Nädal välismeedias: 5. - 11. november 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Uudisteagentuurid

The EC issues its annual progress reports on enlargement, as EU member states gear up for the tough task of deciding whom to let into their exclusive club by mid-2004. Diplomats and political analysts expect the much-anticipated reports to put a special accent on judicial affairs and administrative reform. (Reuters; Afp, 11.11)

The EC proposed delaying the free access of road hauliers from candidate countries to the markets of the EU after eastern enlargement. "Operational costs of road goods transport by operators from most candidate countries are still significantly below the EU average and these existing cost differentials could lead to damaging disruption (for) current member states in the case of sudden cabotage market opening," it said in a statement. (Reuters, 8.11)

Central and ast European states negotiating EU entry may miss a year-end deadline to agree competition rules because they are not ready to scrap generous tax breaks offered to businesses and state aid granted to inefficient steelworks. Brussels wants candidates, especially, Poland, Hungary and Slovakia, to scrap these tax concessions, special economic zones and steel aid as they do not conform to EU competition policy. (Reuters, 11.11)

EU candidate countries are to boost their police forces' training thanks to a new scheme by the EU-run European Police College (CEPOL). CEPOL, a network of the national police training institutes of EU member states, will organise training courses for officers from the candidate countries starting later this year, said CEPOL's Belgian president Maurice Petit. A two-day meeting of CEPOL officials from all 15 EU member states and representatives from 12 candidate countries in Budapest prepared the program as part of a joint EU battle against crime. (Afp, 7.11)

EC Enlargement Commissioner Günter Verheugen told Poland that its bid to join the western bloc was on track despite the fact that it had fallen behind its peers in entry negotiations. "Poland is among the front-runners and it is absolutely possible to conclude negotiations before the end of next year," told Verheugen. (Reuters; Afp, 8.11)

Commissioner Günter Verheugen said the EU might be able to satisfy Poland's demands for direct agricultural subisidies, funds previously believed not immediately available to new members. (Afp, 8.11)

The Polish agriculture ministry Jaroslaw Kalinowski said it had asked prosecutors to look into irregularities in the use of EU funds by one of its agencies. The EU fund totalling three million euros (2.7 million dollars) was granted to Poland under a program aimed at streamlining Poland's accounting and management system for the agriculture sector before joining the EU. The agriculture ministry, through one of its agencies, handed over the task to the private Agro-Comp company without informing the European Commission of the move. (Afp, 6.11)

Belgia ajakirjandus

Belgia riigisekretär Eddy Boutmans'i sõnul oli hiljuti kogunenud arengukoostöö nõukogul arutlusel lisaks esmakordselt avaldatavale ELi arengupoliitika töölerakendamise raportile, ning teistele arenguga seotud teemadele, ka arengualane kasvatustöö. See on eriti oluline ELi laienemise “eelõhtul”, kuna enamikes ELi kandidaatriikides puudub selle-alane koostöö traditsioon, selle asemel püütakse tasa teha oma enda elatustaseme mahajäämust. Kuid see ei anna kandidaatriikidele põhjust mitte märgata ülemaailmseid rikkuse ümberjaotamisega seotud probleeme. (Véronique Kiesel, Le Soir, 8.11)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemisprotsessis on tekkinud probleem Küprosega. Türgi peaminister Bülent Ecevit teatas avalikult, et Türgi annekteerib Küprose põhjaosa, juhul kui kreeklastele kuuluva saare lõunaosa ELi liikmeks võetakse. "Meil on selliste ähvarduste pärast tõepoolest kahju," ütles ELi laienemisvolinik Günter Verheugen. Brüssel teab täpselt tulemust - kui Küpros ei kuulu ELi laienemisel esimeste riikide hulka, hääletab Kreeka kogu laienemise vastu. Verheugen on viimasel ajal Türgit korduvalt üles kutsunud Küprosega seotud tüli mitte laiendama, kuid siiani pole Ankara poolt mingeid konkreetseid samme tehtud. (Andreas Middel, Die Welt, 6.11)

Austria ajakirjandus

ELi eesistujamaa Belgia pehmed ähvardused on mõju avaldanud. Pärast Belgia peaminister Guy Verhofstadti vihjeid selle kohta, et ELi kandidaatriike võidakse edaspidi perspektiivseteks ja vähem perspektiivsemateks jagama hakata, ning pärast tema üleskutset Poola uuele valitsusele, on ELi läbirääkimised taas uue hoo sisse saanud. Vaatamata edusammudele ELi liitumisläbirääkimistel, kasvab ELi liikmesriikides skeptilisus uniooni kiire laienemise suhtes. Hollandi peaminister Wim Koki sõnul ei piisa ainuüksi sellest, kui ELi kandidaatriigid viivad oma seadused liidu seadustega vastavusse - uusi seadusi tuleb ka praktikas rakendada. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 3.11)

ELi pürgivad Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid tähendavad praegustele ELi liikmesriikidele palju enamat kui ainult uusi turustamisvõimalusi. "Me oleme siiani väga vähe toonitanud, kui suure panuse annavad ELi uued liikmesriigid oma tsivilisatsiooni, kultuuri ja inimeste kaudu," ütleb Austria suursaadik ning Doonauruumi ja Kesk-Euroopa Instituudi (Institut für den Donauraum und Mitteleuropa, IDM) juhataja asetäitja Gerald Hinteregger. IDM korraldaski Viinis seetõttu kahepäevase teaduspäeva, et lükata ümber vananenud kliðeed "mahajäänud Idast". "ELi kandidaatriigid ei ole mitte mingil juhul palujad ELi uksel," ütleb Hinteregger. (Die Presse, 8.11)

Põllumajandus- ja regionaalsektoris peavad ELiga liituda soovivad riigid finantsküsimustes järeleandmisi tegema. Igat uut ELi liikmesriiki finantseeritakse nendes valdkondades vastavalt konkreetsetele vajadustele. Sellega välditakse olukorda, kus uute ELi liikmesriikide järeleaitamine tekitaks praeguste liikmesriikide rahaliste vahendite vähenemist. (Andreas Schnauder, Die Presse, 9.11)

Soome ajakirjandus

Soome sotsiaaldemokraat Riitta Myller ei arva, et europarlamendi poolt tekiks takistusi ELi laienemisele. Laienemise vastaseid on kõige enam parlamendi paremal poolel austerlaste või prantslaste rivides. Demokraatide grupp on võtnud seisukoha, kus küsitakse, mis on mittelaienemise hind? Mis maksab näiteks keskkonna osas see, kui kandidaatriigid ei võta ELi seadusandlust osaks enda omast? Mylleri sõnul väheneb hirm palkade dumpingust sedamööda, kuidas kandidaatriigid lähevad üle uniooni seadusandlusele. (Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 5.11)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Britain insisted that Europe was united behind a quickening diplomatic offensive in the war against terrorism, but came under fire from some EU partners over its handling of an informal mini-summit. Originally billed as a cosy chat between London, Paris and Berlin only, the guest list for talks soon slid into a hustle for invitations which left some EU members out in the cold. By the time they sat down, eight European heads of state or government were present plus EU foreign policy supremo Javier Solana. President Jorge Sampaio of Portugal, who was not invited, said the unity of Europe had been damaged. "The project of a united Europe will not go far if the principle of egality of states is not respected," he said. Nevertheless, Blair's official spokesman hailed the summit a success. "The diplomatic offensive is gathering momentum," he told. "There is renewed momentum in (efforts on) finding a broad-based successor to the Taliban and in pushing forward the peace process." (Afp, 5.11)

Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel complained to the EU on behalf of its smaller members about their exclusion from meetings where leaders of the EU's big powers discussed strategy for the war against terrorism. “All 15 member states should discuss relevant issues,” told Schuessel (Reuters; Ap; Afp, 8.11)

EC President Romano Prodi plans to call for the creation of a common European border guard in a major speech on 12. November billed by his supporters as a comeback after weeks of controversy. In an address to the College of Europe in Bruges, Prodi will also urge a re-examination of the way the EU is financed, with a view to giving the Union "real own resources" and reducing its dependence on member states' treasuries. (Reuters, 9.11)

Austrian President Thomas Klestil called for cultural diversity and more "closeness to the citizens" in Europe. Opening a congress of "1000 Cities for Europe", he spoke of a joint cultural heritage of the European cities. The head of state spoke of the present-day need to strengthen direct democracy in the EU. (DPA, 9.11)

Greece called for the EU to streamline laws on illegal immigration as more than 1,000 refugees remained on board a Turkish-flagged ship for the third day in the western Greek island of Zakynthos. "The issue (of illegal immigration) has been added to the daily agenda for the EU Summit in December," government spokesman Christos Protopappas told. (Reuters, 7.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Afganistani kriis jätkub, Washingtoni eelistused ad-hoc koostööks on tekitanud Euroopa ühtsuses vastuolusid. Artikli autori sõnul on Suurbritannia peaminister Tony Blair rikkunud peamist Euroopa diplomaatia reeglit: ta tegutseb väiksematest riikidest mööda minnes, on haavanud Brüsseli bürokraatiat, luues kitsendatud "sõjalise nõukogu" Downing Streetil. Üks Euroopa vanemdiplomaat kirjeldab Blairi "Euroopa asekuningana", mõnede arvates on Blairi näol tegemist vaid USA marionetiga. Afganistani kriisi tulemusel on tekkinud uus Euroopa jagunemine, seda riikide vahel, kes on "olulised" (Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa) ning "vähema tähtsusega" riigid (Hispaania, Itaalia ning väiksemad NATO liikmesriigid, nagu näiteks Belgia, Taani ja Holland). Brüsseli diplomaadi sõnul põeb USA paranoiat, püüdes hoida kontrolli ja juhtimist Afganistanis peetavate operatsioonide üle enda käes. Ameeriklased ei taha korrata olukorda Kosovo konfliktis, kus mitmed NATO liikmesriigid tahtsid oma sõna sekka öelda. Pragmaatikud aga aplodeerivad praegusele korraldusele. USA taotleb Euroopalt legitiimsusele kinnitust, kuid valib partnereid vastavalt ülesannetele. ELi liidrid otsustavad ühise poliitika üle Brüsselis, kuid otsene tegevus kandub üle Euroopa pealinnadele. Probleemiks on aga see, et praegune lähenemine asjadele ei vasta Maastrichti lepingu projektile ühisest Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikast, mille kohaselt kõik 15 ELi liikmesriiki peavad teatud samme astuma. Põhjus, miks Maastrichti leping tuleks ümber korraldada, seisneb eelkõige EL'i ja NATO tulevases laienemises Ida- ja Kesk-Euroopasse, mille tulemusena on veelgi tõenäolisem, et USA hakab valima oma liitlasi. Ühe USA ametniku sõnul suurendab laiem liit "abivalmis liitlaste" tõenäosust. (Lionel Barber, Financial Times, 06.11)

