Nädal välismeedias: 10.-16. detsember 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT
Laienemine

Uudisteagentuurid

Most countries queuing to join the EU should win accession referendums, but many of their people feel uninformed about the EU, a poll showed. The first such survey conducted in the 13 candidate countries by the EC put average backing for EU membership at 65%, with 18% saying they were against joining. The poll indicated that Estonia, Latvia and Malta had the lowest support for EU membership - 38, 46 and 40% respectively. Support for joining the EU was highest, at 80% and 85% respectively, in Bulgaria and Romania. Hungary had strong backing of 70% for membership, with Cyprus and Slovakia close behind. In Poland support stood at just over half and similar figures were reported in the Czech Republic, Lithuania and Slovenia. The EC said the poll revealed the need for more information about the EU. More than 2/3 of people in the candidate countries feel badly informed about enlargement and barely more than 1/4 think they have enough information. (Reuters, 10.12)

Läti jõudis ELi läbirääkimistel oma naabritest, eestlastest, ette. Riiat külastanud EK laienemisdirektoraadi juhi Eneko Landaburu sõnul on Lätil võimalus lõpetada ELi läbirääkimised järgmise aasta jooksul ja saada ELi liikmeks aastal 2004. Samas andis Landaburu mõista, et Läti koht ELi liitumisläbirääkimiste laua taga on reserveeritud, kuid mitte garanteeritud. ELi esindaja sõnul ei pea Läti mitte ainult viima oma poliitika Euroopa normidega kooskõlla, vaid ka asuma nõuete täitmisele. (RIA Novosti, 12.12)

Leedus on toetus ELiga ühinemisele veidi vähenenud, selgub uuringufirma Vilmorus küsitlusest. Küsitluse kohaselt hääletaks ELiga ühinemise poolt 46,4% küsitletutest, mis on 4,5 protsendipunkti vähem kui kuu aega varem. Ühinemise vastu hääletaks 26,3% vastanutest ehk 0,9 protsendipunkti rohkem kui eelmise küsitluse ajal. Eurobaromeetri uuringu kohaselt hääletaks Leedus ELiga ühinemise poolt 50% elanikest, vastu 20%. Lätis ja Eestis on toetus ELile nõrgem. (Interfax, 10.12)

EK delegatsiooni juht Lätis Gunter Weis ütles kohtumisel Läti Seimi esimehe Janis Straumega, et EK koostöö Läti struktuuridega on vastastikku heatahtlik ja konstruktiivne. Weisi sõnul vajavad edasist arendamist eelkõige kontroll ELi seadusandluse normide kehtestamise ja täitmise üle Lätis, samuti haldussuutlikkuse efektiivsuse tõstmine. EK otsusel eraldatakse Lätile igal aastal üle 22 mln euro ELi ja kandidaatriikide põllumajanduskoostöö programmi raames. (Interfax, 11.12; RIA Novosti, 12.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti on teinud ELi läbirääkimistel edu saavutamiseks suuri jõupingutusi, acquis communautaire’i siseriiklikesse seadustesse sisse kirjutanud ja ultraliberaalset majanduspoliitikat rakendanud. Kuid eestlaste aasta alguses esmakordselt ilmnenud negatiivne hoiak liitumise suhtes ELiga annab tunnistust, et eestlasi hakkavad need ohverdused ärritama. Nii näiteks on õitsva pealinnaga maailma ühes internetiseeritumas riigis 12%line tööpuudus. (Yves Bourdillon, Les Echos, 12.12)

Saksamaa ajakirjandus

EK laienemisvolinik Günter Verheugeni sõnul ei ole ELi idalaienemisel mingeid garantiisid, isegi mitte juhul, kui järgmise aasta lõpuks läbirääkimised kümne ELi kandidaatriigiga lõpule on viidud. Eelkõige jätab soovida ELi kandidaatriikide majanduslik külg. Rahvamajandus, va. Küprosel ja Maltas, on veel liiga nõrk, et konkurentsist tuleneva survega suurel ELi siseturul hakkama saada. Unioonis suureneb hirm, et uued liikmesriigid hakkavad veel suuremaid finantsabi nõudeid Brüsselile esitama, mistõttu pole mingi ime, et närvilisus ELis kasvab. Õige on, et uniooni laienemist poliitikute pühapäevavestlustes tervitatakse, samas kui seniajani pole 25-liikmeliseks paisuva uniooni majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede teemal ühtegi tõsist debatti peetud. Ka ELi juhtkonna tasandil on järjest rohkem tunda vastuseisu uniooni liiga kiire laienemise suhtes. Majanduslikult saab EL kahtlemata kuni 500 mln tarbijani laienevast siseturust kasu, kuid see on vaid pikaajaline perspektiiv. Kõigepealt viivad Ida-Euroopa vaesemad riigid, kelle RKP ei küündi praegu isegi pooleni ELi keskmisest, ELi heaolutaseme alla. Oodata on ka toetuste jaotamisest tingitud konflikte 15 ELi liikmesriigi vahel. Praegu uniooni kuuluvad Lõuna-Euroopa riigid ei lubaks, et enamus miljardite suurustest toetustest uutele liikmetele läheksid. Kuumaks teemaks on ka ELi agraarpoliitika, mille osas läbirääkimised veel ei käi. Üheks suuremaks probleemiks on ELi

kandidaatriikide haldussüsteemide moderniseerimine, milles praegu on valdav ebaefektiivsus ja bürokraatia, korruptsioon ning onupojapoliitika. Näitena tuuakse Poolat. Maffia tegutsemise poolest riigis nimetatakse näitena Lätit, kus väidetavalt 40% RKPst läheb "mitteformaalsele sektorile" ehk maffiale. (Andreas Oldag, Süddeutsche Zeitung, 11.12)

Juba aastaid on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid teadnud oma ühte eesmärki - liitumine ELiga. Teadmata oli vaid selle toimumise aeg. Mõnda aega on see vastupidi olnud - liitumine 2004. a. võtab järjest selgemaid kontuure, samas kui eesmärk ise tundub ähmastuvat. Kuna EL samal ajal nii laieneb kui ka süveneb, ei tea "uued" enam, millise ELiga nad liituvad. EP soovi kohaselt peab iga ELi kandidaatriik Brüsselisse kaks alalist vaatlejat parlamendist ning ühe valitsusest saatma. See, et ELi kandidaadid konvendis võrdõiguslikud ei ole, võib "järjekordseks pettumuseks saada," hoiatavad ELi eksperdid ning "ELi kandidaatriigid võivad debati vastu üldse huvi kaotada." (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 14.12)

Bulgaaria president Simeon Sakskoburggotski loodab, et tema riik saab juba 2004. a. ELi liikmeks. Ametlikul visiidil Saksamaale avaldas ta arvamust, et "ei ole õiglane osadele riikidele öelda, et nemad kuuluvad kindlasti ELi laienemise esimesse ringi ning teistele, et nemad peavad kindlasti veel ootama." Reegel, mille järgi otsustatakse ühe või teise liitumisvalmidus, kehtib ka niisuguste riikide kohta nagu Bulgaaria ja Rumeenia, kes mõnede reformidega pisut hiljem alustanud on. "See sõltub meist ja on meie probleem, kas me õigeaegselt liitumiseks valmis oleme ning teised riigid ei tohiks kõigele vaatama öelda, et me seda ei suuda." EK laienemisvolinik Günter Verheugeni esindaja ütles niisuguse avalduse kohta, et "äärmiselt ebatõenäoliselt" suudavad Bulgaaria ja Rumeenia lõpetada liitumisläbirääkimised juba järgmisel aastal, mis oleks 2004. aastal liitumise eelduseks. (Reinhard Vese, FAZ, 12.12)

Endine Poola välisminister Wladyslaw Bartoszewski avaldas toetust ELi idalaienemisele, öeldes, et Euroopa jagunemine on alles siis lõppenud, kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ELi täisliikmed on. Praegu ollakse endiselt Jalta ja Potsdami sündmustest ülesaamise faasis. Senikaua kuni Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ELi ei kuulu, kannatavad nende riikide inimesed endiselt stalinismi tagajärgede all. Sealjuures peaks EL olema rohkem kui "eriotstarbeline liit oma liikmete ülalpidamiseks". (Die Welt, 15.12)

Šveitsi ajakirjandus

Viimase eurobaromeetri kohaselt ütleks ligemale 65% 13ne ELi kandidaatriigi üle 18. a. kodanikest ELi laienemisele "jah". Vaid 18% oleks uniooniga liitumise vastu, ülejäänud kas ei võtaks referendumist osa või ei hääletaks. Võttes arvesse vaid hääletama minevaid kodanikke, tõuseks liitumise pooldajate hulk 79%ni. ELi kandidaatriikides eraldi võetuna erinevad tulemused saadud keskmisest. Kui Rumeenias ja Bulgaarias on toetajate hulk vastavalt 97% ja 95%, on Maltas (53%), Eestis ning Lätis (mõlemas 59%) ja Poolas (67%) ELiga liitumise toetajaid hoopis vähem. Küsimusele, kas ELi liikmeks olemine on "hea", "halb" või "ei see ega teine", leiaks keskmiselt 59% selle hea olevat, kõikudes erinevates riikides 33%st Eestis ja Lätis kuni 80%ni Rumeenias. ELi imidþ kandidaatriikides on pisut parem kui ELis - kandidaatriikide kodanikest 52%l on unioonist positiivne arvamus, vaid 18%l negatiivne. ELi sisese eurobaromeetri tulemused näitavad, et uniooni liikmesriikides on samad näitajad 42% ning 18%. (Neue Zürcher Zeitung, 11.12)

