Nädal välismeedias: 24. detsember 2001 - 6. jaanuar 2002

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Günter Verheugen: "If one feels strong enough to take in six countries with 63 million inhabitants, one can also bear 10 states with 75 million inhabitants." Afp, 27.12

Uudisteagentuurid

The European commissioner for EU enlargement, Günter Verheugen, believes 10 countries could join the Union by 2004. "If one feels strong enough to take in six countries with 63 million inhabitants, one can also bear 10 states with 75 million inhabitants," he said. But Verheugen said that to make room for all 12 candidate countries before the next European elections, rather than just the 10 recommended by the European Commission, was "neither desirable nor possible". He said he presumed that Bulgaria and Romania would be in a later, second round of EU enlargement for which no exact date could yet be named. The 10 for which he did see the prospect are Hungary, Poland, Czech Republic, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Slovakia, Cyprus and Malta. (Afp, 27.12)

Lõppes järjekordne Eesti läbirääkimiste voor ELiga. Eesti on nn Luksemburgi grupi tagumises pooles, jäädes suletud peatükkide arvu poolest alla isegi Lätile ja Leedule. Eesti läbirääkimiste delegatsiooni juhi Alar Streimanni sõnul ei tähenda see naabrite suuremat arengut ja edu läbirääkimistel ei sõltu mitte suletud peatükkide arvust, vaid ELiga saavutatud kokkulepete sisust. (IA Rosbalt, 24.12)

Günter Verheugen said that it had always been clear to EU chiefs that Cyprus would figure among the first countries to request membership of the EU. "(But) should the need arise, only the Greek part," Verheugen said. "However, this is not the solution we would envisage. The clear position of the commission has already been stated and we are moving forward on the question of Cyprus," he added. Cyprus would be among the first candidates to join the EU even if it fails to settle its dispute with Turkey. Nicosia aims to complete the negotiations for joining the EU by 2002. (Afp, 6.01)

Poland will lift customs duties on imported passenger cars from the EU as of January 1, 2002, the Polish customs service said. Imported automobiles will become duty free from European Free Trade Area and Central European Free Trade Area countries, as well as Lithuania, Latvia, Estonia, Israel, the Faroe Islands and Turkey. (Afp, 28.12)

USA ajakirjandus

Isegi kui mõned Euroopa liidrid sooviksid, ei saa ELi laienemisega seonduvaid raskemaid otsuseid enam edasi lükata. EL lubas lõpetada läbirääkimised kümne kandidaatriigiga käesoleva aasta lõpuks ning võtta uued liikmed vastu 2004. aastal. EK ajagraafiku kohaselt peavad ELi liikmesriigid juuni lõpuks otsustama, kuidas hakata jagama ELi arenguabi uute liikmetega. Märksa keerulisem on aga ELi 44 miljardist eurost koosneva aastase põllumajanduse eelarve saatus pärast laienemist. Põllumajandusküsimustes mängib juhtrolli Prantsusmaa, kes on juba märku andnud oma ebamugavustundest laienemise suhtes. Prantsuse välisministri Hubert Vedrine'i nõunikud on avalikult kahtluse alla seadnud ka viisi, kuidas EK oma novembrikuises aruandes hindas kandidaatriike. Mõnede prantsuse prominentsete analüütikute sõnul muudaks Ida-Euroopa riikide liitumine ELiga jõudude tasakaalu - majanduslikult, poliitiliselt ning isegi kultuuriliselt, Prantsusmaalt kanduks see üle Saksamaale. Ka inglise keel kinnistuks ELis lingua franca'na kindlamalt. Uued liikmesriigid on entusiastlikud vaba turumajanduse ja USA osas. Laienemist nähakse Saksamaa projektina, mistõttu pole ka ime, et vastavalt hiljutisele Eurobaromeetri küsitlusele on Prantsusmaa ainuke ELi liikmesriik, kus suurem osa inimestest on pigem ELi laienemise vastu kui selle poolt. Sama küsitlus näitab ka, et ELi liidrid võivad olla kindlad oma kodanike toetuses (51 %) ELi laienemisele. Ja miks ka mitte toetada? ELil on palju võita ja vähe kaotada. (The Wall Street Journal, 4.01)

Soome ajakirjandus

ELile on alanud aasta jälle kord liturgiliselt väljendatuna ajalooline. Aasta jooksul tuleb luua eeldused nn big bangile. Teisisõnu tuleb selle aasta jooksul lõpetada laienemisläbirääkimised, mis õnnestumise korral kasvatavad uniooni liikmete arvu kümne uue riigi võrra. Hoolimata ilukõnelisest ELi retoorikast on oodata kõigi aegade paroodiate paroodiat, kuna kõige enam tundeid tekitab põllumajanduspoliitika. Huvi läbirääkimiste vastu lisab ka see, et aasta esimesel poolel on eesistujamaaks Hispaania, kes koos Kreeka ja Portugaliga kaotab kõige rohkem abirahadest pärast uute liikmesriikide tulekut. Läbirääkimiste ajakava on väljakutsuv. Selle aasta jooksul peaks EL saavutama häid tulemusi, et järgmisel aastal oleks võimalik lepingut ratifitseerida eri liikmesriikides. Selle õnnestumise uskumiseks peab olema suur optimist, kuna paljudes riikides otsustatakse laienemise üle referendumil. Laienemisläbirääkimiste kiirustamist saab põhjendada sellega, et asjaga tahetakse saada ühele poole enne 2004.a. europarlamendivalimisi. Kõige kiiremini on läbirääkimistel edenenud Sloveenia. Balti riikide osas on huvitav märgata seda, et Eestist hiljem läbirääkimisi alustanud Läti ja Leedu on suletud peatükkide arvu poolest Eestist möödunud. (Markku Hurmeranta, Taloussanomat, 3.01)

Hispaania eesistumine

Spain is promising an ambitious effort to pursue negotiations for EU expansion into Eastern Europe when it takes over the bloc's presidency. Ap, 29.12

Uudisteagentuurid

Spain assumes the six-month EU presidency on January the 1st, the same day euro notes and coins enter circulation in 12 of the 15 EU nations. Its leadership will be put to the test over the next six months as the EU contemplates expansion eastward, the fight against terrorism takes centre stage, and Spain prods neighbours into economic liberalisation. (Reuters, 31.12)

Spain is promising an ambitious effort to pursue negotiations for EU expansion into Eastern Europe when it takes over the bloc's presidency. “Our priorities are the priorities of the EU,” said Ramon de Miguel, Secretary of State of European Affairs. We do not aspire during our presidency to do great things, but to be effective, taking steps forward in the construction of Europe. PM Jose Maria Aznar has set out six goals for a presidency that follows on Belgium's success in complex negotiations to admit new members from the former communist bloc. (Ap, 29.12)

The fight against terrorism will be the top priority for Spain when it takes over the European Union's rotating presidency, Spanish PM Jose Maria Aznar says. (Afp, 27.12)

Austria ajakirjandus

ELi eesistujamaad Hispaaniat peetakse Suurbritannia kõrval kõige egoistlikumaks uniooni liikmesriigiks, kes iga tehtava otsuse juures jälgib, et ise millestki ilma ei jääks. Peaaegu mitte ükski ELi tippkohtumine pole möödunud ilma, et Hispaania poliitikud oma kätt ELi kassasse ei sirutaks. Seetõttu pole ime, et eelkõige ELi kandidaatriigid eelseisva poolaasta pärast muret tunnevad. Pealegi seisavad ees läbirääkimised delikaatsetes küsimustes nagu agraar- ja regionaalpoliitika. Kummaski valdkonnas pole Hispaania apoliitiline vahekohtunik, mida ta tegelikult olema peaks. Seega pole ka mõtet mingit läbimurret nendes rasketes küsimustes loota - see jääb ilmselt Taani eesistumisajaks. Hispaania peaminister Jose Maria Aznari valitsus ei tee ka sellest mingit saladust, et uute ELi liikmesriikide uniooni vastuvõtmine nende jaoks teisejärguline on. Juba kardetakse Brüsselis, et Hispaania ja sellele järgnev Taani eesistumisaeg võib ELi uude ajastusse viia - ajastusse, kus EList saab rahvuslik "selvekauplus". (Die Presse, 4.01)

