Nädal välismeedias: 26. november - 2. detsember 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT
Laienemine

Uudisteagentuurid

Baltic cabinet ministers said they hope the EU schedule will be kept with a conclusion to membership negotiations in late 2002 and entry in 2004. Attending a Vienna conference on the Baltic and the EU, Estonian Finance Minister Siim Kallas said he was satisfied that the easier chapters of membership negotiations had already been dealt with. The main tasks for his country still to be faced were budget discipline, environment questions and improvements in administration. Estonian Economics Minister Henrik Hololei appealed to the EU countries not to delay the negotiations. (Dpa, 26.11)

Estonia completed talks in Brussels on competition policy. "It is very important that in competition policy, which is one of the core elements of the internal market, Estonia's progress is good and the main principles of community anti-trust and state aid rules have been adopted and implemented with satisfactory record," Estonia's chief negotiator Alar Streimann said. (Afp, 28.11)

Latvia's PM Andris Berzinsh suggested the Baltic States hold national votes on joining the EU on August 23, 2003 - a symbolic date linked to the start of their long Soviet occupation. The Balts bitterly remember the Molotov-Ribbentrop Pact of August 23, 1939, which was signed in secret by Nazi Germany and the Soviet Union and carved up eastern Europe. "There cannot be a better date for the votes," Berzinð told. (Reuters; Afp, 28.11)

Lithuania has closed negotiations on another three chapters in EU membership talks, increasing the total number of completed chapters to 21. Lithuania completed negotiations on the free movement of persons, customs union and competition. (Reuters; Afp, 28.11)

Hungary firmed up its status as star pupil among ex-communist states aiming to join the EU when it wrapped up negotiations in the field of police co-operation, border controls and fighting terrorism. (Reuters, 28.11)

The Polish and Czech PMs said they wanted to speed up negotiations with the EU to ensure they could join the 15-nation bloc in 2004. "We have discussed speeding up negotiations to complete them next year so our countries join the EU in 2004," Polish PM Leszek Miller said. (Afp, 30.11)

European personalities were unanimous at a weekend seminar that there will be no enlargement of the EU without Poland. An early enlargement of the Union would more likely be prevented by internal problems of the EU than by the candidates. The date of the enlargement depended on two factors. They were the adaptation of EU headquarters in Brussels to the new requirements, and the progress of Poland. The conference included British publisher Lord George Weidenfeld, Polish philospoher Krzysztof Michalski and former advisor to Czech president Vaclav Havel, Karl Schwarzenberg. (Dpa, 26.11)

EU Agriculture Commissioner Franz Fischler rapped membership hopeful Slovakia for dragging its feet on farm sector reforms and said the country should waste no more time. Fischler also said the EU was not planning to immediately begin paying subsidies under its Common Agricultural Policy at full EU levels to new members' farmers because this would hinder the completion of reforms in the sector. (Reuters, 29.11)

Candidates for EU membership will benefit financially from adopting the bloc's strict environmental protection rules despite the high costs involved, an EU study showed. The report said those states could save at least 130 billion euros, and probably much more, in the period to 2020 by upgrading their laws to EU standards. The study, carried out by the EC, said the candidates, mostly in eastern and central Europe, would need to find about 120 billion euros to meet EU pollution standards. (Reuters, 27.11)

Countries currently negotiating to join the EU are poorly prepared to handle aid funds meant to improve their economies, the president of the EU's committee of regions Jos Chabert said. (Afp, 26.11)

Austrian President Thomas Klestil said the enlargement of the EU was the most important project on the continent since 1945. It was too important "to be left to the timid, disappointed, and supporters of a world of yesterday", he said. “Especially we Austrians can win, if in the Danube region east of us there is a zone of peace, security, stability and affluence, and a joint economic region with the same rules." (Dpa, 27.11)

Saksmaa suursaadik Moskvas Ernst-Jörg von Studnitz ei välista tulevikuperspektiivis “Venemaa täielikku liikmelisust ELis”. Kuid hetkel on sellest veel

vara rääkida. Von Studnitzi arvates saab Venemaa ELiga liitumisest rääkida kolme aasta pärast, kui ELi elanikkonna moodustab 450 mln inimest. (Interfax, 26.11)

EK alustab ELi ja Leedu põllumajandus-koostöö programmi rahastamist, mille raames eraldab EL Leedule igal aastal 30 mln euro ulatuses rahalist abi. (RIA Novosti, 30.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa välisminister Hubert Védrine’i avaldus ELi kandidaatriikide valmisoleku kohta on laienemise kaardid segi paisanud. Nüüd on ka Günter Verheugen kinnitanud, et "suletud peatükkide arv ei näita praeguses staadiumis midagi”, ning see tähendab, et iga kandidaatriik võib edasi liikuda omas tempos. Suletud peatükid näitavad vaid acquis communautaire siseriiklikesse seadustikesse sisseviimist. Tõeline probleem on aga administratiivse suutlikkusega, ning praeguses punktis ei ole ühegi kandidaatriigi õigusmehhanismid vastavuses ELi normidega. (Pierre Bocev, Le Figaro, 30.11)

Pärast Prantsusmaa välisministri poolt lendulastud lauset, et ka Bulgaaria ja Rumeenia peaks olema kaasatud järgmisse ELi laienemisringi, tõstavad kiiremini arenenud kandidaatriigid mässu. "Läbirääkimiste algusest peale on meile korrutatud, kuivõrd EL on mures meie konkurentsivõime pärast uniooni siseturul," tormitses Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves, "kuid nüüd, kui meie oleme konkurentsivõimelised, tahab EL üleminekuperioodi." “Üldine arvamus on, et praegune läbirääkimiste aeglane tempo ei ole tingitud Luksemburgi grupi riikide võimetusest läbirääkimisi pidada, vaid sellest, et teine pool ei ole võimeline ühispositsioonides kokku leppima,” ütles minister Ilves ELi kandidaatriikide välisministrite kohtumisel Küprosel. (Stéphane Kovacs, Le Figaro, 30.11)

Kõik ELi kandidaatriigid peavad tegema tõsiseid jõupingutusi, et parandada oma innovatsioonipoliitikat. Sellisele järeldusele jõuti EK poolt kuues kandidaatriigis läbi viidud uurimuses. Innovatsiooni juhtimine on peaaegu olematu. Üldiselt tähendab see seda, et ELi kandidaatriikides on kõrgtehnoloogia vallas puudu kvalifitseeritud personalist. Eesti Infotehnoloogia Seltsi andmetel oleks nimetatud sektoril ajavahemikus 2000-2002. a. vaja 1200 koolitatud inimest, ning kõik teised majandussektorid vajavad lisaks 12 000 IT spetsialisti. See on muidugi eesmärk, mida on raske täita, kuna valitsuse poolt avatud IT kolledþ koolitab aastas vaid 200 tudengit. Nii et need, kes kardavad ajude äravoolu Ida-Euroopa riikidest Läände, võivad olla muretud. Nendel riikidel on veel endil kaua aega kvalifitseeritud tööjõule rohkelt tööpakkumisi. (Annie Kahn, Le Monde Economiè, 27.11)

Kümne, peamiselt põllumajandusliku ja mitte eriti heal järjel oleva riigi integreerimine ELi põhjustab ELi eelarve lõhkimineku. Kui jagada raha praeguste reeglite järgi, viib see regionaalfondist raha saamise nivoo nii madalale, et seda saaks eranditult ainult uued liikmed. Teisest küljest valitseb oht, et uued liikmesriigid ei tule toime raskustega, mis tekivad ELi massiliste finantseeringute absorbeerimisel. Tuleval kevadel toimuvad läbirääkimised perioodiks 2004-2006 kehtestatavate üleminekuperioodide kohta peatükkides, mis on laienemisel kõige delikaatsemad (põllumajandus, struktuurfondid ning finants- ja eelarvesätted), ning need annavad meile eelpildi vaidluste kohta, mis järgnevad 2006-2013. a. eelarve läbirääkimistel. (Françoise Pons, Le Figaro, 26.11)

Kuigi 15 liikmesriigi nõukogu on ametlikult kinnitanud ELi avanemise endistele idabloki riikidele, illustreerib see tegelikult Brüsseli kasvavat võimu riikide üle, mida ta esindab: Berliini müüri langemisest alates on EK tõstatanud laienemise teema kõigil ELi tippkohtumistel, algatanud mitmeid kaasfinantseerimis-mehhanisme kandidaatriikidega, ja määranud hiljuti laienemise kalendri, millega liikmesriigid ei oleks ilma EK kui vahekohtunikuta kuidagi hakkama saanud. Ning põhjusega. Liikmesriikidele on laienemine küll möödapääsmatu ajalookäik, kuid sellega kaasnevad pööraselt suured kulutused. EK, kes on nendest finantskohustustest vaba, on loomulikult paremas positsioonis, sundimaks riikide valitsusi läbi viima reforme, mida kõik toetavad küll pikas perspektiivis, kuid mida ükski poliitik ei tahaks oma valijatele esitada homme hommikul. (Bérengère Mathieu de Heaulme, Le Figaro, 26.11)

Saksamaa ajakirjandus

Ikka ja jälle viidatakse sellele, et erinevused ELi liikmes- ja kandidaatriikide heaolutasemete vahel pole kunagi olnud nii suured kui uniooni seekordse laienemise eel. Vaatamata kohati välkkiirele majanduskasvule Ida-Euroopa riikides, pole heaolutaseme osas 90ndate aastate lõpus suurt midagi muutunud. Sellest tingitult peab EL pika üleminekuajaga arvestama. Lemmikteemaks on kujunenud niigi üleliia ELi rahastava Saksamaa positsioon. Uniooni idalaienemise korral hakkaks Saksamaa ELi kassasse topelt nii palju raha maksma, kui praegu. Teiseks suureks mureks on, et uniooni laienemine võib euro rahale kahju tekitada. EK märgib oma hiljutises eduraportis, et ELi kandidaatriikide üleminek eurole välistatakse pikaks ajaks. Alles mõni aeg pärast ELi liikmeks saamist peaksid need riigid euroga liitumiseks valmis olema - vähemalt Maastrichti tingimused peavad täidetud olema. Millist sundust see endaga kaasa toob, teavad ELi kandidaatriigid hästi. Tasub vaid vaadata Saksamaa suuri pingutusi 2002. a. eelarvedefitsiidi hoidmisel alla 3% taseme. (Andreas Middel, Die Welt, 26.11)

