Nädal välismeedias: 22. - 28. oktoober 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Belgian PM Guy Verhofstadt: “The EU should take the risk of taking in 13 new members despite the threat of paralysis in a larger bloc. The significance of that decision is greatly underestimated, inside and outside the EU." Afp, 23.10

EC President Romano Prodi: "I commit myself, and I commit the EC to maintain our timetable, which will not be changed by a single day because of the events of September 11." Afp, 26.10

Uudisteagentuurid

EU candidates will seal deals with Brussels overcoming technical obstacles to membership. Nine of the 12 candidates will troop to EU headquarters to look at a backlog of topics ranging from transport to financial controls which need to be agreed before they can fulfil their ambition of joining the EU in 2004. The most notable successes are likely to be Latvia's winning protection for an important fishing ground and Poland ending talks on the environment after earning key concessions. (Reuters, 25.10)

German Chancellor Gerhard Schröder offered Lithuania his country's firm support in its bid for membership of the EU. Schröder said that Lithuania had moved into the so-called Luxembourg Group of front-runners to join the bloc and that Germany welcomed this development. (Afp, 22.10)

“Cyprus will be among the first candidates to join the EU even if it fails to find a political settlement for its territorial dispute with the Turkish side,” EC president Romano Prodi told. "A political settlement before Cyprus’s accession is our strong preference," Prodi told. (Afp, 25.10)

The EU ambassador to Slovenia Eric van der Linden stressed that Slovenia has made considerable progress in integrating into the EU over the past year. He said 2004 is a realistic date for the EU expansion, adding that the EU had no intention of changing this target date. (Afp, 22.10)

The Czech Republic wrapped up a deal with the EU on the free movement of labour as part of membership negotiations. The accord, which envisages a seven-year transitional period, was reached during a conference in Brussels. (Afp, Reuters, 26.10)

In a major step towards reinvigorating its stalled membership talks Poland has reached agreement on meeting the EU's environmental norms. Poland received nine out of the 17 transition periods it requested to meet EU environment norms, far more than other candidates. (Afp, Interfax, 24.10)

“Poland wants to take part in the debate on the future of the EU on the same level as member countries,” Poland’s new PM Leszek Miller said. "Accession into the EU is a patriotic task, because our place in the civilisation of the future depends on it," said Miller. "My government wants to improve the living standards of Poland and EU accession is one of the means to attain that objective." (Afp, 25.10)

“Balkan countries must learn to work more closely together and open their economies to each other if they are to achieve their cherished goal of EU membership,” the EU's top enlargement official Günther Verheugen said. “The key problems facing all candidate countries, but especially Romania and Bulgaria, were their relatively weak judiciary, poor public administration and widespread corruption. Potential investors are hesitant to invest in these countries because of a lack of transparency. Today I can say there are 10 countries which have a clear political strategy to meet the target date for conclusion of the negotiations by the end of 2002," Verheugen said. (Afp, 23.10)

EK kavatseb ELi kandidaatriikide tööstussektori moderniseerimiseks stimuleerida teaduslikke ja tööstuslikke innovatsioone. Eeldatakse, et see võimaldab ühtlustada tööstusarengu erinevusi ELi liikmes- ja kandidaatriikides ning lihtsustab erineval tehnoloogilisel arengutasemel olevate firmade koostöö korraldamist. Brüsselis esitatud selleteemaline ettekanne uuris innovatiivse tegevuse seisu kandidaatriikide esimeses rühmas – Küprosel, Tshehhis, Eestis, Ungaris, Poolas ja Sloveenias. (RIA Novosti, 25.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi kandidaatriigid ei ole pidanud viimaste majanduskriiside tõttu suuri tagasilööke kannatama, kuna nende majanduse integreerumine ELi pakub kaitset, mis ei eksisteerinud varasemate kriiside ajal. Välisinvestorid on julgemad, kuna konvergentsikriteeriumite täitmine eeldab, et kandidaatriikide poliitilised valikud on fikseeritud, ettemääratud ja turgu soosivad. Integratsioon

ELiga garanteerib ametlike rahaülekannete kasvu, tulevikus võib eeldada liitumist euroga. Enamik otseseid välisinvesteeringuid on tehtud hilisema ekspordi suurenemist silmas pidades ja seega on nad praegusele majanduse aeglustumisele vähem vastuvõtlikud. (Pierre Ahlsell de Toulza, La Tribune, 24.10)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu ELi laienemisvolinik Günter Verheugeniga, kelle sõnul kinnitab terrorismi tõttu maailmas muutunud olukord vaid ELi laienemise vajadust, kuid ei kiirenda selle tempot. Samas leiab Verheugen, et samamoodi kui varem edasi tegutseda ei saa. "Uus situatsioon nõuab Euroopa veel suuremat ühtehoidmist, kaitsmaks Euroopa vabadust ja julgeolekut." Hirm terrorirünnakute ees on sundinud tugevdama piirikontrolli ning julgestama ELi liikmesriikide välispiire, kuid Verheugeni sõnul ei tohiks selline eriolukord kuidagi aeglustada ELi läbirääkimisi kandidaatriikidega. "Vastupidi. Selliselt argumenteerides unustatakse, et ELi laienemise korral ei lõpetata automaatselt piirikontrolli. Nii kaua kui ELi uued välispiirid ei vasta ELi standarditele, ei lõpetata piirikontrolli, mistõttu ei tohiks ELi laienemine mingil juhul uniooni julgeolekut vähendada," ütleb Verheugen. EL on mõelnud ühise Euroopa piirikaitse loomise peale, kuid selleks puudub esialgu ELis õiguslik alus. (Helmut Bünder, Hajo Friedrich, FAZ Sonntagszeitung, 21.10)

Kirjutis ELi eelarvest ja idalaienemisega seotud rahalistest probleemidest. Vaeste Ida-Euroopa riikide liitumisel ELiga saavad olema pöördelised tagajärjed. Praegused 15 ELi liikmesriiki peavad oma vähem arenenud piirkondade subsideerimisest loobuma, samal ajal kui uued liikmesriigid ELi toetustest kasu lõikavad. Igal juhul on küsitav, kas ELi laienemist vaid eelarvelise netosaldo põhjal hinnata saab. Siseturu laienemine loob uusi töökohti. Ebakindla maailma majanduse olukorras võib uute riikide vastuvõtt ELi saada osaks konjunktuuri programmist. (Andreas Oldag, Süddeutsche Zeitung, 24.10)

Artikkel Leedu peaminister Algirdas Brazauskase kohtumisest Saksamaa kantsler Gerhard Schröderiga. Muude teemade hulgas oli arutlusel ELi idalaienemine ning Ignalina tuumajaama sulgemine. Leedu poliitikud arvavad, et tuumajaama sulgemine on absoluutne tingimus Leedu ELi pääsemiseks, kuigi Brüssel kinnitab, et see väide ei vasta tõele. ELiga liitumisel on Leedu valinud Poola tempo, kellega tuntakse rohkem sarnasust kui eestlaste ja lätlastega. (FAZ, 23.10)

Rootsi ajakirjandus

Belgia peaminister Guy Verhofstadt soovib ELi eesistujamaa esindajana juba detsembris välja öelda nende riikide nimed, kes on ELi liikmeks saamisel esimesed. Seega võtab ta üle ELi laienemise peamise eestkostja koha, mida seni täitis Rootsi peaminister Göran Persson. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 22.10)

Norra ajakirjandus

Esimene grupp ELi kandidaatriike võivad saada liitumiskutse juba detsembris. Senisest 12 kandidaatriigist vajavad Rumeenia ja Bulgaaria rohkem aega ja nemad seega esimesse ringi ei jõua. Suureks mureks on ka Poola, kellel on hetkel majanduslikud ja poliitilised probleemid. (Ulf Peter Hellström, Aftenposten, 22.10)

Soome ajakirjandus

Ülevaade Helsingis toimunud Põhja- ja Baltimaade tööministrite kohtumisest. Taani tööminister Ove Hygum väljendas kohtumisel uhkust selle üle, et Taanis isegi ei tõstatatud küsimust üleminekuperioodi kehtestamiseks tööjõu vaba liikumise osas. “Me ei taha, et Euroopa jagataks A ja B-kategooriateks.” Rootsi ja Islandi ministrid nõustusid täielikult taanlase seisukohaga. Soome tööministri Tarja Filatovi sõnul on tööjõu vaba liikumise võimalus, hoolimata piirangutest, olemas. Juba praegu toimub Eesti ja Soome vahel elav tööjõu vaba liikumine. Umbes 80% eestlaste tööloataotlustest Soomes saavad rahuldatud. Eesti sotsiaalminister Eiki Nestor on veendunud, et mitmetes soomlaste poolt läbiviidud küsitlustes eestlaste võimalikust Soome tööle minekust pärast ELiga liitumist, on arvudega suuresti liialdatud. (Patricia Winckelmann-Zilliacus, Hufvudstadsbladet; STT, Etelä-Suomen Sanomat, 23.10)

Eesti liitumine ELiga ei tekita suurt ümberasumislainet Soome. Avaldatud uurimuse kohaselt kasvab ELi välispiiri kaotamise järel kahe riigi vahel Eestist Soome ümberasujate arv nii vähe, "et muutust eriti ei märgata". Kui praegu siirdub Eestist Soome 700-800 inimest aastas, siis ELi liikmelisuse tingimustes kasvaks kolijate arv 1500 inimeseni aastas, selgub tööministeeriumi poolt tellitud riigiteaduste litsentsiaadi Kari Hietala tehtud uurimusest. Hietala nägemus erineb oluliselt varasematest arvamustest, mille kohaselt läheks tööjõu vaba liikumise korral Eestist Soome lausa sadu tuhandeid inimesi. Hietala sõnul piirab ümberasujate arvu ka see, et Soomes leidub tööd vaid kõrghariduse ning tehnoloogia alase haridusega inimestele. (Paavo Rautio, Helsingin Sanomat, 24.10)

