Nädal välismeedias: 19.-25. november 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT
Laienemine

Uudisteagentuurid

A first group of east European countries clamouring to join the EU could become members before elections to the European Parliament in June 2004. EU Enlargement Commissioner Günther Verheugen reiterated the EU's view that negotiations with up to 10 countries would be completed by the end of next year. "The commission believes that it is possible to conclude negotiations with a group of countries - the group can be as big as 10 - by the end of 2002," Verheugen told. "Ratification would follow rapidly and the aim is to have the first new members before the European elections in 2004," he added. Verheugen acknowledged that support for bringing former communist states into the rich Western bloc was not overwhelming within the EU and that scepticism about benefits of membership had crept up in the candidate countries. Verheugen also said the Commission would strictly adhere in the negotiations with the candidate countries to financial caps it had agreed earlier. (Reuters, 23.11)

EU enlargement to include countries of Central and Eastern Europe must not create a "Brussels lace curtain" dividing the continent as the Iron Curtain did for 40 years, the EBRD said. The European Bank for Reconstruction and Development (EBRD) said in its annual Transition Report that it was essential that enlargement helped all 27 of the bank's countries of operation and not just the 10 seeking to join. "It is essential for the EU enlargement process to be outward-looking and inclusive instead of inward-looking and exclusive," the bank's Chief Economist Willem Buiter said. It also said visa and work permit arrangements should be made for countries adjacent to the expanded Union so that they were not deprived of opportunities for employment in. The EBRD report also said more international collaboration was needed in energy supply and energy efficiency in the region (Reuters, 20.11)

The EU said that talks on environmental protection with 10 countries hoping to join the bloc in 2004 would be almost completed by the end of the year. The head of the European Commission's environment directorate, Jean-Francois Verstrynge, said the bloc would soon wrap up environment talks with Latvia and Slovakia after closing negotiations on the issue with seven other candidates - Cyprus, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Lithuania, Poland and Slovenia. "We are almost home with environment," the head of the European Commission's environment directorate, Jean-Francois Verstrynge, said. (Reuters, 22.11)

Applicant states to the EU should banish hopes of winning better than promised terms for their membership, German Chancellor Gerhard Schröder said. "No political rebates can be given because they have already been decided," Schröder told. He noted the E.U. budget had already been agreed through 2006 and could not be changed. Institutional reforms for an expanded E.U. were agreed at last December's Nice summit, he noted. Schröder said he could not imagine a first wave of expansion going ahead without Poland. But he stressed this still depended on whether Warsaw met the necessary political terms for admission. "There is still a lot of work to be done," he said. (dpa, 20.11)

The European Parliament is unlikely to ratify any enlargement of the EU which does not include Cyprus, parliament president Nicole Fontaine said. Fontaine, welcomed the progress Cyprus has made in preparing for EU membership and said it was likely to be one of the first new entrants by 2004. "As you know the European Parliament has to give its assent for the accession of (candidate) countries. I cannot imagine the European Parliament will give its consent to enlargement if this does not include Cyprus," she told journalists. (Reuters, 22.11)

USA ajakirjandus

Oktoobri keskpaigas viidi Brüsselis asuva fondi CEORG (Juhtiv Euroopa Uuringute Organisatsioon) poolt läbi küsitlus seitsmes ELi kandidaatriigis. Kandidaatriikide kodanikud arvavad, et uniooniga liitumine võib tõsta nende sissetulekuid, kuid

kardavad, et see võib omakorda endaga kaasa tuua töökohtade vähenemise, kõrgemad hinnad ning suuremad maksud. 57% küsitletutest arvasid, et toiduhinnad kallinevad märkimisväärselt pärast ELiga liitumist, 40% uskus, et eraisikute maksud tõusevad. Pessimismis väljendub üha kasvav euroskepsis, samuti "valud", mis kaasnevad majandusreformidega. EBRD sõnul aga jõupingutused, mis on tehtud ELiga liitumiseks, on olnud taganttõukavaks jõuks kandidaatriikide majanduse restruktureerimisel. (Elizabeth Williamson, The Wall Street Journal, 21.11)

Suurbritannia ajakirjandus

EK on teatanud, et soovib 2004. aasta alguses ELi võtta vastu 10 uut liikmesriiki, see aga tähendab töökeelte arvu suurenemist praeguselt 11lt 20le. Keelte arvu suurenemine on geomeetrilist, mitte aga aritmeetilist laadi: Eesti liikmeks võtmisel peab leidma tõlkijad, kes on suutelised tõlkima näiteks kreeka või sloveenia keelest eesti keelde, eesti keelest portugali keelde jne. Artikli autor näeks võimaliku lahendina siiani tunnustatud töökeelte arvu vähendamist, mis aga väiksemates riikides kutsuks esile pahameele. EP uues raportis nähakse ette kahepoolset strateegiat, mis peaks aitama toime tulla laienemisega. Esiteks, suurem nn "ülekande" süsteemi kasutamine, milles sõnavõtjad tõlgitakse ühte ühisesse keelde - milleks on peaaegu alati inglise keel - ning siis omakorda tehakse tõlge teistesse keeltesse. Teiseks, tõlkidele seatakse nõue, et nad õpiksid tõlkima keeltesse, mis ei ole nende emakeel. Tõlkijad on neile ettepanekutele reageerinud õudustundega. Artikli autor on tõlkijate poolel, ühe põhjusena toob ta selle, et "tõlkijad on ainsad inimesed Brüsselis, kes tegelikult teenivad oma tööga endale elatist." Teiseks põhjuseks peab autor aga seda, et rahvuskeelte võrdsus on üheks vähestest allesjäänud märkidest, mis viitab ELile kui "riikide liidule". (Daniel Hannan, The Daily Telegraph, 18.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa välisminister Hubert Védrine pole rahul, et Bulgaaria ja Rumeenia, kes on Prantsusmaa huviorbiidis, on "big bang" stsenaariumist välja jäetud. Ministri sõnul on ka kümne esimesse ringi arvatud riigi seas neid, kes pole liitumiseks täiesti valmis, ning kellel on vaja ühel või teisel viisil teha suuri pingutusi. Kahe kandidaadi tee äärde jätmine mõjub destabiliseeriva vastulöögina ja sunnib neid riike mitmekordsete pingutuste asemel hoopis käsi rippu laskma. (Jean Quatremer, Libération, Jaques Docquiert, Les Echos, 20.11)

Saksamaa ajakirjandus

Läti president Vaira Vike-Freiberga loodab, et Läti kutsutakse tuleval aastal nii ELi kui NATOsse. EK hindas oma eduraportis Lätit positiivselt, mis annab alust arvata, et Lätil on reaalne võimalus liitumisläbirääkimised ELiga lõpetada järgmise aasta esimeses pooles. Lätlaste skeptilisust ELiga liitumise suhtes seletab president sellega, et 50 aastat elati Moskva juhtimise all ning nüüd kardab rahvas, et uniooniga ühinedes võib Brüssel langetada otsuseid, mis rahvale alati ei pruugi meeldida. Inimeste umbusaldust saaks vähendada ELi kohta käiva informatsiooni laiema levitamisega. Nizza lepingu tagasi lükkamine iirlaste poolt on selgeks signaaliks, et ka ELi liikmesriikides tuleks inimesi rohkem ELi laienemise suhtes informeerida. Küsimusele, kas Läti president kardab Venemaa ja USA vaheliste suhete paranemist ning selle mõju Balti riikide NATO liikmeks saamisele, vastas Freiberga Hitleri-Stalini paktile viidates: "Meil on teatud ajalooline kogemus vastu meie tahtmist sõlmitud kokkulepetega, kuid me usume, et need ajad, mil midagi niisugust juhtuda sai, on möödas." (FAZ, 19.11)

Võimalik, et juba käesoleva aasta lõpuks jõutakse Brüsseli ja Varssavi vahel tööjõu vaba liikumise ning maa müügi küsimustes kokkuleppele. Ungari ja Tðehhi on juba nõustunud tööjõu vaba liikumise 7-aastase üleminekuajaga, nüüd oodatakse sama ka Varssavilt. Seoses Poola valitsuse vahetusega näib ka teisest komistuskivist - maa müük mitte Poola kodanikele - ülesaamine võimalik olevat. Seni on Poola nõudnud 18-aastast üleminekuperioodi nimetatud küsimuses. Nüüd oleksid nad nõus seda aega 3 aasta võrra vähendama, mida peetakse suureks järeleandmiseks ELile. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 21.11)

Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder toetab ELi hoogsat laienemist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. "Me tahame, et pärast raudse eesriide langemist kasvaks Euroopas kokku see, mis kokku kuulub." Schröder avaldas lootust, et ELi laienemisläbirääkimised esimesse gruppi kuuluva 12 kandidaatriigiga lõppevad 2002. a. lõpus. Ta toonitas, et esimene liitumisring ilma Poolata pole mõeldav. Kiirele ELi laienemisele loodab ka Austria Sotsiaaldemokraatide liider Alfred Gusenbauer. (Handelsblatt, 21.11)

Tänu reformidele näivad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid globaalse majandusseisaku suhtes suhteliselt resistentsed olevat. Aastaks 2001 ennustatakse nii neile kui ka Balti riikidele vaid väikest majanduskasvu langust. EBRD aruande kohaselt on just ELi kandidaatriigid suurimaid turumajanduslikke edusamme teinud. Neid riike võib tuua näitena, kuidas demokraatlikud reformid saavad toetada turumajandust. (Handelsblatt, 21.11)

Taani ajakirjandus

Poola uus valitsus püüab taas järgi jõuda teistele idapoolsetele kandidaatriikidele võidujooksus koha pärast ELis. Poola ei ole veel Euroopa jaoks kadunud, kinnitas uus Poola välisminister Wlodimierz Cimoszewicz. Veel enne aasta lõppu tahab Poola tasa teha kaotatu liitumisläbirääkimistes ELiga, et jõuda samale tasemele teiste edukate kandidaatriikidega nagu Tðehhi, Ungari, Sloveenia ja Eesti. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 21.11)

