Nädal välismeedias: 7.-13. jaanuar 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Public support in Estonia for joining the EU rose to 58% in December. The number of opponents to Estonia joining the EU stood at 30%, with the remainder undecided, according to the poll conducted by the Emor. The increased support from 53% in November was mostly due to higher numbers of elderly Estonians backing membership following the strongly pro-EU stance taken by newly elected President Arnold Rüütel. (Afp, 7.01)

France and the Czech Republic again voiced reservations on the possible "big bang" entry of 10 new countries to the EU, Czech FM Jan Kavan said. "French FM Hubert Védrine and I agree that only countries which have met the membership criteria can join the EU," Kavan said. The two ministers criticized the stance taken by the EC, which they said favours the so-called "big bang" approach. Kavan said his country is one of the most advanced in the membership negotiations, having completed most of the negotiation chapters. The Czech minister added that he did not see why other countries that were less advanced in negotiations, should be allowed to join at the same time. He did not specify the countries. (Afp, 10.01)

New EU president Spain said that funds from the bloc's huge farm budget should be phased in for candidate countries over a five-year transition period. Speaking to a EP committee in Brussels, agriculture minister Miguel Arias Canete said Spain planned to wrap up what are expected to be tricky enlargement negotiations on agriculture by the end of its six-month term. "In spite of all the difficulties that need to be overcome, Spain very much wants to reach an agreement," he said. "We are in favour of a transitional period for aids, phasing them in over five years." The sentiment is in line with thinking at the EC, where officials say that granting farmers from eastern Europe immediate and unfettered access to the bloc's 40-billion-euro-a-year farm budget would give them no incentive to reform outdated agricultural practices and institutions. (Reuters, 7.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Mida saab öelda ELi kandidaatriikide olukorra kohta ja millised on järgmiste aastate läbirääkimiste perspektiivid? ELi liikmes- ja kandidaatriikide vahel ilmnevad struktuuri erinevused. ELi kandidaatriikides on põllumajanduse osakaal SKPst rohkem kui 2 korda suurem (2%) kui ELi keskmine. Poolas küünib see isegi 3%ni. Kandidaatriikide majanduse jooksev defitsiit on kõrge, kuid seda peetakse arenemisfaasis täiesti normaalseks. ELi keskmise suhtes arvutatud elatustase ulatub 24%st Bulgaarias kuni 82%ni Küprosel, jäädes üheksas kandidaatriigis kaheteistkümnest 60% piiresse. Uniooniga ühinemiseks peavad kandidaatriigid suurendama oma poliitilist, institutsionaalset ning majanduslikku stabiilsust. (Paul Mentré, Le Figaro èconomie, 7.01)

Raskeimad peatükid - põllumajandus- ja regionaalpoliitika ning eelarve - millede lõplik sulgemine saab toimuma alles pärast valimisi Saksamaal ning Prantsusmaal, avatakse läbirääkimisteks praegu. ELi kandidaatriigid peavad valmistuma keeruliseks debatiks, kuna praegu toetustest suurt kasu saavad riigid (Hispaania, Portugal, Iirimaa, Kreeka) ei taha neist uute liikmesriikide kasuks loobuda. (Le Figaro èconomie, 7.01)

EK laienemisvolinik Günter Verheugeni sõnul peaksid ka tulevased ELi liikmesriigid euro kasutusele võtma. "Me tahaksime jõuda selleni, et ükski tulevane ELi liikmesriik ei sooviks jätta endale õigust eurotsoonist eemale hoidmiseks. Me ei taha enam tulevikus samasugust probleemi nagu praegu seoses mõnede ELi liikmesriikidega. See tähendab, et kõik tulevased ELi liikmed peavad kohe, olles täitnud vajalikud tingimused, võtma euro kasutusele," ütles Verheugen. (Le Figaro èconomie, 10.01)

Saksamaa ajakirjandus

EK ettepanekud laienenud ELi finantseerimiseks ei ole ikka veel valmis, arutlused käivad alles kulisside taga. Ida-Euroopa kandidaatriigid, eelkõige Poola,

nõuavad läbirääkimistel maksimaalseid toetussummasid ELi kassast. Saksamaa ja teised peamised uniooni rahastajad, sealhulgas Prantsusmaa, püüavad minimaalmäärasid läbi suruda. Juba praegu on selge, et aastaks 2004 planeeritud ELi laienemine kümne riigi võrra osutub kulukamaks, kui seda 1999. a. ELi laienemisvisioonis – laienemine 2002. a. kuue kandidaatriigi võrra - prognoositi. ELi eelarvevolinik Michaele Schreyer sõnul püütakse siiski planeeritud Agendast 2000 kinni pidada. Saksamaa rahandusminister Hans Eichel tahab aga esialgu ajavahemikus 2002-2004 kavandatud ELi laienemiseks mõeldud rahad ümber jagada - igal aastal 20% sellest rahast eelarvesse lisada. Aastani 2006 läheks sellisel juhul ELi laienemine 32,5 mrd eurot maksma, mis oleks 10,5 mrd võrra vähem, kui Agendas 2000 ettenähtud. Poolale ei piisa kaugeltki sellest. "Niisugustel tingimustel pole ELi laienemine finantseeritav," öeldakse Varssavis. (Jochen Hoenig, Handelsblatt, 7.01)

Hispaaniale tekitavad muuhulgas raskusi ELi laienemisläbirääkimised, mis juunis toimuval tippkohtumisel Sevillas päevakorda tulevad. Vastavalt ELi plaanile peab Hispaania hakkama tõenäoliselt 2004. a. toimuva ELi laienemise esimeseks ringiks ettevalmistusi tegema. Ja see tõstatab ELi liikmesriikides tahtmatult küsimuse laienemise finantseerimisest, millest on kujunenud ebapopulaarne teema. Hispaania versiooni kohaselt kajastub ELi esimese ringi laienemise maksumus Agendas 2000 ning enne selle programmi lõppu, 2006. aastal, ei ole mõtet raha üle arutleda. Muidugi teeb Hispaaniat rahutuks uute liikmete vastuvõtt uniooni, kuna laienenud ELis jäävad Hispaanial kopsakad toetussummad ELi ühisest kassast saamata. (Nikolaus Nowak, Die Welt, 9.01)

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen hoiatas ELi kandidaatriikidele uute liitumistingimuste seadmise eest. Tema sõnul ei tohi viimasel ELi tippkohtumisel kokkulepitud reformiprotsess edasi lükkuda, kuna see mõjuks ELi kandidaatriikidele "eriti ebausaldusväärsena". Samuti kutsus Verheugen ELi liikmesriike üles oma finantslubadustest kinni pidama. Eurost rääkides lisas ta, et kõik uued ELi liikmesriigid peavad euro kasutusele võtma niipea, kui nad kõik seatud tingimused täitnud on. (Frankfurter Rundschau, 7.01)

ELi laienemisega on kahjuks seotud ELi üldtuntud probleemide kahekordistumine. ELi liikmesriikide kodanikud ei taha Brüsselile veelgi rohkem võimu anda. Rohkema demokraatia ees tunnevad hirmu väikeriigid - suured riigid võivad neid üle hääletada. Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias kokku on rohkem elanikke kui ülejäänud kaheteistkümnes ELi liikmesriigis kokku. Uniooni laienemine teravdab probleemi veelgi: Itaalia lisamisega suurriikide gruppi saame rahvaarvult absoluutse enamuse, mis on suurem, kui ülejäänud 25s liikmesriigis kokku. Iga riiki hakkab Brüsselis esindama üks volinik. Enamushääletustel kaalutakse hääled väikeriikide kasuks. Niisugune ebademokraatlik meetod annab väikeriikidele petlikke lootusi - mõju, mida neil praktikas siiski pole. Demokraatia probleem ei ole lähemal ajal lahendatav, põhiseadus, kui see üldse tuleb, ei too endaga mingit nähtavat edu, ELi laienemine jääb ebapopulaarseks. Euroga kaasnenud rõõm on esialgu maksimaalne võimalik eufooria suurema ühtsuse üle. EL ei tohi küll laienemist ja süvenemist sinnapaika jätta, aga kui unioon tahab oma kodanike hirme hüperriigi ees vähendada, tuleb eelkõige oma tahtmiste vähendamise eest hoolitseda. Vastasel korral jäävad eurooplased nendeks, kes nad on: rahvuslasteks. (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 8.01)

Taani ajakirjandus

Taani välisministri artikkel Euroopast aastal 2002. Ta kirjutab, et käesolev aasta võib kujuneda Taani jaoks ajalooliseks. Tänu ELi liikmelisusele mängib Taani maailmas palju suuremat rolli, kui nad oma suuruse juures oleks kunagi võinud arvata. Taani on sellel aastal ELi juhatuse eesotsas. Päevakorras on ajaloolised punktid nagu ELi laienemine ning suhted USA ja Venemaaga. Kui selle aasta sees õnnestub veel NATO laienemine, siis on Euroopa ajalugu pöördunud ja sellega loodud tingimused suurema rahu, ühtsuse ning sallivuse arenguks. (Per Stig M¢ller, Berlingske Tidende, 8.01)

Soome ajakirjandus

Soome väliskaubandusminister Jari Vilén soovib, et ELi tulevased liikmesriigid oleksid võimalikult kiiresti valmis liituma eurotsooniga, kuna see tugevdab endisest rohkem kogu piirkonda. Samuti usub Vilén, et kandidaatriigid soovivad EMUsse niipea, kui on täidetud vajalikud kriteeriumid. Käesolevat aastat peab Vilén ELi laienemise mõttes ajalooliseks. Ta ootab Laekenis seatud eesmärkide kohaselt läbirääkimiste lõpetamist vähemalt kümne kandidaatriigiga. (Maarit Raunio, Etelä-Suomen Sanomat, 10.01)