Soome ajakirjandus

Hispaaniat ootavad ees kuus töökat kuud. Suurimad väljakutsed seostuvad ELi laienemisega. Läbirääkimiste raskemates peatükkides nagu põllumajandus- ja regionaalpoliitikas soovitakse edu saavutada juba aasta esimesel poolel. Eelmine eesistuja Belgia on suurendanud Hispaania töökoormust, jättes viimase õlule suure hulga pooleli jäänud küsimusi. Soomlastele on neist huvipakkuvaim ametitepakett, millele loodetakse lepet Barcelona tippkohtumisel märtsi keskel. (Mirjami Saarinen, Kauppalehti, 4.01)

Siseareng

Taani ajakirjandus

2002. aasta juulist ELi eesistujamaaks olev Taani seisab silmitsi raske ülesandega: tema õlul on liitumisläbirääkimiste lõpuleviimine 9-10 ELi kandidaatriigiga. Selle ülesande täitmisest sõltub, kas Taani roll eesistujana õnnestub või mitte. Paradoksaalselt on Taani just ise ELi nö must lammas, loobudes ELi eritingimustele toetudes eurost ning kaitsealasest- ja õiguskoostööst - loetelus on just need valdkonnad, mis ELi koostöös arenevad praegu kõige kiiremini. (Ritzau, Berlingske Tidende, 30.12)

Soome ajakirjandus

Juhtkirja autor annab Belgia ELi eesistumisele hävitava hinnangu. Laekeni tippkohtumise läbikukkumine ei olnud nende ainus ebaõnnestumine. Siia võib lisada Genti tippkohtumise ning ministrite kohtumised, kus ei suudetud otsuste langetamisel üksmeelele jõuda. Eraldi peatüki moodustab erakorralise Afganistani-teemalise “minitippkohtumise” intsident. Eesistumisele jättis oma jälje 11. september, kuid ka ELi ainukesel liberaalist peaministril flaami päritolu Guy Verhofstadtil oli ebaõnnestumiste juures oma osa. Samas, kui Belgia ühise Euroopa asja ajamises eesistujana ebaõnnestus, siis seda paremini õnnestus tal oma riigi huvide kaitsmine. Täpselt nii oli ka Prantsusmaa eesistumise puhul, mida Belgia aasta tagasi ägedalt kritiseeris. Ainukese positiivse elemendina Belgia eesistumise juures nimetab autor laienemisläbirääkimiste edendamist. Kõigest hoolimata läks Belgial korda järgmistele eesistujamaadele Hispaaniale ja Taanile üle anda hea liitumisläbirääkimiste seis. (Juhtkiri; Björn Mansson, Hufvudstadsbladet, 27.12)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU introduced a package of anti-terrorism measures that freezes assets of Palestinian radicals and brands homegrown groups in Northern Ireland and Spain's Basque country as terrorists. For the first time EU governments, also drew up a list of domestic organizations accused by all 15 of terrorist activity. (Ap, 28.12)

The EU and the US must strive to forge common positions on the Middle East, Afghanistan and the Balkans, Spain's foreign minister said. Foreign Minister Josep Pique also said that the EU should conclude extradition agreements with the US, which is seeking to put terror suspects on trial following the September 11 attacks on New York and Washington. "The relationship between Europe and the US should be full and complete, and should attempt to cover all points on the agenda," said Pique. (Afp, 2.01)

ELi välispoliitika juht Javier Solana arutas ELi uue eesistujamaa Hispaania peaministri Jose Maria Aznariga ELi ja NATO suhete arengut. Solana avaldas veendumust, et Hispaania eesistumisperioodi jooksul sõlmib EL kokkuleppe NATOga, mille tulemusena “teeb EL tihedamat koostööd alliansiga, olles saanud võimaluse osaleda alliansi plaanide väljatöötamises”. Solana sõnul võimaldab see koostöö ELil kasutada automaatselt ja seaduslikult NATO kaitsestruktuure. (RIA Novosti, 27.12)

EMU, Majanduspoliitika

"It's a child that's just been born, but it's already a big, healthy child," said European Commission President Romano Prodi. Afp, 31.12.

The President of the EP Nicole Fontaine: "Europe will be much stronger and much more important in the world. It is a radical change in the history of Europe. The next step is enlargement, Europe will be much larger. The euro has made Europe deeper and more united." Afp, 1.01.

Uudisteagentuurid

The bells of midnight in Europe rang for New Year 2002 marking the birth of euro cash, a new language of commerce for 304 million people and the death knell for national money across 12 countries. The euro, launched three years ago as a rival the dollar, now puts Europeans in personal daily touch for the first time with the process of EU, conceived amid the cataclysm of World War II 57 years ago. It is set to change the psychology, culture and identity of being European, and the new notes and coins will soon reach every country in the world through travellers' pockets. Euro money is destined to play an important role in much of eastern Europe, replacing the mark, and three sceptical EU countries, Britain, Denmark and Sweden, are waiting to see what happens and whether they should join. (Afp, 1.01)

Europe's political leaders were not lost for words as people across the euro-zone got their hands on the new euro currency for the first time. Romano Prodi, the President of the European Commission said: "Europe will be much stronger and much more important in the world. It is a radical change in the history of Europe. The next step is enlargement, Europe will be much larger. The euro has made Europe deeper and more united." The President of the European Parliament, Nicole Fontaine, said of the historic changeover: "I feel deeply moved. It's the most important step that we have taken in the construction of Europe." (Afp, 1.01)

"The euro, our new currency, represents perhaps two-thirds of the non-dollar world economy," said European Commission President Romano Prodi as the countdown to euro notes and coins went into its final hours. "It's a child that's just been born, but it's already a big, healthy child," he said. "I believe it will continue to grow and play this role as one of the two leading (currency) protagonists on the world stage. It will bring about a radical change in monetary policy and international trade," he said. (Afp, 31.12)

Günter Verheugen said that future EU members should be expected to join the euro zone as well. "We are negotiating in such a way that no future member reserves the right to remain outside Euroland," Verheugen told. "We do not want to have in the future the kind of problem we have currently with some members," Verheugen said. "That means that all future members must also, as soon as they meet the criteria, adopt the euro." (Afp, 5.01)

The economic situation in the 12 countries that share the euro will "start improving early in 2002," the EU commissioner for economic and monetary affairs, Pedro Solbes, said. (Afp, 3.01)

German Finance Minister Hans Eichel was reported as saying "The euro will, given the enormous economic power behind it, become a parallel currency in many countries especially in Europe, or even become the only really accepted currency, depending on the condition of the country." He said Balkan countries were likely to use euros as a parallel currency. "Switzerland too will probably have the euro as a second currency alongside its franc. And I suspect Britain will experience that as well." (Reuters, 28.12)

French President Jacques Chirac praised his country's transition to euro cash and urged the EU to develop into a political power in line with its economic weight. "With the euro," Chirac said, "we should also express a new ambition for Europe. "Europe should from now on learn to become more present in the world in showing a political will which matches its economic power. These are the tasks to which we must now address ourselves". (Afp, 3.01)

British PM Tony Blair gave one of his strongest endorsements yet of the euro, saying Britons would be "very foolish" to run away from the single currency. "The euro is now a reality. So I think the idea that we can run away from it or hide our head in the sand and pretend it doesn't exist would be very foolish," he said. (Reuters, 3.01)

Britain's minister for Europe, Peter Hain, said the launch of euro notes and coins was a historic event that will affect Britain. "The euro has become a reality for 300 million people across Europe - from France to Finland and from Italy to Ireland," said Hain. "In or out of the euro, it will affect Britain. Hain noted that the changeover to the euro from national currencies was "a massive logistical challenge”. (Afp, 1.01)

Fresh hints from the British government that it is set on joining the euro zone has increased alarm among eurosceptics that the single currency is creeping into Britain the day after euro cash was launched. Eurosceptics accused the government of saying that formal entry by Britain into the 12-nation euro zone is now inevitable, and of trying to ease acceptance of the euro into public consciousness before a possible referendum. (Afp, 2.01)

A decision on a referendum on Britain joining the euro will depend "partly" on five economic criteria set by the government, but ultimately the British people will decide, British Foreign Secretary Jack Straw said. "The ultimate test will be made by individuals in the privacy of the polling booth because there is going to be a referendum on this," he told. "When the referendum takes place in part depends on when we are satisfied, if we are, that the five economic tests are themselves satisfied." (Afp, 5.01)

