Nädal välismeedias: 3.-9. detsember 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT
Laienemine

Uudisteagentuurid

Spanish PM José Maria Aznar said he would do his utmost to keep EU enlargement talks on track during Madrid's upcoming presidency. Spain takes over the six-month rotating EU presidency from Belgium at the start of 2002 - the year most candidates hope to complete entry negotiations - and will oversee talks on big issues like agriculture and regional aid. Aznar sought to play down fears in some eastern European capitals that Spain, itself the biggest recipient of EU structural aid, could drag its feet because its poorer regions could lose out on billions of euros in subsidies to new members. "We will do all we can so that the timeline of EU integration is kept," Aznar told. (Reuters, 3.12)

The EU urged Latvia to take a critical look at its ability to implement EU laws so it can win an invitation to join the bloc in 2004. The European Commission's (EC) Director General for Enlargement Eneko Landaburu gave an upbeat assessment of Latvia's progress since starting accession negotiations in 2000 – managing to catch up with others that began two years before. He stressed to Latvian PM Andris Berzins the need for more progress in the next year, crucial in deciding whether the Baltic state and others will join by 2004. (Reuters, 5.12)

Polish Premier Leszek Miller and his Czech counterpart Milos Zeman discussed EU integration, economic cooperation, and prospects for joint defense projects. "Poland is vitally interested in fast integration. We talked about streamlining our activity in this respect so the accession talks can end next year and our countries could join the EU in 2004," Miller said. Zeman called the Polish government's recent concessions regarding the EU talks "courageous and helpful in speeding up the negotiations." (Eecd, 4.12)

The EU urged Poland to reinvigorate reforms needed for the key applicant country from eastern Europe to join the bloc in 2004. EC President Romano Prodi said Poland was on track to wrap up accession talks by the end of 2002, but added it should speed up approving EU-linked legislation, make sure it was quickly implemented and show more flexibility in negotiations. He told Polish PM Leszek Miller the EU's political will to recruit new members from the former Soviet bloc was not enough to secure membership, because the countries would need to adhere to the bloc's strict accession criteria. (Reuters, 6.12)

A French minister reiterated Paris' view that Bulgaria, along with neighbouring Romania lagging behind in progress towards the EU, should not be left out in the Union's expansion. French Foreign Minister Hubert Vedrine caused heated debate last month when he suggested that Bulgaria and Romania could join at the same time as 10 other more economically advanced candidates. (A, 6.12)

Due to fears that a wave of cheap labour may flood labour markets of existing EU member states, the EU demand that candidate countries be restricted from entering the European labour market for up to seven years after they become full-fledged members, widely expected by 2004. Only Poland and Estonia have not officially yielded to date, although Poland has already hinted at willingness to conform to the EU demands. (Afp, 6.12)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Ambitious Belgian proposals for the next stage of EU reform face a relatively smooth ride in the run-up to next week's key summit of the 15-nation bloc. PM Guy Verhofstadt is touring EU capitals seeking reaction to a draft "Laeken Declaration on the Future of the EU" proposing themes for an advisory convention on reform next year. The Belgian draft, framed as a series of questions, sets a bold agenda raising possibilities such as the direct election of the EC president, a European constitution and making decisions systematically by majority vote. It also says the EU faces a crisis of popular legitimacy - reflected in last year's referendum defeats in Ireland and Denmark - and needs to find ways of associating citizens better with the process of European integration. A Reuters survey of EU member states suggests the Belgian plan does not face major resistance because even traditionally sceptical governments are confident they can keep control of the reform agenda once the convention has done its work. "Verhofstadt may need to tone it down a little bit, but no one is demanding a radical re-write," an EU diplomat said. (Reuters, 3.12)

EC President Romano Prodi appealed for more majority voting in EU decision-making, warning that the bloc would otherwise face paralysis when it enlarges. Prodi pleaded for a return to the "community method" of governance, in which most decisions are

taken by a qualified majority, and the Commission and the EP have a big say. Most of the recent growth areas in European integration, such as foreign and defence policy and justice and home affairs, are subject to inter-governmental cooperation, where each decision requires unanimity. Prodi called this a recipe for stalemate. "We need a greater use of qualified majority voting because otherwise a 27-member Union simply will not be able to function," the EU chief executive told. (Reuters, 5.12)

EU justice ministers failed to reach agreement on a landmark pan-EU arrest warrant which would boost the fight against terrorism, because Italy opposed the broad scope of the proposed warrant. Diplomats said the matter was now likely to be considered by EU leaders at a summit meeting next week in Laeken. (Reuters, Dpa, 6.12)

EU transport ministers agreed to establish minimum airline and airport security regimes, completing a task begun in haste after the September 11 attacks on the US. The agreement gives European countries one year to bring into force basic security arrangements such as luggage checks and segregation of arriving and departing passengers, that are aimed at preventing terrorist attacks. The new regulation also gives the EU's executive Commission the power to audit member states' aviation security procedures to ensure they are up to scratch. (Reuters, 7.12)

Prantsusmaa ja Belgia positsioonid ELi tulevikku käsitleva deklaratsiooni osas, mida kavatsetakse arutada eelseisval tippkohtumisel, langevad kokku. Belgia peaminister Guy Verhofstadt ja Prantsusmaa president Jacques Chirac toonitasid, et ELi kohtumine Laekenis on pühendatud eelkõige rahvusvahelisele olukorrale, sündmustele Afganistanis, Lähis-Idas, Balkanil ja Aafrikas. (Interfax, 4.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Itaalia justiitsminister Robert Castelli takistas ELi justiitsministreid kehtestamast üleeuroopalist vahistamisorderit, mis oleks taandanud keerulise kurjategijate väljaandmisprotseduuri ELi liikmesriikide vahel lihtsale inimeste transpordi mehhanismile. Belgia välisministri Louis Micheli sõnul eksisteerib siiski võimalus, et teised 14 liikmesriiki ei pea üleeuroopalisest vahistamisorderist ilma jääma: ta soovitab kaaluda tugevnenud koostöö mehhanismi sarnaselt eurotsooniga, millega liitub vaid 12 riiki. (Rafaële Rivais, Le Monde, Jean Quatremer, Libération, 7.12)

Eeldatavasti kinnitatakse Laekeni tippkohtumisel "Euroopa tuleviku konventsiooni" direktor, kes hakkab vastutama 2004. aastal valitsuste vahelisele konverentsile esitatava konventsiooni ettevalmistamise eest. Prantsusmaa on kandidaadina välja pakkunud ekspresident Valéry Gisard d'Estaing'i. Valitsus eelistaks küll Jacques Delors'i, kes aga on paljude euroskeptiliste riikide jaoks liiga föderalistlike vaadetega. (Jean Quatremer , Libération, 5.12)

Aasta eest võtsid ELi liikmesriikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eest vastutavad ministrid vastu resolutsiooni "e-valitsusest", kehtestades indikaatorid, mille alusel kõrgtehnoloogia konsultatsioonifirma Cap Gemini Ernst & Young viis läbi elektroonilise halduse kaudu avaliku võimu teostamise hindamise. 29. -30. novembril avaldati need tulemused ja riikidele-linnadele jagati "e-valitsuse" kvaliteedimärke. Laureaatide seas oli ka Prantsusmaa vastav minister Michel Sapin ja interneti lehekülg http://www.service-public.fr. M. Spaini sõnul on elektrooniline valitsus tööriist läbipaistvuse suurendamiseks laia tarbijaskonna suhtes. EK ettevõtluse ja infoühiskonna volinik Erkki Liikanen rõhub aga vajadusele suhtuda võrgu kaudu administratiivteenuste kasutajatesse kui klientidesse. Lisaks nendele valitseb ka kolmas hoiak, mille järgi e-valitsust vaadatakse kui e-äri rakendamist avalike teenuste osutamises. Konsultatsioonifirma tõi esile, et liikmesriikides on paremini välja arendatud ettevõtetele suunatud e-teenused, kuna need on majanduslikult rentaablimad kui kodanikule suunatud teenused. (Stéphane Mandard, Le Monde, 7.12)

