Eriülevaade ELi Laekeni tippkohtumisest

The European Council of Laeken on 14 and 15 December was successful in achieving its main ambition: that of adopting a Declaration on the Future of Europe which opens the way to major Union reform for the future. Results of the Summit were also positive concerning the role of Europe on the international scene, but was not able to come to a final solution to the question of where some dozen agencies would be located. (Agence Europe, 16.12)

The European Union is determined to bring the accession negotiations with the candidate countries that are ready to a successful conclusion by the end of 2002, so that those countries can take part in the European Parliament elections in 2004 as members. The European Council agrees with the report of the Commission, which considers that, if the present rate of progress of the negotiations and reforms in the candidate States is maintained, Cyprus, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Malta, Poland, the Slovak Republic, the Czech Republic and Slovenia could be ready. It appreciates the efforts made by Bulgaria and Romania and would encourage them to continue on that course. (Agence Europe, 16.12)

Uudisteagentuurid

EU leaders pushed the EU's expansion into eastern Europe closer by naming for the first time the 10 nations they expect to be ready to join the EU in 2004. The leaders meeting at their year-end summit adopted a declaration saying all 12 nations currently negotiating to join the bloc should meet that target for membership, apart from Romania and Bulgaria. They said negotiations with the other 10 should be wrapped up by the end of next year, meaning Slovenia, Hungary, Estonia, Malta, Cyprus, the Czech Republic, Poland, Slovakia, Latvia and Lithuania should be able to join on Jan. 1, 2004 after parliamentary approval. (Ap, 15.12)

EU leaders named former French President Valery Giscard d'Estaing as president of a new convention or conference charged with the vital task of reshaping the 15 nation EU ahead of eastward enlargement. The former French president will start working as of March this year and be aided by former Belgian Premier Jean-Luc Dehaene and Italy's ex-Prime Minister Giuliano Amato. The process will culminate in a negotiation among the 15 EU governments and the adoption of a new EU treaty in 2004. The breakthrough deal on the presidency of the convention came faster than expected after leaders adopted an ambitious "Laeken Declaration" on revamping the 15 nation group. "Declaration of Laeken" warned that a gap has "emerged between the citizens and the European institutions." European citizens "undoubtedly support the Union's broad aims, but they do not always see a connection between those goals and the Union's every day actions," it warned. At the moment, the complaint was that the "Union is behaving too bureaucratically," it cautioned. Crucially also, the document raised the prospect of a European constitution, a move fiercely opposed by many member states. (Dpa, Reuters, 15.12)

European Commission President Romano Prodi said that a convention created at European summit to study next year a possible EU constitution opened the way to a new future for Europe. "I think that the Laeken (summit) declaration is a very good thing. With the convention we have opened the way to a new future for Europe," Prodi said. (Afp, 16.12)

The EU took decisive steps to reform its core institutions as it prepares for its historic eastward enlargement, but failed dismally to agree on where to locate a batch of new EU agencies. Instead temporary homes were okayed for the two most important agencies. Brussels will be the interim address of the European Food Safety Authority, which is to look out for any repeat of the mad cow and foot and mouth scandals that have shaken Europeans' confidence in the food they eat. Eurojust, a new pan-European judicial cooperation agency that is a key part of EU efforts to combat global terrorism, will meanwhile set up shop in The Hague, which is also home to the European police agency Europol. (Afp, 16.12)

Italian PM Silvio Berlusconi left his mark on a EU summit by ranting against politically motivated judges and losing his temper in a squabble over the location of a dozen new EU agencies. Unbowed by a row with fellow leaders over a pan-EU arrest warrant which left Italy isolated, he "threw a fit" during the talks, insisting that Parma - home of the famous cured ham - should host the future European Food Agency. "I said a strong 'No'. I even had to raise my voice," he told. "Parma is the symbol of good cuisine, of healthy food ... it is waiting for this agency." (Reuters, 15.12)

Finland's press slammed Italian PM Silvio Berluscioni for blocking Helsinki's bid for the European Food Agency, saying it highlighted the need for structural reform in the EU. "The EU could not have gotten a better reminder of the necessity for structural reform than the arguing at the summit ending Saturday," leading daily Helsingin Sanomat said. "The need for structural reform was underlined by the fact that one person, Italy's populist prime minister Silvio Berlusconi - the media emperor, whose questionable business operations have been investigated in Italy for years - (acted as a) blockade," the broadsheet said in its editorial. (Afp, 17.12)

EU leaders backed away from a proposal to create a common border guard for the 15-nation bloc, but said they still wanted closer cooperation on protecting external frontiers. At a summit in Laeken the leaders said better border controls would help the fight against terrorism, illegal immigration and trafficking in people. In a final statement, the leaders urged the EU institutions to "define the mechanisms for cooperation between the services charged with guarding the external borders and studying the conditions in which a mechanism or common border guard service could be created". Diplomats said several member states led by traditionally eurosceptic Britain had blocked the original idea of a common border guard. The statement also urged the EU's policy-making Council of Ministers and national

governments to take steps to implement a common system for identifying visas and to consider setting up joint EU consular services in third countries. Swedish PM Göran Persson said the EU leaders had decided not to launch a common border guard because they did not want to impose yet another layer of bureaucracy. (Reuters, Interfax, 15.12)