Aasta tagasi avaldas SAK uurimuse, mille kohaselt oleks pärast Eesti liitumist ELiga Soome minemas 400 000 eestlast, kolmandik vastanutest käiks tööl Soomes, ent elaks Eestis. Pärast üksikuid kõmu-uudiseid jäi SAKi uurimus kaustade vahele seisma, kuna see ei olnud usutav. Tööministeeriumi värskest uurimusest selgub, et uniooni idalaienemine ei suurenda ümberasumist Eestist Soome. Praegusel hetkel jääb eestlaste osalus iga-aastastest Soome elama asujatest alla 10%. Tulevikus see arv tõenäoliselt väheneb veelgi. Seega võiks arvata, et aastakümne lõppedes on ka Eesti tööturg ja selle mängureeglid sarnased Soome omadega. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 25.10)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Ajalukku läinud 1968. a. prantsuse üliõpilasliikumise liider Daniel Cohn-Bendit teatas oma soovist kandideerida järgmiseks EK esimeheks. Cohn-Bendit on EP Prantsuse roheliste partei saadik ja roheliste rühma esimehekandidaat 2004. a. EP valimistel. (RIA Novosti, 22.10)

EL võttis vastu otsuse nõuda Hispaanialt tagasi 21 mld peseetat, mille EL eraldas Hispaaniale perioodil 1996 - 1999 linakasvatus toetuseks. ELi poolt läbiviidud juurdlus näitas, et paljud linatootjad Hispaanias kasutasid neile eraldatud raha ebasihipäraselt. Hispaania põllumajandusministri sõnul kavatseb Hispaania ELi otsuse vaidlustada. (RIA Novosti, 28.10)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi volinik Michel Barnier, kellest saab juhtiv figuur Euroopa konstitutsioonilise tuleviku konventsiooni küsimuses, sõnas, et tuleviku Euroopas peaks konventsioon tunnistama, et liikmesriikidel on ELi suhtes erinevad huvid ning et uute liikmete vastuvõtmisega pinged kasvavad. EL peaks Barnier sõnul kaaluma võimalust anda liikmesriikidele õigus unioonist välja astumiseks. Samuti peaks EL säilitama oma asutamislepingute paindlikkuse ning arvestama rahvuslike valitsussüsteemide erinevusega. Samuti tuleks luua efektiivsemad sidemed otse valitud EP ning rahvuslike parlamentide vahel, parandamaks ELi demokraatlikku legitiimsust. (Peter Norman, Financial Times, 24.10)

Inglismaa siseminister David Blunkettil on lähiajal plaanis esitada ettepanek, mis näeb uutele immigrantidele kohustuslikus korras ette kodakondsusalaste kursuste läbimise. Selle plaani kohaselt peab immigrant õppima selgeks inglise keele, mõistma Suurbritannia demokraatiat ja kultuuri, alles siis võib temast saada Briti kodanik. Mõned kriitikud on nimetanud ettepanekut "keeleliseks kolonialismiks." Samuti on idee leidnud Tööpartei siseselt teravat kõlapinda - kardetakse, et niisugune käitumine seab küsimärgi alla Suurbritannia traditsioonilise tolerantsi multikulturaalsuse suhtes. (Alan Travis, The Guardian, 26.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK regionaalpoliitika ja institutsionaalse reformi volinik avaldab artiklis toetust riikide ja Euroopa rahvaste liidule, ning kutsub üles hoiduma föderaalse mudeli järgimisest. Samas soovitab ta kehtestada ka EList välja astumise reeglid. (Michel Barnier, Le Figaro, 25.10)

Rootsi ajakirjandus

EK püüab vähehaaval liikmesriikide arvelt oma mõjuvõimu suurendada. EK soovib pühenduda pigem meeldiva uue poliitika välja arendamisele kui igavate reeglite sisseviimisele riikide administratsioonides ja uutes spetsiaalsetes ELi ametiasutustes. Kui aga Rootsi ei kohane uue olukorraga, võib EK tõsta ka liikmemaksu. (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 22.10)

Soome ajakirjandus

EP tahaks luua uniooni valitsuse, mis koguneks vähemalt kord nädalas uniooni küsimuste üle otsustama. Sedasi korvatakse osaliselt praegust süsteemi, kus liikmesriikide ministrid kohtuvad Brüsselis ja Luksemburgis enam kui 20 eri koosseisuga läbirääkimistel. Luksemburgi sotsialistide esindaja Jacques F. Poosi algatatud plaanis tõdetakse, et Ministrite Nõukogu töö on praegu halvasti juhitud. See on omakorda põhjustanud riikide esindajate tippkohtumiste ja liikmesriikide ametnike sõnaõiguse kasvuni. Raportis tehakse ettepanek, et iga liikmesriik saadaks Brüsselisse ministri, kellel on "piisavalt poliitilist mõjuvõimu." (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 25.10)

Põhjamõõde on ELi põhjapiirkondade ning Venemaa, Balti ja Poola koostöö süvendamine. Alles neli aastat on see olnud ELi keskne projekt, kuid juba kritiseeritakse, et hakkama on saadud vaid lõputute kõnede, kohtumiste ja bürokraatiaga. Vähe on praktilisi tulemusi. Juhtkirjas arvatakse, et kriitika on sel määral põhjendatud, et ekslikud tundmused tõeliste saavutuste kohta ähvardavad kõiki rahvusvahelisi koostööprojekte. Põhjamõõtme taustal on siiski põhjust märgata, et ulatuslik projekt on nõudnud poliitilisi lepinguid ja koostöösuundi, mis iseenesest on juba saavutused. (Juhtkiri, Uutispäivä Demari, 24.10)

Venemaa asepeaminister Viktor Hristenko kritiseeris Lappeenrannas toimunud Põhjamõõtme rahvusvahelisel foorumil teravalt ELi Põhjamõõtme projekti - Euroopa põhjapiirkonna koostöö vähesust ning projektide konkreetsuse puudumist. Ta nõudis, et partnerlust tuleb laiendada ja tõhustada. "Võib saada sellise pildi, et koostöö on rajatud vaid keskkonnakaitsele ja keskkonnatehnoloogiale. Tundub, et Põhjamõõde on üle läinud ka liiklusühenduste ja infrastruktuuri parandamisele. Venemaa ettepanekud on õhku jäänud." Soome peaminister Paavo Lipponen lubas, et Venemaa kriitikat ja soove võetakse tõsiselt. (Marjo Ollikainen, Helsingin Sanomat; Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 23.10)

Ilma Soome poolt algatatud Põhjamõõtme poliitikata oleks ELi tegevus Venemaal ja Balti riikides palju juhuslikum. Tulevikus soovib Lapi ülikooli rektor Esko Reipula, et Põhjamõõde saaks nö. seemnefondi mõõtme projektidele. Siiski ei saaks see juhtuda enne 2003. a. programmperioodi. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 22.10)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Soome peaminister Paavo Lipponeniga Põhjamõõtmest. Põhjamõõtme idee kasvas välja Balti riikide murelikust suhtumisest ebastabiilsetesse Venemaa looderegioonidesse. Balti regioon on see-eest üks perspektiivsemaid, EL laieneb just Balti riikide suunas. Põhjamõõde on ELi-Venemaa üks efektiivsemaid koostööprogramme, kuigi VF asepeaminister Viktor Hristenko kritiseeris Põhjamõõtme tegevust hiljuti toimunud Põhjamõõtme foorumil Soomes. Hristenko arvates keskendub EL vaid keskkonnakaitsele, Hristenko arvates peaks rohkem tähelepanu pööratama infrastruktuuri arendamisele. Hristenko soovis ka Schengeni reeglite järkjärgulist kehtestamist ELi kandidaatriikide poolt Venemaa suhtes. (Georgi Bovt, Izvestija, 25.10)

Euroopa Liidu tippkohtumine Gentis

Uudisteagentuurid

EU candidate states have welcomed EU pledges that the anti-terror war will not divert them from enlargement eastwards. “The prospect of EU expansion has come within reach," Hungary's PM Viktor Orban said. Estonia, a Baltic front-runner for early EU entry, said it was encouraged by a recent remark by Verhofstadt in Ghent that the Belgian EU summit in December in Laeken could draw up a list of those likely to join first. "The first signs are that the changes in the international situation and the war on terrorism will not slow down the EU enlargement," Estonia's foreign ministry spokeswoman Tiina Maiberg told. “In Laeken at the latest, it should be clear what the exact enlargement scenario will be - how many countries and when will join the EU," she added. (Afp, 26.10)

Eastern Europeans expressed relief at new signs that attacks on the US appeared to have strengthened, not diluted, the EU's commitment to opening its doors to the old Soviet bloc. Although EU enlargement was far from the top concern of EU leaders at a summit in Belgium and the EC, emphasised that widening Europe to the East was a core part of the new security agenda. "We are sending a message that the new international situation confirms enlargement is all the more necessary for stability, peace and democracy in Europe," said Jean-Christophe Filori, a spokesman for the EC. (Reuters, 22.10)

USA ajakirjandus

Belgia välisminister Louis Michel ütles Genti tippkohtumisel, et EL peab kiirendama oma ajakava uute liikmete vastuvõtmise osas ning lõpetama "skeptiliste hinnangute" andmise. "Pärast 11. septembrit on olukord erinev. Küsimus ei ole ainult selles, et laienemine on möödapääsmatu, vaid peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, " sõnas Michel. Läbirääkimised olulisemate peatükkide (põllumajandus ja regionaalabi) osas on alles ees, ning sellega seoses on tekkinud kartused, et EL ei ole majanduslanguse olukorras võimeline tasuma laienemisega kaasnevaid kulusid. Prantsusmaa välisministri Hubert Vedrine'i sõnul ei vasta hetkel ükski kandidaatriik justiits- ja siseküsimustes ELi nõuetele. EK president Romano Prodi ütles hiljuti, et tema on kuulnud soovist laienemist aeglustada. ELi laienemisvolinik Günter Verheugen sõnas, et uute liikmete vastuvõtmine oleks suur panus stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks Euroopas. (Barry James, International Herald Tribune, 22.10)

