asüüliprotseduuri osas. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 18.01, Berlingske Tidende, 17.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Rootsi ajakirjandus

Rootsi on ELi liikmesriikidest ainsana hakanud terrorismis kahtlustatavaid välja andma nende kodumaadele. Seda tehakse ka juhul, kui kahtlusaluse kodumaal on seadustatud surmanuhtlus ja vangide piinamine on täiesti tavaline. (Per Jönsson, Dagens Nyheter, 18.01)

Venemaa ajakirjandus

Carnegie Moskva keskuse ajakirja Pro et Contra vastutav sekretär Vene-ELi suhetest: Moskval peab tekkima terviklik poliitika suhete kohta ELi kui sellise, mitte aga erinevate liikmesriikidega. Venemaal teostatavate reformide puhul peaks silmas pidama nende õigusliku baasi vastavust üldeuroopalikele normidele. Venemaa-ELi suhete arengu pessimistliku stsenaariumi järgi ei jõua pooled olemasolevatest deklaratsioonidest edasi, optimistliku stsenaariumi puhul arvestavad pooled partneri eripärasusi ja otsivad majanduskoostöö võimalusi. (Timofei Bordatshov, Moskovskije Novosti, 16.01)

Intervjuu EK Moskva esinduse juhi Richard Rightiga Euroopa laienemisest. Righti arvates on 9 riigil reaalsed võimalused saada ELi juba 2004. aastal. Juttu on ka energiadialoogist (ELi tuleb 53% Vene naftaekspordist ja 62% Vene maagaasist). Venemaa astumine ELi praegu päevakorras pole, kuid toimub majanduslike ja poliitiliste suhete süvenemine. Järgmine EL-Vene tippkohtumine toimub 28.05 Moskvas, Right usub optimistlikult, et seal saab rääkida Venemaa ja ELi edasisest lähenemisest. (Viktor Vodolazhski, Vek, 18.-25.01)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EK esimehe Romano Prodi sõnul on vaja alustada majandusliidu moodustamisega, kuna ELi riikide ühinemine valuutaliiduga on juba lõppenud ja euro on võetud kasutusele. Prodi sõnul on nüüd vaja täita ELi programm majandus- ja sotsiaalvaldkonnas. (Interfax, 16.01)

The European Commission (EC) forecast slower economic growth this year in the EU and urged the 15 member countries to press ahead with structural reforms promised two years ago. Economic growth in the EU was "likely to be lower" in 2002 than in 2001, the EC said. "Indeed, a moderate pick-up is foreseen for the first half (of 2002) based on a return in confidence, the resilience of private consumption (supported by further falls in inflation) and a rebuilding by business of inventories in order to meet future demand," the Commission said. (Afp, 15.01)

USA ajakirjandus

Euroopa uus valuuta ei ole hajutanud vanu probleeme: kõrged sotsiaalmaksud ja rangete tingimustega tööturg on viinud Saksamaa stagnatsiooni. Ka Berliini partnerid on minemas allamäge. Maailma tabanud majanduslangus ähvardab muutuda ELi poliitiliseks probleemiks. Unioon peab toime tulema 10 uue liikmesriigi vastuvõtmisega, samuti tuleb enam tähelepanu pöörata kaitsekulutustele, vähendamaks sõltuvust USAst. (Jim Hoagland, The Washington Post, 16.01)

Rootsi ajakirjandus
Rootsi peaminister Göran Perssoni sõnul peavad ELi liikmesriigid tõstma tempot majanduslike reformide osas, kui Euroopa tahab saavutada püstitatud eesmärki saamaks maailma kõige silmapaistvamaks ja asjatundlikumaks majanduspiirkonnaks 2010. aastaks. Persson teeb ettepaneku, et need ELi liikmesriigid, kes soovivad edasi minna küsimustega nagu energia maksustamine ja ühine ELi patent, peaksid ära kasutama võimaluse süvendatud koostööks ja laskma kangekaelsetel jääda praeguse päevakorra juurde. (TT, Dagens Nyheter, 14.01)

Kui Rootsi ühineb EMUga, ootab neid ees pigem kõrgem inflatsioon kui tugevam SEK. Selliste tulemusteni on jõudnud Handelsbankeni majanduse osakond viimaste uurimuste põhjal. Põhjusena tuuakse välja, et lähemate aastate jooksul oodatakse Rootsi majanduselt ELi keskmisest suuremat kasvu. (Gunnar Örn, Dagens Industri, 18.01)

Hoolimata heast finantsolukorrast ei vasta Rootsi siiski EMUga liitumise nõuetele. Rootsi üleminekut eurole takistab liiga kõikuv SEK, mis ei ole seotud Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2ga. (Sigrid Boe, Dagens Nyheter, 15.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Lithuanian President Valdas Adamkus pressed his case for Baltic nations to join the NATO military alliance in talks with President George W. Bush. Adamkus offered a joint appeal to Bush on behalf of Lithuania, Latvia and Estonia to grant the Baltics membership in NATO at a summit in Prague in November. "We covered a lot of topics as far as NATO is concerned, bilateral cooperation between Lithuania and the US," Adamkus told. Bush held out some hope, affirming his support for NATO enlargement for "all those nations ready to meet NATO's requirements and contribute to common security," said Sean McCormack, spokesman for the White House National Security Council. "The president urged Lithuania and all aspirants to NATO membership to keep up their efforts and reforms," he said. Adamkus said Bush told him that all those who would like to join NATO "should actually be ready for it, there should be no exceptions made, no privileges given to anybody, and that message should be conveyed through me to other participating nations." (Reuters, 17.01)

NATO membership is not a "gift" and the nine waiting candidate countries must accept it is a heavy responsibility, secretary general George Robertson said. He said decision would be taken in November on the applications of Albania, Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Macedonia, Romania, Slovakia and Slovenia. "The countries that are going to join NATO are not simply going benefit from NATO membership." Robertson would give no inkling which candidates would get the nod. "I don't know the answer and nobody knows the answer," he said. (Afp, Interfax, 16.01)

NATO liigub edasi koostööeesmärkide saavutamisel Venemaaga, kinnitas alliansi peasekretär George Robertson. Ta lisas, et Venemaaga suhete areng on üks alliansi töö prioriteetsuundi. Robertsoni sõnul on tegemist erinevate küsimustega, muuhulgas USA juhitava terrorismivastase võitlusega, milles koostööd tehakse. (RIA Novosti, 16.01)

Leaders of nine ex-communist nations hoping to join NATO will meet in Bucharest in March as they prepare for a November summit that could grant them membership. NATO foreign ministers are due to meet in the Icelandic capital Reykjavik in May to discuss the alliance's enlargement. (Afp, 16.01)

