Nädal välismeedias: 12. - 18. november 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT
Laienemine

Taani välisminister Mogens Lykketoft: "Kui saame Poolaga läbirääkimised lõpetatud, siis võib sama hästi lugeda läbirääkimised lõpetatuks ka enamiku teiste riikidega." Berlingske Tidende, 13.11

Uudisteagentuurid

Over 1/3 of Estonians are interested in working in the EU after their country of 1.4 mln people joins the bloc, according to the results of a poll. 13% of Estonians "definitely" wish to go to work in an EU country, while 24% said they would "rather go" to work abroad, a poll by the Emor firm found. Germany is the most popular destination among Estonians, polling 38%. Britain followed at 13%, with Finland and Sweden each receiving 9%. (Afp, 12.11)

Lithuanian lawmakers began to consider a constitutional amendment, which will allow agricultural land to be sold to foreigners. Under the proposed law EU citizens will be eligible to buy land from the date of Lithuania's accession, but only where restitution claims have been settled, a process which could last until 2008. If adopted, the amendment would also allow Lithuanian companies to buy land. (Afp, 15.11)

The Polish government has agreed to accept concessions on land sales to foreigners in order to accelerate negotiations on joining the EU, PM Leszek Miller announced. "The cabinet has approved all the recommendations of its European integration committee and has given negotiators a mandate to accelerate the talks and close them by the end of 2002." Poland had originally requested a delay of 18 years after joining the bloc before it allowed EU citizens to buy Polish agricultural land. But it has now scaled that back to 12 years. It has also scrapped its demand for a transition period before EU citizens can buy land for industrial uses. In return Warsaw wants the EU to shorten to a maximum of two years the transition period it is demanding before allowing Polish workers to take up jobs in existing EU countries. (Afp, 15.11)

Greece cannot approve any future EU expansion if it does not include Cyprus, FM George Papandreou said. Athens expects its other EU partners to respect an accord that the island will be able to join regardless of whether its political division is settled. If its entry is blocked, Greece will halt eastward expansion, but if it does become a member Turkey has said it may annex the island's northern territories - effectively dashing its own membership hopes. (Reuters, 12.11)

NATO and EU member Greece will support Slovakia's admission into the two western institutions when they expand in the next few years, Greek PM Costas Simitis said. "We want the EU to enlarge through Central European countries. We will support Slovakia's EU membership," Simitis told. (Reuters, 12.11)

Austria ajakirjandus

Järjest rohkem ELi liikmesriike tahab uniooni laienemise taustal oma rahvuslikke erisoove läbi suruda. Peaaegu kõigil ELi liikmesriikidel on välja kujunenud omad kapriisid. Kreeka näiteks püüab ELi esimeses laienemisringis Küprose vastuvõtmist läbi suruda, Holland nõuab üha sagedamini ELi agraarpoliitika reformimist, Hispaania tahab kindel olla, et pärast liidu laienemist säiliksid neile määratud kõrged toetused struktuurimuudatuste tegemiseks. Hispaania ja Portugal omakorda koos Skandinaavia riikidega tahavad ELi laienemist ära kasutada oma kurnatud kalanduse jalule aitamiseks. Suurbritannia kardab maksusüsteemide ühtlustamist. Samas näitavad hiljutised küsitlused, et ELi kandidaatriikide poolehoid uniooni laienemisele on novembriks 2001 eelmise aasta 62,9%lt langenud 55,7%le. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 13.11)

ELi transpordiettevõtted ei pea kohe pärast liidu laienemist Ida-Euroopa riikidega konkureerima hakkama, kuna EK määras kabotaaþile üleminekuaja. Eesti, Läti, Tðehhi ja Slovakkia ei tohi 4, Ungari, Poola ja Läti 5 aastat teistest ELi liikmesriikidest peale võtta transportimiseks mõeldud laadungit. Kabotaaþ ei reglementeeri tarneid uutest ELi liikmesriikidest praegustesse. Siiski tahab EL Ida-Euroopa riikidele jätta võimaluse võtta peale kaupa, mis toimetatakse tagasi kodumaale. Mõned ELi ekspediitorid ei rõõmusta aga niisuguste reglementide üle, kuna nad on kandidaatriikides oma tütarfirmad juba asutanud. (Die Presse, 10.11)

Taani ajakirjandus

EK otsuse peale lõpetada liitumisläbirääkimised 10 kandidaatriigiga Taani eesistumise ajal 2002 a. lõpus ütles Taani välisminister Mogens Lykketoft: "See on ülesanne, mille vääriliseks täitmiseks me teeme enda poolt kõik. Kuid kõik ei sõltu ka ainult meist." Ta leiab, et olulisimaks punktiks on läbirääkimiste kulg Poolaga. (Ole Bang Nielsen, Jesper Larsen, Berlingske Tidende, 13.11)