Briti noorukid on märksa võhiklikumad ning ELi suhtes vähem ootusi rajavad kui teiste ELi liikmesriikide noored. EK poolt läbiviidud küsitlus näitab, et briti noorukid vanuses 15 - 24 aastat ei ole hästi informeeritud oma õigustest valdkondades nagu alaliselt teise ELi liikmesriiki elamaasumine, teistes ELi riikides töötamine, tervishoid ning sotsiaalne heaolu, teistes ELi liikmesriikides õppimine. Peaaegu neljandik küsitletutest ei olnud võimeline seletama, mida tähendab ELi kodanikuks olemine. 28% kõikides ELi liikmesriikides küsitletud noorukitest nägid ELis võimalust paremaks tulevikuks noortele, briti noorukite seas arvas seda vaid 7%. Vaid 26,5% brittidest arvas, et tänu ELile on hõlpsam reisida, õppida, töötada ning elada ükskõik kus Euroopas. Liikmesriikides tervikuna oli vastavaks arvuks 45%. Briti noorukite võhiklikkust seletatakse osaliselt sellega, et Suurbritannial ei õnnestunud osaleda ELi televisiooni kampaanias, milles hariti kodanikke nende õiguste vallas. Briti noored kasutavad ka vähem arvutit, milles jäävad Suubritanniast maha vaid Kreeka ja Ida-Saksamaa. Ka mobiiltelefonide kasutamise arv on madal, Suurbritannia on mobiiltelefonide kasutamise poolest järgmine pärast Portugali. (Ian Black, The Guardian, 8.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Pärast Londonis toimunud erakorralist tippkohtumist ei antud välja ühist ametlikku teadaannet, ning ainukesed, kes arutluse all olnud kolme teemat (sõjategevus, humanitaarolukord Afganistanis ja Iisraeli-Palestiina rahukõnelused) kommenteerisid, olid Prantsusmaa president Jacques Chirac ja Hollandi peaminister Wim Kok. J. Chiraci sõnul kinnitasid Euroopa juhid solidaarsust USAga, olles teadlikud sellest, et momendil hädavajalik sõjaline tegevus ei ole ainus vahend rahvusvahelise terrorismiga võitlemiseks. (Jean-Pierre Langellier, Le Monde, 5.11)

See, kas Tony Blairi poolt korraldatud lõunasöögile oldi kutsutud või mitte, muutus Euroopa pealinnades oluliseks küsimuseks. Viimasel minutil edastatud kutsed Itaaliale, Hispaaniale, Belgiale ja Hollandile ning Javier Solana'le ei suutnud kaugeltki mitte vähendada väikeste ja suurte vahel tekkinud hõõrdumist. (Nathalie Dubois, Libération, 6.11)

Belgia ajakirjandus

Belgia peaministri Guy Verhofstadti poolt Laekeni deklaratsiooni ettevalmistamiseks ellu kutsutud viie-liikmeline rahvusvaheline Laekeni klubi (David Miliband, Guiliano Amato, Jean-Luc Dehaene, Bronislaw Geremek ja Jacques Delors) tegi valiku oma kuuenda kohtumisega deklaratsioonis käsitlemiseks mõeldud teemade osas, ning nüüd järgneb nende täpse sõnastuse välja töötamine. Välja pakutud teemadeks on: demokraatia defitsiit; lõhe suhetes kodanikega; riikide ja ELi vaheline pädevuste jaotus; institutsioonide roll; lepingute lihtsustamine; poliitikainstrumendid; ELi tegutsemisprioriteedid. Kuigi grupi loomisel ei olnud eesmärgiks taotleda konsensust, vaid kasutada ära grupi liikmete loomingulisust, näitas grupp kohtumistel siiski üles üksmeelsust, kuna selle liikmetel on ELi tuleviku suhtes ühine nägemus. (Martine Dubuisson, Le Soir, 7.11)

Isegi neutraalsed ELi liikmesriigid (Austria, Iiri, Soome, Rootsi), keda ei riivanud Genti tippkohtumine, laususid Londonis toimunud tippkohtumise järel, et kui see meetod näitab ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika tulevikku, seisavad ELil ees suured probleemid. Kuus kuud enne Laekeni tippkohtumist ei paranda lõhe ELi koostöös ning suurte-väikeste vastuolu ELis valitsevat kliimat. Kuid ELi reformide läbiviimiseks peaks suhted püsima vähemalt heal tasemel. (Martine Dubuisson, Didier Burg, Benjamin Quenelle, Le Soir, 6.11)

Saksamaa ajakirjandus

ELis on tekkinud suur mure - formeeruma võib hakata Saksamaa–Prantsusmaa-Suurbritannia direktoorium. Ärevus tundub esmapilgul naeruväärne, sest on ju normaalne, kui ELi liikmesriigid omavahel poliitilisi küsimusi arutavad. Ilmneb aga, et kokku hoidvateks riikideks on just uniooni kolm kõige võimsamat ja see tekitab keskmistes ja väikeriikides umbusaldust. Mure võib küll liialdatuna näida, kuid põhimõtteliselt ei pruugi see nii olla - mida raskemaks ja ebarahuldavamaks konsensuse saavutamine üha laienevas ELis muutub, seda ahvatlevam võib Pariisis, Londonis, Berliinis näida võimalus tähtsamad asjad omavahel ära otsustada. See oleks aga saatuslik Euroopa ühtsusele. (Stefan Ulrich, Süddeutsche Zeitung, 7.11)

Reaktsioonina valitud ELi liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikule kohtumisele Londonis hoiatas Austria liidukantsler Wolfgang Schüssel liidu lõhenemise eest. Schüssel toonitas, et ta mõistab, kui Afganistani sõjas osalevad ELi liikmesriigid sõjalistel teemadel arutavad, kuid kui päevakorral on kogu uniooni puudutavad teemad nagu Lähis-Ida rahuküsimus või transatlantilised suhted, peaksid kõik 15 liikmesriiki arutlusse kaasatud olema. (Handelsblatt, 9.11)

ELi tulevase politseiüksuse juhtivad jõud alustasid Saksamaal väljaõpet. Üheteistkümne ELi liikmesriigi politseinikud peavad alates 2003. a. valmis olema kuni 5000 teenistuja eelkõige kriisipiirkondadesse saatmiseks. "Kriisiolukorras peavad 30 päeva jooksul 1000 teenistujat lahingusse minekuks valmis olema," ütles Saksamaa riigisekretär Fritz Rudolf Körper. Järgmised väljaõppekursused toimuvad Hispaanias, Prantsusmaal, Taanis ja Itaalias. (Roland Preuss, Süddeutsche Zeitung, 6.11)

Austria ajakirjandus

Euroopa rahvastiku vananemisel on dramaatilised tagajärjed pensionisüsteemile ja tervisevaldkonnale tehtavatele kulutustele. Kalleima pensionisüsteemiga ELi liikmesriik Austria oleks nimetatud valdkondi reformimata kõige enam ohustatud. Lisaks pensionitele suurenevad kulud veel tervisesüsteemile ja vanurite hooldamisele. Kõigis ELi liikmesriikides on hädavajalik pensionisüsteemi reform. Riiklik pensionisüsteem pakuks vaid baaspensioni, mida täiendaksid teised võimalused, näiteks erapensionikindlustus. Kõigis ELi liikmesriikides tõusevad kulutused pensionitele 3-5% SKPst. Suurimat tõusu oodatakse Hispaanias ja Kreekas. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 8.11)

Rootsi ajakirjandus

Suuremad ELi liikmesriigid jätavad endale üha suurema otsustusõiguse ELi välispoliitika üle. Mitmed väiksemad liikmesriigid väljendasid rahulolematust selle üle, et neid ei kutsutud kohtumisele Londonis, kus arutluse all oli Afganistani teema. Algselt olid arutelul planeeritud osalema vaid Suurbritannia peaminister Tony Blair, Prantsusmaa president Jacques Chirac ja Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder. Viimasel hetkel sai kutse ka Belgia peaminister Guy Verhofstadt, kes esindab hetkel kõiki 15 liikmesriiki. Verhofstadt protesteeris sel viisil toimuva kohtumise vastu ja ei asunud Londoni poole teele enne, kui oli pidanud nõu ka teiste kutsest ilma jäänud liikmesriikidega. (Peter Wallberg, Mats Eriksson, Dagens Nyheter, 5.11)

Soome ajakirjandus

Briti peaminister Tony Blair kutsus Londonisse kokku ELi minitippkohtumise, kuhu kõlbasid esialgu ainult suurimad liikmesriigid ja pärast palumist ka ELi välispoliitika koordinaator Javier Solana ning eesistujamaa Belgia ja Hollandi peaministrid. Eesmärgiks oli tugevdada ELi ühtekuuluvust terrorismivastases võitluses ja näidata üles toetust USAle. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 6.11)

Väiksenad liikmesriigid kardavad, et ELi välispoliitika libiseb suurte kätte. Need ELi liikmesriigid, keda ei kutsutud kohtumisele, süüdistasid suuremaid ELi riike välispoliitika juhtimise ohjade oma kätte haaramises ja ELi lõhenemises. (Pauliina Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 6.11)

Soome peaminister Paavo Lipponen mõistis hukka ELi suuremate liikmesriikide kohtumise. ELi viie suurriigi katse korraldada oma tippkohtumist oli "ebaterve areng" ja mõjus unioonile lõhendavalt, kritiseerib Lipponen. "Me ei poolda sellist arengut. Uniooni ühtsus on seda tähtsam, mida tõsisem on olukord," ütles Lipponen. (Pauliina PUlkkinen, Pekka Vuoristo, Helsingin Sanomat, 7.11)

Väikesed ELi riigid esitasid Brüsselis oma protesti. "Londoni juhtum seab ohtu kogu ELi ühtsuse." Kohtumisest väljajäetud liikmesriikide sõnum oli, et kõik 15 ELi liikmesmaad tuleb kutsuda koosoleku laua äärde, kui seal räägitakse ka muust kui ELi mitte puudutavatest sõjalistest küsimustest. "Meil tuleb teha kõik, et vältida jagunemist. EL on koostöö ja see tähendab seda, et kõigil tuleb olla kaasatud ja kõigi ideesid peab kuulama," ütles Austria liidukantsler Wolfgang Schüssel. (Pauliina Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 9.11)

Kõrge ELi ametniku sõnul juhtus tõsine tööõnnetus, kuna Londoni kohtumine paisus planeeritust suuremaks. “Õnnetus” tekitas tõsiseid vastureaktsioone kohtumisel mitte osalenud riikide esindajates. Ametniku sõnul on samas võimalik, et nimetatud sündmus isegi tugevdas ELi, kuna nüüd näevad suuremad riigid, et sel moel ei või tegutseda, sest see saadab vastuolulisi signaale. (Pauliina Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 6.11)

Soome kaitsejõudude ülemjuhataja Juhani Kaskeala arvates ei ole EL aastal 2003 sõjaliselt täielikult tegutsemisvalmis. Brüsselis esinedes ütles Kaskeala, et Laekeni tippkohtumisel vaevalt et julgetakse teha avaldust ELi sõjalise teovõime kohta. "Usun, et avalduses määratletakse ELil olevat operatiivne võime, mida siiski alati vaadatakse iga juhtumi korral eraldi," ütles Kasekala. (Pauliina Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 10.11)

Turu Ülikooli Jean-Monnet professor Esko Antola arvates tuleks Laekeni tippkohtumisel esile tõsta suurte liikmesriikide spontaanne koostöö, et väikesed liikmesriigid ei jääks kaitsepoliitikas kõrvale. ELi kaitsepoliitika vormumine on Soome poolelt tähtsam küsimus, kui NATO-liikmelisus. Probleemiks ei ole see, et Soome libiseb kiiresti NATO sülle ELi ühise kaitsepoliitika kaudu. Probleem on hoopis selles, et Soome ja teised väiksed ELi liikmesriigid lükatakse kõrvale ELi kaitsepoliitika arendamisest. (Esko Antola, Helsingin Sanomat, 10.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU and NATO should push on with their enlargement plans to help ensure security in eastern Europe, Polish President Aleksander Kwasniewski said at the start of an anti-terrorism summit grouping 17 countries. "We have a chance as a region to present solutions that may serve as a model for other regions," Kwasniewski told leaders of Albania, Bosnia, Bulgaria, Croatia, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Macedonia, Moldova, Romania, Slovakia, Slovenia, Ukraine and Yugoslavia. (Afp; DPA, 6.11)