ELi laienemise järele on vajadus suurenenud, leiab ELi laienemisvolinik Günther Verheugen, asetades sellega suure vastutuse Taani veel lõplikult loomata valitsuse õlgadele. 10 riiki võivad lõpetada läbirääkimised ehk juba järgmisel aastal Kopenhaagenis. Verheugeni sõnul kasvas vajadus kiire laienemise järele pärast 11.septembrit. Verheugen hoiatab igasuguste viivitamiste eest, kui laienemine lükatakse edasi, võib kandidaatriikides kasvada rahulolematus ELiga. (Jesper Thobo-Carlsen, Berlingske Tidende, 22.11)

Norra ajakirjandus

Norra välisminister Jan Petersen ei usu, et ELi laienemine viiks ka Norra uue ELi teemalise debatini, nagu seda usub tema eelkäija Thorbj¸rn Jagland. Norra sotsiaal- ja turu-uuringute firma Gallupi sõsarbürood ELi kandidaatriikides avaldasid hiljuti uued ELi teemaliste küsitluste tulemused, mis näitavad kasvavat ELi vastasust nii mõneski keskses kandidaatriigis. Kuigi endiselt on suurem osa kandidaatriikide elanikest pigem ELi poolt kui vastu, näitab arvamusuuring, et näiteks Poola ja Tðehhi valitsused võivad kogeda tugevat vastuseisu nende ELiga liitumise poliitikale. (Aslak Bonde, Aftenposten, 24.11)

ELi laienemist loetakse maailma-ajalooliseks sündmuseks. EK eduraporti kohaselt on üllatuslikult tervelt 10 riiki korraga valmis astuma ELi liikmeks juba 2004. aastal. Hoolimata paljudest edusammudest, on siiski jäänud veel rida lahendamata probleeme seoses ELi laienemisega idapoole. Mitmed ELi liikmesriikidest märkavad kindlasti drastilisi muutusi, kui 10 uut liiget pääsevad ELi "päikese" alla, kuid soovivad ennast varjata võimalikult palju, jättes varju selle, mida püütakse takistada või piirata (nt. maa müük ELi teiste riikide kodanikele). Praegustest ELi liikmesriikidest on ainult neli (Rootsi, Taani, Iirimaa ja Holland) nõus kohe esimesest päevast avama oma tööturu uutele liikmesriikidele, teised aga sooviks üleminekuperioode massilise odava tööjõu kartuses. (Carsten Jensen, Morgenbladet, 23.11)

Siseareng

Uudisteagentuurid

France and Germany came out in support of a European constitution, saying it would be "an essential step in the historic process of European integration." French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder have both already said they favour a constitution, as one of several moves to better unify the EU as it expands eastwards. (AFP, Interfax, 23.11)

Rootsi ajakirjandus

ELi 2002.a. eelarve läbirääkimiste tulemusena tõuseb järgmisel aastal Rootsi liikmemaks umbes 500 miljoni SEKi võrra. Seega kasvab kulu ELi tegevuse peale võrreldes käesoleva aastaga 2%. Rootsi läbirääkijad leiavad siiski, et liikmemaksu tõus on suhteliselt mõistlik võrreldes varasemate aastatega ja mõeldes inflatsiooni kiiruse peale. Kogusummana maksab Rootsi ELile ligikaudu 22 miljardit krooni, millest saab umbes poole tagasi põllumajanduse- ja regionaaltoetustena. (Peter Wallberg, Dagens Nyheter, 22.11)

EL on mures suureneva narkootikumide äri ja tarbimise pärast Kesk- ja Ida-Euroopas. Viimase viie aastaga on narkootikume proovinud noorte arv kahekordistunud. "Me näeme narkootikumide tarbimise kasvu rohkem ELi kandidaatriikides, kui ELi siseselt. Võib olla on see seletatav sellega, et narkootikum on uuem fenomen nendes riikides. Kõige murelikumaks teeb aga narkootikumide levik kooliõpilaste hulgas," ütles Mike Trace, ELi narkokeskuse juhataja, tehes kokkuvõtteid aasta-aruannetest. (Sigrid Boe, Dagens Nyheter, 20.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Suurbritannia ajakirjandus

ELi välis- ja kaitseministrite kohtumisel 19. novembril Brüsselis leiti, et EL peaks hindama ümber oma julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Esialgsete eesmärkide kohaselt, mis olid paika pandud 1990.-ndate aastate alguses, pidid ELi poolt juhitavad sõjalised operatsioonid piirduma humanitaarabi andmise ja päästetöödega. Javier Solana valmistab ette raportit 11. septembri sündmuste järelmõjude kohta, dokument peaks valmima detsembris Laekenis toimuva ELi liidrite tippkohtumise ajaks. Kohtumisel toetati ühiselt tegevusplaani, mis näeb ette kiirreageerimisjõudude tarvis tehtavate ettevalmistuste kiirendamist, soovitakse, et kiirreageerimisjõud oleksid tegutsemisvalmis 2003. aasta keskpaigaks. Javier Solana viitas ka vajakajäämistele ELi liikmesriikide vahelise luureandmete kogumise osas. (Judy Dempsey, Financial Times, 20.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Brüsselis toimunud ELi kaitseministrite kohtumisel oli arutluse all Euroopa kiirreageerimisjõudude loomine. Laekeni konverentsil on liikmesriikidel plaanis vastu võtta deklaratsioon Euroopa kaitse korraldamise kohta, kuid nad teavad, et Nizza lepinguga määratud tähtaeg, on petlik. Parimal juhul on EL 2003. aastaks valmis ellu viima ühtset kriiside ja konfliktide ennetamise poliitikat. Vahepeal on vaja, et liikmesriigid näitaks üles suuremat tahet finantsalal, ning et nad teeksid rohkem sõjalist koostööd. (Laurent Zecchini, Le Monde, Pierre Bocev, Le Figaro, 20.11)

Rootsi ajakirjandus

ELi ühine kiirreageerimisüksus saab komplekteeritud aastaks 2003 nagu lubatud, aga paraku mitte puudusteta. Eelkõige on puudu vajalik juhtiv üksus, kes suudaks efektiivselt tegutseda rahutuskolletes. Tsiviilpoolelt on kaasatud 5000 politseinikku, kellest 170 saavad olema Rootsist. (Sigrid Boe, Dagens Nyheter, 19.11)

Norra ajakirjandus

Norra annab ELile teada, et on valmis saatma kuni 80 politseinikku abiks välismaale kriisipiirkondadesse. Võitluses rahvusvahelise terrorismi vastu on EL palunud informatsiooni ka Norralt ja teistelt EList väljaspool seisvatelt riikidelt. See on esimene kord kui Norra ja EL räägivad konkreetselt rahuvalvealasest koostööst. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 20.11)

Norra pakkus ELile nii oma sõjajõude kui ka politseinikke uue ELi juhitava kiirreageerimisüksuse jaoks. Norra kaitseminister Kristin Krohn Devold suhtub sellegipoolest skeptiliselt lubadusse, et ELi ühisjõud saavad moodustatud enne 2003.a. lõppu. Norra püüab omalt poolt teha kõik, et võimalikult suures ulatuses osaleda ELi kaitse- ja julgeolekupoliitikas. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 21.11)

Venemaa ajakirjandus

Leedu kaitseminister Linas Linkjavicius esitas Brüsselis ELi liikmes- ja kandidaatriikide välis- ja kaitseministrite kohtumisel nimekirja Leedu väeüksustest, kes on valmis osalema kriiside neutraliseerimise operatsioonides ELi juhtimisel. (Vladimir Vodo, Kommersant, 22.11)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The enlargement of the EU to admit eastern European countries poses no threat to the euro because the expansion process has been well prepared, European Central Bank President Wim Duisenberg said. "The expansion eastwards has been very well prepared and the countries themselves are so well prepared. "Furthermore, being a member of the EU does not mean the country is immediately a member of monetary union." On the psychological impact of the upcoming launch of euro banknotes and coins, the ECB chief replied: "Psychologically, it's a symbol that Europe is truly one country." (Afp, 23.11)

EK spetsialistide arvates pole oodata Ida-Euroopa majanduskasvu tempo taastumist kuni 2003. aastani. See asjaolu võib aga muuta komplitseeritumaks nende riikide astumise ELi. 10 postkommunistliku riigi majanduskasv püsib muutumatuna aastal 2002 ja on endiselt 3,1%. Majanduslangus on kõige suurem Poolas. (Interfax, 21.11)

Saksamaa ajakirjandus

EK alandas veelkord euro-tsooni majanduskasvu prognoose ning arvestab ka edaspidise töötuse taseme tõusuga. EK ootab Euroopa rahaliidu sügisese prognoosi põhjal käesoleval aastal 1,6% majanduskasvu. Järgmisel aastal väheneb majanduskasv 1,3%ni, et 2003. a. 2,9%le tõusta. Inflatsioonitase euro-tsoonis jääb käesoleval aastal 2,8% juurde, vähenedes järgmisel aastal 1,8%ni. Töötuse tase jääb käesoleval aastal 8,3%ni, tõustes järgmisel aastal 8,6%ni. (FT Deutschland, 22.11)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi PM Göran Persson usub, et Rootsi EMU-debatti mõjutab Suurbritannia areng, kus PM Tony Blair räägib järjest enam teistele ELi riikidele "kogu südamest" partneriks olemise tähtsusest. "Kui britid peaksid hääletama EMU poolt ja rootslased ütleksid siiski ei, satub Rootsi raskesse olukorda," leiab Persson, kes on isiklikult väljendanud oma selget poolehoidu EMU suhtes. Samas on Persson aga öelnud, et tegemist on tõeliselt olulise ja suure küsimusega ning ta suhtub sellesse täie tõsidusega. (TT, Dagens Nyheter, 24.11)

JULGEOLEK

NATO peasekretär George Robertson "Mõiste "uuest lahutavast joonest" on müüt. Meie ei ole teile [Venemaale] ohuks, samuti ei näe meie teis endale ohtu." Financial Times, 23.1

