Nädal välismeedias: 17.-23. detsember

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT
Laienemine

Uudisteagentuurid

Estonia said its efforts to postpone the reform of the country's energy market and to delay scrapping duty-free sales were the toughest issues remaining in talks to join the EU. Estonia's chief EU negotiator Alar Streimann told that both issues required separate approaches, unlike other key issues still on the table and would be tackled at the end of the talks. "The most complicated issue is...our bid to set restrictions on possible imports of electricity. Estonia wants to maintain the right to decide the extent to which we are going to liberalise our electricity market, and when," Streimann said. Streimann said the country needed to maintain restrictions on the energy market after it joins the EU to keep the potentially profitable industry, which lacks investment, alive. He said another key issue was Estonia's request for a six-and-a-half year transition period to phase out duty-free sales on passenger ships after entering the 15-member trading bloc, whose duty-free regime ended in 1999. Shipping industry representatives have argued Estonia should continue a tax-free regime on ferries to balance out hefty state support for shipping firms in neighbouring countries. "This is a question that needs to be solved on very high political level...We have explained to the EU what this duty-free regime means to our tourism, but I would really like to see much stronger political pressure form our side on this issue," Streimann said. (Reuters, 21.12)

Eesti langes Luksemburgi laienemisgrupis ELi liitumisläbirääkimistel suletud peatükkide arvult viimaste hulka. Eestit edestavad kolme suletud peatükiga ka teise ehk Helsingi gruppi kuuluvad Läti ja Leedu. Eesti ja ELi liitumisläbirääkimiste delegatsiooni juht Alar Streimann ei pea Läti ja Leedu ettejõudmist suletud peatükkide arvu poolest oluliseks näitajaks ja peab lõunanaabrite edu ainult tervitatavaks. (Interfax, 22.12)

The EU said it hoped to reach a long-awaited agreement this week with Austria over movement of heavy trucks, which would unblock negotiations on the EU's eastward enlargement. Austria has repeatedly vetoed the launch of accession talks on the transport sector between the EU and 12 candidate states, demanding an extension of an accord, soon to expire, that allows the Alpine country strictly to curb transit of foreign trucks. (Reuters, 18.12)

The Polish government said it has shifted its stance on allowing sales of farmland once it joins the EU, one of two key issues that has been holding up its membership bid. Government spokesman Michal Tober said Poland was no longer demanding a uniform 12-year moratorium on sales of farmland to non-nationals once it joins the EU. (Afp; Ap, 18.12)

Läti välisminister Indulis Berzinði hinnangul ei tohi ELi liitumisläbirääkimistel senist tempot kaotada ja tuleb jätkata probleemsete valdkondadega tegelemist: kohtusüsteemi arendamist, haldussuutlikkuse tõstmist ja korruptsiooni väljajuurimist, sest järgmine aasta tuleb Läti jaoks ELi integreerumise osas otsustav. Minister avaldas lootust, et 2002. aasta valimistel võimule tulevad poliitilised jõud ei muuda Läti välispoliitilisi eesmärke. (Interfax, 18.12)

Läti sulges Brüsselis ühinemiskõnelustel ELiga transpordipoliitika peatüki. Läti leppis kokku, et pärast ELi astumist avab ta kohe oma turu rahvusvahelistele vedudele ning saavutas kolm üleminekuperioodi. EL kinnitas, et Läti peab parandama transpordialast julgeolekut. (Interfax; Afp, 21.12)

Läti välisminister Indulis Berzinð leiab, et Läti-Vene suhted on hakanud paranema ning protsessile mõjub eriti hästi Läti astumine ELi ja NATOsse. Minister avaldas veendumust, et järgmisel aastal tuleb riikidevahelisi suhteid arendada Läti-Vene valitsustevahelise komisjoni tööga, allkirjastada sotsiaalse kaitse leping, mis oleks sõnastatud soodsalt Läti ning vastuvõetavalt Venemaa jaoks. (Interfax, 19.12)

Leedu on sulgenud enamiku peatükke ELi liitumisläbirääkimistel ja loodab lõpetada läbirääkimised järgmisel aastal. Samas on viimasel ajal Leedus vähenenud ELi toetajate arv. Kui oktoobris pooldas Leedu liitumist ELiga üle 55% elanikest, siis viimased küsitlused näitasid, et euroreferendumil hääletaks ELi liikmelisuse poolt 47%. (RIA Novosti, 20.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Endiselt on ELi idalaienemise võtmeks Iirimaa. Möödunud nädalal viibis Dublinis Prantsusmaa euroopa asjade minister Pierre Moscovic, kes üritas hajutada iirlaste kartust ja rõhutas eriti, et lepingu heakskiitmine on laienemise suhtes hädavajalik. (Luc de Barochez, Le Figaro, 17.12)

Dublinis visiidil viibinud Pierre Moscovici sõnum oli selge – ei saa öelda “jah” laienemisele ja samas “ei” Nizza lepingule. Viimaste arvamusküsitluste järgi pooldab ELi idalaienemist 60% iirlastest. (Nathalie Dubois, Libération, 17.12)

Saksamaa ajakirjandus

Mida tähendab ELile 25 liikmesriigiga uniooniks paisumine, ei suuda mitte keegi endale niimoodi ette kujutada nagu teevad seda 15 riigi- ja valitsusjuhti Euroopa läbirääkimislaua ümber. Kellelgi pole siiani olnud julgust ja fantaasiat laienemise tagajärgedele mõelda; keegi ei formuleeri lõplikku plaani, kuidas võimaldada Euroopas otsuseid tegevate organite toimima jäämine. Laekeni tippkohtumisel loodud konvent on viimane lootus, mis peaks kaks aastat enne uniooni laienemist aitama kaasa mastaapsete reformide elluviimisele ELis. (Thomas Klau, FT Deutschland, 20.12)

Austria ajakirjandus

Hispaania hakkab järgmise aasta esimesel poolel tegelema ELi idalaienemisega. Hispaania välisminister Josep Pigué ootab "mitmeid lisaprobleeme" seoses eelseisvate valimistega nii mõneski ELi liikmesriigis. Hispaania eesistumise ajal algavad läbirääkimised ELi kandidaatriikidega kõige delikaatsemates küsimustes - põllumajandus ja regionaalpoliitika. Madridile võib see raskeks ülesandeks osutuda eelkõige seetõttu, et ta peab eesistujamaana oma huvid tulevikus jagatavate abirahade osas tagaplaanile jätma. Hispaania on seni seisnud vastu praegustele liikmesriikidele jagatavate ELi toetusrahade märgatava vähendamise osas uute liikmesriikide arvel. Piqué toonitas, et Hispaania eesistumise ajal tegeletakse ka julgeolekuküsimustega ning energiasektori liberaliseerimisega. Eesmärgiks on tõsta Euroopa konkurentsivõimet ning stimuleerida tööjõuturgu. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 19.12)

Soome ajakirjandus

Soome Tallinna suursaatkonna 2. sekretäri artikkel Eestist kui ELi kandidaatriigist. Tulevane Eesti ELi liikmelisus lähendab veelgi kahte riiki ja rahvast. Eestist on saanud turupiirkond, kus ELi ettevõtetel on tegutsemiseks suhteliselt head võimalused. (Olli Kantanen, Kauppapolitiikka, 5/2001)

Soome välisministeeriumi Euroopa osakonna juhataja Jan Store sõnul on ELi laienemisläbirääkimised läinud plaanipäraselt, samuti on hästi edenenud kandidaatriikide uuendusprotsessid. Seega on olemas eeldused, et läbirääkimised viiakse lõpule 2002. a. lõpuks. Store sõnul on Soome seisukohalt soovitav, et kolm Balti riiki liituksid uniooniga üheaegselt. Läbirääkimiste areng ongi seda soovi toetanud ning Läti ja Leedu on Eestile järele jõudnud. “Suletud peatükkide arvu poolest on Läti ja Leedu Eestist isegi ees. Kuid arve ei peaks siiski liiga palju vaatama. Eestil on viimasel ajal olnud käsil talle olulised peatükid nagu isikute vaba liikumine, maksud ja energeetika. Eestlased on teinud neis tavalisest põhjalikumat tööd, mis on võtnud natuke rohkem aega,” ütleb Store. (Jukka Pietikäinen, Kauppapolitiikka, 5/2001)