Prantsusmaa välisminister Hubert Védrine'i ettepaneku võtta kõik 12 ELi kandidaatriiki peale Türgi ühekorraga uniooni vastu lükkas EK president Romano Prodi üheselt tagasi. EK 2002. a. tööprogrammi tutvustades ütles Prodi, et aasta saab olema otsustavaks, kui palju ELi kandidaatriike enne 2004. a. EP valimisi uniooni vastu võetakse. Käesoleval aastal tehti küll muljet avaldavaid edusamme, kuid ees seisavad veel läbirääkimised väga delikaatsetes küsimustes nagu struktuurifond ja põllumajandus. (Neue Zürcher Zeitung, 12.12)

ELi liikmesriikide ning 12 kandidaatriigi vahelisel kohtumisel avaldas Bulgaaria oma eesmärgi saada 2004. aastal ELi liikmeks. Hetkel on läbirääkimiste tipus Sloveenia, Tðehhi ning Küpros. Kohtumisel Brüsselis ütles Bulgaaria välisminister, et Bulgaaria sihiks on lõpetada läbirääkimised ELiga 2003. a., et 2004. a. juba EP valimistest täieõigusliku ELi liikmena osa võtta. Samas ei täida ei Bulgaaria ega Rumeenia uniooni liikmeks saamise majanduslikke kriteeriume ning läbirääkimistel on nad selgelt maha jäänud: 31st peatükist on Bulgaarial esialgu 13, Rumeenial vaid 9 peatükki suletud. (Neue Zürcher Zeitung, 13.12)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on loobunud varasema valitsuse kindlast seisukohast, et 10 idabloki riiki võetakse ELi vastu järgmisel aastal. Kui eelmine peaminister Poul Nyrup Rasmussen oli kindel ELi laienemises Kopenhaageni tippkohtumisel 2002. a., siis Anders Fogh Rasmussen ei taha välja anda mingeid garantiisid. ELi tööplaani järgi on siiski endiselt kavas vastu võtta 10 uut liikmesriiki. Uus valitsus aga ei soovi, et Taani eesistumisest saaks fiasko, kui Kopenhaageni tippkohtumisele pääsevad näiteks 9 või vähem riiki. (Ritzau, Berlingske Tidende, 14.12)

Rootsi ajakirjandus

Kaks lõunapoolsemat Balti riiki, Läti ja Leedu, on ELi liitumisläbirääkimistel esmakordselt möödunud oma põhjapoolsest naabrist Eestist. Läti ja Leedu pingutused on märkimisväärsed, kuna nad alustasid liitumisläbirääkimisi Eestist kaks aastat hiljem. "Me oleme nüüd liitumisläbirääkimistel eesmärgiks võetud ajakavas. Suurem osa kandidaatriikidest on läbi töötanud 3/4 läbirääkimiste peatükkidest ja on täiesti reaalne, et kümme kaheteistkümnest kandidaatriigist suudab läbirääkimised järgmise aasta jooksul lõpetada," ütleb ELi laienemisvolinik Günter Verheugen. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 15.12)

ELi 13 kandidaatriigi hulgas on ELi pooldajate hulk väikseim Balti riikides ja Maltal. Enam kui pooled Eesti, Läti ja Leedu elanikest hääletaksid praeguse seisuga liitumise vastu. Enam ELi toetajaid on riikides, kellel on ELi liikmelisuseni käia veel pikk tee. Kandidaatriikides läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et ELi toetamine on pöördvõrdelises seoses kasvavate teadmistega EList ja liikmestaatuse lähenemisega. Uuringu järgi on kõige vähem ELi toetajaid Eestis - vaid 38%. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 13.12)

Nüüd kus ELi läbirääkimised jõuavad kõige raskemasse faasi, võtab eesistuja teatepulga üle laienemise suhtes skeptiline Hispaania. 2002. a. kevadel jõuavad 12 ELi kandidaatriiki valdkondadeni, mis puudutavad konkreetselt raha. Hispaania valitsus konstateerib, et läbirääkimistel arutlusele tulevad valdkonnad on need, mille rahastamine hõlmab 80% kogu ELi väljaminekutest. Teada on ka see, et mitmed praegustest kandidaatriikidest on nii vaesed, et kehtivate reeglite kohaselt läheks pärast ELiga liitumist nende arvele suur osa ELi rahadest. Iroonia kogu loo juures on see, et Hispaania ise on ELi suurimate regionaaltoetuste saaja, ja võitleb kogu hingest selle nimel, et nende toetused ei kahaneks pärast laienemist ühegi euro võrra. (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 16.12)

Soome ajakirjandus

Ligi 2/3 ELi liikmelisust taotlevate riikide kodanikest hääletaks praegu uniooniga liitumise poolt. EK avaldatud uurimuse kohaselt peab enamik idaeurooplastest oma riigi liikmelisust heaks. Suurim probleem kandidaatriikides on sama, mis liikmesriikideski: kodanikel ei ole piisavat teavet ELi laienemise kohta. EK volinik Günter Verheugen lubas järjekordselt, et probleemiga hakatakse tegelema ja laienemisega kaasnevat paremini selgitama. Baltlased on uniooni suhtes kõige kõhklevamal seisukohal. Vaid kolmandik eestlastest ja lätlastest ning 41% leedulastest peab uniooni liikmelisust oma riigile kasulikuks. Vaid umbes pooled baltlastest toetaksid liitumist referendumil. Kõige innukamalt tahavad liikmeks saada vaese kandidaadi Rumeenia kodanikud. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 11.12)

Soome maa- ja metsamajandustootjate esimees Esa Härmälä sõnul ei peaks ELi laienemist politiseerima. “Protsessi politiseerimise” all mõtleb Härmälä seda, et kandidaat kiidetakse heaks liikmeks poliitilistel põhjustel, kuid näiteks põllumajanduse infrastruktuur ei vasta ELi nõuetele. Härmälä nimetab sealhulgas ka Ida-Euroopa riikide meiereisid ja tapamaju. Ilma suurte investeeringuteta ei vasta need ELi kvaliteedi- ja hügieeninõuetele. Seetõttu ei tohiks koheselt ilma kontrollimata kandidaatriikide toiduainete vaba liikumist lubada. Kvaliteedi- ja hügieeniprobleemist olulisemad on ELi põllumajandustoetuste jagamise põhimõtted. Härmälä toob näiteks Eesti maapiirkonnad, kus rahva ostujõud on umbes viiendik Soome ostujõust. Kui Eesti saaks samad põllumajandustoetused nagu Soome, siis see tähendaks Soomega võrreldes viiekordse ostujõudluse lisamist Eesti põllumeestele. Põllumajandusest saaks Eesti kõige kasulikum toiduainetööstusesektor. Investeeringud Eesti põllumajandusse mitmekordistuksid, ja kogu riigi majandus satuks tasakaalutusse olukorda, ütleb Härmälä. (Juha Jaakkola, KL Optio, 13.12)

Siseareng

Uudisteagentuurid

A majority of EU citizens support their country's membership of the bloc and also favour an EU constitution, according to a survey. The poll showed support for the EU's two pet projects - the new euro currency and eastern enlargement - also edging higher. Just over half of all citizens canvassed said they had confidence in the EU, up 12 percentage points from last year's survey, and about the same number said membership was a good thing for their country, up 6 percentage points. But a majority of respondents in Britain and Sweden, traditionally the most eurosceptic member countries, as well as in Austria and Finland, said they lacked confidence in the EU. More surprisingly, two respondents in three said the EU should have its own constitution, with majorities recorded in every state including Britain and Sweden. The survey showed 61% of people supporting the euro. It showed British opposition to the euro still strong at 58%. Europeans also gave strong support for the EU's plans to develop common foreign and defence and security policies. Just over half of respondents backed the EU's enlargement plans, with Greeks and Swedes the most supportive and the French least in favour. Europeans were equally gloomy about the economic situation, with only 16% of respondents saying they expected it to improve in their country in 2002, down 8% from 2000. (Reuters, 14.12)

EC President Romano Prodi promised accelerated work in seven key areas in 2002. "This is a strategy paper designed to launch a political discussion with the EU institutions," Prodi said. The focus was on issues that matter to European citizens and on helping the EU to assume its "global responsibilities for peace, international solidarity and sustainable development," the EU chief said. Top of the list is a EC’s pledge to promote the safety and security of European citizens through anti-terrorist measures in the transport, civil protection and public health sectors, he said. "EC action will also have a strong external component, including multilateral cooperation and response to humanitarian crises," Prodi added. The focus would also be on ensuring that an enlarged EU continued to function effectively, Prodi underlined. (Dpa, 11.12)