Eastern European leaders agreed at a summit to back the West's "war on terrorism" by boosting regional security, winning praise from U.S. President George W. Bush. "The unity of our world is indispensible for the successful struggle with the cancer of international terrorism," the leaders said in a declaration. Addressing the summit via a satellite link from Washington, Bush warned that Osama bin Laden's al Qaeda network could be seeking nuclear weapons to step up its fight against the US. He said eastern Europe was a key ally in the U.S.-led campaign to destroy forces loyal to bin Laden. (Reuters, 6.11)

British PM Tony Blair called for a Europe-wide response to terrorism in a letter to Polish President Aleksander Kwasniewski at the start of a summit of leaders of 17 eastern European countries. "We need an effective Europe-wide response" to terrorism, said Blair, and offered his "full support" to their intention to adopt an anti-terrorism action plan at the one-day summit in the Polish capital. (Afp, 6.11)

EC President Romani Prodi said the international crisis sparked by the anti-US terrorist attacks has made the EU stronger, in an interview in the Tagesspiegel newspaper. "Of course the international situation has made the individual heads of government stronger, not only (German Chancellor Gerhard) Schröder but also Bush and Berlusconi," he said. "But this has not happened at the expense of the EU," Prodi said, adding that the anti-US terror attacks had allowed the 15-country bloc to push through a number of measures that would otherwise have been difficult, such as moves to combat money laundering. (Afp, 8.11)

In a show of solidarity with their American ally, Italy and Germany pledged troops to the war on terrorism. France was also considering increasing its contingent. (Ap, 8.11)

Vene välisminister Igor Ivanov ja ELI esindajad kinnitasid kohtumisel New Yorgis ühistegevuse aktiviseerimist rahvusvahelise terrorismivastase koalitsiooni raames. Selle juures rõhutati rahvusvahelise õiguse normide täitmise tähtsust ja ÜRO mehhanismide ning potentsiaali kasutamise vajadust. (Interfax, 11.11)

Ukraina president Leonid Kutšma tervitab NATO laienemisplaane ja leiab, et see aitab efektiivsemalt terrorismiga võidelda. Varssavis Kesk- ja Ida-Euroopa riikide julgeolekukonverentsil osalenud Kutšma tuletas meelde Vene presidendi Vladimir Putini vihjeid Venemaa võimalikust NATOga ühinemisest. Kutšma hinnangul pole Venemaa NATO vaenlane. Tema seisukohaga ühines ka Poola president Aleksander Kwasniewski, kes kinnitas omakorda, et "NATO laienemine tähendab kõigi jaoks julgeolekut mitte ainult strateegilises mõttes, vaid ka kõiges muus". (Interfax, 6.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

11. septembri sündmused ja sellele järgnev on radikaalselt muutnud rahvusvahelist olukorda ja inimeste mõttemaailma. ELi poolt, eelkõige Brüsseli ja Genti tippkohtumistel, vastuvõetud otsused on tehtud selles uue mõtlemisviisi valguses. Kuid ELi poolt endale võetud uued kohustused, eriti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, nõuavad valmisolekut ja soovi poliitiliseks integratsiooniks ja koostööks, ning samuti olulisi majanduslikke pingutusi riiklikul tasandil. Jääb ainult loota, et liikmesriigid saavutavad individuaalse ja kollektiivse suutlikkuse ilma, et selleks oleks vaja uusi katastroofe. ELi laienemine on aga sellega seoses jäänud tagaplaanile vähemalt kahel põhjusel: uues kontekstis on see vähemtähtis kui koostöö süvendamine, ning liitumisläbirääkimised on praeguseks hetkeks nii kaugele arenenud, et laienemine tundub olevat lõpetatud asi. (Laurent Cohen-Tanugi, Le Monde, 5.11)

Belgia ajakirjandus

Poolas toimunud Ida-Euroopa riikide terrorismivastane kohtumine oli samaaegselt nii diplomaatia kui ka avalike suhete üritus. Selle õnnestumiseks leidis Poola president A. Kwasniewski meeskond suurepärase eesmärgi ja parima võimaliku momendi. Ühest küljest väljendati Varssavi tippkohtumisel selle "unustatud kontinendi" solidaarsust terrorismivastase võitlusega. Teisest küljest tehti seda momendil, kui USA ja läänemaailm seda kõige enam vajasid, seda enam, et EL näitab endiselt üles suuri raskusi ühel häälel rääkimises. (Pol Mathil, Le Soir, 7.11)

Šveitsi ajakirjandus

Poliitikud 17st Ida- ja Lõuna-Euroopa riigist kirjutasid Varssavis alla terrorismivastase võitluse deklaratsioonile. Eelkõige võeti kohustuseks võidelda relvakaubanduse ja rahapesuga. Nagu enamik sõnavõtjaid, nii kiirustas ka Poola president Aleksander Kwasniewski tagant regioonis asuvate riikide vastuvõtmist NATOsse ja ELi. Kohtumisel oli juttu ka piirikontrolli tõhustamisest ja reisidokumentide võltsimiskindlamaks muutmisest. Poola ja Ukraina presidendid pakkusid välja tegevusplaani, mille eesmärk on salateenistuste, piirikontrolli ja finantsasutuste koostöö tõhustamine. (Neue Zürcher Zeitung, 8.11)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EU vowed to stand firm on its insistence that any new round of multilateral trade liberalization talks include discussion on protection of workers' rights. The EU wants any new round, the subject of a WTO ministerial meeting, to make clear the relationship between the WTO and the International Labor Organization, a specialized agency of the UN. (Afp, 8.11)

Speaking just hours before a five-day meeting of World Trade Organisation ministers was due to open, EU Trade Commissioner Pascal Lamy said he believed they had already covered 80% of the ground. He compared the situation now to that of two years ago when WTO ministers last met but bitterly failed to agree on what should be included in a new round of trade talks. At that time, Lamy said, they had only covered 50 percent of the distance beforehand. "Europe has listened, Europe has moved and Europe is willing to go the extra mile. But Europe cannot do so alone," Lamy told. Franz Fischler, EU farm commissioner, told the EU was ready for a deal and prepared for give and take. "I can assure you that in Doha the EU will play a constructive role in the agriculture talks. We have already proven that when we say 'constructive' we mean business," Fischler told. (Afp, 9.11)

Finance ministers of the 12-nation Eurogroup were to take a new softly-softly tack to prod the European Central Bank (ECB) into lowering its prime rate as a means of countering economic downturn. The ministers have tried and failed several times to push the independent ECB towards a rate cut by means of somewhat strident remarks. (Afp, 5.11)

EU economy and finance ministers approved increased minimum tobacco taxes aimed at narrowing the differences between member states and helping reduce fraud and smuggling. But the plan could still falter in the European Parliament, which debates the measure in Strasbourg on November 14 and votes on it the following day. (Afp, 6.11)

Taani ajakirjandus

Taani välisminister Mogens Lykketoft hoiatab, et kui tippkohtumine Kataris ebaõnnestub, on kogu maailma majandus halvenenud, eriti aga suhetes arengumaadega. "Tulemusteta läbirääkimiste puhul ei leia me end enam sellelt tasandilt, kus me praegu oleme. Psühholoogilised tagasikäigud arengumaade ja maailma majanduse suhtes on suuremad kui lihtsalt paigalolek." (Keld Louie Pedersen, Jyllands-Posten, 7.11)

Rootsi ajakirjandus

Viimased uuringud näitavad, et 50% rootslastest on ühise valuuta poolt ja 37% vastu. Positiivsuse kasv peegeldab ilmselt projekti senist edukust. Soome näol on Rootsi saanud unikaalse võimaluse jälgida, millise tähenduse saab EMU liikmelisus, kui riiki ohustab asümmeetriline ðokk. Nii Soome kui ka Rootsi on sõltuvad IT-sektorist - Soomes on tegemist Nokiaga ja Rootsis Ericssoniga. Seega peaks olema Rootsil võimalik saada teatud pilt, kuidas EMU liikmelisus mõjutab kohanemisvõimet. (Svenska Dagbladet, 9.11)

Rootsi ettevõtetel on aeg hakata tõsiselt vaatama Vene turu poole. Majanduskasv on Venemaal olnud suur, välisinvesteeringud sinna on kasvanud viimaste aastate jooksul ja Putini rezhiim seisab hea stabiilsuse eest. (Mikael Stöhr, Dagens Industri, 8.11)

Norra ajakirjandus

WTO tippkohtumisel Kataris üritatakse liberaliseerida maailma vabakaubandust. Norra põllumajandus-ökonoomika uurimise instituudi (Institutt for landsbruks¢konomisk forskning) teadlane Frode Veggeland hoiatab, et Norra võimud võivad kaotada nii usaldusväärsuse kui ka oma riigi kaupade vaba liikumise WTOs. Põhjuseks on asjaolu, et Norra toetab kaubanduse liberaliseerimist tööstustoodangu ja kalanduse vallas, aga on tugevalt vastu edasisele liberaliseerimisele põllumajandustoodete osas. (Frode Veggeland, Aftenposten, 7.11)

Soome ajakirjandus

ELi rahandusministrid jõudsid kokkuleppele liikmesriikide tubakatoodete maksustamise ühtlustamises. Juulist alates on tubaka aktsiis ELi maades 60 eurot tuhande sigareti kohta. Maks puudutab ka uusi liikmesriike, kuid viimased on taotlenud üleminekuperioode. Soome rahandusminister Sauli Niinistö ennustab raskusi Soomele, kui Eestile lubatakse üleminekuperiood tubakaaktsiisi osas. Eestist Soome toodavate sigarettide arv kasvaks. EK on soovitanud, et Eesti tubakaaktsiis jõustuks kolme aasta möödudes alates liitumisest. (Etelä-Suomen Sanomat, 7.11)

ELi põllumajandustoodete eksporditoetuste kasutamises ja kontrollis on tõsiseid puuduseid ja kahtlustatakse pettuseid. Reeglitevastaselt on eksporditoetust kasutatud üle 100 mln euro väärtuses, selgub Euroopa Kontrollikoja värskest raportist. Näiteks eksporditi Eestisse võid, mille sihtkohaks oli tegelikult EL. Artiklis pikemt ülevaade 1996-1997 aastal Eestisse eksporditud võist, mida omakorda edasi eksporditi ELi. Eesti ettevõte, kelle nime ei mainita, importis EList 1996-1997 üle tuhande tonni võid. Samal ajal toodi liidu aladele võid sisse samal hulgal. (STT, Marko Ruonala, Etelä-Suomen Sanomat, 10.11)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

The U.S. House of Representatives endorsed a new round of expansion into eastern Europe for the NATO. On a 372-46 vote, the House backed NATO expansion without naming favorites among a flock of contenders, including Latvia, Lithuania, Estonia, Romania, Bulgaria, Slovakia and Slovenia. (Reuters, 7.11; Interfax, 8.11)

The US House of Representatives voted strongly in favor of expanding NATO and released 55 million dollars to aid several Eastern European nations in their bid to join the alliance. (Afp, 7.11)

NATO Secretary-General Lord Robertson said that neither Russia nor any other country would be able to veto an expansion of the North Atlantic alliance. Speaking at the start of his tour of all nine countries that are candidates for NATO membership, Robertson said only sovereign countries decide whether they want to be members, and then the alliance itself makes the final decision. (Ap, 5.11)

Lithuania submitted to NATO the final document on its preparations for membership. The summary of Lithuania's defense planning and review process, as well as on implementation of its NATO membership action plan, will form the basis of evaluating the country's readiness to join the alliance. (Afp, 10.11)