Prantsusmaa välisminister Hubert Védrine tegi ettepaneku kõik 12 ELiga läbirääkimisi pidavat kandidaatriiki ühekorraga liitu vastu võtta. Védrine ütles otsekoheselt välja, mida igaüks teab, kuid pole seni julgenud öelda - oletatavas ELiga liitujate põhigrupis pole tegelikult veel ükski riik liitumiseks päris valmis. Védrine'i märkus ei tulnud kui välk selgest taevast. Juba juunis toimunud ELi Göteborgi tippkohtumisel tegid Prantsusmaa ja Suurbritannia valitsusjuhid juttu "Big Big Bangist", mille järgi kõik ELiga läbirääkimisi pidavad kandidaatriigid, Türgi välja arvatud, üheaegselt uniooni vastu võetaks. Védrine'i ettepanekust saab teha järelduse, et ELi laienemine võib edasi lükkuda. Ainult nii saaksid Rumeenia ja Bulgaaria, kuid ka teised mahajäänumad kandidaatriigid oma ülesannete täitmiseks aega võita. Samuti sobiks see ka praeguste ELi liikmesriikide kontseptiga - Prantsusmaa soov kindlustada endale agraartoetused, Hispaania lootus rahasüsti saamiseks oma nõrgemalt arenenud piirkondadele, Saksamaa kui ELi peamise rahastaja rolli vähendamine. ELi laienemisvoliniku Günter Verheugeni sõnul pole mingit vahet, kas ELi võetakse esialgu vastu vaid 6 riiki, kellega 1998. a. läbirääkimisi alustati, või otsustatakse suure laienemise kasuks, millisel juhul ka Leedu, Läti, Slovakkia ja Malta laienemisringi kuuluksid. Majanduslikult ja rahaliselt oleks nii üks kui teine variant EKle vastuvõetav. Kas EList saab lihtsalt üks 27-liikmeline, lähitulevikus ehk isegi 35-liikmeline vabakaubandustsoon, mis suudab vaid poliitilist katust, mitte aga ühist “maja” pakkuda? Niisuguse küsimuse peavad endale esitama ELi liikmesriikide valitsusjuhid, mitte ehk veel Laekenis, aga siiski õige pea. (Helmut Bünder, Hajo Friedrich, FAZ, 26.11)

Austria ajakirjandus

Intervjuu Austria valitsuse eriesindaja ELi laienemisküsimustes Erhard Busekiga ELi laienemisest. Küsimusele Poola kohta, kes ELi laienemisprotsessis mahajääjate hulka kuulub, kuid keda poliitilisest vaatenurgast kindlasti esimeses laienemisvoorus näha soovitakse, vastab Busek: "Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder on see, kelle arust Poola peab ELiga esimeses grupis liituma, teised ELi liikmesriikide valitsusjuhid nii ei arva. Sõltub sellest, kui palju suudab Poola uus valitsus riiki järele aidata." Buseki sõnul eksisteerib aga hoopis teine probleem, kui seda on kandidaatriikide ELiga liitumiseks valmis või mitte valmis olek - teada pole, kui kiiresti suudab EL ise oma siseprobleemid lahendada, eriti põllumajanduse küsimustes. Küsimusele, kas Busek usub ELi laienemisse 2004. a., vastab viimane: "Kui see peaks juhtuma ka 2005. või 2006. a., ei kukuks maailm veel kokku. Palju arukam oleks, kui kõik küsimused oleksid hästi läbi arutatud ning ELi sisereeglid kehtiksid.” (Friederike Leibl, Die Presse, 26.11)

Artikkel Viinis peetud konverentsist teemal "Balti riigid, Austria ja ELi laienemine", kus osalesid ministrid, parlamendiliikmed ning teadlased Eestist, Lätist ja Leedust. Kolm Balti riiki said EKlt oma seniste ELi liikmeks saamiseks tehtud ettevalmistuste eest häid hindeid, kuigi kõik need riigid peavad veel nii mõnestki raskest läbirääkimispeatükist ennast läbi närima. Küsimusele, miks kolmel Balti riigil ei ole ühist läbirääkimisplatvormi, vaid igaüks marsib omapead Brüsselisse, ei osanud ei Tallinna, Riia ega Vilniuse esindajad üheselt vastata. "Me teeme teistes valdkondades tihedat koostööd," selgitas rahvusvaheliselt populaarne Eesti ekspresident Lennart Meri. Veel läbirääkimisi vajavad rasked peatükid ei tekita Läti välisminister Indulis Berzinði arust probleeme: "Me oleme väikeriigid, mistõttu meil on lihtsam vajalikke reforme läbi viia." Brüsselilt ootavad Leedu ja Läti pealäbirääkijad Petras Austrevicius ja Andris Kesteris eelkõige "rohkem paindlikkust". (Die Presse, 27.11)

ELi tõlkekulud ulatusid möödunud aastal 686 mln euroni. Uniooni laienemise järel saab praeguse 11 ametikeele asemel neid vähemalt 18 olema. "Ka pärast ELi laienemist peab iga keel kaitstud olema," nõuab Alalise Esinduse EK juures Viinis tõlketeenistuse juht Ulrike Einspieler. Põhjendus: kõik EK poolt välja antud määrused kehtivad ELi kodanikele, mistõttu peab igal kodanikul olema võimalus neid omas emakeeles lugeda. "Kindlasti on kiirem ja odavam, kui kodanikud suudaksid oma küsimusi ja kaebusi inglise keeles esitada," teab Einspieler. Tema arvates peaks seniajani unustusse jäänud ELi kandidaatriikide keeli praegustes ELi liikmesriikides rohkem õpetama hakatama. (Die Presse, 28.11)

Taani ajakirjandus

See on müüt, et ELi idalaienemine läheb maksma terve varanduse. Vastupidi - tegelikult on tegemist hea võimalusega, väidab ELi laienemisvolinik Günter Verheugen. Artiklis selgitab Verheugen strateegiat, kuidas 2004. a. ELiga 10 uut riiki liita. "Kui me aeglustame liitumisprotsessi, siis on see kindlaks ohuks, et aken võib varsti sulguda. Sel juhul saavad kandidaatriikide euroskeptikud tõeliselt tuule purjedesse," ütles Verheugen. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 23.11)

Soome ajakirjandus

Kes julgeb öelda “ei” ELi laienemisele? Uniooni ei suudeta võtta uusi liikmeid ohustamata "maja", mida on viiekümne aasta jooksul ehitatud. Kandidaatriigid ei suuda täita liikmelisuse nõudeid. Juba Soome, Rootsi ja Austria liitumine aeglustas ELi masinavärki ja tugevdas brittide leeri. Ainult Prantsusmaa oleks võinud laienemisest rääkides poliitilist korrektsust eirata, kuid kuna Saksamaa tahab ELis oma naabreid näha ning Põhja-Euroopa riigid peavad paremaks "pehmet" uniooni, pole Prantsusmaal toetajaid. Kuidas finantseeritakse 25-liikmelist liitu? Laienemise kõverloogika on kõigile teada: EL on suundumas võimsa vabakaubandus piirkonna poole, millel on kuue liikmesriigi tarbeks loodud institutsioonid ja mida on tulevikus praktiliselt võimatu hallata. Üheks lahenduseks oleks kahel eri kiirusel edenev Euroopa. Tundub, et keegi ei ole valmis ütlema “ei” laienemisele. Justkui kõik oleksid leppinud sellega, et unioon libiseb vabakaubandusala suunas. (Arnaud Leparmentier, Kaleva, 27.11)

Läti peaminister Andris Berzinð ütles Riias ELi teemalist konverentsi avades, et ELi liitumisreferendum korraldatakse Balti riikides ühel ajal, s.o. 23. augustil 2003. (Helsingin Sanomat, 29.11)

Kokkuvõte SAKi (Suomen Ammattiyhdistysten Keskusliitto) juhatuse aseesimehe Pekka Ahmavaara peetud kõnest. Soome liikmelisus ELis on Ahmavaara sõnul järjekindel osa SAKi rahvusvahelisest poliitikast. ELi liikmena võidakse Ahmavaara kohaselt paremini kaitsta kogu riigi ja AÜ liikmeskonna tervikhuve ning mõjutada ülemaailmselt ka Soomele suunatud rahvusvahelisi muutusi. Ahmavaara peab ELi laienemist tähtsaks. ELi laienemises näeme rohkem võimalusi kui ohte. Kuigi lühemas perspektiivis esineb probleeme ja tuleb lisakulutusi teha, siis targalt tegutsedes toob Läänemere majanduspiirkonna ühisturu avamine lisa töökohti ja heaolu ka Soome. Eelduseks on siiski see, et uued liikmesriigid suudavad täita liikmelisuse tingimused ka töö- ja sotsiaalseadusandluse alal. (Pekka Ahmavaara, Kansan Uutiset, 29.11)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Italian PM Silvio Berlusconi said the introduction of the euro would turn out to be a "catastrophe" for those countries that opted out of the single European currency. Berlusconi also said he favoured the idea of a single European constitution. "The citizens of our countries already share the same economic constitution. A European constitution would be only the seal confirming our people's membership of a common political family," Berlusconi said. (Reuters, 26.11)