Uudisteagentuurid

NATO Secretary-General George Robertson set off on a mission to explore radically enhanced ties between the Western defence alliance and Russia to reward Moscow for its new cooperation against terrorism. His visit came days after British PM Tony Blair proposed setting up a new body to deepen NATO's cooperation with Russia. Putin and Robertson agreed to set up a think-tank of experts to explore ways of beefing up practical NATO-Russia cooperation. Its tasks would include offering Russia advice and information in areas such as defence reform and civil emergency planning. But analysts said Blair's call had fed expectations of a more substantive relationship. "NATO should be very wary of creating institutions to appease Russia which the Russians later boycott to punish us," one senior Western defence analyst said. Analysts said Putin's enthusiasm could be a ploy to try to re-establish Moscow's status as a superpower, and they noted that in any case it was not widely shared by Russian army generals and government officials. (Reuters, 21.11)

Russia aims to achieve equal voting status in NATO policy-making in the future, Defence Minister Sergei Ivanov said in Moscow before talks with the head of the Western military alliance, George Robertson. "Our proposals essentially see the creation of a new mechanism between the NATO states and Russia as equals so that Russia may have the right to vote and participate in decision making,"said Ivanov. The defence minister also stressed his government's interest in the new initiative of British premier Tony Blair to drastically reform relations between Russia and NATO. A decision on Russia's new "special status" may be taken at the NATO summit in November 2002. Russia has steadily increased its demands for greater parity in relations with NATO. Foreign Minister Igor Ivanov also said on the eve of Robertson's visit that cooperation between Russia and the alliance "should not be based on the 19 plus 1 formula". (dpa, Interfax, RIA Novosti, 21.11)

A proposal for a new NATO-Russia body being studied by NATO would mean Russia would discuss certain security issues with the alliance's 19 members as an equal partner, NATO's Secretary-General said. George Robertson told the new proposal called for a special council bringing together the 19 allies and Russia which "would give Russia a right of equality, but also a responsibility, and also an obligation that would come from being part of a consensus-building organisation". Robertson, did not say what security issues would be eligible for discussion in the new body proposed by British PM Tony Blair. Robertson, who also did not specifically say whether Russia would have the right of veto, said the new council could mark "a huge change, a sea change, in the way we do business". (Reuters, Interfax, RIA Novosti, 22.11)

Russia is not eyeing membership in NATO but wants to improve cooperation with the alliance in the changed global environment since the September 11 attacks, President Vladimir Putin said. "Russia does not intend to stand in line to join NATO," Putin told. "With its economic, scientific and technical, human, military and territorial potential, Russia is a self-sufficient state which is capable of assuring its own defences," he said. But Putin added that after September 11 and the new threat of international terrorism, Russia was ready for "positive and constructive cooperation" with the international community, especially in the field of security. "We are prepared to bring our position closer to that of NATO on many issues, as much as the Alliance is prepared to (do) itself, taking into account Russia's national interests," said the Russian leader. (Afp, Interfax, RIA Novosti, 22.11)

Former Soviet leader Mikhail Gorbachev praised Russian President Vladimir Putin for seeking to build a "new world order," notably by forming closer ties with the West and NATO. The president has put forward initiatives based "on approaches that can help establish a new world order, based on cooperation and balance of interest, and no longer on the typical confrontation of the 20th century," said Gorbachev. He added that politicians within Russia did not often understand the president's foreign policy intiatives. Gorbachev praised the president's initiatives in joining the global anti-terror coalition after September 11 and posing Russia as a key ally to the United States. (Afp, 23.11)

NATO Secretary General George Robertson said that President Vladimir Putin had told him that Russia sought no veto "on what NATO was doing". Speaking after talks in the Kremlin, Robertson said Putin had said Moscow was not trying to "slow down or neutralise the work that NATO does, nor was it a way in which Russia would seek to have a veto on what NATO was doing". (Reuters, Interfax, 23.11)

NATO will continue to expand eastward and absorb Russia's neighbour states, the Western military alliance's head, George Robertson, said. The accession of more former East Bloc states to NATO will only serve to reinforce Russia's own security, he stressed. (dpa, Interfax, 22.11)

NATO peasekretär George Robertson kinnitas Moskvas, et allianss esitab 2002. aastal mitmele riigile liitumiskutse. Robertsoni sõnul tuleb NATO ittalaienemist hakata vaatlema uutest julgeolekuarusaamadest lähtudes, alliansi sees ning väljaspool toimuvaid integratsiooniprotsesse arvestades. Samas toonitas Robertson, et NATO ei hakka kutse esitamist konkreetsetele kandidaatriikidele arutama enne alliansi välisministrite kohtumist Reykjavikis 2002. aasta maikuus. (Interfax, RIA Novosti, 22.11)

Senior Russian officials called for radical changes in Moscow's relations with NATO, after talks with its Secretary-General George Robertson on plans that could give Russia a long sought veto in NATO affairs. Igor Ivanov and Vladimir Rushailo, secretary of Russia's Security Council, were noticably upbeat about future ties with Russia's erstwhile Cold War foe, saying relations were moving to a new level (Interfax, 19.11, 23.11; RIA Novosti, 20.11, 21.11; Reuters, 23.11)

Venemaa Riigiduuma julgeolekukomitee esimees Aleksandr Gurov leiab, et Venemaa elanikud ei hakka kunagi rahulikult suhtuma NATO laienemisse ning alliansi piiride lähenemisse oma riigile. Gurov kinnitas ajakirjanikele pärast Vene duumasaadikute ja NATO parlamentaarse assamblee ühise töörühma istungit, et ta informeeris oma seisukohast ka külalisi ning PA delegatsiooni juhti Rafael Estrellat. (Interfax, 23.11)

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko sõnul arvab Venemaa endiselt, et NATO laienemine võib luua lisaprobleeme, juhul kui alliansi laienemine toimub Venemaa huve arvestamata. Jakovenko sõnul tuleb taotleda seda, et sõjaliste potentsiaalide edasine evolutsioon vastaks kaitse legitiimsetele vajadustele ega rikuks vastastikust julgeolekut. (Interfax, RIA Novosti, 21.11)

Venemaa Riigiduuma aseesimehe, Riigiduuma alalise delegatsiooni juhi NATO PA-s Ljubov Sliska arvates ei lange Venemaa rahvuslikke huve arvestamata NATO mehhaaniline laienemine julgeoleku tagamise objektiivsete vajadustega kokku. Sliska sõnul on agressiooni oht möödas, laienemine ei suurenda NATO, uute liikmete ega Venemaa julgeolekut, samas võib see palju hävitada. Moskva kavatseb ka edaspidi veenda NATO partnereid alliansi laienemise ebaotstarbekuses. (Interfax, RIA Novosti, 22.11)

Soome kaitseminister Jan-Erik Enestami kinnitusel on viimasel ajal toimunud Venemaa ja NATO vastastikuse koostöö aktiviseerumine. Soome kaitseministri arvates mõjutasid Vene-NATO suhteid nii 11. septembri sündmused kui NATOs toimunud sisemuudatused. Enestam märkis samuti, et hetkel toimub suhete tõhustamine ka Soome ja NATO vahel “Partnerlus rahu nimel” programmi raames. (RIA Novosti, 22.11)

USA ajakirjandus

Venemaal visiidil olles tegi NATO peasekretär Robertson Venemaale ettepaneku, mis annaks Venemaale vetoõiguse alliansi teatud küsimustes. Nimetatud ettepanekul on USA presidendi George W. Bushi, Suurbritannia peaministri Tony Blairi ja teiste NATO liidrite toetus. Robertsoni sõnul on vajalikud olulised muudatused Venemaa ja Lääne vahelistes suhetes selleks, et ettepanek ka teostuks. Samuti peab see tähendama Venemaa vastuseisu lõppemist NATO laienemisele Balti riikidesse. Robertson ütles, et vaja on veel otsustada, millistes küsimustes Venemaale antakse võrdne staatus NATO liikmesriikidega. Tõenäoliselt on nendeks küsimusteks strateegiate arendamine terrorismivastases võitluses, rahuvalvamisega seonduv jms. Nii Lääs kui ka Venemaa näevad võimalust Venemaa liitumiseks NATOga, kuid nii finantsilised kui ka poliitilised barjäärid lükkavad selle protsessi mitmete aastate või isegi aastakümnete kaugusesse, juhul muidugi, kui NATO ei muuda liitumiseks vajaminevaid tingimusi. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul ei taotle Venemaa hetkel NATO liikmelisust. (Michael Wines, The New York Times, 23.11)

NATO peasekretär Robertson märkis Venemaal, et ta on saanud "väga positiivset" vastukaja Venemaa liidritelt seoses ettepanekuga laiendada suhteid Venemaa ja alliansi vahel. Kuid ometigi pole selge, kas uus pakkumine on Venemaa jaoks piisav, Venemaa tahab NATOs sõnaõigust, samuti suuremat rolli alliansi otsuste tegemisel. Vaatamata Lääne ja Venemaa vaheliste suhete paranemisele, kritiseeris Putin hiljuti NATOt, nähes selles külma sõja rudimenti ning kutsudes üles asendama NATO uue pan-euroopa julgeoleku organisatsiooniga. (Guy Chazan, The Wall Street Journal, 23.11)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO peasekretär George Robertson teatas, et allianss kavatseb laieneda järgmisel aastal ning vastuseis sellele ei ole Venemaa huvides: "Mõiste "uuest lahutavast joonest" on müüt. Meie ei ole teile ohuks, samuti ei näe meie teis endale ohtu." Praegused suhted NATO ja Venemaa vahel baseeruvad 1997. aastal loodud Alalisel Ühisnõukogul. Venemaa jaoks ei ole Ühisnõukogu piisavalt suure tähtsusega. Venemaa ametnike sõnul otsustatakse kõik küsimused enne kohtumisi eelnevalt 19 NATO saadiku seas. NATO juures asuv Venemaa suursaadik Sergei Kislyak ütleb, et Venemaal puudub võimalus blokeerida otsuseid. Kuid paljud NATO diplomaadid pelgavad Venemaa kaasamist automaatselt NATO saadikute aruteludesse teatud küsimustes. "Kuidas võime me olla kindlad, et Venemaa ei hakka takistama teatud asju? Pealegi, kui Venemaale antakse võimalus liituda NATO liikmesriikide aruteludesse, kas ei tähenda see mitte NATOsse sissepääsu pileti andmist, kuigi Venemaa ei ole teinud midagi oma sõjaliste jõudude reformimiseks?" küsis üks NATO diplomaat. (Judy Dempsey, Financial Times, 23.11)