Lithuanias bid for NATO membership remains on track and may have benefited rather than suffered from the terror attacks in the US, US Deputy Assistant Secretary of State Heather Conley said. "In the post-September 11 climate, NATO aspirants have showed us how they would act as NATO members, and that has very strong resonance," Conley spoke after meetings with top Lithuanian officials in her first trip abroad since assuming responsibility for Nordic and Baltic affairs at the State Department in September. (Afp, Interfax, 5.11)

Russian Security Council Secretary Vladimir Rushailo warned NATO against using the global anti-terror campaign as justification for the Atlantic Alliance's planned expansion into eastern Europe. Rushailo said Moscow still opposed NATO's expansion and feared that the US-led alliance would soon add new countries to its ranks under the "guise" of its reprisal attacks on Afghanistan. (Afp, Interfax, 8.11)

Finnish Defense Minister Bj¸rn-Erik Enestam pressed for a fresh debate on Finnish NATO membership, saying the issue should be discussed in the next long-term planning paper on defense due in 2004. "When preparing the 2004 White Book we have to, as was the case with previous White Books, ask ourselves a question: is Finland's security and defense policy in its entireness in line with the active and participatory role which Finland has adopted within the European Union?," Enestam said. (Afp, 5.11)

Läti peaminister Andris Berzin
 peab võimalikuks, et kunagi tulevikus saab NATO liikmeks ka Venemaa. Intervjuus ajalehele Telegraf märkis Berzinð, et ametiisikute kinnitusel ei kavatse NATO oma seisukohti laienemise osas muuta, kuid küsimus on, milline saab olema allianss ise. Peaminister toonitas ühtlasi, et Läti üheks prioriteediks on heade suhete hoidmine naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga. (Interfax, 5.11)

Bulgaaria ja NATO esindajad alustavad liitumisläbirääkimisi. Bulgaaria tutvustab NATO ekspertidele Bulgaaria kaitsejõudude reformimise uuendatud kava, kus on muuhulgas ettenähtud ka sõjaväetehnika koondamine. (RIA Novosti, 5.11)

Austria kantsler Wolfgang Schüssel ei välista neutraalse Austria liitumist NATOga. Schüsseli arvates on kaasaegsetes tingimustes Austria neutraliteet midagi arhailist ega vasta maailmas tekkinud olukorrale. Austria neutraliteedi määranud 1955. aasta riigileping vajab revideerimist ja kohandamist aktuaalse poliitilise situatsiooniga. (RIA Novosti, 5.11)

Venemaa riigiduuma liige Boriss Nemtsovi arvates on tänapäeval välja kujunenud soodsad tingimused Venemaa ja NATO ühinemiseks. Nemtsovi arvates on Venemaal pärast 11. septembrit tekkinud unikaalne ðanss alustada lähenemist NATOle. Nemtsovi sõnul ei seisne peamine probleem mitte ainult selles, et Vene ühiskond ei ole veel NATOga integreerimiseks valmis, vaid samuti selles, et antud küsimus pole veel lahendust leidnud ka NATOs. (Interfax, 9.11)

NATO programmi raames “Partnerlus rahu nimel” algasid Bakuus rahvusvahelised arvutisõjaõppused Cooperativ Determination. Sõjaõppustest võtavad osa ligi 600 relvajõudude esindajat 9 NATO liikmes- ja kandidaatriigist, samuti Punase Risti esindajad. Õppuste eesmärgiks on sõjakoostöö tõhustamine kriisioperatsioonides. (Interfax, RIA Novosti, 5.11)

USA ajakirjandus

Enamus ametnikke ja analüütikuid on ühisel nõul sellega, et Venemaa ei ole ligilähedanegi NATO liikmelisuseks esitatavatele nõuetele, mis muude tingimuste hulgas nõuavad transparentset sõjalist eelarvet, ranget tsiviilkontrolli sõjaliste jõudude üle ning demokraatia vabadustele kindlat garantiid. Kuna Venemaa võib pressida, et tema suhtes rakendataks erandjuhtumit, võibki NATO leida õigustusi eristandardite loomiseks. NATO ametniku sõnul ollakse ummikus, kuna NATO võib ärritada Venemaale avatud kutse esitamisega üheksat kandidaatriiki, kes läbivad praegusel hetkel liitumiseks vajalikku protsessi. Seetõttu on enamik poliitikuid nii Moskvas kui ka Washingtonis ja NATO peakorteris Brüsselis koondunud Venemaa NATO võimaliku liikmelisuse asemel uute suhete loomisele Venemaa ja NATO vahel. Kuid isegi sel juhul jäävad alles suured kultuurilised ja poliitilised barjäärid. (Susan B. Glasser, Peter Baker, Washington Post, 9.11)

Artikli autorid, vabariiklasest senaator Richard Lugar ja demokraadist senaator Joseph R. Biden, arutlevad transatlantilise koostöö üle terrorismivastases võitluses. Mõlemad senaatorid on seisukohal, et terve Euroopa peab märksa aktiivsemalt kaasatama terrorismivastasesse võitlusesse, kuna praegu on Bushi administratsioon vastu võtnud vaid Inglismaa pakkumise. Senaatorite poolt esitatakse punktidena vajalikud sammud, mis oleks oluline astuda, võtmeülesandena nähakse NATO ja Venemaa vahelist koostööd. Samuti leitakse, et NATO laienemine on nüüd olulisem kui kunagi varem. (Richard Lugar, Joseph R. Biden, The Wall Street Journal, 9.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Venemaa presidendil Vladimir Putinil on selgelt määratletud huvid. Ta on teadlik sellest, et Venemaa positsiooni vähenemist maailmas ei ole põhjustanud Lääs, vaid probleem on riigi enda poliitilis-majanduslikus nõrkuses. Putini välispoliitiliseks eesmärgiks on Venemaale suurema otsustaja rolli võitmine Euroopa julgeoleku küsimustes ning Venemaa majanduse üles putitamine. Terrorismivastase võitluse kampaania on andnud Putinile kätte ootamatult soodsad võimalused diplomaatilises plaanis, näitamaks, et Venemaa näol on jätkuvalt tegemist riigiga, kellega tasub teha äri. Juhul, kui Venemaa ihkab märksa konstruktiivsemat osalust Euroopa julgeoleku küsimustes, peaks ta astuma samme selleks, et lahendada konfliktid, selle asemel, et vaenu üles õhutada. Samuti peaks Venemaa korrastama suhted Balti riikidega, piirileppeid ei ole siiani ratifitseeritud. Vähemalt on Putin lõpuks mõistnud, et NATO on küll viimane, kes ohustab Venemaad, et Venemaal puudub niikuinii vetoõigus, ütlemaks, kes võib liituda NATOga ja kes mitte. Hetkel on väljavaated Venemaa ja NATO vahelisteks suheteks head, kuigi jätkuvalt on olemas vastuolusid. Samas on olemas teisigi klubisid, millega liitumisest Putin on huvitatud - WTO. WTOga liitumise puhul on probleemiks Venemaa maffiaga läbipõimunud majandus. Siiani on Venemaa müünud relvi, naftat ja gaasi, kuid Putin tahab olukorda muuta. Nafta ja gaas jäävad jätkuvalt oluliseks: Venemaast võib saada 20 aasta möödumisel, kui EL on laienenud, see, kellel on kontroll gaasijuhtmete üle suuremas osas Euroopas. Kuid Putin tahab, et Venemaa oleks midagi rohkemat kui gaasi pumpav hiigeljaam. Ta tahab, et Venemaal oleks oma koht rikaste tööstusriikide seas. (The Economist, 8.11)

Taani ajakirjandus

Taani siseminister Karen Jespersen on välja töötanud siseministeeriumi osa terrorismivastase võitluse kavas. Kõige olulisemaks punktiks on Taani kaitsmine kriminaalse taustaga välismaalaste eest - neil ei tohi osutuda võimalikuks enda peitmine, nende asüülitaotlused saavad eitava vastuse ning mitmel juba Taanis elaval välismaalasel tühistatakse elamisluba ja nad saadetakse riigist välja. (Rikke Egelund, Bjarne Steensbeck, Politiken, 31.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ei ole pärast II Maailmasõda kunagi olnud neutraalne, doktriinist on peamiselt olnud kasu vaid kui sisepoliitika välisest hiilgusest. "Kõik" on teadnud, kus Rootsi asub ja praktikas on nad olnud kui vaikiv partner NATOs. Võttes aluseks julgeolekupoliitilise doktriini, on Rootsi elanud vales, kuid tegutsenud tões. Olukord oleks võinud ka hullem olla. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 8.11)

Kolme Rootsi juriidilist ja kolme eraisikut kahtlustatakse USA võimude poolt selles, et nad on toetanud terroriste rahaliselt. Rootsi võimude sekkumiseks on aga vaja seadusemuudatust. Praegu kehtivate seaduste alusel ei saa Rootsis jälgida tehinguid ega ülekandeid, kui ei kahtlustata kuritegu. (Bengt Falkkloo, Lennart Pehrson, Dagens Nyheter, 8.11)

Rootsi kaitsetööstus internatsionaliseerub aina kiiremas tempos. Suurenev relvakoostöö viie suure NATO riigi vahel võib kahandada Rootsi osa relvadega varustamisel väga väikeseks ja Rootsi mõju nende riikide üle, kuhu valmis relvi eksporditakse, saab olema marginaalne. Suurem koostöö nõuab, et Rootsi relvatööstus peab olema konkurentsivõimeline, mis omakorda võib sundida Rootsit kohanduma teiste riikide liberaalsete ekspordireeglitega. (Sanna Björling, Per Luthander, Dagens Nyheter, 10.11)

Soome ajakirjandus

Kaitsejõudude ülemjuhataja Juhani Kaskeala ja kaitseminister Jan-Erik Enestam on Soome julgeolekupoliitikat ja NATO-suhteid käsitlevatel foorumitel hiljuti pidanud hämmastamapanevalt erisisulisi kõnesid. Kui Enestam on pidanud ülistuskõne NATOga liitumise poolt, siis admiral Kaskeala on ülistanud sõjalise liitumatuse pakutavaid võimalusi ega näe põhjust senise liini muutmiseks. Kaskeala hinnangul saavad Balti riigid NATO-kutse tuleval aastal Prahas, kuid ametlikule liitumisele eelneb ELi-integratsioonile sarnanev aastatepikkune protsess. Soome arvates tugevdab Balti riikide NATOga liitumine nende rahvusvahelist positsiooni ning liitumine on "kooskõlas" Soome julgeolekuhuvidega. Oma liitumatuse tõttu tahetakse ütlemata jätta tõsiasi, et Balti riikide ühinemine NATOga suurendab Soome julgeolekut, kuigi see tõenäoliselt nõnda on. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.11)

Soome kaitseminister Jan-Erik Enestam: “Liitumisega ei ole midagi kaotada”. Vastates lehe küsimusele, kas NATOga liitumisel kaasneb midagi negatiivset, lükkab Enestam ümber mitmeid levinud väärarvamusi, nagu suveräänsuse kaotamine ja leiab, et negatiivseid mõjusid ei ole ning Soomel ei ole NATOga liitudes midagi kaotada. Loomulikult on enne vaja põhjalikku poliitilist diskussiooni. Kõige varem tõuseb antud küsimus päevakorda 2004. aastal, mil esitatakse valitsuse uus kaitse- ja julgeolekupoliitika kontseptsioon. (Tommy Westerlund, Hufvudstadsbladet, 6.11)