The EC came out strongly in favour of harmonising EU laws and penalties on racist and xenophobic crimes, saying "a strong signal" was needed "to those contemplating committing this type of offence." "No country of the EU is immune from the phenomenon of racism," said Justice and Home Affairs Commissioner Antonio Vitorino. "Although positive developments have occurred, there are still grounds for concern”. (Afp, 28.11)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi eesistujamaa Belgia andis välja raporti, mis on Laekenis toimuva tippkohtumise deklaratsiooni projektiks. Raportis tehakse ettepanek valida EK president otsevalimistel, samuti muuta ELi Ministrite Nõukogu EP teiseks kojaks. Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Prantsusmaa president Jacques Chirac on raportis pettunud, nähes selles Saksamaa föderaalset lähenemist ELi integratsioonile tulevikus. Raport märgib ka ELi suurema rolli vajadust maailmaareenil, eriti pärast 11. septembri sündmusi. (Yves Clarisse, Gareth Jones, The Guardian, 30.11)

ELi eesistujamaa Belgia leiab oma raportis "Euroopa Liidu tulevik”, et EL põeb identiteedikriisi, lõhe rahva ja Brüsseli ametnike vahel kasvab. Vastavalt raportile on ELi kodanikud arvamusel, et unioon tegeleb oluliste asjadega liiga vähe ning pühendub küsimustele, millega võiksid liikmesriikide valitsused ja parlamendid tegeleda. Samuti leiab rahvas, et liiga paljusid asju otsustatakse suletud uste taga. Raportis on ka kirjas, et Euroopa peab rohkem reforme läbi viima. (Philip Webster, Peter Riddell, The Times, 30.11)

Suurbritannia peaminister Tony Blair teatas, et ELiga peatselt liituvatele Ida-Euroopa kandidaat-riikide kodanikele peaks võimaldatama Suurbritannias töötamine pärast 2006. a. Senini on Rootsi, Iirimaa, Taani ja Holland teatanud, et nad lubavad kandidaatriikide kodanikke enda tööturgudele pärast ELi liimesriigi staatuse saamist. (Stephen Castle, Andrew Grice, The Independent, 27.11)

Belgia ajakirjandus

Belgia peaminister Guy Verhofstadt viibib Laekeni tippkohtumise eelsel ringreisil ELi liikmesriikide pealinnades. Saksamaa kantsler Gerhard Schröder avaldas kohtumisel eesistujamaa peaministrile 100%list toetust, kuigi tema sõnul on “teha veel väga palju”. Valitsusjuhtide sõnul keskendutakse Laekeni tippkohtumisel eelkõige ELi probleemidele, kuigi tähelepanuta ei jäeta ka Afganistani küsimust. (Martine Dubuisson, Le Soir, 30.11; 27.11)

Taani ajakirjandus

Taani mitmed parteid kasutasid valimiskampaanias häälte võitmiseks peamise teemana sisserändajate probleemi, rikkudes sellega sõjajärgse demokraatliku Euroopa vaikivat kokkulepet, mille järgi valimiste võitmiseks ei tohi kasutada rahvastiku nahavärvist või religioonist tekitatud problemaatikat. Sellise natsionalistliku ja kohati isegi rassistliku alatooniga võitlus on pinnuks silmas ülejäänud Euroopale ja Taanit ohustab isolatsiooni jäämine. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 27.11)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi justiitsminister Thomas Bodström teatas, et Rootsi ei kavatse nõustuda seadustega, mis rikuvad inimlikke vabadusi ja õigusi või ohustavad õiguskindlust. Debatt tõusetus seoses eelseisva ELi justiits- ja siseministrite kohtumisega, kus kavatsetakse vastu võtta liikmesriikide ühised vahistamisdirektiivid ja leida ühine definitsioon sõnale “terrorist”. Bodström lubas, et kui kohtumisel rahuldava sõnastuseni ei jõuta, siis kokkulepet ei järgne. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 1.12)

Soome ajakirjandus

Briti peaminister Tony Blair on teinud oma esinemistega selgeks, et ta tahab rahva vastuseisule vaatamata Suurbritanniat uniooni tuumikusse viia. Tema neljas esinemine oli tugev ja otsekohene seisukohavõtt, mis ei jätnud ruumi kahtlustele: kui see sõltuks Blairist, oleks Suurbritannia eesmärgiks EMU ja ühisrahale üleminek. Juhtkirjas märgitakse, et auahne Blair tahab saada ELi juhtgruppi, et kasutada mõjuvõimu, mis Suurbritanniale saab osaks tänu tema suurusele. Blair on üritanud tugevdada riigi positsiooni, asetudes USA kõrvale terrorismivastases võitluses, kuid siiski on ta põhifakte teadev realistlik poliitik: EL on majandusrõhuga organisatsioon ning ühisrahast välja jääv riik ei kuulu tuumikusse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 27.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Rootsi ajakirjandus

Rootsi välisminister Anna Lindh väljendas valitsuse pahameelt USA president George Bushi otsuse üle terrorismis kahtlustatavad isikud sõjatribunali ette tuua. President Bushi otsuse detaile ei ole veel teada, kuid sellest hoolimata on otsus saanud juba suure rahvusvahelise kriitika osaliseks. (TT, Svenska Dagbladet, 27.11)

EMU, Majanduspoliitika

Rootsi ajakirjandus

EMU-küsimuses on mitmeid sarnasusi Suurbritannia PM Tony Blairi ja Rootsi PM Göran Perssoni vahel. Mõlema parteid on öelnud põhimõttelise "jah" EMU liikmelisusele. Kuid mõlemal on ka sarnane probleem: rahva negatiivne häälestatus EMU suhtes. Selleks, et tulevasel rahvahääletusel hääletataks EMU liikmelisuse poolt, üritavad mõlemad rahvast järk-järgult veenda EMUga liitumise kasulikkuses. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 26.11)

Norra ajakirjandus

2004. a. avab Norra uksed töövõtjatele ELi uutest liikmesriikidest, kes saavad ELiga liitumisel ühtlasi ka EEA piirkonna liikmeteks. Samas aga leiavad eksperdid, et ooteaeg on ikkagi liiga pikk, kuna Norra majandus lausa "karjub" uue tööjõu järele. Suur osa ELi liikmesriikidest soovivad nimetatud valdkonnas 2-5 aastast üleminekuperioodi, et takistada odava tööjõu tormijooksu näiteks Poolast või Ungarist. Norra ei ole selles suhtes mingeid tingimusi seadnud. Juba tänasel päeval on Norra suures osas sõltuv välismaisest tööjõust. Järjest väheneva sündide arvuga muutub olukord ilmselt juba lähima 10 a. jooksul veelgi raskemaks. ELi ja EEA laienemine on seega suurepäraseks võimaluseks kindlustada elanikkonna heaolu ja toetada tulevasi Norra pensionäre välismaise tööjõu abiga. (Gunnar Johnsen, Aftenposten, 2.12)

JULGEOLEK

NATO Secretary General George Robertson: "Estonia is an excellent candidate for membership in the alliance and Baltic officials have good reason to be optimistic but need to stay focused.” Ap, 29.11

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General George Robertson made a one-day visit to Estonia to discuss the Baltic country's bid to join the military alliance. Robertson met with Estonian President Arnold Rüütel, PM Mart Laar, Defence Minister Jüri Luik and other leaders to review the Baltic state's preparations for joining NATO. "Robertson's visit is an indication that NATO enlargement is still on the agenda following the September 11 terrorist attacks in the US," a foreign ministry spokesman said. (Afp, 28.11)

George Robertson expressed concern over tepid public support in Estonia for the Baltic State’s bid for membership in the US-led alliance. "It's to be welcomed that the percentage of supporters is above 50%, but it seems it has fallen over the past year," Robertson said. "It is important for people to understand that NATO membership is not a privilege, a gift or a prize, but a huge responsibility which sometimes can be hard burden," he said. (Afp, 28.11)

Despite improving relations between NATO and Russia the enlargement of the military alliance is needed to ensure stability in Europe, NATO Secretary General George Robertson said. Moreover, NATO enlargement would be beneficial to Russia, as it would create "a more stable set of neighbours as the enlargement in Poland, Czech Republic and Hungary produced a new area of stability in Europe," Robertson told during his visit to Estonia. Robertson said Russian President Vladimir Putin had told him during a visit to Russia that Russian-Polish relations were at an "historic high", having rebounded from Moscow's anger over the three former Soviet satellites joining NATO in 1999. "Russia would gain very much if it was the case that invitations would be issued to any or all of the nine applicant countries," he said. (Afp, 29.11)

Czech President Vaèlav Havel said he opposed any attempt to integrate Russia into NATO, warning it would hurt the alliance's identity and turn it into a new "boundless" institution such as the UN. In an address to the Czech Senate, Havel said the alliance should act with self-restraint and caution before radically upgrading co-operation with its former Cold War foe. "The alliance cannot casually offer membership to somebody, with whom it has at the moment harmonic relations," Havel said, adding that he was referring to planned tighter co-operation between Russia and the alliance and recent British proposals. (Reuters, 27.11)

Venemaa ja NATO on alliansi laienemise suhtes endiselt eri meelt, tõdes Moskvas asuva NATO teabekeskuse juht Rolf Welberts. Ta märkis, et NATO peasekretär George Robertson üritas hiljuti Moskvas käies veenda Vene juhtkonda alliansi laienemise ohutuses. Alliansi esindaja Venemaal kinnitas kindlasõnaliselt, et "organisatsiooni laienemine toimub". Millised riigid aga kutse ühinemiseks saavad, pole Welbertsi sõnul veel teada. (Interfax, 26.11)

NATO kõrge ametniku arvates on veel liiga vara ennustada NATO-Venemaa suhete vormi ja iseloomu üle. Alliansi esindaja rõhutas, et igal juhul ei ole kõne all Venemaa vetoõigus NATO otsuste vastuvõtmisel. Esindaja sõnul otsustavad alliansi liitlased, mida nad on valmis Venemaaga arutama ja millistel tingimustel. (RIA Novosti, 29.11)