ELi tippkohtumisel Gentis anti välja järjekordne avaldus, mis toetab terrorismivastast võitlust. Tippkohtumisest jäi aga mulje, et ELi siseselt on tekkinud riikide grupid, kel on rahvusvahelise julgeolekuküsimuses erinevad soovid. Tekkinud riikide rühmitused on kinnituseks sellest, millised on tegelikud Euroopa ja USA vahelised suhted: USA eelistab otseseid kahepoolseid kontakte riikidega sõjalises abis, minnes mööda EList ja NATOst. Lisaks Suurbritannia-Prantsusmaa-Saksamaa kolmikule on “solvunud riikide” grupis Hispaania, Itaalia, Belgia ja Portugal, kes pakkusid sõjalist abi, kuid kes jäeti ELi "liidrite" diskussioonist välja. Neutraalsete riikide grupp (Soome, Rootsi, Austria ja Iirimaa) rõhutab, et ELil puuduvad volitused sõjalistes küsimustes, ning lisaks kolmele mainitud "grupeeringule" on riigid, kes ei ole avaldanud oma toetust USAle ega ka häält tõstnud küsimuses, kas sellele sõjale varsti lõpp tuleb. (John Vinocur, International Herald Tribune, 22.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Genti tippkohtumise üldist tooni mõjutasid kolm faktorit. Suuremad riigid võtsid ohjad enda kätte, kuna ei tahetud korrata Belgias toimunud välisministrite kohtumist, kus esitati halvasti ettevalmistatud tegevuskava ning avalduste projektid. Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia selgitasid Gentis, miks nad pidasid "minikohtumise". Suurbritannia peaministri Tony Blairi pressiesindaja sõnul oli tegemist puhtalt sõjalise kohtumisega. Oma rolli tippkohtumise õhkkonna loomisel mängis ka USA president George W. Bush, kes oktoobri alguses saatis konfidentsiaalse kirja Belgia peaminister Guy Verhofstadtile ning EK president Romano Prodile. Tegemist oli vastusega Verhofstadti kirjale, kes küsis Bushilt, millist abi võiks EL osutada USA sõjas terrorismi vastu. Bushi kirjas nimetati mitmeid valdkondi, milles EL võiks rohkem ära teha: võitlus rahapesu vastu, luure jagamine, piirikontrolli ning rahaliste protseduuride tõhustamine. (Judy Dempsey, Financial Times, 19.10)

Genti tippkohtumisel märgiti ELi liidrite poolt terrorismivastases "tegevusplaanis" ära punktid, mis vajavad enam jõupingutusi. Eriti suurt survet avaldati justiits- ja siseministritele, peeti oluliseks enne järgmist tippkohtumist jõuda kokkuleppele ühises määratluses terroristlike kuritegude osas, tõhustada arreteerimiste protseduure, külmutada terroristide varad. Rõhutati veelkord vajadust tihedamale koostööle liikmesriikide luureagentuuride, politseijõudude, kohtute vahel. Justiits- ja siseministrid on nimetatud küsimusi arutanud juba kolmel eelneval kohtumisel, kuid ilma eriliste tulemusteta. Erinevate liikmesriikide vahel on erimeelsused ettepanekute osas, mis puudutavad tõsiste kuritegude puhul arreteerimiste laiemaid volitusi. Enne 11. septembrit oli vaid kuue ELi liikmesriigi seadusandluses ära mainitud terrorism kui eraldi kuritöö vorm. (Peter Norman, Financial Times, 21.10)

Belgia peaminister Guy Verhofstadt püüab siluda erimeelsusi EKga pärast seda, kui ta teatas, et järgmisel ELi tippkohtumisel nimetatakse kandidaatriigid, kes kuuluvad esimesse laienemisringi. Belgia välisminister Louis Michel, püüdes mahendada Verhofstadti avaldust, kinnitas, et EL ei koosta selliste riikide nimekirja detsembris, vaid vaatab üle, milliseid edusamme on kandidaatriigid teinud. Komisjon, kes avalikustab novembris 12 kandidaatriigi eduraportid, sooviks esitada selliste riikide nimekirja, kuid seda alles järgmise aasta suvel, vahetult enne edukamate riikidega läbirääkimiste lõpetamist tähtajaga 2002. Eeldatakse, et need riigid saaksid osaleda 2004. a. toimuvatel EP valimistel. Mõnede Ida-Euroopa diplomaatide sõnul on läbi rääkida jäänud veel sedavõrd rasked peatükid, milleks läheb mitu kuud, enne kui EK saab anda lõpliku hinnangu selle kohta, kes on valmis ELiga ühinema. (Judy Dempsey, Financial Times, 21.10)

EK president Romano Prodi on hoiatanud boikoteerida ELi tippkohtumiste pressikonverentse protestiks Belgia PM Guy Verhofstadti pikkadele sõnavõttudele. Iroonia seisneb aga selles, et Prodi peamiseks puudujäägiks peetakse tema takerduvat kõnet ning oskamatust suhelda. Genti tippkohtumise esimesel pressikonverentsil rääkis Verhofstadt sedavõrd pikalt, et ajakirjanike küsimuste esitamiseks ei jäänud aega, mistõttu Prodi otsustas teiselt pressikonverentsilt lahkuda. Prodi pressiesindaja sõnul tekkis vaidlus juba varem. Prodi saatis oktoobris Verhofstadtile kirja, milles palus viimast taltsutada end kõnede pidamisel pressikonverentsidel. Verhofstadt kirjale ei vastanud. (Stephen Castle, The Independent, 23.10)

EK president Romano Prodi ja Belgia peaminister Guy Verhofstadti vahelise tüli puhul võib tegu olla järjekordse ELi sisese väikese "sõjaga". See viitab ka nende kahe institutsiooni nõrkusele ning poliitilise juhtimise puudulikkusele ELis. Paberil on EK tugevam kui kunagi varem, tal on tähtsad kohustused. Kuid EK ei juhi ELi ühisprojekte kaitse, struktuuriliste reformide või kuritegevuse vastu võitlemise küsimustes, osaliselt seetõttu, et liikmesriigid ei taha oma suveräänsusest loobuda, kuid osaliselt ka kuna EK pole selleks sobiv. Prodi ei ole mõistnud Euroopa Nõukogu, kus ELi liidrid kord kvartalis kohtuvad, millel on üha kasvav tähtsus tegevuskava paikapanemise foorumina. EL vajab järjepidevust poliitika kujundamisel ning autoriteetsemat rahvusvahelist esindatust, samuti tugevat ja iseseisvat komisjoni, kes on võimeline määratlema ühiseid huvisid. (Financial Times, 25.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK presidendi Romano Prodi lahkumine Genti tippkohtumise pressikonverentsilt ei olnud tüli lõpp vaid pigem algus. Liikmesriigid süüdistavad EKd, et ta ei ole aktiivne partner, Prodi sõnul ei ole keegi seda aga nõudnudki. Mõnede EK ametnike sõnul peaksid liikmesriigid omaenda tegevust analüüsima. Praegu hoidub Prantsusmaa tulevikuvisiooni väljakujundamisest, sakslased takerduvad provintslusesse ning inglased mängivad Afganistanis kergeratsaväelasi. (Arnaud Lepartmentier, Le Monde, 23.10)

Belgia ajakirjandus

Romano Prodi käitumine Genti tippkohtumise pressikonverentsil põhjustas ainult tema enda ja EK renomee vähenemise, ning see rõõmustab tugeva ja supranatsionaalse ELi keskvõimu vastaseid. Toimunud intsident tõi esile palju sügavamal pesitseva probleemi. Kabinetivaheliste kohtumiste käigus on Prodi meeskond Belgia presidentuuri varemgi rünnanud süüdistustega, et viimane tahab EKd kõrvale jätta, ning levitab dokumente EKd ette hoiatamata. See aga puudutab ELi sisest võimu jaotust. (Martine Dubuisson, Pascal Martin, Le Soir, 25.10)

Soome ajakirjandus

Tundub, et pärast Genti tippkohtumist jäi EK esimeest Romano Prodit miski vaevama. Samuti tundus miski häirivat Soome peaminister Paavo Lipponeni. Vastakaid arvamusi tekitas kohtumisel eesistujamaa Belgia peaminister Guy Verhofstadti poolt välja käidud mõte, et detsembris võiks välja öelda esimesena liituvate kandidaatriikide nimed, kuid juba tema enda valitsuse liikmed lükkasid selle sõnumi ümber. Kui EL kavatseb püsida 2004. a. laienemisajakavas, tuleb mingil etapil hakata piire tõmbama. Praegu tundub, et suurem osa kandidaatriikidest ei ole õigeks ajaks valmis. (Juhtkiri, Aamulehti, 23.10)

Mingil määral oli üllatuslik, et enne Genti tippkohtumist kohtusid kolmekesi Saksa, Prantsusmaa ja Briti juhid. Eriti tekitas see poleemikat Itaalias. Siiski oli tegu vaid kolme suure liikmesriigi juhtide kohtumisega, kus arutleti peamiselt sõjalistel teemadel, mis isegi ei kuulu ELi tegevusvaldkonda. Nii mitmedki väikeriigid olid üllatunud tekkinud kärast. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 22.10)

EK esimees Romano Prodi pahandas Belgia peaminister Guy Verhofstadti peale, kuna Prodi arvates räägib viimane liiga palju. Prodi andis mõista, et jäi Gentis viimasest pressikonverentsist kõrvale, kuna talle eraldati liiga vähe kõneaega. Prodi arvates venivad pressikonverentsid liialt pikale, kui neid peetakse nii flaami kui prantsuse keeles. Pressikonverentsidel ei jää teistele aega ega ka tahtmist midagi lisada, nagu juhtus mõlemal Genti pressikonverentsil. EK pressisekretär Jonathan Faulli sõnul ei ole tegemist siiski Prodi ja Verhofstadti vahelise tüliga. (Pauliina Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 23.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU must work with its candidate countries in the world-wide battle against terror, Austrian president Thomas Klestil said. "Close co-operation between all European countries, including candidate countries to the EU, will lead to a closer working relationship between different people and different countries in the fight against terror," Klestil said. (Afp, 26.10)

For both political and practical reasons, the EU is nowhere near the stage where it could play a military role in Afghanistan alongside the US. Britain, France and Germany are so far the only EU member states to have been invited by President George W. Bush to make a direct military contribution to the war on terrorism. But the 15-nation EU in itself has little to offer by way of men and women under arms, despite its efforts to add a military dimension to its emerging Common Foreign and Security Policy. "We do not yet have a European army that could intervene in this type of conflict," Belgium PM Guy Verhofstadt said. (Afp, 22.10)

EU efforts to fight international crime and terrorism will suffer as long as member states put national sovereignty ahead of co-operation, a leading member of the EP said. "The two big areas where things need to move forward are Europol and Eurojust," the chairman of the EP justice and home affairs committee, British Liberal Democrat Graham Watson said. (Afp, 26.10)

The EU has emerged as a leading force in a cross-Atlantic campaign against terrorism. The group's 15 member states have endorsed measures to better track down terrorists' money transfers and tighten security in airports and airplanes. Perhaps most significantly, the EU plans to develop a union-wide arrest warrant to speed up extradition of terrorist suspects. The move would greatly accelerate a process that has been exploited by European militant groups in the past. (Ap, 27.10)