Italian PM Silvio Berlusconi dropped his objections to a fast-track arrest warrant system that is seen as a vital weapon in the war against terrorism. It was a dramatic climbdown for the premier, who had earlier said the plan to slice through extradition red-tape would enable foreign magistrates to meddle in Italian affairs, provoking opposition accusations that Berlusconi mainly had his eye on Spanish prosecutors probing his own business empire. But with the other 14 EU states all pledging their support for the plan, he finally gave in during crisis talks with Belgian PM Guy Verhofstadt. (Reuters, 11.12)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi liikmesriikide kodanike seas läbiviidud küsitlused näitavad, et positiivne suhtumine ELi on langenud 70%ilt alla 50%. Briti välisministeeriumi poolt läbiviidud küsitluse tulemuste kohaselt ei tea 24% küsitletutest isegi seda, et Suurbritannia on ELi liige. ELi seadusandlus on vaja muuta arusaadavamaks. Kindlasti ei saa sellest "Harry Potterit", nagu naljatas üks Brüsseli ametnik, kuid selle mõistetavaks muutmine on katsetamist väärt. (Ian Black, The Guardian, 13.12)

EK president Romano Prodi tegi vahetult enne Laekeni tippkohtumist ELi liikmesriikidele etteheiteid kokkulepitud otsuste täideviimata jätmise pärast. Ta tähendas, et viivitused ühisturuga seotud küsimuste lahendamisel "lähevad Euroopale väga kalliks maksma." Põhjusena, miks valitsused ei ole võimelised kokkulepetest kinni pidama, tõi Prodi "poliitilise tahte puudumise". (Peter Norman, Financial Times, 13.12)

Saksamaa ajakirjandus

EK president Romano Prodi kritiseeris teravalt ELi valitsust, öeldes, et EK peaks lõpuks ometi kinni pidama oma otsustest, mis välja on kuulutatud. Eelkõige muretseb Prodi just ELi Nõukogu suutmatuse pärast oma ülesandeid majanduspoliitika küsimustes täita. Prodi viitab sellega ELi poolt püstitatud eesmärgile 10 aasta jooksul maailma majandusruumis kõige konkurentsivõimelisemaks muutuda. Poolteist aastat tagasi pandi paika kindel majandusreformide plaan, millest siiski suurem osa on siiani läbi viimata. Negatiivse näitena nimetas Prodi "Galileo" projekti. Nimetatud satelliit-navigatsioonisüsteemi projektiga tahtsid eurooplased 2008. a. alates seni monopoolses seisus olnud USA GPS süsteemile konkurentsi pakkuda. "Galileo" projekti ellu viimine võiks EK oletuste kohaselt ELis ligi 100 000 uut töökohta lisaks tuua. (Rainer Koch, Die Welt; FT Deutschland, 13.12)

Rootsi ajakirjandus

ELi riikidest on tarbekaubad kõige kallimad Rootsis. Tulemused jäävad samaks nii makse arvestades kui ilma nendeta, seda nii väikestes poodides kui kaubanduskeskustes. Selliste tulemusteni jõudis Suurbritannia analüüsiinstituut AC Nielsen perioodil 1999. a. juulist kuni 2000. a. juunini, viies läbi hindade võrdlust kogu ELi ulatuses. Teisteks kõrgete hindadega riikideks Rootsi kõrval on Suurbritannia, Soome ja Kreeka. Soodsaimate hindadega riigina märgiti Hispaaniat. (Ola Hellblom, Dagens Industri, 11.12)

Ühest küljest võib ELi nimetada lausa väärituks. Probleemiks on nimelt juba heakskiidetud abirahade õigeaegne väljamaksmine. Selle aasta kevadeks oli väljamaksmata summasid kogunenud juba 200 mlj SEKi ulatuses. Näitena võib tuua 1993. ja 1994. a. heakskiidetud projektirahad, mis tänaseni ei ole Brüsselist kaugemale jõudnud. Isegi abi katastroofide korral ei maksta välja õigeaegselt. (Lars Pedersen/TT, Dagens Nyheter, 11.12)

Rootsi soovib põllumajanduspoliitika reforme, kui aastal 2004 muudetakse ELi põhiseadust. Rootsi peaminister Göran Perssoni sõnum ELi eesistujamaa Belgia peaminister Guy Verhofstadtile enne Laekeni tippkohtumist oli, et kohtumisel ei tohi vastu võtta selliseid otsuseid, mis võivad tulevikus põllumajanduspoliitilisi reforme takistada. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 10.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

German Chancellor Gerhard Schröder said that the response to the September 11 attacks on U.S. cities and world economic woes should be closer European co-operation, not a return to national isolation. Schröder said EU members could not guarantee domestic security unless they worked together more closely, adding that Germany and France were agreed on the need for a joint EU border police and a stronger Europol police agency. Likewise, members must work together to make Europe a centre of economic growth, innovation and technology, while also promoting the virtues of the European economic model, he said. But Schröder said "more Europe" should not mean "more bureaucracy" and said he wanted planned reforms of how the 15-nation bloc runs to make the EU more transparent. (Reuters, 12.12)

Troops from all 15 EU nations will take part in a UN-mandated peace-keeping force in Afghanistan. “All member states will take part in this multi-national force - this is a significant precedent and an important turning point for the EU," Belgian FM Louis Michel told. The force, part of a UN peace operation in Afghanistan, would most probably be led by Britain, Michel said. About 4,000 soldiers from all EU states would take part. A U.N. Security Council mandate would probably be agreed very shortly, Michel said. The international troops' main task would be to help assure the stability of Afghanistan and ensure that the war-ravaged country returns to normal, Michel said. Although the Afghan force was being announced ahead of the formal declaration on the creation of a 60,000 strong European rapid reaction force, diplomats said it could be interpreted as an advance example of its future operations. "It is a good sign of our intentions," the diplomat said. (Dpa, 14.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Pärast 11. septembri sündmusi püüdsid ELi liikmesriigid kiiresti jõustada üle-Euroopalist arreteerimisorderit. Eesmärgiks oli uuendada ajast ja arust kurjategijate väljaandmisega seonduvat seadusandlust. See aga on põhjustanud ELi liikmesriikide seas vastuolusid. Nimetatud plaani vastu olid Suurbritannia ELi skeptikud ning inimõiguste organisatsioonid. Kuid Itaalia peaminister Silvio Berlusconi valitsus oli see, kes blokeeris plaani, vähemalt ajutiselt. Itaalia justiitsminister Roberto Castelli arvates peab isikuvabadustega seonduvas küsimuses olema väga ettevaatlik, arvestades eriti asjaoluga, et riigiti on asjasse puutuv seadusandlus väga erinev ning erinev on ka suhtumine nimetatud küsimusse. (Jean Eaglesham, James Blitz, Haig Simonian, Financial Times, 11.12)

Norra ajakirjandus

Norra on laialt tuntud kui rahu eest võitleja ja humanitaarabi andja. Norra soovib aidata ning kasutab selleks kogu oma poliitilise energia ja ressursid. Kuid välispoliitika peab eelkõige olema strateegilise mõtlemise tulemus. Ametlikest dokumentidest ja kõnedest jääb kõlama, et ÜRO on Norra välispoliitika nurgakivi. Aga ÜRO tähtsust ei tohi ka üle hinnata. Reaalpoliitilises maailmas on NATO ja EL Norra huvide jaoks kaugelt olulisemad. Julgeolekupoliitika on kõikuma löönud pärast 11. septembrit, NATO ja ELi suhted selles osas on ebaselged. Siin on Norra diplomaatia töötanud vaikselt selle heaks, et NATO roll ei nõrgeneks iseseisva ELi ja nende kiirreageerimisrühmade tõttu. Hetkel ei ole veel teada, milliseks kujuneb ELi poliitika, kuid selge on, et külma sõja aegsed julgeolekuparameetrid on muutumas. Oma geopoliitilise asendi tõttu Venemaa naabrina on Norral oma poliitilised huvid seoses muutuva ELi ja NATOga. (Janne Haaland Matlary, Aftenposten, 12.12)

Soome ajakirjandus

ELi riigid on jõudnud üllatavalt kiiresti ühisele seisukohale terrorismivastast võitlust puudutavates küsimustes ja seadusandluse ühtlustamise osas. Viieteistkümne liikmesriigi üksmeelsust jäi häirima vaid Itaalia keeldumine. Ka Itaalia kiidab heaks ELi ühise arreteerimisorderi ja terroristide üleandmise põhimõtte, kuid seda puudutavate kuritegude nimekiri on Itaalia arvates liiga pikk, eriti majanduskuritegude osas. Nimekirjas on loetletud umbes 30 erinevat kuriteoliiki alates terrorismist, kuulumisest organiseeritud kuritegelikku rühmitusse, inimkaubandusest, laste ahistamisest ja narko-kuritegudest kuni rahapesu ja korruptsioonini välja. Taustal on Itaalia valitsuse hirm, et selline määrus võib puudutada isegi nende oma peaministrit Silvio Berlusconit. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.12)