ELi laienemine ei tekita äkilist ümberasumiste lainet. Professor Michael Burda Humboldti ülikoolist Berliinis avas Soome iseseisvuse fondi (SITRA) poolt korraldatud ELi laienemist ja tööjõu liikumist arutleva seminari. USAs sündinud Burda võrdles oma ettekandes Soomet ja ELi liikmelisust taotlevat Eestit. Burda tõi mitmeid näiteid Saksamaalt, kus näiteks pärast Ida- ja Lääne-Saksamaa ühinemist suunati suur osa toetusrahadest riigi idaosa elu parandamiseks. "Ma ei usu, et soomlased oleksid otseselt valmis eestlasi aitama," kahtleb Burda ning tema arvates ei ole ka põhjust seda teha. Rohkem töötades ja säästes läheks eestlastel jällegi aastakümneid, et saavutada soomlaste elatustase. Kui ei soovita ümberasujate lainet, tuleb suurendada kaubandust. Teenindustööandjate esimees Arto Ojala tegi märkuse, et Soomes on juba selle aastakümne lõpus töötajatest puudus. Abiks võidakse vajada ümberasujaid. Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) asejuhataja Matti Viialainen usub jällegi, et kõige enam kasvab nädalaks üle lahe tööle tulevate töötajate hulk. Aina rohkem on neid eestlasi, kes käivad nädala Soomes tööl, kuid nädalavahetuseks sõidavad tagasi koju ja maksavad ka maksud Eestis, usub Viialainen. SAK statistika kohaselt on Soome keskmine palk kuus korda Eesti omast suurem. ELi laienemine ei saa SAKi arvates kaasa tuua töötuse suurenemist võõrtööjõu osakaalu tõusu või palkade vähenemise tagajärjel. (Kristiina Yli-Kovero, Helsingin Sanomat, 17.12)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Moskvas visiidil viibinud Poola uue peaministri Leszek Milleriga, kelle sõnul hakkavad viimastel aastatel soiku jäänud Vene-Poola poliitilised suhted taas elavnema. Teemadeks olid kahe riigi vahelised majandussuhted ja EL. Milleri sõnul on Poola parlamendis palju saadikuid, kes on ELiga liitumise suhtes vaenulikult häälestatud. 2003. a. korraldatakse Poolas referendum, kus rahvas ütleb ELiga liitumise kohta oma arvamuse. Euroskeptikud kasutavad spekulatsioonideks maamüügi probleemi. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 19.12)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Presidential and legislative elections in France next year will complicate Spain's EU presidency, particularly in terms of enlargement, Spanish FM Josep Piqué said. Outlining Spain's programme for the EU presidency Piqué remained cautious over the level of progress to be expected from negotiations with candidate countries. Piqué said two principal areas, which will be debated, would be the EU structural funds and agriculture, which is of particular interest to France. "There is a political and electoral climate which we must be aware of and one which could lead to additional difficulties in an already very complicated climate", Piqué stressed. (Afp, 17.12; Interfax, 18.12)

Finland said it would swap turns with Germany at the helm of the EU's rotating six-month presidency in 2006 and 2007 to avoid clashing with elections in both countries. The Finnish government said it would take the EU presidency in the second half of 2006 and Germany would follow in the first half of 2007. (Reuters, 18.12; Interfax, 19.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Hispaania teatas, et tema eesistumise ajal saab prioriteediks võitlus terrorismi vastu. Samuti peab Hispaania vajalikuks teha tõhusamat koostööd USA, Venemaa ning kolmandate riikidega terrorismivastases võitluses. Seni oli rõhk Hispaania eesistumise ajaks pandud ELi majandusreformidele. (Daniel Dombey, Financial Times, 17.12)

Belgia ajakirjandus

Belgia teeb kokkuvõtteid lõppevast kuuekuulisest ELi eesistumisperioodist. Laienemise osas meenutas peaminister Guy Verhofstadt, et Laekeni tippkohtumise lõppsõnas märgiti esmakordselt kümne kandidaatriigi eeldatavat uniooniga liitumist 2004. a. Peaministri jaoks on Laekeni tippkohtumise kõige tähtsamaks tulemuseks, et alguse sai hädavajalikuks muutunud konstitutsionaliseerimise protsess. Seda uue meetodi – konvendi abil. (Martine Dubuisson, Le Soir, 21.12)

Saksamaa ajakirjandus

Rassism ja vähemuste diskrimineerimine ELis suureneb pidevalt, selgus Euroopa Rassismi- ja Ksenofoobiaseire Keskuse (EUMC) uuringust. Rassism ja diskrimineerimine näib ELi suurtes riikides tugevam olevat kui väikestes. Eriti suur rassistliku vägivalla, antisemitistlike rünnakute ning rassismist tingitud hirmutamise juurdekasv on viimasel ajal toimunud Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Rootsis ja Suurbritannias. Saksamaal on rassistlike kuritegude arv 1999. a. võrreldes tõusnud 33%, Suurbritannias isegi 50%. Ebasõbralikkuse suurenemist muulaste, eelkõige moslemite ning Araabia riikidest pärit inimeste, vastu täheldati pärast 11. septembri sündmusi. EUMC uuring toob välja ka välismaalaste diskrimineerimise tööjõuturul, mis puudutab eriti mustlasi, kuid ka põhja-aafriklasi, bosnialasi ning albaanlasi. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 19.12)

Rootsi ajakirjandus

Uus ELi patent jäi vastu võtmata. ELi liikmesriikide majandusministrid ei suutnud spetsiaalselt korraldatud kohtumisel isegi jätkuva diskussiooni ühistes alustes kokku leppida. Võimalused kohtumise õnnestumiseks olid juba algusest peale minimaalsed. Viieteistkümnest liikmesriigist vaid 9 olid esindatud ministri tasandil, teised olid saatnud kas riigisekretäri või saadiku ELi juures, mis viitas kohtumise vähesele olulisusele. Juba eelmisel aastal leppisid riigijuhid kokku, et uus ühine ELi patent peaks valmis olema aastavahetuseks 2001/2002. Nimetatud patent peaks märkimisväärselt parandama ELi konkurentsivõimet näiteks Jaapani ja USA suhtes. (Sigrid Boe, Dagens Nyheter, 20.12)

Soome ajakirjandus

Soome Turu Ülikooli professori arvates tuleks Soomel toiduohutusagentuurist loobuda, kuna selle taotlemine on tekitanud liigseid kirgi. Soome võiks loobuda toiduohutusagentuurist ja soostuda mõne muu praegu või lähitulevikus pakutava agentuuri või agentuuridega. Kindlasti luuakse lähiaastatel veel mitmeid uusi agentuure ning kui agentuuri saamine Soome on poliitiline eesmärk, siis võiks seda mõnel teisel alal kergemini saavutada. (Esko Antola, Turun Sanomat, 18.12)

Laekeni tippkohtumine õnnestus mitmes valdkonnas paremini, kui alguses oodati. Kohtumine näitas teed uniooni uuendamist puudutavale debatile, mis vastupidiselt eelnevatele tõotab tulla demokraatlik ja hallatav. Paljudele jääb Laeken meelde siiski ennekõike Parma sinkide istungina (toim.- Itaalia konkureeris koos Soomega toiduohutusagentuuri koha pärast). Kuigi suhtekorralduses on EL iseenda halvim vaenlane, on suhtekorralduse edu ELile väga oluline. See on tihedalt seotud uniooni kodanikepoolse heakskiidu ja nn demokraatia vajakajäämise probleemiga, mida ohustab ees olev laienemine. (Pentti Sadeniemi, Helsingin Sanomat, 18.12)

Belgia ELi eesistumisperiood on autorile üllatuslik pettumus. Sisemised vastuolud heitsid lõppevale eesistumisajale varju. Euroopa ühtsuse pooldajatel ei lähe tõesti hästi. Kui Belgiat on harjutud pidama ELi-meelseks ja tarmukaks uniooni huvide eest seisjaks, siis nüüd ei saa selles enam kindel olla. Tundub, et Belgia tegi peamiselt suurtele ELi liikmesriikidele omaseid vigu. Paljudele riikidele on eesistumiseajal tähtis, kuidas asjad paistavad oma rahva silmis. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 19.12)

Soome europarlamendi liikme kolumn teemal: ELi uhke tulevik möödas? Eesistujamaad tulevad ja lähevad, kuid institutsioonid jäävad. Kurb, et “tulevikukonvendi” loomine Laekenis takerdus millegi taha, mida oleks tulnud vältida. Ka kõige parema tahtmise juures ei saa märgata midagi tulevikule viitavat selles, et konvendi juhatusse valiti vanematest riigipeadest kolm kõige vanemat. Autori teeb ettepaneku et ELis loodaks võimalus rahva algatuseks, millega näiteks 300 000 kodanikku vähemalt kolmes ELi riigis võiksid tõstatada arutluse neile olulistel teemadel. (Heidi Hautala, Turun Sanomat, 21.12)