The EU's fledgling defense force was technically up and running after EU leaders gave it the "operational" green light at the end of a two-day summit here. But objections by Greece to a related EU-NATO accord on critical logistic support appeared to limit the force to a toothless tiger until the unspecified misgivings are dealt with. Greece's veto means the EU rapid reaction force, seen as the cornerstone of a European Security and Defense Policy (ESDP), will not have immediate access to NATO's heavyweight strategic support, including radar planes and planning teams, essential to long-range, long-term missions. (Afp, 16.12)

EU leaders committed themselves to swapping information on nuclear safety in a move which could smooth EU enlargement to eastern European states operating ageing Russian reactors. "The European Council is committed to a high level of nuclear safety throughout the Union. It stresses the need to monitor safety and security of nuclear power stations," leaders said in conclusions to a two-day summit meeting. "It asks for regular reports from member states' atomic energy experts who will maintain close contact with the European Commission," the statement added. (Reuters, 15.12)

EU leaders launched an ambitious constitutional reform drive with behaviour that highlighted just why the bloc needs to change the way it does business. The gap between rhetoric and reality was painfully obvious in the leaders' handling of issues ranging from Afghanistan and the Middle East to the siting of an urgently needed European Food Safety Agency. The Laeken Declaration on the future of the EU adopted recognised that citizens felt the EU was bureaucratic, intrusive, secretive and undemocratic. "The Union stands at a crossroads, a defining moment in its existence," the leaders declared. (Reuters, 16.12)

USA ajakirjandus

Vaatamata üllameelsele keskustelule parema ELi loomise üle, mindi pärast ELi liidrite kohtumist Laekenis laiali suures kibestumises, näägeldes omavahel selle üle, millises riigis asutatakse uued ELi agentuurid. Konvendi presidendiks, kelle ülesandeks jääb Euroopa reformidega seonduva juhtimine, aga valiti mineviku mees: prantslasest aristokraat Valery Giscard d'Estaing ehk nagu sõnas Portugali välisminister Jaime Gama: "Euroopa minevikku, aga mitte tulevikku esindav isiksus." (The Wall Street Journal, 17.12)

ELi liidrite arvamused lähevad kõige tugevamalt lahku küsimuses, kas tuleviku unioon peaks olema föderaalne institutsioon või mitte. Saksamaa on nende riikide seas, kes toetab föderaalse uniooni mudelit, kuid Prantsusmaa ja Inglismaa on teravalt selle idee vastu. Inglismaa peaministri Tony Blairi sõnul peaks EL jääma "riikide liiduks", aga mitte muutuma "liitriigiks." Konvendi presidendiks valiti endine Prantsusmaa president Giscard d'Estaing, kellel on pühendunud Euroopa-meelse liidri maine. (Suzanne Daley, The New York Times, 16.12)

Euroopa liidrid valisid "riiakal" ning ebaõnnestunud tippkohtumisel konvendi presidendiks 75-aastase mineviku mehe, kes peaks neile teed tulevikku näitama. Giscard d'Estaing oli ainuke kandidaat, keda Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa olid nõus ühiselt toetama. Pärast uudist d'Estaing'i valimisest konvendi presidendiks sõnas üks pahane ELi diplomaat ajakirjanikele: “Teil, ameeriklased, oli neli “founding fathers”. Aga, jumal küll, teil ei olnud “founding grandfathers”.” Tippkohtumine nurjus seetõttu, et kõrgelennulised eesmärgid, sh tippkohtumise peamine eesmärk - konventsioon - kippus jääma tagaplaanile ning selle asemel näägeldi omavahel ning rõhuti oma rahvuslikele huvidele. (Paul Hofheinz, Brandon Mitchener, The Wall Street Journal, 17.12)

Laekenis toimunud ELi liidrite tippkohtumisel valiti konvendi presidendiks endine Prantsumaa president Valery Giscard d'Estaing, kelle juhtimisel hakatakse tegelema ELi reformide, lepingute muudatuste ja põhiseadusega seonduvaga. See oli üks vähestest asjadest, milles ELi liidrid suutsid kokku leppida kahepäevasel kohtumisel. Vaieldi ELi agentuuride, nagu näiteks mereohutus-, raudtee- ja lennundusagentuuri asukohtade üle, kokkuleppele ei jõutudki. Lükati tagasi Saksamaa ettepanek ühise piirikontrolli sisseseadmiseks, kuid Rootsi peaminister Göran Persson arvas, et nimetatud küsimuse juurde tullakse veel tagasi. Esmakordselt öeldi välja 10 riiki, keda nähakse uute liikmesriikidena lähema kahe või kolme aasta jooksul. (Thomas Fuller, Barry James, International Herald Tribune, 17.12)