Seven out of 10 Finns think they and their countrymen will quickly learn to count their wages, taxes and expenses in euros, a poll showed. But the study by the Centre for Finnish Business and Policy Studies (EVA) also found that Finns widely expect hiccups to occur in the changeover to euro cash and notes on January 1, though major problems will be avoided. (Reuters, 28.01)

USA ajakirjandus

EL on kaotanud piirid, loonud oma parlamendi ning viinud sisse ühise valuuta, kuid ikka veel on pikk tee ühise majanduseni, rääkimata ühisest Euroopast. Euroopa Poliitikauuringute Keskuse direktori Daniel Grosi sõnul on palju jäänud teha ühise piirideta turu loomiseks ning euro ühisraha on selle tõenduseks. Seetõttu ei võta Euroopa USAlt veel üle juhtiva majandusjõu rolli. Kuigi ühine valuuta saab igapäevaseks reaalsuseks, on jätkuvalt palju lõhesid (ettevõtja maksud, korporatiivsus, julgeolek, konstitutsiooniga seonduv jne.), mis lahutavad Euroopat. (Paul Hofheinz, The Wall Street Journal, 2.01)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi rahandus- ja majandusministrid kutsusid üles andma uut tõuget struktuursetele majandusreformidele eurotsoonis. Hispaania majandusminister ja uus eurotsooni grupi rahandusministrite esimees Rodrigo Rato sõnas, et rahva entusiasm euro suhtes näitab, et samamoodi võetakse omaks reformid, mille eesmärgiks on majanduskasvu ja tööhõive suurendamine. Euroopa Keskpanga presidendi Wim Duisenbergi sõnul on kahe viimase aasta jooksul täheldatud edusamme, kuid siiski mitte piisavalt. Nii Duisenberg kui ka Rato nimetasid eurotsooni tähtsaimate ülesannetena kaupade ja tööturgude moderniseerimist, märksa efektiivsemaid ja paindlikumaid maksustamissüsteeme ning rahaturgude täielikku liitmist. (Tony Barber, Financial Times, 4.01)

ELi uus valuuta on poliitilise tahte triumf vastuolekute üle. Euroopa Keskpanga tehnilised ettevalmistused ühisrahale üleminekuks olid silmapaistvad. Kuid ometigi ei ole majandus- ja rahaliit terviklik. Euroopa Keskpank loodi Bundesbanki mudeli järgi ajal, kui täielikus iseseisvuses ja stabiilsusele orienteeritud rahanduspoliitikas nähti parimaid usaldusväärsuse garantiisid. Tegemist ei ole valede printsiipidega, kuid parem oleks, kui poliitilised ametid oleksid omavahel enam seotud küsimustes inflatsiooni jms. üle. Ka Keskpanga rahanduspoliitika struktuuri tuleks ümber kujundada, seda eelkõige selleks, et toime tulla uute liikmetega. Ühisraha liikmelisus ei ole täielik. Rootsi võib otsustada liituda eurotsooniga üsna pea, siis võib ka Taani otsuse teha. Suurbritannia peaministri Tony Blairi valitsus otsustab 18 kuu jooksul, kas Suurbritannia tuleb toime endale pandud majandustestiga. Uus valuuta ei pruugi tingimata tähendada uut entusiasmi tihedama "poliitilise liidu" üle. Kuid ELi üle otsustatakse valuuta edu või luhtumise taustal. Euro, mis võimaldab majanduskasvu ja madalat inflatsiooni, võib taastada ELi institutsioonide usaldusväärsuse. Kuid juhul, kui see valuuta hakkab sümboliseerima stagnatsiooni, langeb süüdistustule alla EL ise. (Financial Times, 2.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Artikli autori, Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja tööstusministri sõnul toob eurole üleminek, nagu kõik muutused, kaasa teatud raskusi, kuid nendest ei saa lasta end eksitada, kuna palju tähtsam on positiivne pool, milleks on lihtsus, stabiilsus, julgeolek. Raha on seotud ka kollektiivse psühholoogiaga. Saades kõigi jaoks reaalsuseks, muutub euro aina tugevamaks ja seda eriti dollari suhtes. Tänu sellele on võimalik paremini kontrollida globalisatsiooniprotsesse. Euro muutub tugevamaks, kui EL on ühtne, kui meie majanduspoliitikad lähenevad ja arendatakse edasi ühtseid ELi poliitikaid. (Laurent Fabius, Le Monde, 31.12)

Euro tulek üksi ei saa kompenseerida ambitsioonide ja pikaaegse tulevikuvisiooni puudumist. Ta võib ainult välja tuua riskid, mis ootavad ELi ees mõned kuud enne enneolematut laienemist. Kuid ta ei vabasta Euroopa liidreid vastutusest. Ainult "suur hüpe edasi" poliitikas võib kindlustada ühise raha kestvuse Euroopa integratsiooni süvenedes ja anda sellega vahendid 25 või 30 liikmelise liidu toimimiseks. Muidu võetakse ära see "väike tükike Euroopat", mida igaüks saab käes hoida, halvasti ettevalmistatud laienemise poolt õõnestatud ELi vältimatu kokkuvarisemise tõttu. (Jean Quatremer, Libération, 2.01)

Enamus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest osalevad de facto eurotsoonis, kuna nende raha on seotud Saksa margaga, ehk nüüdsest euroga, ja kuna elanike hoiused on markades. Arvatavalt on 40% Bundesbanki poolt emiteeritud markadest KIE riikide kodanike käes. (Y.B., Les Echos, 24.12)

EK ja Euroopa Keskpank väljendavad rahulolu eurole ülemineku sujumise üle. Eurole üleläinud riikide kodanikud on käitunud erinevalt. Mõneti üllatuslikult on euroentusiastidena käitunud sakslased. Ka prantslased ja soomlased on artiklis paigutatud entusiastide kategooriasse. Prantsusmaa puhul ennustatakse, et juba 15 päeva jooksul võetakse käibest 85-90% frankidest. (Le Monde, 3.01)

Euroopa Keskpanga presidendi Wim Duisenbergi sõnul oli eurole üleminek väga edukas ning ta on veendunud, et 2002. a. 1. jaanuari hakatakse ajalooraamatutes märkima kui uue ajastu algust ELis. Hispaania rahandusminister Rodrigo Rato kui eurogrupi esindaja tõlgendas inimeste euroentusiasmi kui tunnistust sellest, et "inimesed tahavad enam Euroopat" ning nõuavad juhtidelt valitud tee jätkamist. (Jean Quatremer, Libération, 4.01)

Belgia ajakirjandus

Vastupidiselt kõigile kartustele, läks Belgias eurole üleminek ilma viperusteta - ei mingit elektrooniliste maksesüsteemide kokkukukkumist ega nikli allergiat. Kuid tehnilisest õnnestumisest tähtsam on eurooplaste vaimustus ühise raha üle. (Philippe Servaty, Le Soir, 2.01)

Austria ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson ja riigis võimul olevad sotsiaaldemokraadid tahavad pärast septembris toimuvaid valimisi korraldada euro referendumit. Õnnestunud euro-stardist tekkinud positiivset häälestust tuleks Rootsi poliitikute meelest ära kasutada. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 4.01)

Taani ajakirjandus

Juba käesoleva aasta keskpaigast alates tuleb arvestada sellega, et Ida-Euroopa riikide investeerimisfond (Investeringsfonden for Östlandene - IÖ) ei ole enam partnerina Taani investorite käsutuses. Selle eest kavatsevad nad oma tegevust laiendada kaugemale ida poole ja loovad kontori Moskvasse. Kui üks riik jõuab ELi astumise lepinguni, siis loetakse IÖ missioon selles riigis lõpetatuks. Hetkel on aga üle 70% IÖ kogu investeeritud kapitalist paigutatud just 10 ELi kandidaatriiki, kellega peaksid liitumisläbirääkimised lõppema käesoleval aastal. (Sven Risk¿r, Erhvervsbladet, 2.01)

Rootsi ajakirjandus

Euro õnnestunud käibeletulek tugevdab Rootsi krooni. Seoses rootslaste usalduse kasvuga EMUsse tõuseb Rootsi krooni väärtus. Seda leiavad mitmed eksperdid, keda väljaanne Dagens Industri küsitles. (Anna Svedbom, Dagens Industri, 3.01 Dagens Industri 3.01, 4.01; Svenska Dagbladet 2.01, 3.01, 4.01)