Rootsi ajakirjandus

Pärast terroriakte on NATO laienemine jäänud tagaplaanile. Kui aga midagi suurt toimub, siis toimub see vaikselt. Täpselt ühe aasta pärast tippkohtumisel Prahas otsustab allianss, keda kutsuda liikmeks. Seni ei ole ükski NATO liikmesriikidest teinud mingeid ametlikke avaldusi, aga mitmed märgid näitavad, et allianss kaalub seitsme uue liikme vastuvõtmist. Favoriitidena nimetatakse Slovakkiat ja Sloveeniat. Eesti, Läti ja Leedu, keda veel aasta eest loeti järjekorra viimasteks, on tublit tööd teinud. Nimetatud riike loetakse nüüd juba viie kindla kandidaadi hulka. (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 19.11)

NATO laienemine järgmise aasta tippkohtumisel Prahas tundub kindel olevat. Küsimuseks on vaid, et millised riigid kuuluvad sellesse laienemisringi ja kuidas tullakse toime Venemaa vaenuliku hoiakuga Baltimaade NATOga liitumise suhtes. Arvamusi on mitmesuguseid. Ühed soovivad laienemises pausi, teised ELi eeskujul "suure pauguga" laienemist. Kolmas ja kõige tõenäolisem variant on, et toimub piiratud laienemine. Esimesena on ekspertide hinnangul järjekorras Sloveenia, kellest aga sugugi palju ei jää maha ka Slovakkia. Balti riigid kuuluvad samuti favoriitide hulka, kõige sagedamini nimetatakse neist siiski Leedut. Loogikal, mille järgi valitakse kolmest riigist välja ainult üks, ei ole aga palju kaitsjaid. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 25.11)

Soome ajakirjandus

Venemaa ja NATO suhete soojenemine on uus samm president Vladimir Putini pürgimustes normaliseerida riigi suhteid Läänega. Venemaa ei suuda peatada NATO laienemist ja seda teab Putin hästi, kuid ta üritab saada laienemise eest võimalikult kõrget hinda. NATO laienemine Venemaa piirideni on sümboolselt sedavõrd tähelepanuväärne, et Läänel on põhjust esitada vastuteeneid. Venemaa mõjuvõimu lisamine NATO otsustetegemisel on selleks parim käik, kuna see seob Venemaa ühise rindega. (Juhtkiri, Kaleva, 24.11)

Läti ajakirjandus

Läti ajalehes Diena avaldatud artikkel. Läti välisministeeriumi riigisekretär Maris Riekstinsh arvab, et viimase aja Putini väljaütlemised NATO laienemise kohta tähendavad seda, et Venemaa on leppinud reaalsusega ja alliansi laienemise paratamatusega. Samas ei ole Venemaa veel valmis avalikult tunnistama, et alliansiga liitumine suurendab Balti riikide julgeolekut. Veel septembri alguses, Soome-visiidi ajal oli Putin NATO laienemisele kategooriliselt vastu. (Gunta Sloga, Dita Araja, Biznes&Baltija, 19.11)

Läti venekeelses ajalehes Vesti Segodnja ilmunud artikkel, kus autor väidab, et Läti poliitikud tõlgendasid valesti Putini sõnu sellest, et ta ei ole Balti riikide alliansiga liitumise vastu. Autori arvates pidas Putin silmas hoopis seda, et kogu maailma huvides on NATO ja Venemaa süvendatud koostöö, mitte aga alliansi mehhaaniline laienemine. Putin kordas, et NATO laienemine Balti riikidesse on mõttetu, seega on Venemaa positsioon endine. VF Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Dmitri Rogozini kommentaar, kus ta kinnitab, et Venemaa pole oma suhtumist NATO laienemisse muutnud. (Abik Elkin, Biznes&Baltija, 19.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Noored eestlased on oma oskuste põhjal nii öelda heas ELi-vormis. Nad on nii mõneski suhtes soomlastest enam eurooplased. Kaleva, 22.11

Uudisteagentuurid

Soomes riigivisiidil viibinud president Arnold Rüütel kinnitas Eesti soovi arendada Venemaaga häid suhteid. "Eesti nagu Soomegi taotleb heanaaberlike ja vastastikku usalduslike suhete kindlustamist Vene Föderatsiooniga. Eestil ja Venemaal on selles osas veel mitmeid süvendamisvõimalusi," ütles Rüütel. (Interfax, RIA Novosti, 20.11)

OSCE said Estonia's decision to scrap legislation which require candidates seeking public office to know Estonian had brought the country's laws up to international standards. "Estonia has brought (its) laws in conformity with its international obligations and thus has once more proved that there has been tremendous progress concerning democracy in this country," the OSCE's mission to Estonia said in a statement. OSCE approval is seen as a key benchmark by the EU and NATO - organisations Estonia wants to join - for compliance with international human rights standards. The OSCE said the change meant its work of monitoring human rights issues in Estonia was essentially done. "The head of the Mission to Estonia, Ambassador (Doris) Hertrampf, will report to the OSCE Permanent Council in Vienna on 13 December and she will recommend the delegations that the mandate of the Mission should be regarded as having been fulfilled," it said. (Reuters, Afp, Interfax, 23.11)

Peaminister Mart Laari kinnitusel on garanteeritud, et OSCE missioon lahkub Eestist pärast saadikukandidaatide keelenõuete kaotamist. "Selleks on olemas kokkulepe nii OSCE missiooniga kui ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega," ütles Laar. Ta kinnitas, et juhul kui peaks tekkima mingi probleem, mille teket ta aga ei usu, kavatseb ta peaministrina sellisel juhul lõpetada OSCE missiooni tegevuse ühepoolses korras. (IA Rosbalt, 20.11)

Rootsi välisminister Anna Lindh on seisukohal, et OSCE missioon Eestis tuleb sulgeda, samas tervitas Lindh riigikogu otsust leevendada keelenõudeid. "Otsus on ajalooline. Eesti on astunud otsustava sammu, mis tähendab, et riigi seadused selles valdkonnas vastavad nüüd täielikult Euroopas kehtivatele normidele. See tasandab teed Eesti jätkuvale integratsioonile Euroopasse," kinnitas Anna Lindh. (Interfax, 22.11)

Eesti parlament seadustas riigikogu asjaajamiskeelena eesti keele. EÜRP esimehe Viktor Andrejevi sõnul ei saa seaduse jõustumisel venekeelsed saadikud enam võtta sõna emakeeles. Saadik avaldas kartust, et seaduse jõustumisega võidakse rakendada diskrimineerivaid sanktsioone mittetituleeritud rahvusest saadikute suhtes. (RIA Novosti, 20.11)

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko teatas, et Venemaa ei pea rahvusvähemuste probleemi Eestis lahendatuks ning pole nõus OSCE missiooni sulgemisega. Jakovenko märgib oma avalduses, et enamikus probleemides ei saa reaalset olukorda Eestis nimetada edukaks, aga naturalisatsiooni valdkonda iseloomustavad lausa negatiivsed tendentsid. Saadikute keelenõuet tühistavaid seadusi kommenteerides märkis Jakovenko, et Eesti võimud demonstreerivad jätkuvalt oma etnopoliitika põhjapanevate keelepostulaatide järgimist. (Interfax, 24.11)

Endised presidendid Lennart Meri ja Boriss Jeltsin leppisid kokku, et kohtuvad aprillis Moskvas. Kohtumisel kavatsevad endised riigipead Lennart Meri büroo nõuniku Toomas Hiio sõnul tuletada meelde möödunut ja arutada Eesti, Venemaa, Euroopa ja maailma tulevikku. Meri ja Jeltsin avaldasid oma heameelt selle üle, et Eesti ja Venemaa suhted on hakanud positiivselt arenema. (Interfax, RIA Novosti, IA Rosbalt, 21.11)

Several thousand pensioners demonstrated in front of the Estonian parliament in Tallinn to demand an increase in their pensions. The demonstration was one of the largest gatherings in Estonia since the independence movement. Social Minister Eiki Nestor spoke to the demonstrators but declined afterward to give any comments to the media. Presently pensions in Estonia are only about 37% of average net income and this percentage is decreasing yearly, the pensioners claim. (dpa, 21.11, RIA Novosti 20.11)

Vene Riigiduuma väliskomitee juht Dmitri Rogozin arutas Eesti õigeusu kiriku probleeme Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeusega. Rogozini sõnul avaldas ta kohtumisel arvamust, et Eesti õigeusu kiriku probleem kannab poliitilist, mitte kiriklikku iseloomu. Rogozini väitel takistavad Eesti võimud kirikul registreerumast väljamõeldud motiividel ega taha tunnistada Moskva patriarhaadi õigusjärglust ja jätavad seeläbi vene kogukonna ilma usuvabaduse õigusest. (Interfax, 19.11)