Laekenis toimunud tippkohtumisel kuulutasid ELi liidrid uniooni ühise sõjalise jõu tegutsemisvalmiks, vaatamata jätkuvatele lahkarvamustele, mille tulemusena ühised rahuvalveoperatsioonid ning humanitaarabiga seonduv ei pruugi osutuda eriti efektiivseks. Kohtumisel nõustuti üle-euroopalise arreteerimise orderiga, kuigi hulk tööd seisab veel ees, parandamaks koostööd justiits- ja siseküsimustes ELi liikmesriikide vahel. ELi miniarmee - 60 000-liikmeline sõjavägi - on mõeldud missioonidel osalemiseks, kuhu NATO ning traditsiooniliselt domineeriv USA ei soovi sekkuda. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 17.12)

Laekenis toimunud ELi liidrite tippkohtumisel tehti algust konstitutsioonilise konvendiga, liikudes sellega föderaalse Euroopa poole. Samuti jõuti lähemale NATOst lahus tegutseva ühise sõjalise jõu loomisele. Ka ELi laienemisega seonduv pandi paika. Kui kõik kohtumisel otsustatu teostuks - see aga on jonnakate Euroopa riikide puhul alati ebakindel - saaks Euroopast 2010. aastaks kõigi aegade võimsaim liit, millist pole nähtud Rooma Impeeriumi aegadest saadik. Rahvastiku ning GDP poolest oleks laienenud EL suurem ning rikkam, kui USA. (T.R.Reid, Washington Post, 16.12)

ELi eesmärke välis- ja julgeolekupoliitika vallas varjutab tihtipeale kalk ning jõhker meetod, liikmesriikide vastuolulised huvid ei võimalda ELil saada otsustusvõimeliseks ning ühtseks jõuks maailma poliitikas. Ka Laekenis toimunud tippkohtumine kinnitas veelkord, et valdkonnas, milleks on sõja ja rahuga seonduv, ei olda "kohal." See on aga tunnistuseks selle kohta, kuivõrd limiteeritud on ELi kui suurriigi ambitsioonid. (John Vinocur, International Herald Tribune, 17.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Laekeni tippkohtumisel toetati tugevamalt kui kunagi varem ELi laienemist 2004. aastal. Mitmed kandidaatriigid tervitasid rõõmsalt seda otsust, kuna oldi veidi mures, et Prantsusmaa võib pidurdada laienemist, kuniks Bulgaaria ja Rumeenia on liitumiseks valmis. (Judy Dempsey, Financial Times, 16.12)

Enam pole mingisugust kahtlust: EList on saamas föderaalriik. Eurofiilid kipuvad väitma, et föderalismi mõistetakse riigiti erinevalt. Laekenis toimunud ELi liidrite tippkohtumisel otsustati luua konvent, mis on teadlikult kujundatud Philadelphia 1787. a. konvendi põhjal. ELi konvent peab ette valmistama konstitutsiooni 2004. aastaks. Tegemist oleks konstitutsiooniga, mida on korduvalt soovitanud Euroopa Parlament, selle mudeli kohaselt saaks Euroopa Komisjonist Euroopa Ministrite Kabinet, EPst aga föderaalne seadusandlik kogu. Euroskeptikute hirmsad ennustused on täide minemas. EL on pannud paika oma suundumuse ning ei tagane sellest. Kui kaua suudab Inglismaa aga taluda sama sammu astumist? (The Daily Telegraph, 17.12)

Laekenis toimunud ELi liidrite tippkohtumine lõppes inetute nääklustega selle üle, millistesse riikidesse asutada uued ELi agentuurid. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi nõudis, et toiduohutusagentuuri asukohaks saaks Parma, belglased aga plaanisid selleks Helsingit. Gerhard Schröder sõnas selle peale: "Mulle meeldib Parma, kuid kui te sellisel moel vaidlete, ei saa te iialgi oma tahtmist." (Ian Black, Michael White, The Guardian, 17.12)

Laekenis toimunud tippkohtumine oli tõenduseks sellest, kuidas EL tegelikult toimib. Probleem ei seisne niivõrd selles, et konvendi presidendiks valiti 75-aastane Valery Giscard d'Estaing, vaid viis, kuidas ametisse nimetamine oli seotud räpase poliitilise kemplemisega. (Ian Black, The Guardian, 17.12)

Laekeni tippkohtumine oli suureks pettumuseks. Konvendi presidendi valimine oli lapsemäng selle kõrval, kuidas saavutada ELi liidrite seas konsensus selle üle, millistes riikides saaksid olema uued ELi institutsioonid, mis oleksid konkreetsetele riikidele tulutoovaks väljavaateks (Stephen Castle, The Independent, 17.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Mõned rõõmustavad ja mõned kurvastavad, kuid laienemine itta juba toimub. Liiga hilja on pidada aru ohtude üle, mida see ELile võib kujutada. Miski ega keegi ei saa takistada 2004. aastal kümne liikme liitumist uniooniga. Ainus küsimus on selles, kuidas vältida, et ajalooline sündmus - kontinendi ühinemine, ei lõppeks EL lämbumisega. Siiani ei ole seda küsimust suudetud lahendada rahvusliku egoismi tõttu. Kuid igal halval asjal on ka hea külg, ning nüüd on valitsuste suutmatus sundinud neid ulatama kätt tsiviilühiskonnale ja parlamentidele, ning Laekenis luuakse konvent Euroopa tulevikudebati juhtimiseks. Ka kolmteist kandidaatriiki saavad selle töös osaleda. (Jean Quatremer, Libération, 14.12)