Rootsi rahandusminister Bosse Ringholm laitis maha peaminister Göran Perssoni mõtte korraldada rahvahääletus EMUga liitumiseks juba 2002. aasta lõpus, lisades siiski, et miski pole võimatu. (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 2.01)

Artikli autor väidab, et Rootsi on juba EMU liige, kuigi rootslased ise selle peale just sageli ei mõtle. Kohustus osa võtta valuutaliidust järgneb ELi liikmelisusele. Rootslaste puhul jääb üle vaid astuda kolmas samm, milleks on füüsiline üleminek euro rahale. Kui Rootsi sai 7 aasta eest ELi liikmeks, olid plaanid valuutaliidu moodustamiseks juba paika pandud. Liitumisläbirääkimistel ei nõudnud Rootsi endale mingeid eritingimusi ja neid ei pandud paika ka ELi poolselt. (Johan Schück, Dagens Nyheter, 5.01)

2002. aasta on pöördeline ELi jaoks. 1. jaanuaril tulid käibele eurod ja aasta lõpuks võivad 10 kandidaatriiki lõpetada ELiga liitumisläbirääkimised. Siiski on kahtlus, et mitte Küprose konflikti lahendamata jätmine ei või kogu laienemisprotsessile saatuslikuks saada. (Sigrid B¢e, Dagens Nyheter, 31.12)

Soome ajakirjandus

Eurosularaha käibeletulek oli maailmaajaloo suurim rahuaja logistiline operatsioon, selle õnnestumine tugevdas eurot üle ootuste. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO integration must be Romania's "top priority" in 2002, the country's former king Michael said: "I support the current efforts towards consolidating cooperation between the West and Russia. But nothing will be allowed to block a country's sovereign right to join the Alliance." "NATO is not against Russia nor is it against any other country. The Alliance exists to defend certain values and we are ready to put forward our contribution". (Afp,28.12)

Leedu välisminister Antanas Valionis hindas kõrgelt Leedu diplomaatide tööd ja avaldas veendumust, et Leedu saab kutse NATOsse alliansi tippkohtumisel Prahas aastal 2002. Valionise sõnul on Leedul selleks kõik võimalused. Välisministri arvates on Leedu valmistunud NATOga liitumiseks paremini kui Poola, Tshehhi ja Ungari 1997. aastal. (Interfax, 20.12)

Ukraina kavatseb uuel aastal teha NATOle ettepaneku süvendada kahepoolset koostööd, teatas julgeolekunõukogu sekretär Jevgeni Mart
uk. Martðuk, kes juhib ka riikliku ametkondadevahelise komisjoni tööd, mis töötab välja Ukraina-NATO koostöö strateegilisi põhisuundi, kinnitas, et seni ei ole siiski juttu Ukraina astumisest NATOsse. Ta meenutas president Leonid Kutðma sõnu, kes kinnitas, et Ukraina on valmis laiendama koostööd NATOga sedavõrd, kuivõrd on selleks valmis allianss. (Interfax, 28.12)

USA ajakirjandus

Kas te suudaksite endale ette kujutada Saksamaa kantslerit esinemas televisioonis, ärgitades Itaalias elavaid saksa keelt kõnelevaid isikuid nõudma endale suuremaid õigusi? Tänapäeva Euroopas oleks see mõeldamatu, sõnaksite teie. Miks siis Lääne demokraatiad vaatavad nüüd passiivselt pealt demokraatlikele Balti riikidele tehtavat “rünnakut”? 24. detsembril esines Venemaa president Vladimir Putin televisiooni otseülekandes sõnavõtuga, milles kutsus üles venelasi ja teisi Balti riikides elavaid vene keelt kõnelevaid isikuid nõudma ametlikku staatust vene keelele ning arvukamat esindatust valitsusasutustes. Putin võrdles Balti riike Makedooniaga. Muidugi puudub igasugune analoogia Balti- ja Balkanimaade vahel. Ajalooliselt, poliitiliselt, seadusandlikult, sotsiaalselt, demograafiliselt ning igal muul moel on olukord Makedoonias rohkemgi kui erinev sellest, mis toimub Eestis, Lätis ja Leedus. Viimatinimetatud on edukad modernse demokraatiaga riigid, tänu millele tunnevad ka kohalikud venelased end paremini Venemaal elavatest venelastest. Kuid Putinit huvitab rohkem geopoliitika kui faktid. Kreml arvestab ilmselgelt sellega, et etniline konflikt võiks panna NATO liidreid loobuma Balti riikide vastuvõtmisest allianssi. Putini esinemine kajastab ühtlasi puhast pettumust OSCEs, kuna nimetatud organisatsioon andis hiljuti Balti riikidele märkimisväärselt positiivse hinnangu etnilistes ja keeleküsimustes ning on teatanud oma missiooni lõpetamisest Eestis ja Lätis. Moskva poliitika eesmärgiks tundub aga vastupidi olevat etnolingvistilise lõhe süvendamine. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 4.01)

Nüüd, kus NATO ja Venemaa vahelised suhted on tihenemas, on üheksa potentsiaalset alliansi uut liiget, eriti Balti riigid, mures, et soojad suhted Washingtoni ja Moskva vahel jätavad neid "külma kätte." USA vanemametniku, Cameron Munteri sõnul leiab aset "jõuline" laienemine, mille kohaselt Prahas toimuval tippkohtumisel esitatakse üheksale riigile liitumiskutse. Samas aga võib ELi laienemist takistada kandidaatriikide skeptiline suhtumine laienemisse. Balti riikides, näiteks, toetab liitumist ELiga vaevalt 50% elanikest. (Elizabeth Williamson, The Wall Street Journal, 2.01)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti uus president Arnold Rüütel hoiatab Läänt Balti riikide NATOsse vastuvõtmise edasilükkamise eest NATO-Venemaa heade suhete säilitamise nimel. "Ida-Euroopas tuleb luua reaalne julgeolekutsoon," ütles Rüütel intervjuus ajalehele Handelsblatt. Selleks on Eesti, Läti ja Leedu kiire NATOsse vastuvõtmine möödapääsmatu. Rüütel tervitab põhimõtteliselt Moskva ja NATO vahelise koostöö tihenemist pärast 11. septembri sündmusi. Samuti näeb Rüütel Venemaa positsiooni muutumist: "Venemaa on hakanud Balti riikide NATOsse astumisse pehmemalt suhtuma." Siiski ei "tervita Moskva iialgi" Eesti vastuvõtmist allianssi. "Eesti on teinud edukaid jõupingutusi, et vastata NATO liikmeks saamise kriteeriumitele," näib Rüütel optimistlik. Kõik ülejäänu sõltub juba alliansi liikmesriikide poliitilistest seisukohtadest. Suhteid Moskvaga võib pingestada ka Rüütli poolt detsembri alguses väljakuulutatud uus keeleseadus. Eesti ekspresident Lennart Meri järglaseks valitud Rüütli peamiseks eesmärgiks on oma riigi sisemine integratsioon. "Kõrge tööpuudus ning suured majanduslikud erinevused regioonides muutuvad järjest teravamateks probleemideks." Presidendi sõnul on Eestisse küll palju väliskapitali meelitatud, kuid enamus sellest on suunatud Tallinnasse. Nüüd peab riik hakkama kõikide regioonide infrastruktuuri arendama. Oma riigi võimalusi ELi liikmeks saada peab Rüütel positiivseteks ning ta ei karda, et EL võiks aastaks 2004 planeeritud idalaienemist edasi lükata: "Kui ELi kandidaatriigid kõikidele nõuetele vastavad, ei tohiks unioonil mingeid probleeme olla." (Doris Heimann, Handelsblatt, 28.12)

Soome ajakirjandus

Gallup Internationali poolt 56 riigis läbi viidud küsitluse kohaselt pooldab 52% soomlastest USA sõjalist tegevust Afganistanis, selle vastu on 23%. Eestlased pooldavad sõjategevust samuti 52%-ga, kuid vastaseid on märgatavalt rohkem - 41%. (Helsingin Sanomat, 2.01)

Läti ajakirjandus

Autori väitel ollakse NATO peakorteris üllatunud, et Balti riigid jätkavad sama aktiivselt pürgimist allianssi, jättes arvestamata kardinaalselt muutunud geopoliitilise olukorra. Autori arvates mõtlevad Balti riikide juhid külma sõja kategooriates, hirmutades NATOt Venemaaga. Tegelikult näitasid viimase aja sündmused, et NATO on teovõimetu, seda on vaja kiiresti ümber korraldada, kuna alliansi ainus eesmärk on allutada oma kontrollile Euroopa sõjalis-poliitilised ja majanduslikud protsessid. Balti riigid tahavad saada NATOsse sellepärast, et koos alliansi liikmelisusega tekib neil võimalus edukaks sotsiaal-majanduslikuks arenguks rahvusvähemustest puhastatud ruumis. (Viktor Tsherepahhin, Sem Sekretov, 3.01)