Belgia ajakirjandus

Enne Guy Verhofstadti kohtumist Jacques Chiraciga valitses ajakirjanduses arvamus, et Pariis ei suhtu Laekeni deklaratsiooni projekti kuigi hästi, pidades seda liiga pessimistlikuks mineviku suhtes ning liiga ambitsioonikaks tuleviku suhtes. Kuid kohtumise järel nimetas president Chirac deklaratsiooni töövarianti tõsiseks ja kompaktseks, mis peaks tagama eduka tippkohtumise. Nii laienemise kui ka kaitse- ja julgeolekupoliitika suhtes ollakse peamistes küsimustes üksmeelel. Kuid samas, kui nõusolek puudutaks kõiki nüansse koos kõikide komadega, ei oleks tippkohtumist vaja. (Martine Dubuisson, Le Soir, 4.12)

Paljud Euroopa juristid, advokaadid ja kohtuametnikud kardavad, et kavandatav ELi terrorismi definitsioon on liiga laialivalguv, et lubada kuritegelikuna näha ja terrorismi alla kvalifitseerida ka sotsiaalse konflikti kõik vormid, nagu näiteks streigi. (Le soir, 4.12)

EK poolt 5. detsembril avaldatud dokument - "Ühenduse meetodi uuendamine", jäi üsna üldsõnaliseks, kuna komisjon ei taha avada oma kaarte enne debatti, mis eelneb 2004. aastal läbiviidavale institutsionaalsele reformile. EK jaoks on kogu debati põhiküsimuseks: mida me tahame koos teha ning kuidas tugevdada EL institutsionaalse süsteemi efektiivsust ja demokraatlikkust. (Martine Dubuisson, Le Soir, 5.12)

Saksamaa ajakirjandus

ELi institutsioonid seisavad suurte reformide ees. "Me tahame ELi töö demokraatlikumaks, transparentsemaks ja efektiivsemaks muuta," ütles Belgia peaminister Guy Verhofstadt. Aeg surub aga peale. Kui EL pärast vähemalt kümne kandidaatriigi liitumist 2004. aastal juhitamatuks muutub, tuleb kõik protseduurireeglid ja lepingud rangelt üle vaadata ning ebavajalikust vabastada. ELi tulevikuarutelu raames loodav konvent peab ajavahemikus saabuvast kevadest kuni 2004. a. toimuva valitsuskonverentsini Nizza-lepingu muudatuse ning uue põhiseaduse sellisel määral ette valmistama, et valitsused oleksid võimelised konkreetseid otsuseid vastu võtma. (Michael Mönninger, Die Welt, 5.12)

EK president Romano Prodi manitseb ELi olulisi reforme läbi viima, et aastaks 2004 oleks unioon laienemiseks valmis. "Viimane aeg oleks tulevikudebatt avalikkuse ette tuua," ütles Prodi. Oluliseks saab ELi tulevikuarutelu raames loodav konvent, mis koosneb valitsuste esindajatest, rahvuslikest parlamentidest, EPst ja EKst ning mis peaks alustama tööd järgmise aasta märtsist. "ELi laienemine ei tohi pidurdada uniooni tööd," ütles Prodi. (Süddeutsche Zeitung, 6.12)

Rootsi ajakirjandus

Nii Rootsi välisminister Anna Lindh kui ka ELi välissuhete volinik Chris Patten leiavad, et poole aasta kaupa edasi liikuv ELi eesistumine ei toimi kõige paremini. Mõlemad pakuvad aga probleemile erinevaid lahendusi. Anna Lindhi ettepanekuks on, et EL peaks töötama välja tööprogrammi üheks või kaheks aastaks, mida kõik eesistujamaad saaksid võtta oma töö aluseks. Chris Patten läheb ideega veel kaugemale soovitades ELi kodanikel valida ühine president, kes tagaks ELi poliitika jätkuvuse ja koordineerimise. (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 4.12)

Tundub, et ikka veel ei ole rootslased täielikult aktsepteerinud ELi liikmelisust. Toetus tõusis küll mingil määral pärast Rootsi eesistumise poolaastat, kuid asjaolu, et ainult 52% küsitletutest vastab jaatavalt küsimusele, kas nende meelest on hea ELi olemasolu, näitab nii mõndagi olukorrast riigis. Kuidas on aga võimalik läbi viia tõsist euro-väitlust, kui kogu liikmelisust ise seatakse pidevalt küsimuse alla? Spetsialistidel on aga teistsugune nägemus. Esimeses sõltumatus hinnangus valitsuse eesistumisele ELis on Rootsi hindeks hea. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 6.12)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Paavo Lipponen soovib ELi kandidaatriikide kaasamist ELi tuleviku üle arutlevasse töögruppi ehk konventi. Lipponeni arvates on täiesti loomulik, et ka tulevased liikmesriigid osalevad ühise tuleviku kujundamisel. Lipponen soovib, et konvendi töö oleks võimalikult vaba ja avatud. "Ei taha komplitseeritud hääletusviise ning kõik dokumendid peaksid olema avalikud," ütles Lipponen. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 5.12)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU's embryonic crisis management force is navigating its first crisis even before it starts to come to life later this month - with NATO ally Turkey, deeply suspicious of EU intentions. At stake is whether the 60,000-strong rapid reaction force that the EU is developing will have guaranteed access to the military planning resources of NATO, or whether Ankara will be able to block such recourse each time. EU governments say that would be tantamount to giving a non-member of the 15-nation bloc a veto even over operations that do not use NATO resources, and they have refused. (Reuters, 4.12)

Under an agreement signed in Brussels, the US and the EU are to exchange police crime files and analytical reports, but files on individuals will not be swapped yet because Europeans say US privacy standards are too lax. The agreement is expected to ease investigations of cross-border crimes like drug smuggling, people trafficking, Internet porn and money laundering. (Dpa, Ap, 6.12)

A EU plan to build a satellite navigation system to rival those run by the Russian and US armed forces ground to a halt when governments refused to inject the necessary cash. Transport ministers from mostly northern EU governments refused to release the 450 million euros ($355 million) required to start the system, saying they needed another three months to consider its financial viability. The delay could be a killer blow to Galileo, which most EU countries have said they support in principle but have proved reluctant to support financially. (Reuters, 7.12)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder avaldas oma visiidil Kiievisse soovi luua tihedamaid sidemeid endise Nõukogude vabariigi Ukraina ja Lääne vahel. "Meie eesmärk on Ukraina Euroopaga siduda, mis ei tähenda küll ELi liikmelisust," toonitas Schröder kohtumisel Ukraina president Leonid Kutschmaga. Saksamaa toetab Ukraina tihedamat sidumist ELiga assotsiatsiooni kokkuleppe näol. (Süddeutsche Zeitung, 7.12)

Rootsi ajakirjandus

EL tahab olla välispoliitiline suurjõud, kuid EK kõrgeim välissuhete volinik Chris Patten ei usu liidu riikideülesesse välispoliitikasse. "Ma olen 57-aastane ja ei usu, et minu eluajal võiks ELis toimima hakata riikideülene välispoliitika. Rahvusriigid on selleks, et jääda. Need jäävad põhilisteks poliitilisteks üksusteks, isegi kui me tajume teatud aladel koostöö vajadust selleks, et paremini toetada oma rahvuslikke huve ja rahvusvahelisi eesmärke," ütles Patten. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter,4.12)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

None of the 15 EU member states is expected to slip beyond the EU's 3% public deficit of gross domestic product (GDP) threshhold, despite the global economic slowdown, Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said. He acknowledged, however, that because of the worldwide slowdown, exacerbated by the September 11 terrorist attacks on the US, "most of the member states have shown some slippage" from their 2001 and 2002 budgetary forecasts. (Afp, 4.12)

Eurozone governments must step up efforts to make an immediate success of the historic switchover to euro notes and coins on January 1, 2002, EU Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said. He said most of the preparatory work was proceeding on course. But governments could not take anything for granted, he warned. "While all surveys are positive, we need not be complacent," Solbes told. "We need to make sure that every single citizen feels informed and ready to face the changeover," the EU monetary affairs chief underlined. (Dpa, 4.12)

EU finance ministers began discussions on a wide range of issues, two key topics being plans for a tax on interest earnings and on state liability support for the hard-hit airline industry. The dispute might have to be taken to the EU summit on December 14 for further debate, the officials said. (Dpa, 4.12)

Germany's prestigious Charlemagne Prize, awarded annually for contributions to European unity, will be presented next year to the new European currency the euro. The euro had received the award because of its contribution to "forging a European identity," and because it was a "bearer of peace," said a spokesman for the Charlemagne Prize. It will be an important instrument of EU foreign, security, labour and health policies, he said. (Afp, 8.12)