EMU, Majanduspoliitika

Prantsusmaa ajakirjandus

EBRD poolt läbi viidud uuringu kohaselt ei huvitu välisinvestorid Ida-Euroopasse investeerimisel esmajoones mitte odavast tööjõust, vaid pääsust potentsiaalsele turule. Uuringus küsitletud välisinvestorite sõnul on siinne tööjõud küll piisava haridusega, kuid puuduseks on Läänega võrreldes madalam tootlus ning väiksem paindlikkus. Kui Ida-Euroopa riigid tahavad investeeringuid ligi meelitada, peavad valitsused töötajate professionaalsesse ettevalmistusse rohkem investeerima. (Catherine Rollot, Le Monde, 17.12)

Rootsi ajakirjandus

Suur osa taanlastest soovib nüüd, et ka Taani võiks üle minna ELi ühisraha, euro, kasutamisele. Vastavalt Gallupi uuringule hääletaks praegu euro poolt 51% taanlastest. Eelmise sügise rahvahääletusel hääletas 53,2% taanlastest euro vastu ja 46,9% poolt. Mida lähemale jõuab ühisrahale üleminek, seda positiivsemaks muutuvad taanlased. (Ewa Svensson, Dagens Nyheter, 23.12)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

A new layer could be added to NATO's decision-making process to include Russia on certain issues, US Defense Secretary Donald Rumsfeld said. The meeting is to be the first high-level US-Russian contact since US President George W. Bush announced that the US would withdraw from the 1972 ABM treaty in six months. "The president and President Putin have both indicated a desire to try to find ways for Russia to interact with NATO in a way that is satisfactory from Russia's standpoint, and appropriate from NATO's standpoint," Rumsfeld said. "And now the process is finding a way to take Russia and include them on a category of issues that are appropriate for their involvement," he said. (Afp, 17.12; Interfax, RIA Novosti, 18.12)

NATO defence ministers opened their year-end meeting in Brussels where they were discussing relations with Russia only days after Washington pulled out of the 1972 ABM Treaty. US Defence Secretary Donald Rumsfeld was also to brief his colleagues on the latest developments regarding Washington's anti-missile shield program, a NATO official said. (Afp; Reuters, 18.12)

US Defence Secretary Donald Rumsfeld welcomed plans to bring Russia closer to NATO but made clear this did not mean Moscow should have an automatic say in the alliance's decision-making. "Our goal should be to find concrete ways for NATO to work together with Russia where our interests coincide while preserving NATO's ability to work independently," Rumsfeld told. "NATO must protect its prerogatives of independent decision and action among the 19 signatories to the founding Washington Treaty. No country should be treated as a de facto member of the alliance or given privileges that are otherwise denied to NATO aspirants," he added. (Reuters, 18.12)

The leaders of Britain and Russia pressed for closer NATO ties with Moscow, saying most members of the alliance had backed the plan. "The proposal has achieved broad acceptance. We can now enter in the detailed discussions on the working of the new NATO-Russia council," British PM Tony Blair told. "The Russia-NATO discussion will continue," Putin told. "This is one of the few realistic possibilities to change the quality of the Russian-NATO relationship." (Reuters, 21.12)

The Czech Republic and Poland called on NATO to clarify its stance on Russia at the latest at summit conference of NATO in Prague next year. "It is in the interest of all members of the alliance that this fundamental question is not discussed only between the US and Russia," Czech President Vaclav Havel said. Havel and Polish President Aleksander Kwasniewski said the alliance should expand to include Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia and Lithuania. NATO officials have said that at least one new country will be admitted after the alliance's next summit. (Afp, 17.12; Dpa, Interfax, 18.12)

Moskva kavatseb kindlalt oma huvide eest seista, kui NATO itta laieneb, kinnitas Vene kaitseminister Sergei Ivanov Brüsselis. "NATO idalaienemise küsimus teeb meile jätkuvalt muret. Meil pole õigust dikteerida Euroopa riikidele, millal ja milliste sõjaliste liitudega neil ühineda tuleb. See on nende suveräänne õigus. Kuid me seisame kindlalt Venemaa õiguse eest oma julgeolekut kaitsta olukorras, kus NATO tahab selgelt oma sõjalist grupeeringut meie piirideni tuua," rääkis Vene minister. Tema sõnul püüab Venemaa praegu "muuta oma suhteid NATOga võrdõiguslikeks ning teineteise huve arvestavaks". (Interfax, 19.12)

Ukraina president Leonid Kutðma kinnitas, et pooldab suhete tihendamist ELi ja NATOga, kuid leiab, et Ukraina pole veel majanduslikult valmis nende liikmeks saama. President toonitas, et Ukraina on koostööst NATOga "äärmiselt huvitatud", kuid soovitas alliansiga kiiret ühinemist ihkajatel "vaadata probleemi majanduslikust seisukohast". Kutðma kinnitas, et Ukraina tahab saada ELi assotsieerunud liikmeks. (Interfax, 18.12; RIA Novosti, 19.12)

Venemaa ja NATO töötavad oma suhete uue formaadi välja tuleva aasta maikuuks, teatas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov. Tema sõnul võidakse uues formaadis - "NATO 20" - niisuguseid probleeme arutama hakata, nagu terrorismivastane võitlus, massihävitusrelva leviku tõkestamine, rahuvalvetegevus, kriiside, sealhulgas tsiviilkriiside, ennetamine ning Euroopa õhutõrjesüsteem. Tema sõnul ei kavatse Venemaa "NATO 20" formaadis arutada sõjalisi küsimusi. (Interfax, 18.12; RIA Novosti, 17.12)

NATO peasekretär George Robertson peab vajalikuks kasutada praegust olukorda Venemaa ja NATO suhete süvendamiseks ja parandamiseks. Esinedes Brüsselis ütles Robertson, et NATOl ja Venemaal on võimalus positiivseteks muutusteks juhul, kui nad tegutsevad üheskoos. (Interfax, RIA Novosti, 18.12)

USA ajakirjandus

NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis teatas USA kaitseminister Donald Rumsfeld, et sõda terrorismi vastu ei lõpe Afganistanis ning USA liitlased NATOst peaksid valmistuma võitluseks terrorismi vastu maailma erinevais paigus. Kohtumisel arutati ühtlasi alliansi uut suhet Venemaaga. Rumsfeld ütles, et NATO peab enda jaoks välja töötama konkreetsed suunad märksa tihedamaks koostööks Venemaaga. Arutati ka uute liikmete vastuvõtmist NATOsse. NATO ametnike sõnul on juhtivateks kandidaatriikideks Sloveenia, üks või mitu Balti riiki ning Slovakkia. (Thom Shanker, The New York Times, 19.12)

NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis ütles USA kaitseminister Donald Rumsfeld, et võitluses terrorismi vastu on oluline kaitsekulutuste suurendamine, samuti peab valmistuma mitmeteks teisteks ohtudeks nagu küberneetiline sõda ning keemiliste, bioloogiliste ning tuumarelvadega varustatud terroristid. Ka NATO peasekretär George Robertsoni sõnul ei ole alliansi liikmesriikide kaitsekulutused piisavalt suured. Kohtumisel olid arutlusel ka suhted Venemaaga, võeti vastu kommünikee, milles kiideti heaks varasem ettepanek "NATO 20" loomiseks. (Vernon Loeb, Washington Post, 19.12)

20 Euroopa NATO liikmesriikide parlamentääri pöördusid USA senati liidri Tom Daschle'i poole kirjaga, mis on toetuseks NATO laienemisele Balti riikidesse. Parlamentääride sõnul on Balti riigid, Sloveenia ja Slovakkia 2002. aastaks alliansiga liitumiseks valmis. Samuti mainitakse pöördumises Venemaa vastuseisu NATO laienemisele Balti riikidesse. Parlamentäärid on veendunud, et Balti riikide integreerimine ELi ja NATOsse kindlustab pikaajalise stabiilsuse Venemaa läänepoolsetel piirialadel. (Markus Meckel, The Washington Times, 17.12)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu Saksamaa sõjandusekspert Ulrich Weisseriga NATO vajalikkuse teemal. Weisseri sõnul on vaja kindlaks määrata NATO poliitiline ja strateegiline suund: terrorismipoolne väljakutse on globaalne ning NATOl tuleb oma huve rünnaku alla sattunud piirkondades kaitsta. See tähendab, et NATO peab vajaduse korral tegutsema alliansi piiridest väljaspool - Pärsia lahe piirkonnas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias. NATO reformimise kohta arvab Weisser, et NATOle tuleb ainult vahendid kätte anda, allianss ise peab Euroopa ning Venemaaga koopereeruma. See ei välista Euroopa oma armee või kriisirühma loomist, kuid üksi, ilma NATOta, ei ole kellelgi vajalikku organisatoorset, poliitilist ega sõjalist võimekust. Weisseri sõnul tuleks NATO käesoleva aja tingimustesse sobitada, mille juurde kuulub muuhulgas Venemaa ning uute liikmete integratsioon allianssi. (Armin Lehmann, Der Tagesspiegel, 18.12)