Venemaa ajakirjandus

Artikkel Vladimir Putini ja Tony Blairi kohtumisest Suurbritannias. Kohtumisel arutati üksikasjalikult ka Vene-NATO suhteid. Putini sõnul on kaks teed: kas kohe alguses määrata kindlaks teemade ring, mis on Venemaale suletud ning teised tulevad arutlusele põhimõttel, et mis ei ole keelatud on lubatud, või määrata kohe kindlaks see miinimum, millest alustatakse vestlust. Esimene variant on Moskvale meelepärasem, kuid Kreml on nõus mõlemaga. Putin nimetas suhete uue tasandi väljatöötamise tähtajaks 2002.a. maikuud. (Jekaterina Grigorjeva, Izvestija, 22.12; Andrei Kolesnikov, Kommersant, 22.12)

Vene-USA suhted: Washingtoni ühepoolne tegutsemine on ohtlik kahe riigi uutele suhetele. Välis- ja kaitsepoliitika nõukogu liige Aleksei Pushkov analüüsib USA välispoliitika ühepoolsust, mille eredaimaks näiteks on Washingtoni väljaastumine ABMi lepingust ning võimalik koostöö NATO raames. USA lükkas tagasi kõik Euroopa poliitikute poolt tehtud ettepanekud Venemaa-NATO uute suhete kohta, jättes võimalused kasutamata. Venemaa peab endale sellest aru andma ega tohi olla liiga paindlik, näiteks NATO laienemise küsimustes. (Aleksei Pushkov, Nezavisimaja Gazeta, 27.12)

Kümme aastat pärast NLi lagunemist näevad Vene kindralid USAd ja NATOt ikka veel peamise potentsiaalse vaenlasena. Vene kaitseplaneerijad usuvad siiani, et inimõiguste rikkumine Valgevenes ja Vene tegutsemine Kaukaasias võivad viia NATO sõjalisele sekkumisele. Venemaa vastaks kas üleilmse tuumasõja alustamisega või peaks alla andma - nagu Jugoslaavia - ja alluma Lääne (USA) ülemvõimule. Kõik kaitseministeeriumi korraldatud suuremad sõjalised manöövrid on viimase kümne aasta jooksul jälginud seda stsenaariumit. Maailm on muutunud, kuid Vene sõjaväelaste jaoks on olukord enam-vähem samaks jäänud. Selle taustal on Lääne poliitikud nõutud: kas Vladimir Putini soov muuta Venemaa Euro-Atlandi kogukonna integreeritud osaks on ikka tõsine. (Pavel Feldenhauer, The Moscow Times, 28.12)

Autorite arvates peab Venemaa aktiivsemalt lülituma koostöösse alliansiga. NATO ette on kerkinud palju uusi eesmärke, mida ei saa lahendada vaid mehhaanilise laienemise abil. Alliansi laienemine ei tohi esile kutsuda uusi eraldusjooni Euroopas. NATO kartused Venemaa ees ei pea paika - terrorivastane sõda vajab tihedamat koostööd Venemaaga. Autorid ei usu, et Venemaa suurem osalus NATO asjades ohustaks alliansi poliitilist jõudu. Kui NATO annab Venemaale hääletamisõiguse, suunab ta Venemaa õigele teele. (Eugene Rumer, Jeffrey Simon, The Moscow Times, 24.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Arnold Rüütli hinnangul oli 2001. aasta Eestile erakordselt edukas. Rüütel usub, et ka kokkulepe erinevate poliitiliste jõudude vahel on võimalik, kui mitte, tuleb valijailt küsida uus mandaat, mis tähendab erakorralisi valimisi. Presidendile valmistab rõõmu Eesti suuremate poliitiliste ja majandusringkondade üksmeel selles, et ka kapitalil pole mõtet kui Eesti areneb majanduslikult ja sotsiaalselt tasakaalustamatult. Rüütli arvates sõltub Eesti riiklikkus kohalike omavalitsuste edukast tegevusest. (Interfax, 31.12, 1.01)

Peaminister Mart Laari sõnul tõi 2001. aasta Eestile palju positiivset ja ka negatiivset, kuid lõppkokkuvõttes kaaluvad plussid siiski miinused üles. Peamiste saavutustena nimetas Laar sotsiaalkindlustuse seaduste paketi ja tsiviilseadustiku vastuvõtmist, erastamise lõpetamist ja erastamisagentuuri sulgemist, samuti läbimurret NATO ja ELi suunas ning OSCE missiooni lahkumist Eestist. (Interfax, 31.12)

Shortly after the parliament passed a 2002 budget, Mart Laar announced that he will resign from his post on 8 January. He said he had intended to announce his decision immediately after he learned that the Reform Party decided to withdraw from its coalition with the Pro Patria Union and Moderates in the Tallinn City Council and form one with the opposition Center Party. Laar suggested that Reform Party Chairman Siim Kallas could be this candidate. (Rfe, 4.01)

Moderates Chairman and Foreign Minister Toomas Hendrik Ilves rejected the suggestion by Reform Party Chairman Siim Kallas that he should be the next prime minister. He said that a minority government with the Pro Patria Union was not realistic. (Rfe, 4.01)

US Ambassador Joseph M. De Thomas said that Estonia's admission to NATO does not depend on the privatization of the Narva power stations to the American company NRG Energy. He also rejected the recent claims by NRG Energy President Dave Peterson that the failure of the privatization would leave Estonia outside the doors of the EU. (Rfe, 4.10)

On December 13 and 18, the Permanent Council of the Organization for Security and Cooperation in Europe (OSCE) resolved to discontinue the mandates of the OSCE missions in Estonia and Latvia, and to close the missions as of December 31. The two missions' chiefs, Doris Hertrampf and Peter Semneby, reported that Estonia and Latvia were in full compliance with OSCE standards. (Jamestown, 5.01)

Belarus Foreign Ministry spokesman Pavel Latushko criticized the decision by the OSCE to close its missions to Estonia and Latvia, saying that this reduced confidence in this organization as an "objective and unbiased" international institution. He claimed that "these countries still continue mass violation of rights of their Russian-speaking residents." (Rfe, 4.01)

Russian President Vladimir Putin launched a policy initiative designed to create a controllable level of ethno-linguistic tension in the Baltic states. In a live phone-in show, broadcast on all of Russia's state television and radio channels, Putin urged Russians and "Russian-speakers" in the Baltic states to demand official status for the Russian language and numerical quotas of representation in government bodies. (Jamestown, 3.01)

Russian President Vladimir Putin in a live broadcast on the ORT and RTR television channels on 24 December compared Russian residents in the Baltic countries with Albanians in Macedonia and said his countrymen there should have rights equal to those Albanians have in Macedonia. (Rfe, 4.01)

Balti Venemaa Uurimise Keskus käivitab Tallinnas konverentsikeskuses seminaride seeria "Putini Venemaa - konkurent või partner?". Ürituse juhatab sisse Venemaa Välis- ja Kaitsepoliitika Nõukogu esimees Sergei Karaganov, kes esineb teemal "Putini Venemaa välispoliitika Põhjala ja Balti riikide suunal". Karaganovi sõnul on Venemaa poliitika Balti riikide suhtes normaliseerumas ning teda võib iseloomustada kui heanaaberlikku ja majandussuhete arengule suunatut. (RIA Novosti, 2.01)

Eestisse ehitatakse uus keskpolügoon, mis loodetavasti hakkab asuma endise Nõukogude armee polügooni territooriumil. Kaitseväel on keskpolügooni vaja laskeharjutuste ning kompanii ja pataljoni taktikaliste õppuste ja lahinglaskmiste läbiviimiseks. Kaitseväel ja Kaitseliidul on keskpolügooni tarvis ka väljaõppeplaanide ja rahvusvaheliste sõjalise koostöö lepingute täitmiseks. Polügoon peab vastama NATO standarditele ja võimaldama suurtükkidel ja miinipildujatel liikuda ning manööverdada suurel alal. (Interfax, 3.01)