Siseareng

Uudisteagentuurid

NATO peasekretär Javier Solana arutas Hispaania välisminister Josep Pique ja kaitseminister Federico Trilloga ELi arengu sõjalis-poliitilisi aspekte Hispaania eesistumise ajal. Hispaania kavatseb NATOga tihedat koostööd tegema hakkavate Euroopa sõjaväestruktuuride kiiremale loomisele kaasa aidata. Selle programmi peamiseks punktiks on Euroopa kiirreageerimisüksuse lõplik loomine. (RIA Novosti, 10.01)

EK välissuhete volinik Chris Patten esines tulevikuprognoosiga, kus rääkis Venemaa ja ELi suhete olulisest edenemisest Hispaania eesistumise ajal. Patteni sõnul tunneb unioon suurt huvi Venemaaga suhete aktiviseerimise vastu. (Interfax, 9.01)

Italy's Europe minister Rocco Buttiglione said that Rome would adopt a more assertive approach in its dealings with its EU partners as part of its new foreign policy. Buttiglione said in an interview that Italy needed to counteract Germany and France, which had become too dominant at the heart of Europe. "We should be more assertive in Europe and we should not be weak. There is space for more than two co-leaders," said Buttiglione. "We cannot accept the idea that when a couple of countries in central Europe make a decision, it is a European decision," he added. (Afp, 9.01)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi uus eesistujamaa Hispaania on silmapaistev ELi "success story". ELiga liitumisest alates on Hispaania saavutanud stabiilse demokraatia ja majandusliku vitaalsuse. Majanduskasv Hispaanias on üks kiireimaid Euroopas. Hispaanial on tugev ning usalduslik valitsus otsustusvõimelise ja reformimeelse peaministri Jose Maria Aznariga. Siiski ootavad nii Hispaaniat kui ka ülejäänud ELi liikmesriike ees tõsised väljakutsed. Majanduslik aktiivsus enamuses Euroopas on jätkuvalt kehv, mille põhjuseks on tagasihoidlik turu liberaliseerimine. Samal ajal peavad aga euro ja Euroopa Keskpank globaalsetel turgudel usalduse võitma. Hispaania peaks tagant lükkama "mahajääjaid", tõestades, et märtsis toimuv Barcelona tippkohtumine vaatab rangelt üle liikmesriikide progressi Lissabonis paika pandud eesmärkide osas. Samuti peaks Hispaania taotlema läbimurdeid ELi energia ja transporditurgude avamisel. Poliitilises valdkonnas jääb Hispaania ülesandeks alustada ELi konstitutsioonilise konvendiga. Suurimad takistused progressile ei peitu mitte Hispaania enda sisepoliitikas, vaid teistes ELi liikmesriikides. Prantsusmaa on vastu energia liberaliseerimisele ning Itaalias kasvab ELi vastasus. (Financial Times, 8.01)

Ettepanekud ELi strateegiaks läbirääkimistel kandidaatriikidega põllumajanduse ja regionaaltoetuste küsimuses esitab EK jaanuari lõpuks. EK soovitab pikaajalise üleminekuperioodi kehtestamist kandidaatriikide talunikele täies mahus makstavate regionaaltoetuste osas. Hispaania põllumajandus-minister Miguel Arias Canete’i sõnul eelistaks Hispaania üleminekuaja pikkuseks 5 aastat ning ta pakkus välja, et abirahasid ei tohiks kandidaatriigid sellel ajal saada rohkem kui 30%. Mitmete ametnike sõnul kaalub EK üleminekuperioodiks 5-10 aastat. (Micahel Mann, Financial Times, 8.01)

Iirimaa ajakirjandus

Artikkel uuel aastal oodatavatest sündmustest. Esmasena mainitakse Hispaania ELi eesistumist. Öeldakse et tegemist on kahtlemata euro ühisraha aastaga. Samuti mainitakse ühe sündmusena ELi laienemist ning seda, et iirlased võivad suure tõenäosusega ka teisel korral Nizza lepingu vastu hääletada, mis omakorda võib pidurdada uute liikmete vastuvõtmist 2004. a. (Eric Waugh, The Belfast Telegraph, 2.01)

Belgia ajakirjandus

Euroopa traditsioon kohustab: eesistumisaja alguse puhul külastas Hispaaniat EK delegatsioon president Romano Prodi juhtimisel. Hispaania peaminister José Maria Aznaril oli võimalus korrata üle oma prioriteedid - terrorismivastane võitlus ja hispaanlaste visand - juriidilise koostöö leping USAga, mis loodetakse sõlmida juunikuisel tippkohtumisel. Lisaks nimetas José Maria Aznar teisi Euroopa prioriteete - institutsionaalne reform, ühise välispoliitika kujundamine, ELi laienemine, euro edu suurendamine majanduslike reformide kaudu, mis peaks suurendama majanduse kasvu ning parandama olukorda tööjõuturul. (Le Soir, 9.01)

Saksamaa ajakirjandus

Brüsseli Euroopa pealinnaks muutumine ei võta küll materiaalselt nähtavat, kuid vähemalt funktsionaalselt tuntavat vormi. Pärast Hispaaniat aasta teisel poolel eesistumist üle võttev Taani peab esimese ELi tippkohtumise mitte oma kodumaal vaid Brüsselis. Sellega saab tõelisuseks Nizza 2000 leping, millega otsustati lõpetada ELi Nõukogu "rändtsirkus" läbi kogu Euroopa. Lepingus on kirjas, et alates 2002. a. peetakse aastas 2 tippkohtumist Belgia pealinnas. Pärast ELi laienemist tahetakse ka nõukogu istungid Brüsselis pidada. (Michael Mönninger, Die Welt, 10.01)

Austria ajakirjandus

ELi saadik Reinhard Rack hoiatab ELi reformi eest, mis väikeriigid vastu seina võib suruda. Valérie Giscard d'Estaingi valimisega Konvendi presidendiks võttis üks ELi suurtest kandidaatriikidest, Prantsusmaa, juhtimise enda kätte. Racki sõnul hakkavad kogu presiidiumis domineerima suured ELi liikmesriigid ning seetõttu on neil ka lihtne oma huvisid läbi suruda. Rack möönab, et Konvendi kaudu teeb unioon olulise integratsioonisammu, kuid samas arvestatakse ilmselt väikeriikide arvamust sellistes küsimustes nagu eelarve-, transpordi-, kuid isegi välis- ja julgeolekupoliitika tunduvalt vähem. "Pikaajalises perspektiivis kaob ära veto õigus," ütleb Rack. Väikeriikidel on ELi reformiprotsessis vähe võimalusi oma huvide läbisurumiseks. Seda näitas juba ainuüksi kandidaatide valik EPs, kus eelkõige suurte ELi liikmesriikide esindajad rongile pääsesid. Rack ei pea konvendipresidendi kohale valitud Giscardi heaks valikuks. (Die Presse, 11.01)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

After its first week in circulation, the euro got high marks from the EC, which pronounced the single currency's introduction in 12 euro-zone countries a success. The spokesman for Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said that the reports from the 12 euro-zone governments indicated the euro's first week in circulation "ended successfully." (Afp, 7.01)

The successful launch of euro cash across 12 countries of the EU has fired public debate on the future of the single currency in Britain, Sweden and Denmark. Recent polls have shown that while Britons do not want to see their pound replaced by the euro, they are nonetheless resigned to such an eventuality. In Sweden, a survey revealed that 51% of those questioned backed adoption of the euro against 44% who objected. A poll published in Denmark disclosed that Danes too - by a slim 51% majority - were favorable to the single currency. In Britain, the issue of whether or not to jump on the euro bandwagon has taken on new resonance following the circulation of euro notes and coins elsewhere in Europe. Two of three recently published polls showed that a clear majority (56% in one, 73% in the other) still opposed abandoning the pound for the single currency. However, one poll showed that 79% of Britons think the country will end up joining the euro anyway, fearing that politicians will somehow get around public opposition to the euro. British PM Tony Blair has promised the public will have the last say on the matter in a referendum. (Afp, 8.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia Euroopa asjade minister Peter Hain hoiatas vahetult enne ELi liikmesriikidesse tehtavat visiiti, et pärast ELi laienemist võib Suurbritannia Euroopas isoleerituks jääda juhul, kui ei liituta eurotsooniga. Hain on kindel, et 10 kandidaatriiki lõpetavad läbirääkimised käesoleva aasta lõpuks, osaledes 2004. a. EP valimistel. Haini sõnul ei ole britid teadlikud Euroopas toimuvate asjade kiirest käigust. Ta kutsus britte üles teadvustama, et "sel aastal kaotatakse jaotused, mis pärinevad II MS ja külma sõja ajast." Suurbritannia välisministeerium arvab, et aastaks 2006 kuuluvad kandidaatriigid eurotsooni. Juhul, kui Suurbritannia otsustab euroreferendumit mitte läbi viia, ollakse tõenäoliselt valmis eurotsooniga liituma alles 2008-2009. a. Haini sõnul tähendab uniooni laienemine Euroopa jaoks stabiilsust, sisejulgeolekut ja demokraatiat. (Patrick Wintour, The Guardian, 9.01)

Saksamaa ajakirjandus

EK meelest on eurole üleminek "Euroopa kodanike edu". EK president Romano Prodi sõnul toimus eurole üleminek kiiresti ning ilma suuremate probleemideta. Nüüd tuleb jätkata uniooni eelarve- ja finantspoliitika ühtlustamist. Rõõmustav on, et ka Rootsi plaanib hakata tegema ettevalmistusi eurole üleminekuks ning korraldama sellekohast rahvahääletust. Seda, kas eurole ülemineku varjus ka hindade tõstmisega tegeletakse, tahab EK edaspidi uurida. (Der Tagesspiegel, 10.01)