Venemaa ajakirjandus

EL nõuab ikka veel Venemaalt turu laiemat avamist, ise midagi vastu pakkumata. Venemaale visiidile tulnud EK liikmed Pascal Lamy ja Chris Patten rääkisid taas kord tihedatest majandussuhetest Venemaaga, kuid mitte keegi ei soovi vähendada piiranguid Venemaa tööstuskaupade impordi osas. Brüssel vajab Venemaa turgu oma kaupade eksportimiseks ja sealse energia tarbimiseks, kuid ei kiirusta Venemaad turumajanduslikuks riigiks tunnistama. (Rossijskaja Gazeta, 11.12)

EMU, Majanduspoliitika

USA ajakirjandus

Vaatamata ELi liikmesriikide jõupingutustele on eurooplased ühisraha suhtes jätkuvalt murelikud. Vastavalt WSJi poolt läbi viidud küsitlusele arvab iga kolmas eurooplane, et euro käibele tulekuga alates 1. jaanuarist 2002. leiavad kaupluseomanikud viisi, kuidas petta kliente. 52% küsitletutest sõnas, et kui see oleks nende võimuses, säilitaksid nad rahvusliku valuuta. (Paul Hofheinz, The Wall Street Journal, 11.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Nüüd on ELi usaldusväärsus kaalul. Lissaboni tippkohtumisel tähendati Euroopa majanduse nõrkust. Eesmärgiks seati mitmete programmide ühendamine, sh ühisturu, riigieelarvete tugevdamise ja heaoluriikide moderniseerimisega seonduv. Paraku on aga Lissaboni tegevuskava tagaplaanile jäänud. EK raportis märgitakse, et teenuste, kaupade ja kapitaliturgude liitmine on 1990ndate aastate jooksul aeglustunud. (Financial Times, 11.12)

Artikkel peatsest euro ühisrahale üleminekust 12 ELi liikmesriigis. Euroopa Keskpanga Hollandi president Wim Duisenberg arvab: "Euro on midagi enamat, kui lihtsalt valuuta. See on igas mõttes Euroopa integratsiooni sümbol." Kuid Thalys Observatoire'i poolt läbi viidud arvamusküsitlus näitab, et vaid 36% kuue eurotsooni riigi kodanikest usub, et euro lähendab eurooplasi omavahel. Ainult 20% küsitletutest arvas, et ühisraha aitab luua "ühist kultuuriruumi". ELi kandidaatriigid alates Poolast ja lõpetades Küprose, Eesti ja Maltaga, loodavad pärast uniooniga liitumist eurotsooniga ühineda. 10 aasta perspektiivis on üpris tõenäoline, et 500 mln inimest kasutab ühises majandusruumis Galway Bay'st Musta Mere kallasteni ühist valuutat. Üks asi on kindel: pärast E-päeva (E-Day) ei saa Euroopa iialgi olema sama. (Ian Black, The Guardian, 10.12)

Rootsi ajakirjandus

Rootslaste hulk, kes pooldavad EMUga liitumist, kasvab jätkuvalt. Nüüdseks on EMU pooldajate arv juba vastaste omast protsendi võrra suurem. Vaid 5%l puudub antud küsimuses konkreetne seisukoht. (TT, Dagens Nyheter, 11.12)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

The US, after talks with the three Baltic countries, renewed a pledge to leave open the door to NATO membership. The US also thanked Estonia, Latvia and Lithuania for financial and security steps adopted to support the US "war on terrorism", the State Department said. The FMs of the three countries - Toomas Hendrik Ilves, Indulis Berzins and Antanas Valionis - had meetings with Deputy Secretary of State Richard Armitage in Washington in the meeting of the Baltic Partnership Commission. "The Deputy Secretary reaffirmed our commitment to President Bush's vision of a new round of enlargement at the 2002 Prague NATO summit," the statement said. (Reuters, Interfax, 11.12)

NATO Secretary General George Robertson said that all 9 candidate states had an equal chance of joining the alliance - but said they must all do more. "All of these countries would bring something very valuable to the alliance, but only if they have achieved the high standards required to be members of the alliance. "My message is very similar to all of these countries: however well you are doing at the moment, there is still a lot to be done before a decision can be taken," he added. (Afp, 13.12)

The poll by MTS, a think-tank affiliated with the defence ministry, found that 71% of Finns think Finland should not seek membership of NATO even if Estonia, Latvia and Lithuania join the alliance. 24% of those surveyed said Finland should follow the Balts' example and join the Western alliance if the three former Soviet republics become members. When the Balts' possible membership of NATO was left aside, 79% of Finns polled thought Finland should stay outside, up from 68% in a similar poll in June, while 16% would support joining, down from 21%. Finnish President Tarja Halonen has said it is only a matter of time until the Baltic countries join NATO, but that it will not affect Finland's position on the issue. (Reuters, 11.12)

Russian Defence Minister Sergei Ivanov said that Moscow remained opposed to NATO's expansion eastwards, despite plans to boost their security ties to match their common fight against terrorism. "Russia has opposed plans for the enlargement of NATO and continues to do so now," said Ivanov. "Even if relations between Russia and NATO expand in terms of the new format, this will hardly contribute to settling these contradictions." Moscow wanted improved co-operation on "political security" rather than in the military field, he said. NATO Secretary-General George Robertson said it was implied that Russia would have the right of veto in this body like any of the 19 Western allies, something it does not enjoy in existing consultations. (Reuters, RIA Novosti, Interfax, 11.12)

Läti kaitseminister Girts Kristovskise kinnitusel teevad Balti riigid kõik võimaliku saavutamaks ühiseesmärki - NATO liikmeks saamine. Kristovskise arvates kindlustab NATOga ühinemine stabiilsuse ja julgeoleku Läänemere regioonis, samuti head suhted naabritega, sh ka Venemaaga. (RIA Novosti, 14.12)

Vilniuses algasid Leedu-Tðehhi konsultatsioonid NATOsse integreerumise teemal. Tðehhi ja Leedu kaitse- ja välisministeeriumide ametnikud arutasid NATO laienemise küsimusi pärast 11. septembri sündmusi, samuti Leedu ettevalmistust alliansiga liitumiseks ning Leedu ja Tðehhi kaitsekoostööd. (Interfax, 14.12)

Soome kaitsejõudude juhataja Juhani Kaskeala sõnul ei vaja Eesti kaitsejõud enam Soome abi, kuna tänaseks on Eesti tehniline tase ja kaadrite ettevalmistus piisavalt kõrge. Kaskeala sõnul hakkab Soome kärpima sõjaväe valdkonnas Eestile abi osutamist sõltumata sellest, kas Eestit kutsutakse NATOsse või mitte. (RIA Novosti, 12.11)

USA ajakirjandus

Mis on NATO roll tänapäeval? Paljude nägemuse kohaselt peaks NATO muutuma sõjalisest alliansist poliitiliseks, mis on meeltmööda ka Venemaa president Vladimir Putinile. USA sõjaväelased aga näevad selles Euroopa riikide ratsionaalset mõtlemisviisi, nimelt soovivad mitmed Euroopa riigid teha sõjalistes kulutustes suuri kärpeid. Mõned välispoliitikud arvavad, et NLi kadumisega puudub NATOl põhjus eksisteerida. Eraldi probleem on NATO suhted Venemaaga, kelle püüdlusi on jätkuvalt keeruline mõista. Samuti on probleemne NATO laienemine, kuna Venemaa soovib vetostada Balti riikide sissepääsu allianssi. Venemaa integreerimine Läände on kõrgelennuline eesmärk. Artiklis leitakse, et NATO roll, mis hoiab USAd ja Euroopat teineteisega seotuna, on liiga väärtuslik, et see Venemaa soovile Läänes suurem mõjuvõim saavutada kiiresti vastu tulles, kaotada. (The Wall Street Journal, 10.12)

USA president George W. Bushi ja Venemaa president Vladimir Putini ettepanek muuta kardinaalselt NATO struktuuri, andes Venemaale tähtsam roll alliansis, viis omavahel vastuollu USA välisminister Colin L. Powelli ja USA kaitseminister Donald H. Rumsfeldi. Mõnede diplomaatide sõnul püüdis Rumsfeld takistada Brüsselis toimunud NATO välisministrite kohtumise kommünikee projekti viite "NATO 20" (19 alliansi liikmesriiki + Venemaa) lisamist. Vaidlus lahendati Powelli kasuks. Powell näeb Venemaa kaasamises allianssi võimalust tõhusamaks võitluseks ekstremismi, terrorismi ja massihävitusrelvadega kaasneva ohu vastu. Rumsfeldi nägemuse kohaselt aga loob "NATO 20" kujutelma, et Venemaale omistatakse NATO täisliikmelisuse privileegid, mis võimaldaks Venemaal vetostada alliansi otsuseid. Ka NATO uued liikmesriigid - Poola, Ungari ja Tðehhi - rõhusid ettevaatusele Venemaa kaasamisel alliansi otsustesse, kuna Moskva võib sellel moel kasutada oma mõjuvõimu ning takistada NATO laienemist Balti riikidesse. Üks Lääne diplomaat sõnas: "Poola, Ungari ja Tðehhi sõnul liitusid nad NATOga mõned aastad tagasi, tagamaks endale julgeolek Venemaa vastu ja vaadake, kes nüüd istub sama laua taga." (Patrick E. Tyler, The New York Times, 8.12)