Soome ajakirjandus

ELi seadusandluse järgimine kandidaatriikides parandaks Ida- ja Lõuna-Euroopa õhukvaliteeti nii märkimisväärselt, et aastaks 2010 võiks saastatusest põhjustatud surmajuhtumite arv tunduvalt väheneda, selgub Briti konsultatsioonifirma ECOTECi uurimusest. Ka veehooldustaseme tõstmine parandaks ELi kandidaatriikide rahva tervist, kuna näiteks Türgis, Bulgaarias ja Eestis ei ole 20-30% elanikkonnast ikka veel normidele vastava veega varustatud. Seadusandluse harmoniseerimine tooks kõige suuremat kasu Poolas, kes võidaks 2010. a. ligi 4200 mln eurot, kui kõik ELi 300 keskkonnasektorit reguleerivat seadust jõustuksid ja kui neid ka järgitaks. (Kai Aulio, Aamulehti, 12.11)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Romano Prodi, the president of the EU's executive arm who lately has become an irritant in some EU capitals, took the offensive calling for a single European voice in world affairs. Europe will never have the political clout that matches its economic stature unless all foreign and security policy is brought inside the EU system instead of diluted through the piecemeal action of individual nations, he said. “The unity of the EU, particularly in light of plans for nearly doubling its size over the next decade, is primordial, and key to this unity, in Prodi's view, is the EC. He said a new joint border control strategy must be developed for an expanded EU. Real unity, however, can be achieved only when foreign and security policy is brought within the EU. “Enlargement of the EU must not inhibit the capacity to make decisions,” Prodi said. “In the big Europe created by enlargement there can be no more room, except possibly in special and clearly defined circumstances, for a right of veto,“ he added. (Ap, 12.11)

Romano Prodi proposed the 15-nation EU establish a code of conduct in a bid to harmonise budget policy and to help tackle unforeseen economic problems. "A consensus is required on a model budget policy, a code of conduct that is fully consistent with the economic policy of the euro area and reassures the public and the markets that there is an effective system for managing the economy," Prodi said. (Afp, Reuters, 12.11)

Portuguese PM Antonio Guterres met Britain's Tony Blair after protests from smaller EU countries about exclusion from a mini-summit on the Afghan war. Blair upset Portugal and seven other smaller EU nations by failing to invite them to an impromptu meeting. However, Guterres said his meeting in London with Blair was not aimed at smoothing relations. "Our relations are perfectly calm," he told. "Portugal is always interested in working for the future. And for us working for the future means it is necessary to work for a Europe that is united, politically active and is in agreement in the fight against terrorism." (Reuters, 12.11)

The EP approved by a large majority tougher anti-money laundering legislation, seen as the cornerstone of the EU's war on the financing of crime. (Reuters, 13.11)

Suurbritannia ajakirjandus

EK president Romano Prodi tahab, et Brüssel võtaks valitsuse kulutused, välispoliitika, julgeoleku ja politsei küsimused märksa suurema kontrolli alla, et muuta EL globaalseks superriigiks. Oma seisukohti selles jagas Prodi Bruges' peetud kõnes. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 13.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Amsterdami lepinguga sätestatud ühise julgeoleku- ja justiitsruumi loomisel on kaks takistust. Esiteks on siiani raskusi ühtsete normide loomisega sellistel riigisisese avaliku arvamuse suhtes tundlikel aladel nagu põgenikepoliitika, immigratsioon, uimastikaubandus ja teised valdkonnad, mis tavaliselt on kuulunud riikliku otsustusõiguse alla. Teiseks ei suudeta mitmepoolselt tunnustada Tamperes toimunud Ministrite Nõukogu kohtumisel vastu võetud otsuseid justiitsalal, mis pidid saama koostöö nurgakiviks. (Rafaële Rivais, Le Monde, 15.11)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu EK president Romano Prodiga kolme suure ELi liikmesriigi omavahelisest kohtumisest ja EK rollist. Prodi meelest jättis Gerhard Schröderi, Tony Blairi, Lionel Jospini ja Jacques Chiraci omavaheline kohtumine vahetult enne ELi Genti tippkohtumist mulje, nagu oleks moodustunud ELi direktoorium, mis on ELi mängureeglite vastu ning mille eest Prodi hoiatada tahab. Tegelikult näitavad niisugused erakohtumised vaid seda, et veelgi energilisemalt peaks ühist ELi välis- ja sisepoliitikat edendama, vältimaks ELi jagunemist erinevateks gruppideks. (Andreas Middel, Die Welt, 12.11)