The EU needs an "urgent review" of its defence mechanisms against any potential bio-terrorism attack on its food chain, EU Food Safety Commissioner David Byrne said. Amid concerns for the safety of Europe's food supply following three deaths in the US linked to the inhalation of anthrax contained in posted letters, Byrne said the EC would talk with national experts later to assess what systems were in place. "This is all part of the process of reviewing the level of preparedness in the EU against such threats, both at the level of member states and the Community level," he said. (Reuters, 23.10; Interfax, 24,10)

A second round of talks between Turkey, the US and Britain over the EU's defence initiatives and planned rapid reaction force ended in progress. "The talks were extremely positive and beneficial. We made progress on the European Security and Defence Plan," the Turkish foreign ministry's under-secretary Ugur Ziyal said. Turkey says it will not automatically allow NATO equipment and soldiers to be used for the EU rapid reaction force unless it is allowed to take part in the decision-making process in EU-led operations that will use NATO assets. The EU on the other hand, is offering to hold consultations with non-EU member states, which are members of NATO on their common defence policy, but opposes including these countries in the decision-making process. (Afp, 25.10)

Soome ajakirjandus

USA presidendi George W. Bushi kiri ELile terrorismivastaseks võitluseks pahandas mitmeid ELi liikmesriike. EK esimehele Romano Prodile ja ELi eesistujamaa Belgia peaminister Guy Verhofstadtile saadetud kirjas oli 47 punkti, milles Bush andis ELile terrorismi vastu võitlemise osas nõu. Mõned liikmesriigid olid eriti solvunud kirja õpetava tooni üle. EL on niigi teinud otsuseid, mis parandavad inimeste turvalisust ja raskendavad kurjategijate olukorda. ELi arvates on unioon omalt poolt teinud kõik võimaliku koostöö parandamiseks, seega on tegemist peamiselt USA soovimatusega infot jagada. Prodi pressisekretäri Jonathan Faulli sõnul ei nõua kiri vastust, kuid ELi parim vastus Faulli arvates on terrorismiseaduse üle otsustamine detsembris toimuval justiits- ja siseministrite kohtumisel. (Pauliina Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 23.10)

EP nõuab kõikides uniooni tuumajaamades praegusest rangemaid julgeolekumeetmeid. Parlamentäärid hakkasid rangemaid meetmeid nõudma, kui salajasest raportist selgus, et õnnetus Briti Sellafieldi-tuumajaamas tekitaks suuremaid kahjustusi kui Tðernobõli õnnetus. Euroesindajate arvates tuleb ka Soomes turvalisuse tagamiseks lisameetmeid rakendada. Suuremat muret peaks aga siiski tundma olukorra pärast Venemaal. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 24.10)

USA vastu suunatud bioterror on pannud ka ELi vastumeetmetele mõtlema. Tervishoiu ja tarbijaküsimustega tegelev ELi toiduohutuse volinik David Byrne tegi ettepaneku luua uniooni amet, mis koguks ja jagaks liikmesriikides bioterrorismialast teavet. "EL on paremini ettevalmistatud loomatõbede (suu- ja sõrataud) vastu võitlemiseks. Me peame välja töötama samasuguse süsteemi koordineerimaks ka inimtaude," ütles Byrne maa- ja metsamajandusministrite kohtumisel Luksemburgis. (Pauliina Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 24.10)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

PM Göran Persson said he expected Sweden to hold a referendum on euro membership in the four-year parliamentary term beginning after the next general election on September 15, 2002. Twelve of the EU's 15 member states are set to introduce euro notes and coins, replacing national currencies, in January. Britain, Sweden and Denmark have opted to remain outside. (Reuters, 23.10)

"The negative effects of the terrorist attacks and the war against terrorism have mainly affected the US, and to a lesser degree Western Europe," explained Ivan Fabizhancic, an analyst at Erste Bank in Vienna. "Central Europe's exports, three-quarters of which go to the EU, are less affected than those of emerging countries which depend on the US," he added. Economic analysts have recently reduced their predictions for growth in central Europe in 2001 and 2002, but predictions for these countries are still better than those for Western Europe. (Afp, 24.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson usub, et rahvahääletus EMUga ühinemiseks toimub juba enne 2006. aastat ehk järgmise valitsuse võimuloleku perioodil 2002-2006. Persson loodab rahvahääletuselt positiivset tulemust. (Lars Larsson , Svenska Dagbladet, 23.10)

Alates 11. septembrist on väljavaated eelseisvale WTO kohtumisele Doha's paranenud. Suurenenud on arusaam, et kõik riigid peavad ühinema võitluseks vaesuse vastu ning vastutama kaubanduse toetamise eest. Alles kuu aega tagasi suhtusid paljud vabakaubanduse eksperdid, poliitikud ja ajakirjanikud pessimistlikult võimalusse, et kohtumisel jõutakse vabakaubandustsooni laienemise osas kokkuleppele. Tänase päeva seisuga on aga suhtumine muutunud. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 22.10)

JULGEOLEK
Uudisteagentuurid

NATO's enlargement into central and Eastern Europe remains in the interests of the transatlantic alliance in the wake of the September 11 attacks on USA, Bulgaria's PM Simeon de Saxe-Cobourg said. "Due to these events, I personally think that NATO has an interest in enlargement," he told. The PM cited "positive signs" from Russian President Vladimir Putin that Moscow might ease its opposition to NATO enlargement. (Afp, 23.10)

German Chancellor Gerhard Schröder said that Lithuania's ambitions to join NATO were also gathering momentum, with its application likely to be discussed at the organisation's meeting in Prague in November 2002. Schröder said that NATO would continue to pursue its "open-door policy" in which no nation outside the alliance had the right to prevent new countries joining, in a reference to apprehension expressed by Russia about former Soviet republics joining the organisation. (Afp, 22.10)

NATO has been marginalised by the anti-terror campaign and should be replaced by a new defence organisation that includes Russia, a prominent Russian deputy Dmitry Rogozin said. “We need a new defence space extended to the east including Russia. Within the new defence architecture, Russia would have a right to vote and a right of veto," Rogozin told. "Western security needs the participation of Russia. The US and Europe must change their priorities. The reason America has come under attack is that the US claims to be the sole world leader," he said, warning that the space-based defence shield that Washington is planning to deploy "would not spare it from new terrorist threats," he said. (Afp, RIA Novosti, 22.10)

Leedu president Valdas Adamkus leiab, et Venemaa suhtumine NATO laienemisesse muutus pärast USAs toimunud terroriakte. "Uus tegur - terrorism - muutis Venemaa lähenemist ning selles kontekstis tekkis alus ühistegevuseks," märkis Adamkus. Adamkus nimetas suhteid Venemaa presidendi Vladimir Putiniga "normaalseteks", lisades, et ehkki Putinile ei meeldi eelseisev NATO laienemine, saab sellest fakt. Adamkuse sõnul oleks Leedu mittekutsumine NATOsse 2002. aasta Praha tippkohtumisel ootamatu. (Interfax, 25.10)

NATO eksperdid andsid positiivse hinnangu Leedu ettevalmistustele NATO liikmeks saamiseks. Leedu asevälisminister Gedrius Cekuolis esitas Brüsselis NATO poliitilise komitee istungil Leedu valitsuse poolt heakskiidetud liikmestaatuseks valmistumise aastaprogrammi. (Interfax, 26.10)

Lätis tutvumisvisiidil viibinud USA sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Timothy Kinnan tutvus Läti kaitsejõudude arenguplaaniga ning külastas Läti kaitsejõudude baase. Läti poliitilised ja sõjalised ringkonnad käsitlevad NATO esindaja visiiti kui kinnitust USA kavatsustele kutsuda Balti riike, sh ka Lätit, NATOsse alliansi tippkohtumisel Prahas. (RIA Novosti, 23.10)

European defence budgets will have to rise in the wake of attacks on the US to better protect the population, NATO Secretary General George Robertson said. "It is my very firm view that existing defence budgets have to be spent better and more wisely and in almost every case defence budgets will have to increase if populations are going to be safeguarded," he said. Such increases, he added, would be "adequate insurance for our people in the future for the security challenges we already know about and the ones that unfortunately are yet to come." (Afp, 23.10)

NATO partnerriigid, k.a. endised NLi vabariigid, kinnitasid oma solidaarsust rahvusvahelisele terrorismivastasele võitlusele. Sellest teatas programmi “Partnerlus rahu nimel” 10. aastapäevale pühendatud konverentsil esinenud NATO peasekretär George Robertson. Konverentsil osalejad toonitasid oma esinemistes koostöö aspektide erinevust euroatlantilise partnerluse raames. (RIA Novosti, 26.10)

NATO peasekretäri George Robertsoni sõnul rakendatakse koostöös ELiga bioterrorismi ennetamise ja tsiviilkodanike kaitse meetmeid. Robertson märkis, et hetkel hinnatakse NATO liikmesriikide võimalusi bioterrorismi ennetamises. (Interfax, 25.10)

USA ajakirjandus

Debatt NATO laienemise teemal Balti riikidesse on muutunud tigedast vaidlusest üleüldiseks üksmeeleks. Paljud diplomaadid on ühisel arvamusel, et Eesti, Läti ja Leedu võivad nüüd arvestada NATO liitumiskutse saamisega järgmisel aastal. Uued liikmesriigid leiavad end tulevikus tõenäoliselt täiesti uues alliansis. USA sõda ülemaailmse terrorismiga ja Venemaa otsus leppida Balti riikide osalusega NATOs, muudab alliansi poliitilisemaks organisatsiooniks. NATO peasekretär George Robertsoni sõnul on 11. septembri sündmused pannud Venemaad mõistma, et maailmas on märksa olulisemaid asju, kui Venemaa kinnisidee alliansi laienemisest Balti riikidesse: "Moskva pidi lõpuks aru saama, et Venemaa terav vastuseis võib ainult kiirendada NATO laienemist." (Jim Hoagland, Washington Post, 21.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi enamik Lääne riike on pannud kriitika Tšetšeenias toimuva kohta kalevi alla, et mitte rikkuda “püha liitu" võitluses terrorismi vastu, näitab Pariis taas oma erinevust. Moskvas visiidil viibinud Prantsusmaa peaminister Lionel Jospin ütles küll, et “terrorismi vastu tuleb võidelda kõikjal, kus see ilmneb, sealhulgas ka Tšetšeenias, kuid oluline on kuidas seda teha. “Meie soov on, et seda tehtaks respekteerides seadust ja kaitstes tsiviilelanikke,” ütles Jospin. (Hélène Despic-Popovic, Libération; Pascale Robert-Diad, Marie-Pierre Subtil, Le Monde, 23.10)