ELi majandusvolinik Pedro Solbes kutsus Suurbritanniat, Taanit ja Rootsit üles eurotsooniga ühinema. Kuigi Solbes "respekteerib rahva demokraatlikke otsuseid neis riikides", soovib ta ikkagi, et "ELi kõik liikmesriigid saaksid osaks eurotsoonist". ELi laienemisvolinik Günter Verheugeni sõnul ei tohiks ELi uutele liikmesriikidele euro suhtes mingeid järeleandmisi teha. Brittide kriitiline suhtumine eurosse pole aga viimaste küsitluste põhjal muutunud. (Der Tagesspiegel, 7.01)

Rootsi ajakirjandus

Uus Taani valitsus avab üllatuslikult ukse uuele rahvahääletusele EMU kohta. Taani väliminister Per Stig Mller ütles, et ta usub rahvahääletusse, mis ei toimu mitte üksnes EMU kohta, vaid samuti kõikide teiste Taani eritingimuste kohta ELis, muuhulgas ka julgeolekualase koostöö osas. (TT-Ritzau, Svenska Dagbladet, 9.01, Mikael Gianuzzi, Dagens Industri, 10.01)

Rootsi peaminister Göran Perssoni väljaütlemised järgmiseks aastaks planeeritud rahvahääletuse kohta EMU liikmelisuse poolt või vastu on suurendanud survet Suurbritannia peaminister Tony Blairile, kes samuti kaalub EMUle lähemale astuda. Suurima takistusena valuutaliiduga ühinemisel nähakse Suurbritannias naela võimalikku devalveerimist. (Eva Johannesson, Dagens Industri, 10.01)

Göran Perssonil on nüüd ajakava Rootsi liitumiseks EMUga valmis. Reaalne võimalus on rahvahääletus 2003. a. märtsis, euro kupüürid ja mündid rootslaste rahakottides alates 1. jaanuarist 2006, ütleb Persson. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 8.01)

ELi liikmesriike, kes valuutauniooniga ühineda ei soovinud, pole EMUst väljajäämise pärast kuidagi halvemini koheldud. Lausa vastupidi, mitmelgi alal on nad arenenud paremini kui euro riigid. Eriliselt paistab positiivse arenguga silma Rootsi. Majanduskasv Rootsis on viimase paari aasta jooksul olnud suurem kui euroriikide keskmine. Inflatsioon on olnud Rootsis madalam kui eurotsoonis. Rootsi majandusprofessor Carl B Hamilton ei julge aga väita, et neid näitajaid oleks mõjutanud EMUst väljajäämine. Pigem arvab ta, et Rootsi majandus on lõpuks üle saanud 1992-93. a. valuutakriisist ja seetõttu on näitajad viimasel ajal järjest paranenud. (Marianne Björklund, Dagens Nyheter, 13.01)

JULGEOLEK

NATO kandidaatriigid saavad alliansi liikmeteks igal juhul, sest NATO laienemine ei ole Moskva kontrolli all. Aleksander Bovin, Vek, 11.01

Uudisteagentuurid

Leedu president Valdas Adamkus kinnitas Leedus visiidil viibinud Vene Kaubandus-Tööstuskoja juhile Jevgeni Primakovile, et Leedu liitumine NATO ja ELiga ei mõjuta Leedu ja Venemaa heanaaberlikke suhteid. NATO laienemisplaanidest rääkides kordas Primakov taas, et Moskva suhtub eitavalt Leedu ühinemisse Põhja-Atlandi alliansiga, mööndes samas, et igal riigil on õigus ise endale julgeolekutagatisi valida. "Kui te küsite minu isiklikku arvamust, siis ma tahaksin, et need plaanid niipea ei täituks," märkis ekspeaminister. (Interfax, 7.01)

NATO jätkab koostöö arendamist Venemaaga, kinnitas alliansi peasekretär George Robertson. Tema sõnul on tegemist erinevate küsimustega, muuhulgas USA poolt juhitava terrorismivastase võitlusega. Samas keeldus peasekretär täpsustamast koostöö jätkamise vormi üksikasju. "Peame selle ajaloolise missiooni täitmisel tegutsema ettevaatlikult, kuid samal ajal julgelt," kinnitas Robertson. (Interfax, 11.01)

Lätis alustas tööd NATO komisjon eesotsas alliansi peasekretäri abiga poliitilistes küsimustes Günther Altenburgiga, eesmärgiks välja selgitada Läti valmisolek liitumiseks NATOga. NATO eksperdid hindavad Läti NATO liitumise tegevusplaani kõiki aspekte – poliitilisi, juriidilisi, sõjalisi, samuti infoturvalisust ja ressursside kasutamist. Kontrolli tulemusi arutatakse jaanuari lõpus NATO peakorteris Brüsselis. (RIA Novosti, 8.01)

Saksamaa ajakirjandus

Mis saab NATOst? NATOl puudub kindel vaenlane. USAl on ammu oma agenda, Euroopal oma. Üks tahab korraga kogu maailmas mõju avaldada, teised tahavad esmalt Euroopa piirialadel, Lähis-Idas, tulekahju kustutada. Ühed ehitavad kõrgtehnoloogilist kaitset raketikilbi vastu, teised otsivad oma julgeolekut usaldatavatest institutsioonidest ja lepingutest. Ühtede kaitsekulutused ületavad 300 mrd dollarit, teised säästavad raha ELi stabiilsuspakti jaoks. Ühed peavad pikaajalist sõda lendavate võitlusrelvadega, teised meisterdavad alles transpordilennukeid. Niisuguste vastuoluliste positsioonide juures peaks NATO USA ja Euroopa vahel silla ehitama. USA vajab Euroopat vahendi ja stardirajana teel lahinguväljale. Eurooplased vajavad USAd, kuna üksi ei suuda nad oma kontinendil julgeolekut garanteerida. Ei mingit kahtlust - allianss elab endiselt vabaduse ja demokraatia eest võitleva organisatsioonina. Ühe löögivõimelise militaaralliansi jaoks sellest siiski ei piisa. Sellest piisab kõige enam vaid suurtükiväe ning rahuvalvajate poliitilise liiga jaoks. (Constanze Stelzenmüller, Michael Thumann, Die Zeit, 11.01)

Soome ajakirjandus

Kui Balti riigid liituvad alliansiga, on Soomel vaja ümber hinnata suhtumine NATOsse, arvab kindral Gustav Hägglund ja lisab, et seda ei saa lükata aastasse 2004. NATO laienemine Balti riikidesse muudaks Läänemere sõjalispoliitilist olukorda oluliselt. (Jarkko Vesikansa, Suomen Kuvalehti, 2/2002)

Läti ajakirjandus

Läti ajalehes Diena ilmunud artikkel, kus tsiteeritakse WSJE artiklit, mis hoiatab Venemaa soovi eest luua kunstlikult rahvuslikku pingestatust Balti riikides ja takistada sellega nende riikide astumist NATOsse. Nimetatut kinnitab Vladimir Putini teleesinemine, kus Putin kutsus Balti riikide venelasi ja vene keele kõnelejaid nõudma vene keelele ametlikku staatust ja arvulisi kvoote venelaste esindatuseks kohalikes võimuorganites. Läti Välispoliitika Instituudi direktori Atis Lienshi arvates ei taha Venemaa loobuda oma mõjust Balti riikides ja üritab välja kaubelda soodsamaid tingimusi koostööks NATOga. (Baiba Lulle, Biznes&Baltija, 7.01)

Venemaa ajakirjandus

Autor hindab Venemaa välispoliitikat 2001. aastal. Formaalselt on õigus skeptikuil, kelle sõnul Venemaa lubas USA Kesk-Aasiasse, samas ei suutnud säilitada ABMi ega ära hoida NATO laienemist. Sisuliselt aga õppis Venemaa kohandama oma poliitikat olemasolevate võimalustega, arvestama asjaoludega, mille muutmine pole Venemaa võimuses, näiteks NATO laienemise osas. Bovini arvates pole mõtet raisata aega ja närve, takistades Balti riikide liitumist NATOga. NATO kallaletungi võimalus Venemaale on nullilähedane. Parem teha alliansiga aktiivset koostööd, mis aitab kaasa NATO transformeerumisele. (Aleksander Bovin, Vek, 11.01)

Sõjalis-diplomaatiliste allikate teatel ohustab Vene rahvuslikku julgeolekut Balti riikide astumine NATOsse, kui nimetatud riigid pole eelnevalt ühinenud Euroopa tavarelvastuse lepinguga ning Venemaa võib lõpetada lepingus relvastusele ja tehnikale ettenähtud piirangute järgimise. Balti riikide liitumine NATOga enne tavarelvastuse lepinguga ühinemist võimaldab ilma piiranguteta relvastuse ja sõjaväetehnika paigutamise Balti riikide territooriumile. (Dmitri Gornostajev, Strana.Ru, 12.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Eesti oludes ebatavaliselt pikalt võimul olnud Mart Laari valitsus tegi head tööd. Liberaalset majanduspoliitikat ajanud valitsus tõstis riigi kiiresti jalule. Seda kinnitab ka Eesti kuulumine ELi kandidaatriikide etteotsa. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.01)

Reformierakonna esimees Siim Kallas: "Uus valitsus ei tee suuri muudatusi. Kurss on juba määratud." (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 8.01)

Uudisteagentuurid

President Arnold Rüütel kuulutas välja käesoleva aasta riigieelarve, mille maht on 33,13 mrd krooni ehk 11,2% enam kui mullu. Prioriteetseteks kulutusartikliteks on ettevõtluse areng ja kaitsekulutused. Pärast riigieelarve seaduse väljakuulutamist pöördus Rüütel presidendi kantselei teatel kirjaga peaminister Mart Laari poole, kus tänas peaministrit selle eest, et riigieelarve koostamisele on lähenetud eelarve tasakaalu ja suurema kuluefektiivsuse põhimõttel. Oma kirjas peaministrile märkis riigipea, et ta kuulutas 2002. a. riigieelarve seaduse siiski välja raske südamega. Põhjuseks on toodud asjaolu, et vastuvõetud riigieelarve ei taga kõigile üksustele rahalisi vahendeid oma ülesannete ja seadustega ettenähtud riiklike kohustuste täitmiseks. (Interfax, 8.01)