Alles pärast Prantsusmaa valimisi 2002. a. mais tahab EL oma läbirääkimiste positsiooni põllumajandusküsimustes paika panna. Brüsselis ei usu keegi, et selles tundlikus küsimuses on võimalik kiiresti kokkuleppele jõuda. Sama kehtib ka struktuuripoliitika kohta, mille puhul toetatakse samuti uusi ELi liikmesriike miljarditega - võimalik, et praeguseid ELi liikmesriike liialt koormates. (Die Welt, 12.11)

Rootsi ajakirjandus

Euroopa politseikoostöö Europol muutub pärast aastavahetust efektiivsemaks. Siis saab Europol õiguse sekkuda mitmetesse rahvusvahelistesse kuritegudesse nagu mõrvad, rassism, inimröövid, inimorganitega kaubitsemine ja arvutikuriteod. Europoli siseselt on liikmesriigid kohustatud Europoli andmebaasi jaoks informatsiooni andma. (Ola Billger, Svenska Dagbladet, 15.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU's plans for developing its own 60,000-man military force separate from NATO have run up against serious shortfalls in several critical areas and top officials meeting hope to find a remedy. The problem is, there are not enough of some kinds of troops and some very important equipment and weaponry are still lacking. The purpose of the EU force is to act in humanitarian, peacekeeping and crisis management situations in which NATO as a whole declines to get involved. The EU does not intend to undertake territorial defence, which is the 19-nation NATO's job. (Ap, 18.11)

EU ministers reached outline agreement on a Europe-wide arrest warrant that would sweep away lengthy extradition procedures in cases of terrorism and serious crime. "We have broadly reached a solution on the arrest warrant," German Secretary of State for Justice Hansjörg Geiger told. (Reuters, 16.11)

EK esimees Romano Prodi toetas ühendatud Euroopa politsei loomist terrori- ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks. Samuti tegi ta ettepaneku ELi liikmesriikidele ühendada oma jõud ELi välispiiride kaitseks. Prodi sõnul ei saa käesolevas keerulises olukorras sisejulgeoleku tagamisel ainuüksi efektiivsele piirikaitsele loota. (Interfax, 12.11)

Suurbritannia ajakirjandus

USA haavatavus, al-Qaeda sitkus ning tabamatus sunnib ELi veenduma selles, et Venemaast peab paratamatult ELi laienemise korral uniooni partner saama. ELi ja Venemaa vaheliste tihedamate suhete korral võib unioon riskeerida mitte eriti arukate järeleandmiste tegemisega Venemaale. Juhul, kui EL loobub oma huvidest ning printsiipidest - lükates edasi ELi laienemist ning ignoreerides uute iseseisvate riikide julgeoleku vajadusi - lükkab ta edasi ka muutusi Venemaal, selle asemel, et neile kaasa aidata. (James Sherr, The Daily Telegraph, 15.11)

Austria ajakirjandus

Terrorismivastane võitlus peaks EK president Romano Prodi soovi kohaselt viima ühtse piirikontrolli ja ühise politseiüksuse loomisele ELis. Aeg pole selleks veel küps, kuid koos uniooni laienemisega võiks teha samme piirikontrolli kvaliteedi tõstmiseks. Esimeseks sammuks võiks olla piiripolitsei ühised õpingud mõnes Euroopa Politseiakadeemias. Huvi selle vastu on üles näidanud nii Austria kui Saksamaa. Mõlemad riigid kardavad, et uued ELi liikmesriigid ei suuda pärast uniooni laienemist juba ainuüksi rahalistel põhjustel piirikontrolli kõrget kvaliteeti säilitada. (Die Presse, 13.11)

Rootsi ajakirjandus

Pagulaste hulk Euroopas kasvab, kuid viimasel ajal ei taotleta varjupaika niivõrd ELi liikmesriikides kuivõrd Ida-Euroopa riikides. Sellised andmed selguvad UNHCRi viimastest statistilistest andmetest. Põhjuseks peetakse Schengeni riikide tugevnenud piirikontrolli. ELi asemel suurenes asüülitaotlejate arv peamiselt Slovakkias, Tðehhis, Rumeenias ja Bulgaarias. (TT, Dagens Nyheter, 12.11)

ELi revisjonikomisjon leidis uniooni 2000. a. rahade kasutamises suuri puudujääke. Rahasid kasutati ebaotstarbekalt, täitmata jäid püstitatud eesmärgid ja peamise puudusena toodi välja toetuste taotlemise süsteemi erilist keerukust. Puudujääkide eest peeti vastutavaks EKd. (Sigrid Boe, Dagens Nyheter, 13.11)

EMU/Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EC expects a smooth changeover to the new common currency, the euro, on January 1, a spokesman for Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes. said, although most consumers feel they will be cheated by unscrupulous merchants. "We have won the battle for a smooth changeover" from 12 national currencies to the single currency," he added. "We're beginning to bear the fruits of a preparation that has taken some three years," he said. "What we're trying to do right now is win the battle of the first day," he added. (Afp, 12.11)