Saksamaa ajakirjandus

Leedu peaminister Algirdas Brazauskas ütles visiidil Berliini, et Leedu tervitab Venemaa NATOsse võtmise ideed. Venemaa NATO-liikmelisus tugevdaks praeguse terrorismiohu taustal kogu maailma julgeolekusüsteemi. Kaliningradist võiks aga "eksperimentaalpiirkond" saada, mis allub ELi majandus-, sotsiaal- ja poliitikaprintsiipidele. Brazauskas on imestunud, et nimetatud eksklaav ei oma praegu enam Venemaa jaoks mingit sõjalist tähendust. Venemaa valitsus on selle ühe miljoni elanikuga piirkonna tuleviku pärast õigustatult mures, kui tulevased ELi liikmesriigid Leedu ja Poola oma piiridel Schengeni reþiimi sisse seavad. (Alexander Loesch, Der Tagesspiegel, 24.10)

Taani ajakirjandus

Samal ajal kui läänemaailm peab külma sõda lõppenuks, on Venemaa sõnul lihtsalt pausiga tegemist. Taani Välispoliitika Instituudi jaoks NATO teist laienemisringi uurinud Vedby Rasmussen viitab, et niisugust fakti peaks NATO laienemisläbirääkimistel silmas pidama. Ta väidab, et kõik märgid viitavad sellele, et vähemalt üks Balti riikidest, kuid tõenäoliselt siiski kõik kolm, saavad lähiajal kutse NATOsse. Venemaa valitsus leiab, et Balti riike NATOsse kutsudes võivad alliansis tekkida julgeolekuprobleemid. "Sõjalise alliansi laienemist Venemaa piirideni ei saa tõlgendada teisiti kui ähvardusena Venemaale," kõlab president Putini arvamus. NATO jätkuvast soovist liita endaga Balti riigid ei saa Venemaa teha muid järeldusi, kui et aeg julgeolekupoliitiliseks koostööks hakkab läbi saama. NATO tähtsaim ülesanne on nüüd kindlustada, et Balti riikide liikmeks võtmist ei tõlgendataks ähvardusena Venemaale. Vastupidiselt peaks NATO Venemaaga suhete parandamiseks kasutama Balti riikide vastuvõtmist allianssi. (Mikkel Vedby Rasmussen, Politiken, 22.10)

Soome ajakirjandus

Soome välisminister Erkki Tuomioja arvates toetaks Balti riikide NATO liikmelisus Soome julgeolekupoliitilisi huve. "Eesti, Läti ja Leedu rahvusvahelise positsiooni tugevnemine on kooskõlas Soome julgeoleku huvidega," ütles Tuomioja, esinedes Helsingis Paasikivi seltsi üritusel. Tuomioja arvates on Soome NATO-liikmelisuse üle otsustamiseks õige aeg 2004. a. julgeoleku ja kaitsepoliitika aruandes. Praegu ei ole põhjust neutraliteedist loobumiseks. (Atte Jääskeläinen, Helsingin Sanomat; Kyösti Karvonen, Turun Sanomat; STT, Etelä-Suomen Sanomat, 24.10)

NATO pressikeskuse direktor Jamie Shea hoiatab avalikkuse ja rahva tujude eest. Soomes visiidil viibinud Shea soovitab riigijuhtidel hästi vaagida NATO-liikmelisuse häid ja halbu külgi. Shea arvates on kandidaatriikide NATO-arutlustes probleemiks inimeste kalduvus üldiselt muudatustele vastu seista. Julgeolekupoliitikas neutraalsed riigid tahavad kinni hoida oma neutraliteedist, kuigi maailm on muutunud. Arvamusküsitlused toovad Shea sõnul esile vahe neutraliteedi pidamise ja vältimatuse vahel. Ühe näitena tõi Shea Soome, kus vaid 35% vastanutest pooldab NATOga liitumist, samas kui 80% peab liitumist tõenäoliseks. (STT, Etelä-Suomen Sanomat, 21.10)

Martti Ahtisaari kõneles NATO peakorteris ELi ja NATO koostööst uniooni kriisireguleerimisüksuse moodustamisel ja väljendas samas ka toetust NATO laienemisele. “On tähtis, et igal riigil oleks õigus teha oma julgeolekupoliitilisi valikuid.” (STT, Hufvudstadsbladet, 27.10)

Intervjuu Poola suursaadikuga Soomes Stanislaw Stebelskiga, kelle arvates kutsutakse Balti riigid NATOsse arvatavasti järgmisel alliansi kohtumisel. Kui nii juhtub, siis seisab ka Soome uue julgeoleku olukorra ees. (Lauri Rotko, Etelä-Suomen Sanomat, 21.10)

Lääne ja Venemaa relvavendlus paneb Balti riike muretsema. 11. septembri sündmused paiskasid segi ka Euroopa poliitilise olukorra. Terroristide jaht ühendas USA, Venemaa ja Suurbritannia. Kuid kas suurriikide sõprus piirab väikeste riikide iseseisvust, küsib dotsent Arto Luukkanen. Kui eestlased vestlevad sel teemal, siis on nende hääletoon murelik. Miks? Kas Ida ja Lääne uus liit ei olegi parim garantii Euroopas? Kas Balti riigid ei peaks ehk järgima Soome teed, nagu venelased on mõista andnud? Just ajaloolistel põhjustel on Balti riigid nii kindlalt teel ELi ja NATOsse. Neile riikidele ei ole kerge kinnitada Venemaa rahuarmastust. Ka Soome ajakirjanduse uusim sõnum, mille kohaselt Venemaa on praegu eriliselt hea naaber, ei lisa Balti riikidele kindlust. Autori arvates on nimetatud riikidel siiski õigus seada kahtluse alla oma võimsa naabri motiivid ja otsida endale julgeolekulahendeid sealt, kust ise soovivad. (Arto Luukkanen, Helsingin Sanomat, 21.10)

Venemaa ajakirjandus

NATO peasekretäri artikkel teemal, mida on oodata NATOl ja Venemaal pärast 11. septembrit. Robertson toonoitab NATO-Venemaa aktiviseerunud koostööd, kuid viitab ka Venemaa aegunud seisukohale NATO laienemise suhtes. Robertsoni sõnul on NATO-liikmelisuse perspektiiv koos ELi laienemisega võimas instrument poliitiliste, sotsiaalsete, sõjaliste ja majanduslike reformide ergutamiseks kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Robertsoni arvates aitab alliansi laienemine kaasa vene vähemuse probleemide lahendamisele Balti riikides. (George Robertson, Nezavisimaja Gazeta, 23.10)

USA ja Kanada Instituudi direktori Sergei Rogovi arvates on USA huvitatud Venemaa toetusest terrorismivastases võitluses ja ei kiirusta seepärast Balti riikide NATOsse võtmisega. Rogovi arvates rakendatakse Balti riikide suhtes "pehme maandumise" poliitikat - ei loobuta nende riikide NATOsse võtmisest, kuid samas ei kiirustata ka selle küsimuse lahendamisega. (Strana.Ru, 26.10)

Intervjuu endise USA presidendi julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinskiga terrorismivastase võitluse teemadel. Ta kahtleb selles, et Venemaa saab “vabad käed” Tshetsheenias ja segab NATO laienemist. Sündmused Tðetðeenias on palju keerulisemad kui lihtsalt terrorism, NATO laienemine on osa ühtse ja stabiilsema Euroopa loomisest. Venemaa peab mõistma Balti riikide kartust nende ajaloolise kogemuse valguses. Balti riigid ei hakanud tundma ennast turvalisemalt ka pärast Venemaa välisministeeriumi avaldust, kus seisis, et nimetatud riigid liitusid 1940. aastal NLiga vabatahtlikult ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 24.10)

Lääs teeb komplimente Venemaa poliitika kohta ning miski ei näi olevat võimatu - isegi Venemaa liitumine NATOga. Tegelikult pole aga Venemaa-NATO suhetes suurt midagi muutunud. Ottawas toimunud NATO PA istungjärgul arutati NATO ittalaienemist kui üht aktuaalsemat küsimust. NATO kandidaatriikide kohtumine Sofias ja nende demonstratiivne NATO-poliitika toetamine oli initsieeritud NATO peakorteri poolt. NATO peasekretär George Robertson avaldas Sofias tugevat toetust NATO laienemisele. (Jevgeni Grigorjev, Nezavisimaja Gazeta, 24.10)

USA-Vene suhted novembri keskpaigas toimuva presidentide kohtumise eel. Klubi “Kodanikudebatid” on üllitanud seoses sellega dokumendi “Venemaa ja USA partnerlus: ühiskondlike ja riiklike organisatsioonide valmisolek uute otsuste vastu võtmiseks”, kus on loetletud Venemaa poolt tehtud lähenemissammud Läänele ning oodatavad vastusammud Lääne poolt. Muuhulgas: Venemaa ei saa takistada NATO laienemist, kuid on huvitatud, et NATO areneks demokraatlike riikide ühenduseks. Seepärast peaks Venemaa avalikkus Läti ja Eesti (kus paljude venelaste kodanikeõigusi piiratakse) NATOsse astumist mittesõbralikuks aktiks. Politoloogide ja poliitikute arvates on Venemaa pärast 11. septembrit USAle vaid andnud, midagi vastu saamata. Texases on Venemaa kord oma nõudmised esitada. Politoloog Gleb Pavlovski arvates peab Venemaa taotlema endale mitte sümboolset vaid otsustavat rolli uues kollektiivse julgeoleku süsteemis. (Strana.Ru; Dmitri Starostin, Vesti.ru; Lidia Andrussenko, Nezavisimaja Gazeta, 26.10)

1990. aastate alguse tuntud vene poliitiku Hasbulatovi nägemus NATO tulevikust. ÜRO on ainus rahvusvaheline organisatsioon, mis on võimeline lahendama globaalseid maailmaprobleeme, NATO selle ülesandega hakkama ei saa. NATO põhimäärus iseenesest ei võimalda tegeleda rahukaitse ja globaalse julgeoleku tagamisega. ÜRO juhtimisel võiks NATO areneda Euroopa sõjalis-poliitilise organisatsiooni suunas, muutuda regionaalsete sõjalis-politseikeskuste baaselemendiks. (Ruslan Hasbulatov, Nezavisimaja Gazeta, 19.10)