President Arnold Rüütel kohtus Kadriorus Venemaa suursaadikuga Eestis Konstantin Provaloviga, kes tegi presidendile ka ametliku ettepaneku lähetada oma esindaja Moskvasse, et valmistada ette kahe riigi presidendi kohtumist. Muuhulgas arutati kohtumisel MPEÕK registreerimisel tekkinud probleeme. Õigeusu kiriku registreerimine saab presidendi sõnul toimuda vaid vastavalt Eesti seadustele. Eestis ei ole usklikel oma usuliste toimingute sooritamine takistatud, kinnitas Rüütel Venemaa suursaadikule. President tõi Eesti-Vene suhete käsitlemisel esile ka majandus- ja kultuurikoostöö edendamise vajadust. (Interfax, 8.01; IA Rosbalt, 9.01)

Üle poolte eestlastest ei ole rahul Riigikogu valimiskorraga ning eelistaks isikuvalimisi, et võimule pääseksid tuntud ning usaldatavad kandidaadid, selgus avaliku arvamuse ja fookusgruppide uuringust. Eesti elanike usaldus parlamendi vastu on viimase 10 aastaga vähenenud kolm korda. Eesti elanikud on hakanud vähem usaldama ka ajakirjandust, kirikut ja riigi õigussüsteemi. (IA Rosbalt, 8.01)

Valitsus kiitis heaks uue integratsiooniprojekti aastateks 2002-2004 ning volitas rahvastikuminister Katrin Saksa alla kirjutama projekti toetuse lepingule koos võimalike välisrahastajatega. Projekti eesmärgiks on toetada eesti keele koolitust eelkooli- ning alghariduse tasemel, suurendada eesti ja vene keelt kõnelevate noorte omavahelisi kontakte igapäevaelus, tugevdada eesti- ja venekeelsete keskkoolide koostööd, parandada mitte-eestlaste keelelist ning professionaalset konkurentsivõimet tööjõuturul ja kutsekoolides. (RIA Novosti, 10.01)

Moskva patriarhaadile alluv õigeusu kirik Eestis palus Tallinna halduskohtul taas riigi vastu esitatud kaebuse arutamist kahe kuu võrra edasi lükata, sest peab jätkuvalt võimalikuks kiriku nime osas siseministeeriumiga kohtuvälisele kokkuleppele jõudmist. MPEÕK esitas 4. jaanuaril siseministeeriumile tutvumiseks uue põhikirja, kuid ministeerium ei ole jõudnud seda veel läbi vaadata ning seetõttu määras kohus uue istungi 6. märtsiks. (Interfax, RIA Novosti, 9.01)

Peterburi Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Stanislav Tkatshenko arvates intensiivistuvad Venemaa ja Balti riikide suhted käesoleval aastal. 2001. a. võis märgata rida uusi momente nagu presidendidiplomaatia, suhete viimine majanduslikule alusele jne. Tkatsehnko arvates intensiivistus Venemaa ja Balti riikidega majanduskoostöö, tänu millele muutus vene kriitika rahvusvähemuste poliitika suhtes Balti riikides leebemaks. (IA Rosbalt,. 11.01)

Eesti kavatseb tõhustada kontrolli tuumamaterjali kasutamise üle. Peagi arutab Riigikogu tuumarelva leviku tõkestamise lepingu lisaprotokolli ratifitseerimist. Lisaprotokoll täiendab 1997. a. jõustunud Eesti ja aatomiagentuuri vahelist kaitsemeetmete kokkulepet. Kaitsemeetmete rakendamise kohustus tuleneb tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, millega Eesti ühines 1992. a. (Interfax, 7.01)

Valitsus moodustas valitsusdelegatsiooni Venemaaga läbirääkimiste pidamiseks vastastikuse haudade korrashoiu kokkuleppe sõlmimiseks. Eesti ja Venemaa tahavad sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt tagab Eesti siin asuvate Vene sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaikade säilitamise ja korrashoiu ning Venemaa säilitab ja hoiab korras oma territooriumil asuvad Eesti sõjaväelaste ja tsiviilisikute hauad. (RIA Novosti, 8.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Robin Cook tegi ettepaneku viia järgmised valimised Suurbritannias läbi Interneti vahendusel. Valijameeste Reformi Nõukogu tõmbas aga nimetatud ettepanekule kriipsu peale, tuues ettekäänetena julgeolekut ning ligipääsu tehnoloogiale. Cooki sõnul on praegune valimissüsteem putkade ja pastakatega "hirmus vanamoeline". Ajakirjanik lõpetab artikli võiduka lausega, väites et on olemas juba üks riik, kes korraldab valimisi Interneti vahendusel- Eesti. (Matthew Temptest, The Guardian, 7.01)

Taani ajakirjandus

Artikli autor kirjutab, et Eesti uus suursaadik Taanis, Taavi Toom, on oma 31 eluaastaga Taani diplomaatilise korpuse saadikutest kõige noorem. Kuid see ei ole tal esimene kord olla juhtival positsioonil. Intervjuus võrdleb Taavi Toom Eestit ja Taanit ning annab ülevaate Eesti ELi ja NATOga liitumise käigust. (Alas Anon, Berlingske Tidende, 13.01)

Soome ajakirjandus

Eesti president Arnold Rüütli uusaasta kõnest. Kõnet oodati põnevusega, eelkõige seetõttu, et riigis on puhkemas tõsine valitsuskriis. President ei käsitlenud eriti suhteid välisriikidega, vaid keskendus oma maa ja rahva siseprobleemidele. Taas kord tõstatas president Eesti kaheks jagunemise probleemi. Presidendi nägemuse kohaselt eelkõige kiire arengu eest oma nahaga maksnud nn Teine Eesti on see rahvaosa, keda huvitavad rahvusriigi ühtsus ja tulevik, eestlus, rahvusvaheline konkurentsivõime ja väljavaated luua inimlikud võimalused kõigile riigi elanikele. Presidendi kõnest jäi kõrvu tõdemus, et edukad ja ennast eliidi hulka arvavad inimesed on saavutanud oma positsiooni, pettes rahvuslikke eesmärke ja loobudes oma huvide nimel riigi huvide eest seismisest. Just need mõtted annavad põhjust tõsiseks aruteluks. Eesti viimase aastakümne väliselt silmapaistev areng võibki olla suurelt osalt silmapettus, kuna see ei ole sisemiselt tugevdanud rahva moraali, vaid pigem seda nõrgendanud. Ja kuigi peaminister Mart Laar kirjutaks meeleldi oma nimele Eesti ettevalmistamise ELi ja NATOsse saamiseks, siis tema tagasiastumine viitab tegelikult Eesti rahva pettumusele meeletusse võidujooksu, mille eesmärk ei ole endiselt selge, pigem olematu. (Mart Ummelas, Kaleva, 7.01)

Venemaa ajakirjandus

Eesti president Arnold Rüütli ja Vene suursaadik Konstantin Provalovi kohtumise peateemaks oli õigeusu kirik Eestis. Rüütli sõnul saab Moskva Patriarhaadi õigeusu kirikut registreerida ainult Eesti seaduste järgi, mis sisuliselt tähendab, et lähemas tulevikus kahepoolsete suhete soojenemist ette näha pole. Nimetatud plaan saaks teostuda vaid juhul, kui presidendi esindajad tõestaksid soovi parandada suhteid Venemaaga. (Vello Koitmaa, Vremja MN, 10.01)

Tallinna administratiivkohtu istungil jõuti peaaegu kokkuleppele mittekohtuliku lahendi suhtes Moskva Patriarhaadi õigeusu kiriku registreerimise küsimuses. Järgmine kohtuistung toimub 6. märtsil, kuid pole välistatud, et kirik registreeritakse juba varem. Enne kohtuistungit toimunud Rüütli ja Vene saadiku kohtumisel toetas Rüütel probleemi kiiret lahendamist Eesti seaduste järgi. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 11.01)

Valitsuse tagasiastumine

Uudisteagentuurid

Estonian PM Mart Laar handed in his resignation, forcing the country's longest serving post-Soviet government to step down as the nation begins a final push to join NATO and the EU. Laar announced his decision to the government after talks failed to end a bitter row within the three-party coalition over one of the partner's local government alliances with the opposition Centre Party. Laar, once the former Soviet Union's boldest economic reformer, said he felt "some regret" about leaving early but was confident the country's EU and NATO goals would remain intact. He said this would be the case even if his populist political rival Edgar Savisaar, head of the opposition Centrists, became premier - but he doubted this would happen. "First of all I think Siim Kallas will be the PM and will work for the goals we have had in the coalition and at the same time I don't think Savisaar will have the chance of being PM," Laar told. (Reuters, RIA Novosti, Interfax, Strana.Ru, 8.01)

"It is with certain sadness that I announced my resignation today but we couldn't help it," Laar told. He said last month he planned to step down as political infighting in the government coalition jeopardized Estonia's prospects of joining the EU and NATO during the crucial year when the enlargement of both organizations is to be decided. "In the coming year, which is so important for the state, Estonia does not need a government that is incapacitated by lack of trust and engaged in campaigning against the partners," Laar said. "There is now a power vacuum - the best way out would be early elections but they are not very likely," said political analyst Juhan Kivirähk. The process to call early elections is very difficult under the Estonian constitution, he noted. "The most probable coalition partners, the Reform Party and the (opposition) Centrist Party, have quite contradictory views on many issues so this does not promise stability," Kivirähk said. Estonian politicians and analysts see little threat to Estonia's EU and NATO bids no matter what coalition is formed. "There can't be a turn around that would change things dramatically," said Laar. Laar's resignation might even be an asset as his unpopularity was widely seen by pollsters as being a factor behind support for joining the EU. (Afp, 8.01)