Balti riikide presidendid lükkasid tagasi Venemaa nõudmise siduda NATOsse astumine Baltimaade ühinemisega Euroopa tavarelvastusleppega. "Ma ei seo neid kahte küsimust. Kui Venemaal on oma seisukoht, tuleb selle üle polemiseerida," ütles Leedu president Valdas Adamkus pärast kohtumist Eesti ja Läti presidendi Arnold Rüütli ja Vaira Vike-Freibergaga. Vene meedia vahendas läinud nädalal Moskva ametnike hoiatust, et kui Eesti, Läti ja Leedu astuvad NATOsse leppega ühinemata, siis tekib hall ala, millesse võib pumbata igasuguse koguse relvastust. (IA Rosbalt, 16.01; Interfax, 14.01)

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin peab mõttetuks arutleda Venemaa võimaliku ühinemise üle NATOga. Ta on seisukohal, et Vene poliitikute "avangardistlik loba sel teemal peab lõppema ja mida varem, seda parem". Ta pööras tähelepanu asjaolule, et selle teema arutelu jätkumisel langevad automaatselt ära kõik Moskva vastuväited Balti riikide alliansiga liitumisele. Rogozin toonitas, et Venemaa suhted NATOga peavad olema kui "alliansi suhted teise alliansiga" ehk "liitlaslikud". (Interfax, 15.01)

Poola president Aleksander Kwasniewski arvates ei mõjuta NATO laienemine Poola-Vene suhteid. Kwasniewski toonitas, et ta näeb Euroopat ühtsena, kus Venemaal on tähtis koht. Venemaa ja Poola teatasid uuest ajastust kahepoolsetes suhetes, mis muutusid keeruliseks pärast NLi lagunemist. (Interfax, 16.01)

Läti peaminister Andris Berzins kohtus USA senaatorite abide rühmaga, kes viibis Lätis NATO kandidaatriikide visiidi raames. Berzinsi kinnitusel ei ole NATOsse pürgimine Läti jaoks omaette eesmärk, vaid pikkaajalise arengu, julgeoleku ja ühiskonna stabiilsuse garantii. Berzins toonitas Balti riikide koostööd teel NATOsse, tuues esile ühisprojekte kaitsekoostöö valdkonnas. (Interfax, RIA Novosti, 19.01)

Läti võtab osa NATO sõjaõppustest Strong Resolve, mis toimuvad selle aasta märtsis Poolas. Nendel NATO poolt esmakordselt korraldavatel õppustel valmistuvad alliansi liikmesriikide ja programmi “Partnerlus rahu nimel” liikmed kriisiolukordade ühislikvideerimiseks. (Interfax, 20.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Venemaa presidendi Vladimir Putini visiidil Prantsusmaale tõstatas Prantsuse president Jacques Chirac oma südamele lähedased teemad - "Venemaa ja ELi vaheliste partnerlussuhete arendamine" ning "Venemaa rolli suurendamine NATO ettevõtmistes, lähtudes võrdsuse printsiibist". Täpsemalt tahab Chirac, et Venemaa ja kümme NATO uut liikmesriiki moodustaksid "nõukogu kahekümnele", et lahendada ühiseid probleeme ning toime tulla kriisisituatsioonidega. See idee ei meeldi aga USAle. Venemaa ettepanekul otsustasid Pariis ja Moskva koheselt luua "Prantsuse-Vene julgeoleku nõukogu", kus osaleksid nimetatud riikide välis- ja vajaduse korral ka kaitseministrid. (Jan Krauze, Le Monde, 17.01)

Rootsi ajakirjandus

Kui NATO laieneb Balti riikidesse, siis seisavad nende alliansivabad naabrid Rootsi ja Soome uute küsimuste ees. Kas mõlemad riigid jäävad vastavalt oma aastatepikkusele traditsioonile järgima ühtseid suundi julgeolekupoliitikas ja sel juhul, millise suuna nad võtavad? Või valivad nad eraldi teed - üks NATO liikmelisuse ja teine neutraalsuse? Mitmed märgid möödunud sügisest näitavad, et võimalikuks võib osutuda viimane variant. Samal ajal kui Rootsi näitas üles suurt solidaarsust USA vastu pärast 11. septembri terroriakte, hoidis Soome valitsus madalat profiili. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 16.01)

Venemaa ajakirjandus

Leedu presidendi Valdas Adamkuse USA visiidist. USA president George W. Bush kinnitas Adamkusele, et uute liikmete vastuvõtmisel NATOsse ei tohi kellelgi olla mingeid privileege ja kõiki kandidaate hinnatakse võrdsetel alustel. Adamkuse sõnul kinnitas Bush oma toetust alliansi edasisele laienemisele. Mõlemad liidrid toonitasid, et Leedu astumine allianssi ei mõjuta negatiivselt sõprussuhteid Venemaaga. (Strana.ru, 18.01)

Riias lõppenud tippkohtumisel töötasid Balti riikide presidendid välja ühispositsiooni, millega Leedu president Adamkus läheb USAsse. Kuigi Lääs on alati kinnitanud, et Moskval pole NATO laienemise suhtes vetoõigust, muudab Vene rahulolematus Euroopa ja USA ettevaatlikuks. Venemaa arvamust, et Balti riikide NATOsse astumisele peab eelnema Läti, Leedu ja Eesti Euroopa tavarelvastuslepingus osalemise reguleerimine, toetavad ka paljud eurooplased. (Katerina Labetskaja, Vremja Novostei, 17.01)

Riias toimus Eesti, Läti ja Leedu presidentide kohtumine, kus arutati riikide ELi ja NATOsse astumisega seonduvaid küsimusi, kohtumise tulemustest annab Leedu president Adamkus aru USAs, kuhu sõidab lähipäevil. Balti riikide välispoliitilised eesmärgid on ühesugused, kõik nad tahavad saada ELi ja NATOsse. (Vladimir Vodo, Kommersant, 16.01)

Intervjuu Poola president Aleksander Kwasniewskiga Vene-Poola suhetest, juttu on lepingulisest baasist - ratifitseerimata on oluline investeeringute kaitse leping; majandussuhetest, suhete arendamise võimalustest, EList, Kaliningradist, Katõnist ja NATOst. Muuhulgas kinnitab Kwasniewski Poola sügavat veendumust, et NATO laienemine ei ole vastuolus Venemaa julgeolekuhuvidega. Venemaa ja NATO suhete modifitseerimise protsess peaks toimuma evolutsiooni teel. (Ksenia Golovanova, Kommersant, 16.01)