APECi kohtumisel Ðanghais kinnitas Vladimir Putin veelkord, et Venemaa tahab arendada partnerlussuhteid Läänega ning samal ajal säilitada “arenguvektorit Idas”. Putin ja Bush rääkisid kohtumisel majandussidemete tugevdamisest ning vajadusest vähendada strateegilist ründerelvastust. Kevadel alanud “virvendused” Venemaa välispoliitikas on nüüdseks pea materialiseerunud ning tõenäoliselt öeldakse viimane sõna novembris Texases. NATO laieneb aasta pärast niikuinii Venemaa piirideni, seega pole mõtet niisama jõudu ja häälepaelu kulutada. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 22.10)

Ðanghai kohtumise järeldustest ja Vladimir Putini visiidist Duðanbesse, kuhu olid kogunenud peaaegu kõik Venemaa jõuministrid. Putin lubas abistada Afganistani edaspidi sõjaliselt ja humanitaarvallas - kõik see osutab sellele, et Kreml on kindlaks määranud oma rahvusvahelised prioriteedid. Kreml kavatseb aktiivselt kaitsta oma huvisid Kesk-Aasias, k.a sõjaliste vahenditega. Putin ja Bush jagavad mõjusfääre Afganistanis: USA president näeb pärast sõda Afganistani põhjaregioonide võimalikult suurt autonoomiat, seevastu Venemaa president pooldab aga tsentraliseeritud võimu. (Aleksandr Viktorov, Vladimir Georgijev, Nezavisimaja Gazeta, 23.10)

Järelkajad APECi kohtumisest Ðanghais: kõik 20 riiki - k.a suurim moslemiriik Indoneesia - toetasid võitlust rahvusvahelise terrorismi vastu. Teisalt aga rõhutati, et selle võitluse eestvedajaks peab olema ÜRO. Sellise järelduse taga on Venemaa ja Hiina üldpositsioon. Vladimir Putini ja George Bushi kohtumiselt Texases võib nii mõndagi oodata - arutelu teemad on selged, on vaja kõrvaldada kahe riigi suhteid rikkuvaid probleeme. Nendeks on Venemaale ebasoodsad WTOsse astumise tingimused või NATO laienemine Balti riikidesse. Samuti võiks Venemaa nõuda USAlt Euroopa mõjutamist, et EL töötaks välja Venemaa ELiga liitumise programmi aastaks 2020. (Aleksandr Janov, Moskovskie Novosti, 24.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Igal teisel eestlasel on mobiiltelefon ja avalik sektor on pabereid arvutitega asendades kokku hoidnud suuri summasid. Eesti ðokeerib. Interneti ühenduse ja arvuti omamise poolest jääb Eesti küll veel veidi alla ELi keskmisele, kuid on kaugel ees oma naabritest Lätist ja Leedust. Jörgen Bendsen, Börsen Informatik, 23.10

Uudisteagentuurid

“The September 11 terror attacks in the US have not derailed plans for the enlargement of the EU and NATO, of which Estonia is more confident than ever,” Estonian FM Toomas Hendrik Ilves said. "I am convinced that the shift that has taken place in the international situation will not hinder the enlargement of NATO and the EU," Ilves told. He said Estonia's foreign policy priorities have in no way been affected by the changing relationship between the world powers in the anti-terrorism campaign. "Estonia's place and status on the international arena are more clear and stronger than ever," he said. (Afp, Interfax, 25.10)

NATO kõrgem poliitiline komitee jäi rahule Eesti NATOga liitumise tegevusplaani kolmanda riikliku aastaprogrammiga. NATO liikmesriikide esindajad avaldasid tunnustust sisulise ja eduka vähemusrahvuste integratsiooniprotsessi pärast, oluliseks sammuks peeti õigusvahemehe esinduse avamist Narvas. Komitee liikmed märkisid samuti tunnustavalt, et riigikogu on kiitnud heaks Eesti julgeolekupoliitika alused ja Eesti valitsus sõjalise kaitse strateegia, mis on kooskõlas NATO strateegilise kontseptsiooniga. NATO eksperdid tõstsid esile ka Eesti kaitsekoostööd Läti ja Leeduga ning Eesti jätkuvat osalust rahutagamisoperatsioonides Balkanil. NATO eksperdid avaldasid lootust, et tuleval aastal 2%-ni SKP-st suurenev kaitse-eelarve jääb samale tasemele ka järgnevatel aastatel. (RIA Novosti, 23.10; IA Rosbalt, 24.10)

The Estonian government moved to drop a requirement that candidates at elections have to speak Estonian in an attempt to clear obstacles to receiving an invitation to join NATO. The removal of the provision, which has kept many of the country's large Russian-speaking minorities from holding public office, must still be approved by the parliament. PM Mart Laar said the need to drop the requirements for candidates to local government bodies and the parliament was necessary to ensure that a mission of the OSCE leaves the Baltic country. This, in turn, would send a positive signal to the NATO summit next year, where it will be decided which ex-communist countries will get an invitation to join the western military alliance, he said. (Afp, 23.10)

Valitsus andis ametliku heakskiidu kolme koalitsioonipoliitiku eelnõule, mis näeb ette saadikukandidaatidele kehtestatud keelenõuete tühistamise. Välisminister ja Mõõdukate liider Toomas Hendrik Ilves kinnitas, et pooldab valimisseaduse muutmist ja keelenõuete kaotamist ning on valmis oma seisukohaga riigikogus esinema. Eesti võimud ei teinud seda sammu mitte omatahtel - initsiaatorite arvates lahkub keelenõuete tühistamise järel OSCE missioon Eestist. Venekeelsete poliitikute arvates aitab uus seadus Eesti muulastel laiendada oma esindust nii parlamendis kui kohalikes omavalitsustes. (Interfax, RIA Novosti, Polit.Ru, IA Rosbalt, 23.10)

Välisminister Toomas Hendrik Ilves tunnistas ELi ja teiste mõjukate organisatsioonide survet keelenõuete lihtsustamiseks Eestis ja nimetas seda vajalikuks sammuks. "Seni, kuni OSCE ütleb, et Eestis on veel üks või teine euroopalike tavadega mitte kooskõlas olev inim-, kodaniku- või vähemusõigustega seotud probleem, ei ole ELi silmis need kriteeriumid täidetud," ütles Ilves. Välisministri sõnul on ELi ja NATO liidrid eravestlustes otse välja öelnud, et ei EL ega NATO hakka käsitlema riike, kus pole kõik OSCE täheldatud probleemid lahendatud. (Interfax, 24.10; IA Rosbalt, Polit.Ru, 25.10)

Riigikogu Isamaaliidu fraktsioon ei toetanud Vardo Rumesseni algatatud ettepanekut peaminister Mart Laari tagasiastumiseks. Rumessen põhjendas ettepanekut sellega, et Laar ei tegele enam rahvusriigi ehitamisega. Isamaaliidu aseesimees Mart Nutt ütles, et Isamaaliidu fraktsiooni hinnangul pole Laari tegevus andnud põhjust tema peaministri kohalt lahkumiseks. (Interfax, 22.10)

Moskva Patriarhaadile alluva Eesti õigeusu kiriku probleemi seisust. MPEÕK alustas ettevalmistusi kohtuprotsessiks Eesti riigi vastu, kes lükkas tagasi kiriku järjekordse registreerimistaotluse. Käesoleva aasta mais kiitis Venemaa Riigiduuma heaks avalduse “Õigeusklike õiguste rikkumisest Eestis”, mis sisaldas soovitust VF valitsusele arvestada Eesti võimude positsiooni vene kaasmaalaste suhtes Venemaa-Eesti majandussuhete arutamisel. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee hakkab arutama MPEÕKi olukorda Eestis, selle ettepaneku tegi komiteele EN PA Vene delegatsiooni juht Dmitri Rogozin, kes soovib ENPAlt teada, mida kavatsevad nad teha, et Eesti võimud registreeriksid õigeusu kiriku ja muudaksid kirikute ja koguduste seadust. Venemaa patriarh Aleksius II tegi Eesti peaminister Mart Laarile ettepaneku pidada läbirääkimisi Vene õigeusu kiriku registreerimisest Eestis, et ületada olemasolevad erimeelsused. (IA Rosbalt, 24.10)

Eesti peakonsul Peterburis Andre Pung tegi tutvumisvisiidi Pihkvasse, kus kohtus kohalike juhtidega. Pihkva oblastivalitsuse pressitalituse teatel kohtus Pung regiooni kuberneri Jevgeni Mihhailovi, Pihkva linnapea Mihhail Horoneni ja Vene välisministeeriumi esindaja Pihkvas Sergei Jefimenkoga, kellega arutas kahe riigi regioonide koostööd. Kuberner Mihhailovi sõnul oodatakse lähiajal VF valitsuse otsuse allakirjastamist Eesti-Vene veeühenduse kohta, mille abil saab realiseerida paljusid Eesti-Vene ühisprojekte. (IA Rosbalt, Regions.Ru, SeverInform, 22.10; Interfax, 23.10)

Vatikan määras Püha Tooli saadikuks Eestis Ðveitsi päritolu peapiiskopi Peter Zurbriggeni. Peter Zurbriggen esindab Vatikani lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Seni oli Zurbriggen Püha Tooli saadik Gruusias, Armeenias ja Aserbaidþaanis. Uuel saadikul on doktorikraad kanoonilises õiguses, ta valdab saksa, itaalia, prantsuse, hispaania ja inglise keelt. (IA Rosbalt, 25.10)

Saksamaa ajakirjandus

Eestis võimulolevale parempoolsele koalitsioonile ei meeldi kohe üldse mitte, et Eesti presidendiks valiti Arnold Rüütel. Pärast 10 aasta tagust iseseisvuse saavutamist on praegune Eesti peaminister Mart Laar koos oma jüngritega riigile superliberaalsuse ja reformimeelsuse pitsatit üritanud peale suruda. Miks sai presidendiks just Arnold Rüütel? Vastus peitub mehes endas, kes juba nõukogude ajal polnud Moskva-kuulelik marionettnukk. Rüütel ei esinenud karismaatilise rahvajuhina nagu tema kolleeg Vytautas Landsbergis, vaid talle omase, rahuliku eestlase moel. Rüütli teeneks võib lugeda ka seda, et Eesti saavutas iseseisvuse ilma igasuguse verevalamiseta. ELi läbirääkimistel esineb Eesti musterõpilasena. Valijad muutuvad aga järjest skeptilisemaks - mitte, et nad põhimõtteliselt ELiga liitumise vastu oleksid, pigem seetõttu, et ELi liikmeks saamine on rahvast üha kaugeneva arrogantse ning egoistliku valitsuse tähtsaim projekt. "Paljudele eestlastele oli Rüütli valimine tõeline ðokk," ütleb ühe IT firma juhataja Allan Martinson. "Aga see oli kainestav meeldetuletus, et eksisteerib ka vana, vaene ja vaikiv Eesti", lisab ta. Kui Mart Laari favoriit Peeter Tulviste oleks valimised võitnud, istuks presidendilossis taas kord üks intellektuaal, kes rahva keelt ei mõista. "Ma olen kindel, et Rüütel oskab lihtsatele inimestele paremini ELiga ühinemise vajadust selgitada kui ükski teine," näeb Peeter Tulviste oma kaotuse positiivset külge. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 23.10)