Laar was just 32 when he first became premier in 1992. His youthful zeal put Estonia on a path of economic reform that set it apart from its neighbours and laid the groundwork for rapid economic growth and early EU entry talks. But the process was tough, and Laar was hurt by murky deals involving the disappearance of millions of roubles meant to go back to Russia after the kroon national currency was launched, and by a multi-million dollar purchase of dud Israeli arms. In a 1994 no-confidence vote, parliament ousted the young historian amid opposition accusations of lying to the people. But Laar's legacy as one of Eastern Europe's boldest post-communist reformers was already secured. Estonia's economy made a dramatic shift to the West with its ambitious privatisation programme that welcomed foreign capital. A zero-tariff regime and simple, flat-tax system made Estonia a standout in a region known for Byzantine bureaucracy developed under five decades of communist rule from Moscow. Laar won vindication in the 1999 general election, when his party gained enough seats to form a centrist coalition with long-time allies the Reform Party and the Moderates. But he ran into trouble last year amid missteps and a popular backlash against key privatisations. This took a toll on the EU sentiment too, as polls showed support for membership falling with the government's popularity. Laar rode out the storm, and EU support picked up, only to see his Reform Party partners turn on him by negotiating secret deals with the opposition over local government alliances. Reform's decision to ally itself with the Centre Party in the capital Tallinn was the final straw and Laar said last month he would step down so that infighting within the coalition would not hurt progress on the EU and NATO goals. Analysts say Reform's infidelity may be a gift for Laar, allowing him to take the high road out of office with time to prepare for the next general election, due next year - even though he will be out of power during the key EU and NATO decisions. "It's certainly not a negative consequence that comes with this for him," said Vello Pettai, head of the political science department at Estonia's Tartu University. (Reuters, 8.01)

Estonia's pro-business Reform Party said it would enter talks with the leftist opposition Centre Party to try to form a government that could lead the country into the EU and NATO. "The party's council gave the board the right, or permission, to start talks with the Centre Party," a Reform Party spokeswoman said. The former ruling Reform Party is on the other side of the political spectrum to the Social Democrat Centre Party. Both support EU and NATO membership. The Reform party has called the shots in forming the next administration, even though the Centre Party is parliament's biggest political grouping with 28 of the chamber's 100 seats. The tax-slashing Reform Party opted to seek a national coalition with the leftists despite a late plea from its partners in the outgoing coalition to give their alliance another chance. (Reuters, 12.01)

President Arnold Rüütel alustas poliitilisi konsultatsioone uue valitsuse moodustamiseks, kohtudes riigikogu fraktsioonide esindajatega. Kadriorus olid kõne all nii valitsuskoalitsiooni moodustamine kui ka erakorraliste valimiste korraldamise võimalus. Kadrioru teatel pooldasid erakorralisi valimisi Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ja Isamaaliidu juht Mart Laar. Erakonna Mõõdukad aseesimehe Eiki Nestori hinnangul oleksid erakorralised valimised Eestile ebasoodsad. (Interfax, 9.01)

USA ajakirjandus

Eksperimendid, mis viidi läbi Mart Laari võimuloleku ajal, on märkimisväärseteks õppetundideks kogu Euroopale. 1999. a. järjekordselt valitsust juhtima asudes ütles Laar, et tema eesmärgiks ei ole mitte ainult Euroopale järele, vaid temast ka ette jõuda. Ta ei naljatanud. Eestlased ei varja oma uhkust edusammude üle majanduses. Nüüd, kus kaheldakse valuutakomitee süsteemis Argentiina sündmuste tõttu, kiputakse unustama, et Eestis töötab see hästi, isegi sedavõrd hästi, et seda mudelit on kopeerinud Leedu, Bosnia ja Bulgaaria. Lisaks majandusele on Laari teeneks Balti riikide, mitte ainuüksi Eesti, viimine lähemale Läänele. Võib kindel olla, et Eesti, Läti ja Leedu kutsutakse Prahas toimuval tippkohtumisel liituma NATOga. Suur au selles peaks langema eestlastele - Mart Laar ja välisminister Toomas Hendrik Ilves on teinud tõsist tööd, muutmaks arusaamisi Euroopas ja USAs. Samuti liituvad Balti riigid ELiga tõenäoliselt 2004. a. Eesti on juhtinud teed ka Brüsseli koridoride uste avamisel. Tõepoolest, pole sugugi selge, kas Eesti ühineb ELiga või hoopis EL Eestiga. Liikmelisuseks nõutavad kriteeriumid ohustavad tõsiselt Eesti vaba turumajandust. Tõsise löögi alla võib jääda majanduse konkurentsivõime. Seetõttu pole ka ime, miks eestlased on kandidaatriikide seas ELi suhtes kõige pessimistlikumad. Nad võivad isegi liitumise vastu hääletada, sel juhul kerkib küsimus, kes oleks suurim kaotaja. Tagasi astudes oli Laaril põhjust naeratada. Oma järgmise projektina nägevat ta memuaaride kirjutamist oma valitsusajast. See võiks saada raamatuks, mis jagab Euroopa poliitikutele kasulikke näpunäiteid. (The Wall Street Journal, 9.01)

Peaminister Mart Laar andis üle oma tagasiastumise avalduse ajal, mil Eesti teeb viimaseid jõupingutusi NATO ja ELiga ühinemiseks. Laar sõnas pressikonverentsil, et tõenäoliselt saab peaministriks rahandusminister Siim Kallas ning ta ei uskunud, et populistist Edgar Savisaarel siin mingisuguseid ðansse oleks. Analüütikute sõnul oleks uuel valitsusel keeruline peatada seni tehtud jõupingutusi ELi ja NATO suunal. Samas aga võib lõhe Kallase ja Savisaare parteide vahel aeglustada läbirääkimiste protsessi, kus lahendamata on veel võtmeküsimused. (International Herald Tribune; The Washington Times, 9.01)

Peaminister Mart Laar astus tagasi, tuues ettekäändeks koalitsioonisisesed kemplemised, mis olid koormavaks Laari valitsusele ning ohustasid Eesti edusamme liitumisel ELi ja NATOga. (Los Angeles Times, 9.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti peaminister Mart Laar astus oma ametist tagasi, täites sel moel lubadust oma valitsus kolmikliidus tekkinud pingete pärast ohvriks tuua. 32-kuulise administratsiooni kokkuvarisemine tähendab seda, et Eesti alustab ELi ja NATO liikmelisusega seonduvas otsustavaks saavat aastat poliitiliste intriigidega. Valitsevas koalitsioonis tekkinud pinged jõudsid kulminatsioonipunkti detsembri alguses, kui Reformierakond liitus Tallinna linnavalitsuses opositsioonis oleva Keskerakonnaga. Laari sõnul ei mõjuta poliitilise ebastabiilsuse periood kuidagi ELiga liitumist: "Töö on tehtud, me oleme vastu võtnud eelarve. Rööpad on maas, rong liigub edasi ning tähtajad on paika pandud." Ükski Eesti poliitiline partei ei ole ELiga liitumise vastu, kuid rahva pessimism kasvab selliste poliitikute tõttu, nagu populistist Edgar Savisaar, kes näevad kiires üleminekuperioodis ohtu kihistumisele Eesti ühiskonnas. Kuid kõige enam on ohus Eesti kui ülidünaamilise ELi kandidaatriigi imago. (Rafael Behr, Financial Times, 8.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti peaminister Mart Laar astus parteisiseste vastuolude tõttu tagasi, ohustades oma riigi pääsu ELi ja NATOsse. (Le Figaro, Les Echos, La Voix du Nord, La Tribune, L’Humanité, 9.01)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu vahetavad sageli oma peaministreid. Eesti peaminister Mart Laari tagasiastumisega lõpeb üks ajastu, vähemalt ajalises mõttes. Kuigi Laar pole ükski kord tervet seadusandlikku valitsusperioodi vastu pidanud, tuleb seekord ikkagi kokku 34 kuud järjepidevat võimulolekut. Enamasti komistavad Balti riikide peaministrid tunduvalt kiiremas taktis kui Laar. Pisut üle kümne iseseisvusaasta jooksul on kolmes riigis kokku olnud 28 peaministrit, Laari järeltulija oleks siis 29. "Koalitsioon ei pea igavesti püsima," ütles Eesti parlamendisaadik Kalev Kukk ja lisas: "Meil läheb veel mõnda aega enne, kui parteimaastik on lõplikult välja kujunenud. Eesti alustas 40 parteiga, hetkel on alles ikka veel kuus ühtemoodi tugevat parteid. Proportsioonid võivad aga veelgi pisut muutuda." Põhjuseks, miks võim neis riikides kiiresti muutub, võib pidada pettumist postsovjetlikul perioodil antud kiiretes lubadustes. Tolleaegne Eesti peaminister Edgar Savisaar pidi näiteks 1992. a. tagasi astuma, kuna ta ei suutnud majanduskriisiga toime tulla. Mõned valitsusjuhid ei suutnud aga privatiseerimisprotsessis oma finantshuvisid mängust välja jätta. Nii lahkus Laar 1994. a. läbipaistmatu relvaäri tõttu. EL on Balti riike korduvalt manitsenud korruptsiooniga võitlema, samuti on EL ja NATO märganud poliitilise järjepidevuse nõrkust neis riikides. (Frank Nienhuysen, Süddeutsche Zeitung, 9.01)