NATO ekspertide grupp eesotsas alliansi peasekretäri asetäitjaga poliitilistes küsimustes Günther Altenburgiga lõpetas inspektsioonireisi Lätti. Altenburg on veendunud, et alliansi laienemise etapp ei tekita mingeid poliitilisi vastuväiteid ja on kooskõlas uue Euroopa julgeolekustruktuuriga. (Vladimir Taranov, Parlmentskaja Gazeta, 15.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia’s outgoing finance minister Siim Kallas was asked to head a new government. "The president has entrusted Siim Kallas with the task of forming the next government," said a statement from the office of President Arnold Rüütel. The announcement came a few hours after Kallas's Reform Party and a second group, the Centrist Party, concluded a coalition agreement that cited membership of the EU and NATO as foreign policy priorities. The Centrist Party, formerly the main opposition group, and the Reform Party decided to put aside their ideological differences on economic policy in order to ensure Estonia wraps up EU talks this year and receives an invitation to join NATO. The Center-Reform coalition will "conclude the negotiations for Estonia's accession to the EU, paying special attention to defending Estonia's national interests in the process," it said in a statement. The coalition also pledged to maintain defense spending at two percent of gross domestic product (GDP) and other commitments taken to prepare for NATO membership. (Afp, 18.01)

The man whose signature is carried on the first banknotes of the Estonian kroon introduced in 1992 is set to become PM. His party has already formed a coalition with the Centrist Party, and is expected to be confirmed into office by the parliament within two weeks despite having a minority of seats. (Afp, Interfax, RIA Novosti, 18.01)

Estonia's president said he had picked the outgoing Finance Minister to form the next government, which is expected to take a harder line in talks with Brussels on EU membership. Tax-slashing Reform and social democratic Centre are political opposites. Both support EU and NATO membership, but Centre has sometimes urged a harder line in talks with Brussels. The issues on which the new cabinet would take a tougher stance in EU talks are not clear, but Estonia still has difficult negotiations left over the energy sector, where it wants to restrict market liberalisation, and the sale of duty-free goods. It has closed only 20 of 31 negotiating "chapters," the same as larger EU laggard Poland, while Latvia and Lithuania have closed 23 chapters. The parties have agreed not to change tax policy, a key compromise as Reform wants to keep Estonia's unusual flat income tax system while Centre prefers a progressive tax regime. (Reuters, Interfax, 18.01)

Eesti võib saada oma ajaloo esimese naisvälisministri, kuna Eesti uues valitsuses on Reformierakonna kandidaat sellele kohale Riigikogu liige Kristiina Ojuland (35). Peaministrikandidaat ja Reformierakonna esimees Siim Kallas kinnitas pärast Keskerakonnaga koalitsioonilepingu allkirjastamist, et Ojuland on kõige tõenäolisem kandidaat välisministri kohale. (Interfax, 18.01)

USA välisminister Colin Powell saatis kirja ametist lahkuvale Eesti peaministrile Mart Laarile, väljendades kindlust, et Eesti jätkab uue valitsusega senisel kursil. Colin Powell väljendas oma kirjas veendumust, et Eesti tulevik on kindel ja turvaline, sest Eesti on end kindlalt sidunud vaba maailma väärtussüsteemiga. (Interfax, 15.01)

Estonian president Arnold Rüütel called for his country and Lithuania to improve military cooperation with joint military purchases. He said the move could ease and speed up the integration of the two countries into NATO. "We are both aspiring to NATO membership, and are both striving to fulfill the requirements to spend 2% of the GDP on the defence budget," said Rüütel. "I think we can better achieve these objectives if we conduct, for example, joint purchases in military cooperation," he said, adding that costs could be reduced by joint purchases. Rüütel was in Lithuania for a one day official visit with bids by the Baltic states to join the EU and NATO top of the agenda. (Afp, 17.01)

Eesti, Läti ja Leedu presidendid ütlesid Riias kohtudes, et Balti riikide suhted Venemaaga peaksid olema stabiilsed, sõbralikud ja pragmaatilised. Eesti president Arnold Rüütel sõnas, et Eesti-Vene suhted on olnud minevikus üsna komplitseeritud, aga kinnitas samas oma soovi neid parandada. Ta lisas, et kahepoolsed suhted on hästi edenenud kultuuri vallas. (Interfax, RIA Novosti, 15.01)

Eesti president keeldus usaldamast välisministeeriumit Venemaa presidendiga kohtumise ettevalmistamisel. Vastupidiselt välispoliitilisele tavale hakkab president Arnold Rüütli ja Venemaa riigipea Vladimir Putini kohtumist eriesindajana ette valmistama presidendi kantselei direktor Tarmo Mänd. Rahvaliidu esimees ning riigikogu väliskomisjoni liige Villu Reiljan peab eriesindajate määramist õigustatuks: välisministeerium pole pidanud oluliseks idasuunalist tööd arendada. (IA Rosbalt, 16.01)

Riigikogu ei toetanud Keskerakonna algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu, kuna koalitsioon nägi eelnõus kakskeelsuse tekkimise ohtu. Samas kiitis parlament heaks keeleseaduse muutmise eelnõu, vastavalt millele on ametiisikutel õigus nõuda riigikeelt mittevaldava isiku käest tõlki, kelle nimetatud isik ise kinni maksab. (RIA Novosti, 15.01)

Valitsus ei toetanud EÜRP algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lihtsustaks Eesti kodakondsuse saamist pensionäridele. Samas toetas aga valitsus Keskerakonna algatatud kodakondsuse saamiseks taotluse läbivaatamise tähtaegade lühendamise seaduse eelnõu. Eelnõu algajate hinnangul kiirendab see dokument märgatavalt venekeelse elanikkonna naturaliseerimist Eesti ühiskonda. Nende arvates “omab ülalmainitud seaduseelnõu heakskiitmine teatud positiivset jõudu, sh ka välispoliitilises mõõtmes”. (RIA Novosti, 15.01)

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin teatas, et kaebas EN ministrite komitee esimehele Leedu välisminister Antanas Valionisele Eesti võimude tegevuse peale. Rogozin ütles ajakirjanikele, et tõstatas kohtumisel Valionisega küsimuse Eesti võimude venitamisest Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku registreerimisel. Saadik märkis, et pöördus järelepärimisega ENi ministrite komitee poole, kuna Eesti on jämedalt rikkunud inimeste vaba tahte avaldust. (Interfax, 16.01)

Venemaa Riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov leiab, et “võimsaks positiivseks impulsiks” Venemaa ja Balti riikide heanaaberlike suhete tugevdamisel võib kujuneda sotsiaalsete õiguste tagamine venekeelsele elanikkonnale Eestis ja Lätis. (IA Rosbalt, 15.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