Enestam ütleb ridade vahel kõik. Politoloog Teija Tiilikainen analüüsib Enestami kõnet. Alates sügisest on riigi juhtkond muutnud tooni NATO suhtes positiivsemaks ning üha rohkem võib välja lugeda ridade vahelt. Enestami kõne oli selle liini loogiline jätk. Tiilikaineni sõnul võib Enestami kõnest selgelt välja lugeda sõnumit, et sarnaselt ELi tuumikusse pürgimisele, peaks Soome pürgima ka NATO tuumikusse. Toonimuutuse ajenditena näeb Tiilikainen terroriakte USAs ja Venemaa NATO laienemise vastase retoorika pehmenemist. (Anna-Lena Laurén, Hufvudstadsbladet, 6.11)

Soome president Tarja Halonen on NATO-debatis suurim vaikija, samas on tema sõnal kõige enam kaalu. Haloneni NATOt ja NATOga liitumist puudutavate sõnavõttude arv on ametiaja edenedes vähenenud. Veel märtsis 2000 peetud ametisse astumise kõnet võis tõlgendada NATOst välja jäämise pooldamisena. Haloneni tolleaegses seisukohas oli täpsemalt vaadates siiski jäetud palju mänguruumi. Ta viitas kahele eelmisele, NATO-liikmelisust tõrjunud julgeolekupoliitika alusele, mida ta ka ise oli koostamas. Halonen lisas: minu poolt kirjeldatud ühiselt heakskiidetud seisukoht ei sisalda vajadust valmistuda NATO-liikmelisuse taotlemiseks. Nii sidus Halonen oma seisukoha, nüüdseks juba vananenud julgeolekupoliitika alustega. (Kyösti Karvonen, Turun Sanomat; Aamulehti,7.11)

Suured soleerivad, sest väikesed on liiga nõrgad ELi juhtima. "Eesistuja nuia vibutav väike ELi riik ei ole piisavalt usutav rääkima kogu Euroopa nimel sõjalises kriisiolukorras", ütles briti julgeolekupoliitika uurija Charles Grant Helsingis. Sellepärast on tema arvates täiesti loomulik ja vältimatu, et Afganistani sõjas osalevad suured ELi riigid peavad oma minitippkohtumisi. Londonis toimunud poolametlik minitippkohtumine oli Granti sõnul siiski "rumal, halvasti organiseeritud ja korraldatud, kuna solvas paljusid." (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 9.11)

Briti uurija: Allianss sobib paremini rahu tagamiseks kui võitluseks. Afganistani sõda on näidanud, et NATO poliitiline roll on kasvanud sõjalise rolli arvel, arvab briti julgeolekupoliitika uurija Charles Grant Soome Välispoliitika Instituudis peetud loengus. "Mida poliitilisem on NATO, seda kergem on Venemaal süvendada temaga suhteid," ütles Grant. NATO peaks Granti arvates tugevdama Venemaa demokraatlikku arengut. Mõttemängu tasemel ei pea Grant isegi NATO 5. artiklit võimatuks takistuseks Venemaa NATOga liitumisele. Laienemine rõhutab Granti sõnul ka NATO poliitilist rolli. Laienemise põhjused on eelkõige poliitilised ja suunduvad Euroopa stabiilsuse lisamisele. Mida suuremaks NATO kasvab, seda võimetumaks ta sõjaliselt jääb, ütleb Grant. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 9.11)

Soomlaste NATO-arutelu hakkab lähiaastatel mõjutama lisaks naaberriikide Rootsi, Venemaa ja Balti arengule ka see, millisesse suunda USA terrorismivastane sõda kogu maailma ja eelkõige Euroopa julgeolekupoliitika viib. On täiesti võimalik, et kümne aasta pärast on ka Venemaa NATO liige, ütleb briti Centre for European Reform-uurimisametit juhtiv julgeolekupoliitika ekspert Charles Grant. Grant, kes oli visiidil Helsingis, põhjendab oma arvamust kahe asjaga. Ühelt poolt vaatab ta, et Venemaa on leidmas teistlaadset koostööd Läänega, mida on näha juba toetuses USA poolt kuulutatud terrorismivastasele sõjale. Teisalt on briti uurija arvates ka NATO roll muutumas. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 11.11)

Soome välisminister Erkki Tuomioja kardab, et USA operatsioon Afganistanis ebaõnnestub, kui tegevus jätkub veel kaua praeguses vormis. Uut Vietnami siiski Afganistanist ei saa. Soomet ei saa Tuomioja sõnul sõjategevusse kaasata isegi siis mitte, kui sõjategevusse haaratakse ka maaväed. Afganistani sündmuste tõttu, ning ka üldiselt, ei ole Soomes Tuomioja sõnul mingit vajadust muuta rahukaitseseadust. Soome ei lähe ka tulevikus ELi kriisireguleerimisoperatsioonidesse lihtsalt ELi mandaadiga. (Pirjo Kukko-Liedes, Kaleva, 6.11)

Venemaa ajakirjandus

Vene politoloogide prognoosid eelseisva Putini-Bushi kohtumise suhtes, juttu ka NATOst ja NATO laienemisest. USA ja Kanada instituudi direktor Sergei Rogov arvab, et USA suhtumine NATO laienemisse ei muutu, samas ei välista Rogov, et juhul kui kohtumisel saavutatakse tõeline läbimurre USA-Vene suhetes, võidakse leida ka kompromiss NATO laienemise probleemi lahendamiseks. Euroaasia Liikumise liidri Aleksandr Dugini arvates on naiivne loota, et Venemaa võidakse NATOsse võtta, kuna Venemaal ja Läänel on erinevad geopoliitilised huvid. Carnegie Moskva keskuse liige Andrei Rjabov on arvamusel, et Venemaa-NATO omavaheliste suhete tugevdamine on võimalik. (Smi.ru, 9.11)

Moskvas visiidil viibinud USA kaitseminister Donald Rumsfeld kohtus oma Vene kolleegi Sergei Ivanovi ja president Vladimir Putiniga. Visiidi eesmärgiks oli saavutada ‘suur kompromiss’ strateegilise relvastuse ja NMD küsimustes. USA on valmis pakkuma Moskvale tehingut: USA ei ütle ABMi lepingust lahti, kuid vastuteeneks lubab USA tulla vastu Moskva ettepanekule vähendada strateegilist ründerelvastust. Detailid tulevad arutlusele Putini ja Bushi kohtumisel Texases. Moskval pole sellisele pakkumisele aga praktiliselt midagi vastu panna, lisaks andis Lääs Jack Straw avaldusega Tshetsheenia kohta mõista, et Kremlit ei kavatseta kritiseerida Tshetsheenias läbiviidava kampaania pärast. (Vadim Solovjev, Nezavisimaja Gazeta, 3.11; Svetlana Babajeva, Izvestija, 5.11)

Venemaa ja USA tegutsevad liitlastena. Pärast 11. septembrit pööras Putin Venemaa välispoliitika järsult läände, kuid tundub, et muutus oli ette plaanitud juba varem - ühine terrorismivastane rinne sai vaid ajendiks kiirendusele selles kurvis. Arvatavalt lepivad Bush ja Putin Texases kokku, et USA saab õiguse jätkata raketitõrjesüsteemi katsetusi ja valmistab ette selle ülesseadmist, Venemaa ei ole sellele vastu ning 1972. aasta leping jääb formaalselt jõusse. Mõne aasta pärast, kui NMD saab valmis, maetakse ABMi leping vaikselt maha. (Pavel Feldgenhauer, Moskovskije Novosti, 6.11)

Saksa kantsler Gerhard Schröder tahab suurendada Saksamaa rolli maailmas, sh ka euroatlantilistes struktuurides. Kantsler kavatseb lähiajal taotleda, et parlament kiidaks heaks seaduseelnõu, mille kohaselt võib Saksa armee osaleda sõjaoperatsioonides mitte ainult Saksamaal, vaid ka NATO vastutussfääris. Saksa välispoliitika ühingu esimehe Aleksandr Rari arvates on Schröder nõus Putiniga, et Venemaa liitumisele NATOga ei ole alternatiivi, kuid Schröder kahtleb, kas Putin suudab veenda Vene poliitilist eliiti selle sammu vajaduses. Schröder nõustub võtta enda peale Venemaa-NATO vahendajarolli ainult sel juhul, kui ta on kindel, Putini läänelik poliitika tugevdab poliitilist võimu Venemaal. (Aleksandr Shumilin, Izvestija, 5.11)

Austria kantsler Wolfgang Schüssel teatas, et ei välista Austria liitumist NATOga, tema ei näe erilist tragöödiat neutraliteedist loobumises. Austria president Thomas Klestil väitis veel eelmisel aastal, et loobumine NATOsse astumast toob Austriale fataalseid tagajärgi. Austria-visiidi ajal üritas Putin veenda austerlasi neutraliteedi säilitamise kasulikkuses, kuid Austria jäi oma arvamuse juurde. (Andrei Ivanov, Kommernsant, 5.11)

Ülevaade Riias toimunud esinduslikust NATO-alasest konverentsist. USA esindaja kinnitas veelkord, et alliansi laienemine itta jääb Bushi administratsiooni prioriteediks. Läti välisminister Indulis Berzinsh rõhutas, et Läti liitumine alliansiga laiendab julgeolekutsooni Euroopas. Lätlased olid solvunud Vene poliitikute peale, kes hindavad negatiivselt Läti astumist NATOsse ja üritavad seda takistada, kasutades vanu argumente rahvusvähemuste kaitseks. Aktuaalne pole enam niivõrd küsimus sellest, kas Balti riigid astuvad NATOsse kuivõrd küsimus, milline saab olema NATO tulevik. Vene politoloogi Andrei Fjodorovi arvates on aeg arutada NATO transformeerumise vajadust. (Aleksandr Shumilin, Strana.ru, 10.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Eestit peetakse nooreks edasijõudnud riigiks, kes hea meelega edvistab oma edusammudega arvutitehnoloogia valdkonnas. Ost-West-Contact, 11/2001

Poliitika

Uudisteagentuurid

Britain's Prince Charles arrived in Estonia's capital of Tallinn on the first leg of a schedule-packed, five-day tour of the three former Soviet Baltic republics. The heir to the throne expressed his country's backing for these staunchly pro-West Baltic Sea coast nations. (Afp; Ap, 5.11)

A visit by Prince Charles generated enormous public interest on the part of Estonians. Thousands of people gathered as the heir to the British throne walked through the central streets of Tallinn, talking with children and accepting flowers from bystanders. The Prince had talks with Estonian PM Mart Laar and President Arnold Rüütel. The British guest showed interest in the Estonian government's work towards a paperless, electronic government and also asked about agricultural issues in Estonia. (DPA, 5.11)

Estonian Prime Mart Laar begins a four-day visit to Portugal expected to focus on the Baltic country's efforts to join the EU. "Two small countries, Estonia and Portugal, already now have many common interests which should be defended together in the EU," Laar was quoted as saying. Laar will meet with his Portuguese counterpart Antonio Manuel de Oliveira Guterres and Defense Minister Rui Pena, and may also meet President Jorge Sampaio. (Afp, 9.11)

Tallinnas kogunevad kümne Läänemeremaa piirikontrolli koostööeksperdid, et arutada ühistegevust ja infovahetust. Tänavu juunis Saksamaalt eesistujamaa volitused üle võtnud Eesti ülesanded tööaastaks 2001-2002 on kümne riigi piirivalvete koostöö koordineerimine ja arendamine, samuti ühiste mereõppuste ja -operatsioonide ettevalmistamine ning ekspertide töökohtumiste ja vahetuse korraldamine. (RIA Novosti, 5.11)