Prantsusmaa president Jacques Chirac ironiseeris seoses uute ELi agentuuride jaotamisega liikmesriikide vahel Belgia meetodit, mis püüab anda kõigile midagi: "Belgia püüab ELi eesistujana serveerida asju nii kenasti kui võimalik ja seepärast lisas ta kahele-kolmele tõsisele ELi agentuurile seeria uusi agentuure, mis tegelikkuses ei eksisteeri," selgitas president, rõhutades, et selline agentuuride inflatsioon vajaks kuluraportis täpsemat kajastust. Suutmatus leida kompromissi jätab EList väiklase mulje, ning egoismist üle saamiseks on vaja veel läbi käia pikk maa. (Ar. Le. et L. Z., Le Monde, 17.12.)

Kuna Prantsusmaa pani veto peale kõigile teistele kandidaatidele Euroopa Konvendi juhi kohale, sai valituks Valéry Giscard d'Estaing. Teised riigid arvatavasti lihtsalt tundsid, et võitlus oma kandidatuuri eest ei vääri küünlaid. Tulemuste väljakuulutamisel sõnas eesistujamaa peaminister Guy Verhofstat, et valiku otsustas kandidaadi "visioon Euroopast". (Ariane Chemin, Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 17.12)

“Te teate, et teil pole mingit võimalust seda (Nizza lepingut) lõpule viia, sest mida rohkem EL laieneb, seda vähem on reformid võimalikud," lausus Valéry Giscard d'Estaing pärast Nizza lepingu sõlmimist. Kuid poliitikal on lühike mälu ja täna on see sama mees valitud ettevalmistama ELi institutsionaalset reformi. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 17.12)

ELi tippkohtumisel Laekenis võetakse vastu konvent, mis ühendab liikmesriikide valitsuste ja parlamentide esindajad, Euroopa Parlamendi ja EK, et arutada ELi tuleviku üle avatumalt kui kunagi varem. Kuid see protsess ei vii meid mitte Euroopa ühendriikide loomiseni. Me oleme loomas midagi täiesti uut, riikide ja nende kodanike ühendust, mis suurendab meie võimekust ühiste probleemide lahendamisel, oma elu ja tuleviku parandamisel. Andes ära veidi iseseisvust, suurendame me kõigi võimalusi ja ei kaota midagi. (Romano Prodi, Le Monde, Laurent Zecchini, Le Monde, 14.12)

Euroskeptilisemad riigid kõhklesid konvendile laialdase mandaadi andmisega, kartes, et see võimaldab viimasel täielikult vältida kontrolli. Konventi kaasatakse kõikidest liikmesriikidest kokku sadakond inimest. Vastvalitud konvendi presidendi kohta lausus Belgia peaminister Guy Verhofstat, et teda ümbritseb hea meeskond. Kogu tööd, mida konvendiga kaasatud ametnikud teevad, on kavas esitleda 2003. aasta juunis. (Nathalie Dubois, Jean Quatremer, Libération, 17.12)

Laekeni kohtumine on võimalus toetada lõpuks üht tõelist konventi, mis esitab valitsustele ja kodanikele ratifitseerimiseks uued mängureeglid. Tekst peab olema selge, lihtne ja mõistetav kõigile ELi kodanikele. Loomulikult langetavad riikide valitsused otsuse pärast viimaseid analüüse, kuid osad juba kahetsevad Pandora laeka avamist. Kui konvent alustab oma tegevust, võib ta areneda sama kaugele kui Philadelphia konvent 18. sajandil, mis viis kolm Ameerika riiki nii kaugele, kuhu nad ei arvanud iial jõudvat. (Juhtkiri, Le Monde, 15.12; Laurent Zecchini, Le Monde, 13.12; Pierre Bocev, Le Figaro, 15.12)

Vastuvõetud otsus vägede saatmisest Afganistani näitab ELi soovi kinnitada, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika ei eksisteeri ainult sõnades. Seda eriti väiksemate riikide poolt, kes on tüdinenud Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa juhtimisest. Viimaste arvates on kaitsealane koostöö riikide ja mitte ELi koostöö küsimus. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 15.12)

Belgia ajakirjandus

Belgia poolt ettevalmistatud Laekeni deklaratsioon jäi tippkohtumisel suures osas muutmata. Belgia jaoks tuli Nizza tippkohtumise otsus, et nende eesistumisajal võetakse vastu deklaratsioon Euroopa tuleviku kohta, tõelise kingitusena. Enne seda ei olnud nad oma eesistumisajale suuri lootusi pannud, kuna Belgia arvas end olevat liiga tagasihoidlik langetamaks olulisi otsuseid laienemise küsimuses. Belgia oleks tahtnud etteantud teemaderingi (lepingute lihtsustamine, parlamendi roll, kompetentside jaotamine, põhiõiguste harta statuut) veelgi laiendada, kuid euroskeptilised riigid hoidsid neid tagasi. Kuid mida Laekeni deklaratsioon tähendab ELi tuleviku jaoks, näeme alles 2004. aastal, kuna deklaratsioon võeti vastu peamiselt küsimuste vormis ilma mingeid konkreetseid vastuseid andmata. (Martine Dubuisson, Pascal Martin, Le Soir, 17.12; Martine Dubuisson, Le Soir, 14.12)