President Arnold Rüütel nimetas 18. jaanuaril peaministri kandidaadiks lahkuva valitsuse rahandusministri, endise Eesti Panga presidendi ja Eesti krooni isa Siim Kallase. Endine peaminister Mart Laar, kes juhtis paremtsentristlikku kolmikliitu, astus tagasi 8. jaanuaril arvates, et lahkhelid ministrite vahel võivad ähvardada Eesti püüdlusi ELi ja NATO suunal. (Le Figaro, 19.01)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel valitsuse tagasiastumisest, selle põhjustest ja tagajärgedest. Valitsuskriis, mis ei puhkenud mitte poliitiliste erimeelsuste tõttu vaid oli ajendatud hoopis intriigidest ning võimuvõitlusest, ei too endaga kaasa muutusi Eesti eesmärkides liituda ELi ja NATOga. Peaminister Mart Laar ja tema parteikaaslased muutusid suurele osale rahvast ebapopulaarseks seoses riigis läbi viidud karmide reformidega, mis omakorda muutsid endise nõukogude vabariigi üliliberaalseks musterriigiks. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on aga Eesti poliitika võtmefiguur. Tallinnas käivad jutud nagu omaks Savisaar kadunud KGB dokumente ning kasutab nendest saadud infot sihipäraselt. Liberaalsetesse reformidesse suhtub Savisaar skeptiliselt, kuid integratsiooni Euroopasse ei sea ka tema küsimärgi alla. Rahva hulgas on ELi skeptikute hulk kahanenud - 59% rahvastikust hääletaks uniooniga liitumise poolt - tulemus, mille võib Arnold Rüütli presidendiks saamise arvele kirjutada. Ka Rüütel ei poolda radikaalseid reforme, tänu millele leiab ta uusi ELi toetajaid rahvagrupis, kes siiani kartsid uniooniga liitumisest tulenevat liberaliseerimist. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 15.01)

Venemaa suursaadik Eestis tegi ettepaneku kahe riigi presidentide kohtumise korraldamiseks. Kahe naaberriigi riigipead kohtusid viimati 1994. a., kui kirjutati alla Vene vägede Eestist väljaviimise leping. Kaheksa aastane vaikus oli tingitud poliitilistest erinevustest, Eesti taasiseseisvumise tõttu haavata saanud Venemaa rahvuslikust uhkusest ning keerulistest suhetest endise Eesti presidendi Lennart Meriga. Veel mõnda aega tagasi püüdis Moskva säilitada Eesti üle kontrolli, eelkõige Venemaale strateegiliselt tähtsa sadama tõttu Idas. Samuti püüti raskendada Eesti pääsu NATOsse ning taheti takistada OSCE missiooni sulgemist Tallinnas. Eesti presidendivahetus eelmise aasta oktoobris aitab ehk kaasa suhete paranemisele Venemaaga. Ekspresident Lennart Meri ei varjanud oma antipaatiat Venemaa suhtes. Meri isa küüditati kolm korda Nõukogude võimude poolt ning ta suri 1983. a. ühes Venemaa sadamas. Meri järglasel Rüütlil on omamoodi komplitseeritud suhted Venemaaga, kuid samas ka rohkem kontakte. Rüütel oli Eesti kommunistliku partei juht ajal, mil Eesti iseseisvuse saavutas. Vastastikune mõistmine Eestiga sai Venemaale veelgi tähtsamaks seoses kaks nädalat tagasi avatud naftasadamaga Primorskis, mistõttu koostöö Venemaa, Soome ja Eesti vahel on möödapääsmatu. Suurim bilateraalne probleem, millele Eesti on püüdnud lahendust leida, puudutab kahe riigi vahelise piirilepingu sõlmimist, mida Venemaa ei ole siiani ratifitseerinud. Lahendamata piiriküsimus raskendab aga Eesti pääsu ELi ja NATOsse. (Robert von Lucius, FAZ, 15.01)

Rootsi ajakirjandus

Eesti uus valitsus hakkab selgemaid piirjooni võtma. President Arnold Rüütel esitas peaministrikandidaadiks senise rahandusministri Siim Kallase. ELi ja NATO suunas liikumine jätkub ja maksupoliitika jääb muutmata. Seda võib lugeda Reformierakonna ja Keskerakonna vahel sõlmitud koalitsioonileppest. Reformierakonnale jääb peale peaministri koha ka välisministri koht. Viimaseks võib suure tõenäosusega saada Kristiina Ojuland. (Reet Waikla, Dagens Industri, 19.01, Dagens Nyheter, 18.01)

Norra ajakirjandus

Selle aasta kevadel ootab Norra kuningas Harald endale külla Eesti president Arnold Rüütlit. Külaskäik oleks vastuvisiidiks Norra kuninga ja kuninganna Eesti visiidile 1998. a. sügisel. Esialgsete andmete järgi peaks Eesti president viibima riigivisiidil Norras 10.-11. aprillil. (ANB, Bergenavisen, 18.01)

Soome ajakirjandus

Valitsuskriis on märk sellest, et poliitiline kultuur ei ole Eestis veel stabiliseerunud, kuna valitsus ei vahetu mitte regulaarsete valimiste, vaid sisepoliitiliste intriigide tõttu. Noores riigis on valitsuste ebastabiilsus mõistetav ning see ei osuta tõsisemale sisemisele kriisile. 90ndate jooksul on Eesti ajanud äärmuslikku turumajandusele suunatud ja uusliberalistlikku majanduspoliitikat. Majanduskasv on olnud kiire, kuid samal ajal on rahvas kokku puutunud kapitalismi jäisema poolega. Ühiskond on jagunenud võitjateks ja kaotajateks ning kogu rahva identiteet näib kohati kadunud olevat. “Maarahva meheks” peetava Arnold Rüütli võitu presidendivalimistel võib pidada vastureaktsiooniks nimetatud tendentsile. Eesti sisepoliitiline joon võib küll olla muutumas, kuid välispoliitika nurgakiviks jääb endiselt püüdlus saada nii ELi kui NATO liikmeks. (Juhtkiri, Kaleva, 14.01)