NATO peasekretär George Robertson tuleb novembri lõpus kahepäevasele visiidile Eestisse, et arutada Eesti NATOga ühinemise ettevalmistusi. Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul tuleb Robertsoni visiiti võtta selge märgina, et NATO laienemine on endiselt päevakorras ka pärast 11. septembri sündmusi USAs. Välisministeeriumi hinnangul näitab kõrge NATO ametniku visiit, et Eestil on head võimalused saada alliansi tippkohtumisel Prahas NATOga liitumise kutse. (Interfax, 7.11)

President Arnold Rüütel tänas Varssavis Poola presidenti Aleksander Kwasniewskit toetuse eest Eesti pürgimustele liituda NATOga. Poola president kinnitas toetuse jätkumist ka tulevikus, kuni kõigist kolmest Balti riigist on saanud NATO täieõiguslikud liikmed. Rüütel ja Kwasniewski arutasid peale NATO laienemise ka kahe riigi võimalusi saada peatselt ELiga liitumise kutse, liitumisläbirääkimiste hetkeseisu ning Eesti ja Poola suhteid. (Interfax, 7.11)

President Arnold Rüütel kinnitas terrorismivastase võitluse konverentsil Varssavis, et Eesti on valmis andma oma panuse võitlusesse maailma demokraatlike ideaalide eest. President Rüütel rõhutas oma sõnavõtus, et terrorism ja rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus on omavahel tihedalt seotud - läbi aegade on kasutatud sarnaseid tegutsemisskeeme ja põrandaaluseid võrgustikke. (Interfax, RIA Novosti, 6.11)

Eesti keeleteadlased on vastu koalitsiooni poliitikute kavale lihtsustada keelenõudeid saadikutele. "See muudatus ei võimaldaks valitsusel täita oma põhiseaduslikku kohust tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, sealhulgas eesti keele kui riigikeele püsimine," märkisid keeleteadlased. Nad lisasid, et eesti keele oskuse nõue valimisseaduses ei riku inimõigusi, selle nõude kõrvaldamine seadustest aga suurendab keelekasutuse reguleerimatust ja sellest tulenevaid ohte Eesti julgeolekule ning on otseses vastuolus riikliku integratsiooniprogrammi põhimõtetega. (IA Rosbalt, 6.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel eestlaste suhtumisest ELiga liitumisse. Tallinna kesklinnas asuv baar Pegasus on üheks näiteks Eesti radikaalsest üleminekust Nõukogude ikkest Põhjala tiigri majandusega riigiks, ja seda 10 aastaga. Pegasuse klientideks on laitmatult riietatud Brasiilia kokteili caipirinhat joovad noored. Kuid muutustel Eestis on oma hind. On neid, kes tunnevad end väljatõrjututena caipirinhat joovast seltskonnast. Tallinna stiilsete baaride klientuur üldiselt toetab valitsuse välispoliitika peamist eesmärki - ühineda ELi ja NATOga. Kuid vähesed eestlased saavad endale lubada Pegasuse kokteile. Septembris, kui 67 inimest suri metanoolpiirituse joomise tagajärjel, tuli tugevalt esile Eestis valitsevate elustiilide kontrast. Tragöödia tõi esile hooletusse jäetud Eesti külaelu, kus põllumajandus on sügavas allakäigus ning töötus on suurim: 5-20 %. Pärnus, mis oli tragöödia keskpunktiks, on vähe neid, kes toetavaid sõnu ELi suunal ütlevad. Ka 58-aastane liikluspolitseinik Mati ei usu, et ELiga liitudes elu paremaks muutuks. Mati tööandjad maksid kinni kursused, kus ta õppis Euroopa integratsiooniga seonduvat, tulemuseks oli veelgi suurem skeptitsism. Eesti riigiametnikud aga ei karda skeptitsismi ELi suunal, Eestis on käima pandud kampaania, mis tutvustab ELiga seonduvat. Arvatakse, et veenvaks argumendiks on julgeolek, kuna Eesti sugune väike riik ei ole võimeline üksi püsima. Lähimaks alternatiiviks on SRÜ, kuid mälestused Moskva valitsemise all olemisest on piisavalt värsked ning sellele eelistatakse pigem Brüsselit. (Rafael Behr, Financial Times, 8.11)

Prints Charles kirjutab artiklis oma visiidist Eestisse, Lätisse ja Leedusse. Nüüd, mil Lääne demokraatia väärtused on ohus, kutsub Prints Charles Suurbritannia kodanikke väärtustama oma vabadust, mida võetakse enesestmõistetavana. Prints toob siin eeskujuks Balti riigid ning nende vabadusvõitluse. Printsi sõnul loodab ta kohtuda oma visiidil Eesti, Läti ja Leedu noortega, saamaks ülevaadet sellest, milline on nende arvamus oma riigist. Samuti soovib ta näha, kuidas tullakse toime NLi poolt allesjäänud pärandiga, kuidas toimub venekeelse vähemuse integratsioon Eesti ja Läti ühiskonda. Prints kirjutab lühidalt Balti riikide ajaloost, kultuurist, öeldes ühtlasi, et need kolm riiki erinevad üksteisest. Prints Charles kinnitab, et Balti riigid on Suurbritanniale olulised. (Walesi Prints, The Daily Telegraph, 5.11)

Artikkel Walesi printsi külaskäigust Eestisse. Prints tähistas Balti riike külastades Eesti ja Suurbritannia diplomaatiliste suhete taastamise kümnendat aastapäeva. Prints rõhutas sõna "taastamine", kuna Suurbritannia ei tunnistanud NLi okupatsiooni. Eesti tervitas printsi suure entusiasmiga. Tallinna vanalinna Raekoja plats oli tulvil inimestest. Prints püüdis vapralt inimestega vestelda, kuid kuna ta ei osanud sõnagi eesti keelt, olid vestlused paraku piiratud. Tartu aga tervitas printsi lauluga. Tartu on baltlaste Oxbridge, seda tänu oma 17. sajandil rajatud ülikoolile. Ülikooli naiskoor esitas printsile eesti rahvalaule, mis elasid üle mitmed okupatsioonid. Muusika on ka täna, 10 aastat hiljem pärast NLi okupatsiooni, eestlastele väga südamelähedane. (Caroline Davies, The Daily Telegraph, 7.11)

Artikkel prints Charlesi külaskäigust Balti riikidesse. Artikli autori väitel ebaõnnestus Balti riikidel SRÜga liitumine ning nüüd on need riigid järjekorras, liitumaks ELiga. Praegusel hetkel on Eesti kõige edasipüüdlikum kandidaatriik. Kõik kolm riiki soovivad ka ühineda NATOga, kuid sellel on suur Moskva poolne vastuseis. Eestis tutvub prints riigi iseseisvuse taastamisega kaasnenud õnnestumiste ja ebaõnnestumistega. Samuti kohtub ta lauljatega, kelle esitatud laul saavutas esimese koha selle aasta Eurovisioonil. Eesti ise väidab aga, et on liiga vaene, korraldamaks järgmisel aastal toimuvat Eurovisiooni lauluvõistlust. (Alan Hamilton, The Times, 5.11)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel Eesti Riigikogusse ja kohalikesse omavalitsustesse kandideerijatele kehtestatud keeletsensuse kaotamisest. Eesti valitsus ei soovi vabatahtlikult parlamendikeelt "venestada", vaid seda ollakse sunnitud tegema Lääne, täpsemalt OSCE survel. Eesti peaminister Mart Laar selgitas, et OSCE missiooni tegevuse lõppemine Eestis on oluline ja arvestatav punkt NATO järgmise aasta tippkohtumisel. Kui Eesti täidab NATOsse saamise nimel Lääne nõudmised, võidab riik ehk küll sõjalise stabiilsuse, kuid kaotab samas oma rahva keelelise identiteedi. Loobub ta oma keele puutumatuse nimel NATOsse astumisest, ohustab riigi julgeolekut "vene karuga" silmitsi seismine. Kui moraalne on aga see, kui Lääs sunnib väikest rahvust millekski, mida nad üldse teha ei taha, ähvardades neid rahast, abist, krediidist ja ELi liikmeks vastuvõtmisest ilma jätmisega? Euroopas leidub piisavalt rahvusprobleeme, millest enamus on siiani lahendamata. Selge on see, et väikesed rahvusriigid nagu Eestigi, on palju enam ohustatud kui suured, võimsad ja rahvaarvuliselt palju tugevamad riigid. Seepärast peaksid EL, NATO või OSCE vältima eestlaste ja teiste väikerahvaste tagant torkimist, sest ilma nende väikeste rahvusteta näeks Euroopa nukker välja. (Carl Gustafströhm, Junge Freiheit, 2.11)

Arnold Rüütli näol valis eesrindlik reformideriik Eesti endale presidendiks NLi ajal võimul olnud poliitiku. Kindlalt võib öelda, et Rüütli valimine oli ühene reaktsioon väikese riigi kiirele moderniseerumisele viinud majandusliberalismile. Eesti suurte eesmärkide saavutamises ei mängi Rüütli valimine mingit rolli, sest ka uus president räägib NATO ja ELi liikmeks olemise eelistest. Sellegipoolest näitab Rüütli valimine, et eestlased mitte ainult ei ole väsinud karmidest reformidest ja privatiseerimise ümber toimunud korruptsiooniskandaalidest, vaid ka seda, et nad jagavad vaid tingimisi valitsuse euroopavaimustust. Eestit peetakse nooreks edasijõudnud riigiks, kes hea meelega edvistab oma edusammudega arvutitehnoloogia valdkonnas. "Meil on terve rida reforme ja seadusandluse muudatusi selja taga, mis olid olulised nii riigi sõltumatuse saavutamiseks kui ka ELi ja NATO kõlbulikuks saamiseks," ütleb Eesti peaminister Mart Laar. "Nüüd peame rohkem reformide tõttu tasakaalust välja läinud sotsiaalsete küsimustega tegelema hakkama," lisab ta. Üheks tähtsamaks teemaks on tulevane ELiga liitumine. Vaid napilt pool eestlastest on ELiga liitumise poolt. Mitte üheski teises ELi kandidaatriigis pole rahvas nii skeptiline olnud kui Eestis. Ja ometi peetakse Eestit üheks kõige rohkem arenenud ja kõige paremini ettevalmistunud ELi kandidaatriigiks. Infotehnoloogia arengult pole Eesti mitte ainult Saksamaast ees. Nii saab Eestis parkimise eest mobiiltelefoni kaudu tasuda, suurem osa pangaoperatsioone tehakse Internetis ja isegi Riigikogu istungid toimuvad arvutivõrgus. Pool elanikkonnast kasutab Internetti, ligi 3/4 telefoniühendustest on digitaalsed, 40% elanikest omab mobiiltelefoni. Erinevalt Lätist ja Leedust tõmmatakse selge piir poliitika ja majanduse vahele. (Uwe Peter, Ost-West-Contact, 11/2001)

Prints Charles oli visiidil Balti riikides. Visiit sai alguse Eestist, kus prints kohtus president Arnold Rüütliga Kõne all oli peamiselt mahepõllumajandus ja ajalugu. Teisel päeval külastas prints Tartu Ülikooli. (Ilta-Sanomat, 7.11)

Walesi prints Charles saabus Leedusse, kus kohtus Leedu president Valdas Adamkusega. Hommikul oli Charles Eestis, külastades Tallinna vanalinna, kus sajad linlased tervitasid printsi lehvitades Briti lippudega. (Ap, Aamulehti, 7.11)

Eesti Euroopa Liikumine avaldab kahetsust Soome valitsuse otsuse üle mitte käituda tööjõu vaba liikumise asjus nii vastutulelikult kui teised Põhjamaad. Liikumise esimees Kristina Ojulandi sõnul on Soome väliskaubandusminister Kimmo Sasi algatus tingitud ametiühingute survest. Euroopa Liikumine tahab koos Eesti välisministeeriumiga alustada läbirääkimisi Soomega, et Soome järgiks Rootsi ja Taani teed mitte seada takistusi tööjõu vabale liikumisele. (Kauppalehti, 5.11)