Soome ajakirjandus

Venemaa president Vladimir Putin otsib Läänest oma riigile partnerit, mitte enam konkurenti. NATO ja Venemaa koostöö on aastakümne pärast praegusega võrreldes märksa süvenenum kui praegu, usub Peterburi riigiülikooli rahvusvaheliste suhete asedekaan dr. Stanislav Tkatshenko. Tingimata ei ole jutt Venemaa täieõiguslikust liitumisest alliansiga, kuid suhteliselt tõenäoline on, et Venemaa saab suhetes NATOga eripositsiooni ning NATO ja Venemaa vahel tehakse lähedast koostööd Euroopa ja Euroopaga piirduvate alade turvalisuse kindlustamiseks, ennustab Tkatshenko. Venemaa soovidenimistust puudub Tkatshenko sõnul juba nõue NATO laienemise peatamiseks. Venemaa ei pea endiselt NATO laienemist, näiteks Balti riikidesse, heaks mõtteks, kuid teisalt president Putin tõdes juba paar kuud tagasi, et Venemaa kannatab ära ka Balti riikide NATO-liikmelisuse. Tkatshenko rõhutab, et Venemaa soovib tulevikus ennekõike majanduslikku koostööd muu Euroopaga. Seetõttu on ka Venemaa valmis sobitama oma julgeolekupoliitikat kaubanduslike huvidega – seda ka Läänemere piirkonnas. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 11.12)

Soome riigikaitseinfo planeerimisosakonna (Maanpuolustustiedotuksen suunnittelukunta - MTS) uurimuse kohaselt pooldab viiest soomlasest neli Soome mitteliitumist sõjaliste liitudega. Liitumise poolt on vaid 16% soomlastest. Seisukohta ei kõiguta isegi võimalik Balti riikide NATO-liikmelisus. Uurimuse tulemus on huvitav mitte seetõttu, et NATO või muu liit ei oleks Soomele huvipakkuv, vaid seetõttu, et vastustes võib peegelduda soomlaste suhtumine terrorismivastasesse võitlusesse. Ehk võib tulemust lihtsustada ja öelda, et soomlased tahavad püsida kaugel salakavalast maailmast. Vaevalt. Samas uurimuses suhtus üle poole soomlastest positiivselt soomlaste osalemisse ÜRO rahutagamisoperatsioonidel ka tulevikus. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.12)

Läti ajakirjandus

Läti ajalehes Dienas Bizness ilmunud artikkel kirjutab: pole põhjust väita, et välisinvesteeringud Ungarisse, Tðehhi ja Poolasse suurenesid seetõttu, et riigid said NATO liikmeteks. Investeeringutele aitas kaasa Ida- ja Kesk-Euroopa riikides lõppenud erastamine, samuti maksusoodustused, odav tööjõud, ELi kandidaatriigi staatus ja struktuurireformid. (Signe Knipshe, Inga Balode, Biznes&Baltija, 11.12)

Venemaa ajakirjandus

“Balti riigid jätkavad NATO uste kulutamist, arvestamata muutunud geopoliitilist olukorda”. Artiklis on juttu eelkõige Lätist, kus austatakse SS leegionäre ja diskrimineeritakse vene rahvusvähemust. Tsiteeritakse Rand Corporation analüütikute ettekannet, kus väidetakse, et NATO laienemise küsimus pole enam poliitiliselt otstarbekas ning Lätil pole sellest johtuvalt alust NATO uksele koputada. (Viktor Tsherepahhin, Strana.ru, 12.12)

Läti Seimi saadik Janis Jurkans ei usu, et NATO võib Läti julgeolekut kindlustada. Läti peab ise oma suhteid Venemaaga arendama, NATO ega USA ei saa teda selles osas aidata. Praeguses olukorras on enamik Läti elanikke NATOga liitumise poolt, kuid tasub meenutada, et kolmandik neist ei ole hääleõiguslikud. (Viktor Sokolov, Strana.ru, 11.12)

Sloveenia suursaadik Venemaal Franci Demshari kirjutis Sloveenia-Vene headest suhetest, mida ei tumesta ka Sloveenia NATOsse pürgimine: ”Me ei ole kunagi oma vene vestluskaaslastelt kuulnud kriitikat seoses Sloveenia NATOsse astumise plaanidega. Murelikkust kutsub Moskvas esile eelkõige Balti riikide NATOsse püüdlemine”. Samas märgib saadik, et ei tasu unustada Venemaa-NATO suhete muutunud kvaliteeti, nüüd on mõlemad pooled häälestatud edasisele lähenemisele. (Franci Demshar, Nezavisimaja Gazeta, 14.12)

“NATO vajutas pidurile”. Piduriteks peetakse eelkõige Poolat, Tðehhit ja Ungarit, kes endiselt ei tunne Venemaa vastu just kõige soojemaid tundeid, ja osad USA kongresmenid, kes kardavad, et Venemaa saab unioonis vetoõiguse. Kuna aga NATO roll maailmapoliitikas väheneb, kaotab Venemaa-NATO suhete küsimus Venemaa jaoks oma teravuse. (Vladimir Skossõrev, Vremja MN, 10.12)

George W. Bushi Venemaa visiidi ajaks 2002. a. suvel loodavad Venemaa ja USA kokku leppida selles, kui palju kärbivad osapooled oma strateegilisi ründerelvi. ABMi suhtes käib kauplemine vahekokkuleppe üle, mis lubaks USAl ABMist väljumata NMD loomise raames katsetusi läbi viia. NATO-Vene teema oli päevakorrast maas, “NATO 20” loomine lükkub vähemalt kevadeni edasi, võib-olla arutatakse seda küsimust NATO välisministrite kohtumisel Reykjavikis (mais). Tähtajad on edasi lükkunud tänu USAle, täpsemalt kaitseminister Donald Rumsfeldi tõttu, kes on NATO-Vene ühisnõukogu kõige aktiivsem vastane, kartes, et Venemaa saab vetoõiguse. (Georgi Bovt, Valeri Volkov, Jekaterina Grigorjeva, Izvestija, 11.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves: “OSCE lahkumine Eestist näitab maailmale, et kuulume normaalsete demokraatlike riikide sekka.” Turun Sanomat, 14.12

Poliitika

Uudisteagentuurid

OSCE peab oma delegatsiooni missiooni Eestis täidetuks ja seepärast ei pikendata uuel aastal selle mandaati Eestis. OSCE missiooni Eestis juht suursaadik Doris Hertrampf teeb OSCE alalisele nõukogule Viinis ettekande ja soovitab delegatsioonidel lugeda missiooni mandaat täidetuks. (Interfax, 13.12)

Moscow has sharply criticised an OSCE decision to close its mission in Estonia where it believes ethnic Russians are insufficiently protected from discrimination. Russia's permanent envoy to the OSCE Alexander Alekseyev described the decision as "politically motivated and absolutely unjustified". The closure was ordered "without reaching a consensus decision of the OSCE permanent council, and merely on the basis of a technical procedure." (Interfax, 15.12; Afp, 16.12)

Estonian opposition leader Edgar Savisaar has been elected mayor of Tallinn, forcing out the former coalition mayor Tõnis Palts. (Afp, 14.12)

The PA of the three Baltic States urged their national parliaments to hold simultaneous referendums on joining the EU, as a way of expressing their people's determination and unity. Should parliaments in all three countries agree to the simultaneous referendums, the most likely date considered is August 23, which marks the anniversary of the 1939 Nazi-Soviet pact, which put Estonia, Latvia and Lithuania under the rule of Moscow. "The referendums can take place after we have finished the accession talks," Trivimi Velliste, head of the Estonian delegation to the BA, said. "We consider the simultaneous referendums send a strong signal to Europe that these three countries are united in their determination to join the EU," he said. (Reuters, Afp, 15.12)

President Arnold Rüütel kinnitas, et Balti Assamblee (BA) ei ole ammendanud kõiki oma võimalusi ja organisatsioonil on potentsiaali senise tegevuse jätkamiseks ja uute väljundite leidmiseks. Presidendi sõnul on Eestil, Lätil ja Leedul palju ühiseid huvisid – näiteks ELi ja NATOga liitumine, mille suunal saab koostööd teha BA kaudu. "BA saab omalt poolt kaasa aidata, et meie riikide rahvaesindajad võiksid konvendil osaledes esitada kaalukaid seisukohti Euroopa tuleviku kujundamiseks," sõnas ta. (Interfax, RIA Novosti, 14.12)

Vene parteide saadikud kutsuvad president Arnold Rüütlit jätma välja kuulutamata seadust, millega riigikogu 4. detsembril muutis eesti keele kohalike volikogude asjaajamiskeeleks. Vene parteide esindajad nimetavad põhiseadusevastaseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uut sõnastust, mille järgi valla- ja linnavolikogude ning -valitsuste istungid toimuvad ainult eesti keeles. (Interfax, 10.12)