Soome ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertson teatas, et allianss plaanib jõu kasutamist ka oma piiridest (Põhja-Ameerika, Euroopa) väljaspool. "Kaitseplaneeringusse lisatakse sellised jõuvarud, mida saab kasutada kaugel alliansi piiridest," ütles Robertson NATO konverentsil Brüsselis. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 19.12)

Soome parlamendi liikmed: Balti riikidega koos NATOsse minek ei ole põhjendatud. Soome parlamendi kaitsekomisjonil valmis üksmeelne seisukoht kaitse- ja julgeolekualustest. Lisaks Baltimaid puudutavatele küsimustele nõuab komisjon, et rahupartnerluskoostöö NATOga toimuks sõjaliselt liitumata. Balti riikide NATO-liikmelisus peab komisjoni sõnul toimuma Läänemere julgeolekupoliitilist olukorda nõrgendamata. Kaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanerva sõnul tähendab see näiteks, et neisse riikidesse ei paigutataks tuumarelvi. (Pekka Vuoristo, Helsingin Sanomat, 15.12)

Venemaa ajakirjandus

Artikkel USA-Läti koostööd massihävitusrelva leviku takistamiseks puudutavast lepingust. Antud kokkulepe andvat ameerika luurajaile carte blanche’i ükskõik missuguseks tegevuseks terrorismivastase võitluse sildi all. Pealoo kõrval lühike lugu sellest, et Tony Blairi ettepanekule reageerisid rea endiste sotsmaade, eriti aga Balti riikide poliitikud äärmiselt negatiivselt: tsiteeritud Vitautas Landsbergist ja Vaclav Haveli esindajat Lubosh Dobrovskit. (Darja Gusseva, Moskovskije Novosti, 17.12)

Intervjuu Vene-NATO suhetest välis- ja kaitsenõukogu (SVOP) kolleegiumi esimehe Sergei Karaganoviga, kelle arvates ei kujuta NATO laienemine otsest ohtu Venemaale. Potentsiaalne oht säilib seni, kuni säilib NATO sõjalise jõuna, eriti juhul kui NATO muutub universaalseks liiduks, mis hõlmab peaaegu terve Euroopa v.a. Venemaa. Lõpuks tuleb ikka luua NATOst uus liit, kuhu kuuluks ka Venemaa, Jaapan, võib-olla ka Hiina - nii muutuks uus liit ÜRO julgeolekuinstrumendiks. (Juri Pankov, Krasnaja Zvezda, 18.12)

Brüsselis esinedes kordas Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov vana retoorikat: Euroopa kontinendi probleeme lahendab endiselt kõige paremini OSCE, samas kui NATO on suletud klubi valitutele. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 20.12)

Pealkirja “Uksi naabrite juurde on parem avada mitte jalaga” alapealkirja all “Poolakad sõidavad juba Euroopasse, kuid räägivad veel vene keeles” on juttu Poola-Vene suhetest. Teemadeks on majandus, EL, Kaliningrad, Ukraina, Poola toetus Balti riikide NATOsse astumisele. Poolakad suhtuvad hästi baltlastesse ja peavad oma kohuseks aidata neid allianssi saamisel. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 20.12)

Intervjuu Juli Vorontsoviga (NLi endine saadik Afganistanis, USAs, esindaja ÜRO juures, praegune ÜRO peasekretäri asetäitja). Vorontsovi arvates on ainukeseks suuremaks mitte vananenud organisatsiooniks ÜRO, kõiki teisi tuleks reformida. NATOt sõjalise organisatsioonina pole üldse vaja, kuna kõike on võimalik ÜRO kaudu teha. NATO tuleks muuta Euroopa jaoks poliitiliseks julgeolekuorganisatsiooniks. NATO peaks välja surema viie aasta pärast, sest eurooplastel pole NATOt vaja, USA üritab alliansi elu kunstlikult pikendada, sest ta tahab säilitada oma domineerivat rolli Euroopas. (Maria Kisseljova, Izvestija, 17.12)

USA ja Kanada instituudi direktori Sergei Rogovi arvates pole USA ABM lepingust väljumine maailma lõpp. USAga tuleb sisse seada partnerlussuhted: luua “NATO 20” formaat, teha USAle ettepanek sõlmida kahepoolne kokkulepe ühise julgeoleku kohta. Ei tohi loobuda nõudmisest strateegiliste tuumarelvade kärpimise alaste kokkulepete sõlmimiseks, samuti tuleb moderniseerida Vene strateegilised tuumajõud. (Sergei Rogov, Nezavisimaja Gazeta, 18.12)

NATO peasekretär George Robertson ja kaitseminister Sergei Ivanov vahetasid Vene-NATO alalise ühisnõukogu istungil Brüsselis dokumente NATO sõjalise sidemissiooni avamisest Moskvas. Strana.ru kommentaar: Nii proovib Venemaa tühja jutu ajamiselt NATOga üle minna konkreetsete kontaktideni. Sergei Ivanovi kinnitusel luuakse “NATO 20” 2002. a. maikuuks. Peastaabi ülema asetäitja Juri Balujevski sõnul ei huvita Venemaad Artikkel 5, ta on endiselt NATO laienemise vastu ega näe NATO mõtet sõjalise organisatsioonina. (Aleksandr Orlov, Strana.Ru, 19.12; Svetlana Babajeva, Izvestija, 19.12)

Autor kommenteerib Venemaa reaktsiooni USA ABM lepingust väljumise avaldusele. Veel kuu aega tagasi tundus, et Venemaal võiks olla NATO liikmesriikidega võrdväärne staatus, isegi vetoõigus alliansi otsustes. Lääne eliit on hakanud sellele vastu ja praegu on NATOga lähenemisprotsess peatatud. Kuid Moskva ei kavatse alla anda: “Paistab, et Putini lääne- ja ameerikameelne poliitika on tõsine ja jääb kauaks püsima, “mitmepolaarne maailm” on aga antud hoiule Kaubandus-tööstuspalatile, mille presidendiks sai Jevgeni Primakov”. (Pavel Felgenhauer, Moskovskije Novosti, 19.12)

Intervjuu Zbignew Brzezinskiga, kelle arvates USA väljus ABMist, sest Venemaa ei olnud nõus lepingusse sisse viima parandusi, mis oleks võimaldanud lepingu modifitseerimist. USA samm Venemaa rahvusvahelist staatust ei mõjuta, see sõltub hoopis viisidest ja vahenditest, mida Venemaa oma keeruliste probleemide lahendamiseks (SMI, Kursk, Tshetsheenia) kasutab. Brzezinski arvates kutsutakse järgmisel aastal ühel või teisel kujul NATOsse 7 Kesk-Euroopa riiki, nende hulgas Balti riigid. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 21.12)

Balansseerides Kremli ja Peastaabi vahel, on Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov olnud sunnitud mitmes küsimuses (terrorismivastaste operatsioonide toetamine väljaspool Afganistani piire, SRÜ riikide territooriumi kasutamine USA ja teiste NATO riikide poolt talibanide vastastes operatsioonides, ABM) tegema vasturääkivaid avaldusi. Ivanov on sunnitud arvestama nii Peastaabi positsiooniga, mis peab USAd ja NATOt potentsiaalseks vastaseks, kui ka Kremli arvamusega, viies ellu Putini poliitikat, mis on suunatud Läänega partnerlussuhete korraldamisele. (Igor Korotshenko, Nezavisimaja Gazeta, 21.12)