USA ajakirjandus

EBRD presidendi Jean Lemierre'i sõnul peaksid ELi kandidaatriigid jätkama majandusreformidega ning ühinema euro ühisraha tsooniga alles siis, kui nende riikide majandused on praeguste liikmesriikide majandustega sarnasemal tasemel. Ida-Eurooa kandidaatriikidele on aga liikmelisus eurotsoonis üheks peamiseks ahvatluseks ELi liikmeks saamisel. Majandusteadlased hoiatavad, et ühinedes euroga liiga vara, võivad uued liikmesriigid destabiliseerida oma majandust, põhjustades inflatsiooni tõusu. ELi laienemisele on mõningad takistused, üks neist on Nizza- lepingu ratifitseerimine. Iirlaste referendumit kommenteerides ei püüdnud Lemierre iirlasi õhutada lepingu poolt hääletama, kuid sõnas, et ELi laienemist ei tohiks edasi lükata mingite lisatingimuste pärast. (Paul Hannon, The Wall Street Journal, 3.12)

Rootsi ajakirjandus

Kala, mille EL ära põlgab, võetakse vastu Baltikumis. Rootsi suurenev eksport Balti riikidesse ja Venemaale võib päästa elukutselised kalurid kui uued dioksiini normid peatavad ekspordi ELi. (Lars Johanson, Peter Sandberg, Dagens Nyheter, 8.12)

Eksisteerib suur risk, et Euroopa jääb kõrgtehnoloogia arengus teistest riikidest maha. Kaotatakse konkurentsivõimes. Vahe USAga peaks vähenema, kuid see hoopis suureneb. Sellise hoiatusega tuli välja Rootsi endine peaminister Carl Bildt Pariisis toimunud IT seminaril. Mats Dahlin, kes on vastutav Ericssoni turu eest Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas, tõi muu hulgas eeskujudena välja Türgis toimiva GPRS portaali ja Eestis parkimise eest mobiiltelefoniga tasumise korra. (Britt Norée, Dagens Industri, 4.12)

Venemaa ajakirjandus

Eurovolinikud Pascal Lamy ja Chris Patten arutasid Moskvas lepingu sõlmimist Vene terase tarnimisest ELi. Lamy andis lootust, et kvooti Venemaa jaoks suurendatakse. Viimaste kohtumiste tulemuseks on praegu lubadus mitte kehtestada tõkketolle Venemaa ettevõtetele aasta lõpus juhul, kui lepingut allkirjastada veel ei õnnestu. Izvestija küsimusele, kas ühine majandusuruum on vaheetapiks Venemaa astumisele ELi, vastas Patten, et tegemist on kahe erineva küsimusega. (Kirill Palshin, Izvestija, 6.12)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

US Secretary of State Colin Powell assured east and south European countries queueing up for NATO membership that the Western defence alliance was on track for a "robust enlargement". Powell encouraged nine applicant countries to work hard to meet membership criteria in time for NATO's Prague summit in November 2002, where a second wave of ex-communist states will be invited to join, a US State Department official said. (Reuters, 7.12)

Lätis visiidil viibinud Soome kaitseminister Jan Erik Enestam kinnitas, et Balti riikide osalus NATOs mõjutaks Läänemere regiooni julgeolekut positiivselt. Kõigile kolmele Balti riigile ühinemiskutse esitamine oleks kõige paremaks lahenduseks, toonitas Enestam. (RIA Novosti, 4.12)

The commander of Russia's Baltic Fleet warned that despite Russia's improved relations with NATO, admitting the former Soviet republics in the Baltics to the military alliance would still be perceived as a significant threat by Moscow. “The current military and political situation in the area of the Baltic Fleet is stable and calm,” said Vice Adm. Vladimir Valuyev. “It's worsening is possible, though, if the Baltic countries are admitted to NATO, conduct anti-Russian policies, put forward tougher territorial claims against Russia and press for the demilitarization of the Kaliningrad region.” (Ap, 4.12)

Corruption remains a key obstacle to the NATO membership hopes of Romania and other countries in the region, the US ambassador to Bucharest warned. "The problem of corruption, if not addressed, can keep Romania and other countries in the region from being invited to join NATO," he told. (Afp, 6.12)

NATO allies agreed in principle to set up a new forum for closer cooperation with Russia, but doubts about granting Moscow the power to wield a veto appeared to slow the process down. Although ministers agreed to forge a NATO-Russia council to identify opportunities "at 20" for consultation, cooperation, joint decisions and joint action, they underlined NATO's ultimate right to bypass Moscow if it wanted to. (Reuters, 6.12; Interfax, 3.12)

Russia and NATO said they would work toward the creation of a new council to identify and pursue opportunities for joint action as part of broader cooperation in the fight against terrorism. "We intend that such cooperative mechanisms beyond the current format will be in place for, or prior to, our meeting in Reykjavik in May 2002," a joint NATO-Russia statement said. The statement said Russia and NATO would intensify cooperation in the areas of "crisis management, non-proliferation, arms control and confidence building measures, theatre missile defence, search and rescue at sea, military-to-military cooperation and civil emergencies." But Russia would not gain right of veto over NATO decisions, just as the alliance had no means of blocking Moscow policy, Robertson said, adding that outstanding issues still remained. (Dpa, Ap, 7.12)

Russian FM Igor Ivanov warned that the Western alliance had grown obsolete and argued that Russia had to be integrated into decision-making processes on an equal footing. "NATO, its aims and tasks have to change to meet the present conditions. Otherwise the alliance will remain a structure not corresponding with the actual situation," Ivanov said. He said he favoured "new mechanisms that would give all countries, in this case Russia and NATO member states, equal rights in discussing problems, making decisions and implementing them." (Afp, Interfax, 6.12)

Vene välisminister Igor Ivanov kinnitas Moskva valmisolekut suhted NATOga uuele tasandile viia, kuid lisas, et Venemaa suhtub endiselt eitavalt alliansi laienemisse. Ivanov väitis, et "uues olukorras, kus maailm on põrkunud uute ohtude ja globaalsete väljakutsetega, on vaja ka ebastandartseid lähenemisi julgeolekuprobleemidele, küsimusi tuleb üheskoos lahendada". Vastasel korral, toonitas Ivanov, "kui me läheme vana eraldusjoone tõmbamise teed", saavad pikaajalise stabiilse julgeoleku probleemid vaevalt lahendatud. (Interfax, RIA Novosti, 7.12)

Russian Defense Minister Sergei Ivanov said that some people within NATO are opposed to the alliance's strengthening ties with Russia but said closer relations were necessary to counter current security threats. “It is completely obvious that between NATO countries and Russia there really is a mutual understanding related to the need for some collective actions to counter new threats and challenges.“ (Ap, 4.12)

Venemaa välisministeeriumi ametlik pressiesindaja Aleksandr Jakovenko sõnul lähtutakse Moskvas sellest, et ühtse euroatlantilise julgeolekuruumi loomine on võimalik ainult Venemaa ja NATO partnerlussuhete tingimusel. Jakovenko sõnul on Venemaa ja NATO liikmesriigid huvitatud võrdselt vastastikuse koostöö potentsiaali kasutamisest. (RIA Novosti, 6.12)

Ukraina välisminister Anatoli Zlenko kinnitusel ei näe Ukraina probleeme Venemaa ja NATO suhete tugevnemises ja on rahul, kui need suhted arenevad ka edaspidi. Minister rõhutas, et koostöö alliansiga on Ukrainale võtmetähtsusega. (RIA Novosti, 6.12)

NATO Secretary-General George Robertson said the NATO's mutual assistance clause will remain valid as long as there was a possibility that more countries could be targeted in the US-led campaign. Robertson also rejected the idea that the EU's future rapid intervention force would be in competition with NATO. (Afp, 7.12)