Pärast intensiivset ettevalmistustööd ja läbirääkimiste lõppemist kinnitati Valéry Giscard d'Estaing Konstitutsioonilise Konvendi presidendiks, ning ta hakkab ette valmistama laienenud ELi lepingut. Uus president lubas olla föderalismi ja suveräänsuse säilitamise pooldajate vahepeal, pooldades föderaalse kompetentsiga Riikide Ühendust. (Caroline Gourdin, Le Soir, 17.12; Martine Dubuisson, Le Soir, 15.12)

Kokkuvõte Laekeni tippkohtumisest - peaaegu 120 000 meeleavaldajat, 4400 politseiniku päevas tänavatel, 194 haldus- ja 18 kohtulikku arreteerimist, 5 kergemat vigastust korravalvurite ja 2 meeleavaldajate seas, 6 panga ja üks komissariaadi lõhutud aken, 15 vandalismi ohvriks langenud autot. Ja väga rahulolev hinnang Belgia siseministri Antoine Duquesne poolt, kes peab seda Laekeni tippkohtumisel julgeolekut taganud Belgia korrajõudude edukalt läbitud eksamiks. (Alain Gérard, Le Soir, 18.12)

Saksamaa ajakirjandus

Laekeni tippkohtumisel nimetasid riigi- ja valitsusjuhid esmakordselt need 10 riiki, kes praegust läbirääkimistempot arvestades 2004. a. uniooni liikmeks saada võivad. Seda tähtsamaks muutub ühine asüüli- ja immigratsioonipoliitika. Eelkõige näitasid 11. septembri sündmused, et Euroopa peaks USA partnerina rohkem vastutama rahu ning stabiilsuse eest omaenda ukse all - Balkanil ja Lähis-Idas (Michael Stabenow,. FAZ, 17.12)

Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker näis olevat pettunud, et Laekeni tippkohtumisel ei andnud asüüli- ja migratsioonipoliitika küsimuste arutlus mingeid konkreetseid tulemusi. Tippkohtumise lõppsõnas kohustusid ELi liikmesriigid igal juhul võimalikult kiiresti nimetatud valdkondadega tegelema hakkama. Vastavad Euroopa riigid peavad seejärel sõlmima tagasivõtulepingud, looma üle-Euroopalise asüüli-, migratsiooni- ning päritoluriike kajastava informatsioonisüsteemi ja välja töötama ühised normid asüüli, tagasivõtu ning perekondade kokkuviimise tarvis. Lisaks kohustusid ELi liikmesriikide valitsused suurendama kontrolli uniooni välispiiril, et efektiivsemalt võidelda terrorismi ning inimkaubitsemise vastu. Ajalimiiti nimetatud projektile ei määratud. (Die Welt, 17.12)

Riigi- ja valitsusjuhid seisid Laekenis raske küsimuse ees: mis juhtub kui EL 2004. a. oma poliitilised reformid täide viib, kuid raha uute liikmesriikide vastuvõtmiseks jääb üha vähemaks? Arutleti võimaluse üle viia sisse ELi maks, samuti aga ka põhjaliku ELi agraarsüsteemi reformimise üle. Seni on ELi eelarve finantseerimine vaevu läbipaistev bürokraatlik süsteem, millega tegeleb terve rida asutusi. EL on eelkõige sõltuv liikmesriikide poolt tehtavatest regulaarsetest rahaülekannetest ja juba seetõttu oleks oluline demokraatia ning läbipaistvuse huvides ELi maksu sisseviimine, mis asendaks kehtivat finantssüsteemi. Planeeritav ELi idalaienemine esitab unioonile finantseerimise osas tõelise väljakutse, kuna nii mõnegi ELi kandidaatriigi majandustase jääb alla ELi keskmise. Lisaks on ELi kandidaatriikides agraarsektori osakaal majanduses tunduvalt suurem kui ELi liikmesriikides. Rahaliselt võib eriti kitsaks minna pärast 2006. a., kui ees seisab ELi uue finantsraami arutlus. Ida-eurooplased ei pruugi siis vähesega leppida, hoiatavad ELi ametid. Seetõttu peaks EL enne idalaienemist agraarsektoris põhjaliku reformi läbi viima. (Andreas Oldag, Süddeutsche Zeitung, 17.12)

Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder toetas Belgia peaminister Guy Verhofstadti ettepanekut luua konvent, mis hakkab ELi reformide elluviimist juhtima. "Me vajame Euroopat, mis oleks suuremale hulgale kodanikele paremini arusaadav," ütles Schröder ja lisas: "Ma soovin, et ELil oleks tõhus täidesaatev võim - EK, ning oma õigustes tugev EP, ka eelarveküsimustes.” EK president Romano Prodi hoiatab omalt poolt uniooni arengutempo pidurdumise eest. Lahkhelid viivad järjest enam selleni, et otsused võetakse esmalt vastu valitsusjuhtide poolt ELi Nõukogus. (Die Welt, 13.12)