Eesti valitsuskriis lõppes oodatult kui president Rüütel nimetas uue valitsuse moodustajaks rahandusminister Siim Kallase. Reformierakonna ja suurima opositsioonipartei Keskerakonna koostatud valitsusprogramm peaks olema just nende valijate meele järgi, kes süüdistavad võimukandjaid kiirete muudatuste keerises rahva tahaplaanile jätmises. Kaksikliit lubab tõsta pensione, algklasside õpilastele tasuta koolilõunat ja üleminekut suveajale, samuti on plaanis sillaühenduse rajamine mandri ja Saaremaa vahele ning lisatoetused kohalikele omavalitsustele. Pensionide tõstmiseks kavatsetakse lisaraha muretseda teede- ja sideministeeriumi ning majandusministeeriumi ühendamise ja Eesti mainekujunduskampaania lõpetamise teel. Senine välispoliitiline liin püsib muutumatuna. Kaksikliidu suurimad erimeelsused seisnevad majanduspoliitika põhimõtetes, kuid mõlemad osapooled on teatanud, et nad ei kavatse valitsuskoalitsioonis oleku ajal nendes küsimustes muudatusi läbi suruma hakata. Opositsiooni jäänud Isamaaliit ja Mõõdukad süüdistavad endist koalitsioonipartnerit populismis. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 19.01)

Eesti saab paari nädala jooksul valitsuse, mis tugineb Edgar Savisaare Keskerakonnale ja Siim Kallase Reformierakonnale. Selle tagajärjel langeb enamus sotsiaalseid pingeid seni aetud liberaalsele majanduspoliitikale ja presidendi soovitud regionaalne tasakaal omandab suurema tähelepanu. President Rüütli populaarsus on olnud valitsusparteidele märgiks poliitilise eliidi ja rahva vahelisest lõhest, mis omakorda pani neid mõtlema oma võimalustele järgmistel valimistel. ELi-kriitilise Keskerakonna võimuletulek meenutab Soome poliitilist situatsiooni vahetult enne ELiga liitumist. Kuigi Eesti sisepoliitikasse tuleb uusi rõhuasetusi, jätkub välispoliitiline kurss muutumatuna. Rahvusvaheliselt kogenud Kallas veab koos reformierakondlasest välisministriga liitumisläbirääkimisi, Savisaar toob aga rahva enamuse otsuste taha. President Rüütel on avamas dialoogi Moskvaga, mis näib tal eelkäijast paremini õnnestuvat. (Jarmo Virmavirta, Suomen Kuvalehti, 3/2002)

18. jaanuaril allkirjastatud koalitsioonilepingu kohaselt saab Reformierakond 6 ja Keskerakond 8 ministriportfelli. Reformierakond säilitab ka Riigikogu spiikri koha. Välisministriks saab tõenäoliselt reformierakondlane Kristiina Ojuland, kes on liberaalide fraktsiooni esimees Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Koalitsioon loodab saada Riigikogus piisavalt toetust, kuigi enamuse saavutamiseks napib paar häält. Kallase sõnul kavatseb kaksikliit juba aprillis koostada lisaeelarve, kus kajastuksid ka valitsuse uue osapoole prioriteedid. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.01)

Reformierakond ja Keskerakond alustasid valitsusläbirääkimisi. Kõik viitab sellele, et peaministriks saab praegune rahandusminister Reformierakonna esimees Siim Kallas. Isamaaliidu parlamendifraktsiooni esimees Tiit Sinissaar toetab Kallase kandidatuuri, kuid on vastu keskerakondlasest peaministri võimalusele: “Meie seisukohalt on oluline, et jätkuks seni aetud keele-, rahvus-, välis- ja majanduspoliitika hoolimata sellest, kas võimul on enamus- või vähemusvalitsus. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 15.01)

Helsingi Ülikool promoveerib juunis kaheksa uut audoktorit, sealhulgas Eesti president Arnold Rüütel, kes on varem pidanud Eesti Põllumajandusakadeemia rektori ametit. (Helsingin Sanomat, 18.01)

Läti ajakirjandus

Keskerakond ja Reformierakond saavutasid kokkuleppe majanduspoliitika osas. Suurimaid lahkarvamusi kutsus esile maksupoliitika, mis otsustati jätta muutmata. Lahendamata jääb ka erastamise küsimus. Üldiselt saab tõdeda, et erilisi muudatusi Eesti majanduses oodata ei ole. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 16.01)

Venemaa ajakirjandus

Valitsuskriisist Eestis. Kui alguses näis, et valitsuskriis on osa ettevalmistusest NATOsse astumiseks (teeb ruumi poliitikuile, kellel on lihtsam hoida tasakaalu Moskva ja Brüsseli vahel), siis möödunud nädala lõpuks oli selge, et konflikt on lokaalse iseloomuga ja põhjendatav omavalitsuste valimiste lähenemisega. Kõige tõenäolisema peaministrikandidaadina nimetasid nii vasakpoolsete kui parempoolsete esindajad Siim Kallast. Edgar Savisaart, keda tõenäoliselt eelistaks Moskva, peetakse liiga autoritaarseks ja odioosseks. ELi ja NATOt peetakse Eesti välispoliitika “pühaks lehmaks” ja sinna jõuab Eesti ükskõik millise juhiga. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 15.01)

Arnold Rüütli läbirääkimised Leedus toimusid “suhete järsu teravnemise taustal”. Eestlased ja leedulased on teineteisesse alati jahedalt suhtunud, siiani pole see aga kahepoolsetes suhetes väljendunud. Kuid nüüd arenes Leedu populaarses satiirisaates “Jalgrattauudised” eestlaste aadressil tehtud naljade pärast peaaegu diplomaatiline skandaal. Vastuseks Eesti diplomaatide pahameelele tuletas Leedu pool meelde Eesti välisminister T. H. Ilvese hiljutisi ütlemisi intervjuus USA ajalehele The Wall Street Journal. (Vladimir Vodo, Kommersant, 18.01)

Intervjuu Venemaa Riigiduuma välissuhete komitee esimehe Dmitri Rogoziniga Leedu-Vene suhetest Muuhulgas leiab Rogozin, et “Vilnius peab hukka mõistma inimõiguste rikkumised Eestis ja Lätis”: ENi ministrite komitee eesistujana ei saa Leedu seda tegemata jätta. (Viktor Sokolov, Strana.ru, 18.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

VF Teede- ja sideministeerium plaanib osa kaubavoogudest suunata Peterburi sadamast Soome, Eesti ja Läti sadamatesse ja piiriületuspunktidesse seoses raudteevagunite tühjakslaadimise ebarahuldava olukorraga. (Regions.ru, 15.01)

Pihkva oblasti asekuberner Vladimir Blank on 18. jaanuaril visiidil Eestis eesmärgiga arutada kaubaterminali ehitamist Eesti-Vene piirile. Terminali ehitamine lihtsustab Venemaalt Eestisse toodavate kaupade töötlemist, mille tulemusena vähenevad transpordikulud, veosõidukite arv ja järjekorrad piiriületuspunktides. (ABNews.ru, 16.01; IA Rosbalt, 17.01)