Tallinna lahel Läänemere selle kümnendi suurimal miinitõrjeoperatsioonil osalenud sõjalaevad lahkuvad Eesti vetest. Mereväe pressiesindaja sõnul jäid osalejad operatsiooni tulemustega rahule. Sõjalaevad leidsid Tallinna lahest 48 miini, ühe süvaveepommi, kolm torpeedot, 21 mürsku ning kaardistasid 47 muud objekti. (RIA Novosti, 19.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestis asuv OSCE missioon teatas 22. novembril, et valimisseadusesse tehtud parandus lõpetab missiooni tegevuse Eestis. Eesti ametivõimud näevad OSCEs takistust liitumisel ELi ja NATOga. Tallinnas asuva EK esindaja Michael Krejza sõnas, et OSCE missiooni viibimine riigis on märgiks, et konkreetne riik ei vasta ELi inimõiguste normidele. Eestis asuv OSCE missioon teeb eeldatavasti ettepaneku, et tema mandaati ei pikendataks detsembris. Lõpliku otsuse missiooni sulgemise kohta peavad langetama OSCE Alalise Nõukogu liikmed, kelle hulka kuulub ka Venemaa. Baltimaade valitsuste väitel näeb Venemaa OSCE missiooni jätkumises neis riikides võimalust takistada NATO laienemist oma naaberaladele. Eesti koalitsiooniparteide ettepanek paranduste sisseviimise kohta valimisseadusesse kutsus opositsiooniparteides ning meedias esile pahameele. Keelega seonduv on Eestis vägagi politiseeritud teema, kuna eesti keele kasutus NLi ajal oli piiratud ning eestlased kannatasid demograafilise languse all. (Rafael Behr, Financial Times, 23.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELiga liitumist toetavate eestlaste hulk jõudis 52%-ni, nelja protsendiline tõus saavutati analüütikute hinnangul tänu uue presidendi Arnold Rüütli ametisse nimetamisele. Siiani on Eesti olnud kaheteistkümne kandidaatriigi seas kõige euroskeptilisem. Kõige madalam oli toetus mais, mil toetajate hulk ulatus vaid 35%ni. (La Tribune, 20.11)

Taani ajakirjandus

Riigikogu muutis keelenõudeid valimisseaduses. Varasema seaduse järgi oli valimistel kandideerimise üheks eelduseks eesti keele oskus. Uues seaduses on see nõue tühistatud. Keeleoskuse nõue valimisseaduses piiras Eestimaa elanike poliitilisi õigusi. Endiselt kehtib aga keeletesti tegemise nõue inimestele, kes taotlevad Eesti kodakondsust. Samas on võimalik ka eesti keelt mittekõneleval inimesel saada kodakondsus - kui üks vanematest on Eesti kodanik, saab laps samuti Eesti kodakondsuse. Kõigest hoolimata on seadusemuudatus põhjustanud tõsise poliitilise võitluse, mis on kõige teravamalt tabanud peaminister Mart Laari poolt juhitud Isamaaliitu. Seadusemuudatuste vastased kardavad nüüd, et poliitilised organid muutuvad kakskeelseteks ja eesti keele osatähtsus Riigikogu töökeelena langeb. Rahustamaks kahtlejaid on Riigikogu heaks kiitnud juba seaduse, mille kohaselt töökeeleks peetakse siiski vaid eesti keelt. (Ritzau/FNB, Jyllands-Posten, 22.11)

Rootsi ajakirjandus

Tulevikus saavad Eesti elanikud, kes ei räägi eesti keelt, ikkagi kandideerida valimistel. Seda sätestab Riigikogu poolt heaks kiidetud seadusemuudatus. EK viimases eduraportis Eesti kohta oli soovitus, et Tallinn peaks hoolitsema venekeelse elanikkonna parema integratsiooni eest. OSCEst teatati, et nad on valmis missiooni Eestis sulgema, sest nende peamiseks ülesandeks oli jälgida vähemusküsimuste arengut. (TT-DPA, Svenska Dagbladet, 22.11)

Soome ajakirjandus

Arnold Rüütel oli see president, kes tõi Eesti NList välja ja väga tõenäoliselt on ta ka see president, kelle juhtimisel Eesti astub uutesse liitudesse - ELi ja NATOsse. Rüütel ei karda sõna ‘liit’. Tema arvates liigub maailm vääramatult ühenduste poole, millest Eesti ei saa välja jääda. Sotsioloogilised uuringud näitavad, et Eesti rahvas on ELiga liitumise suhtes kahtleval seisukohal. Presidendi arvates on see tingitud vähestest teadmistest ELi suhtes ning osaliselt ka ELi nõudmistest. Lisaks rõhutab Rüütel Läänemere riikide koostöö tähtsust (keskkond, majandus). “Oleks loomulik kui Eesti oleks NATO liige.” Valmistume NATO kriteeriumite täitmiseks, kuid me peame olema valmis ka ise oma maad kaitsma. Rüütel hoidub kommenteerimast Venemaad ärritanud Mart Laari e-kirja, kuid presidendi hinnangul ei ole Eestil võimalik pingestada suhteid Venemaaga mitte ühelgi tasandil. Eesti-Vene majandusleping on sõlmimata, kuna Eestis on probleeme õigeusukiriku omandiga. Rüütel näeb majandussuhete normaliseerimisel Venemaaga laiemat tähendust, kuna Eesti tööstusel ja põllumajandusel on jätkuvalt turgu ka idas. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 17.11)

Intervjuus HSile tõdeb president Rüütel, et Soome ja Eesti vahel ei ole probleeme, kuid on küsimusi, mida tuleb edasi arendada. President tõstab esile piiriüleseid keskkonnaprobleeme. “Kirde-Eesti tööstus ja eriti elektrijaamad reostavad õhku ja reostus levib ka Soome. Anname endast parima, et probleemi lahendada ning moodsa tehnoloogia abil on olukorda juba õnnestunud parandada - seda ka tänu Soome abile ja rahalisele toetusele.” Rüütel märgib, et NLis ei olnud tema arvates kommunismi, kuigi oli olemas sellenimeline partei. “Kommunismi mõiste kui selline ei haakunud minu filosoofia ja ühiskondliku nägemusega”. Samuti ei ole presidendil midagi selle vastu, et kompartei kuritegelikuks organisatsiooniks kuulutatakse. Rüütel nimetab oma elu parima ajana Eesti taasiseseisvumise aega ja Eesti liikmestaatuse taastamist ÜROs. Rüütel on kursis Soome tolleaegse presidendi Mauno Koivisto kriitikaga oma tegevuse suhtes: võib-olla me ei olnud kõiges samal arvamusel - näiteks iseseisvumise osas. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 19.11)

Intervjuus Soome ajakirjanikele kurtis Arnold Rüütel Venemaa kehtestatud topelttollide üle ja seda ilmselt mitte juhuslikult. Rüütli arvates tuleb Venemaaga arendada eeskätt majandussuhteid, mis võiks omakorda põhjustada suhete soojenemist ka muudes valdkondades. On raske uskuda, et Venemaa vajaks Eestit sisepoliitilistel põhjustel oma nn süljetopsiks. NATO laienemine Balti riikidesse on käegakatsutavas staadiumis ning Putin paistab selle kui vältimatuga juba leppinud olevat. Rüütel on oma üheks peaeesmärgiks seadnud sisemiselt kaheks jagunenud rahva ühendamise. Presidendil ei ole küll ametlikult palju võimu, kuid ta saab arengut märkimisväärselt mõjutada. Seda tõendas juba president Meri, kuigi teistes valdkondades. Rüütel ei ole selline kultuurifiguur ja maailmamees kui tema eelkäija, kuid keegi ei saa eitada tema panust taasiseseisvumise rasketel hetkedel. (Juhtkiri, Aamulehti, 18.11)

73-aastase Rüütli valimine Eesti presidendiks oli suur üllatus, kuid ta on tuntud kui mõõdukas poliitik, kes suudab ühendada erinevaid huve ja praeguses situatsioonis võibki ta olla eestlastele see õige president. Tuleb ju riik saada valmis ELiga liitumiseks, mis tähendab, et edu vilju ei jagataks vaid Tallinnas, vaid ka ülejäänud Eesti piirkondades. Sissetulekute jagunemist tuleb ühtlustada. Teine sillaehitaja roll langeb Rüütlile seoses Venemaaga ja Eesti püüdlusega astuda NATOsse. Viimasel ajal on peaminister Mart Laar teinud ettevaatamatuid avaldusi, mis on pahandanud idanaabrit. Rüütel on mitmel korral rõhutanud Eesti-Vene suhete parandamise tähtsust, samuti tuleb hoolitseda riigis elava venekeelse vähemuse õiguste eest. Mõnikord on vana juurde tagasipöördumine kasulik, ka Rüütli valimine võib veel Eestile kasu tuua. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 20.11)

Soome valimine uue presidendi esimeseks riigivisiidi sihtkohaks viitab sellele, et Eesti hindab kõrgelt nii kahe riigi vahelisi suhteid kui Soome toetust Eestile taasiseseisvumise järel. Eesti ja Soome suhted on probleemivabad, nagu president Rüütel on konstateerinud. Siiski on mitmeid valdkondi, kus koostöö võiks olla ulatuslikum, seda näiteks keskkonnakaitseprojektide osas. Erinevalt oma eelkäijast, tahab Rüütel keskenduda Eesti siseasjadele. Tempoka majandusreformi tulemusena on Eesti Rüütli hinnangul kaheks jagunenud ja see on omakorda lisanud vaesust, tõrjutust, kuritegevust ja iibe vähenemist. Rüütel tahab tegutseda nimetatud probleemide likvideerimise nimel. Eri rinnetel toimuva integratsiooni tõttu tuleb Rüütlil aga hoolitseda ka rahvusvaheliste suhete eest. Kõik viitab sellele, et Eesti liitub ELi ja NATOga Rüütli ametiaja jooksul, mis saab olema väljapaistev kulminatsioon pikale poliitilisele karjäärile, mida Rüütel alustas kompartei liikmena 1964. aastal ning jätkas keskses rollis Eesti taasiseseisvumisprotsessis, jõudes lõpuks iseseisva Eesti presidendi ametisse. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 20.11)

See, et Eesti uus president teeb oma esimese riigivisiidi Soome, on meile suur au ja lühikese lähiajaloo väike traditsioon. Ekskommunistiks nimetatav president naudib oma kodumaal sellest hoolimata suurt ja kestvat populaarsust. Eesti poliitilise eliidi jaoks on Rüütel presidendiks vale mees. Teda peetakse endisaja poliitikuks, kes ei sobi uue ja ulja Eesti juhiks. Kuigi ta ei ole nii energiline nagu mitmed noore Eesti tõusikutest juhid, ei saa teda süüdistada vanameelsuses või stagnatsioonis. Rüütel pooldab riigi liitumist ELi ja NATOga, kuid tal on ka sotsiaalset mõtlemist ning huvi äärealade ja puudustkannatavate vastu, mis ei ole uuskapitalistlikus Eestis kuigi moekas. Arnold Rüütlil on head eeldused tõusta uue Eesti poliitiliseks ja sotsiaalseks tasakaalustajaks. (Juhtkiri, Suomenmaa, 20.11)