Eestlased võtsid tasakaalukalt vastu teate oma kõige kauem ametis olnud valitsuse lõpust. Valitsuskabineti tagasiastumisest teatati detsembri keskel ja see tuli üllatusena. Poliitikavaatlejad Tallinnas pidasid Eestit nii poliitiliselt kui ka majanduslikult stabiilseks ega näinud põhjust, miks ei suutnud koalitsioon oma valitsusaja lõpuni, märtsis 2003, vastu pidada. Otsustavaks peaminister Mart Laari tagasiastumisele said eelkõige usaldusprobleemid Reformierakonnaga. "Iga valitsus ning võimulolev koalitsioon baseerub usaldusel. Praeguses koalitsioonis seda enam pole," selgitas Laar ning lükkas tagasi kõik Reformierakonna esimehe Siim Kallase püüdlused valitsustööd siiski jätkata. Tallinna linnapeaks valitud Edgar Savisaar on siiani uude valitsusse minemist eitanud, kuna ta tundvat end ka praegusel ametipostil hästi. Enamik poliitikavaatlejaid Tallinnas peavad aga vägagi ebatõenäoliseks, et võimunäljas Savisaar praeguse kohaga rahul oleks, kui talle ministrikohta pakutakse. (Reiner Gatermann, Die Welt, 9.01)

Austria ajakirjandus

Pärast 35-kuulist ametiaega astus Eesti peaminister Mart Laar tagasi, viies endaga kaasa kogu valitsuse. "Ta käitub nagu väike laps, kellele miski ei meeldi ja kes hakkab siis nägusid tegema," ütles üks Tallinna ajalehe kommentaator. 41-aastase eestlase juhitud meeskond tõi endaga kaasa nähtavad edusammud: väike riik transformeerus nõukogudeaegse plaanimajandusega riigist turumajanduslikuks riigiks kiiremini ja edukamalt kui naabrid Läti ning Leedu. Eestit peetakse ELi kandidaatriikide musternäidiseks, kelle uniooni vastuvõtt 2004. a. niisama hästi kui kindel on. Siiski on kiired muutused rahvastikku lõhestanud, talupidajad ning pensionärid kuuluvad reformide läbiviimise tõttu kaotajate hulka. Tööpuudus riigis on ligi 12%. Vaid 27% (?) eestlastest toetavad ELiga liitumist. Edgar Savisaare eurokriitilised toonid lasid eestlastel isegi "Eesti Watergate'i" unustada: kuus aastat tagasi sundis tolleaegse siseministri Savisaare lindiskandaal valitsust tagasi astuma. Nüüd õnnestus Savisaarel aga Tallinna linnavalitsuses võimul olnud kolmikliit lõhki ajada ning ennast linnapeaks määrata lasta. Samasuguse stsenaariumi kordumisega ei tahtnud Mart Laar riskida ning heitis sõjakinda. Sellega mängis ta aga oma vihavaenlasele Savisaarele taas kord poliitilised niidid kätte. (Ingrid Steiner-Gashi, Kurier, 8.01)

Taani ajakirjandus

Eesti valitsus on astunud tagasi, aga sellel ei ole riigi ELi-unistuse seisukohalt mingit tähendust. Eesti sarnaneb järjest enam Lääne-Euroopa riikidele. Kui üks valitsus lahkub, siis võtab teine koha üle ilma, et sellega kaasneksid olulised muudatused riigi välispoliitikas. "Nii on see ka nüüd. Uus valitsus kavatseb jätkata seniseid jõupingutusi ELi ja NATOga liitumiseks," ütleb Andres Kasekamp Eesti Välispoliitika Instituudist. (Jesper With, Sndagsavisen, 13.01, Berlingske Tidende 8.01)

Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eestil ambitsioon saada "vaid järgmiseks igavaks Põhjamaa riigiks". Eelnenu taustal (ja mõeldes sellele, millist sihikindlust eestlased varem on kõikvõimalikes kontekstides üles näidanud) võib tunduda veidi hämmastav, et juhtivad poliitikud on taas kord heitnud riigi tõsisesse poliitilisse kriisi. Pärast Mart Laari lahkumisotsust saab Eesti 1991. a. iseseisvumisest alates juba kümnenda valitsuse. Naabrid Läti ja Leedu on kümne aasta jooksul suutnud luua rohkem valitsusi kui Eesti. Mitmel moel on Eesti musterriigiks endise Ida bloki riikide hulgas. Kümne iseseisvuse aasta jooksul on toimunud imetlusväärne muutus hallist Nõukogude vabariigist elavaks ja kaalutlevaks, hästitoimivaks Lääne ühiskonnaks. Tallinn sarnaneb täna ükskõik millisele teisele Euroopa pealinnale, olles vaid kenam ja jättes dünaamilisema mulje kui teised pealinnad. Ka Eesti majanduses on toimunud tohutu kasv. Muuhulgas on paranenud vähemustega seotud probleemid, mille tunnistuseks on OSCE missiooni sulgemine Eestis 2001. a. Turiste jagub Eestis rohkesti. Peamiselt tulevad nad küll naaberriigist Soomest, kuid ka teistest maailma paikadest, kus on kuuldud maalilisest Tallinna vanalinnast ja mitmetest kaunitest riigis leiduvatest mõisahoonetest. (Thomas Heine, Jyllands-Posten, 9.01)

Rootsi ajakirjandus

ELi liikmeks saamise lävel raputab Eestit poliitiline kriis. 8. jaanuaril esitas peaminister Mart Laar lahkumisavalduse, millega lagunes riigi kolmikliidu valitsus. Sellel aastal loodab Eesti lõplikult oma nõukogude mineviku seljataha jätta ja astuda NATO liikmeks ning samuti saada heakskiit ELi astumise avaldusele. Lisaks sellele reklaamitakse seda väikest Balti riiki maikuus 300 miljonile televaatajale, kui Eesti on Eurovisiooni lauluvõistluse korraldajaks. Seega tuleb kriis vähem kui kolme aasta vanuses koalitsioonivalitsuses väga ebasobival ajal. Artiklis antakse ülevaade valitsuse kriisi käigust ja põhjustest. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 8.01, Svenska Dagbladet, 8.01, 9.01, Dagens Industri, Metro 9.01)

Norra ajakirjandus

Pärast seda, kui peaminister Mart Laar tegi teoks oma ähvarduse ametipostilt lahkuda, on Eesti ilma valitsuseta. Mart Laari tagasiastumine tekitas valitsuskriisi, mis ohustas riiki juba mõnda aega. Kriis võib omakorda tekitada komplikatsioone Eesti ambitsioonikas rahvusvahelises agendas. Eesmärgiks on, et Eesti saaks selle ja järgmise aasta jooksul nii NATO kui ka ELi liikmeks. Artiklis antakse ülevaade valitsuskriisi tagamaadest. (Henrik Width, Aftenposten, 9.01)

Soome ajakirjandus

Eesti peaminister Mart Laar astus tagasi ja valitsus lagunes. Ühtlasi eemaldub võimust Eesti iseseisvuse ajal karjääri teinud Laari-põlvkonna Isamaaliit. Asemele astub Keskerakond, kelle mõjutajad olid võimul juba nõukogudeajal. Keskerakonnaga koos jääb võimule liberaalset majanduspoliitikat edendav Reformierakond, kellel on suur toetus just ärimaailmas. Tugevaim kandidaat Laari kohale on Reformierakonna esimees Siim Kallas. "Uus valitsus ei tee suuri muudatusi. Kurss on juba määratud," ütles Kallas pärast kohtumist parteijuhtidega. Teine tugev peaministri-kandidaat, Tallinna uus linnapea Edgar Savisaar Keskerakonnast, ei ennustanud samuti valitsuse vahetusega kaasnevaid suuri muudatusi. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 8.01)

Eesti oludes ebatavaliselt pikalt võimul olnud Mart Laari valitsus tegi head tööd. Liberaalset majanduspoliitikat ajanud valitsus tõstis riigi kiiresti jalule. Seda kinnitab ka Eesti kuulumine ELi kandidaatriikide etteotsa. Siiski ei jaotu majanduskasvu viljad ühtlaselt, maaelu on jäetud kõrvale ning metsik erastamisprotsess soosib suuri linnu ja ennekõike Tallinnat. Selle tulemuseks on rahva kaheks jagunemine. Nii Eestis kui mujal Euroopas jälgitakse nüüd hoolikalt, kuidas Keskerakonna tulek valitsusse mõjutab läbirääkimisi ELiga. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.01)

Valitsuse lammutajaks nimetatud rahandusminister Siim Kallas ütles selgituseks: see nüüd juhtus, jah, niimoodi. Valitsus kukutati, kuigi seda tegelikult ei taotletud. Eesti sisepoliitika veelahe ei kulge vasak-parempoolsete sammudega vaid "idealistide" ja "pragmaatikute" vahel. Poliitikasse on palju kaasatud neid, kes tulid poliitikasse laulva revolutsiooni ajal. Nemad on idealistid, kes liitusid omal ajal poliitikaga, kuna seda nõudis isamaa huvi. Aastakümne pikkune poliitikaelu aga kõrvaldab liigse idealismi kellelt tahes. Midagi on siiski säilinud, mis lahutab neid poliitikuid puhtalt huvirühmapoliitika vahendeid ajavatest normaalsetest poliitikutest ehk pragmaatikutest. Valitsus kukutati kogemata, poliitiliste kultuuride kokkupõrkes, mitte ületatamatute poliitiliste erimeelsuste tõttu. Ekslikult kukutatud valitsuse asendamine uuega on raskem võrreldes olukorraga, kus valitsuse kukutamiseks oleks olnud olemas poliitiline ühisrinne. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 9.01)

Kesksed poliitikud on kinnitanud, et ka uus valitsus ei tee suuri kursimuutusi. Eesti suund on valitud - tähtsamad eesmärgid on EL ja NATO. Mart Laar oli kaks korda Eesti peaminister ja valitses uue iseseisvumise ajal kauem kui keegi teine. Laari valitsust kritiseeriti elatustaseme erinevuste suurendamise pärast. Rahvas on endiselt jagunenud hästi ja halvasti toimetulevateks, mis võis osaliselt seletada pehmemat poliitikat ajava Arnold Rüütli naasmist presidendiks. Huvitav on näha, millise ühise joone leiavad range majandusmees Siim Kallas ja populismile kalduv Edgar Savisaar. Või on siiski poliitilise ummikseisu murdmiseks vajalikud ennetähtaegsed valimised. (Juhtkiri, Aamulehti, 9.01)