Kommentaar Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovi kõnele Kuninglikus Sõjainstituudis Brüsselis: “Pärast 11 septembrit mängivad Putin ja Sergei Ivanov Lääne partnerite ees parimate tðekistide traditsioonide järgi “head ja paha uurijat”. Ivanov teeb väga teravaid, kriitilisi märkusi NATO kohta samal ajal, kui Putin avaldab nimetatud probleemi kohta väga realistlikult ja mõõdukalt oma arvamust. (Vitali Portnikov, Vedomosti, 21.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The OSCE’s decision to close its missions monitoring the situation of ethnic-Russian minorities in Estonia and Latvia has been greeted by both countries as boosting their EU and NATO membership bids. The decision earlier this month by the OSCE not to extend the mandate of offices shows that the region as a whole is "not a problem any more," said Tiina Maiberg, spokeswoman for Estonia's foreign ministry. (Afp, 19.12)

Eestist lahkuv OSCE missiooni suursaadik Doris Hertrampf tegi president Arnold Rüütlile lahkumisvisiidi. Rüütel tänas suursaadikut ja kinnitas, et OSCE missiooni tegevus Eestis oli edukas ja aitas kaasa Eesti püüdlustele ELi ja NATOga liitumisel. Suursaadik Hertrampfi sõnul pole kahtlust, et Eesti täidab kõik oma rahvusvahelised kohustused. Ta loodab ka, et Eesti ühiskond on võimeline jätkuvalt tegema koostööd integratsiooni alal. Samas peavad venekeelsed poliitikud OSCE lahkumist Eestist enneaegseks. (RIA Novosti, 20.12)

Estonia's ruling coalition is in danger of splitting apart in January. "The coalition is definitely in danger, that is the most modest term I could use to describe the current situation," PM Mart Laar told. He said all options were open - even dissolution - but stressed that even a change in government would not affect the Baltic country's longstanding goals to join the EU and NATO. "I don't think Estonia's development next year will be radically influenced by whether this coalition stays in power or not...the foreign policy goals will stay the same anyway, this is already set in the budget," he said. (Reuters, 18.12; Ap, Interfax, IA Rosbatl, 19.12)

Estonian FM Toomas Hendrik Ilves told the Baltic country's foreign policy course was unlikely to change even if a new government coalition took office. "Membership of the EU and NATO are goals which the parties represented in parliament have backed by consensus, therefore I see no danger of a possible new government changing Estonia's foreign policy," he added. (Afp, 19.12)

The lack of a clear favorite to replace outgoing PM Mart Laar means Estonian political leaders who had been looking forward to the holidays instead must gird for weeks of potentially nerve-racking negotiations. President Arnold Rüütel, who must nominate a new premier within two weeks of Laar's formal resignation, said he'll begin consultations with party leaders soon. His preference could be someone from the opposition Center Party, but he should endorse whichever group puts together a majority in parliament. (Ap; Afp, 21.12)

Välisminister Toomas Hendrik Ilves ei näe vajadust korraldada euroreferendum kolmes Balti riigis üheaegselt. Ilves ütles, et ELil on mitu kandidaatriiki, mitte üks Balti riik kolme provintsiga. Ilves nimetas Läti välisminister Indulis Berzinði mõtet korraldada 23. augustil 2003 ühisreferendum “mitte kõige paremaks ideeks”. (Interfax, 17.12)

Vene riigiduuma asespiiker Vladimir Þirinovski tõstatas istungil küsimuse venekeelse elanikkonna olukorrast Eestis, kutsudes üles asuma neid kaitsma. Þirinovski hinnangul on aeg küps surve avaldamiseks Eesti võimudele, et riigis ei rikutaks venekeelse elanikkonna õigusi. Saadiku sõnul tuleks Eestis kasutusele võtta teise keelena vene keel ning lasta venelastel osaleda valitavates organites. (Interfax, 21.12)

Välisministeerium tegi rahapuudusele viidates valitsusele ettepaneku sulgeda ajutiselt Eesti saatkond Tokyos. Eesti pole varem ühegi välisesinduse tegevust peatanud või lõpetanud. Välisminister Ilvese sõnul võib Eesti soov laiendada oma esindusi ELi ja NATO liikmesriikides kaasa tuua ühe keskmise või 2-3 väikese saatkonna sulgemise. (Interfax, RIA Novosti, 21.12)

EÜRP on valmis vastava kutse saabudes loodavas valitsuses osalema. "Kui meid kutsutakse, siis me kaalume seda ettepanekut ja ma arvan, et me võtame selle ka vastu", ütles erakonna esimees Viktor Andrejev. (Interfax, 21.12)

EÜRP algatas seaduseelnõu, mille eesmärk on kasutusele võtta 1938. a. seadusandlikud sätted - vabastada pensionäridest nn halli passi omanikud kodakondsuse saamiseks vajalikest eksamitest ning anda Eesti kodakondsus ka välisriigi relvajõududest reservi arvatud isikutele. (RIA Novosti, 20.12)

Riigikogu kiitis heaks kirikute ja koguduste seaduse, võttes arvesse presidendi soovitused. EÜRP fraktsiooni esimehe Viktor Andrejevi sõnul kõrvaldas riigikogu õiguskomisjon EÜRP ettepanekul seaduseelnõust peatüki, mis ei lubanud kirikute registreerimist juhul, kui nende administratiivkeskused asuvad väljaspool Eestit. Samas märkis Andrejev, et kuni 2002. a. 1. juunini kehtiv endine kirikute ja koguduste seadus takistab endiselt MPEÕK registreerimist. (RIA Novosti, 18.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti peaminister Mart Laar teatas ootamatult oma tagasiastumisest 8. jaanuaril. Mart Laari 32-kuuline valitsemisaeg oli seni pikim pärast Eesti taasiseseisvumist. Laari valitsuse kokkuvarisemine oli etteaimatav mitmete poliitiliste ebaõnnestumiste tõttu, nagu näiteks presidendivalimised. Lõpp-punkti pani Reformierakond, kes moodustas koalitsiooni Tallinna linnavalitsuses opositsioonis oleva Keskerakonnaga. Laari tagasiastumisest teatamise ajastamine - koheselt pärast vastuolulise riigieelarve vastuvõtmist - on esile kutsunud spekulatsioone Laari taktikalisest käigust, mis võib õõnestada Kesk- ja Reformierakonna koostööd. Siim Kallasel, kes on eelarve autor ja veendunud konservatiiv majandusvaldkonnas, võib tekkida raskusi koostöö väljatöötamisel Edgar Savisaarega, populistist Keskerakonna esimehe ja praeguse Tallinna linnapeaga. Eesti välispoliitika instituudi direktori Andres Kasekampi sõnul ei too valitsusevahetus endaga kaasa muutusi Eesti püüdlustel ELi ja NATO suunal, kuid raskused parlamendis enamuse moodustamisega võivad praeguse liidri ELi kandidaatriikide seas jätta sisepoliitilisse "lehmakauplemisse." (Rafael Behr, Financial Times, 20.12)

Majandusajakiri Worldlink esitas oma nägemuse unistuste valitsusest, kus peaministrina on Rootsi peaminister Göran Perssoni kõrval nimetatud Mart Laari. Mart Laar tõi valitsusse asudes Eesti välja kriisist, mille oli põhjustanud Venemaal toimunud majanduskriis. Laari valitsemisaja eriti positiivsete näidetena nimetatakse 5%list majanduskasvu 2001. a., ettevõtete maksude alandamist, riigiettevõtete privatiseerimist, madalat inflatsiooni. Samuti on Eesti edukaim kandidaatriik ELiga läbirääkimistel. Ajakirja sõnul on Laar suutnud tulemuslikult lahendada etniliste küsimustega seonduva, tema valitsust kiidetakse eduka vene vähemuse integratsiooni eest - venekeelsed telesaated, eesti keele eksamid kodakondsuse saamiseks ei ole enam nii ranged. Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen toob Eesti eeskujuks integratsioonipoliitika osas Kesk- ja Ida-, isegi Lääne-Euroopale. (Worldlink, nov/dets2001)

Saksamaa ajakirjandus

OSCE Nõukogu otsustas aasta lõpus oma missiooni Eestis ja Lätis sulgeda. OSCE missiooni sulgemisel on omamoodi sümboolne tähendus, muutes vastava riigi teiste silmis "normaalseks", iseseisvaks, demokraatlikuks riigiks. Eelkõige Moskva kasutas OSCE missioone Balti riikidele surve avaldamiseks. OSCE vaatlejate kohalolek riigis oli koormaks ka ELi ning NATOsse pürgimisel. Tallinn ja Riia tundsid ennast "halvas seltskonnas", kuna ülejäänud 18 OSCE Missiooni asuvad Lõuna-Euroopa riikidees või kriisitsoonides nagu Gruusia, Albaania, Kosovo, Valgevene, kellega Eesti ja Läti ennast võrrelda ei tahtnud. Möödunud kolmel aastal viidi Eesti seadusandlus "Euroopa normidega" kolmes punktis kooskõlla: välismaalasteseaduse, kodakondsusseaduse ning keeleseaduse osas. (FAZ, 18.12)