Intervjuu Arnold Rüütliga tema Soome suunduva esimese riigivisiidi eel. Rüütel kinnitab, et Eesti välispoliitiline suund ei muutu, kuid ta suhtub Venemaasse usalduslikumalt kui eelkäija Lennart Meri, rääkimata russofoobist peaministrist Mart Laarist. Rüütli sõnul tuleb suhteid Venemaaga arendada hoolimata keerukast ajaloost. Samas kiidab Rüütel Venemaa presidendi Vladimir Putini tegevust. Rüütlil endal on Venemaaga märkimisväärseid sidemeid. Vene keel on ainuke võõrkeel, mida president oskab ning ta on usuliselt veendumuselt õigeusklik. Tema eakaaslased nõukogude nomenklatuurist on tänini Venemaal juhtpositsioonidel. (Jorma Rotko, Iltalehti, 20.11)

Eesti president saabub viisakusvisiidile Soome ning viisakusvisiidist võib kõneleda kasvõi seetõttu, et Soome ja Eesti suhetest on õigupoolest raske leida probleeme. Kõige häälekam võib siin olla soome turistide see osa, kes on võtnud õiguse lärmata Tallinna tänavatel tõusiklike koloniaalhärrade kombel. Välispoliitikas toetab president Rüütel tugevalt liini, mille uus Eesti on valinud: ELi ja NATOsse tuleb pääseda nii ruttu kui võimalik. Eesti parempoolsed näevad Venemaa poolt endiselt langevat sünget varju. Peaminister Mart Laar on ähvardanud, et kui Eesti ei saa tuleval aastal kutset NATOsse, võib korduda 1939. aasta. Arnold Rüütel on selgitanud, et tema peaministri maalitud ohupilti hästi ei usu. Laar on NATO-sööta hooletult kasutanud ka muude projektide põhjendamisel. Näiteks Narva elektrijaamade erastamisel USA NRG Energyle. President Rüütel aga on täiesti õigesti öelnud, et kontrollimatu erastamine on olnud rahva kahte leeri jagunemise taustaks. Eesti valitsuse kinnisidee ongi olnud maha müüa kõik, mis vähegi võimalik. Riik kavatseb oma valdusesse jätta vaid presidendilossi, Riigikogu, valitsuse, kaitsejõudude peakorteri hooned ja kaitseväe polügoonid. Selle taustal kahvatub täielikult Lipponeni valitsus, kes ei saa ühest Sonerastki lahti. (Antero Eerola, Kansan Uutiset, 20.11)

Pressikonverentsil teatas president Rüütel, et pole tähtsust, kas Eesti liitub esimesena ELi või NATOga. Siiski oleks loomulikum kõigepealt ühineda ELiga. "Millega liitume esimesena, ELi või NATOga, sellel ei ole palju tähtsust. Ehk on loomulikum esimesena liituda ELiga," arvas Rüütel. Samuti maandas president soomlaste kartusi Eesti tööjõu massilise sisserände ees pärast riigi liitumist ELiga. President Haloneni sõnul säilitab Soome tööjõu vaba liikumise küsimuses ettevaatliku hoiaku. Küsimusele vene vähemuse olukorrast Eestis, kostis Eesti riigipea, et vähemust puudutav seadusandlus Eestis vastab demokraatia nõuetele ning on isegi liberaalsem kui nii mõneski teises riigis. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat; Hanna Lepänen, Etelä-Suomen Sanomat; Tuomas Keskinen, Iltalehti; Riitta Korkeakivi, Kaleva, Antero Eerola, Kansan Uutiset, 21.11)

Kahepäevast riigivisiiti Soome alustanud Eesti president Arnold Rüütel usub oma riigi ELi liikmeks saamist paari aasta jooksul. Rüütel pidas esmalt ELiga ja seejärel NATOga liitumist loomulikuks järjekorraks: Eesti on täitnud peaaegu kõik uniooni tingimused, kuid eeldused NATO liikmelisuseks ei ole veel Rüütli sõnul paigas. Rüütlilt küsiti ka Eesti suhtumise kohta venevähemusse. Presidendi sõnul on vähemuste kohtlemiseks Eestis seadused, mis on tema sõnul rahvusvahelisel pinnal isegi liberaalsed ja täidavad demokraatia nõudmisi. "Kui venelaste olukorda Eestis võrreldakse teiste NLi lagunemise järel tekkinud iseseisvate riikide olukorraga, siis usun, et Eestis on see heaks eeskujuks, kinnitas Rüütel. Tema sõnul on üks näide selle kohta, et Eesti kohtleb venelasi hästi, see, et väga paljud neist ei ole soovinud Eestist ära minna. (Kari Klemm, Aamulehti, Turun Sanomat, 21.11)

Helsingist Turu linna sõites jagas president Rüütel ja teda saatev delegatsioon paljude samal marsruudil reisinutega sama saatust. Rong hilines 20 minutit. Turu Ülikoolis peetud loengus Eesti elukeskkonnast 21. sajandil esines president huvitava tulevikuvisiooniga, mille kohaselt võiks Eestist, samamoodi kui Soomest, saada puhta vee eksportija. Samas maandas Rüütel hirme põlevkivi baasil töötavate elektrijaamade reostustasemest. (Pyry Lapintie, Helsingin Sanomat, 22.11)

President Rüütli riigivisiidi teisel päeval kujunesid keskseks teemaks Turu ja Tartu Ülikooli vahelised suhted. Turu Ülikooli rektori Keijo Virtaneni sõnul kavatseb Turu Ülikool tuleval aastal sisse seada eristipendiumi üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse soodustamiseks Läänemereriikide ülikoolide koostöö raames. Ülikoolis peetud loengus rõhutas president Eesti kui piiririigi olemust ning tänas Soomet toetuse ja rahalise abi eest keskkonnavallas. Samas vaatles president 50ndatel tekkinud Eesti looduskaitsjate liikumist laiemast ühiskondlik-poliitilisest aspektist, kui vabadusvõitluse ühest lülist. (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 22.12)

Turu ja Eesti vahelised suhted on tihedad suuresti tänu Turu ja Tartu ülikooli aktiivsele suhtlusele. Koostööl on aga laienemisruumi nagu tõdes ka president Rüütel Turu Ülikoolis peetud loengus. Läänemere piirkonna kõrgkoolide koostöövõrgustik on andnud kindlad raamid teaduslikule koostööle. Kuid juba enne selle loomist toimis Turu ja Tartu ülikooli vahel tihe üliõpilasvahetus. Eelmisel aastal õppis Tartu Ülikoolis 240 soomlast. Turu Ülikoolis õpib üle 50 eestlase. Eesti nooremat põlvkonda paistab Soome asemel üha enam tõmbavat Saksamaa ja teised Kesk-Euroopa rigid. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 23.11)

Eesti presidendi Arnold Rüütli poolt maalitud pilt eestlastest ei lange täielikult kokku autori kujutlusega. Rüütel kinnitas sotsioloogilistele uurimustele tuginedes, et eestlased ei ole liikuv rahvas ning nad ei lähe kergelt mujale tööle, samuti viitas president keelebarjäärile. Hirm Soome ründavatest odava tööjõu massidest ongi ilmne liialdus. Hoopis vastupidi, välismaine tööjõud ei suuda tööministeeriumi hinnangul katta Soome kasvavat tööjõupuudust. Koolitatud ja professionaalne tööjõud suundub aga praegugi Euroopa poole. Võib ette kujutada, et vähemalt hea koolituse saanud eestlased ei jää paigale tukkuma, kui Euroopas on saada tasuvamat tööd. Eestlastele on Soomest atraktiivsemad teised ELi riigid, näiteks Saksamaa. Vahemaa lääneriikidega tehakse kiirelt tasa nii majanduses kui hariduses. Soome keele edumaa inglise keele ees on juba kinni püütud. Rahvusvahelises koostöös peavad eurooplased eestlasi väga oskuslikeks ja keeleoskajateks partneriteks. Atmosfäär Tallinna tänavatel on rohkem euroopalik kui skandinaavialik. Iga Eestis reisinu on kogenud vana euroopalikku kultuuri, eurooplus ei hävinenud ka kommunismi ajal. Soome ei ole muutnud oma ettevaatlikku hoiakut tööjõu vaba liikumise suhtes ning tahab kehtestada kaheaastase üleminekuaja. Kuigi massilist sisserännet Eestist ei tule, on uks Soome avatud, kuid ainult praokil. (Riitta Korkeakivi, Kaleva, 22.11)

Eestlased imestavad õigustatult Soomes valitseva kartuse üle, et Eesti liitumine ELiga kutsub esile eestlaste massilise sisserände Soome. President Arnold Rüütel selgitas Helsingis, et midagi sellist ei tule, kuid võõrustaja Tarja Halonen leidis lühikese üleminekuperioodi otstarbeka olevat. Asjast ei tarvitse teha suurt numbrit. Nagu Halonen tõdes, rahuldatakse juba praegu 80% eestlaste tööloataotlustest. Visiidil rõhutas president Rüütel keele ja kultuuri säilitamise tähtsust, kuid ka kahe riigi vahelised majandussuhted on intensiivistunud, eriti Eesti eksport Soome. Elatustasemed ühtlustuvad ning Eesti tee ELi tasandub. (Juhtkiri, Aamulehti, 22.11)

President autasustas riigivisiidi käigus Eesti Vabariigi ordenitega mitmeid Turu linna mõjukaid inimesi, sh maahärrat Heikki Koskit ja Turu Ülikooli rektorit Eesti aukonsulit Keijo Virtaneni. Eesti Vabariigi aukonsulit Tamperes ja ühtlasi insenerifirma Air-Ix tegevdirektorit Jorma Töröneni autasustati Valgetähe III klassi ordeniga. Maarjamaa Risti I klassi ordeni said muuhulgas president Mauno Koivisto ja pr Tellervo Koivisto ning peaminister Paavo Lipponen. (Turun Sanomat, 22.11; Aamulehti, 23.11)