Valitsuse lahkumine on vältimatu. Ilma usalduseta ei ole koostööd, koostöövõimetu valitsus ei vii Eestit eesmärkidele lähemale. Oleks vastutustundetu, kui välispoliitiliselt sedavõrd tähtsal aastal juhiks Eestit erimeelsuste käes vaevlev valitsus, ütleb välisminister Toomas Hendrik Ilves. Kuigi kolmikliit on oma praeguses vormis surnud, andsid kõik osapooled mõista, et lahkuti sõpradena ja koostöö võib taastuda juba pärast järgmise aasta parlamendivalimisi. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat; Kaleva, Keskisuomalainen; Uutispäivä Demari, 9.01)

Enneaegsed valimised saavad Eestis üha tõenäolisemaks. Parteide koostöövõime on nõrk ja pärast Mart Laari valitsuse tagasiastumist ei leidu niisama lihtsalt valitsusvastutusest huvitunuid. President Arnold Rüütel kohtuski riigikogu parteide esindajatega, et pidada läbirääkimisi uue valitsuse moodustamise üle. Rüütel andis mõista, et talle meeldiksid pigem valitsuse moodustamiseks õnnestunud läbirääkimised kui enneaegsed valimised. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 10.01)

Leedu ajakirjandus

Mart Laari tagasiastumise peamiste põhjustena tuuakse ajalehtedes välja valitseva koalitsiooni lagunemist ning presidendivalimiste ajal esile kerkinud erimeelsusi koalitsioonipartnerite vahel. (Lietuvos Rytas, Respublika, 9.01)

Ülevaatlik artikkel Eesti valitsuse tagasiastumisest, mille autor on kokku pannud Eesti ajakirjanduse põhjal. Autor nimetab artiklis ka võimalikke uue valitsuse liikmeid, kirjutades, et välistatud pole uute erakorraliste valimiste läbiviimine. (Eldoradas Butrimas, Lietuvos Rytas, 10.01)

Võimul olnud koalitsioon on lõhki ning ministrite kabinet ja peaminister Mart Laar astusid tagasi. Laari koha poole püüdleb endise koalitsiooni Reformipartei liider ja rahandusminister, konservatiivse rahanduspoliitika poolehoidja Siim Kallas. Kui tema ei suuda saavutada kokkulepet tsentristidega, võivad Eestis tulla erakorralised valimised. Laar süüdistab koalitsiooni lagunemises Reformierakonda. Laari sõnul on tänavune aasta eriti tähtis, sest Eesti võidakse kutsuda NATOsse, samuti lõpetatakse läbirääkimised ELiga ja seetõttu ei saa lubada ebastabiilset valitsust. Artiklis avatakse veidi ka parteidevaheliste pingete tagamaid, kirjutatakse, et Laari valitsus püsis 32 kuud, olles sellega kõige kauem võimul püsinud valitsus alates 1991. a., arutletakse edasiste arengute üle. (Verslo Zinios, 10.01)

Venemaa ajakirjandus

Mart Laari valitsus oli pärast taasiseseisvumist kõige kauem võimul püsinud valitsus, volitused pandi maha tekkinud erimeelsuste tõttu valitsuskoalitsioonis. Enamik analüütikuid ennustavad, et uueks peaministriks saab Siim Kallas. Välisministri kohalt lahkuv Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et uus valitsus jätkab strateegilist kurssi teel ELi ja NATOsse, kuigi ta kahtles, kas tulevased Reformierakonna partnerid jälgivad seda kurssi sama kindlalt. Laar ja Ilves lubasid Riigikogus konstruktiivsesse opositsiooni minna. (Aleksandr Shegedin, Kommersant; Michael Tarm, The Moscow Times, 9.01)

Populaarsel Mart Laaril tuli tagasi astuda, tema asemele tuleb kindlasti vasakpoolsem ja Moskvale mugavam peaminister. Koalitsioon oli algusest peale kahtlase iseloomuga - parempoolsete ja paremtsentristide katse vältida vasakpoolsuse saabumist ei õnnestunud, Reformierakond liikus tasapisi Keskerakonna poole. Autori arvates pole õiglane süüdistada Kallast sõnamurdmises, sest niigi oli selge, kuhu Reformierakond jõuda tahab. Autori oletusel saab uueks peaministriks Edgar Savisaar, kellega Moskval on lihtsam kokkuleppeid saavutada. (Viktor Sokolov, Strana. Ru, 9.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

The Estonian government declared as expired a planned deal with the US company NRG Energy on the privatization of its main power plants. "It's obvious today that the conditions that have been agreed upon bilaterally cannot be fulfilled and the deadlines for financing are overdue," said government’s spokesman. The terms of the deal expired on December 31, 2001, but NRG failed to secure financing as required, which leaves the government no other choice than call off the deal, he said. Estonia's center-right government has said it viewed the sale as "a security deal, not a business transaction" as the US company would acquire the power stations located along the country's eastern border with Russia. But the deal to sell the oil shale fired plants was widely opposed by Estonian energy experts, the local business community, the political opposition and the general public as it was widely expected to lead to higher electricity prices. (Afp, 7.01)

The Estonian government abandoned the planned sale of a strategic stake in one of its main power plants to US company NRG Energy. The government took the decision after NRG failed to secure financing for the purchase of 49% of the Narva power plants as agreed by the end of December 2001, said government spokesman Priit Põiklik. "The government has now authorized the economics minister to draft within three months alternative ways of continuing the renovation of the plants," Põiklik said. (Afp, 8.01)

USA saatkond Tallinnas teatas, et USA toetab jätkuvalt NRG Energy pingutusi leidmaks mõlemaid pooli rahuldav lahendus Narva elektrijaamade erastamise jätkamiseks. "USA valitsus väljendab oma pettumust, et NRG osaluse lepingut AS Narva Elektrijaamad privatiseerimisel ei sõlmitud Eesti praeguse valitsuse ajal," märkis saatkond. (Interfax, 9.01)

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves loodab, et Venemaa tühistab WTOsse astumiseks valmistudes topelttollid Eesti kaupadele. Eesti võib alustada WTO-alaseid läbirääkimisi Venemaaga alles siis, kui topelttollid on kaotatud. WTO-liikmelisuseks on Venemaal vaja kehtestada enamsoodustusreþiim kõigi WTO liikmetega. Ilvese sõnul annab lootust Venemaa juhtkonna poolt viimasel ajal tehtud avaldused VF välispoliitika kohta. Samas märkis Ilves, et tema Euroopa kolleegide tähelepanekul on Venemaa juhtkond sageli ühel arvamusel, välisministeerium aga hoopis teisel. (Interfax, 7.01)

Estonian consumer prices were 4.2% higher in December 2001 than in December 2000, the national statistics committee said. Prices had risen by 0.2% in December 2001 on a monthly basis from the figure for November, the committee said. The 4.2% inflation figure was lower than the 5.0% rise recorded in the previous 12-month period, from December 1999 to December 2000. During 2000, the average figure for inflation was 4.0%. (Afp, 8.01)

A total of 52% of Estonia's population used mobile telephones in the last quarter of 2001, the Estonian Communications Board said. This was an increase from 37% at the end of 2000, said the Communications Board's director, Jüri Jõema. (Afp, 10.01)

Estonia’s unemployment rate dropped 0.2 points in December from the figure for the previous month to 6.1% of the working-age population, the Estonian labor market board said. A total of 50,600 people were registered as jobseekers at the end of the month, a drop of 3% from November and a 1.4% from the figure for December 2000. (Afp, 11.01)

Moskva kompanii Kristall sõlmis lepingu Eesti firmaga Onistar, mille kohaselt Onistar hakkab tootma 4 populaarset viinamarki, sh Gzhelka, Posolskaja, Staraja Moskva, Zolotpoje koltso. Eestis toodetud viina hakatakse müüma Eestis, Lätis ja Leedus juba järgmisel nädalal. (IA Rosbalt, 12.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti valitsus katkestas läbirääkimised NRG Energyga Narva elektrijaamade müügi osas. Põhjuseks toodi aegunud tähtajad laenugarantiide leidmisel. Laen 240 mln USD suuruses summas on vajalik elektrijaamade moderniseerimiseks. Peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid sõnas, et ilmselt oldi liiga optimistlikud, arvates, et mainitud summa võiks laenata riigipoolsete garantiideta. NRGga läbirääkimiste lõpetamine oli Mart Laari kabineti viimaseks tööks. Valitsuse ühe ametniku sõnul oli tegemist poliitilise sammuga, sest: "Kes oleks olnud nii rumal ja võimaldanud järgmisel valitsusel selle otsuse vastu võtta ning selle kaudu loorbereid lõigata." (Rafael Behr, Financial Times, 8.01)

Rootsi ajakirjandus

Argentiina valuutakriis ei ole seni "nakatanud" teisi sarnase valuutasüsteemiga riike, nagu näiteks Hongkongi ja Eestit, kuid see on vaid aja küsimus, usub professor Lars Jonung - rahanduspoliitika küsimuste ekspert ja EK nõuandja Brüsselis. "Eestil, Leedul ja Hongkongil on parem eelarvedistsipliin, kui Argentiinal, kuid ka nemad peavad arvestama võimalike spekulatsioonide rünnakutega," ütleb Jonung. "Balti riigid on märkimisväärselt avatumad ja paindlikumad kui Argentiina. Seal ollakse näiteks valmis ka vajadusel palkasid alandama," arvab Rootsi Riigipanga rahvusvahelise analüüsi osakonnas töötav Martin Ådahl. (Gunnar Örn, Dagens Industri, 9.01)

Norra ajakirjandus

Ida-Euroopa turu tähtsus norra kala jaoks suureneb. 2001. a. eksporditi kala 4,3 mrd Norra krooni eest. Praegu veel majandus juubeldab, kuid probleemid tolliga tekivad niipea, kui Ida-Euroopa riigid saavad ELi liikmeks. Norra kalandusminister Svein Ludvigsen leiab, et juba praegu on aktuaalne norra kalale uute turustusvõimaluste leidmine peagi ELi liikmeks saavates Ida-Euroopa riikides. (Gunnar Grytås, Dagens Näringsliv, 8.01)