Tankide muretsemist tõsiselt kaaluv kaitseministeerium moodustas tankiostu ettevalmistamiseks erikomisjoni. Kaitseminister Jüri Luik määras novembri lõpul moodustatud komisjoni juhiks ministeeriumi asekantsleri Jüri Parbo. Eesti Päevalehe andmetel peab komisjon põhjendama tankide vajadust, sest hiljuti valminud kaitseväe viieaastases arenguplaanis pole tankiostu kirjas. (Interfax, 13.12)

Tartus algasid rahvusvahelised sõjaväeõppused Viking 2001, kus osalevad 500 esindajat 16 riigist. Õppuste eesmärgiks on koostöö korraldus tsiviil- ja sõjaorganisatsioonide vahel rahukaitseoperatsioonide läbiviimisel, samuti staabitöö korraldus NATO standardite järgi. (RIA Novosti, 11.12)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu välisminister Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Mart Laariga Eesti ELi ning NATOsse pürgimisest ning selleks valmis olemisest. Ilvese sõnul on tendents eestlaste toetuse suurenemisele ELiga liitumise suhtes, kusjuures mitte-eestlaste toetus on isegi ligi 15% eestlaste omast suurem. Ilves ei leia, et Eesti liitumisele ELiga võib takistuseks saada veel ratifitseerimata Eesti-Vene piirileping, kuna Eesti on omalt poolt kõik teinud. Mart Laari sõnul on mõnes praeguses ELi liikmesriigis korruptsiooniga palju rohkem probleeme, kui Eestis. Samas kas ikkagi edukas korruptsioonivastane võitlus hajutab kahtlusi Eesti justiitssüsteemi võimekuse suhtes? Ka heatahtlikud Eesti vaatlejad kardavad, et Eesti õigussüsteem vastab vaid formaalses mõttes ELi standarditele. Ilvese sõnul olid samas seisus nii Hispaania pärast Francot, Portugal pärast Salazari ning Saksamaa natsismi väljajuurimise ajal. "Kui teistel riikidel on õnnestunud uuele õigussüsteemile üle minemine, miks ei peaks seda Eesti suutma," küsib Ilves. Laar nimetab aga Eesti regionaalpoliitikat sotsiaalseks probleemiks, mille muutmine osutub väga tähtsaks. Isegi kui maapiirkondadesse investeerijaid leitakse, ei saa ikka kindel olla, kas neis elavad inimesed uutest võimalustest kinni haaravad. Küsimusele, mida suudab nii väike riik nagu Eesti NATO liikmena alliansile pakkuda, vastab Ilves: "Riigi suurus pole oluline. Eesti võitlusjõud täidaksid funktsioone nagu näiteks NATO rahuvalvetrupid Bosnias, Horvaatias ja Kosovos. (Elimar Schubbe, Junge Freiheit, 14.12)

Šveitsi ajakirjandus

Balti riikide parlamentide vahelisel kohtumisel kaaluti võimalust ELi referendum kolmes Balti riigis ühel päeval korraldada. See oleks Balti riikide ühtsuse sümbol, kuid ühisel referendumipäeval oleks ka praktiline poliitiline eelis. Skandinaavia kogemus näitab, et ühes riigis toimuv referendum võib naaberriikide avalikku arvamust tugevasti mõjutada. Loodetavasti võtavad Balti riikide valitsused sellest õppust. Läti valitsuse liige pakkus ühise referendumi korraldamise ajaks 23.08.2003, mis seostub eestlaste, lätlaste ja leedulaste jaoks valusate ajalooliste mälestustega iseseisvuse kaotamisest 1939. a. sõlmitud Molotow-Ribbentropi pakti läbi. (Neue Zürcher Zeitung, 17.12)

Rootsi ajakirjandus

Eestis võimulolev kolmikliit üritas vaigistada tekkinud jutte selle kohta, et kaks aastat võimul püsinud koalitsioon on lagunemas. Nagu ka juba paljudel varasematel kordadel, seisab Eesti poliitilise kriisi keskmes opositsiooni liider Edgar Savisaar. Tüli sai alguse Tallinna linnapea plaanist võtta laenu 1,5 mlj EEKi ulatuses, samas kui eelarvestrateegia tõmbab piiri 400 mln juurde. (Arne Bengtsson/TT, Dagens Nyheter, 10.12)

Soome ajakirjandus

OSCE lõpetab tegevuse Eestis. Venemaa seisab vastu OSCE missiooni mandaadi lõpetamisele Eestis. OSCE terrorismivastasel kohtumisel ütles Venemaa välisminister Igor Ivanov, et Eestis on sel aastal antud kodakondsus vaid 3500 venelasele, mis on Ivanovi arvates liiga aeglane tempo. OSCE lahkumine on üks tingimus Eesti NATO liikmeks saamisele. (Turun Sanomat, 14.12)

Eesti valitsus on jälle kord lagunemas. 1999. a. võimule tulnud kolme partei valitsusel on olnud juba mitu kriitilist hetke, mil on räägitud valitsuse lagunemisest. Hirm alalise protestipartei, Keskerakonna, võimuletuleku ees on parempoolseid siiani rivis hoidnud. Paljud vaatlejad usuvad siiski, et pärast valitsuse lagunemist järele jääv nn sabajupivalitsus, ei suuda enam tuleva aasta eelarvet riigikogus kaitsta ja selle tulemusena peetakse enneaegsed valimised juba kevadel. Kui nii juhtuks, siis võib Eesti muuta oma senist poliitilist kurssi, kuna ennustuste kohaselt võidaksid senised opositsiooniparteid ehk Keskerakond ja Rahvaliit. Esimese tööna vaataksid nad üle erastamised, taastataks ettevõtte tulumaks ja minnakse üle progresseeruvale tulumaksule. Ka ELi ja NATO läbirääkimistel võib Eesti positsioon muutuda. Vaid hirm nii suurte muutuste ees võib viimasel hetkel peatada praeguse valitsuse lagunemisprotsessi. (Mart Ummelas, Kaleva, 11.12)

Tallinna linnavalitsuses avaldati umbusaldust linnapea Tõnis Paltsile. Uueks linnapeaks valiti opositsioonis oleva Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 14.12)

Kas pensionär on rahvavaenlane? Mäletagem vaesuses hukkunuid! Kas nälginud pensionär avab ukse ELi? Me ei vaja valitsust, mis ei saa millegagi hakkama! Kümme tuhat sellist plakatit kandnud pensionäri kogunesid novembri lõpus Tallinnas Toompea lossi ette. See oli Eesti uue iseseisvumise aja vaieldamatult suurim rahva meeleavaldus. Pensionäride meeleavaldusi võis innustada ka Arnold Rüütli valik Eesti presidendiks, kuna nõudis just tema nii valimiskampaania ajal kui ka hiljem “Teise Eesti” ehk vaeste õiguste suuremat austamist ning elatustaseme tõstmist. Eesti juhtumi puhul tähendab see siiski loobumist praeguse kolmikliidu majanduspoliitikast, ehk täispööret vasakule. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 10.12)

Eestis väideldakse riigi nime ja lipu vahetamise üle. Kümme aastat iseseisvana olduna ja ametlike riigitunnuste taaskinnitamise järel seavad eestlased ise küsimärgi alla sinimustvalge trikoloori ja muud rahvustunnused. Avalikkuses on arutletud ka selle üle kas peaks ehk uute vastu välja vahetama ka rahvushümni ja vapi. Arutelu sai alguse sellest, kui Eesti Päevalehe kolumnist Eerik-Niiles Kross tegi ettepaneku rahvusvahelise nime “Estonia” vahetamiseks “Estlandi” vastu. Autor toob välja Eesti tähendused eri keeltes. Näiteks soomlased kasutavad “Viro” kõrval ka ohtralt nimetust “Eesti”. Saksa ja rootsi keeles on Eesti “Estland”. Estoniat kasutatakse lisaks inglise keelele ka Itaalias ja Hispaanias. Vene keeles on Eesti “Estonija”, prantsuse keeles “l’Estonie” ja ungari keeles “Çsztorszig”. (Matti Posio, Aamulehti, 15.12)

Eestis on parasjagu käimas riiklik kampaania Eesti kaubamärgi ehk brändi leidmiseks. Sellega liitub riigi maine “parandamine” välismaal, millest loodetakse saada lisainvesteeringuid Eestisse. Alguses otsis Eesti märki valitsuse poolt kokku kutsutud komisjon, kuid kuna see tulemusi ei andnud, otsustati proffide poole pöörduda. Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse juurde loodi Eesti maine projekt, mille tarbeks kavatsetakse eraldada 40 mln krooni. Kuid juba rahade üle tekkis kisa, kuna projekti juhiks valiti välisminister Toomas Hendrik Ilvese elukaaslane Evelin Int-Lambot. Paljude eestlaste arvates on kaubamärgi otsimine mõttetu tegevus ja arvatakse, et selleks kulutatav raha läheb poliitikute vahel jagamiseks. Huvitava lisa Eesti märgi otsingutesse on andnud Eurovisiooni lauluvõistlus. Int-Lamboti reklaamiagentuur tahtis võistlust kasutada oma kampaania huvides, kuid asjasse sekkus ETV tegevjuht Aare Urm, kes tegi selgeks, et tegemist on EBU ja ETV toodetava teleprogrammiga, kust riiklikud propagandistid hoidku näpud eemal. Seega ei tundu Eesti märk just kergesti leitav olevat. Kui just ei lepita leiuga, mille tegi nädalaleht Eesti Ekspress mõned aastad tagasi. Nimelt imestas leht, miks soomlased kasutavad Eesti kohta sõna “Viro”? Arvati, et see tuleb sõnaalgusest “vi”. Ja soomlaste lemmiktooted Eestis algavad kõik “vi”-ga – viin ja villapaita (villane kampsun). (Jorma Rotko, Iltalehti, 12.12)

Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus veel ei ole töötuskindlustust, kuid juba jaanuaris jõustub see ka Eestis. Tööandjad on uuendust kritiseerinud, pidades seda halvasti ettevalmistatuks. (Helsingin Sanomat, 12.12)

Läti ajakirjandus

OSCE alalise nõukogu otsusel Viinis on delegatsiooni missioon Eestis täidetud ja seepärast ei pikendata uuel aastal selle mandaati Eestis. Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli OSCE esinduse tegevuse lõpetamine Eestis üks tema ministriksoleku viie aasta prioriteete. Läti välisminister Indulis Berzins õnnitles eestlasi hästi tehtud töö eest ning avaldas arvamust, et ka Lätis on vaja missioon sulgeda, sest ka seal on eesmärgid täidetud. Seda kinnitas ka OSCE missiooni juht Lätis Peter Semneby. (Natalja Lebedeva, Tshas, 14.12)

Eesti demokraatia on samasugune äbarik nagu Läti oma, eriti rahvustevaheliste suhete valdkonnas. Autori sõnul ei kahtle Eesti venelased, et saadikute keelenõuete kaotamine oli tehtud selleks, et tõestada oma “headust” välismaale. Samal arvamusel on EÜRP liige Valentina Võssotskaja, kelle sõnul ei ole Eestis ühtegi seadust, mis rikuks otseselt rahvusvähemuste õigusi, kuid iga seadus on varustatud määruste ja aktidega, mis loovad laia diskrimineerimisvälja. Euroopa eksperdid loevad aga ainult seadusi. Autori sõnul on Eestis diskrimineerimine ilmne - venelaste seas on rohkem töötuid, nad saavad vähem palka. (Elina Tshujanova, Tshas, 12.12)

Venemaa ajakirjandus

Peterburi ajakirjanike delegatsioon külastas Tallinnat. Delegatsiooni oli tervitamas Tallinna linnapea Tõnis Palts, kes kahjuks aga delegatsiooni Eestist lahkumisel seda saatma ei tulnud, kuna volikogu tagandas ta. Tallinnas räägiti Peterburi külalistele sellest, kui väga tahetakse näha linnas vene turiste ja soovitati mitte pöörata tähelepanu sellele, et linnavõim vahetub siin nii kiiresti. Autor märgib, et Peterburis käib kõik teistmoodi - saadikud ei süüdista linnapead suure laenu võtmises - nad võtavad laenu ise ega kuula, mida linnapea neile soovitab. (Olga Dramaretskaja, Kommersant, 11.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Tallinna abilinnapea Toivo Ninnase sõnul kaalub linn Paljassaare poolsaarele uue kaubasadama rajamist, sadama juurde kerkiks esialgsete kavade kohaselt puidutöötlemise terminaal. Ala üldplaneering peaks Ninnase hinnangul valmis olema järgmise aasta sügiseks, seejärel tuleb leida investor, kes oleks nõus sadama rajamist finantseerima. Ninnase sõnul ei hakkaks Tallinna linn rajatavat sadamat ise haldama, vaid leiaks selleks konkursi teel vastava firma. Linnale tooks sadam tulu sadamamaksu ja uute töökohtade loomise kaudu. (Interfax, 11.12)

Valgevene välisminister Mihhail Hvostovi kinnitusel arenevad Valgevene ja Balti riikide majandussuhted väga positiivselt. Samuti märkis ta, et Valgevene välisministeeriumil on põhjust väita, et ka poliitilised suhted Valgevene ja Balti riikide vahel liiguvad paremuse poole. (Interfax, 14.12)

President Arnold Rüütel avaldas muret AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi pärast. Rüütli sõnul on tema poole pöördunud erinevad organisatsioonid, teadlased ja eraisikud palvega kaaluda kontserni 49% aktsiate müügi otstarbekust USA firmale NRG Energy. (Interfax, 12.11)

Rootsi ajakirjandus

Eesti laevakompanii Hansatee kaalub uue reisilaeva tellimist Stockholm-Tallinn liinile. Lõplik otsus langetatakse jaanuaris. Uus laev saab olema sama tüüpi, kui hiljuti vette lastud ja sisse õnnistatud M/S Romantika. (Mosse Wallén, Dagens Industri, 14.12)

Soome ajakirjandus

Balti mesinädalad ameeriklastega on läbi. Leedu peaminister Algirdas Brazauskas arvas novembri lõpus, et Leedus võib tekkida probleem USA naftaettevõttega Williams, kellele eelmised valitsused on poolvägisi, poolmuidu andnud osaluse Mazeikiu naftatöötlemistehases. Eestis jällegi ei ole USA energeetikaettevõte NRG maksnud veel pennigi 49% osalusest ASis Narva Elektrijaamad. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 12.12)

Eesti, Läti ja Leedu keelustasid Soome loomaliha sisseveo Oulu lähedal avastatud BSE-juhtumi tõttu. Eesti Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärteli sõnul on vähetõenäoline, et Soomest toodud loomaliha põhjustaks BSE-epideemia Eestis. Rakvere lihakombinaadi hankejuht Indrek Tallo sõnul ostab Rakvere loomaliha Eesti farmidest. Soome hinnatase jääb eesti tarbijale liiga kõrgeks. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 10.12)

Soome töötab jõuliselt selle nimel, et Eesti lõpetaks Soome veiselihale kehtestatud sisseveokeelu. Küsimusega lähemalt seotud ministrite Kalevi Hemilä ja Kimmo Sasi sõnul puudub Eestil vettpidav põhjendus. Kui Eesti tahab saada ELi liikmeks, siis on ühepoolne impordikeelu sisseseadmine suur viga ja vastuolus ELi seadusandlusega. Viis aastat on igatahes liiga pikk aeg, leiab Hemilä. Ka teised Balti riigid on kehtestanud impordikeelu, kuid Soome veiseliha sissevedu sinna on pea olematu. Eesti ise ei impordi olulisel määral Soome veiseliha, kuid Hemilä hinnangul peab riik siiski kinni pidama oma kohustustest ELi ees. (Anna-Lena Laurén, Hufvudstadsbladet, 11.12)

Soome maa- ja metsamajandusminister Kalevi Hemilä arvates ei räägi sisseveo keeld Soome veiselihatoodetele Eesti ELi kõlbulikkusest. “Eestlased peaksid arvestama, et ELi seadusandluse põhjal ei avalda ühe BSE-juhtumi leidmine liidu sees lihaekspordile mingit mõju, kui selles riigis on eelnevalt vajalikke teste hakatud tegema nagu Soomes. “Kui Eesti tahab ühildada oma süsteeme praeguste liikmesriikidega, siis on nende tegevus just vastupidine,” ütles Hemilä. Hemilä usub, et sisseveokeeld tühistatakse eestlastega läbirääkimisi pidades. Toiduainetööstusliidu (Elintarviketeollisuusliitto) tegevjuht Pekka Hämäläinen peab Eesti sisseveokeeldu imelikuks ka seetõttu, et Eesti ei ole sulgenud piire teiste riikide veiselihale neis varem avastatud BSE-juhtumite tõttu. See tundub þestina, millega tahetakse teenida teisi eesmärke. (Juha Kaihlanen, Markus Pirttijoki, Turun Sanomat, 11.12; Juhtkiri, Kauppalehti, 12.12)

Eesti põllumajandusministeerium imestab soomlaste ägeda reaktsiooni üle loomaliha sisseveo keelu kehtestamise tõttu. “Me ei ole teinud midagi erakordset. Eestis on jõus põllumajandusministri määrus aastast 1999, mille kohaselt loomaliha sissevedu on keelatud riikidest, kus avastatakse BSE, “ ütleb põllumajandusministri nõunik Kaja Tullus. Eesti on keelanud loomaliha sisseveo 20 riigist, neist viimasena keelati sissevedu Austriast. Tulluse sõnul ei või Soome viidata nagu Eesti rikuks nii ELi kui WTO seadusi. Eesti põhjendab ranget sisseveokeeldu sellega, et puuduvad võimalused hullu lehma tõvega toime tulemiseks, kui tõbi peaks jõudma Eestisse. “Meil oleks raske korraldada kontrolli ja maksta kompensatsiooni,” selgitab Tullus. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 13.12)