Venemaa kaitsejõudude peastaabi esindaja kindralkolonel Juri Balujevski sõnul ei peeta Venemaa liitumist NATOga otstarbekaks. Kindrali arvates on Venemaa iseseisev riik ja on võimeline ise lahendama sõjalise ja rahvusliku julgeoleku probleeme. (Interfax, 30.11)

Poola rahvusliku julgeoleku büroo direktor Marek Siweci sõnul toetab Poola Venemaa ja NATO kontaktide laienemist ja peab suhete vormi “19+1” efektiivseks. Siweci sõnul võib Venemaa ja NATO suhete arenemine olla Poolale kasulik, Siweci arvates on Poola huvitatud dialoogist Venemaaga, sh ka NATO raames. (Interfax, RIA Novosti, 26.11)

Läti president Vaira Vike-Freiberga ja tema Rumeenia kolleeg Ion Iliescu kinnitasid oma riikide välispoliitiliste eesmärkide kokkulangevust, mõlemad soovivad astuda ELi ja NATOsse. Vike-Freiberga märkis, et Rumeeniat ja Lätit ühendab stabiilne tulevik ühtses Euroopas, ent riike ühendab ka minevik ning soov kaitsta saavutatud vabadust, demokraatiat, põhilisi inimõigusi ja turumajandust. Läti president avaldas lootust, et juba lähitulevikus saavad Lätist ja Rumeeniast võrdsed partnerid nii ELis kui NATOs. (Interfax, 28.11)

The Latvian government has decided to build a new radar that will be integrated into NATO systems near the eastern city of Rezekne, not far from the border with Russia. The radar is expected to be linked to similar NATO systems, and is part of efforts by the NATO candidate-country to show that it can contribute to the military alliance's security. (Afp, 28.11; RIA Novosti, 29.11)

USA ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertson rõhutas visiidil Venemaale, et NATO kavatseb laieneda järgmisel aastal, kutsudes tõenäoliselt liituma Eestit, Lätit ja Leedut. Venemaa president Vladimir Putin on olnud jõuliselt kolme Balti riigi NATOga liitumise vastu. Kuid viimastel nädalatel on ta teinud vihjeid, et sellest vastuseisust võidakse loobuda, kui Venemaale antaks alliansis suurem roll. (Michael Wines, The New York Times, 24.11)

Uued suunad NATOs võivad pehmendada Venemaa vastuolu alliansi laienemise osas Balti riikidesse. Ka Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et kui Venemaa suhted NATOga paraneksid märkimisväärselt, hajuksid ka Moskva huvid alliansi laienemise suhtes. (The New York Times, 28.11)

Kas Crawfordis toimunud Putini ja Bushi kohtumine oli Jalta või Malta korduseks? Küsimus seisneb nüüd selles, kas uue Bushi-Putini suhtega kaasneb Euro-Atlantilise ruumi edasine laienemine ning sellesse postsovjetliku Venemaa pika-ajaline sissesulatamine; või kas terrorismivastase kampaaniaga ollakse sedavõrd hõivatud, et selletõttu nõrgeneb NATO poliitiline sidusus. Hiljuti Suurbritannia poolt tehtud ettepanek kutsub üles looma täiesti uut institutsiooni - Vene-Põhja-Atlandi Nõukogu -, kus Venemaa ning praegused 19 NATO liikmesriiki arutaksid võimalikke ühiseid julgeolekualaseid küsimusi. Selline nõukogu tuleks kokku regulaarselt ning oleks võrdne oma staatuselt eksisteeriva Põhja-Atlandi Nõukoguga. Venemaast saaks de facto osaline NATO poliitilistel nõupidamistel, mille tulemusel muutuks allianss OSCE-laadseks organisatsiooniks. Möödunud aastakümnete õppetunnid näitavad, et Venemaa kaasamine peaks toimuma pikaajalise strateegia põhimõttel. (Zbigniew Brzezinski, The Wall Street Journal, 28.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel NATO peasekretär George Robertsoni visiidist Eestisse. On mõistetav, et Eesti näeb NATO soojenevates suhetes Moskvaga ohtu laienemisele. Robertson pakkus Venemaal olles president Vladimir Putinile olulist rolli alliansis, seda isegi juhul, kui Venemaa ei taotle NATO-liikmelisust. NATO on puhtalt sõjaliselt funktsioonilt üle minemas laiemale julgeoleku funktsioonile. Putin aga püüab taastada Venemaa kohta rahvusvahelisel areenil. Selle saavutamiseks vajab ta tugevat majandust ning reformitud sõjalisi jõude. Üks NATO diplomaat sõnas: "Iroonilisel moel vajame me mõlemad teineteist. Kuid me peame olema väga ettevaatlikud. See värske suhe võib liigse tormakuse juures kiiresti puruneda”. Vene kaitsepoliitika eksperdid on skeptilised, et Venemaa sõjalised jõud, kes näevad NATOs jätkuvalt vaenlast, nõustuvad Balti riikide NATOga liitumisega. Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Londoni Instituudi poliitikateaduste professor George Schopflini sõnul on selge, et Venemaa ja NATO vaheline suhe saab olema keeruline ja delikaatne, Robertsoni visiit Eestisse on selle esimeseks testiks. (Judy Dempsey, Financial Times, 29.11)

Venemaa tahab suhetes NATOga eelkõige oma suurriiklikule staatusele tunnustust. Koht NATO ümarlaua taga võimaldaks seda, samuti tugevdaks see Venemaa presidendi Vladimir Putini positsiooni Vene kindralite seas, kes jätkuvalt suhtuvad NATOsse kui vaenulikku organisatsiooni. Lääne peamiseks eesmärgiks on Moskva toetus sellistes küsimustes, nagu sõda terrorismi vastu, kuigi Venemaa sõjaline osalus on minimaalne. Partnerlus Venemaaga ei tohiks olla tingimusteta. NATO peab saama vabalt otsustada alliansi Balti riikidesse laienemise küsimuses. Samuti peab NATO veenma endise idabloki liikmesriike selles, et suhted Moskvaga ei vähenda kuidagi nende riikide julgeolekut. Venemaa koostöö NATOga peab põhinema demokraatlikel väärtustel. Venemaa ei peaks eeldama NATO-poolset ülisooja vastuvõttu enne, kui ta võtab midagi ette inimõiguste ning Tšetšeenia küsimustes. (Financial Times, 26.11)

Saksamaa ajakirjandus

NATO peasekretär Robertson kordas visiidil Moskvasse Suurbritannia peaminister Tony Blairi poolt varem tehtud ettepanekut moodustada Venemaa-NATO Nõukogu. Nimetatud Nõukogu võiks kohtuda iga kahe nädala tagant ning otsused võetaks vastu 20 liikme konsensuse põhimõttel. Siiani kehtis niisugustel kohtumistel "19+1" reegel, kus Moskva hääled ei olnud NATOle siduvateks. Venemaa president Vladimir Putin on Venemaa NATOga lähenemise kiiruse üle üllatunud ning poleks alliansilt iial nii suurt koostöövalmidust oodanud. Samas tegi Putin aga selgeks, et Venemaa NATO liikmeks saamine ei tule kõne allagi. (Andrzej Rybak, FT Deutschland, 27.11)

Soome ajakirjandus

Enne visiiti Raadio Vaba Euroopale antud intervjuus juhtis George Robertson tähelepanu NATO-toetuse murettekitavale langusele Eestis. “Toetusprotsent on teil küll hea - üle 50%, kuid jääb mulje, et toetus on viimase aasta jooksul langenud.” Viimase küsitluse kohaselt oli toetus tegelikult selgelt üle 60%. Poliitikud kinnitasid külalisele, et eriti noorte riigikaitsetahe ja huvi NATO vastu on väga suur. Robertsoniga kohtunud Eesti poliitikute sõnul kinnitas NATO peasekretär, et allianss on Venemaale selgelt teada andnud, et NATO jätkab laienemis-ettevalmistusi ja et president Putin ei ole nõudnud vetoõigust NATO otsuste üle. Eestis on alanud diskussioon selle üle, kas NATOga tasubki liituda, kui allianss muutub üha enam poliitiliseks organisatsiooniks. Ekspresident Lennart Meri iseloomustas sellist järeldust oma hiljutises kõnes kui “ohtlikku viga.” (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 30.11)

Eestis visiidil viibinud George Robertson andis lootust Eesti NATO-püüdlustele. Tema sõnul tuleb olla optimistlik, kuid lõplik otsus tehakse Prahas selle põhjal, kui hästi kandidaatriik täidab NATO kriteeriume. NATO-kutset oodates tuleks peasekretäri sõnul keskenduda kaitsejõudude tugevdamisele. Lisaks justiits- ja kaitseküsimustele tuleb ka vähemusi õiglaselt kohelda, lisas Robertson, rõhutades ka avaliku arvamuse toetuse tähtust NATOga liitumisele. 66%-ne toetusprotsent NATOga liitumiseks rõõmustas Robertsoni, kuid ta mainis, et see peegeldab vaid hääleõiguslike kodanike arvamust (venelased puuduvad). Eesti kaitseminister Jüri Luigelt küsiti, miks Eesti pürgib endiselt NATOsse, kui viimane soojendab suhteid Venemaa, Eesti verivaenlasega. Luik rahustas eesti ajakirjanikke, kinnitades, et Eesti ei ole astumas sellisesse NATOsse, kus Venemaa juba Balti riike ees ootab. Robertson avaldas tänu selle eest, et Eesti on väljendanud täit toetust Venemaa ja NATO suhete intensiivistamisele. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 30.11)

Soome kaitsejõudude juhataja admiral Juhani Kaskeala sõnul on NATO-liikmelisus Soomele puhtalt poliitiline otsus. Soome lähinaabruses on siiski oodata muudatusi. Kaskeala pidas eriti tõenäoliseks et Eesti saab NATO kutse järgmisel aastal. Kaskeala sõnul on tõenäoline, et NATO Praha tippkohtumisel kutsutakse liikmeteks Balti riigid, Sloveenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Rumeenia. (STT, Turun Sanomat, 29.11)