Intervjuu EK president Romano Prodiga pärast Laekeni tippkohtumise lõppu. Laekeni tippkohtumist võib pidada suurte reformide läbiviimise alguseks ELis. Loodud konvent peab 2004. a. uniooni struktuurid niimoodi ümber ehitama, et pärast uute liikmete vastuvõtmist jääks EL siiski majanduslikult tugevaks ning jõuaks kodanikele lähemale. Küsimusele, kas õigus on Prantsusmaa välisminister Hubert Védrine'il, kes nõuab Bulgaaria ning Rumeenia ELi vastu võtmist esimeses laienemisringis, või Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröderil, kelle sõnul ei tohiks tähelepanuta jätta nende riikide majanduse nõrka taset, vastab Prodi: "EK analüüsib päevast päeva ELi kandidaatriikide valmisolekut uniooniga liitumiseks. Me ütlesime 9. novembril, et maksimaalselt 10 riiki on võimalik ELi vastu võtta ning selle juurde asi jääb." Küsimusele euro kohta vastab Prodi, et ühisraha soodustab rohkem ühist mõtlemist, niisiis on raha tööriist, millega saab asju lihtsamaks teha. Lisaks soodustab ühisrahale üleminek ELi rahandusministrite vahel tihedamat koostööd. (Miriam Hollstein; Peter Sennekamp, Welt am Sonntag, 16.12)

Laekeni deklaratsioon peab eelolevatel aastatel kujundama ELi arengut. Deklaratsioon peab suutma ELi, mis loodi 50 a. eest kuuele liikmele, ka 25 liikmelisena toimivana hoida. Riigi- ja valitsusjuhid formuleerisid enamus reforme puudutavaid ettepanekuid küsimuse vormis, et tulemus lahtiseks jätta. Kindel on aga see, et ELi laienemise eel seisab unioon otsustaval teelahkmel. (Süddeutsche Zeitung, 17.12)

Austria ajakirjandus

Laekeni tippkohtumise tähtsaimad resultaadid. ELi kriisirühm deklareeriti "tegevusvalmiks". Esialgu mõeldakse vaid väikestele humanitaar-ülesannetele, kuid aastaks 2003 peab 60 000 sõdurit valmis olema rahvusvahelisse kriisi sekkumiseks. ELi liikmesriike kutsuti üles vastavalt oma võimetele ÜRO rahuvalveüksuses Afganistanis osalema. Petersbergi ülesannete laiendamine. Mitte avaldada USAle mõju rahvusvahelise terroriga võitlemise küsimustes. Ühine piirikontroll. Esimest korda püstitati eesmärk luua ühine ELi piirikontroll uniooni välispiiride kaitsmiseks. Lisaks kiirustavad ELi liikmesriikide justiits- ja siseministrid tagant ühise asüüli- ning migratsioonipoliitika väljatöötamist. Belgia peaminister Guy Verhofstadti sõnul peaks kolmandates riikides loodama ELi liikmesriikide konsulaadid. ELi laienemine 10 kandidaatriigi võrra. Nimetati 10 riiki, kes peaksid 2004. a. uniooni vastu võetama. Prantsusmaa ei suutnud oma tahtmist - Bulgaaria ja Rumeenia esimesse laienemisringi liita - läbi suruda. Türgi sai aga positiivse signaali, mille järgi nihkus laienemisläbirääkimiste avamise tähtaeg taas kord lähemale. "Galileo" projekti taaskäivitamine. (Die Presse, 17.12)

Shveitsi ajakirjandus

Laekeni tippkohtumisel nimetati esimest korda need 10 riiki, kes praeguses olukorras võiksid 2004. a. ELi liikmeteks saada. ELi Nõukogu "kiidab heaks EK ettepaneku, mille alusel võiksid Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tðehhi, Ungari ja Küpros ELiga liitumiseks valmis olla, juhul kui kandidaatriikide läbirääkimis- ning reformide läbiviimise tempo samaks jääb." Nimekirjast välja jäänud Bulgaariale ja Rumeeniale anti edaspidiseks lootust. (Neue Zürcher Zeitung, 17.12)

Taani ajakirjandus

Tippkohtumine ELi tuleviku kohta lõppes lahkhelide ja võitlusega rahvuslikul pinnal mitmete agentuuride paigutamise pärast. Belgia nägemus oli, et ELi kõrged ametnikud peaksid astuma esimese sammu uniooni reformimise suunas, mis muudaks neid rahvale lähemaks. Kohtumisel konstateeriti, et EL kannatab demokraatia puuduse, suletuse ja võimetuse all lahendada tõsiseid probleeme. Hoidmaks ära suuremat tüli populaarsete agentuuride jagamise osas, pakkus Belgia välja terve rea uusi agentuure. Leidlikkus sai aga väga terava kriitika osaliseks. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 17.12)