Riigikogu muinsuskaitseühenduse initsiatiivil tähistatakse Eestis Vabadussõja relvarahu kehtima hakkamise 82. aastapäeva. 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vaheline relvarahu, mis kestis kuni Vabadussõja lõpuni. 2. veebruaril 1920. a. sõlmisid Eesti ja Venemaa Tartus rahulepingu. Riigikogu muinsuskaitseühendus otsustas mullu Vabadussõja relvarahu aastapäeva tähistamist mitte organiseerida, kuna inimesed suhtusid sellesse ükskõikselt ega tulnud üritusega kaasa. (Interfax, IA Rosbalt, 3.01)

Saksamaa ajakirjandus

Pärast NLi lagunemist läksid Eesti, Läti ja Leedu teist teed, kui ülejäänud NLi vabariigid. Juba 1990ndate aastate alguses orienteerusid Balti riigid SRÜ asemel ELi ja NATO liikmeks saamisele. Balti riikidel oli majanduslikult parem lähtepositsioon: juba nõukogude ajal oli nende riikide elatustase kõrgem, kui teistes NLi riikides ning Läänemereäärne asend hoolitses selle eest, et Skandinaavia investorid peagi nende väikeriikide vastu huvi tundma hakkaksid. Muutumisprotsessis osutus edukaimaks Eesti, kes kuulub ELi kandidaatriikide juhtgruppi. Eestlastel oli julgust karme reforme läbi viia ning mittetraditsioonilisi lahendusi leida. Esimesena astusid nad rubla-tsoonist välja ning võtsid kasutusele Saksa margaga seotud Eesti krooni. Samuti lubasid nad välismaalastel oma riigis maid ja kinnisvara osta. Ka privatiseerimist kiirustasid eestlased tagant. Aastaks 1994 oli 300st ettevõttest juba 200 privatiseeritud. Rekordaastal 1997 kasvas riigi SKP 11%, 2001. a. 4,9%, mis on ikka veel kõrgem kui eurotsoonis. Välisinvestoritest tähtsaimad on Rootsi 1150 mrd ja Soome 847 mrd euroga. (Handelsblatt, 28.12)

Soome ajakirjandus

Mis on Eesti bränd? Eesti otsib ennast ja oma imagot. Probleemi tuum on selles, et eestlased meelitavad ennast läbi eituste: eestlased ei ole kommunistid, ei ole venelased, ei ole baltisakslased, ei ole soomlased, ei ole... Eestlusel puuduks nagu positiivne sisu, ei ole mõeldud sellele, et mis siis õieti ollakse, kui ollakse eestlased. Aeg eneseuuringuks on sobiv. Kaootiline üleminekuperiood sotsialismist turumajandusse ja demokraatlikku õigusriiki on praktiliselt möödas. Praeguse hetke Eestit võib võrrelda perega, kus on pärast aastate pikkust säästmist ja töörügamist on lõpuks jõutud ehitada oma maja. Tuleb end vaid sisse seada ja maha rahuneda, hakata elama seda õiget elu, mitte majaehitaja elu. Nüüd otsitakse seda "õige elu" mudelit ehk otsitakse eestlust. Eesti otsib ennast ja eestlased diskuteerivad sel teemal. Juba see iseenesest on tähtis ja haruldane. Liigagi sageli jääb modernne arutelu pinnapealseks uurimuseks ja kaob uute teemade esilekerkimisel. Kuid Eestis ei ole nii juhtunud, arutlus eestluse üle on kestnud juba mitu kuud ja tundub veelgi paisuvat. (Antti Sarasmo, Kaleva, 3.01)

Eesti uus poliitiline olukord vajab kiiret lahendust. Kuigi oodati, et peaminister Mart Laar jätab pealinnas valitseva uue olukorra tõttu tagasiastumispalve uue aasta algusesse, oli tal siiski julgust ajada riik poliitilisse tühimikku juba enne pühade vaikset perioodi. Poliitilise tühimiku teket kommenteerinud rahandusminister Siim Kallase arvates võib osutuda võimalikuks luua uus valitsus ka Reformi- ja Keskerakonna toel. Siiski arvas Kallas, et parem võimalus oleks praeguse valitsuspõhja jätkamine ja välisminister Toomas Hendrik Ilvese saamine peaministriks. Ajalehtede kommentaaride kohaselt ei tundu Reformierakonna valitsuspartnerid aga sellise lahenduse üle rõõmustavat; selge on see, et Edgar Savisaar ja Keskerakond ei kiida heaks sellist lahendit ilma vastumeetmeid kasutamata. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.12)

Eesti sisepoliitiline olukord on viimase kümnendi arvukate poliitiliste skandaalide ja valitsusvahetuste järel märgatavalt rahunenud. Juba tundus, et Mart Laari moodustatud valitsus jääb püsima kogu nelja-aastaseks ametiajaks, kuid jõulude eel toimus sisepoliitiline võimuvahetus, mis sundis Laari “rätikut ringi viskama”. Laari 19. detsembri avaldus eelseisvast lahkumisest oli jõuline vastukäik, mis lükkas juba poolteist aastat enne järgmisi valimisi Keskerakonnale ja Reformierakonnale vastutuse uue valitsuse moodustamise eest. Ajalehe arvates oleks Eestis tekkida võiv Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon jumalavallatu. Reformierakond ja Keskerakond koos oleks oma poliitiliste programmide poolest jumalavallatu liit, mille toimivus valitsuse tasandil on kaheldav. Nende kahe parlamendikohtade arvust ei piisa enamusvalitsuse loomiseks ja liitlaste leidmine võib osutuda raskeks või problemaatiliseks vähemalt tulevase valimisedu seisukohalt vaadatuna. Juhtkirja arvates on võimalik peaministrikandidaat Siim Kallas küll värvikas isiksus, kuid tema poliitikukarjääri on pikka aega varjutanud kümne miljoni dollari salapärase kadumisega seotud kohtuprotsess. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 27.12)

President Arnold Rüütel ei jäänud ootama peaminister Mart Laari ametlikku 8. jaanuarile plaanitud tagasiastumisteadet, vaid asus maad kuulama esialgse valitsuse moodustamiseks, kutsudes Kadriorgu Reformierakonna esimehe Siim Kallase ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare. Ei Savisaar ega Kallas ole nõus spekuleerima selle üle, kummast saab järgmine peaminister. Mart Laari sõnul oleks tekkinud kriisile parimaks lahenduseks enneaegsed valimised, kuid põhiseadus annab selleks vähe võimalusi. Ka Rüütli parteikaaslased Rahvaliidust on viimasel ajal otsinud võimalusi valimisteks. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ei usu, et liidu juhid jõuaksid kokkuleppele liitumise üle Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniga. Suurimaks takistuseks on tuleva aasta eelarve. "Eelarve on kolmikliidu tehtud ja nende näoga. Ja nende vastutusel," ütles Reiljan. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat; STT, Turun Sanomat, 29.12)

Minevik rõhub Eestit. Kuigi väidetakse, et sobitumine ELi ja NATO standarditega ei mõjuta erinevaid ühiskondlikke ja majanduslikke huve, on siiski igal pukki trügijal asjadest erinev arusaam. (Andres Niitepõld, Hufvudstadsbladet, 27.12)

Tagasivaade 2001. a. sündmustele Eestis. Arvamusküsitluste kohaselt kujunes märkimisväärseimaks sündmuseks presidendivalimised, kuid mitte Rüütli valimine presidendiks. Teisel kohal on Eurovisiooni lauluvõistluse võit. Tähtsündmuste hulka arvati ka Saku suurhalli ja Lilleküla jalgpallistaadioni valmimised, Andrus Veerpalu kuldmedal Lahtis. Eesti-sisestest sündmustest tõusis kolmandale kohale metanoolimürgituse juhtum Pärnumaal. Tähtsaim sündmus maailmas oli 11. septembri terroriakt USAs. (Mart Ummelas, Kaleva, 30.12)

Esimesed digitaalsed isikutunnistused võetakse Eestis kasutusele 28. jaanuaril. Siis saavad 200 esimest inimest uue isikutunnistuse omanikuks. Samas tuleb käibele ka digitaalallkiri. Suuremad pangad plaanivad digitaalallkirja kasutuselevõttu isegi varem. (Keskisuomalainen; Kaleva; Etelä-Suomen Sanomat, 29.12)