USA ajakirjandus

NATO on kaotanud oma senise suure tähtsuse. Prantsuse julgeoleku ekspert Francois Heisbourg räägib NATO "surmast", kuid ta usub siiski, et NATO jätkab oma tegevust. Paljude tema mõttekaaslaste arvates on NATO nüüd vaid poliitiline klubi. Samas ei näe Heisbourg muretsemiseks põhjust, kuna lihtsustub alliansi laienemine, samuti võimaldab see parandada suhteid Venemaa ja Hiinaga, ega pruugi tähendada de facto USA julgeoleku garantii vähenemist NATO partneritele. Paljude ameeriklaste arvates on NATO osatähtsus kandunud nüüd küsimusele, kuivõrd Euroopas on tahet tõsta oma kaitsesuutlikkuse taset. Saksamaa välisministri Joschka Fischeri sõnul peab allianss tugevnema laiema Euroopa-sisese välis- ja julgeolekupoliitika koostöö kaudu. (John Voncour, International Herald Tribune, 6.12)

NATO peab mõistma, et allianssi võivad ähvardada ohud väljastpoolt Euroopat. NATO sõjalised jõud, eriti Kesk- ja Põhja-Euroopas, peavad olema paremini ette valmistatud sõjalisteks operatsioonideks väljaspool Euroopa piire. Hetkel on Lääs koondanud oma mõtted võimaliku viie uue liikme - Sloveenia, Slovakkia ja kolme Balti riigi - vastuvõtmisele. Uus allianss peaks seejärel mõtlema võimalikult kiirele Rumeenia ja Bulgaaria integratsioonile, kuna sel on märkimisväärne strateegiline tähtsus. (Ronald D. Asmus, Ulrich Weisser, International Herald Tribune, 6.12)

Venemaa president Vladimir Putin mõistab, et Venemaa ei ole enam mõjukas suurriik. Moskva võib saavutada oma olulisemad eesmärgid vaid teiste riikide - peamiselt USA - abiga. Sõda Afganistanis on üheks näiteks, kuidas Putin kasutab teiste riikide tugevust parandamaks oma positsiooni kõikjal, kus võimalik. Samas aga soovib Putin, et Venemaad koheldaks kui võimsat suurriiki. Sellist käitumist on võimalik olnud täheldada Putini läbirääkimistel USA presidendi George W. Bushiga raketikaitsesüsteemi küsimustes, Venemaa dialoogis NATOga Euroopa julgeoleku vallas ning Putini pingutustel saada endised NLi vabariigid tagasi Venemaa mõjusfääri. Washington peaks aru saama, et Putini otsus toetada entusiastlikult USA sõjalist tegevust Talebani ja al Qaeda vastu ei pruugi olla altruistlik või sõpruse väljendamise viis. Kui Balti riikide liikmelisus NATOs ei olnud Putini jaoks probleemiks ühel kohtumisel alliansi peasekretäri George Robertsoniga, saab see olema probleemiks järgmisel kohtumisel. Moskvast tulevad teated selle kohta, et Putin kasutas novembris toimunud kohtumist Robertsoniga rõhutamaks, et Venemaa ei ole huvitatud NATO liikmelisusest. (Jim Hoagland, Washington Post, 2.12)

Venemaale vetoõiguse andmine isegi vaid osades NATO otsustes on enneaegne, see õõnestaks alliansi efektiivsust ning NATO liikmesriikide, sh USA, turvalisust. NATO toimib sõjalise liiduna, kuna tema liikmetel on ühised väärtushinnangud ja huvid. Venemaa aga ei vasta nendele standarditele. Venemaa presidendi Vladimir Putini jõupingutused koostöös Läänega on kiiduväärt, kuid me ei tea selle tahte sügavust ega ka seda, kui kauaks see nii jääb. Venemaa brutaalne sõjaline tegevus Tðetðeenias ning hiljutine rünnak sõltumatule meediakanalile on kaugel NATO väärtustest ning ei ole väärt alalist kohta NATOs otsuste tegemisel. (Ronald D. Asmus, Jeremy D. Rosner, The Washington Times, 5.12)

Venemaale antav laiendatud roll NATOs mitte ainult ei lõhestaks NATOt, vaid sunniks NATOt tegema järeleandmisi oma eesmärkides. Moskva toetus USAle 11. septembri sündmustega seoses on kiiduväärt, kuid tasustada Venemaad virtuaalse NATO liikmelisusega ei ole õige. Esiteks eksisteerib juba 1997. aastal loodud NATO-Venemaa Alaline Ühisnõukogu, mis võimaldab pidada konsultatsioone julgeoleku, konfliktide ennetamise, relvastuskontrolli ning informatsiooni vahetamise küsimustes. Suurbritannia peaministri Tony Blairi ettepanek võimaldaks Venemaal osaleda NATO otsuste tegemisel. Samuti võimaldaks see Venemaal NATO liikmesriike omavahel vastuollu ajada, mis annaks Venemaale mitteametlikult vetoõiguse. Saksamaa välisministri Joschka Fischeri sõnul muudaks selline nõukogu alliansi olemust: "See ei oleks enam see allianss, mida me senini teadsime, isegi, kui teda nimetatakse NATOks." Venemaa on näidanud, et hetkel ei ole ta osa Läänest. Putin jätkab oma autokraatlikku valitsemist, surudes maha pressi sõnavabaduse ning kasutades sõda terrorismi vastu, saamaks heakskiidu Tshetsheenia rahva vastu peetavale genotsiidi kampaaniale. (The Washington Times, 6.12)

Mitmed prominentsed analüütikud, Zbigniew Brzezinski nende seas, hoiatavad, et USA ja Suurbritannia ettepanek elustada NATO-Venemaa koostööd lõhestaks alliansi. Nende kriitika tuleneb sellest, et Venemaa võib takistada, omades uut suhet NATOga, Balti ja Kesk-Euroopa riikide liitumist alliansiga. Artikli autori arvates on sellelaadsed kartused põhjendamatud. NATO ametnikud on kinnitanud, et isegi, kui Venemaaga ei saavutata kokkulepet plaanitavas nõukogus, säilitab NATO endale õiguse tegutseda alliansi siseselt. Artikli autor leiab, et oluline on silmas pidada, kuivõrd NATO-Venemaa vaheline suhe aitab hajutada mõlemapoolset umbusaldamist. (Andrew S. Weiss, International Herald Tribune, 6.12)

Venemaa liikmelisus NATOs - ükskõik, millise osalusega - ei ole mingisuguseks lahenduseks. NATO on ja jääb sõjaliseks alliansiks, kelle üheks eesmärgiks on Euroopa kaitsmine Venemaa invasiooni eest. Põhjus, miks Varssavi pakti kunagised liikmed liitusid NATOga ning miks teised riigid taotlevad liikmelisust alliansis seisneb selles, et Kesk-Euroopa jaoks on ajalugu märksa olulisem, kui isiksused. NATO ei saa kaitsta liikmesriike alliansi teise liikmesriigi eest. Kui Venemaast peaks saama de facto NATO liige, lakkab NATO olemast allianss või temast saab ähmane kollektiivne julgeoleku organisatsioon. Samuti ei ole NATO suursaadikute alaline assamblee parimaks foorumiks, kus arutada terrorismi, migratsiooni ja teiste globaalsete küsimustega seonduvat. (Henry A. Kissinger, Washington Post, 7.12)

Taani uus välisminister Per Stig Mller sõnas intervjuus, et mitmed NATO liikmed on hirmul, justkui Venemaa osalus loodavas Venemaa-NATO ühisnõukogus võiks anda Moskvale vetoõiguse võtmeküsimustes, eriti sellises sensitiivses küsimuses nagu laienemine. Mlleri sõnul aga ei saa Venemaa vetoõigust laienemisega seonduvas, kuna see ei ole küsimus, mida arutatakse loodavas ühisnõukogus. (Patrick E. Tyler, The New York Times, 7.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia peaministri Tony Blairi pöördumine NATO saadikutele, milles Blair kutsus üles looma Venemaaga uusi suhteid, on alliansi siseselt esile kutsunud vastakaid arvamusi. Lisaprobleem seisneb aga kandidaatriikides ning alliansi Ida-Euroopa liikmesriikides, kes liitusid NATOga põhjusel, et NATOs nähti kaitset oma vana vaenlase Venemaa vastu. Kandidaatriigid on pahased, et nemad viivad läbi reforme, mis on eeltingimuseks alliansiga liitumisele, samas aga võidakse anda Venemaale uus staatus, seadmata talle mingisuguseid tingimusi. Balti riikide diplomaadid kardavad, et Venemaa võib kasutada oma võimu, püüdes takistada NATO edasist laienemist. (Judy Dempsey, Financial Times, 4.12)