USA ajakirjandus

Kommunismi ajal seisid inimesed NLi vabariikides järjekordades kõnniteedel asuvate kioskite juures, kustutamaks oma janu kaljaga (kvas). NLi kokkuvarisemisega kali peaaegu kadus turult, kuid on nüüd tagasi ning on sattunud kohalike ettevõtete ja Coca-Cola Co. turundussõja keskmesse. Coca-Cola Co. on alustanud mitmete kalja kaubamärkide ülesostmist. Eelmisel aastal, näiteks, osteti Eesti populaarseima kalja kaubamärk "Linnuse kali." (J. Michael Lyons, Chicago Tribune, 13.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Seoses Argentina valuutakriisiga pöördusid pilgud ka teiste riikide nagu Leedu, Eesti, Bulgaaria ja Hongkongi poole, kes ühel või teisel ajal sidusid oma rahvusliku valuuta dollari või Saksa margaga (nüüd euroga). Balti riikides oli oma raha sidumine Saksa margaga eelkõige poliitiline otsus - pikaajalise protsessi üks etapp, mille vältel tahetakse integreeruda EMUga. Neile riikidele on valuutakomitee üleminekusüsteemiks. (Muriel Motte, Le Figaro economie, 12.01)

Norra ajakirjandus

Elektroonikakontsern Expert Eilag astub järgmiseid samme saamaks Põhjamaade üheks suuremaks majapidamiselektroonika ketiks. Detsembris laienesid nad veelgi ida suunas ostes ära Expert Eesti. Nüüd võetakse üle Expert Taani ja saadakse veel ühe Taani elektroonikakontserni omanikuks. Samuti on plaanis avada kauplus Reykjavikis. (Dagens Næringsliv, 18.01)

Soome ajakirjandus

Balti riigid eesotsas Eestiga on juba pikka aega ajanud edukat, stabiilse vahetuskursiga rahanduspoliitikat. Hoolimata sellest, et Argentina on sarnase valuutakomitee poliitika tagajärjel kriisi sattunud, on olemas head eeldused, et Balti riigid suudavad jätkata senist liini. EMUga liitumine kõrvaldaks valuutaspekulatsioonide riski täielikult. Juba aastal 2006 võib euro Eestis, Lätis ja Leedus käibel olla. Soome Panga analüütiku Pekka Sutela koostatud raportist selgub, et Balti riigid on Argentina saatusest õnnelikult pääsenud tänu oma väiksusele, mille tõttu on nii sise- kui välisvõlg olnud väike ega ole andnud ruumi valuutaspekulatsioonidele. Õnn õnnetuses on olnud see, et pangakriisid antud piirkonnas on viinud pangandussektori välisomanike kätesse, mis Soome ja Rootsi omanike usaldusväärsuse tõttu veelgi stabiilsust lisab. Sutela hinnangul seisab Balti riikidel ees veel mitmeid väljakutseid, moodsa heaoluühiskonnani on veel pikk tee käia. Siiski paistab Eestil hästi minevat, mille märgiks on ka Soome riigile kuuluva rõivavabriku tootmisüksuse üleviimine nimelt Soome lahe lõunakaldale. (Juhtkiri, Richard Brander, Hufvudstadsbladet, 17.01)

“Eelmisel aastal Eestit külastanud 1,5 mln välisturistist moodustasid soomlased enam kui poole. Seetõttu arvestatakse ka tulevikus Eesti turismiäris eriti soomlaste huvidega”, rõhutas Eesti suursaadik Soomes Matti Maasikas Põhjamaade suurima reisimessi “Helsingin Matkamessut” raames toimunud Eesti esitlusel. Eelmisel aastal vähenes esmakordselt reisijate arv Helsingi-Tallinn liinil, samas on soomlaste ööbimised Eestis kasvanud, mis annab tunnistust sellest, et soome turistid on avastamas Eestit väljaspool Tallinna. Samas anti üle ka auhinnad Eesti turismi arendamise eest Tallink Finland Oy-le, Turismiajakirjanike gildile, Suomen Messut’le ja Eesti Kuurortide Liidule. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 19.01)

Hämeenlinnas asuv kaitseministeeriumile kuuluv rõivafirma VPU Pukutehdas, kus valmistatakse peamiselt mundreid jm vormiriietust, kavatseb koondada poole oma töötajaskonnast ning viia suurema osa õmblustöödest üle oma Eesti tehasesse, mille konkurentsivõime on suurem ning tootmist hõlpsam vastavalt nõudlusele ümber korraldada. (STT-Uutispäivä Demari, 15.01)

Läti ajakirjandus

Järgmisel nädalal jõuavad Eesti poodidesse müügile tuntud vene viinad “Gzhelka”, “Posolskaja”, “Staraja Moskva” ja “Zolotoje koltso”. Vene AS Moskovski zavod Kristall ja Eesti firma Onistar sõlmisid lepingu Kristalli toodangu tootmiseks Eestis ja realiseerimiseks Balti riikides. Kristalli peadirektori Aleksandr Timofejevi sõnul peavad nad Eesti firmat väärikaks partneriks ja on huvitatud oma toodangu realiseerimisest Balti riikide turgudel. Allkirjastamise tseremoonial viibisid VF suursaadik Konstantin Provalov, Eesti majandus- ja välisministeeriumi esindajad. (Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 14.01)

Viru Kalatööstuse OÜ peatas töö konservikarpe tootvas tsehhis Toilas. Põhjuseks on alates käesoleva aasta 1. jaanuarist rakendunud uus kauba käsitlemise kord vabatsoonides, mis halvas paljude ettevõtete ekspordi. Samuti pole välistatud, et Eesti kalatootjad leiavad mingi lahenduse, kasutades Läti vabamajandustsoone. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 17.01)

Tallinna prügimäel alustati esmakordselt elektri- ja soojuse tootmist jäätmetest. Firma Essent Baltic juhi Edgar Vigantsi sõnul on tema firma valmis realiseerima sarnaseid projekte ka teistes Balti riikides. Projekt on ökoloogiliselt kasulik, osa rahast andsid Hollandi ja Rootsi keskkonnakaitsefondid. Vigantsi sõnul on Eesti projekt väga hästi õnnestunud, investeeringud ei ületanud oletatavat summat ja kasumit on juba praegu saadud oodatust rohkem. (Natalja Vassiljeva, Biznes&Baltija, 17.01)

Hansatee marketingidirektor Viljar Jaamu esines initsiatiiviga ehitada Tallinnasse punaste laternate kvartal, kuna see peaks meelitama kohale rohkem turiste. Selle ettepaneku taga on tõsised põhjused: ELi astumisel kaotatakse tax-free kaubandus, mis kärbib paratamatult soome turistide arvu. Soomlasi huvitavad Eesti traditsiooniliselt odav alkohol ja seksiteenused. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 18.01)