Rootsi ajakirjandus

ELi liidrite plaanid idalaienemisest ja liidu konstitutsioonist on saanud suurenevat toetust ELi liikmesriikide kodanike poolt. Tippkohtumisel kulutatakse aga suurem osa ajast võitlusele, et millised riigid saavad endale uued ELi ametid ja tipptöökohad. (Henrik Brors, Dagens Nyheter, 14.12; Sigrid B¢e, Dagens Nyheter 15.12)

Norra ajakirjandus

ELi liidrid liikusid veidi lähemale Ida-Euroopale, nimetades riigid, kes on kõigi eelduste kohaselt valmis ELiga liituma 2004. aastal. 12st kandidaatriigist 10ga loodetakse läbirääkimised lõpetada enne järgmise aasta lõppu. Lisaks leppisid valitsus- ja riigijuhid kokku ELi võimuaparaadi ulatusliku uuendamise põhisuundades. (ANB-AP, Dagsavisen, 17.12)

EL on Euroopa eliidi poolt loodud süsteem. Kas nad tahavad nüüd lõpuks loobuda võimust rahva kasuks? EL tahab ennast reformida. Liit peaks muutuma avatumaks ja demokraatlikumaks. EL on alati olnud poliitiline projekt, mida veab poliitiline ja majanduslik eliit silmatorkavalt kesise kontaktiga rahva nõudmiste ja soovidega. Kuid protestid altpoolt on samuti alati olemas olnud. Norra tervitab rõõmuga Laekeni tippkohtumise otsust ELi reformimiseks. Demokraatlikum ELi süsteem suurendab võib-olla ka võimalusi saavutamaks vähem diktaatorlikku EEA süsteemi. (Juhtkiri, Nationen, 18.12)

Ei ole mingit põhjust uskuda, et EL vahetab peale Laekeni tippkohtumist oma nime Euroopa Demokraatlikuks Liiduks. Kuid need, kes on seotud ELi väidetava demokraatliku puudujäägiga (ja nendeks on enamik ELi liikmesriikide juhte ja elanikke), peaksid kalendrisse risti tegema. Laekeni tippkohtumisel suhtuti küsimusse tõsiselt, pandi paika mitu otsust, mille tulemusena kahe aasta jooksul astutakse välja senistest kinnistest ruumidest, konsulteeritakse lihtinimeste, organisatsioonide, poliitikute ja institutsioonidega, et moodustada uuele, juba käega katsutavale tegelikkusele vastav EL. Tegelikkuseks saab olema EL 10 uue liikmesriigiga, senisest suurema, löögivõimelisema, intensiivsema ja kaugeleulatuvama koostööga enamiku Euroopa riikide vahel. (Aftenposten, 18.12)

Soome ajakirjandus

ELi tippkohtumisel Laekenis astuti märkimisväärne samm laienemise osas. Riigi- ja valitsusjuhid otsustasid, et uks avatakse kümnele uuele liikmele aastal 2004. “Kui läbirääkimiste tempo püsib, siis Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tðehhi, Ungari ja Eesti võivad olla valmis liitumiseks,” tõdetakse otsuses. See on kandidaatriikide poolelt vaadatuna hulga positiivsem, kui alguses osati oodata. ELi juhid teatasid, et unioon on otsustanud lõpetada läbirääkimised esimeste kandidaatidega järgneva aasta jooksul. Europarlamendi valimistele pääseksid nad 2004. a. Otsus rahuldab vähemalt Eestit, Tðehhit ja Ungarit, kes on kartnud, et tuleb järele oodata Poolat. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 16.12)

Tippkohtumine näitab ELi vajadust reformide järele. EL ei oleks võinud saada paremat meeldetuletust institutsiooniliste muudatuste tegemise vajalikkusest, kui lõppenud Laekeni tippkohtumise tüli kaudu saadi. Õhus oli palju irooniat. Tippkohtumisel osalejad andsid suuresõnalises Laekeni deklaratsioonis teada ELi suundumustest ja panid aluse laiaulatuslikule konvendile nende visandamiseks. Samal ajal lõppes tippkohtumine tüliga ameteid puudutava lehmakauplemise tõttu. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.12)

ELil on vilets otsustusvõime juba uniooni praeguse suuruse juures. Soomele langes küll osaks suur toetus toiduohutusagentuuri saamise suhtes, kuid see ei paranda lõpptulemust. Amet, mille loomisega on kiire olnud, alustab tegevust Brüsselis ja selle kolimine Soome lükkub edasi järgmise aasta Hispaania eesistumise ajale. Soome peaminister Paavo Lipponen loodab sellele, et Hispaania peaminister José-Maria Aznar viib ameti küsimuse lõpule. Helsingi on täielikult valmis toiduameti vastuvõtmiseks. Lipponeni sõnul ei ole EKl piisavalt tugevat positsiooni valmistamaks ette raskeid küsimusi puudutavaid läbirääkimisi. Radio Suomile antud intervjuus lisas Lipponen, et suured ELi liikmesriigid peaksid rohkem vastutama kokkuleppele jõutud põhimõtete järgimise eest. Probleem ei ole tühine, kuna nii ELi küsimuste ettevalmistamisel kui otsustetegemisel on tõsiseid puuduseid. (Juhtkiri, Uutispäivä Demari, 17.12)