New Yorgis asuva Ida-Lääne Uuringute Instituudi asepresidendi Istvan Gyarmati sõnul on NATO laienemisest saanud ideoloogia: "Uutele liikmesriikidele esitatava kutsega seotud otsused saavad olema poliitilise kauplemise produktiks, aga mitte strateegiliseks eesmärgiks. See aga ei tugevda NATOt." NATO suursaadikud tunnistavad, et pärast seda, kui alliansi teine laienemine välja kuulutatakse, saab otsuste tegemine olema institutsionaalne õudusunenägu. Iroonilisel kombel ei ole USA võtnud reformide läbisurumisega seonduvas ohjasid enda kätte. Mõnede Euroopa suursaadikute sõnul on NATO oma praeguste struktuuridega USA jaoks mugav. USA võib vajadusel pöörduda NATO liikmesriikide poole, samuti annab selline struktuur Washingtonile kindla jalgealuse Euroopas. (Judy Dempsey, Financial Times, 6.12)

Saksamaa ajakirjandus

Kui Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juhatus käesoleva aasta alguses kokku tuli, esitas Saksamaa ekskaitseminister Volker Rühe välis- ja julgeolekupoliitika positsiooni käsitleva dokumendi. Rühe astus selle eest välja, et NATO oma järgmisel tippkohtumisel Prahas küll Sloveeniale, Slovakkiale, Bulgaariale ja võimaluse korral Rumeeniale liitumiskutse esitab, mitte aga Balti riikidele. Põhjenduseks tõi Rühe, et Läänemere ala pole mingi kriisipiirkond, mistõttu pole NATO-liikmelisus vajalik. Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) julgeolekupoliitik Christian Schmidt nõudis Balti riikide kaasamist NATO järgmisse laienemisringi. Saksa Bundestagi Saksa-Balti parlamendirühma juhataja Wolfgang von Stetten esitas muudatusettepaneku, milles nõutakse Sloveenia ning Slovakkia kõrval mitte Bulgaaria ja Rumeenia vaid hoopis Eesti, Läti ja Leedu kutsumist NATO liikmeks. See on diplomaatiliselt ettevaatlik väljendus selle kohta, mida NATOs igaüks teab - Bulgaaria ja Rumeenia on veel kaugel vastavusest alliansi kriteeriumidele, samas kui Balti riigid asuvad NATO nõuetele vastamise poolest juhtgrupis. Põhjusena viitavad ettepaneku esitajad Saksamaa moraalsele kohustusele nende kolme Balti riigi ees, kes langesid 1939/1940. a. Hitleri-Stalini pakti ohvriteks. NATO siseselt kujuneb Eesti, Läti ja Leedu kasuks sügav poolehoid. (Karl Feldmeyer, FAZ, 6.12)

Balti riikide NATO liikmeks saamine, mis vaid mõned kuud tagasi mõeldamatu oli, peaks õige pea kindel olema, kui isegi Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) seda toetama on hakanud. Terve aasta järgis CDU Helmut Kohli doktriini, mille järgi ei otsusta Läänemere piirkonna rahu üle mitte kolme Balti riigi kuulumine NATOsse, vaid head Saksa-Venemaa omavahelised suhted. Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder astus oma eelkäija poolt sisse tallatud rada. 11. septembri sündmused ei muutnud mitte ainult Saksamaa suhtumist, ka Moskva poolt ei ole enam Venemaa endise ja praeguse presidendi Jeltsini ja Putini poolt tõmmatud "punasest joonest" midagi kuulda. Mida rohkem NATO ja Venemaa lähenevad, seda rohkem väheneb ka Venemaa vastuseis Balti riikide vastuvõtmisele allianssi. NATO, kuhu kuulub ka Venemaa, poleks küll selline allianss, mida on lubatud Balti riikidele, tegemist oleks hoopis nn. "pehme" NATOga. (FAZ, 6.12)

NATO välisministrite kohtumine näitas, et umbusaldus Moskva vastu on sügavale juurdunud. Kohtumisel selgus, et nii mõnedki NATO liikmesriigid ei taha järgida Suurbritannia ja Saksamaa poolt tehtud ettepanekut alliansi ja Venemaa vaheliste suhete uuele tasandile viimiseks, mille puhul hakataks ühiselt ja võrdõiguslikult teatud julgeolekuküsimusi arutama ning nende üle otsustama. Järgnevatel kuudel püütakse välja selgitada millistes valdkondades ja kuidas õnnestub koostöö Venemaaga. Eelkõige tahetakse aga selgusele jõuda "kui tõsiselt suhtub Moskva tihedamasse dialoogi NATOga." "Evolutsioonilise protsessi" lõpus võidakse muuta ka alliansi institutsionaalset suhet Moskvaga. Seniajani jääb tegutsema vaid NATO-Venemaa Nõukogu. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 7.12)

Venemaa ajakirjandus

Prantsusmaa suursaatkonna Moskvas nõunik Bernard Chapelen ütles, et Prantsusmaa ja Suurbritannia kooskõlastasid koostööd Venemaaga NATO raames, Prantsusmaa VMi ametliku esindaja sõnul peetakse võimalikuks sõjaliste operatsioonide ühist planeerimist formaadis "20". Eelseisvate kokkulepete poliitilisi aspekte kooskõlastatakse 7.detsembril Brüsselis algaval Vene-NATO alalise ühisnõukogu istungil. (Juri Golotjuk, Vremja Novostei, 6.12)

Vladimir Putini intervjuu Kreeka teleajakirjanikele, teemadeks on Afganistan, Kesk-Aasia, ABM jne. Muuhulgas kordab Putin tavapärast retoorikat NATO laienemise suhtes: “NATO ittalaienemine on kasutu tegevus”. Olukord maailmas on muutunud, NATO mitte, seega ei saa see organisatsioon tagada kellegi julgeolekut, seda on võimalik teha vaid Venemaa ja uueformaadilise NATO koostöö abil. Venemaa on valmis tegema koostööd nii NATO kui Euroopa julgeolekustruktuuridega. (Strana.ru, 5.12)

NATO nõukogu lõppenud istungist Brüsselis, mille lõppkommünikee kõlas ”....20 grupi loomine lükata edasi paremate aegadeni. Venemaal lubada osaleda vaid teatud konkreetsete probleemide arutamisel”. Tony Blairi initsiatiivi peeti enneaegseks. NATO laienemine aga võib osutuda mitte lihtsalt laineks, vaid “üheksandaks laineks”: Lõppkommünikee ütleb, et järgmise aasta novembris täieneb NATO 9 uue liikme võrra. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 8.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

USA valitsus tervitab president Arnold Rüütli väljakuulutatud seadusemuudatusi, mis tühistavad saadikukandidaatide keelenõuded. USA peab seda sammu järjekordseks tõenduseks Eesti edukast jõupingutusest demokraatia laiendamisel ja süvendamisel. "Selle seadusemuudatuse väljakuulutamine viib Eesti valimisseaduse vastavusse rahvusvaheliste normide ja standarditega," leiab USA valitsus. (Interfax, 6.12)

Riigikogu võttis vastu Isamaaliidu algatatud ja põhiseaduskomisjonis põhjalikult ümber töötatud seaduse, mis sätestab, et kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks on eesti keel. Eesti keeles peetakse ka volikogu ning linna- või vallavalitsuse istungeid ning vormistatakse volikogu määrused, otsused ja protokollid. Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees Tiit Toomsalu ütles arutelul, et seadus ei lahenda probleeme, vaid karmistab mitte-eestlastele kehtestatud reegleid. Toomsalu leidis ka, et OSCE missioonil on veel vara Eestist lahkuda. (Interfax, RIA Novosti, IA Rosbalt, 4.12)

Vene välisminister Igor Ivanov tegi OSCE-le avalduse, nimetades OSCE missioonide sulgemist Lätis ja Eestis ennatlikuks, kuna nad polevat veel täitnud oma lubadust kohalikke venelasi diskrimineerimise eest kaitsta. Ivanovi sõnul näitab Eesti ja Läti reaalse olukorra analüüs seda, et missioon pole kaugeltki kõiki oma ülesandeid täitnud. Ivanovi sõnul on veel palju probleeme kodakondsuse küsimustes, samuti hariduse ja õigeusu kiriku registreerimise valdkonnas. (Interfax, 3.12)