Eesti konservatiivist peaminister Mart Laari kolmikliidu koalitsioon lagunes. Peaminister teatas oma tagasiastumisest, mis toimub 8. jaanuaril. Temaga koos lahkub ilmselt kogu valitsuskabinet. Uue võimu Eestis moodustab Reformierakond ja endise Eesti peaministri Edgar Savisaare Keskerakond. Valitsuse lagunemine sai alguse Tallinna Linnavalitsuse kriisist. Umbusaldushääletus Tallinna linnapea Tõnis Paltsi vastu läks läbi ning tema asemele määrati Edgar Savisaar. Laar nägi, et valitsuskoostöö on ohus ning esitas tagasiastumistaotluse. Laari ja Savisaart on juba aastaid igivaenlasteks peetud. Savisaar oli peaministriks, kui Eesti taasiseseisvus, kuid suruti selle koha pealt noore Laari poolt välja. Populaarne pole Savisaar oma jõulise reformipoliitika poolest kunagi olnud ning lisaks nõrgestasid korruptsiooniskandaalid tolleaegset valitsust. Kuni järgmise valitsuskabineti moodustamiseni tõmbab jälle Savisaar niite. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 20.12; Die Presse (Austria), 21.12)

Eestlased kardavad ELi, EL on kandidaadist vaimustuses. Eesti valitsus valmistab oma riiki ette 2004. a. ELi astumiseks ning unioon näib vastuvõtmiseks valmis olevat. Siiski on viimane sõna Eesti rahval, kes ei paista aga EList just vaimustuses olevat. Eestlased on hollandlasele Michael Krejzale sügava mulje jätnud. Eestlased on nii tublid. Nad kisuvad kõik nõukogudeaegsed reliktid maha ja ehitavad kõik uuesti üles - õigusega, ütleb Eestis suva ELi Alalise Esinduse töötaja. Tubli, pragmaatiline, edasipüüdlik - niisugune on kõige väiksema Balti riigi reputatsioon välismaal. Loosungiga "Trade, not aid" võitsid eesti poliitikud Brüsseli ametnike südamed. Märkimisväärselt kiire muutus endise NLi vaesest riigist modernseks turumajandusega riigiks, muutis Eesti ELi näidiskandidaadiks ja seda tänu radikaalsetele reformidele ning privatiseerimisprogrammile, mille kõrval ELi liikmesriigid ise "vanadena" näivad. Ja nüüd on need just eestlased, kes euroliidule selga keerata tahavad. Viimasest valitsuse küsitlusest käeoleva aasta suvel selgus, et vaid 27% küsitletutest oleksid Eesti ELi astumise poolt, pea samapalju oli vastu. Enamus küsitletutest polnud veel otsustanud. Michael Krejza süüdistab rahva Euroopa vastases meelestatuses eelkõige meediat. Läheneva ELiga liitumiseni 2004. a. on aga vähe aega jäänud. Poliitikutel paistab väga kiire olevat, kuid tähtis pole ju millal täpselt liitutakse, vaid millistel tingimustel. Ebameeldiv kogemus, väljastpoolt juhitud olla, istub eestlastes sügaval sees. Pärast 40 aastat NLi on paljudel hirm uue liidu ees. Hirm Venemaa ees on aga veelgi suurem. Seepärast on eestlaste toetus NATOga liitumisele suurem, kui ELile. NATOga liitumiseni on aga hoopis rohkem aega jäänud. (Barbara Schäder, Westdeutsche Allgemeine Zeitung, 13.12)

Shveitsi ajakirjandus

OSCE Nõukogu otsustas sulgeda oma missiooni Lätis. Nädal varem tehti samasugune otsus Eesti kohta. Sellega rõhutab OSCE, et Tallinn ja Riia on viimastel aastatel oma rahvusvähemustega ümberkäimisel märkimisväärseid edusamme teinud. Tallinna ja Riia tipp-poliitikud olid OSCE otsusega väga rahul. Eesti peaminister Mart Laar nimetas seda oma riigi ajaloo ühe epohhi lõpuks. Läti president Vaira Vike-Freiberga sõnas, et OSCE missiooni sulgemine viib Riia ELile ning NATOle lähemale. Mure Läände integreerumise pärast oli üheks oluliseks põhjuseks, miks Eesti ja Läti palju vaeva nägid, et OSCE seatud tingimusi täita. Moskva, kes vene rahvusvähemuste olukorda Balti riikides väga tähelepanelikult jälgib, kritiseeris OSCE otsust teravalt. (Neue Zürcher Zeitung, 20.12)

Eesti peaminister Mart Laar tegi teatavaks oma otsuse uue aasta esimestel päevadel tagasi astuda. Põhjenduseks tõi ta, et eelseisvate valimiste eel, 2003. a., on kolmikliidus liiga palju sisemisi lahkhelisid ning et valitsuspartnerite vaheline usaldus on tugeva löögi alla sattunud. Niisugust valitsustüli ei saa aga ELi läbirääkimiste lõpuspurdis ja NATOsse kutset ootav riik endale mitte mingil juhul lubada. Laar tahab oma tagasiastumisega luua uue võimaluse kompaktsema valitsuse loomiseks, kes suudaks neid strateegilisi eesmärke efektiivsemalt täide viia. Samal ajal otsib aga Reformierakond võimalusi koalitsiooni taas kokku lappida. Uue koalitsiooni moodustumine saab aga raske olema. Kesk- ja Reformierakonnast moodustuks vaid vähemusvalitsus. Kas oleks oodata Mõõdukatelt mingis vormis toetust, on ebaselge. Mõõdukate esimees, välisminister Toomas Hendrik Ilves, peab seda ebatõenäoliseks. Laari võimalikuks järeltulijaks peetakse rahandusministrit ja Reformierakonna juhti Siim Kallast. Eesti president Arnold Rüütel lubas alles siis uue valitsuse moodustamise peale mõtlema hakata, kui Laari tagasiastumistaotlus tema laua peal on. (Neue Zürcher Zeitung, 21.12)

Rootsi ajakirjandus

Eestis on oodata valitsuskriisi just siis, kui alustatakse lõplike läbirääkimistega ELiga liitumiseks. Vastuolud valitsuse võimuliidus on muutunud nii suureks, et peaminister Mart Laar ei näe enam võimalust oma ameti jätkamiseks. Laar teatas Riigikogule, et ta kavatseb ametist lahkuda 8.jaanuaril. Ta oleks soovinud lahkuda juba varem, aga otsustas siiski jääda kuni uus riigieelarve on vastu võetud. (TT, Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet, 19.12; Reet Waikla, Dagens Industri, 20.12)

Tallinna linna volikogu võimuliidu liider Edgar Savisaar Keskerakonnast valiti uueks linnapeaks ärimees Tõnis Paltsi asemel, kes sunniti linnapea kohalt lahkuma. Koalitsiooni lagunemise taga oli Reformierakond, kes ei nõustunud Tõnis Paltsi ideega võtta Tallinna linnale ligi 1,5 mld kroonine laen. Eestis spekuleeritakse juba, et Tallinna linapea kohalt ei ole Edgar Savisaarel enam pikk samm ka Eesti peaministri kohale. Sel juhul sooviks ta Eestis sisse viia astmelise tulumaksu ja kaotada ettevõtete tulumaksuvabastus. Linnapeana on Savisaar lubanud tegeleda Tallinna väikeettevõtete küsimuste, juurdeehituste ja teede parandamisega. (Reet Waikla, Dagens Industri, 18.12)

Norra ajakirjandus

Eesti koalitsioonivalitsus lagunes ja riik on sattunud poliitilisse kriisi just ELi ja NATOsse astumise eel. Peaminister Mart Laar andis valitsusele teada, et ta lahkub ametist 8.jaanuaril 2002. a. Laari konservatiivne koalitsioonivalitsus moodustati pärast 1999. a. valimisi. Suurimaks opositsiooniparteiks sai Keskerakond, mida juhib Laari ammune rivaal Edgar Savisaar. Reformierakonna koostöö Keskerakonnaga kohalikus poliitikas oli Laari jaoks liig ning ta loobus üritamast valitsust koos hoida. (Aftenposten, 20.12)