Soome rahvastikuregister (Väestörekisterikeskus) ja Eesti siseministeerium teevad ettepaneku regulaarseks rahvastikuteabe vahetamiseks kahe riigi vahel. Sel viisil oleks info ümberasujate kohta värske, ning inimesed ei saaks olla samaaegselt kahes kohas arvel. (STT, Keskisuomalainen, 27.12)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu president Arnold Rüütliga: venelased toetavad Eesti liitumist ELiga. Rüütli sõnul on Eesti ühiskond - nii eestlased kui venelased - küps ELiga liitumiseks, kuid rohkem tuleks teha selgitustööd, sest toetus on suhteliselt madal. Eesti liitumine ELiga toob kasu Eesti-Vene kahepoolsetele suhetele, mida kinnitab ka Vene juhtkond. Eestis pole kunagi olnud konflikte rahvuslikul pinnal, need mitte-eestlased, kes tahavad jääda Eestisse, suhtuvad lojaalselt riiki ja tunnistavad Eesti seadusi. (Ivan Suhhov, Vremja Novostei, 26.12)

Autor Tallinnast analüüsib Eesti, Läti ja Leedu suhteid Venemaaga 2001. aastal. Tallinna ja Moskva suhetes 2001. aasta “strateegilist läbimurret” ei toonud - kalevi all on terve pakett olulisi lepinguid. Kiriku registreerimisest keeldumine oli põhjuseks, miks Moskva jättis ära VVK plenaaristungi. Samuti ei ole edasi arenenud juba parafeeritud piirileping. Kui riigitasandil on suhted minimaalsed, siis aktiivsemalt tegutsevad ettevõtjad ja kohalike omavalitsuste esindajad. Ostanin tõdeb lõpuks, et ühelgi Balti riigil ei ole täna eesmärgistatud ja rahvuslikele huvidele vastavat Venemaa-poliitikat. (Mark Ostanin, IA Rosbalt, 27.12)

Vladimir Putini teleesinemisest. Putin kasutab küsimustele vastamisel oma vana retoorikat - võrdleb Eestit ja Lätit Makedooniaga ning teeb ettepaneku, et venekeelse elanikkonna olukorra lahendamiseks on õiglane rakendada rahvusvähemuste “kaadrikvooti”, selgusetuks jääb vaid, kas seda tuleb rakendada politseis - nagu Makedoonias - või laiemalt. Artikli autor vaidleb aga Putinile vastu: kuna Balti riikides ei ähvarda venekeelseid mingi relvaoht, siis Makedoonia varianti Eestis ja Lätis ikkagi kasutada ei saa. (Otto Lacis, Novõje Izvestija, 25.12)

Ajakirjanik lahkab Eesti-Vene suhteid. Moskvas on püütud seda vastastikuste suhete keerulist probleemipundart mitte ainult üks kord lahti harutada. Lootustandvaid signaale on tulnud ka peaminister Mart Laarilt, kes on tähelepanu pööranud Eesti ja Venemaa heanaaberlike suhete arendamisele. Valitsustevahelise komisjoni töös lootis Moskva laiendada lepingulist baasi, kuid hea tahe põrkus vastu Eesti juhtkonda, kes püüdis saada ühepoolset kasu - jättes ennekõike arvestamata Venemaa mure venekeelse elanikkonna olukorra ning vene keele ametliku staatuse puudumise üle Eestis. Samuti karmistas Eesti normatiivakte, mis sätestavad “rahvusvähemuste keelte kasutamist parlamendi ja kohalike omavalitsuste asjaajamises”. Keele juurest jõuab autor sujuvalt selleni, et Eesti võimud keelduvad registreerimast MPEÕKi. Vihjatud on ka Mart Laari e-kirjale, kui venevastase kampaania ühele osale. (Vjatsheslav Jelin, Parlamentskaja Gazeta, 27.12)

Intervjuu uue Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, keda nimetatakse Eestis "tugevasti Venemaale orienteeritud odioosseks poliitikuks". Tema tagasitulek suurde poliitikasse tähendab muudatusi suhetes Venemaaga, eelkõige Peterburiga. Savisaare sõnul võivad suhete tugevdamist takistada ainult eelarvamused, nagu näiteks arvamus, et Eestis ei armastata venelasi. (Nikita Fjodorov, Izvestija, 26.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian gross domestic product (GDP) grew by 5.0% in the third quarter of 2001 from the same period one year ago, the national statistics office said. The economy grew by 0.9% in the third quarter of 2001 from the second quarter on a seasonally adjusted basis, with the trend over the past few quarters showing a slowdown in economic growth. Estonian GDP grew by 5.0% in the second quarter of 2001 and by 5.8% in the first quarter against the respective periods the previous year. Estonia's economy grew by 5.3% in the first nine months of the year compared to the same period in 2000. (Afp, 28.12.)

Agriculture Minister Ivari Padar told the Finnish business newspaper Kauppalehti that Estonia next year will harmonize its veterinary regulations with the relevant EU legislation, easing restrictions on imports of beef from countries, such as Finland, which have recorded cases of mad cow disease. (Rfe, 4.01)

Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni tegevdirektor Jaak Saarniidu arvates toimusid maailmas pärast USA traagilisi sündmusi suured muutused ja selle taustal hakkab Venemaa majanduse roll maailmas kasvama. Tema sõnul peab Eesti olema selleks valmis. Saarniit avaldas kahetsust, et möödunud aasta jäi “ootuste aastaks” Eesti ja Venemaa kahepoolsete majandussuhete arengus. Samas märkis ta, et viimastel kuudel oli märgata mõningat elavnemist kaubanduses. Loodetakse, et 2002. a. sõlmitakse rida tähtsaid leppeid, mis puudutavad investeeringute ja majanduskaubanduslike suhete kaitsmist. (RIA Novosti, 28.12)

Suurbritannia ajakirjandus

"My Portfolio" kolumnistide majandusalased soovitused 2002. aastaks. Eestit on mainitud väärtpaberibörside osas. Eesti näol nähakse suurepärast võimalust investeeringuteks. Kolumnist kirjutab, et ta külastas Tallinnat. Eesti reis kujunes tema jaoks tohutuks naudinguks, seda tänu sõbralikele inimestele, uuele ning kasutajasõbralikule lennujaamale, suurepärasele ühistranspordile ning paljudele vaatamisväärsustele. Ka fakt, et Eestis korraldatakse Eurovisiooni lauluvõistlus, võimaldab paljudel inimestel avastada Eesti kütkestavust. (Kevin Goldstein-Jackson, Financial Times, 29.12)

Soome ajakirjandus

Tallinnas oldi koheselt eurovalmis. Tallinna sadama A-terminaali saabus 1. jaanuari õhtuks 2 laevatäit soomlasi, nende seast vaid üks soomlane läks sadamas eurosid kroonideks vahetama. Monexi valuutavahetuspunkti töötaja Julia Savtsova sõnul oli esimeseks tööks hommikul uue valuuta - euro - seadmine valuutatabelisse. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 2.01)

Naftatoodete transport läbi Muuga sadama on juba praegu ekspordiarvult suurem kui Koivisto sadamas - Muuga sadamat läbib 18 mln tonni aastas. Erinevalt Koivisto sadamast on Muuga eesmärgiks kohaldada uued ehitusprojektid rahvusvaheliste keskkonnamõjutuste hinnangutega. Selles osas saavutasid Soome ja Eesti keskkonnaametnikud kokkuleppe. Eesti keskkonnaministeerium lubas anda soomlaste kasutada sadama investeeringute põhjal koostatud keskkonnakaitsealast teavet. (Helsingin Sanomat, 24.12)

Koivisto (Primorski) sadama avamisel viibis president Vladimir Putin. Valmis on saanud ka esimene osa Ust-Luga sadamast. Venemaal valmivad sadamad tekitavad aga probleeme Eesti ja teiste Balti riikide transiidiettevõtetele, kuna suur osa nende sissetulekutest on tulnud vene nafta, kivisöe ja muude toorainete transiidist. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 28.12)

Helsingi ja Tallinna börsi koostöö Soome pankade maaklereid ei innusta, sest nende hinnangul puuduvad Eestis Soome suurinvestoreid huvitavad aktsiad. Suuremate pankade kliendid tegid mullu Eesti aktsiatega vaid mõne tehingu, kusjuures pessimistid leiavad, et Tallinna börsiga ühinemine võib tulla Helsingi börsi mainele kahjuks. (Paula Nikula, Kauppalehti, 2.01)