Eesti ja Läti paindusid rahvusvahelise surve all ja kergendavad oma keelenõudeid. Riiklike ja kohalike omavalitsuste valimiste kandidaatideks olevad kodanikud ei pea uute määruste kohaselt enam esitama tõendit riigikeele oskuse kohta. Peaminister Mart Laar kinnitab Eesti Ekspressis avaldatud kirjas, et keelenõuete lihtsustamine oli OSCE viimane nõue ja et OSCE missioon Tallinnas lõpeb "või lõpetatakse ühepoolselt." Peaministri sõnul ähvardab Eestit kakskeelsus, kuid kui riik on NATO liige, siis ei võiks enam esitada kakskeelsusenõuet. Laar ähvardas, et 1939. a. sündmused võivad Eestis korduda ja et ta on valmis "ohverdama praktiliselt kõik selle takistamiseks." (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 9.11)

Eesti valitsuskoalitsioon mõraneb. Aina lisanduvad erimeelsused valitsusparteide vahel on muutmas koalitsiooni teovõimetuks. Arvamusküsitlustes on opositsioon juba möödunud koalitsiooni toetusarvudest. Reformierakonna esimees ja rahandusminister Siim Kallas möönab avalikult, et valitsusliidu jõuvarud on lõppemas ning uusi, suuri ja radikaalseid otsuseid ei ole enam oodata. Selleks lihtsalt ei ole enam jõudu. (Etelä-Suomen Sanomat, 8.11)

Eesti on järjekordse uue muutuse ees. “Soviet Union” on vahetumas “European Unioni” vastu. Heikki Rautvuori juhib koolitusprogrammi, mille eesmärgiks on saada Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted enam ELi nõuetele vastavaks. "Kuigi Eesti on lähedal ja eestlased räägivad soomlastega sarnast keelt, on Rautvuori sõnul erinevused Eesti ja Soome ettevõtete vahel suured. Rautvuori sõnul on eesmärgiks koolitada ja tugevdada Eesti ettevõtjateliite ning ettevõtjate huvide kaitset. Liidud on kandidaatriikides nõrgad ning ettevõtete koondumine ühistesse organisatsioonidesse vähene. (Hannu Toivonen, Seura, 44)

Teist nädalat toimub Eestis avalik arutelu selle üle, kuidas Tallinna abilinnapea Leivi Ðer suunas oma alluvusse kuuluva turvalisus- ja integratsiooniameti kaudu aasta jooksul ligi 2 mln Soome marga ulatuses raha eri ühendustele ja organisatsioonidele mitmete projektide toetusteks, mis pidid jälgima vähemuste huve ja nende integratsiooni Eesti ühiskonda. Tõelised kurioosumid on näiteks 100 000 marka nõudnud albumi kokkupanemine kohtadest, kuhu kogunevad narkosõltuvuses olevad noored ja teised ühiskonna heidikud. Kaust sisaldab 135 pilti ja lühikest juttu, kokku paarsada lehekülge. Raha on saanud ka spordiklubi, mille varjus tegutses bordell. Samuti jätkus raha ühe parteisse kuulunud kõrgetasemelise linnaametniku korterivõla maksmiseks. Tallinna linna juhtide lehmakauplemise taustal maksumaksjate rahade kasutamine kahtlastel eesmärkidel on siiski märgatavalt diskrediteerinud kogu integratsiooni mõtet ja seadnud nimetatud "vähemuste" kaitse täiesti uude valgusesse. (Mart Ummelas, Kaleva, 5.11)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Eesti suursaadiku Venemaal Karin Jaaniga, jututeemadeks töö Moskvas ja Eesti-Vene suhted. Jaani sõnul suurendab Venemaa orienteerumine läänelikele väärtustele Eesti-Vene suhete arendamise baasi. Uue presidendi valimine Eestis ei tähenda Eesti välispoliitika prioriteetide muutmist, nad on jäänud endisteks - liitumine ELi ja NATOga, ning head suhted kõigiga, kõigepealt naaberriikidega. Eesti ja Venemaa vahel on sõlmitud rida kasulikke lepinguid, kuid on veel vaja palju ära teha. (Aleksei Ljaschenko, Krasnaja Zvezda, 9.11)

Eesti valimisseaduse parandustega seonduvast. Eesti poliitiline eliit saab aru, et ilma keelenõuete pehmendamiseta ei saa astuda ei NATOsse ega ELi, kuid enamusele eestlastele on eesti keel tähtsaimaks rahvusliku enese identifitseerimise ning rahvusriigi aluseks. Valitsus ja parlament võtsid selle pretsedenditu sammu ette pärast seda, kui George Robertson teatas selgelt, et järgmisel aastal algab uus alliansi laienemise laine ning laienemine on kasulik vahend ergutamaks Balti riike lahendama venekeelsete vähemuse probleeme. Artiklis on toodud ka Rootsi saadiku Eestis arvamus, et Eestis säilinud kodanike diskrimineerimine keele alusel on takistuseks Eesti liitumisel ELiga. See, mis kaua aega ei õnnestunud Moskval, õnnestus Brüsselil. Vene kogukond võib saada NATOle täiesti lojaalseks grupiks, andes endale aru, et oma probleemide lahendamises on nad just alliansile tänu võlgu. Välistatud pole see, et nimelt Balti riikide venelased NATOs saavad olema ühenduslüliks alliansi ja Venemaa vahel. (Marina Kalashnikova, Nezavisimaja Gazeta, 6.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian consumer prices rose 4.8% in October from the figure 12 months earlier, down from a 5.7-percent increase over 12 months in September. Estonia's consumer price index was unchanged in October from September. (Afp, 7.11)

Unemployment in Estonia jumped by 10.2% in October from a year ago and rose by 1.6% from September. A total of 52,400 people were registered job-seekers last month. The 10.2-percent is due to changes in labour legislation, which increase the number of long-term unemployed in the statistics, the labour market board director general. (Afp, 8.11)

Saksamaa ajakirjandus

Põhja-Eesti põlevkivivaru ei ole mitte ainult Euroopa suurim, vaid ka riigi põhiline energia allikas. Puidu kõrval on põlevkivi ainus oluline eesti maavara ja annab riigile energeetikaküsimustes strateegiliselt olulise iseseisvuse. Nõukogudeaegse tootmismahuga (31 tonni põlevkivi aastas) võrreldes on nõudlus nüüdseks 10-12 tonni võrra aastas tõusnud. Eesti Põlevkivi on monopoolne ettevõte. 90% Eestis kaevandatud põlevkivist kasutatakse soojussõlmedes, 9% läheb õlitöötlusettevõtetesse. Eesti soojuselektrijaamade müügiga USA firmale privatiseeritakse ka Eesti Põlevkivi. (Uwe Peter, Ost-West-Contact, 11/2001)

Rootsi ajakirjandus

Selle sügise metanoolimürgitus Eestis, mis nõudis 60 inimelu, on viinud legaalse alkoholi müügi kasvuni. Eesti suurimal alkoholitootjal Livikol kahekordistus oktoobris kange alkoholi müük võrreldes sama kuuga eelmisel aastal. Ka teistel alkoholitootjatel, nagu Onistar ja Remedia, on läbimüük tõusnud. (Dagens Industri, 7.11)

Soome ajakirjandus

Eesti Erastamisagentuuril (EEA) oli viimane tööpäev oktoobri lõpus, kuna ameti tegevus lõpetati. Kaheksa aasta jooksul viis EEA läbi ühe majandusreformi müües riigi ettevõtted erakätesse. Erastamisest kirjutanud Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk annab EEAle kiitva hinnangu, mis puudutab peamisi eesmärke erastamisel - lisaks müügihinnale ka investeeringute suurus ja töökohtade säilitamine. "Pankrotti on läinud alla kümne erastatud ettevõtte. Eesmärgiks oli kiiresti erastada ning töötus ei võinud eriti kasvada. Selles osas sai agentuur hästi hakkama." (Leena Hietanen, Kauppalehti, 5.11)

Tallinna linn müüb Tallinna Teede ASi kogu aktsiapaki avalikul enampakkumisel. Stardihinnaks on 42 mln krooni. Eestis tegutsevad Soome infrastruktuurirajajad on tagasihoidlikud rääkima oma huvist antud pakkumise suhtes. Skanska-EMV juht Matti Korstna sõnul ettevõte mõtleb konkursil osalemise peale. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 6.11)

Helsingi ja Tallinna vahelist rongitunneli ideed arendav Eurorail usub värskeid Eestis tehtud avaldusi hinnates, et need puhuvad uue hinge sisse tunneliprojektile. Mõte raudteetunnelist kerkis esile paar nädalat tagasi Eesti ajakirjanduses. Lisaks rääkis eks-president Lennart Meri raadiointervjuus, et soovib kunagi Eestist Soome rongiühendust. Eurorail ühenduse esimees Martti Asunmaa peab neid arvamusi lubavateks. Mitmedki eri pooled on projekti vastu huvi üles näidanud. (Pekka Nykänen, Kauppalehti, 6.11)

Ametit õppiv eesti noor plaanib soome noorest tunduvalt sagedamini oma firma loomist. Soome noortel on küll rohkem ettevõtjaomadusi, kuid eesti noortel on suurem vajadus eneseteostuseks. Samuti on eesti noored soome noortest loovamad. Selliste tulemusteni jõudis Kirsti Melin, kes uuris Vaasa Ülikoolis soome ja eesti noorte kavatsusi hakata ettevõtjateks. (Ritva Pesola, Kauppalehti, 5.11; Aamulehti, 6.11)

Venemaa ajakirjandus

Vene peaminister Mihhail Kasjanov kirjutas alla II Balti Torujuhtme ehitamise korraldusele, pärast II BTSi käikulaskmist ei pea ‘pribaltidele’ enam maksma 18 miljonit ühe tonni nafta transportimise eest aastas. Esimene ehitusjärk on juba lõppenud, sadam Primorski linnas on valmis, ametlik avamine toimub selle aasta detsembris. (Andrei Litvinov, Gazeta.ru, 6.11)

Varia

Uudisteagentuurid

About 20 million smuggled cigarettes have been seized on a ship in Dundalk harbour, just south of the border with Northern Ireland. They were hidden in bales of timber on a ship which had sailed from Muuga. The seizure was as a result of an international operation. (Afp; Dpa, 7.11)

Tallinnas pannakse nurgakivi suure vene kirjaniku Fjodor Dostojevski mälestusmärgile. Dostojevski pronksbüsti valmistas Moskva kujur Valeri Jevdokimov ning Tallinn saab selle Moskva linnalt kingiks. Dostojevski 180. sünniaastapäeva tähistamine Tallinnas algab lillede panekuga memoriaaltahvli juurde Tallinna vanalinnas Uuel tänaval, kus elas Dostojevski vend ja 1840. aastal peatus seal ka Eestit korduvalt külastanud Dostojevski ise. (Interfax, 10.11; RIA Novosti, 11.11)

Justiitsminister Märt Rask kinnitas riigikogus, et Eesti vanglates ei ole vangidel privaatkambreid ja vanglate juhtkonnad jälgivad tähelepanelikult re
ciiminõuetest kinnipidamist. Rask kinnitas seda, vastates riigikogu keskfraktsiooni liikme Koit Pikaro küsimusele. Pikaro kinnitas, et Eesti vanglates on vanglaautoriteedid ehitanud endale privaatkambrid, kuhu administratsioon või kaasvangid pääsevad vaid uksekella helistades. (Interfax, 7.11)