Soomet peeti endiselt tugevaimaks kandidaadiks ELi toiduohutusagentuuri rajamise kohana. “Ärge küsige selle kohta midagi, mul ei ole midagi uut lisada,” ütles Soome peaminister Paavo Lipponen pressikonverentsil ajakirjanikele. Kui Lipponenilt siiski küsiti, ütles ta “vaene mees peab asja edasi viima omal viisil.” Üks Briti diplomaat viskas nalja “Soome on valmis sõjaks kahel põhjusel: Venemaa rünnaku puhul ja toiduameti pärast.” (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 15.12)

Laekeni tippkohtumise otsus ametite suhtes kukkus läbi, kuna Soome ega Itaalia ei teinud järelandmisi toiduameti rajamise suhtes. Seega alustab toiduamet ajutiselt tegevust Brüsselis. Peaminister Paavo Lipponeni sõnul olid kõik peale Itaalia Soome poolel. “On pettumus, et asja siiski ei otsustatud. Eelkõige on see kaotus ELile, et 15 riiki ei suutnud jõuda otsusele nii tähtsas asjas,” ütles Lipponen. (Pauliina Pulkkinen, Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 16.12)

“Soome jääb igal juhul oma kandidatuuri juurde. Loomulikult me ei tagane, kui Helsingit on toetatud ja Helsingi on hea kandidaat,” kordas peaminister Paavo Lipponen Radio Suomi infotunnis. (Helsingin Sanomat, 17.12)

Ametiteta ametitesõda ELis. “Sõda” agentuuride üle näitas, et ELis ei piisa ka ülivõimsast enamusest, kui kasvõi üks suurtest liikmesriikidest on otsuse vastu. Ei piisa ka see, kui unioon on juba kaks korda varem lubanud rajada ameteid riikidesse, kus neid veel ei ole. Nendeks riikideks on Soome ja Rootsi. Kuid sellisel kiirusel ei saadagi ameteid loodud. Peale uniooni laienemist vähenevad võimalused veelgi. Siiski oli õige, et peaminister Paavo Lipponen ei leppinud Itaalia pakutud nn kahe asendusametiga. See oleks tähendanud vaid rahuldumist suurte laualt pudenevate armupalukestega. (Juhtkiri, Kaleva, 17.12)

Soome ei saanud ikka veel toiduametit ning Belgia Laekeni tippkohtumine lisandus nende ELi tippkohtumiste nimekirja, millest ei jää muud kui halb maik suhu, seda nii otsustajatele kui uniooni kodanikele. Kohtumine läks sõna otseses mõttes paksuks, et mitte öelda parma singiks kui Itaalia peaminister Silvio Berlusconi lõi nokauti Soome põhjendatud soovi saada esimene ELi amet ehk toiduamet. Tuleviku arutelu puudutava konvendi juhtide valik oli ELi liikmesriikide liidrite selge näide selle kohta, et unioon on keskealiste või sellest vanemate meeste võimukants: naised ja eelkõige noored rahuldugu nende plaanitava tulevikuga. Konvendi esimees Valéry Giscard d’Estaing on mees minevikust, kuigi ta on olnud asjalik uniooni arendaja – üle kahekümne aasta tagasi. (Juhtkiri, Aamulehti, 17.12)

Venemaa ajakirjandus

Laekenis lõppenud ELi tippkohtumine kinnitas, et Euroopa asjades valitseb täielik kaos - kohtumise tulemusteks on ebaselged, poolikud otsused, teravnenud vaidlused, mikro- ja makroskandaalid. Ainsaks konkreetseks otsuseks oli konvendi juhiks Prantsuse ekspresidendi Valery Giscard d'Estaing'i valimine, keda Portugali välisminister kohe nimetas "uuele Euroopale mittesobivaks mineviku meheks ". Laekeni deklaratsioon üllatab avameelsusega - esimest korda tunnistasid euroametnikud, et ELi institutsioonid on lihtkodanikest väga kaugel. (Georgi Stepanov, Izvestija, 17.12)

Laekeni tippkohtumise peamotiiviks oli ELi kui institutsionaalse ühendusvormi ellujäämise probleem. Kuigi Venemaast pole Laekenis sõnagi räägitud, kõigile on selge, et Euroopa kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed institutsionaalsed karakteristikud lähitulevikus muutuvad ja seda Venemaa arvelt, kes on Euroopasse naasmas. Brüsseli institutsioonid on vananenud nagu nende hoonedki: sellest saadakse aru - mitte kunagi varem pole Brüssel pööranud tähelepanu Euroopa poliitika ja euroametnike tegevuse läbipaistvusele, kättesaadavusele. (Andrei Kolesnikov, Izvestija, 18.12)

Vaatamata väiksematele ja suurematele ebameeldivustele saavutas Laekeni tippkohtumine oma peaeesmärgi - ELi riigijuhid kiitsid heaks Euroopa tulevikku puudutava olulise deklaratsiooni, mis juhatab sisse aktiivse debati liidu reformimise teemal, samuti kinnitab ELi laienemise poliitika endist suunda. (Boriss Volhonski, Kommersant, 17.12)