Suurim Eesti venekeelne erakond EÜRP on vastu OSCE missiooni sulgemisele Eestis. "Need eesmärgid ja ülesanded, mis missioonile 1992. aastal seati, pole veel kaugeltki täidetud," teatas EÜRP oma avalduses. EÜRP märkis, et Eesti pole siiani allkirjastanud ega ratifitseerinud tervet rida rahvusvahelisi lepinguid, mis on suunatud kodakondsus- ja keeleprobleemide lahendamisele. Seetõttu peab EÜRP vajalikuks pikendada OSCE mandaati Eestis ka aastaks 2002. (Interfax, 6.12)

EÜRP pöördus päringuga justiitsministri ja õiguskantseleri poole seoses Eesti Lennuliikluse AS töötajate avaldusega. EÜRP õigusnõunik Andrei Arjupini sõnul kinnitavad aviadispetðerid oma pöördumises, et firma juhtkond viib nende suhtes läbi diskrimineerivat poliitikat, kasutades survevahendina “keelenuia”. (RIA Novosti, 6.12)

Ajendatuna Reformierakonna otsusest lahkuda Tallinna võimuliidust, alustasid ka Isamaaliit ja Mõõdukad läbirääkimisi, mis peaminister Mart Laari sõnul võivad teatud tingimustel viia vähemusvalitsuse moodustamiseni. Laar ei soovinud lõplikke hinnanguid anda ega öelnud, milline mõju on Tallinna uue võimuliidu tekkel Eesti valitsusliidule. Ta lisas, et Tallinna võimukriis mõjutab mingil moel ka riigikogu valitsusliitu. (Interfax, 6.12)

Reformierakond ja Keskerakond allkirjastasid koalitsioonilepingu kahest erakonnast koosneva uue võimuliidu moodustamiseks Tallinnas. Uus võimuliit võib Keskerakonna esimehest Edgar Savisaarest teha Tallinna linnapea ning Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni juhist Maret Maripuust volikogu esinaise. (Interfax, IA Rosbalt, 7.12)

Two more ex-Soviet officials have been charged with crimes against humanity for hunting down and executing men who had withdrawn to Estonia's forests in the 1950s to resist Soviet rule. The charges, formally made last month but publicly disclosed only this week, carry maximum jail terms of 15 years. (Ap 5.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu on koos ELi ja NATO kandidaatriigid, kunagi liideti kõik kolm - vastu nende endi tahet - NLiga. Siiski ei tohi Balti riike sellega seoses süstemaatiliselt ühte grupeerida ja nende individuaalsusesse peab suhtuma samasuguse respektiga kui Belgia, Hollandi ja Luksemburgi individuaalsusesse Beneluxi maadest rääkides, endale pidevalt meelde tuletades, et geopoliitilises mõttes ei ole olemas "väikseid riike" ning et kõik 189 ÜRO riiki väärivad ühesugust tähelepanu. Artikkel annab ülevaate kõigi kolme Balti riigi ajaloost, riiklikest institutsioonidest, rahvusvahelistest suhetest ja kaitsepoliitikast ning Läänemere piirkondlikest organisatsioonidest. (Bernard Collin, Défense Nationale, november/2001)

Rootsi ajakirjandus

Kui Arnold Rüütel sai oktoobris Eesti uueks presidendiks, tõusis otsekohe ELi pooldajate arv. Majanduslikult unarusse jäänud hõreda asustusega piirkondade elanike usk Rüütlisse on nii suur, et just tema võib saada selleks, kellel õnnestub murda ELi vastalisus ja viia üksmeelne Eesti nii ELi kui ka NATOsse. (Reet Waikla, Dagens Industri, 7.12)

Soome ajakirjandus

Euroopa sotsiaaldemokraatliku partei PES konverentsi juhtinud Mõõdukate partei sai hea võimaluse esitleda külalistele eestlaste seisukohta uniooni laienemise suhtes. ELi liikmelisuse pooldajate arv on aasta algusega võrreldes jälle tõusnud üle 50%. Siiski on europoolsel valitsusel ja liikmelisust edendaval demokraatidel tulev aasta töörohke. Mõõdukate esimees Toomas Hendrik Ilves teab, et opositsioon jälgib tähelepanuga arvamusküsitlusi. "Kui liikmelisuse pooldajate arv langeb, võtab opositsioon valimispositsiooniks ELi vastu olemise," kardab Ilves. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 4.12)

Eesti on ELi kandidaatriikide seas üks eeskujulikumaid. Valitsus on teinud ELi liikmestaatuse saavutamiseks mitmeid raskeid ja kohaliku elanikkonna hulgas ebapopulaarseid otsuseid (näiteks keeleseaduse muudatus, millele oli vastu 70% eestlastest). (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 3.12)

Ülevaade peaminister Mart Laari poolt tehtud ettepanekust 5-aastaseks rahvuslikuks kokkuleppeks, millega tagatakse Laari arvates ühiskondlik rahu ja keskendutakse kogu riigi ja rahva ees olevatele suurtele ülesannetele. Autori arvates võib ettepanek üksmeele kohta just õhutada erimeelsusele ehk toimida vastupidiselt plaanitule. On raske arvata, et peaminister seda ise ei mõista. Seega, kogu mõte kokkuleppest taandub vaid valimispropagandaks. (Mart Ummelas, Kaleva, 3.12)

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon teatas, et lahkub võimuliidust. Lahkumise põhjuseks on vastuolud seoses järgmise aasta eelarvega. Reformierakonna lahkumine võimuliidust paneb proovile ka Toompea koalitsiooni püsimise. Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate kolmikliit on võimul püsinud 1999. a. parlamendivalimistest alates. Tallinnas on nüüd koostöö lõppenud. Tartus lõppes koostöö mõni kuu tagasi. On põhjust küsida, millal lähevad teed lahku Riigikogus. Peaminister Mart Laar on juba jõudnud kahelda Reformierakonna usaldusväärsuses. Tema sõnul on võimalik, et tuleb moodustada vähemusvalitsus ilma Reformierakonnata. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 8.12)

Leedu ajakirjandus

Artiklis kirjeldatakse Eesti parempoolsete poliitikute vahelisi intriige, keskendudes Tallinna endise linnapea Jüri Mõisa (J.Moiss) segasevõitu tegevuse analüüsile. Tema üks enim kritiseeritud samme oli koalitsiooni moodustamine "Eesti Vene Ühendparteiga", mille toetus oli otsustava tähendusega võimukoalitsiooni moodustamiseks. Ent mitmed kõrvaltegevused hakkasid diskrediteerima parempoolseid erakondi ja enne presidendivalimisi oli Mõis sunnitud erru minema. (E. Butrimas, Lietuvos Rytas, 6.11)

Ülevaade peaminister Mart Laari kirjast erakonnakaaslastele, milles valitsusjuht kutsub üles tühistama parlamenti kandideerijatele esitatavaid eesti keele nõudeid. Laari väitel on vastavad nõuded veel ainsaks põhjuseks, miks OSCE esindus ikka veel Eestis töötab; viimane saadab aga omakorda välja signaali, et Eesti demokraatia on jätkuvalt nõrk. Kuna kirja selge tagamõte oli, et OSCE missioon tuleb lahkuma sundida, põhjustas see suure poliitilise skandaali, mida ajakirjandus omakorda võimendas. Sama teemat käsitletakse ka ajalehes Lietuvos Aidas, kus rõhutatakse, et seaduseparandus ei muuda eesti keele kui ametliku keele staatust ja kõrvaldab vaid tõkked mõnede kodanike poliitikas osalemiseks. Ajalehes Respublika refereeritakse Vene välisministeeriumi vaateid Laari kirjale, süüdistatakse Eesti valitsusjuhi sõnavõtu ägedust ja soovis leida välisvaenlasi. (E. Butrimas, Lietuvos Rytas, 19.11; Lietuvos Aidas, 17.11, Respublika, 20.11)

Läti ajakirjandus

Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus ja volikogu fraktsioon leidsid, et praeguses koalitsioonis pole enam võimalik jätkata ning alustada tuleb kõnelusi uue koalitsiooni loomiseks. Peaminister Laari jaoks oli see ebameeldiv üllatus, kuid ta ei kavatse võimust loobuda ja räägib vähemusvalitsuse moodustamise võimalusest. Võimuvahetus Tallinnas tähendab eelkõige seda, et linn ei hakka võtma suurt laenu, mis tähendab suurte projektide realiseerimise peatamist. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 7.12)