NATOsse samm sammult. Kas Soome peaks kohe NATOsse jooksma, kui Balti riigid saavad järgmisel aastal kutse allianssi, küsib Helsingi Ülikooli ajaloo professor Henrik Meinander. Ja vastab ise, et ei tasu uisapäisa tormata. (Henrik Meinander, Helsingin Sanomat, 2.12)

Läti ajakirjandus

Läti ajalehes Diena ilmunud artikkel. Läti ja Eesti julgeolekuteenistused hoiatasid tipp-riigiametnikke selles, et Moskva valmistab informatsioonisõda Balti riikide NATOga liitumise vastu. Olles aru saanud, et poliitiliste meetmetega Balti riikide liitumist alliansiga takistada ei saa, kavatseb Venemaa kujutada Balti riike kui kohta, kus riigivõim on ühendatud maffiaga, mistõttu toetab ka riik salakaubandust, narko- ja seksiäri. Samuti on oodata katseid provotseerida Balti riikides rahvuskonflikte, tõestamaks, et Balti riigid ei ole NATO liikmelisuseks piisavalt küpsed. (Aivars Ozolinsh, Biznes&Baltija, 30.11; Pavel Gognidze, Irina Sekste, Telegraf, 29.11)

Läti ajalehes Dienas Bizness ilmunud artikkel. Autori arvates pole Lätil vaja NATOga liituda, Läti elanikele toob see liigseid kulutusi. Selleks, et meelitada Lätti välisinvesteeringuid, piisab ELi liikmelisusest. Venemaa ei kujuta Lätile mingit ohtu, kui Lätit midagi ohustab, siis on need siseprobleemid. Autor viitab ka Lääne ajakirjandusele, kus olevat kinnitatud, et Lätil puudub vajadus NATOga liitumiseks. (Nikolai Neuland, Biznes&Baltija, 29.11)

Venemaa ajakirjandus

Välis- ja kaitsepoliitika nõukogu (SVOP) presiidiumi liige analüüsib, miks Venemaal ei ole vaja NATOga liituda. NATO hakkab paratamatult Venemaaga sellist koostöövormi otsima, mis võimaldab Venemaa potentsiaali kasutamist, kuid piirab Venemaa osalust otsuste vastuvõtmisel. NATOga liitumine sunnib Venemaad järgima USA välispoliitilisi otsuseid isegi siis, kui see on vastuolus Venemaa huvidega (nt Hiina puhul). NATOga liitumise protsess venib kindlasti pikaks, mis mõjub halvasti Venemaa välispoliitikale ja rahvusvahelisele autoriteedile. (Aleksei Pushkov, Nezavisimaja Gazeta, 27.11)

Venemaa liitumine NATOga on täiesti reaalne, sõjaline ja poliitiline ettevalmistus juba käib. Venemaa ja USA lähenemine on olnud väga edukas. USAga tihedamalt seotud NATO peakorteri ametnikud on avaldanud arvamust, et alliansi praegune struktuur ei vasta ajale ning on tõsiseks takistuseks sidemete tugevdamisele Moskvaga. Artiklis vihjatakse, et Robertson ei välista võimalust anda Venemaale vetoõigus näiteks massihävitusrelvade leviku tõkestamisel, võitluses terrorismiga ühiste rahuvalve-operatsioonide läbiviimisel, kuid Venemaa ei saa - vähemalt mitte praegu - kaasa rääkida NATO sõjalises planeerimises. Vene kindralid rõhutavad, et juba ainuüksi läbirääkimised Venemaa võimaliku liitumise üle NATOga on halvendanud suhteid Pekingiga, ning et liit Hiinaga vastab paremini Venemaa huvidele, kui liit NATOga. (Pavel Feldgenhauer, Moskovskie Novosti, 28.11)

Kreml ja Vene diplomaatilised allikad, mis on seotud NATO-läbirääkimistega, tõlgendavad Putini sõnu (“Venemaa ei ole huvitatud NATOga liitumisest”) teisiti: Venemaa tahab NATOsse nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte sama mõõdupuu alusel kui väiksemad endised kommunistlikud riigid. Suure tuumariigina on Venemaa erijuhtum ja teda peaks kohtlema näiteks Eestist erinevalt. Samuti ootab Moskva alliansilt eraldi kutset. Putin on hiljuti öelnud, et “meie suurim huvi on integreerida Venemaa tänapäeva rahvusvahelisse kogukonda, selle termini igas mõistes - kaitse, poliitika ja julgeoleku vallas.” (Pavel Felgenhauer, The Moscow Times, 29.11)

Praha tahab segada Venemaa ja NATO lähenemist. Tðehhi president Vaèlav Havel teatas, et on otsustavalt vastu katsetele liita Venemaad NATOga. NATO säärane laienemine muudab alliansi “samasuguseks selgrootuks organisatsiooniks nagu ÜRO või OSCE.” Haveli arvates ei tohi NATO kutsuda liikmeks igat riiki, kellega on alliansil suhted paranenud. (Maksim Jusin, Izvestija, 29.11)

Venemaad kutsutakse NATOsse, alliansi vorm “20” koos Venemaa osalemisega on juba poliitiline reaalsus, mida tõestavad NATO peasekretär George Robertsoni visiit Venemaale, Blairi ettepanek ning Moskva ja Brüsseli koostöö. Venemaal suhtuvad paljud aga nendesse initsiatiividesse skeptiliselt, sõjaväelased kahtlevad alliansi teovõimelisuses ja NATOga ühinemise otstarbekuses. (Valeria Sõtshova, Itogi, 29.11)

Intervjuu NATO Moskva-infokeskuse juhi Rolf Velbertsiga, kelle sõnul toimub NATO laienemine vastavalt iga kandidaatriigi soovile ja NATO liikmesriikide otsusele. Hispaania astus NATOsse poliitilistel kaalutlustel, seega on tähtis mõista, et NATO laienemine ei ole suunatud kellegi vastu. Venemaa-NATO diskussioon on alles alanud, hetkel on raske midagi konkreetset öelda. (Jekaterina Labetskaja, Vremja Novostei, 29.11)

Autori arvates on Venemaa koostöö NATOga mõttetu, kuna Venemaa ei saa lähiajal NATO liikmeks, pealegi on rumal nõuda Poolalt või Taanilt Venemaa Kaug-Ida julgeoleku tagamist 5. artikli põhjal. Venemaa, USA ja Suurbritannia peavad tõhustama omavahelist koostööd, ja selle jaoks pole vaja alliansiga liituda. Venemaa peab saama lahti oma nõukogudeaegsetest NATO-foobiatest ja otsima reaalseid julgeoleku tagamise meetodeid. (Andrei Piontkovski, Obschaja Gazeta, 29.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Representatives of socialist and social democratic parties from Europe met in Estonia to adopt a paper on furthering European integration. The meeting of the Party of European Socialists (PES) in Tallinn issued its document in advance of the next EU summit in Laeken, said Estonian FM Toomas Hendrik Ilves. "The gathering of PES, a leading force in the European parliament, and heads of the umbrella organizations from European social-democratic parties in Tallinn is a clear endorsement of Estonia's efforts to join the EU," Ilves said. (Afp, 29.11)

The OSCE missions in Estonia and Latvia have not yet fulfilled their pledge to protect local ethnic Russians from discrimination, Russian FM Igor Ivanov charged. Even though the OSCE activities have made a significant impact on the Baltic States' policy toward their sizeable Russian communities, issues of citizenship and Russian language remain unresolved, he said. (Afp, 2.12)

Peaminister Mart Laar ütles, et OSCE missioon lahkub Eestist lähiajal, sest riigikogu võttis valimisseadustest välja saadikukandidaatide keelenõudeid puudutavad sätted. Teoreetiliselt olnuks Eestil võimalik mõne teise riigiga kokku leppida, et see hääletaks missiooni pikendamise vastu. Laari sõnul oleks see aga võinud mõjutada Eesti suhteid nende riikidega, kellega koos Eesti soovib kuuluda erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, näiteks NATOsse. (Interfax, 30.11)

Narva linnavolikogu võttis vastu pöördumise OSCE alalise nõukogu poole, milles palutakse viivitada Eesti missiooni sulgemisega. Linnavolikogu liikme Mihhail Stalnuhhini sõnul on avalduse kohaselt Eestis veel küllalt rahvusvähemuste õiguste kaitset puudutavaid probleeme, eelkõige vene keele kasutamise vallas. (RIA Novosti, 28.11)

Eestisse saabus USA uus suursaadik Joseph DeThomas. Eestikeelses tervituses Tallinna lennujaamas ütles USA suursaadik, et Eestit ootavad tänu integreerumisele Lääne struktuuridega ees suured muutused. Suursaadik vihjas, et need muutused võivad toimuda juba tema ametiajal. (Interfax, 28.11)

Eesti ja Venemaa täpsustavad lisaprotokolliga 1993. a. sõlmitud ja 1995. a. jõustunud kahe riigi vahelist õigusabi ja õigussuhete lepingut, valitsus kiitis heaks lepingu lisaprotokolli ratifitseerimise. Kuna kehtiva lepinguga tekkisid probleemid, valmistasid Eesti ja Vene eksperdid ette lepingu muudatused, mille vormistasid eraldi protokollina. (RIA Novosti, 27.11)

Moskvast naasnud Iseseisvuspartei peasekretär Vello Leito sõnul viitasid riigiduuma esindajad, et Venemaa topelttollide kaotamise eelduseks oleks Eesti valitsuse vahetumine. Tema sõnul vihjasid sellele riigiduuma agraarkomisjoni esimees Vladimir Plotnikov ning riigiduuma endise NLi aladele suunatud välispoliitika juht Boriss Pastuhhov. Iseseisvuspartei töötas välja Eesti alternatiivse arengukava, mis näeb ette Eesti neutraliteedi Lääne ja Venemaa vahel. (IA Rosbalt, 29.11)

Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov kirjutas alla Venemaa ja Eesti valitsuste vahelise kokkuleppe sõlmimise määrusele, mis kehtestab viisaväljastamise korra piiriäärsete alade elanikele. Kokkuleppe alusel on lepingupooled andnud nõusoleku väljastada nendel aladel elavatele isikutele mitmekordseid viisasid kehtivusajaga kuni 1 aasta. (Interfax, 29.11)

Peaminister Mart Laar saatis viisakuskirja vastuseks patriarh Aleksius II kirjale. Peaministri nõunik Simmu Tiigi sõnul ei sisalda Laari kiri, nagu ka talle saadetud patriarhi kiri, mingit sisulist informatsiooni, see on pigem tänuavaldus. Peaminister avaldab lootust, et Eesti riigi ja Venemaa õigeusukiriku vahel tekkinud mittemõistmine suudetakse ületada. (IA Rosbalt, 1.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

"Ajalooline otsus!" Nii iseloomustas üks Põhjamaa minister Eesti parlamendi otsust kaotada ära eesti keele oskuse nõuded Eesti kohaliku omavalitsuse ja parlamendi valimise seadustest. Oma keele ja kultuuri kaitsmiseks oli Eesti võtnud tarvitusele äärmuslikud abinõud, kehtestades teatud ametikohtadele kohustuslikud eesti keele oskuse nõuded. Moskva on seda argumenti, kui venekeelse elanikkonna diskrimineerimise väljendust, kasutanud pidevalt Tallinnale surve avaldamiseks. Euroopa ja USA on samuti teinud selgeks, et Eesti jaoks ei toimu ELi ja NATO laienemist, kui need keelenõuded säilivad. Eesti, üks ekskommunistlikest riikidest, kes on läbirääkimistel ELiga kõige enam saavutanud ja kaugemale arenenud, valis lepitamise tee. (Olivier Truc, Le Point, 30.11)

Saksamaa ajakirjandus

OSCE tahab aasta lõpuks oma missiooni Eestis sulgeda. Hiljutise keelenõuete kaotamisega täitis Eesti rahvusvahelistest normidest ja demokraatlikest printsiipidest tulenevad kohustused, ütles OSCE missiooni juht Doris Hertrampf. Nüüd saavad valijad ise otsustada, keda nad loevad kõige sobilikumaks oma huve esindama. Siiski on Eesti kodakondsuse taotleja ka edaspidi eesti keele eksamist sõltuv. Kellel on aga üks vanematest eestlane, ei pea keeleeksamit tegema. Siiani leidub palju kodanikke, kes eesti keelt ei valda ning OSCE arvates piirati seniajani nende inimeste kodanikuõigusi. Ka EL kutsus Tallinnat üles keelenõudeid liberaliseerima. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 27.11)

Soome ajakirjandus

Majanduslangus võib pidurdada ELi laienemisläbirääkimisi. Sellist kartust avaldasid Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei (PES) esindajad konverentsil Tallinnas. Soome SDP parlamendirühma esimees Antti Kalliomäki hoiatas selle eest, et ELi eelarve on koostatud reibast majanduskasvu arvestades ja tagasiminek võib summasid tunduvalt vähendada. Avamispäeval ilmnes selgelt, kui kärsitult kandidaatriigid ootavad laienemist. Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves esitas praegustele ELi liikmesriikidele väljakutse, hoiatades poliitiliste tagajärgede eest kandidaatriikides, kui EL ühel või teisel põhjusel lükkab edasi nende liikmeks saamist, hoolimata liitumisläbirääkimiste õigeaegsest lõpetamisest. "Ma ei taha kedagi süüdistada, kuid läbirääkimiste protsess on aeglustunud ja ähvardab peatuda," ütles Ilves. Välisministrit paneb muretsema olukord, mis tekib siis, kui näiteks Eesti on valmis liikmelisuseks, kuid mingil põhjusel paneb EL pidurid peale ja teatab, et ei ole valmis laienemiseks. "Ma tahan rõhutada, kui tähtis on, et “Euroopa pool” peaks oma sõna, kuna meie oleme oma sõna pidanud," ütles Ilves. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 1.12)

PES arutles konverentsil selle üle, miks ELi liikmelisuse pooldamine on paljudes kandidaatriikides langemas. Küsimused olid samad, mis kunagi Soome liitumiskõnelustel ELiga: kas kaob rahvuslik identiteet; mis juhtub iseseisvusega; kui palju kaasneb bürokraatiat. Soome SDP parlamendi esindajate esimees Antti Kalliomäki arvates tundub kümne riigi liitumine aina kindlamana. Eurodemokraate paneb muretsema see, et liikumisele poliitiliselt tähtis ELi laienemisprotsess jääb toppama näiteks seetõttu, et majanduslanguse tagajärjel hakatakse praegustes liikmesriikides laienemisele vastu seisma sellega kaasnevate kulutuste tõttu. Olukord ei ole selge ka kandidaatriikides. Balti riikides on ELi liikmelisuse pooldajate arv vähenenud sedamööda, kuidas on edenenud läbirääkimised. Eestis on värsked arvud 52-38% liikmelisuse kasuks. Kohtumisel oli Eesti rahva häält esindamas kirjanik Enn Soosaar, kelle arvates sotsiaalsed muudatused on olnud paljudele liiga kiired ja osa inimestest usub, et ELi liikmelisuse mõte on viia Eesti ärimeeste juhitavasse rikaste klubisse. Soosaare sõnul tahavad eestlased kõrgelennuliste poliitiliste kõnede asemel konkreetseid vastuseid konkreetsetele küsimustele. "Esiteks palgad, hinnad, pensionid. Mis kõik maksab? jne." (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 2.12)

Briti endine välisminister Robin Cook usub, et ELi laienemine toimub plaanitud ajakava kohaselt. Tema sõnul on Soome oma panusega näidanud, et ka väike riik võib unioonis täievoliline liige olla. Cook oli Tallinna eurodemokraatide konverentsi suurim täht. Intervjuus Helsingin Sanomatele soovis Cook, et järgmine laienemine ulatuks võimalikult paljudesse riikidesse. "Liikmelisust tuleb hinnata iga riigi oma panuse järgi. Kui on võimalik lõpetada läbirääkimised kümne riigiga ühel ajal, siis oleks see loomulikult parim kõigile." Cook ei usu, et laienemisprotsess seiskuks, kui näiteks Poola või Ungari ei saa läbirääkimisi õigel ajal lõpetatud. Laienemine on olnud ELi keskne eesmärk ning Cook ei usu, et ELi poliitilistel otsustajatel on soovi seda pidurdada. "Kui riik on valmis, siis tuleb ta liitu vastu võtta," ütles Cook. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 2.12)

Eesti suursaadik Matti Maasikas Hämeenlinnas: Eesti ainult ei kasuta vaid ka loob ühist julgeolekut. Maasikas peab väga tõenäoliseks, et Eesti kutsutakse NATO liikmeks 2002. a. Praha tippkohtumisel. Liikmeteks ei võeta riike, kes vaid kasutavad ühist julgeolekut, vaid nad peavad ka looma seda, ütles Maasikas, esinedes Paasikivi seltsis Hämeenlinnas. Rahupartnerlus NATOga sobib Eestile, samuti ka ÜRO rahumissioonid. Maasika sõnul loob Eesti julgeolekut oma rahvuslikku tahet realiseerides. "Me oleme kogu kümneaastase iseseisvusaja omandanud mõtet lääne-integratsioonist ja NATO-liikmelisus on üks eesmärke selles töös. NATO-liikmelisus on Eesti ja alliansi vaheline asi, kuhu kolmandat osapoolt ei vajata,” ütles suursaadik, viidates Venemaale ning tõdedes Venemaa ja NATO seisukohtade lähenemist pärast septembris toimunud terrorirünnakuid. On positiivne, et Venemaa suhe NATOsse ja alliansi laienemisse on leevenenud. Soome ja Eesti suhteid peab suursaadik probleemivabaks. (Jukka Viitaniemi, Hämeen Sanomat, 1.12)

Vähemustepoliitika on Eesti jaoks välispoliitika. Eesti poliitilises keskustelus on üheks kuumemaks teemaks sel sügisel kerkinud jälle venekeelse vähemuse positsioon riigis. Vähemuste küsimus on alates Eesti taasiseseisvumisest tihedalt olnud seotud Eesti välispoliitikaga, ennekõike ELi ja NATO-liikmelisusega ning Venemaa suhetega. Mitmed Lääne liidrid on juba jõudnud kiita viimast keeleseaduse muudatust ja kinnitanud, et see tuleb kasuks Eesti pürgimustele liituda ELi ja NATOga. Ka EK eduraport avaldas tunnustust Eesti valitsuse jätkuvale pürgimusele venekeelse elanikkonna integreerimisel Eesti ühiskonda. Vähemuspoliitika nihkumisest välispoliitikasse andis märku ka peaminister Mart Laari poolt erakonna-kaaslastele saadetud e-kiri, mis sattus kiiresti ka avalikkuse ette. Positiivse näitena vabast avalikust arutelust ja demokraatliku poliitilise kultuuri arenemisest võib pidada seda, et sõnumile sai mitmelt poolt osaks ohtralt kriitikat. Laari kiri mõisteti hukka nii tema ülepakutud sisu, välispoliitilise oskamatuse kui demokraatiasse sobimatu mõjutamisviisi tõttu. Nii Eesti sise- kui välispoliitika stabiilsuse osalt oleks positiivne, kui riigi poliitilistes aruteludes ei nähtaks üksikutes otsustes, nagu keeleseaduse muudatus, lahendusi rahva tulevikule. Eesti vähemuste olukorda võib pidada normaliseerunuks alles siis, kui see ei ole enam seotud riigi kesksete välispoliitiliste eesmärkidega ega küsimusega rahva ja riigi olemasolust. (Kristi Raik, Turun Sanomat, 28.11)