Varia

Taasiseseisvumise järgne murrang kajastub muuhulgas ka välisministeeriumi personalisituatsioonis - töötajate keskmine vanus on 30 aasta ringis, 25% diplomaatidest on naised, kellest enamus on abielus. Kes Saksamaa olukorda teab, sellel tõusevad niisuguseid numbreid kuuldes juuksekarvad peas püsti.
Christina Krischel, Das Corps, 16.01

Uudisteagentuurid

The surprise sacking of the head of Estonia's public service television ETV will not affect the organization of the next Eurovision Song Contest, which ETV has pledged to stage in May. "There is no direct link between the preparations ETV is making to organize the Eurovision Song Contest and the dismissal of ETV's chief," the executive producer for the contest and head of ETV's foreign relations department, Juhan Paadam, said. The Estonian Broadcasting Council, the state body supervising the public broadcasting sector, dismissed ETV director-general Aare Urm for failing to stick to the public service format, evading government regulations to remove advertising and for lack of cooperation with the regulator. (Afp, 16.01)

Tallinna linnakohtus alanud protsessil eitasid kolm vene marurahvuslast Allan Hantsom, Sergei Vassetðkin ja Sergei Seleznjov oma väljaantud ja Eestis levitatud infolehtedes rahvustevahelise vaenu õhutamist. Hantsom ütles kohtule, et nende väljaantud infolehe Kolovrat eesmärk oli tutvustada Eestis elavatele venelastele vene ajalugu ja õigeusku objektiivselt. Kolovratis kujutasid kohtualused Eestit kui iidset venelastele kuuluvat territooriumi ning eestlasi kui reeturlikke, vägivaldseid, autundeta, juute ning venelasi vihkavaid inimesi. Lingvistiliste ekspertiiside järgi kasutasid Hantsom, Vassetðkin ja Seleznjov Kolovrati numbrites juutide ja eestlaste kohta korduvalt halvustavaid väljendeid ja epiteete. (Interfax, RIA Novosti, 16.01)

USA ajakirjandus

Lühiülevaade näitusest: "Baltlased: nonkonformistlik ja moderne kunst Nõukogude ajastul", mida eksponeeritakse USAs 17. märtsini. Kuigi Balti riikide kunstnikelt eeldati okupatsiooni ajal sotsialistliku realismi tõekspidamistest kinnipidamist, arenes kunst neis riikides kõigele vaatamata. (Lawrence van Gelder, The New York Times, 17.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel naisekandmise võistlusest Eestis. Artikli autor käis Väike-Maarjas, kus sellelaadne võistlus toimus. Tal oli hea meel, et Tallinnast välja sai, kuna see linn pidavat igav olema. Võtvat veel tükk aega, kuni Tallinn suudab endalt maha raputada sovetliku pärandi. Eestlased on uhked ja natsionalistlikult meelestatud, seetõttu võõramaalastele soovitab ta inetuid hooneid nähes eestlastele naeratada ning öelda: "Very Soviet era". Samas aga on heal järjel hotellimajandus, mis on järele jõudmas ELi standarditele. Ühe näitena nimetab artikli autor Schlössle hotelli, mis on tema sõnul suurepärane, "isegi märksa mõjuvõimsam" kui Grand Palace Riias. (Michael Thompson-Noel, Financial Times, 12.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ülevaade Prantsusmaa metsandusametnike külaskäigust Eestisse. Mets, mida Eesti pindalast on 40% ehk 2 miljonit hektarit, on maastikupildis valdav. Sellest on riigimetsa 750 000 hektarit. Kuid täiesti uuenenud Riigimetsa Majandamise Keskuse ülesandeks ei ole ainult puidu tootmine, kuna puhkemajandus (näiteks palkmajakeste püstitamine turistide jaoks), loodusressursside säilitamine ja jahindus on samuti integreeritud nende haldusalasse. Külaliste sõnul on eestlased rahvas, kes on otsustavalt pöördunud näoga 21 sajandisse, pannes suured lootused haridusele ja uutele tehnoloogiatele. Eesti elanike dünaamilisus, efektiivsus ja lootus arengusse sisendavad optimismi riigi tuleviku suhtes. (Bernard Guedon, Jean-Claude Insenman, Pierre-Jean Morel, Claude Prudent, Arborescences, 9-10/2001)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel Eesti suursaadikust Saksamaal Riina Kionkast. Põnevamat elulugu, kui suursaadik Riina Ruth Kionkal, ei suudaks ükski kirjanik välja mõelda. Kionka on külma sõda näinud kolmest küljest: USA kodanikuna ning Raadio Vaba Euroopa kaastöötajana Münchenis, praktikandina lõhenenud Berliinis, kus Ida ja Lääs silm silma vastu seisid, ning ühe esimese naisdiplomaadina taasiseseisvunud Eesti välisministeeriumis. Taasiseseisvumise järgne murrang kajastub muuhulgas ka välisministeeriumi personalisituatsioonis - töötajate keskmine vanus on 30 aasta ringis, 25% diplomaatidest on naised, kellest enamus on abielus. Kes Saksamaa olukorda teab, sellel tõusevad niisuguseid numbreid kuuldes juuksekarvad peas püsti. Riina Kionka suhtub sellesse rahulikult, sest seniajani on naiseks olemine nö. meeste alal, nagu diplomaatia, vaid kasu toonud. (Christina Krischel, Das Corps, 16.01)

Austria ajakirjandus

Artikkel Eestist ja Tallinna vaatamisväärsustest. Ristsõnamõistatustest on kõigile teada: eestlased (der Este), põhja-eurooplased nelja tähega. See, et eestlaste kodumaa on paksude metsadega, puutumatute lõputute liivarandadega imeilus maa, mille pealinnaks on Tallinn - üks kõige romantilisematest ja meeleolukamatest keskaegsetest Euroopa linnadest, peaks olema austerlastest puhkajatele absoluutne salapärasuse tipp. Hämmastav linn, imetlusväärne riik. Ei läinud kümmet aastatki, kui endine nõukogude vabariik nii kultuuriliselt kui majanduslikult Ida-Euroopaga hüvasti jättis ning end jõukate Põhja-Euroopa riikidega ühte ritta sättis. Tänu eestlaste heale ärivõimele ja Rootsi ning Soome massilistele investeeringutele saavutati majandusime. Aastast 1997 UNESCO kultuuripärandiks nimetatud Tallinn on kui hästihoitud arhitektuurijuveel - ehitised kõigist 13-19.sajandi arhitektuuristiili epohhidest, romaanist gootini, renessansist, barokist ja klassitsismist kuni juugendini välja. (Harald Steiner, Bordjournal sügis-talv, 2001/2002)