Venemaa ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertsoni visiidist Eestisse. Robertsoni arvates tunnistas Putin, et NATO laienemist ei saa peatada ja riikidel, kes soovivad saada NATO liikmeks, on õigus suveräänsusele. Moskvaga opositsioonis olema harjunud Eesti juhtkonnale mõjus selline situatsioon julgustavalt, nad informeerisid Robertsoni NATO populaarsuse kasvust, tutvustasid talle kaitsekontseptsiooni ja kaitseväe ülesehitust. (Marina Kalashnikova, Ilja Nikiforov, Nezavisimaja Gazeta, 4.12)

Venemaa kutsub OSCEd üles loobuma topeltstandarditest lähenemisel sellistele mõistetele nagu terrorism ja inimõigused. Esinedes Bukarestis OSCE välisministrite nõukogu istungil, toonitas VF välisminister Igor Ivanov, et OSCE peab aktiviseerima oma tegevust inimõiguste kaitse valdkonnas. Venemaa on mures inimõiguste olukorra pärast Eestis ja Lätis - OSCE peab seega kindlasti jätkama oma tegevust nendes riikides. (Juri Aleksejev, Strana.ru, 4.12)

Lootus sellele, et OSCE suudab parandada rahvusvähemuste ja inimõiguste olukorda Eestis ja Lätis, ei täitunud. OSCE nõustus Eestist lahkuma kohe pärast seda, kui kaotati üks väljakutsuvamaid diskrimineerimisseadusi Balti riikides, mis keelas kandideerida parlamenti inimesel, kes ei oska riigikeelt. Tegelikult vihjas OSCE seaduse kaotamise vajadusele ka varem, just selle tõttu otsustas rahvuslik Isamaaliit esineda seaduse paranduse ettepanekuga. (Ilja Nikiforov, IA Rosbalt, 7.12)

Ülevaate, mis on saanud 10 aastat pärast NLi lagunemist igast endisest liiduvabariigist, koostajate eesmärgiks on olnud tuua välja kõik negatiivne. Eestis näiteks on peaministriks endine ajalooõpetaja, 20. SS diviisi tuline austaja. 1990ndate alul sattus ta skandaali keskele sidemete pärast tðetðeenidega: selle asemel, et vastavalt lepingule anda Venemaale üle ringlusest kaotatud kaks miljardit nõukogude rubla, müüs ta need Dudajevile. Suhted Venemaaga on väga pingelised kohalike venelaste diskrimineerimise, territoriaalsete pretensioonide ja poliitikute venevastasuse tõttu. (Moskovski Komsomolets, 8.12)

Vene tolliprotseduuri muudatused on põhjustanud pikki järjekordi Vene-Eesti piiril. Samasugused probleemid tekkisid ka Venemaa-Soome piiril kuu aega tagasi. (Vladimir Kovalyev, The Moscow Times, 5.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian gross domestic product (GDP) grew by 4.9% in the third quarter of 2001 from the equivalent figure one year ago according to preliminary estimates, the national statistics office said. Estonia's economy grew by 5.0% in the second quarter of 2001 and by 5.8% in the first quarter. (Afp, 6.12)

Pihkva asekuberner Vladimir Blanki sõnul on Eesti firmad huvitatud laevandusest Pihkva ja Peipsi järvel. Blanki arvates muutusid Eesti ettevõtjad aktiivsemaks pärast Eest-Vene kokkuleppele laevanduse arendamisest allakirjutamist. Pihkva oblast on huvitatud koostööst Eesti firmadega. (IA Rosbalt, 5.12)

Soome Alma Media kontserni kuuluv Kauppalehti ostis USA majandusuudiste agentuurilt Telerate ülejäänud 15% BNSi aktsiatest, tõustes nii BNSi ainuomanikuks. "Selle ostuga viis Alma Media lõpule BNSi omandi konsolideerimise protsessi, mida meie peame oluliseks verstapostiks oma arengus. See konsolideerumine annab tugeva baasi meie tulevaseks arenguks," ütles BNSi juhatuse esimees George Shabad. (Interfax, 5.12)

Rootsi ajakirjandus

Kolm Balti mobiilsideoperaatorit - Läti Latvian Mobile Telephone (LMT), Eesti Estonian Mobile Telephone (EMT) ja Leedu Omnitel - on moodustanud alliansi Baltic Partnership for Better Communications, BPBC. LMT tegevdirektor Juris Binde ütles, et taoline liit mobiiltelefonide ettevõtete vahel on nii Euroopas kui ka maailmas ainulaadne. Ühtlasi esitas ta ka kutse ühinemiseks Skandinaavia mobiilioperaatoritele. (Juris Kaza, Dagens Industri, 6.12)

Norra ajakirjandus

Eesti majandus kasvas käesoleva aasta kolmandas kvartalis 4,9%. See on vähem kui eelnenud kvartalil ja analüütikud usuvad edasist langust vastavalt rahvusvahelistele konjunktuuridele. Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majanduskasv Eestis 7,3%. "Tähtsaim on see, et majandus kasvab siiski suhteliselt hästi," ütleb Hansapanga analüütik Urmas Riiel. (Reuters, Aftenposten, 7.12)

Soomes avastatud hullu lehma tõve juhtumi tagajärjel sulgeb Eesti oma piiri Soome liha impordile. Norra ja Rootsi ei rakenda veel mingeid meetmeid. (Henrik Width, Aftenposten, 8.12)

Soome ajakirjandus

Äripäeva iga-aastane nimekiri sajast edukaimast ettevõttest ei ole üllatuslik. Nimekirja eesotsas on juba traditsiooniliselt kütusetransiidiga seotud ettevõtted. Viie edukaima firma seast veab neli naftat Venemaalt Läände. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 7.12)

Soome naisettevõtjad suurendavad aktiivselt koostööd eestlastest partneritega. Naisettevõtjate tutvumisvisiit Eestisse näitas, et eestlased on andekad rõivadisainerid ning pakuvad konkurentsivõimelist alternatiivi ka muule äritegevusele. (Martti Rantanen, Taloussanomat, 4.12)

Eesti otsustas keelata loomaliha sisseveo Soomest viieks aastaks Soomes avastatud hullu lehma tõve tõttu. Ka Läti ja Leedu teatasid sisseveo keelust, kuid nende otsus kehtib vaid ajutiselt. Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärteli sõnul saadi soomlastelt kiiresti kinnitus selle kohta, et BSE-test osutus positiivseks. “Eesti seaduste kohaselt lõpetati loomalihatoodete sissevedu Soomest viieks aastaks, tühistades Soome impordiload veise ja loomaliha osal,” ütles Pärtel. (Turun Sanomat, 8.12)

Soome Toiduainetööstusliidu (Elintarviketeollisuusliitto) juhataja Lea Lastikka kahtleb, et Balti riikide kiire reageerimine tuleneb nende tahtest Brüsselile näidata, et ollakse kuulekad ELi kandidaatriigid. "Eestis ei ole ühtegi lihakombinaati, mis vastaks ELi nõuetele," ütles Lastikka. Lastikka sõnul ei ole Venemaa impordikeelul Soomele tähendust, kuna Soome loomaliha ei viida Venemaale. (Helsingin Sanomat, 9.12)

Läti ajakirjandus

Läti valitsus kiitis heaks uue Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. Uus leping vahetab välja senise, mille rakendamise peatas Läti pool tänavu suvel vastusammuna 2000. aasta alguses jõustunud Eesti tulumaksuseaduse muudatustele, mis kaotasid tulumaksu ettevõtete reinvesteeritud kasumilt. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 4.12)

Eesti-Soome firma Eurorail kavatseb ehitada Balti riikides transiidikoridori Skandinaavia ja Euroopa vahel, mis hetkel läbib vaid Rootsit ja Taanit. Projekti autorid ei kavatse alustada kohe ehitamisega, vaid leida esmalt investoreid, kes oleks huvitatud vedude transiidist Soome lahe alla rajatava tunneli kaudu. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 6.12)