Soome ajakirjandus

Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Aleksandr Jakovlenko sõnul ei ole Venemaa arvates vähemusrahvuste probleem Eestis lahendatud ning ta ei soostu OSCE esinduse sulgemisega. "Eesti kasutab oma huvides valimisseaduse lihtsustamist ja loobumist rahvaesindajate keeleoskust puudutavast nõudest. Kuid OSCE mandaat kohustab teda ka mõjutama vähemuste migratsiooni ning kodakondsus- ja hariduspoliitikat, mitte ainult keeleküsimusi," ütles Jakovlenko. Venemaa esindaja OSCEs Aleksandr Aleksejev on oma sõnades veelgi karmim. Tema sõnul on OSCE nõukogu otsus äärmiselt politiseeritud ja täiesti põhjendamatu. "Mandaadi lõpetamiseks piisas vaid seletusest, et OSCE esindajad on jälginud eesistujamaa Austria juhtnööre, mida nõukogu ei ole kunagi näinud ega heaks kiitnud," rõhutab Aleksejev. Ta märgib, et Eestis on endiselt jõus piirangud, mille kohaselt näiteks teeviitadel ja välisreklaamidel saab kasutada ainult eesti keelt. Seda ka neis piirkondades, kus suurem osa elanikke on muulased. Eesti poliitikud peavad OSCE lahkumist aga välispoliitiliseks võiduks. "Eesti on pidanud palju vaeva nägema, kuna suuri raskusi ja probleeme on esinenud kogu aeg. Nüüd oleme ületanud tähtsa takistuse teel NATOsse ja ELi," rõõmustas välisminister Toomas Hendrik Ilves. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 18.12)

Mart Laari valitsus astub tagasi. Isamaaliitu juhtiv Laar ennustas, et järgmiseks peaministriks saab praegune rahandusminister, Reformierakonna esimees Siim Kallas. “Mina jään edasi riigikokku,” ütles Laar pressikonverentsil. Peaministri ennustuses oli tunda kättemaksuhimu ja kahjurõõmu, kuna just Kallase poliitilised ootamatud pöörded on põhjuseks Laari tagasiastumisele, mis võib jällegi olla Isamaaliidule poliitiliselt kasulik arvestades 2003. a. valimisi. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 20.12)

Opositsioonijuht Edgar Savisaar arvas, et kolmikliit võib veel üritada moodustada valitsust ilma Mart Laarita. Teiste alternatiividena nägi Savisaar uut koalitsiooni või enneaegseid riigikoguvalimisi. Mart Laar pidas ise paremaks võimaluseks enneaegseid valimisi. Tema arvates leidub lahendus siiski Keskerakonna ja Reformierakonna moodustatavas koalitsioonis. Poliitiline käärimine sai alguse Arnold Rüütli presidendiks valimisest. Pärast seda oli selge, et kolmikliidul ei ole rahva seas suurt soosingut. Rüütli naasmine võimule ennustaski kolmikliidule raskusi. Arvamusküsitlustes on enim soosingut lisanud opositsioonilised Keskerakond ja Rüütli partei, Rahvaliit. Kolmikliidu soosingut on vähendanud erastamisskandaalid raudtee ja energeetikaettevõtete ümber. Siim Kallas hankis oma parteile kolmikliitu hüljates tugevama positsiooni tulevastel valimistel. Järgmisel aastal toimuvad Eestis kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ja kahe aasta möödudes riigikoguvalimised. Reformierakond jättis uppuva laeva ja lehvitab nüüd lippe rahvasoosikute poole. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 20.12)

Reformierakonna altvedamine ähvardab kukutada kogu Eesti valitsuse. Suurim probleem on siiski poliitilises kultuuris. Reformierakonna ette on viimastel aastatel tõusnud noori andekaid poliitikuid, kelle arusaam poliitilisest eetikast ei ole nii rahvusromantiline kui valitsuspartnerite laulva revolutsiooni veteranidel. Kui Tallinna võimuvahetus oli kõrreks, mis katkestas kaameli selja, siis koorem kaameli seljas oli haldusreform. Varem oli kokku lepitud, et Eesti haldusreformi käigus viiakse läbi ka valdade reform. Reformierakond siiski takistas haldusreformi, et tema presidendikandidaat Toomas Savi ei kaotaks väikevaldade esindajate hääli. Seda ei ole valitsuspartnerid andestanud. Patt on selles, et partei huvi seati riigi huvist tähtsamaks. Valitsuse tagasiastumine oli halvaks üllatuseks Reformierakonnale. Reformierakonnas usuti ilmselt tõeliselt, et nad võivad teha mida tahes partnerite kulul. (Antti Sarasmo, Kaleva, 20.12)

Lahkuv peaminister Mart Laar on idealistlik ajaloo-uurija. Laari idealism väljendub selles, et ta on oma karjääri jooksul tihti seadnud “isamaa asja” oma ja partei poliitilisest tulevikust tähtsamale kohale. Just selle tõttu kukkus ka Laari esimene valitsus (1992-1994) sügisel 1994 ja lagunes tema sel ajal juhitud Isamaa-partei. Laar soovis tookord jäärapäiselt viia kesksed reformid nii kaugele kui võimalik ja sundida sellega Eesti tagasipöördumatult uude majandus- ja valitsusvormi. Laar oli valmis ohverdama oma partei rahvusliku eesmärgi saavutamise nimel. Kui seda poliitilistele tagajärgedele põlgusega suhtuvat idealismi mitte arvestada, on Laar oskuslik poliitik. (STT, Keskisuomalainen, 20.12)

Läti ajakirjandus

Peaminister Laar teatas, et astub 8. jaanuaril tagasi. Laari sõnul on selle aasta peamine eesmärk - eelarve vastuvõtmine - tehtud, nüüd võib valitsus lahkuda. Mitte ükski partei ei teatanud pärast Laari avaldust oma valmidusest võimu üle võtta. Enamik poliitikuid siiski arvab, et tulevase valitsuse moodustavad Reformi- ja Keskerakond. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 20.12)

Riigikogu otsustas, et uuest aastast jagatavad ID-kaardid ei muutu vabatahtlikuks, vaid jäävad kohustuslikuks, nagu pooldas ka siseministeerium. ID-kaardid on äratanud riigis ulatusliku diskussiooni - esiteks nad on kallid, teiseks pole selge, mis juhul tuleb neid kasutata, kolmandaks on küsitav nende valmistamise meetod. Kuid peaminister Laar ja tema kaaslased tahtsid üllatada välismaalasi Eesti kõrge tehnilise tasemega ja tegid ID-kaardid kohustuslikeks. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.12)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ja Läti valitsused astusid korduvalt OSCE missioonide mandaatide pikendamise vastu. OSCE pehmet tegevust võeti neis riikides katsena sekkuda riikide siseasjadesse. Kommersant põhjendab Eesti ja Läti püüdu lõpetada missioonide tegevus nende riikide sooviga astuda ELi ja NATOsse. (Ivan Zamorov, Kommersant, 21.12)

Neutraalne artikkel Mart Laari kavatsusest lahkuda peaministri toolilt. Koalitsioonist lahkunud Reformierakond ei pidanud õigeks, et sündmused Tallinna volikogus mõjutavad valitsuse tööd, kuid Mart Laar arvas, et sellistest tingimustes ei saa koalitsioonivalitsus oma tööd jätkata. Järgmiseks võimalikuks peaministriks nimetatakse Siim Kallast. Keskerakond soovib erakorraliste valimiste korraldamist, lootes saavutada enamust parlamendis. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 21.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's industrial output climbed 8.9% in November from the same month one year ago. During the first 11 months of the year, industrial output rose 6.8% from the figure for the same period a year earlier. (Afp, 21.12)

ELi PHARE piirialade programm otsustas eraldada Eestile koostöö arendamiseks piiriäärsete naaberaladega 3 miljonit eurot. Toetus jaguneb kahte ossa, millest 1 miljon läheb väikeprojektide finantseerimiseks ja 2 miljonit eurot suurematele projektidele. (Interfax, 17.12)

Peaminister Mart Laar ütles kohtumisel USA suursaadik Joseph M. DeThomasega, et Narva Elektrijaamade vähemusaktsiate müük USA firmale NRG Energy võib katki jääda, kui viimane ei täida oma kohustusi. Peaminister tõdes, et ta oli ebameeldivalt üllatunud NRG Energy president Dave Petersoni jõhkrast surveavaldusest, mis Laari sõnul võib takistada tehingu lõpule viimist. (IA Rosbalt, 19.12)