Eestis võivad e-valimised õnnestuda juba järgmistel parlamendivalimistel 2003. a. märtsis. Justiitsminister Märt Raski sõnul on küsimus vaid parlamendisaadikute tahtes, tehnilised eeldused õnnestumiseks on olemas. Valijate identifitseerimiseks kasutatakse digitaalallkirja, mida võib siduda uuel aastal kasutusele võetava ID-kaardiga. Hääletamine ise toimuks läbi interneti. Peaproovina plaanitakse elektroonilisi valimisi järgmisel sügisel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinnas. (STT, Kaleva; Aamulehti, 27.11)

Eestlased unistavad jõulisest juhist. Riigikogu poolt tellitud arvamusküsitlusest selgub, et Eesti on suhteliselt tüüpiline Ida-Euroopa riik, kus demokraatia on natuke tugevamalt kanda kinnitanud kui mitmetes teistes selle piirkonna riikides. (Mart Ummelas, Kaleva, 26.11)

Leedu ajakirjandus

Ülevaatlik artikkel Tallinnas toimunud konverentsist “Made in Estonia”. Autori sõnul olid konverentsi korraldajad üllatunud endise president Lennart Meri käitumise üle, kes teatas viimasel hetkel, et ei kavatse konverentsil ettekandega esineda, veelgi enam – ei kavatse konverentsist üldse osa võtta. Eesti ajakirjanike arvates oli endine president pahane selle peale, et konverentsi avas talle ebasümpaatne välisminister Toomas Hendrik Ilves, mitte aga presidendi soosik majandusminister Henrik Hololei. Välisminister Ilves tunnistas konverentsil, et kuidas ka Eesti ei pingutaks, on ta ikkagi üks Balti riikidest, parimal juhul mainitakse Eestit ära kui “Balti tiigrit”. Isegi soomlased ei võta eestlasi avasüli vastu - Eesti maine naaberriigis ei ole sugugi hea. Idas omakorda peetakse Eestit vene vähemust diskrimineerivaks riigiks. Konverentsil esinenud Leedu meedia- ja marketingispetsialist Raimundas Sheshtakauskas märkis eestlaste kohta: “Ma olen jätkuvalt veendunud, et te püüate olla nagu skandinaavlased või soomlased, aga kompleksid on teil ikka Baltikumi omad.” (Jolanta Mishkinyte, Veidas, 29.11)

Läti ajakirjandus

OSCE missiooni juht Lätis saatis Läti parlamendile kirja, milles soovitab Läti saadikutel järgida Eesti kolleegide eeskuju ja kaotada keeletsensus saadikutele. Eesti seadus ei reglementeeri isegi parlamendifraktsioonide töökeelt. Paistab, et Läti Seim ei ole veel valmis Euroopa standardite vastuvõtmiseks. (Abik Elkin, Vesti Segodnja, 29.11)

Venemaa ajakirjandus

RIA Novosti ajakirjaniku intervjuu Arnold Rüütliga, kelle sõnul ei jõudnud Tallinn ja Moskva majandus-kaubanduslikes küsimustes üksmeele. Rüütel on kindel - kui Venemaa kaotab topelttollid, hakkavad kahe riigi suhted arenema kiirtempoga. Rüütli sõnul on venekeelsed õigeusklikud alati soovinud alluda Moskva patriarhaadile, kuid eestikeelsed õigeusklikud soovivad sõjaeelse olukorra taastamist ning kuuluda ka nüüd Konstantinoopoli alla. Rüütli arvates on integratsiooni protsess reaalne, vaatamata mõningatele raskustele. Rüütli sõnul ei pea ta sobilikuks näidata oma isiklikku initsiatiivi kohtumiseks Putiniga, sest on Eesti presidendi ametis olnud liiga lühikest aega. (Igor Kljuev, Rossiiskaja Gazeta, 27.11)

Lahkudes Lätist ja Eestist, paneks OSCE tõeliselt mööda humanitaarprobleemide hindamisega neis riikides, saadaks vale signaali Läti ja Eesti valitsustele ning vähemusrahvustele, ja ei aitaks kaasa stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamisele Balti regioonis. Eestis ja Lätis on ebanormaalne olukord venekeelse rahvusvähemuse õigustega, see on kaugel rahvusvahelistest standarditest ja on suunatud assimileerimisele. (Vjatsheslav Jelin, Nezavisimaja Gazeta, 30.11)

Mitte kuuludes ELi ja NATOsse, on Balti riigid lihtsalt territooriumideks, kus põrkuvad suurriikide huvid. See ongi Balti riikide NATOsse soovi aluseks. Tänapäeval peab Eesti valitsus rahvusliku julgeoleku tagamise peamisteks vahenditeks euroatlantilise koostöö arendamist, Eesti välisministeerium näeb riske, mis on seotud Venemaa majandusliku ja poliitilise ebastabiilsusega. Samas arvab Eesti välisministeerium, et Venemaa ei kujuta sõjalist ohtu. Seega on Eesti NATOga liitumise soovi taga soov olla nagu teised, unustades, et see tähendab ka osalemist kollektiivsetes sõjamissioonides. (Ilja Nikiforov, IA Rosbalt, 29.11)

II maailmasõjas natsi-Saksamaa poolel sõdinud eestlased ja lätlased on süüdi selles, et Venemaal pole seniajani õnnestunud Balti riikidega häid suhteid sisse seada. Ajalehe sõnul vähendab Eesti ajalookäsitlustes oluliselt Saksa okupatsiooni ajal "eestlastest karistussalklaste käe läbi tapetute arvu ning seniajani varjavad SS-mundrit kandvad aukodanikud oma verist minevikku". "Selle asemel, et endiste SS-laste kogunemised ära keelata, on Tallinn ja Riia asunud antifaðiste taga kiusama, initsieerides sõjaveteranide ja nõukogudeaegsete korrakaitsetöötajate vastu kohtuprotsesse." (Vjatsheslav Lagin, Trud, 30.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's Kreenholm textile mill is suing an Austrian TV ORF 3SAT channel for 20 million kroons over a report that the factory dodges state taxes. "I consider this a dirty trick," Kreenholm's director general Meelis Virkebau told. He said Kreenholm paid all the taxes it was required to contribute under Estonian law. (Afp, 27.11)

Äripäeva andmeil otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avada kaubandusesindused Peterburis ja Moskvas, mis hakkavad tegelema Venemaale eksporditavate Eesti kaupade toetamisega, samuti turismi arengu ja välisinvesteeringute arvu suurendamisega. (IA Rosbalt, 30.11)

Soome firmad on huvitatud Peipsi järvel Venemaa ja Eesti vahelise praamlaevade liikluse taastamisest. Pihkva oblasti esindaja VF Föderatsiooni Nõukogus Mihhail Margelovi sõnul on Eesti-Vene suhted alati keerulised olnud, seega on soomlastel nüüd võimalus omapäraseks sillaks kahe riigi vahel olla. Margelovi arvates on uue presidendi valimisega loodud head eeldused Eesti-Vene suhete normaliseerimiseks, soomlased võivad esineda partneritena. (RIA Novosti, 29.11)

Pärnu ja Tartu sadamate omanik Rein Kilk kohtub Vene valitsusametnikega, et arutada Pihkva oblasti sadamate ostmist reisijate- ja kaubaveoks Eestisse. Kilk kavatseb osta Pihkva ja Starozhinetsi sadamad. (Interfax, 30.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Töötuse määr Eestis 2001. a. III kvartalis oli 12%, mis on 0,8% väiksem kui möödunud aasta samal perioodil. (Le Monde, 27.11)

Norra ajakirjandus

Norra ehitusfirma Selvaagbygg ei lase ennast enam häirida asjaolust, et Oslo piirkonnas nii vähe ehitustöölisi on. Selle asemel ostavad nad Eestist täiesti uusi maju ja uus elamupiirkond Norras kerkib peaaegu märkamatult. Ühtlasi on selline tegutsemisviis ka odavam. Koostööpartner leiti Eestist ettevõtte Kodumaja näol, kes on peale majade valmistamise vastutav ka Norras majade kokkupaneku eest. (Magne Johansen, Aftenposten, 1.12)

Soome ajakirjandus

Tallinnas asuv Viru väljak ehitatakse ümber. Töödega alustatakse märtsis ja valmis loodetakse saada 2003. a. lõpus. Praeguste kavade järgi tuleb väljakule 20 000 m² äripinda, 10 000 m² bürooruume ja 3 000 m² mittekaubanduslikku pinda. (STT, Kauppalehti, 26.11)

Eesti metsatöölised on juba tööjõu puuduse käes vaevlevas Lõuna-Soomes tegutsema asunud, kuid samas on seal puudus oskustöölistest. Hõimuvendadelt saadakse abi. Praegu ei ole veel probleemiks Eesti metsatööliste Soome tulemine, kuid Soome Puu- ja erialade liidu esimees Kalevi Vanhala sõnul võib sellest mõne aja möödudes probleem kujuneda. (Seppo Peltoniemi, Uutispäivä Demari, 29.11)

Läti ajakirjandus

Sideamet teatas esialgu, et kavatseb kehtestada riigikontrolli Eesti Telefoni ja EMT hinnapoliitika suhtes, hiljem aga tunnistas, et kontroll on puhtformaalne ega takista firmasid tariife tõstmast. Sideameti hinnangul ei vähenda Eesti Telekomile kuuluva AS EMT kuulutamine olulise turujõuga ettevõtteks mobiiltelefoniteenuste turul firma kasumit. Ametliku OTE (olulise turujõuga ettevõtte) staatusega ei kaasne järgmisest aastast praegusega võrreldes rangemat regulatiivset survet EMT suhtes. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 27.11)

Tallinn hakkab arendama turismisidemeid lisaks Soomele ka teiste naabritega - Läti ja Venemaaga. Novembri alguses viis Tallinna linnavalitsus koos ettevõtjatega läbi PR-kampaania - Tallinnas käisid Peterburi, Riia, Rootsi ja Soome ajakirjanikud. Ülevaade Tallinna jõuluüritustest. (Marina Kirtovskaja, Biznes&Baltija, 29.11)