Ilmselt ei olnud raske Ingrid Rüütlile Turus programmi koostada. Folkloristina edukat karjääri teinud teadusnaisele oli oma ala kolleegidega kohtumine iseenesestmõistetav. Turu Ülikooli juures tegutseva Kalevala instituudi juhataja Lauri Honko kutsus Ingrid Rüütli esinema tuleval aastal Turus toimuvale kangelaseeposeid käsitlevale sümpoosionile. (Turun Sanomat, 22.11)

Tööjõu massilise voolu hirm paneb eestlasi imestama. Üheks ELi laienemise negatiivseks tagajärjeks on just Soome ametiühingutes peetud võimalust, et endistest Ida-Euroopa riikidest hakkab tulema kontrollimatu tööjõutulv uniooni praegustesse liikmesriikidesse. Küsimuse üle arutleti laialt, kui president Arnold Rüütel ja tema kaaskonda kuuluvad Eesti majanduselu tegelased külastasid Tööstuse ja Tööandjate (TT) liitu. Eestlased pidasid mõtet tööjõutulvast kummaliseks ja leidsid üleminekuaja tööjõu vaba liikumise osas olevat vihje arengumaa suunas. TT-s toetati külaliste positsioone. Soome tööandjad on liikumist piiravate üleminekuaegade vastu. Me oleme kogu aeg olnud arvamusel, et piiranguteks ei ole vajadust. Tõdesime koos külalistega, et hirm eestlastest tööjõutulva ees Soome on tugevalt liialdatud, ütles TT tegevdirektor Johannes Koroma peale seminari. (Aamulehti, 21.11)

Intervjuu Eesti uue majandusministri Henrik Hololeiga, kes näeb maailmamajanduse madalseisus ka valguskiiri ja uusi võimalusi. Hololei usub, et Eesti tuleb maailma majanduse langusest teistest väiksemate tagasilöökidega välja. Süngemaks muutuvad majandusarvud on mõjutanud Eestit vähem kui teisi Euroopa riike. Eesti majandust usutakse kasvavat sel aastal 4%, kui näiteks Soomes on majanduskasv langenud 0% lähedale. Üheks auahneimaks plaaniks peab Hololei Eestile oma brändi loomist. (Kai Juvakka, Taloussanomat, 21.11)

Majandusminister Hololei: Soome rikub Euroopa-lepingut, kaitstes meretransiidi korda. Hololei arvates on Eesti ja Soome ELis nii konkurendid kui partnerid. Konkurents kerkib esile navigatsioonis ja transiitliikluses. Ministri sõnul ei ole Soome käitunud väga ausalt oma ala kaitstes. Merimies-Unioni (Meremeeste liit) kahe aasta tagune Eesti laeva boikott on ministril pinnuks silmas. "Soome laevadele antakse eeliseid võrreldes Eesti laevadega, millele tehakse takistusi turule pääsemiseks ja sellega rikutakse Euroopa-lepingut. See tähendab seda, et Eesti laevadest on saanud tõeline konkurents. Juba praegu on transiitliiklus Tallinna sadama kaudu suurem kui Soome sadamate kaudu. Pakume ka tulevikus selliseid teenuseid ja sama kvaliteeti, kuid odavamalt. Lisaks on ka meie asukoht parem. Teena itta kasutavad Eesti, Läti ja Leedu enda huvides kogemusi kuulumisest NLi." (Kai Juvakka, Taloussanomat, 21.11)

Riigikogu võttis häältega 55:21 vastu muudatused saadikute keelenõuete osas, mistõttu ei esitata parlamendivalimistel kandideerijatele enam riigikeele oskuse nõuet. Peaminister Mart Laar toetas seaduse vastuvõtmist kiirendatud korras, kuna keelenõude kaotamine võimaldab lõpetada OSCE missiooni tegevuse Eestis käesoleva aasta lõpus. See aga silub Eesti teed NATOsse. Muudatusele hääletasid vastu keskerakondlased ja Rahvaliit, kes peavad seadusemuudatust poliitiliseks manöövriks, kuna sellega koos kiideti heaks ka seadus, mis sätestab Riigikogu ainsaks töökeeleks eesti keele. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 23.11)

Läti ajakirjandus

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves viibis Lätis kahepäevasel ametlikul visiidil, kus ta kohtus Läti kõrgemate ametiisikutega, esines Läti ülikoolis kõnega “Eesti, Läti ja Uus-Euroopa” ning kohtus seal õppivate Eesti noortega. Visiidi eel andis minister väljaandele intervjuu. Läti korrespondent tahab teada Ilvese suhtumist Balti riikide ühtsusesse, viidates Ilvese väitele, et Eesti kuulub pigem Põhjamaade kui Balti riikide hulka. Ilves lahkab esitatud väidet mitme külje pealt. Esiteks ei ole ministri arvates õige mõelda, et Balti ruum on üks riik kolme provintsiga. Teiseks, ei ole mingit alust väita, et Eesti teeks koostööd Balti riikidega vähem kui teiste riikide või riikide gruppidega, tuues näitena ühise õhuseiresüsteemi loomise, ühise miiniotsimiseskadrilli Läänemeres, ühise relvaostu. Veel argumenteerib Ilves tühjade Balti riikide koostööd puudutavate loosungite vastu. Tema sõnul ei ole mitte ükski teine riik maailmas Lätit niimoodi toetanud nagu Eesti ja mitte ükski teine välisminister Läti hea eest seisnud nagu Eesti välisminister, seetõttu oleks vale väita, et Ilvesele ei meeldi Balti riikide koostöö. Intervjuus palutakse Ilvesel kommenteerida ka Eesti positsiooni liitumisläbirääkimistel ELiga, mille juures Ilves märgib, et talle meeldiks, kui referendum ELi astumiseks toimuks Eestis, Lätis ja Leedus üheaegselt, kuid mitte sellise vaheajaga nagu Skandinaavia riikides. Eesti-Venemaa suhteid lahates tunnistab Ilves, et ei tea, mida tähendavad head suhted Venemaaga. “See-eest ma usun, et Eesti ja Läti kahepoolsed suhted Venemaaga muutuvad paremaks, kui me oleme astunud ELi,” ütleb Ilves. (Girts Konrads, Lauku Avize, 15.11)

Artiklis antakse ülevaade Eesti välisministri Toomas Hendrik Ilvese ametlikust visiidist Lätti. Kohtumisel Läti välisministri Indulis Berzinsiga arutati Läti-Eesti kahepoolset koostööd, OSCE missiooni tegevusega ja sulgemisega seotud küsimusi, samuti NATO laienemise ja regionaalse koostöö küsimusi. Ministrite ühisel pressikonverentsil konstateeris Läti välisminister Berzins, et “Läti ja Eesti järgmise aasta päevakord langeb kokku ja mõlemal riigil on võimalik neid eesmärke järgmise aasta jooksul saavutada, saades mõlema rahvusvahelise organisatsiooni – NATO ja ELi – vastutavateks liikmeteks.” Artiklis kirjutatakse, et välisminister Ilves alustas pressikonverentsil peetud kõnet ebatraditsiooniliselt, jutustades oma Läti riigipiiri lähedal asuvast maamajast. Ilves nõustus Berzinsi poolt öelduga ja peatus lähemalt Balti riikide omavahelise koostöö aspektidel, tuues hea koostöö näitena ühise radari soetamist. Läti visiidil kohtus välisminister Ilves veel Läti Seimi eesistuja Janis Straumega, kellega arutati muuhulgas NATO laienemist ning Venemaa suhtumist laienemisesse. Minister Ilves avaldas arvamust, et Eesti kahepoolsed suhted Venemaaga võivad oluliselt muutuda pärast Eesti astumist ELi ja NATOsse. Kohtumisel peaminister Andris Berzinsiga olid kõne all mõlema riigi integratsioon ELi ja NATOsse, aga ka infrastruktuuri projekti “VIA Baltica” realiseerimine. (Latvijas Vestnesis, 14.11)

Lätil ja Eestil on järgmiseks aastaks kaks tähtsat ülesannet – saada kutse liitumiseks NATOga ja lõpetada liitumisläbirääkimised ELiga, teatas Läti välisminister Indulis Berzins pärast kohtumist välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. Minister Ilves tunnistas EList rääkides, et laienemise kulgu on raske prognoosida, esmalt peavad Eesti ja Läti tõstma riikide haldussuutlikkust, et lõpetada liitumiskõnelused. Nii mõlema ministri kohtumisel kui ka vestlustes teiste Läti kõrgemate ametiisikutega puudutati korduvalt ka OSCE missiooni sulgemist. Ilves lubas, et lähiajal tagatakse Eesti valimisseaduse vastavus rahvusvahelistele nõuetele ja kui parlament kinnitab vajalikud seaduseparandused, on Eesti valmis OSCE missiooni sulgemiseks. Läti valitsus on seisukohal, et Läti on täitnud OSCE soovitused ja missiooni võib sulgeda. (Evija Cera, Neatkariga, 14.11)

Ülevaade välisminister Toomas Hendrik Ilvese kohtumistest ametlikul visiidil Lätti. Kohtumisel Läti presidendi Vaira Vike-Freibergaga kinnitasid mõlemad, et ka edaspidi toetavad mõlemad riigid teineteist rahvusvahelistel foorumitel energiliselt. Lisaks Läti presidendile oli minister Ilvesel terve rida kohtumisi Läti kõrgete ametiisikutega, nende hulgas peaminister Andris Berzinsiga, välisminister Indulis Berzinsiga ja Seimi eesistuja Janis Straumega. Lisaks esines Ilves loenguga Läti Ülikoolis, rõhutades oma veendumust Balti riikide tihedast koostööst. (Inara Egle, Diena, 14.11)

Eestis käib diskussioon maksusüsteemi reformimisest. Opositsioon tegi esimesena ettepaneku asendada vana proportsionaalne tulumaks astmelisega. Valitsus eesotsas rahandusminister Siim Kallasega on selle idee vastu, Kallase sõnul meelitab välisinvestoreid Eestisse just lihtne maksusüsteem. Ootamatult toetas selles küsimuses opositsiooni välisminister Ilves. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et astmelist tulumaksu pooldab 71% rahvast. Reaalselt võib maksusüsteemi reform alata alles pärast järgmisi parlamendivalimisi 2003. aasta kevadel. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.11)