Eesti ühtlustab järgmise aasta jooksul seadusandlust ELiga veterinaarvaldkonnas. See tähendab põllumajandusminister Ivari Padari sõnul liha sisseveokeelu tingimuste kergendamist riikidest, kus on avastatud hullu lehma tõbi. Eesti on olnud eriti ettevaatlik BSE suhtes. Kõigist riikidest, kus on avastatud BSE, on loomaliha sissevedu viieks aastaks keelatud. Põllumajandusministeeriumi määrus on olnud jõus juba aastast 1999. Padari sõnul on sisseveokeeld Eestile kahjulik, kuna riigil on suur huvi elusaid vasikaid Soomest tuua. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 14.12)

Läti ajakirjandus

Venemaal augustis läbi viidud tariifireformi tõttu on transiidiga seotud ettevõtetel eesotsas Tallinna Sadamaga jäänud mõne kuu jooksul saamata üle poole mlj krooni. Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare arvates toimub lähitulevikus kaubagruppide ulatuslik ümberkandumine ja olukord hakkab sarnanema 1990ndate algusega, kui Baltikum võttis masskauba soomlastelt ära. Nüüd võtavad analoogselt Venemaa sadamad masskauba Balti riikidelt üle. Asjatundjate hinnangul moodustavad transiidiga seotud valdkonnad Eesti SKPst 20%. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 11.12)

Soomes asuv laevaehitusfirma ehitab Eesti kapitalil põhinevale kontsernile AS Hansatee Grupp suurt reisilaeva, mis hakkab kurseerima Tallinki kaubamärgi all. 2002. a. mais lõplikult valmivast laevast saab Eesti suurim reisilaev, mis avab loodetavasti Läänemere reisiliikluses täiesti uue ajastu. Juba projekteerimise käigus pöörati suurt tähelepanu reisijate mugavusele. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 12.12)

Eesti ettevõtted sõlmivad uusi kontakte Venemaa partneritega, lootes saada Venemaa majanduskasvust sel ajal kasu, kui Euroopas valitseb stagnatsioon. Eesti suurim poroloonitarnija AS Univa valmistub uue tehase rajamiseks Peterburi külje alla, millega kahekordistab ettevõtte tootmismahtu ning vabaneb Venemaa topelttollidest. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 12.12)

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas avaldas Äripäevas arvamust, et pärast Tallinna kiirabi muutmist aktsiaseltsiks müüakse see erakätesse. Adlas peab uue võimaliku omanikuna silmas ESS Eestile kuuluvat Falck Pääste ASi, kellel on juba Tallinnas kolm kiirabibrigaadi. Kardetakse ka monopoli teket, sest peale ESS Eesti pole mõni muu erafirma kiirabiteenuse osutamise vastu seni huvi tundnud. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 12.12)

Venemaa ajakirjandus

Eesti majandusliku edu lugu - eestlasi peetakse hooplejateks, kuid sellel on olemas ka põhjus. Kümne aastaga jõudis endine NLi vabariik, Eesti, arenenud majandusega iseseisvaks riigiks. Eesti majanduslikku edu kinnitavad nii majandusvabaduse kõrge indeks kui EBRD kõrge hinnang. Eesti on üks internetiseeritumaid riike maailmas. Üheks Eesti arengufaktoriks on lähedus Soomele, Eesti ajalooline side Põhjamaadega aitas Eestil ületada taasiseseisvumisaja algusaastate probleeme. Eesti viis otsustavalt läbi liberaalsed majandusreformid ja avas oma majanduse maailmale. (Marko Mihkelson, The Moscow Times, 10.12)

Varia

Uudisteagentuurid

Tickets for the 2002 Grand Prix Eurovision song festival in Estonia will only be sold by auction on the Internet, the Estonian spokesman for Eurovision, Raivo Suni, said. According to Suni the Internet auction started on December 12, and will last until December 19. Suni noted that foreigners would not be able to buy these tickets because they do not have the required Estonian personal identification number that the Internet auction procedure calls for. Accordingly, the Internet auction house www.osta.ee has websites only in the Estonian language. The minimum bid for one of the 1,500 tickets available is 4,500 Estonian kroons (256 dollars). Additional 500 tickets will be available for fan clubs and travel agents from participating countries from the end of January 2002. The remaining seats in the 6,400-seat Saku arena are reserved for sponsors, delegations and VIPs. (Dpa, 11.12)

Tartu üks vanemaid elanikke Anette Sisask sai 104 aastaseks. Sisask rääkis Postimehele, et mäletab lapsepõlvekodu, kus oli muldpõrand ning ka seda, et esimesed jalavarjud sai ta alles siis, kui hakkas karjas käima. Kõrges vanuses tartlanna ei usu taevasse ega põrgusse, vaid loodusesse ja päikesesse. (Interfax, 10.12)

Soome politsei tabas Helsingi Läänesadamas Tallinnast tulnud kaubaauto, millest leiti 22 kg amfetamiini. Soome politsei andmetel on tegemist viimase kümnendi suurima amfetamiinikogusega, millest saanuks üle 100 000 ühekordse annuse. Amfetamiinilasti hinnaks 3 000 000 FIMi ehk 7 900 000 EEKi. (Interfax, 14.12)

Vana-aastaõhtul astuvad esimest korda ETV ekraanile satiirilise nukushow “Pehmed ja karvased” tegelased Edgar, Siim, Ingrid, Arnold, Mart, hunt, siil, koerad ja teised. Edaspidi hakkavad nad ekraanile jõudma igal nädalal. Nii nagu ka teistes nukushowdes, on Eesti variant otseselt seotud poliitika maailmaga, kangelaste välisilme ja nimede taga on reaalsed poliitilised tegelased. (Interfax, 15.12)

Soome ajakirjandus

ETV alustas Eurovisiooni piletite müüki. Detsembris korraldatavatele kolmele oksjonile pääsevad vaid eestlased. Et vältida musta kaubitsemist saab iga soovija aadressilt www.osta.ee broneerida kõige rohkem kümme piletit 2000 kroonise hinnaga ja teha neile oma pakkumine. Nädala alguses valis ETV ka õhtujuhid - Viini ooperisolist Annely Peebo ja Tallinna Linnateatri näitleja Marko Matvere. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 12.12; STT, Helsingin Sanomat, 13.12)

Tallinnast on kiiruga saamas muusikateatrite meka. Tavapäraste ooperite ja operettide kõrvale on tekkinud rahvusvahelised muusikalid. Eriline on see, et neid suurlavastusi esitatakse tihti väga lühikese aja jooksul. Näiteks Les Misérables, mis Helsingi linnateatris pöörles ligi aasta, etendus lahe lõunakaldal vaid 17 korral. (Juha Ranta, Aamulehti, 9.12)

Esimest korda on sel talvel avatud Tallinna keskaegse vanalinna raekojaplatsil jõuluturg. Turul leidub igasugust kraami ja loomulikult on ka jõuluvana, kes jagab tublidele lastele maiustusi. Jõuluturu projektijuht Ingrid Maasiku sõnul on jõuluvana tulnud Korvatunturi Eesti esindusest. (STT, Pirkko-Liisa Summa, Kaleva, 10.12)

Läbi aja ja ruumi. Ilma mäluta ei saa olla kultuuri, rahvast ega riiki. Mälu ühendab inimesi läbi aja ja ruumi, ütles Eesti eks-president Lennart Meri Suomen Kuvalehti 85-aastapäeva pidukõnes. Avaldatud kõne lühendatult. (Lennart Meri, Suomen Kuvalehti, 49/2001)

Soome Eesti instituudi juht doktor Martti Turtola on Soome kultuurisaadik Tallinnas ja Tartus. Lisaks on ta ka üks Soome enim ostetud teaduskirjanikke. Turtola töötab hetkel Konstantin Pätsi teose kallal. Ja selle raamatu ümber tõotab tulla suur kära. Teose pealkirjaks saab: “Eesti president Konstantin Päts – kangelane või argpüks?” (Heikki Haapavaara, KL Optio, 13.12)

Serena on Eestis veepargi sünonüüm ja eestlaste perepuhkuste lemmikoht Soomes. Nüüd avati Tartus oma Serena, Eesti esimene veepark Aurakeskus. (Kai Juvakka. Taloussanomat, 12.12)

+ Aastaid vabatahtlikuna tänavalastega tegelenud tantsuõpetaja ja Loovkeskuse juhataja Hele Riit-Välliku sõnul on juba mõistetamatult palju riskilapsi, kelle pereelu ei vasta turvalisele kasvukeskkonnale. Arvu ei julge Hele pakkudagi. Sügisel otsustasid kolm kunstnikku (TÜs õppiv Peeter Ora, teatrikunstnik Mariann Raudsepp) rentida kesklinnas tühjaks jäänud politseimaja ja otsustasid kunsti abil integreerida tänava ja tavaliste perede lapsi. (Mari Waali, Keskisuomalainen, 11.12)

Eestlanna Kadi Toom on teinud laulu Ja igal ööl..., mis on üks ühele sarnane soomlanna Maija Vilkkumaa hitiga Satumaa-tango. Siiski ei ole Maija saanud sentigi autoritasu. “Meloodia ja isegi produktsioon on identsed. Sõnad järgivad soome sõnu, samu kohti on palju, kuid eesti versioon on rohkem armastuslaul,” kirjeldab Vilkkumaa. (Merja Asikainen, Ilta-Sanomat, 11.12)