Taani ajakirjandus

Kõige põhjapoolsem Balti riikidest, kes ootab just ELi liikmeks saamist, on pärast 10 a. tagust taasiseseisvumist nö tehnoloogia revolutsiooni läbi teinud. Igal teisel eestlasel on mobiiltelefon ja avalik sektor on pabereid arvutitega asendades kokku hoidnud suuri summasid. Eesti shokeerib. Iga viimnegi ettekujutus sellest endisest NL riigist sai hiljuti Riias toimunud e-äri konverentsil ümber lükatud. Paljud, enam kui 400 osavõtjast said üllatuse osaliseks, kui esmalt Eesti peaminister Mart Laar ja seejärel riigi suurima mobiiltelefonide firma EMT juhataja Peep Aaviksoo rääkisid tiigrihüppest ja perspektiivikast tulevikunägemusest. Interneti ühenduse ja arvuti omamise poolest jääb Eesti küll veel veidi alla ELi keskmisele, kuid on kaugel ees oma naabritest Lätist ja Leedust. Eesti annab oma ID-kaartidega Taanis valitsevale paberimajandusele silmad ette. Olles hiljuti üle läinud nn e-valitsusele, on Eestis üksnes valitsuses ja parlamendis kokku hoitud umbes 1,4 miljonit paberilehte. Laari sõnul on investeering ennast ära tasunud juba 16 kuuga. (Jörgen Bendsen, Börsen Informatik, 23.10)

Kolm Balti riiki eesotsas Eestiga on pärast iseseisvumist oma ühiskondliku struktuuri üles ehitamiseks uue tehnoloogia kasutusele võtnud. See kehtib nii era- kui ka avaliku sektori kohta, kus IT areng on hoogsalt uued koostöövormid ja töömeetodid käima lükanud. Näiteks on Eesti valitsus juba tutvustamas avalikkusele smartcardil põhinevat ID-kaarti, mis peaks kergendama ametlikku asjaajamist ja kaugemas perspektiivis kasutust leidma ka maksevahendina. Sellega on Eesti juba ette läinud Taani IT visioonist, kus selline ID-kaart on alles päevakorral kui diskussiooni teema. (Börsen Informatik, 23.10)

Rootsi ajakirjandus

Eesti valitsus tegi ettepaneku eesti keele oskuse nõude tühistamiseks saadikukandidaatidele. Ettepaneku eesmärgiks on kõrvaldada oluline takistus Eesti liitumisel NATOga. Palju aastaid riigi venekeelse vähemuse avalikku teenistusse astumist takistanud seaduse muutmise peab esmalt parlament heaks kiitma. Küsimusest võib tekkida tuline debatt, kuna valitsuskoalitsiooni parlamendiliikmete hulgas on vastuseis ettepanekule suur. (TT-AFP, Svenska Dagbladet, 23.10)

Soome ajakirjandus

Kas kodanikel on õigus saada valituks vallavolikokku või parlamenti, kui nad ei oska ametlikku riigikeelt? See on küsimus, mis praegusel hetkel vaevab Eesti valitsusparteisid. Nimelt on Eestis veel kehtiv seadus, mille järgi on kodanik “valimiskõlbulik” vaid siis, kui oskab riigi ametlikku ehk eesti keelt. Eriti palju räägitakse kakskeelsusest Eesti venekeelse elanikkonna seas. Kuid kahjuks on “suure” keele rääkijate arusaam kakskeelsusest üsna ühepoolne. Võib öelda, et kakskeelsust mõistetakse Eestis nii, et venekeelsetel ei ole vajadust osata eesti keelt, kuid põliselanikud peavad oskama riiki elama asunute keelt. Hirm vene keele ülemvõimu ees paneb eestlasi keeleküsimustele ägedalt reageerima. Ei aita ka see, et põhiseaduse järgi on riigi ametlikuks keeleks eesti keel. Kui kohalikku omavalitsusesse või parlamenti valitu ei oska seda, siis on see tema ja tema valijate, mitte Eesti riigi probleem. (Antti Sarasmo, Kaleva, 26.10)

Eesti uus suursaadik Soomes Matti Maasikas peab Eesti ja Soome vaheliste suhete osas tähtsaks, et mõlemad riigid teeksid tulevast partnerlust ELi liikmetena silmas pidades head koostööd. Maasikas ütleb, et Eesti peab väga lugu Soome toetusest ja abist Eestile teel ELi. NATO-liikmelisusest rääkides ütleb Maasikas, et maailma suurim koalitsioon on hetkel seotud terrorismivastase võitlusega ja see rõhutab nii rahvusvahelise koostöö vajadust kui ka võimalust. Maasika arvates on NATO laienemine osa rahvusvahelisest koostööst. "Usun, et Praha tippkohtumisel 2002. a. lõpus saavad Balti riigid kutse NATOsse." (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 22.10)

Intervjuu uue Eesti suursaadikuga Soomes Matti Maasikaga, kelle arvates on Eesti uuel presidendil Arnold Rüütlil head võimalused Eestis ELi populaarsust suurendada. ELi liikmelisust pooldab 54% eestlastest, kõige rohkem on ELi vastaseid maapiirkondades. Samuti arvab Maasikas, et Eesti kaitsejõud on NATOks valmis juba tuleval aastal, mil oodatakse kutset liitumiseks. "Laari valitsus on Eesti ajaloo kõige kauem püsinud demokraatlik valitsus. See on juba omaette saavutus," ütleb suursaadik. (Matti Niiranen, Pro Estonia, 4/2001)

Läti ajakirjandus

Riigikohus jättis muutmata Maapanga endisele juhile Malle Eenmaale korruptsiooni eest määratud vanglakaristuse. See, et endine pankur sattus trellide taha, ei kutsunud Eestis esile positiivset reaktsiooni. Meedia ja paljude finantsistide arvates on Eenmaa kõigest patuoinas. Tõepoolest jäi Eenmaa ainukeseks vastutavaks isikuks, sel ajal kui teised Maapanga juhid on lugupeetavad tippriigiametnikud. Tuntud pankuri Bo Kragi arvates on Eenmaa hädade põhjuseks tema sugu, naisena ei saanud ta kohaneda Eesti korporatiivse ja meheliku pangasüsteemiga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 24.10)

Venemaa ajakirjandus

Saadikukandidaatide keelenõuete kaotamise seaduseprojektist. Eesti peab seda rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige OSCE) ammust nõuet arvestama peatse ELi ja NATOga liitumise eel. Seaduse paranduste initsieerijateks on peaminister Mart Laar ja välisminister Toomas Hendrik Ilves. Laar ütles hiljuti, et aeg on sulgeda OSCE missioon Tallinnas, kuna see mõjutab negatiivselt Eesti rahvusvahelist mainet. (Aleksandr Shegedin, Kommersant, 24.10)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's industrial output increased 2.1% in September compared to the same month one year ago, the Estonian statistics department said. During the first nine months of 2001, industrial output was up 6.4% from the same period a year earlier. (Afp, 23.10)

The Estonian culture ministry revoked the broadcasting licence of TV1 after its Polish investor failed to provide funds for the commercial station to resume broadcasting. The company's owner, the Polish broadcaster Polsat, failed to inject promised funds into TV1 to pay off the debts and resume operations, and the station's local managers warned they were planning to seek bankruptcy protection. (Afp, 22.10)

The Estonian government decided to abandon the planned sale of a 34% stake in the national airline Estonian Air because of the crisis in world aviation following the September 11 terror attacks. Among other factors, the government's decision was caused by the complicated situation on the world aviation market recently. (Afp, 23.10)

Taani ajakirjandus

Leedus hiljuti kontori avanud kiipkaartide hulgimüüja firma Orga Põhjamaade ja Baltikumiga tegeleva osakonna direktor Glen Eric Tornow: "Baltikum on üks kiiresti kasvavatest turgudest Euroopas. Eriti Eesti, kus tekib tunne, et oled Soome sattunud." (Jörgen Bendsen, Börsen Informatik, 23.10)

Rootsi ajakirjandus

Eesti Telekomi juhatuse esimehe Jaan Männiku sõnul on Telia ennustus, et Baltikum ja Venemaa on Telekomi sektori suurima kasvupotentsiaaliga, õige. Samas tõdeb ta, et see ei käi Eesti kohta. Eestile ennustab Männik kuni 10% kasvu, mis on võrreldav Lääne-Euroopa vastava näitajaga. (Anna Dalqvist, Dagens Industri, 27.10)

Soome ajakirjandus

Ettevõtete nullprotsendiline tulumaks jäi Eestis PR-tembuks. Samal ajal kui Eesti riik meelitab ettevõtteid riiki investeerima, pakkudes ettevõtetele maksuvabadust, on üha enam välisfirmasid märganud, kui raske on Eestist rahasid kodumaale tagasi toimetada. Revisjoniasutus Tuokko OÜ Tallinna juhi Juha Hämäläineni sõnul tuleb tal tihti seletada Soome ettevõtetele, et Eesti maksuametnik ei ole neid unustanud. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 24.10)

Eesti geenivaramu projekt vajab miljardit. Eesti biotehnoloogiast plaanitakse uut majanduse vedurit ehk Eesti Nokiat. Selleks aga on vajalik oma geenivaramu. Projekt käivitus 1999. a., kui TÜ sai Saksamaalt kingitusena uue laboratooriumi. (Tekniikka ja Talous, 25.10)

Soomes turuosa kaotanud Kesko õitseb Balti riikides. Eestis ja Lätis on Kesko otsustanud hõivata neljandiku toidukauplustest. Kesko Tallinna juhile Timo Hämäläle meeldib rääkida turuosa tõstmisest 25%-ni, kuna eestlased on muutnud oma kombeid ja siirdunud turgudelt marketitesse oodatust kiiremini. (Kristiina Yli-Kovero, Helsingin Sanomat, 25.10)