Soome ajakirjandus

Kuus aastat kestnud Narva elektrijaamade erastamine kukkus läbi, kui valitsus otsustas lõpetada läbirääkimised USA energeetikaettevõttega NRG. Erastamise ebaõnnestumine tähendab Narva elektrijaamade jäämist riigi omandisse. Osa elanikke on olnud infrastruktuuriettevõtete välismaalastele erastamise vastu. Erastamise venimine ja NRG poolt pidevalt nõutud lisatingimused sundisid peaminister Mart Laari lõpetama elektrijaamade erastamise ameeriklastele. Isamaaliit peab julgeolekupoliitilistel kaalutlustel oluliseks USA kapitali olemasolu Eestis. Narva elektrijaamade omanik Eesti Energia jätkab esialgu tööstuse moderniseerimist ilma välispartnerita. Soome Foster Wheeler on juba alustanud uuendustöödega. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 9.01)

Eesti sidus pärast rahareformi krooni koheselt Saksa margaga. Rahvusvaheline Valuutafond IMF oli sellise otsuse vastu, kuid kümne aasta jooksul on Eesti tõestanud, et selline rahasüsteem võib õnnestuda, kuigi Argentiina eeskuju on teine. Eesti Panga rahvusvahelise osakonna juhataja Tanel Ross rõhutab Eesti ja Argentiina majanduste erinevust. “Eesti riigi kulusid ei rahastata välisrahadega. Eestis on eelarve tasakaalus ja majanduskasv tugev,” ütleb Ross. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 11.01)

Laevafirma Eckerö parvlaevadel oli möödunud aasta reisijate veo rekordaasta. Eckerö Linjen liikleb Ahvenamaalt Rootsi ja Eckerö Line Helsingist Tallinnasse. Kokku oli reisijaid üle 800 000. (STT, Turun Sanomat, 6.01)

Mõned Tallinna kesklinna restoranid ja alkoholikauplused võtavad kroonide kõrval vastu ka eurosid ja markasid. Ka Kadaka turul saab eurodega hakkama. Soome turistid on harjunud taksode eest tasuma markades, kuid eurodesse suhtutakse taksodes pahuralt. (STT, Turun Sanomat, 6.01)

Läti ajakirjandus

Eesti valitsus kinnitas, et Narva elektrijaamade NRG Energyle erastamise lõppemisega on katkenud ka elektrijaamade aktsiate müük ja valitsuse varasem otsus pole enam jõus. Eesti Põlevkivi esindajad ja tuntud teadlased arvavad, et vaja on eraldada teineteisest Narva elektrijaamad ja Eesti Energia, samuti eraldada üksteisest elektri tootmine, edastamine ja jaotamine. Sõltumatu elektrivõrgu avamine kõikidele elektritootjatele loob eeldused tootjate vaheliseks konkurentsiks. (Oleg Bozhko, Telegraf, 10.01; Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 8.01)

Kuigi Eestis pole ühtegi maailmakuulsat hokimängijat, toodab Pärnu firma Viisnurk hokikeppe igale kolmandale hokimängijale olümpiamängudel Salt Lake Citys. Paar aastat tagasi Soome pankrotistunud hokikepitootja üles ostnud ja tehnika Pärnusse toonud firma Viisnurk sõlmis Rahvusvahelise Jäähokiliiduga koostöölepingu, mis annab Viisnurgale õiguse kahel hooajal tarnida MAXXhockey kaubamärgiga keppe nii olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel osalevatele mängijatele. (Jegor Jerohhomovitsh, Biznes&Baltija, 7.01)

Eestis muutus tolliladude töökorraldus - tollilaost väljuvad kaubad maksustatakse nüüd turuhinna põhjal, mitte aga deklaratsioonis kirjutatud hinna põhjal. See muudab importööride töö kohati raskemaks, kuna tollid paljudele Eestisse toodud kaupadele suurenevad mitmekordselt, mis mõjutab loomulikult ka nende lõplikku hinda. Tolliameti hinnangul peab uus süsteem takistama maksumahhinatsioone. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 7.12)

Venemaa ajakirjandus

Enne tagasiastumist kiitis peaminister Mart Laar heaks majandusminister Henrik Hololei ettepanku katkestada läbirääkimised 49% Narva Elektrijaamade aktsiate müümise üle NRGle. Nimetatud tehing oli rahva seas väga ebapopulaarne, paljude arvates oli tegemist poliitilise tehinguga. Eesti valitsuse otsus lubab tagasi pöörduda Balti energiasüsteemide ühendamise idee juurde, mille aluseks võib saada 1992. a. sõlmitud leping kolme Balti riigi energiasüsteemide paralleelsest tööst Vene ja Valgevene ühtse energiasüsteemiga. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 11.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti on inimarenguindeksi poolest Balti riikide seas kõrgeimal kohal, madalaim inimarenguindeks on Lätil. Eesti on 162 riigi inimarengut kajastavas aruandes 44. kohal, Leedu 47. kohal ning Läti 50. kohal, selgub ÜRO inimarenguprogrammi raportist. Eesti inimarenguindeks on 0,812, Leedul 0,803 ning Lätil 0,791. Maailma kõrgeim inimarengu indeks on Norral - 0,939. (Interfax, 9.01)

Jaanuaris astuvad Tallinna linnakohtu ette kolm vene marurahvuslast, keda kaitsepolitsei süüdistab rahvustevahelise vaenu õhutamises. Kaitsepolitsei süüdistusega astuvad lähiajal kohtu ette Allan Hantsom, Sergei Vassetðkin ning Sergei Seleznjov. Kaitsepolitsei süüdistuse järgi tekkis Hantsomil mõni aasta tagasi idee luua Eestis ebaseaduslikult tegutseva Vene Rahvusliku Ühtsuse oma regionaalne häälekandja Kolovrat. Kolovratis kujutasid kohtualused Eestit kui iidset venelastele kuuluvat territooriumi ning eestlasi kui reeturlikke, vägivaldseid, autundeta, juute ning venelasi vihkavaid inimesi. (Interfax, 8.01; IA Rosbalt, 9.01)

Narkootikumide salakaubandus Eestist Soome on aastaga kahekordistunud. Eesti Päevalehe andmeil pidasid politsei, toll ja piirikaitse kinni kaks korda rohkem narkodiilereid kui aastal 2000. (IA Rosbalt, 8.01)

Tallinna linnakohus alustab seni viiel korral edasi lükatud kohtuprotsessiga ligi kaks aastat tagasi Stockmanni kaubamajas pommiplahvatuse korraldanud viie mehe ja ühe naise üle. Kaitsepolitsei süüdistab plahvatuste korraldamises Deniss Balõnskit ja Nikolai Bobrovi ning sellele kaasaaitamises Maria Kaðirovat. (Interfax, 8.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel teatrist Estonia. Eesti Rahvusliku Ooperi hooaeg kestab augustist juunini ning etendusi antakse aeg-ajalt kuu aja jooksul rohkem kui 30. Ainult 1 miljoni elanikuga riigi jaoks pole see mitte paha tulemus. 700 istekohaga teatri näol on tegemist imposantse kahest saalist koosneva kompleksiga. Teater mängib erilist rolli eestlaste südametes, kuna 1919. a. tuli selles hoones kokku värskelt iseseisvunud Eesti seadusandlik kogu. Hoonet pommitasid Vene sõjalennukid 1944. a., kui Eesti oli okupeeritud sakslaste poolt ning taastati sovjettide poolt, mille tulemusel hoone kaotas ohtrasti oma algupärasest art-nouveau stiilist. Peagi alustatakse renoveerimistöödega peamiselt struktuurilistel ning tehnilistel põhjustel, kahju oleks, kui ei püüta taastada midagigi hoone algsest välimusest. (George Loomis, Financial Times, 4.01)

Soome ajakirjandus

Intervjuu Eesti esimese leedi Ingrid Rüütliga tema folklooriarmastusest. Just rahvamuusika ja rahvaluule uurimine on olnud Ingrid Rüütlile elutööks, seetõttu jätkab ta ka nüüd, mil muud kohustused võtavad suurema osa ajast, folklooriga tegelemist. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 8.01)

Tartu sümpaatset kesklinna külastades jääb soomlase pilk peatuma majal, mille seinale kinnitatud mälestustahvel räägib Elias Lönnroti viibimisest selles majas. Kui Soome tähistab Lönnroti juubeliaastat, siis on hea meenutada ka tema eestlastest sõpru. Esimene neist oli Friedrich Robert Faehlmann, kes nagu Lönnrotki oli arst, ning ka Faehlmann kogus rahvatraditsioone nagu Lönnrot. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 8.01)

Rahvusraamatukogus avati fotonäitus Eesti taasiseseisvumise sündmustest “Tõelisuseks saanud unistus.” Näitusel on väljas Kalle Ipatti 1991. a. jaanuaris ja augustis Turun Sanomate tööreisidel üles võetud fotod. (Turun Sanomat, 11.01)

Eesti sanatooriumid lõpetavad eestlaste soosimise. Alanud aastast maksavad Eesti elanikud sanatooriumiteenuste eest välismaalastega sama hinda. Kuni aasta alguseni võtsid paljud sanatooriumid Eesti elanikelt väiksemat tasu, kui näiteks soomlastelt. Hinnavahe oli ka varem Eesti seaduste vastane. Siiski pakkusid sanatooriumid seadust väänates allahindlusi haigekassa liikmetele. Kuid selle aasta algusest jõustunud ravikindlustusseaduse kohaselt võivad sanatooriumid võtta Eesti elanikelt madalamat tasu vaid juhul, kui sanatoorse ravi on määranud arst. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 7.01)