Ringhäälingulubade komisjoni otsusel piisab Eestile kolmest üleriigilisest telejaamast, neist üks peaks olema avalik-õiguslik ja kaks erakanalit. "Meie otsusel võiks teleprogrammide arv Eestis olla kolm: üks avalik-õiguslik ehk Eesti Televisioon ning kaks eratelekanalit," ütles kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguste osakonna juhataja Peeter Sookruus. (Interfax, 7.11)

Tallinnas valitsuse hoonest avastatud kahtlases ümbrikus polnud esialgse analüüsi põhjal Siberi katku tekitajaid. (RIA Novosti, 5.11)

Valitsusliidu poliitikaga rahulolematud pensionärid kavandavad Tallinnasse Toompeale suurmeeleavaldust, pensionäride protestimeeleavaldused võivad tulla ka mujal Eestis. Pensionäride suurmeeleavalduse organisaatorid nimetasid meeleavalduse põhjusena valitseva kolmikliidu pensionipoliitikat, mis ei vasta pensionäride huvidele. "Keskmise pensioni ja keskmise netopalga suhe on langenud 1999. aasta 45 protsendilt 40 protsendile 2000. aastal ja alla 37 protsendi 2001. aastal," seisab meeleavalduse korraldajate avalduses. (Interfax, 7.11)

Rootsi ajakirjandus

"Tallinn on teistsugune ja põnev maailm. Veel põnevam on ta sellele, kes on siin olnud ka 30 aastat tagasi." Autor meenutab oma esimest Tallinna reisi 1970. a. Ta imetleb, kui palju on 10 vabaduse aastaga Eestis muutunud - tänavad on siledad ja hea asfaltiga, majad on krohvitud ja heas korras, vene autosid ei näe liikluspildis enam pea üldse. (Steffan Skott, Dagens Nyheter, 5.11)

Göteborgi sümfoonikute peadirigent Neeme Järvi on tagasi Göteborgi kontsertmaja dirigendi puldis pärast haigushoogu, mis tabas teda selle aasta juulis. Järgmisel aastal tähistab Järvi sümfoonikutega koos töötamise 20ndat aastapäeva. (Margareta Artsman, Svenska Dagbladet, 6.11)

Norra ajakirjandus

Eesti politsei viib esmakordselt läbi kampaania roolijoodikute püüdmiseks. Kampaania käivitati pärast suve, mil mitmed politseitöötajad tabati purjuspäi roolist. Lisatud on statistika Eesti roolijoodikute tekitatud õnnetustest. (NTB, Aftenposten, 6.11)

Soome ajakirjandus

Eestis tõuseb eurovisioonipalavik. Saku Suurhalli ehitanud ehitusettevõte Lemminkäinen sai justkui kogemata tasuta reklaami oma vastvalminud ehitisele, kui Eurovisiooni lauluvõistlus otsustati korraldada just nende suurhallis. Vaevalt, et Lemminkäineni juhtkonnas isegi julgeti mõelda sellisest õnnelikust vedamisest seoses nende esimesena püstitatud hoonega Balti riikides. Intervjuu ETV eurovisiooni töörühma juhi Juhan Paadamiga. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 6.11)

Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev" (Itsenäisyyspäivä) ja Andrei Konstantinovi Advokat (Tappava troika) raamatute retsensioon. Kenderist sai esikromaani kaudu noore linnaeliidi kultuskirjanik. Romaanis on kaks miljonäriks pürgivat nõukogudeaegset tõusikut, kelle nimed on tähenduslikud Karl ja Marks, kes teevad oma unistuse teoks enamjaolt seadustega pahuksis olles. Intervjuu Soomet külastanud Kaur Kenderiga. (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 10.11; STT, 9.11)

Iseseisvuspäeva ilmudes kolm aastat tagasi pidi Kaur Kender iga päev selgitama, et ta ei ole raamatu tegelane Karl ning ei ole teinud asju, mida Karl teeb. Näiteks ei ole ma löönud naist, ütleb Helsingis viibinud Kender. "Ja siis küsiti minult, et kuidas ma võin sedasi kirjutada. Sellele vastasin, et aga kuidas võib sedasi elada." Kirjaniku arvates elavad paljud Eestis nii, kuna ühiskond ei paku turvalisust, kuid peab aina paremini hakkama saama ja olema aina edukam ja raha saama. Naised on meestest kehvemal positsioonil, kuna tihti sõltuvad meestest. "Peale Eestis terve elu elanud venelaste kurva saatuse on Eestis veel halb see, et meid on nii vähe." Kenderi arvates peaks Tallinna ja Helsingi sulatama kokku üheks suureks tervikuks. (STT, Reetta Ravi, Aamulehti, 8.11; Elisabeth Nordgren, Hufvudstadsbladet, 10.11)

"Ma ei elaks, kui ma ei teaks, et minust saab miljonär," tsitaat kordub pidevalt Kenderi romaanis Iseseisvuspäev. Kolmekümnene Kender on Eestis äratanud tõsist huvi oma kolme raamatuga, ms kirjeldavad 1990-ndate Eesti vaimseid ja materiaalseid muudatusi. Kahtlemata avab Kender uue raja naabermaa kirjandusse. Kui on harjutud Jaan Krossi sarnaste kirjanikega ja mõtisklevate avaldustega, siis Kenderi lühikesed laused mõjuvad kui kalashnikovi valang. (Pekka Mikkkola, Aamulehti, 10.11)

Kirjanik-reklaamimees Kaur Kenderi Iseseisvuspäeva Eesti on juba möödunud maailm, 1990-ndate alguses riigi varal ei olnudki enam ühtäkki omanikku ja äritsemine tasus end ära. Rikastuti ja taheti näidata rikkust, maitsta keelu all olnud lääne magusaid vilju. Varakapitalism seiskus 1997.a. börsikrahhi ajal. Pärast seda on eesti rikkusel olnud erinevad, endisest vaoshoitumad jooned. Täna tõeliselt rikkad on oma varanduse saanud ettevõtlusega. Autori arvates on oskuslik copywriter ja kirjaniku ühendamine huvitav kultuurinähtus. Kirjanik Kender kirjutab raamatuid, kuid müügimees Kender loob "Kaur Kender - brändi". Mees on juba praegu Eestis tuntum kui tema raamatud ja kindlasti üks Eesti tuntumaid kirjanikke. Mis on suur saavutus riigis, kus on palju sõnaseppasid. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 10.11)

Ülevaade Tuglase Seltsi korraldatavast Mardi laada (Martin markkinat) programmist Helsingi Vanas Sadamas. ‘Merine Eesti’ on selle aasta laada peateema. Vanas Sadamas korraldataval laadal näeb läbi kahe fotonäituse naaberriigi merd, loodust ja saari. (Terhi Friman, Helsingin Sanomat, 10.11)

Eesti Apostlik Õigeusu Kirik soovib Haanja vallas restaureerida Plaani kiriku ning ehitada selle juurde mungakloostri ning poolesaja kohaga võõrastemaja palveränduritele ja turistidele. Enne Teist maailmasõda oli umbes 20% Eesti elanikkonnast õigeusklikud. Praegu on Eestis erakordne olukord, kuna tegutseb kaks õigeusu kirikut, venekeelne ja eestikeelne. Mõlemad on olnud aastaid sõnasõjas, kuid nüüd on olukord normaliseerumas. (STT, Antti Sarasmo, 6.11; Uutispäivä Demari, 8.11)

Eesti piirivalve konfiskeeris selle aasta ühe suurima narkootikumide lasti, kui Soome transpordiettevõttele kuuluvast veoautost leiti 10,5 kg amfetamiini. Saadetis pidi minema Soome. Autojuht oli 41-aastane soome mees, kes arreteeriti. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat; Ilta-Sanomat, 6.11)

Tallinnast ja Riiast väljunud laevad viisid Iirimaale ühe päevaga kõigi aegade suurima paljastatud lasti salasigarette. Politsei arvates oli tubakas mõeldud Tõelise IRA terroriorganisatsiooni rahastamiseks. (Helsingin Sanomat, 10.11)

Alaealised seksiäris – projekti raporti ülevaade. Raportist selgub, et Soome lähialadel levib laste ärakasutamine seksiäris. Uurimused viidi läbi nii Peterburis kui Tallinnas ja Helsingis. Projekti eesmärgiks on takistada laste ärakasutamist ja parandada ametnike piiriülest koostööd. Tallinna olukorda uurinud Aire Trummali sõnul on probleem varjatud. Eestis arvatakse olevat üle saja 16-17 aastase prostituudi. Eesti uurija sõnul on Tallinna bordellide külastajatest 60% soomlased. (Merja Ojansivu, Helsingin Sanomat, 10.11)

Soome politsei paljastas ulatusliku Helsingis tegutsenud prostitutsiooniäri, mille niidid viivad üle lahe Tallinna. Vahi alla on võetud neli inimest, neist kaks eestlased. (STT, Helsingin Sanomat, 7.11)

Soome politsei uurib sadade puhkuseosakute müügi pettusi. Viimasel ajal on pettusi korda saadetud telefoniteel ka välismaalt. Soome omanikele on pakutud võimalust müüa oma osakud nn suurinvestorile ja temalt on ettemaksuna nõutud tuhande euro (5950 mk) väärtuses saatekulusid. Üks Soomes tegutsev ettevõte müüdi eestlasest asotsiaalile, kes on Eesti politseile ammune tuttav kui varatu alkohoolik. (Jaakko Tahkolahti, Helsingin Sanomat, 8.11)

Venemaa ajakirjandus

Tallinna linnapea Tõnis Palts näeb oma ühe ülesandena vene turisti “tagasitoomist” Eesti pealinna. Paltsi sõnul "tegid eestlased 1990. aastate alguses liiga palju vigu, käitusid valesti venelaste suhtes. “Täna peame me tõestama, et meil ei ole enam natsionalistlikke meeleolusid,” ütleb Palts. 70% Tallinnat külastavatest turistidest on soomlased, kuid Paltsi sõnul see arv enam ei suurene, tuleb arendada teisi perspektiive. Kõige suuremat potentsiaali nähakse Peterburis. Palts kavatseb arutada Peterburi linnapea Vladimir Jakovleviga kahe linna turismikoostöö perspektiive ja taastada vanad turismimarðruudid. (Anatoli Agrafenin, Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 9.11)

Koostööprojekti "Ei graffitile!" kaardistamise tulemuste järgi on iga neljas Tallinna vanalinna maja graffitiga kaetud Kaardistamise koordinaator Lauri Lelumees ütleb, et olukord on küllaltki kriitiline. Lelumehe hinnangul on probleemseim Sauna ja Müürivahe tänava piirkond, kus on pea võimatu leida puhast majaseina. Mitmete Eesti riigiasutuste ja Tallinna linna koostööprojekti "Ei grafftile!" eesmärk on puhastada Tallinna vanalinn graffitist ning ennetada selle tekkimist tulevikus. (Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 3.11)

Balti riigid on viimastel aastatel muutunud prostitutsioonikoridoriks Läände. Balti riikide meedias on palju kuulutusi, mis reklaamivad häid töökohti välismaal, 66% nendest töökohtadest on aga prostitutsiooniga seotud. Eesti AIDSi haigete toetuskeskuse juhi Juri Kalikovi sõnul on käivitatud üks projekt, mille eesmärgiks on näidata, millega tõepoolest tegelevad Helsingisse tööle läinud eestlannad. Naiste organisatsioonide arvates on Balti riikide probleem selles, et nende valitsused ei võtnud inimkauplemist tõsise probleemina. (Arnold Hiltunen, IA Rosbalt, 10.11)