Eestis algab 2002. aasta veebruarist väikeste piimatööstuste sulgemine, sest nad ei vasta ELi normidele. Tööstuste ja farmide kontroll algab uuest aastast, mis kindlasti toob endaga kaasa trahve ja ettekirjutusi. ELi nõuete täitmine tähendab piimatööstuste omanikele suuri kulutusi remondile ning on selge, et väikestel ettevõtetel pole selleks raha. Kui valitsus lükkaks kontrolli tähtaega edasi, oleks väikeettevõtjal võimalus kasutada SAPARDi abi, kuid valitsus pole seda siiani teinud. (Aleksandr Suits, Kirill Reznik-Martov, Biznes&Baltija, 7.12)

Varia

Uudisteagentuurid

Alkoholitootja Onistar on registreerinud mineraalvee Y2K, et mööda hiilida seaduse piirangutest kangete alkohoolsete jookide reklaamimisel. Nii kirjapildilt kui ka visuaalselt sarnaneb registreerimiseks esitatud etikett samanimelise viinaga, kirjutab Äripäev. Alkoholitootja Liviko taotleb viinaga sarnase kaubamärgi Viru Valge XYZXY registreerimist. (Interfax, 4.12)

Poola spetsialistid lõpetasid Hiiumaal alla kukkunud reisilennuki mustade kastide salvestiste deðifreerimise ning saatsid andmed koos kastidega tagasi Eestisse. Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja sõnul olid lennuki mustad kastid kõik lennuki pardaandmed korralikult salvestanud ning Eesti spetsialistid asuvad neid järgnevalt analüüsima. (Interfax, 6.12)

Jaanilinnas toimub kahepäevane Eesti-Vene konverents “Narva piirialade ühtse kultuuriruumi loomine” projekti raames. Narva linnavalitsuse pressisekretäri Tatjana Kudinova sõnul arutavad osalejad Eesti ja Vene piiriäärsete alade kultuurisideme säilitamise ja arendamise probleeme. Arutelu all on samuti kultuurifondi asutamine regiooni kultuuri toetamiseks. (RIA Novosti, 4.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Praegune põlvkond on täiesti unustanud Eesti helilooja Rudolf Tobiase (1873-1918). Kätte on jõudnud taasavastamise hetk, ning seda tänu 13. detsembril Champs-Elysée Teatris toimuvale kontserdile, kus Prantsuse rahvusorkestri poolt, Arvo Volmeri dirigeerimisel tuleb ettekandele Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine". (L'Express, 6.12)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel Berliini Kunstide Akadeemias avatud näitusest "10 aastat ehitust taasiseseisvunud Eestis." Eesti näitab Berliinile, et ka mujal leidub head arhitektuuri. Minimalistlik konstruktsioon, nõudlik materjalivalik, linnaehituse mõõdukus ja püsiv neomoderne esteetika iseloomustab eesti uut ehituskunsti, mis oletatava Saksamaa eeskuju kaugele selja taha jätnud on. Näitusel välja pandud trükitud klaasplaatidest, komplekssetest, lõigutud kuubikutest, laineliseks tehtud puust, metallist või looduslikust kivist fassaadid flirdivad pigem Hollandi ja Ðveitsi koolkondadega. Iseteadev lihtsus, mis lööb ka sellel tagasihoidlikul näitusel, peaks vaid suurendama sümpaatiat selle riigi vastu, mis nüüd asub arhitektuurisõprade reisisihtkohtade nimekirja alguses. (Christian Welzbacher, FAZ, 6.12)

Rootsi ajakirjandus

Eesti kirjanik Jaan Kross on viimaste aastate jooksul esile kerkinud kui Euroopa kirjanduse traditsioonide üks suurtest esindajatest. Krossi looming samastub tema rahva ajalooga ja kujuneb seeläbi valust, aga samas ka elujõust, julgusest ja rõõmust. Järgneb pikem Jaan Krossi ja tema loomingu tutvustus. (Christian Braw, Svenska Dagbladet, 6.12)

Varsti võivad selguda esimesed Estonia uppumise süü asjus peetava kohtuprotsessi tulemused. Mängus on sajad hüvitise miljonid. Kuid protsessi ähvardab külmutamine: Pariisi advokaadid ei ole enam nõus töötama tasuta ja ilma instruktsioonideta. (Tove Nandorf, Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet 6.12)

Soome ajakirjandus

Soome tööministeerium hakkab koolitama Eesti tööturuorganisatsioone ja valitsust kolmepoolseks koostööks tööturu läbirääkimistel. Eesmärgiks on organisatsioonide koostöö sobitamine ELi nõuetega. Soome tööministeeriumi projektijuht, Pekka Peltola usub, et kevadel käivituv projekt toob ka tulemusi, kuigi 18 kuud tundub lühikesena. (Mika Peltonen, Uutispäivä Demari, 5.12)

Ülevaade Pimedate ööde filmifestivali 5-aastasest ajaloost ning tänavusest programmist. 5. filmifestival algas üllatuslikult, kui puuhundi juhtimisel mindi tõrvikute saatel Tartu surnuaiale, sihtkohaks kunagise filmimehe Johannes Pääsukese haud. "Nii tahame tuua esile minevikku ja meenutada tihti üksikuteks huntideks jäänud filmimeistreid," ütles festivali programmijuht Tiina Lokk. (Pasi Nyssönen, Kaleva, 4.12)

Keskaegne Tallinn pürib Põhjala jõulupealinna mainele. Lumises ehtes igivana kesklinn on pärit justkui muinasjuturaamatust. Sel aastal on Tallinna Raekoja platsil jõululaat, kuhu kindlasti tasub minna, kuna turu õhustik on midagi hoopis muud kui uhketes kaubamajades või Kadaka turul. Jõululaadal on ainult rõõmsad ja abivalmis müüjad. Hinnad on odavamad kui kauplustes. Ja siin ei ole Made in China silte. Kõik müüdav on eesti käsitöö, see kuulus, mille üle vennasrahvas on põhjendatult uhke. (Tiina Vahtera, Ilta-Sanomat, 4.12)

Suvine turismihooaeg lõpeb talveks soomlaste poolt armastatud puhkusesaarel. Saaremaa on soomlaste jaoks kujunenud omamoodi kaubamärgiks. Suurema tuntuse on saar saanud soomlaste seas populaarse Georg Otsa laulu “Saaremaa valss” kaudu. Soomlased on Saaremaal ostnud 10-20 korda rohkem suvilaid, kui Mandri-Eestis. Kuigi saarele korraldatakse ka hulgaliselt ekskursioone, õnnestub reisimine seal ka omapäi. Ainuüksi Kuressaare on vaatamisväärsus, millega jalgsi tutvumiseks paar mõnusat päeva mööda võib saata. Külastajaid köidab mitmekesine ja ainulaadne loodus, linna suurimaks vaatamisväärsuseks on Piiskopilinnus. Saaremaad peetakse turvalisemaks kui Mandri-Eestit. Kohalik saarlane ütles, et lühikeseks ajaks kodunt lahkudes ei pea isegi ust lukustama. (Jaakko Asikainen, Uutispäivä Demari, 3.12)

Tallinna linn saatis iga linlase koju infovoldiku, mis annab nõu, kuidas lumistel ja libedatel tänavatel kõndida. Selle asemel, et linn oleks hankinud sahkasid ja labidaid, lahendati probleem voldikuid trükkides. Üks ajaleht viskas nalja, et järgmiseks võiks linn soovitada inimestel kodunt väljudes müts pähe panna. Teede ja tänavate korrashoidu ei saa Helsingiga isegi võrrelda. Artikli autor ei mäleta, et oleks näinud Tallinnas lumesahka või isegi lumelabidat. Ka kruusa ei tunta. Kommunaalameti juht Ain Valdmanni sõnul saadi kampaania idee Helsingist, kes on juba kaua valgustanud elanikke kõigile infolehti jagades. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 6.12)

Leedu ajakirjandus

Seoses Walesi Prints Charlesi visiidiga Eestisse, Lätti ja Leetu tunnevad leedulased heameelt selle üle, et neil õnnestus külaskäigu ajal hoiduda intsidentidest, nagu neid tuli ette Lätis ja Eestis. Eestis ei suvatsenud kuuest kutsutud eesti noorest staarist pooled ilmuda printsi pidulikule õhtusöögile: Carmen Kass, Tanel Padar ja Eda-Ines Etti; viimased kaks olevat eelneval õhtul osalenud kärarikkal peol. (Respublika, 7.11)