Rootsi ajakirjandus

Üllatuslikult hakkab Silja Line saabuval suvel kurseerima Helsingi ja Visby vahel vahepeatusega Tallinnas. Kruiisilaevaks saab Silja Opera, mis on küll enam tuntud õnnetu Silja Albatrossi nime all. Laev on nii põlenud kui "uppunud" ja viimasel ajal kruiisilaevana sõitnud Lõuna-Hiina merel. Praegu on laeva nimeks Superstar Taurus. Silja Line kommunikatsioonidirektor Tuomas Nylund teatas, et laev hakkab sõitma Läänemerel alates 29. juunist Helsingi-Visby vahet kolm korda nädalas. Ühtlasi meenutab ta ka, et Tallinkil hakkab sellel suvel käima uus suur laev M/S Romantika. "Hea tunne on vastata väljakutsele täiesti uue kontseptsiooniga," ütleb selle peale Nylund. (Mosse Wallén, Dagens Industri, 18.01)

Norra ajakirjandus

Tromsø filmifestivalil näidatakse sellel korral ida poolt pärit filme. Eestit on esindamas Arto Okki sürrealistlik film "The Highway Crossing". Autori arvates on film lõbus ja lisaks sellele ka kena vaadata. Peale Eesti on festivalil esindatud ka soome, venemaa ja tšehhi filmid. (Trygve Aas Olsen, Dagbladet, 20.01)

Soome ajakirjandus

Eesti politsei poolt avalikustatud ametliku narkokuritegevuse raportile tuginedes on narkoprobleem Eestis jätkuvalt murettekitav. Narkokuritegude arv on kahe viimase aastaga peaaegu kümnekordistunud. Ametivõimude kohaselt peegeldub statistikas osaliselt politsei suurem tähelepanu antud probleemi suhtes. Narkokuritegevuse regionaalne jaotumine annab siiski tunnistust sellest, et Eesti ühiskond tervikuna ei ole veel ohus. 90% narkokuritegudest on sooritatud Tallinnas või Kirde-Eestis, kus need moodustavad kuritegude koguarvust 41-43%. Probleem on ebaproportsionaalne ka rahvuslikku koosseisu arvestades; mitte-eestlasi on narkokurjategijate hulgas 86%, eestlasi 14%. Eriti on suurenenud heroiini ja amfetamiini, ent ka kodusvalmistatud narkootikumide tarbimine. Narkootikumide levimist on võimalik tõkestada narkootikumide salakaubavoogude sulgemisega, tõhustades koostööd Põhjamaade tolli- ja politseistruktuuridega ning karmistades kontrolli riigipiiril. (Mart Ummelas, Kaleva, 14.01)

“Karu süda lööb Eestis rekordeid”, kõlab filmiretsensiooni pealkiri. Siberi metsades aset leidvast müstilisest armastusdraamast on saanud taasiseseisvumisaja vaadatuim kodumaine film Eestis. Retsensendi arvates olid nii põhjamaised kaadrid kui nii mõnedki süþeelised pöörded lausa hingematvad. “Tahtsin filmida seda, kuidas üksindus inimese meeltele mõjub ja panin tähele muudatusi ka endas, kuigi olin sobivat võttepaika otsides üksi tundras vaid kolm nädalat”, kommenteeris linateose valmimist reþissöör Arvo Iho. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 17.01)

Mahukas ülevaade Eesti suusatamise ajaloost ja hetkeseisust. Edu pandiks on suurel määral olnud meeste suusakoondise treener Mati Alaver ja Anatoli Ðmigun. “Veel paar aastat tagasi ei oleks me ilma soomlaste abita hakkama saanud, kuid juba Ramsau MMil 1999. a. tulime oma jõududega toime.” Kuigi suurte suusamaadega võrreldes on Eestis kandepind väike, loodab treener Alaver Salt Lake Cityst Eestile medalit. (Lauri Järvinen, Suomenmaa, 18.01)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Eestis elava vene luuletaja ja ajakirjaniku Andrei Tantsõreviga, kes käis koos teiste venekeelsete luuletajatega Peterburis. Tantsõrevi sõnul ei tunne ta ennast Eestis immigrandina, kuigi rahvastevahelisi probleeme on seal piisavalt. Tantsõrevi arvates on Eesti venekeelse elanikkonna probleemide aluseks sotsiaalsed põhjused, nt 70% narkomaanidest Eestis on venelased ja seda mitte oma rahvuse tõttu, vaid sellepärast, et nende vanematel ei ole tööd. Tantsõrevi arvates on vaja õppida eesti keelt, pidada lugu eesti rahva tavadest ja kultuurist, kuid jääda samal ajal venelaseks. Eesti venelaste probleemiks on tugeva diasporaa puudumine. (Irina Natsharova, Izvestija, 14.01)

Eestis algas kohtuprotsess kolme noormehe üle, keda süüdistatakse rahvustevahelise vaenu õhutamises. Kohtualused andsid välja ajalehte Kolovrat, mis on organisatsiooni "Vene rahvuslik ühtsus" regionaalväljaanne. Tartu Ülikooli semiootika kateedri ekspert, kelle poole KAPO pöördus ajalehetekstide lingvistilise ekspertiisi saamiseks, ütles ajakirjanikule, et tekste ei saa pidada rahvustevahelist vaenu tekitavaks, küll aga saab neid sel eesmärgil kasutada. Tekstid ei kutsu üles võitlusele, pigem on sõnum “meid diskrimineeritakse ja meil on vaja ennast kaitsta”. Süüdistajad püüavad kohtu tähelepanu pigem pöörata ajalehe sümbolile - stiliseeritud haakrist, mille kasutamine pole aga Eestis keelatud, veelgi enam, neid kasutavad oma iga-aastastel kogunemistel endised SS 20 diviisi veteranid. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 17.01)

Autor, kes on Vene politoloog, kirjutab kaasmaalaste õiguste olukorrast Lätis, Eestis (kuigi Eesti on ratifitseerinud kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti, Euroopa põhivabaduste ja õiguste konventsiooni ja EN vähemusrahvuste raamkonventiooni, ei kasutata neis sisalduvaid juriidilisi norme Eesti siseriiklikus seadusandluses, jne) USAs, Ukrainas jne. Autor rõhutab venekeelse informatsiooni kaasmaalasteni toomise tähtsust ja analüüsib erinevaid informatsioonivahendamise võimalusi. (Leonid Barinov, Nezavisimaja Gazeta, 17.01)