Eestis toimus Läti Parekss Banka esinduse ametlik avamine. Eesti esinduse juhi Ardi Roosimaa sõnul on pangal juba praegu päris palju eesti kliente, tuntuim on Balti Laevaremonditehas. Pank kavatseb aktiivselt otsida uusi kliente, et avada Tallinnas filiaali. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 30.11)

Eesti Balti Laevaremonditehase valdusesse läinud Leedu laevatehas Klaipedas hakkas kiiresti arenema, esimest korda kahe aasta jooksul hakkas tehas saama kahjumite asemel kasu. Klaipeda tehasel on samuti õnnestunud taastada pankade usaldus ja nad hakkasid krediiti andma. (Zhanna Skripova, Biznes&Baltija, 30.11)

Varia

Uudisteagentuurid

Just 4 1/2 months after conductor Neeme Järvi was rushed to a hospital with an aneurysm, he led the New York Philharmonic in a program of Weber, Brahms and Sergei Taneyev. “I feel very well,” Järvi said before the performance at Lincoln Center's Avery Fisher Hall. “My surgery went very well and my recovery went very well. Thank God and thanks to the doctors.” (Ap, 30.11)

Estonia allowed flights of Russian-type AN-28 planes to resume, easing a ban it imposed after one of the small aircraft crashed killing one passenger and injuring 14. "The experts reached a conclusion that this was not a technical fault of a certain type of plane and the flights were allowed again with some restrictions," the head of the state aviation board, Toomas Peterson told. (Reuters, 26.11)

Hiiumaal alla kukkunud reisilennuki mustade kastide salvestuste analüüsimine võib spetsialistidel võtta kuni nädala. Seni on lennunduseksperdid pidanud lennuõnnetuse kõige tõenäolisemaks põhjuseks tuulenihet, mille põhjustasid maapinnal ja mõnesaja meetri kõrgusel taevas eri kiirusega puhunud tuuleiilid. (Interfax, 26.11)

Rahvusvahelise reisijateveoga tegelev AS EVR Ekspress lõpetas kuu aega tagasi ajutiselt rongiliinil Tallinn-Peterburi reisijate teenindamise. Hetkel opereerib ettevõte Tallinna ja Moskva vahel kurseerivate rongidega, päevas toimub üks reis. (Interfax, 29.11)

Pihkva delegatsioon eesotsas oblasti asekuberner Juri Demjanenkoga käis Narvas koolikorraldusega tutvumas. Mitmes Venemaa regioonis, sh ka Pihkva oblastis toimub eksperiment, mille käigus soovitakse keskkoolisüsteem muuta sarnaseks Eesti omale. (Strana.RU, 29.11)

Tolliprobleemide tõttu ootas õhtul Luhamaa piiripunktis Venemaale pääsemist 115 kaubaveokit, sõiduautodega ja jalgsi piiriületajaid ummik ei puudutanud. Luhamaa tollipunkti vahetuse vanem Tiit Mihklisaare sõnul suunab toll osa veoautosid Koidula piiripunkti, kus on parem olukord. Protestiks Vene tolli üliväikese läbilaskevõime vastu sulgesid Luhamaa piiripunkti ees Venemaale pääsemist ootavad veoautod Võru-Luhamaa maantee. (Interfax, 1.12)

Tallinnas avati 5. rahvusvaheline Pimedate ööde filmifestival, millest võtavad osa 49 riigi filmitegelased. Festivalil näidatakse 135 mängufilmi, kaasa arvatud need, mida on juba näidatud Berliini, Veneetsia ja Cannes’i festivalidel. (RIA Novosti, 1.12)

USA ajakirjandus

Artikkel Erkki-Sven Tüürist, mis avaldati päev enne Tüüri viiulikontserti USAs. Kontserdi esitajaks oli Cincinnati sümfooniaorkester, mida juhatas Paavo Järvi. Et mõista Erkki-Sven Tüüri muusikat, tuleks suunduda tagasi 70ndate aastate rock muusikasse. Avangardistlik helilooja on üks mitmetest Eesti muusikutest, kelle tööd said paremini tuntuks 1991. a., mil Eesti sai uuesti iseseisvaks. (Janelle Gelfand, The Cincinnati Enquirer, 23.11)

Artikkel Erkki-Sven Tüüri viiulikontserdist USAs. Erkki-Sven Tüüri teost iseloomustab sügav draama, kui mitte isegi melodraama. Artikli autorile jäi Tüürist mulje kui noorest heliloojast, kes on alles avastamas oma joont ning kes ei ole veel päris kindel "kes või mis" ta on. (Bernard Holland, The New York Times, 18.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti meeskond alistas EM-võistluste valiksarja D-alagrupis Prantsusmaa meeskonna 63:59. (Le Figaro, 28.11; 29.11; 30.11)

Alain Weisz (Prantsusmaa korvpallimeeskonna treener): “Teadsime, et see kohtumine ei tule kerge. Eesti oli pidanud kaks ilusat kohtumist Valgevene ja Poola vastu, ning kuigi ta neid ei võitnud, teadsime, et Eesti võistkond on tõeliselt raske vastane.” (www.sports.com, 28.11)

Prantsusmaa meeskond lasi end üllatada Eesti väga motiveeritud meeskonna poolt. Prantsusmaa treeneri sõnul oli Müürsepp väga hea, ning Eesti on temas leidnud mängija, kes toetab meeskonda ja suudab samas visata mängu jooksul 24 punkti. (www.sports.com; www.sport24.com, 28.11)

Norra ajakirjandus

Eesti vaesed saavad varsti riietuda soojadesse, kuid võltsitud firmamärkidega riietesse. Valitsuse otsusel jagatakse tolli poolt konfiskeeritud võltsitud firmamärkidega riided edaspidi vaestele. Enne laialijagamist aga eemaldavad Harku naistevangla vangid riietelt võltsitud firmamärgid. (NTB-FNB, Aftenposten, 29.11)

Soome ajakirjandus

Jaan Krossi raamatud on sageli süngetes toonides, kuid “Tahtamaa” on eriline, seda võiks pidada heatujuliseks raamatuks, ka lõpp on vaoshoitult õnnelik. Tundub, et Kross on nüüd kooskõlas teda ümbritseva ühiskonnaga ja rahulolev iseseisva Eesti vabariigiga. See tuleb esile argikirjeldustes, millele lisavad vürtsi nutikad ütlused moehulluste suhtes. “Tahtamaa” räägib inimesest, keda ümbritseb muutuv aeg. Teema pole vähetähtis, kuna raamat räägib midagi olulist selle kohta, mis on juhtunud aja muutudes iga eestlasega. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 29.11)

Jaan Krossi uusimat romaani “Tahtamaad” trükiti Eesti mastaapides rekordiline arv - 11 000 eksemplari. “Tahtamaa” on 81-aastase kirjaniku romaanidest ainuke, mis käsitleb kaasaega. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 29.11; Helsingin Sanomat, 27.11)

Eesti toll ja politsei on teinud edusamme piraattoodetevastases võitluses. Kõige silmapaistvam tulemus on soome turistide poolt soositud Kadaka turul, kus varem oli üle saja piraattoote müüja. Nüüd tegutseb turul politsei andmetel veel vaid kümme müüjat, kes müüvad piraattooteid salaja, mitte avalikult turul nagu varem. (Kaleva, 23.11)

ETV raskest dilemmast, kas 24. veebruaril lasta eetrisse president Arnold Rüütli iseseisvuspäeva vastuvõtt või Salt Lake City olümpiamängude 30 km suusatamine, kus võistleb ka Kristina Ðmigun. SL Õhtulehe interneti kommentaatorid tunduvad pooldavat ETV otsust, mille kohaselt näidatakse ära presidendi kõne ja kontsert ning kohe pärast seda naiste suusatamine. "Rüütlit näeb ka järgmised neli aastat, kuid Ðmiguni olümpiamängudel mitte,” kirjutab üks lugeja. Vaid vähesed üritavad meelde tuletada, et iseseisvuspäeva otseülekanne on riikliku telekanali õigus ja ka kohustus. Samas on tekkinud olukorra tõttu iseseisvuspäeva vastuvõtu näitamisest huvituma hakanud erakanalid. "Kui ETV otsus on lõplik ja presidendi kantselei ei plaani muuta peoõhtu ajakava, siis hakkame kindlasti pidama läbirääkimisi," ütles TV3 programmijuht Jüri Pihel. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 2.12)

Tallinnast Hiiumaale teel olnud vene päritolu reisilennuki AN-28 õnnetuse põhjuseid uurivad valitsuse komisjon ja keskkriminaalpolitsei. Hiiumaa õnnetusest jääb jälg ajalukku mitmelgi viisil. See oli Eesti esimene lennuõnnetus. Teisalt 16 inimest jäid ellu, neist kaheksa isegi vigastusteta. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat,, 27.11)

Eestis tegutsevad Soome ettevõtted finantseerisid president Urho Kekkoneni nime kandva sauna remonditöid. Sauna “ristimisel” osales projekti patroon, riigikogu esimees Toomas Savi ja Soome suursaadik Jaakko Blomberg. Avapidustustel kuuldi ka hauataguseid hääli - nimelt oli Eesti heliarhiivist leitud Kekkoneni tervituskõne, mille ta pidas 1964. aastal Eestisse saabudes. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 28.11)

HIV-viirusesse nakatunute arv kasvab endise NLi aladel kiiremini kui mujal maailmas, selgub ÜRO värskest AIDSi raportist. Venemaal on nakatumiste arv aasta aastalt kahekordistunud. Endistest nõukogude riikidest on kõrgeim HIV-levik Ukrainas, kus arvatakse, et iga sajas täiskasvanu on HIV-viiruse kandja. Olukord on murettekitav ka Eestis, kus on sel aastal registreeritud juba 1112 uut HIV-juhtumit. 1999. a. registreeriti vaid 12 nakatumist. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 29.11)