Scandic hotelliketi omandanud Hilton International toob Rootsi Call centeri ehk broneerimiskeskuse Eestisse. Esialgu töötab keskuses 50 inimest. Postimehe andmetel teenindab keskus Skandinaaviast ja Suurbritanniast tulevaid kõnesid. Otsust põhjendatakse sellega, et Eestis on kõne- ja andmeside parem kui Rootsis. Hilton sooviks Tallinna kaudu vahendada ka Taanist, Norrast, Saksamaalt, Hollandist ja Prantsusmaalt tulevaid kõnesid. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 27.12)

EBRD toetab Kesko laienemisplaane Balti riikides. Kesko ja EBRD lõid ühisettevõtte, kuhu siirduvad Kesko ärihooned Eestis ja Lätis. Kesko käes on 49,5% ettevõttest ja EBRDl 20%. Ülejäänud aktsiatele otsitakse välisomanikke. EBRD investeerib projekti oma raha 6,7 mln eurot ja annab laenu umbes 60 mln eurot. (Pekka Nykänen, Kauppalehti, 27.12)

Venemaa ajakirjandus

Vladimir Putin avas Primorskis BTSi (Baltijskaja truboprovodnaja sistema), rõhutades oma kõnes, et Venemaa ei lahku Baltikumist ega Soomest, vaid muretseb oma julgeoleku ja sõltumatuse pärast. Geopoliitilise olukorra muutudes - Venemaa kaotas oma sadamaehitused Baltikumis - pidi Venemaa vabanema partnerite diktaadi ja surve alt. Venemaa transpordiminister Sergei Franki sõnul kavatsetakse uues sadamas ümber töötada 95% toornaftast ning luuakse uus transpordikoridor naftaekspordiks ja transiidiks SRÜ riikidest. Läti ja Leedu loodavad aga, et naftat jätkub nii Primorskisse kui ka Butingesse ja Ventspilsi. Kuid konkureerida Primorskiga ei saa olema lihtne: naftatonni ümberlaadimine Butinges maksab 4,7 USD, Primorskis aga 1,9 USD, mis kuni järgmise aasta märtsini jääb muutumatuks. (Maria Ignatova, Izvestija, 28.12)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti elanike arvates on aasta inimene Eestis Arnold Rüütel ja aasta sündmus tema võit presidendivalimistel. Maailma aasta inimeseks valis rahvas ES Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud esindusliku avaliku arvamuse küsitluse tulemusel aga Osama bin Ladeni ja aasta sündmuseks 11. septembri terrorirünnaku USAs. (Interfax, 27.12)

Enamik Baltimaade elanikest leiab, et 2002. aasta tuleb samasugune kui 2001, seejuures on lätlased ja eestlased optimistlikumad kui leedulased, kirjutas arvamusküsitlusele toetudes Leedu ajaleht Lietuvos Rytas. Seni on Baltimaade elanikest kõige optimistlikumad olnud eestlased, ent eelmise aasta lõpul läbi viidud küsitluse põhjal said optimistlikumate tiitli endale lätlased. Aastaga on Lätis optimistide hulk suurenenud 14% ja Leedus 4% võrra, Eestis on see jäänud muutumatuks. (Interfax, 5.01)

Detsembris läbiviidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetab 58% Eesti elanikest ELi astumist. Emori analüütikute sõnul on toetusnumbrite suurenemise taga eelkõige toetuse kasv vanemaealiste kodanike seas, kes on innustust saanud Arnold Rüütli positiivsetest avaldustest ELiga ühinemise teemal. Noorte seas kahanes euroskepsis pärast Eesti võitu Eurovisiooni lauluvõistlusel. (Interfax, 7.01)

An unemployed man made it past security to drop in on Estonian President Arnold Rüütel who was having his morning coffee. After being turned away by armed guards from the main entrance of the presidential palace in a leafy Tallinn suburb, Hannes Kulla, 40, used the service door around the corner to enter the palace and walk unhindered to the second-floor breakfast room. Kulla was not charged as he did not have any evil intention. Security has been tightened at the president's residence. (Afp, 4.01)

Eesti kogukond Hispaanias varustab Skandinaaviat narkootikumidega. Sel aastal on rootslased ja soomlased konfiskeerinud ligi 300 kg narkootikume, mis on väidetavalt ära võetud eestlastelt. Skandinaaviamaade politseinike arvates on tegu narkodiilerite võrguga, mille keskus asub Eesti koloonias Marbellas. (IA Rosbalt, 25.12)

Soome ajakirjandus

Eesti konsul Soomes Jaanus Kirikmäe käis Kokkolas üle andmas Eesti Valge Tähe kolmanda järgu ordenit Martti Rauhalale. Rauhala pälvis ordeni tänu 40 aastat kestnud tööle eesti keele ja kirjanduse toetuseks. (Antti Hietalahti, Keskipohjanmaa, 28.12)

Eesti suurprojekt, kogu elanikkonda kattev geeniregister, astus pika sammu edasi. Nimelt allkirjastasid sihtasutus Eesti Geenivaramu, AS EGeen ja USA-s registreeritud EGeen International Corporation geenivaramu pilootprojekti rahastamist reguleerivad lepingud. (STT, Kaleva, 3.01)

Leo Kunnase raamatust Sõdurjumala teener. Kunnas oli üks neist Eesti kaitseliitlastest, kes 19. augustil 1991 puhastasid relvi. Nad olid valmis andma vastulööki Eesti vabaduse nimel. Raamatus kirjutab Kunnas vabadusvõitluseks valmis olnud noortest Peetrist ja Kallest ning kirjeldab nende maailma. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 2.01)

Tamme-Lauri tamm on 700-aastane "Äikesejumala puu" Urvaste külas Võrumaal. Suur puu on trükitud ka Eesti kümnekroonilisele rahatähele. Veebruaris 1999.a. käis kuulsa tamme juures fotograaf Taneli Eskola. Urvaste tamme retkest sündis koguni raamat pealkirjaga "Tamme-Laurin tapaus". (Anu Uimonen, Helsingin Sanomat, 27.12)

Intervjuu Tampere linnaorkestri kunstilise juhi Eri Klasiga. Klas tutvustab orkestri kevadist programmi. "Tahan programmi nii palju vaheldust kui võimalik. Igaühele midagi." Mais on oodata Erki-Sven Tüüri marimbafoni kontserti. (Laura Mäkiniemi, Arja Nikkilä, Kristiina Tolvanen, Aamulehti lisa Allakka, 29.12)

Kaks romaani, Kaur Kenderi Itsenäisyyspäivä (Iseseisvuspäev) ja Arvi Perttu Petroskoi symposiumi (Petroskoi sümpoosion), räägivad hilissotsialistlikust elurütmist Tallinnas ja Petroskois. Kuigi Kenderi romaani on Eestis ülistatud kui objektiivset olustikukirjeldust, siis võib ennekõike tõdeda, et mõlema teose puhul on tegemist nõukogude lõpuaja toodetega. (Kari Sallamaa, Kaleva, 3.01)

Uus elu Eestis. Eesti oli 1990ndate alguses vabaduse taevariik, kus ei antud aru ei Jumalale, ei maksuametnikule ega ka abikaasale. Eesti meelitas Soomest mitmesuguseid ettevõtjaid, seiklejaid ja õnneotsijaid, keda kergelt määratleti lahutatuteks, põgenejateks ja pankrotis olevateks. Siiski oli paljudele Eestisse kolimise otsuse langetamine nende elu traagiliseimaks kogemuseks. Soomes enneolematu majanduse madalseis oli hävitanud paljude ettevõtjate elutöö, lõhkunud peresid ja jätnud töötuks parimas eas olevaid inimesi. Artiklis räägivad mõned edukad soomlastest ettevõtjad oma Eestisse tulekust. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 6.01)

Venemaa ajakirjandus

Laulja Anne Veski NLi lagunemisest. Eesti on alati pürginud iseseisvuse poole. Lauljatari sõnul oli NLi lagunemine suur sündmus nii Eesti kui ka tema enda jaoks. Samas on Venemaa jäänud külalislahkeks, näitlejaid armastatakse seal endiselt. Möödunud kümme aastat näitasid, et mõlemad riigid saavad iseseisvalt areneda, säilitades sõbralikke suhteid. (Aleksandr Schuplov, Rossijskaja Gazeta, 27.12)