Sellest, kuidas Eestis lahendatakse venekeelse koolihariduse probleeme. Autori arvates langevad Eesti süsteemis kokku nii riigi tarkus kui kohalike venelaste poliitiline aktiivsus, mis nõuavad enda õiguste kaitsmist. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Valentina Võssotskaja ja Keskerakonna liikmed Peeter Kreitzberg ning Mihhail Stalnuhhin räägivad venekeelse kooli üleminekust eestikeelsele õppetööle. Kõigi nende arvates ei toimi esialgse ülemineku tähtajana määratud aasta 2007, kuna selleni on jäänud liiga vähe aega. (Elina Tshujanova, Tshas, 23.11)

Venemaa ajakirjandus

Autor leiab, et eelmisel nädalal Riigikogus vastuvõetud seadused keelenõuete leevendamisest valimisseadustes ning seadusandlike kogude töökeelest tulevad ühelt poolt vastu rahvusvaheliste organisatsioonide nõudmistele ning teisalt eesti ‘natsionaalradikaalidele’. (Marina Kalashnikova, Ilja Nikiforov, Nezavisimaja Gazeta, 24.11)

Vesti.ru pressikonverentsil vastab küsimustele Kaliningradi ja Smolenski metropoliit Kirill, muuhulgas ka Tallinast pärit Ain Tootsi küsimusele Eesti Õigeusu kiriku kohta. Kirilli sõnul on MPÕK jätkuvalt huvitatud sellise põhikirja kinnitamisest, mis vastaks ajaloolisele tõele ja eesti õigeusklike enesemõistmisele. Kirill avaldab lootust, et võib-olla toob uue presidendi valimine kaasa positiivseid nihkeid. Kirill selgitab ka välismaal asuva õigeusu kiriku ümber toimuvat. (Vesti.ru, 23.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia’s industrial output increased 10.3% in October compared to the same month one year ago, the Estonian statistics department said. A comparison with the previous month was not provided. During the first ten months of the year, industrial output rose 6.7% from the same period a year earlier. (Afp, 21.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Balti riigid on meediamaastikul alates iseseisvumisest läbi teinud suuri muutusi. Vaid mõne aasta möödudes, on meediaturg mitmekordistunud. Kuigi täna ei paku need riigid eriti rikkalikku programmide valikut, teevad audiovisuaalsektoris tegutsejad oma mahajäämuse kiiresti tasa nii kaabel- kui ka satelliittelevisiooni arendades, ning tehes esimesi samme ka digitaaltelevisiooni sisseviimise suunas. Eesti elanikkond peaks olema eriti nõudlik pildi kvaliteedi suhtes, kuna eestlased veedavad päevas keskmiselt 3 tundi ja 47 minutit televiisori ees (juuli 2000 andmed). Alates 1994. a. kehtib telekommunikatsiooni seadus, mille kohaselt iga päev peab 5% olema omasaateid; ja vähemalt 25% kuus peab olema pühendatud Eesti kohalikule programmile, 51% aastaprogrammist peab aga olema Euroopa päritolu. Väärib märkimist, et 40%-l elanikkonnast on ühendus internetiga ning internetiühendus on olemas ka kõigis koolides. Riigis on rohkem kui 90 avalikku internetipunkti. (Le Magazine, Antennes, november/2001)

Soome ajakirjandus

Balti turud on väikesed ja piiratud. Eestis on tarbijaid vaid 1,5 miljonit. Kui Eestist saab ELi liige, tuleb Eestis luua ELi kesktasemele vastavad valitsus-, teenindus- ja turusuhted. Seda kavatsetakse teha liidu ühiste varadega ehk regionaal- ja struktuurifondidest, mis koormab vanu liikmesriike. ELi eduraportist võib lugeda, et Eestil ei ole omade turujõududega ja aktsiisidega mingisugustki võimalust neid rahastada. Sama karm seadus puudutab ka äriettevõtteid. Väikesed turud ei paku ulatuslikke kasumeid ja piisavalt madalaid kulutusi, seega ettevõtte suuruse kasvule ei ole loomulikke eeldusi. Eesti ja Balti maad muutuvadki tütarettevõtetemajanduseks, mida võiks pidada hinnaks Balti riikidesse rajatava ELi tasemele vastava infrastruktuuri eest. (Anna Purna, Taloussanomat, 24.11)

Fortumi esmane strateegia oli rajada igasse Balti riiki sisseveo terminaalid. Eestisse ja Lätti ehitatigi vastavad terminaalid, Leedus selline renditi. Nende kaudu pidi veetama Fortumi oma tooteid Soomest Balti riikidesse. Kuid suund osutus halvaks. Neste Latvija tegevjuhi Tapio Järvineni sõnul on praegusel hetkel Balti riikide naftavoogudel vaid üks suund, idast läände. Varem ei soovinud Fortum olla Balti riikides transiitettevõtteks, kuid nüüd mõeldakse tõsiselt terminaali tegevuse laiendamisele. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 23.11)

Eesti Pank alandas SKP kasvuprognoosi 5,1-5,7%-lt 4,7%-le. Järgmise aasta kasvuprognoosi alandati 5,1-lt 3,5%ni. (STT, Kauppalehti, 23.11)

Soome Metsaametile kuuluv Forelia ja Eesti riik loovad ühisettevõtte, mis keskendub metsapuude seemne- ja istikukasvatusele ning sellega kaasnevale koolitusele ja nõustamisele. Eesti riik omistab AS Eesti Metsataimest 60% ja Forelia Oy 40%. (Paula Nikula, Kauppalehti, 23.11)

Varia

Uudisteagentuurid

One person was killed and at least eight people were injured after a passenger airplane crashed enroute from Tallinn to the island of Hiiumaa. The Soviet-design An-28 plane operated by ELK aviation had 14 passengers and three crew members on board when it crashed one kilometer (0.6 mile) short of the airport on the Baltic Sea island, according to the interior ministry. (Afp, 23.11)

Eesti Rindemeeste Ühendus (ERÜ) pöördus Venemaa presidendi Vladimir Putini poole palvega aidata Eestil tagastada presidendi ametiraha. Pöördumise autorid tuletavad Putinile meelde, et ametiraha ei saa nimetada sõjatrofeeks, sest 1920. a. Tartus sõlmitud rahulepingust saadik pole Eesti ja Venemaa, hiljem NLi vahel sõda olnud. (IA Rosbalt, 19.11)

Soome ajakirjandus

Eesti lennuamet kehtestas kuni lennuõnnetuse põhjuste selgumiseni AN 28-tüüpi lennukitele lennukeelu. Esialgsete uurimiste alusel võis õnnetuse põhjustada lennuki tiibade jäätumine. See on siiski vaid oletus, kuna põhjuste väljaselgitamisega alles alustati. Hiiumaal alla kukkunud lennukis oli 14 reisijat ja 3 meeskonnaliiget, üks reisija sai surma, kaks on raskes seisukorras Tallinna haiglas. Kaheksa reisijat pääses ilma ühegi kriimustuseta. Nende pääsemist võib pidada omamoodi imeks, kuna lennuk purunes täielikult. Kütusepaagi plahvatust ei toimunud, sest lennuk kukkus soisele pinnale. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 24.11; 26.11; STT, Antti Sarasmo, Keskisuomalainen, 24.11)

Tutvustatakse Eesti taasiseseisvumise ajal Lennart Meri usaldusisiku, endise Eesti kultuuri-info punkti Helsingis juhataja, Kulle Raigi raamatut "Sateenkaaren värit. Lennart Meren elämä. Ajatus." (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 21.11)

Soomes toimunud jõuluõlletestimisel olid parimad Saksa ja Eesti õlled. Kõige paremini maitses degusteerijatele baieri Aying Winter-Bock. Saku porter on alati meeldinud degusteerijatele, nii ka nüüd. Musta värvi alt paljastub tasakaalukas ja nauditav maitse. (Unto tikkanen, Helsingin Sanomat, 22.11)

Läti ajakirjandus

Eerik-Niiles Krossi ettepanek Eesti ümbernimetamiseks äratas elava diskussiooni. Krossiga ei ole nõus filoloogid. Eesti Keele Instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Päll ütles, et Estonia nagu ka paljud teised Euroopa riikide nimed on kujunenud pikaajaliselt ja neid pole üldse lihtne muuta. Pikaajaliselt lugupeetud riigid Euroopas ei vaheta Pälli sõnul oma nimesid nagu päevasärke. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.11)

ETV peadirektor Aare Urm sai riigi mainekujundusega tegelevalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt lepinguprojekti, milles tehakse ettepanek moodustada koos Tallinna linnavalitsusega lauluvõistluse edukaks korraldamiseks kolmepoolne komisjon. Teade valitsuse kohmakast initsiatiivist on jõudnud ka EBU kontrollrühma liikmeteni, kes on sellise koostööpakkumise üle hämmeldust avaldanud. EBU esindaja Jürgen Meier-Beeri väitel on esikohal lõppkontsert, mille stsenaariumi ning kujunduse, nagu ka kõige muu saates sisalduva üle otsustab ETV, mitte valitsus. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 21.11)

Venemaa ajakirjandus

Positiivne intervjuu ukrainlasest Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhtaja Boriss Dubovikuga Tallinna vanalinna restaureerimisest ja säilitamisest. Muinsuskaitse hoolitseb selle eest, et vanalinnas toimuvad ehitustööd ei rikuks vanaaegsete ehitiste välisilmet ega väärtust. Tallinna vanalinn on unikaalne vabaõhumuuseum, seal on ligi 200 keskaegset elamut, mille nimel on Dubovik valmis kaitsma linna "uusrikaste" eest, kes tahavad vanu maju ümber ehitada. Reegleid rikkunud omanikke trahvitakse rangelt. Duboviku sõnul ei tee Eestis enam keegi nn euroremonti. (Anatoli Agrafenin, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 21.11)