Savonlinja Oy Eesti tütarfirma SL-Bussiliinid taotleb Tallinna halduskohtu kaudu 100 miljonit krooni Tallinna linnalt kahjutasuna juba tehtud investeeringutelt Tallinna linnaliiklusesse. (Kauppalehti, 25.10)

Läti ajakirjandus

Investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann (LHV) kontrollitav OÜ Ootaja omandas 75% Läti telekanali TV5 omaniku SIA TV Riga aktsiatest. Kanal TV5 sai kuulsuse selle tõttu, et ei soovinud avaldada oma reaalsete omanike nime. LHV esindaja Henrik Karmo kinnitas veel septembri lõpus, et eestlased on TV5 omanikud, ametliku kinnituse leidis tehing alles oktoobri lõpus. Tehingu hinda LHV ei avaldanud. Läti meedia seostab TV5 endist omanikku Grafton Entertainment sealse suurima telejaama LNT presidendi Andrejs Ekisega. (Jegor Jerohhomovitsh, Biznes&Baltija, 22.10)

Olympic Casino Group sai Leedu esimese hasartmängude korraldamise litsentsi, seda hoolimata kohalikus meedias ilmunud süüdistustest. Süüdistusega seoses saatis Olympic Casino omapoolse avalduse Leedus kasiinotegevuseks litsentse väljastavale komisjonile ning kohalikule pressile, samuti järelpärimise Eesti politseile. Eestlaste arvates olid Leedu meedias Olympic Casino aadressil ilmunud süüdistuste taga ilmselt konkurendid, kes ei soovinud Eesti kasiinofirma turuletulekut. Eesti investeeringud Leetu ületasid juba 2 mln dollarit, Olympic Casinol on plaan laieneda ka Klaipedasse, Kaunasesse ja teistesse Leedu suurematesse linnadesse. (Zhanna Skripova, Biznes&Baltija, 22.10)

Aserisse suurt kaubasadamat kavandav AS Kalotex tahab lähiajal sõlmida sadama arendamiseks 1,2 miljardi kroonise laenulepingu. Kalotexi üks omanikke Oleg Ljadov kinnitas, et laenuandja on rahvusvaheline pank. Mitu korda muutunud sadama projekti ühe variandi kohaselt tuleb Aserisse kuni 16-meetrise sügavuse ja paljude kaidega naftasadam, kus on 60.000 kuupmeetrit mahuteid. (Biznes&Baltija, 23.10)

Tallinna Soojuse rendikomisjon valis soojafirma pikaajalise rendikonkursi võitjaks Prantsuse Dalkia International SA, kelle pakutud rendihind ulatus 42 miljoni kroonini aastas. Dalkia võitis ka Vilniuse soojafirmade rendikonkursi. Dalkia pakkus soodsamaid tingimusi kui tema ainus konkurent Rootsi firma Sydkraft AB. Tallinna Soojuse väljarentimine on Eesti võimude katse loobuda tavalisest välisinvesteeringute mudelist - erastamisest. (Aleksandr Suits, Zhanna Skripova, Andrei Karatajev, Biznes&Baltija, 26.10)

Varia

Uudisteagentuurid

USAs on valminud taktikaline arvutimäng Venemaa rünnakust Balti riikidele. Uue mängu süþee toimub aastal 2008, mil Venemaal pääsevad võimule raudse eesriide taastamist ihaldavad radikaalrahvuslased. Venemaa tahab vägisi liita endaga Balti riike ja Gruusiat, mis põhjustab konflikti NATOga. USA turule ilmub mäng 13. novembril, hind on $49,99. (Ytro.ru, 25.10)

Eesti suurim kinnipidamisasutus Murru vangla peab aasta lõpuks vallandama 65 töötajat, kes ei oska piisavalt hästi eesti keelt. Koondamise alla kuuluvad just head spetsialistid, keda võib nimetada võtmefiguurideks, ütles Murru vangla asedirektor Andres Põdra SL Õhtulehele. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peavad kõik riigiametnikud oskama eesti keelt. (Interfax, 27.10)

Soome politsei kahtlustab mürgise metanooli jõudmist Soome ja peab Loviisas surnud naise hukkumise põhjuseks mürgist salaviina. Soome politsei uurib, kas Loviisas müüdud mürgise alkoholi ja Eestis 67 inimese elu nõudnud mürgise metanooli vahel on mingi seos. (IA Rosbalt, 26.10)

Rootsi ajakirjandus

Vene allveelaeva Kursk ülestõstmine näitas, et ka Estonia kättesaamine oleks täiesti võimalik. Kas ei oleks aeg lõpetada kohutava ebakompetentsuse ja saamatuse näitamine? Õnnetuse ohvrid võiks lõpuks saada rahuliku hauaplatsi. Tõestage või lükake ümber spekulatsioonid sabotaaþi ümber. Laeva ülestõstmisega võiksid lõpuks selguda katastroofi tegelikud põhjused. (Stephan Karlsson, Dagens Nyheter, 22.10)

Soome ajakirjandus

Soome muusikaelu mõjutanud eestlasest dirigendi Eri Klasi teos “Kes ma olen” ilmub Jouko Vanhaneni poolt soome keelde tõlgituna. Kirjastus Otava kinnitab, et raamat ilmub tuleva aasta augustis. (Helsingin Sanomat, 21.10)

Mati Hindi essee humanismi lõpu algusest. Samal ajal kui purustati unelm USA haavamatusest, suri Pärnus metanoolimürgituse tagajärjel ligi 70 inimest. Hindi sõnul oli Eesti metanoolijuhtumis maailmas vaid üks riigipea, üks president, kes tundis kaasa kannatanutele, kes mõistis, et tegemist on tragöödiaga, et kõik joojad ei ole ise oma saatuses süüdi, ja ka süüdlased on toetust vajavad ohvrid. See riigipea oli Soome president Tarja Halonen. (Mati Hint, Kaleva, 20.10)

Intervjuu kümnevõistleja Erki Noolega. Noole sõnul oli maailmameistri tiitel Edmontonis väga lähedal, kuid siiski sai ta hõbeda, mis on ühtlasi esimeseks medaliks välisrajal. Oma praegust treenerit Andrei Nazarovit peab Nool endast andekamaks, kuid vigastused rikkusid Nazarovi karjääri. Noolel on neli stiimulit: maailmameistri tiitel, mille võiks saada Prantsusmaalt 2003, EMi kuld Saksamaal oleks samuti meeldiv, ning olümpiavõit Ateenas 2004. Ka 9000 punktisumma ületamine oleks tore. Komistuskiviks on siin kettaheide. "Ma ei mõista, miks treeningute 48-meetrised visked ei jõua võistlusväljakule. Kui kuulitõukes on treeningutel 62 meetrit, siis tean täpselt, et võistlustel tuleb 5 meetrit juurde. Kuid kettaheide on raske ala. Kas mu käed on lühikesed või ei õnnestu keerutamine," arutleb Nool. (STT, Keskisuomalainen, 19.10; Kaleva, 20.10)

Jämsänkoski linna töötajatel oli tipptasemel võimlemisjuht. Venitusharjutusi näitas ette kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool. Noole visiiti organiseeris tema fännklubi. Küsitlustes on Nool Eesti kõige populaarseim inimene. Ta on ka Eestis külastanud mitmeid koole ja olnud kaasatud erinevate firmade spordipäevadel. Noole sõnul on mitmed ettevõtted korraldanud kümnevõistlusi oma asutuse töötajate spordipäevadel. "Viimase kümne aasta esimesel poolel tehti ainult äri, nüüd on hakatud muretsema ka tasakaalu saavutamise pärast töötegemise ja tervise korrashoiu vahel." (Hannu Karjalainen, Keskisuomalainen, 19.10)

Eestis levivad plahvatuslikult nakatumised HIV-viirusesse, samas on nakatunud väga noored. Viirus puudutab ka soomlasi, kuna Tallinna bordellide kundedest on üle poole soomlased. (Ari Lahdenmäki, Suomen Kuvalehti, 26.10)

Helsingi linnakohus mõistis reisilaeva Meloodia endisele laotöölisele Silver Lindele 13 kilo amfetamiini Soome vedamise organiseerimise eest 9-aastase vanglakaristuse. (Iltalehti, 22.10)

Lahti linnakohus jätkas rahvusvahelise autovaraste jõugu vahi all pidamist. Kuut venelast, ühte eestlast ja ühte prantslast kahtlustatakse just kallite autode varastamises ja nende salakaubaveos Venemaale. (Ilta-Sanomat, 22.10)

Soome idapiiri lähedal müüakse suhteliselt palju salakaubana sisseveetud alkoholi. Porvoo ja Helsingi kiirtee peatuskohtades on tihti õlle, viina ja tubaka müügipunktid. Üle 70 inimese surma põhjustanud salaalkoholi mürgitused Eestis ei ole siiski oluliselt müüki mõjutanud. Porvoo politsei on sageli korraldanud müügikohtadesse reide. "Me ei tea, kas müük on vähenenud pärast Eestis toimunud surmajuhtumeid. Müügi aktiivsust mõjutavad mitmed tegurid. Külm ilm võib ostjad eemale peletada samal moel nagu teated mürgituste kohta," ütleb komissar Jussi Kiiski Porvoo politseist. (Kari Kiuru, Helsingin Sanomat, 24.10)

Venemaa ajakirjandus

Nalja pärast saadetud ähvarduskiri USA president George W. Bushile nullis andeka poisi võimalused osaleda USA matemaatikaolümpiaadil. Samuti alandas kool poisi käitumishinnet. Poisi vanemad pidid maksma rahatrahvi. "Elektroonilise terroristi" ehk poisi enda sõnul ei oodanud ta, et kiri jõuab Valgesse Majja. Kooli direktor iseloomustas presidenti ähvardanud poissi väga positiivselt: poiss on laitmatu käitumisega ning kooli üks paremaid õpilasi. (Albert Maloverjan, Ehho planetõ, 19-25.10)

Teatrifestivali Baltijski Dom raames näidatud Eesti lavastusest Buratino Elmo Nüganeni üliõpilaste esituses. "Pikk muusikal eesti keeles, mis meenutab rohkem mingisugust Apelsini-taolise bändi kontserti, heal juhul kõlbab veel kooli kunstiliseks isetegevuseks (kui mitte arvesse võtta viletsaid frontaalseid misanstseene), lõputööks küll mitte. Ning võib Eesti teatrikooli ainult kompromiteerida." (Jelena Aleksejeva, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 24.10)