Norra ajakirjandus

Kverneland rajab tütarettevõtte, mis hakkab vastutama kontserni tegevuse eest kolmes Balti riigis. Uue ettevõtte nimeks saab Kverneland Group Baltics ja hakkab tööle alates 2002. aasta jaanuarist. Ettevõte on loodud koostöös kolme importijaga: Doutnuva, Certa ja A.Tammel. (Aftenposten, Dagens Näringsliv 21.12)

Norra firma Expert Eilag on sisenemas Baltikumi turule, ostes 51% firma Eesti Expert aktsiatest. Norra firma on omandanud ka rahvusvahelise Expert keti kaubamärgi õigused Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Islandil. Eesmärgiks on Põhjamaades ja Baltikumis üles ehitada Norra kapitalil baseeruv elektroonikakontsern. (Dagens Näringsliv, 21.12; Aftenposten, 20.12)

Soome ajakirjandus

Soome Kesko ja SOK osalevad aina enam Balti riikide hulgimüügi turu ümberjagamisel. Kumbki laiendab oma müügivõrke Eestis ja Lätis. Kesko kolib ja arendab Supernetto hulgimüügi Tallinnas ja Tartus Citymarketiteks. Lisaks hakatakse rajama Tallinnasse kahte uut Citymarketit. Kesko plaanides on ka umbes 20 uue Säästumarketi rajamine üle Eesti. SOK jällegi laiendab Prisma-hüpermarketite ketti Balti riikides, turule kavatsetakse tuua ka S-marketid. (Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 18.12)

Läti ajakirjandus

Saksa HypoVereinsbank on avaldanud valmisolekut tselluloositehase ehitamise projekti rahastamiseks. Projekti koguinvesteeringu maht on 85 miljonit eurot, sellest laen moodustab 64 miljonit eurot. Norra Larvik Celli poolt Eestisse rajatava tselluloositehase lõplik asukoht sõltub peamiselt heitveesüsteemide küsimuse lahendamisest, praegu on kaalumisel tehase rajamine Kundasse või Kehrasse. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.12)

Mitme suure transiidifirma juhid nõudsid peaminister Mart Laarilt äri kahjustamise süüdistusega Tallinna Sadama juhtide väljavahetamist. Operaatorid süüdistavad sadamajuhte mitmeti tõlgendatavate tingimustega konkursside korraldamises sadamaala jagamisel. Tallinna Sadama kahjuliku tegevuse tõttu jääb sadam alla naaberriikide sadamatele, sh ka Venemaa omadele. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 18.12)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia's Kristina Shmigun won the women's World Cup 15km freestyle cross country race. Ðmigun clocked 41min 10.8sec to come in 5sec ahead of Russia's Larissa Lazutina with Stefania Belmondo of Italy at 5.5sec. (Afp, 22.12)

Advance ticket sales for the Eurovision Grand Prix music festival in Estonia have made a disappointing start with only 573 of 1,500 available tickets sold. Possible reasons for the lagging sales include the high price as well as the fact that tickets are available only by way of an Internet auction. The minimum required bid for the tickets is 4,500 Estonian kroons - about the average monthly income in the Baltic state. (Dpa, 18.12)

Soome ajakirjandus

Eesti keeles on lausel “laps on kallis” kaks erinevat tähendust. Üks on see, et laps on luksus, laps tekitab kulusid, laps on takistuseks karjääri rajamisel, teine tähendus on sama, kui ütleme armas poeg, armas tütar. Eestis ametkonnas on rõhk jäänud esimesele tähendusele. Investeerimine lastesse ja tulevastesse põlvedesse võib aeglustada Eesti riigi võidukat marssi NATOsse ja ELi, mis on Eesti ametkonna peaeesmärgid. Tähtsamaks kui see, et laps saaks koolis sooja sööki, on tõusnud see, et koolisöökla mööbel oleks vastav meist kolm või kümme korda rikkamate ühiskondade tasemetele. Õudust tekitavad on laste arvamused Eesti riigist ja ühiskonnast. Vastavalt ajakirjanduses avaldatud küsitluse tulemustele, tahaks iga neljas laps minna elama kuhugi teise riiki. Autori tekst on algselt kirjutatud Eesti südameliidu kongressi “Laps on kallis” kõneks, Kalevas ilmub see lühendatud ja muudetud kujul. Kirjutis on pühendatud autori hiljuti lahkunud poja mälestuseks, kes oleks olnud kõigis kesksetes küsimustes samal arvamusel. (Mati Hint, Kaleva, 15.12)

Iga viies eesti naine on viimase aasta jooksul langenud füüsilise, seksuaalse või vaimse vägivalla ohvriks selgus hiljutises uurimuses Violence against women in Estonia. Tegemist oli esimese just naistele suunatud vägivallale keskenduva uurimusega. (STT, Turun Sanomat, 23.12)

Ilmus plaat Lauluja mieskuorolle, millele on kokku kogutud VeljoTormise kolme aastakümne looming. Laule esitab Eesti Rahvuslik Meeskoor Ants Sootsi juhatusel. (Markku Kilpiö, Suomen Kuvalehti, 49/2001)

Kevadel alustab Tallinki lipu all sõitmist Eesti suurim kruiisilaev Romantika. Tallink reklaamib uut laeva, kui ennenägematu perioodi avajat Läänemere reisiliikluses. Rauma laevaehitustehases ehitataval laeval on plaanis pöörata erilist tähelepanu reisijate lõbustamisele laeval. (Turun Sanomat, 17.12)

Raekojaplatsil korraldatakse sel aastal esimest korda jõuluturg, mis kestab uue aasta tulekuni. Tallinn seda põhjusega. Laternate valguses vana linna hämaruses jalutaja tunneb ajas sadu aastaid tagasiminekut. Turg ei ole tekkinud juhuslikult. Eestlased peavad hakkama vähehaaval leidma uusi ostuvõimalusi suurimale reisijategrupile - soomlastele, keda viibis Eestis veel eelmisel aastal üle 1,9 miljoni. Statistika räägib aga soomlaste vähenevast huvist Tallinna vastu. Möödunud aasta detsembris külastas Tallinnat üle 130 000 soomlasest jõuluturisti. Sel aastal ennustatakse selle arvu vähenemist 6% võrra. Stabiilsena on püsinud Tallinki 23-tunniste kruiiside arv. Järgmisel aastal ootab firma kruiiside soosingu tõusmist. Tallinki tegevjuht Keijo Mehtonen usub, et 23-tunniseid kruiise tehakse ka siis, kui tax-free lõpeb. Samal ajal kui Tallinn kaotab oma lummust, kasvab soomlaste silmis teiste Eesti paikade populaarsus. Selle aasta jooksul on soomlaste ööbimiste arv Pärnus, saartel, Tartus ning Eestis Ðveitsiks kutsutud mägises ja järvede-rohkes Lõuna-Eestis märgatavalt tõusnud. (Aino Latikka, Helsingin Sanomat, 19.12)

Regulaarne laevaliiklus Helsingi ja Tallinna vahel sai alguse juba 1837. a., kui Suurbritannias valmistatud Storfuse nimeline aurulaev hakkas sõitma liinil Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburg. (Helsingin Sanomat, 19.12)

Läänemere reisiparvlaevade sõitjate arv on vähenenud esimest korda alates 1994. a.-st. Kõigil laevafirmadel ja liinidel kokku on reisijate arv vähenenud umbes poole miljoni võrra. Suuremad miinused on Läänemere esikündjatel Viking Line (-1,6%), Silja Line (-8,4%) ja Tallink (-8,4%). (Marko Erola, Taloussanomat, 20.12)

Vabadusesamba püstitamine Tallinna Vabaduse platsile tundub taas olevat ummikseisus. See ei olegi esimene kord, vabadusesammast on püstitatud juba alates 1920. a.-st. Seekord ei ole probleemiks mitte raha, vaid heade ideede puudus. Võistluskonkursil osales 130 tööd, millest 10 pääses edasi teise vooru. Eesti arhitektide liidu esimees Kalle Vellevoog, tõdes, et lõppkonkursile pääsenud töödest ei olnud ükski selline, mida oleks võimalik teostada esitatud kujul. Tallinna kultuuriküsimustega tegelev värske abilinnapea Rein Lang tõdes, et järgmisel aastal vabadusesamba ehitama hakkamine ei ole tõenäoline. (STT, Turun Sanomat, 19.12)