The EU is unable to account for millions of euros it spent last year and still has insufficient control over its huge farm and structural funds, the European Court of Auditors said. In its annual 600-page report on the 90-billion euro budget, the court did not give a specific figure of money lost but EU sources reckon some 5% of the budget could not be fully accounted for. Financial control is a key goal for the EC under Romano Prodi, who has sought to rebuild the institution's image after the former administration headed by Jacques Santer resigned in 1999 amid a fraud and mismanagement scandal. (Reuters, 12.11)

The EU cannot rule out the possibility that a WTO meeting here to expand global trade will fail, a European source said. The EU is isolated here in its refusal to phase out agricultural export subsidies. "We are coming out of the European Council and there is a very strong council position," the source said. "There is a very big majority saying that we are short on the environment, investment and of course there is the agriculture issue, which is not progressing." The European negotiator at the WTO, European Commissioner Pascal Lamy, "is jumping back into the fray with a very strong position," he said. (Afp, 13.11)

Western Europe's economic slowdown could slash growth in central Europe by 0.5 to 1.5% points, according to an economic institute report published. Central European growth had previously been expected to reach 3-4% in 2002 and 2003, the Vienna Institute for International Comparative Economics (WIIW) reported. "Central European economies - in Poland, the Czech Republic, Hungary, Slovakia, Slovenia, Bulgaria and Romania, all candidates for EU entry - have suffered repercussions from western activity before the terrorist attacks on September 11," said WIIW economic analyst Peter Havlik. (Afp, 15.11)

Rootsi ajakirjandus

Viimaste aastate areng on nõrgendanud majanduslikke vastuargumente Rootsi EMU liikmeks astumisel, leiab Rootsi valitsuse EMU ekspert professor Lars Calmfors. Peaminister Göran Perssoni hoiak on aga tunduvalt positiivsem. Ta ennustab vastavasisulise rahvahääletuse toimumist järgmise mandaadiperioodi jooksul, st 2002 – 2006. a. Tõenäolisemalt saab hääletus toimuma siiski perioodi teisel poolel. (Lars Larsson, Dagens Nyheter, 18.11)

Norra ajakirjandus

Norra ei ole rahul WTO tippkohtumise lõpp-protokolli eelnõu punktidega, mis käsitlevad anti-dumpingut. Põhjuseks on sõnastus, mille kohaselt teised WTO riigid võivad jätkuvalt omal initsiatiivil määrata Norrale trahvi lõhe müügihindade eest. (Gunnar Kagge, Aftenposten, 13.11)

WTO tippkohtumise lõpp-protokolli sõnastuse muutmisega jäi USA viimasel hetkel nõusse. Norra ei saavutanud küll veel täielikult rahuldavat tulemust, aga leiti kompromiss, et edaspidi peetakse anti-dumpingu trahvide reeglite kehtestamise osas läbirääkimisi. (Gunnar Kagge, Aftenposten, 14.11)

Venemaa ajakirjandus

Venemaal loodi ühiskondlik komitee “Venemaa ühinenud Euroopas”, mille tööd hakkab koordineerima VF Riigiduuma saadik Vladimir Rõzhkov, aktiivselt lülituvad töösse saadik Boriss Nemtsov ja duuma asespiiker Vladimir Lukin. Finantsiliselt toetab komiteed naftakompanii LUKoil. Rõzhkovi sõnul on komitee prioriteetideks Euroopa ja Venemaa ühiskonna vahel usaldusatmosfääri loomine, vastastikune haridustöö ja uute integratsiooniprogrammide väljatöötamine. Püstitatud ülesannete realiseerimisse lülituvad hiljem ka Saksamaa, Suurbritannia ja Soome esindajad. (Ljudmilla Romanova, Nezaivisimaja Gazeta, 12.11)

JULGEOLEK

USA NATO laienemise komitee president Bruce Jackson: "NATO laienemisstsenaarium Balti riikide osavõtuta on halvasti kujuteldav." Interfax, 12.11

Uudisteagentuurid

NATO kaalub võimalust järgmise aasta Praha tippkohtumisel 5-7 kandidaadile ühinemiskutse esitada, teatas USA NATO laienemise komitee president Bruce Jackson. Leedus visiidil olnud Jackson kinnitas, et Balti riigid on NATO liikmesriikide seas laia toetuse leidnud. Tema andmeil toetavad Balti riikide liitumist NATOga Põhjamaad, uued liikmed Poola, Tðehhi ja Ungari ning mitu strateegiliste uuringute instituuti. Jackson teatas, et USA ei kavatse anda järele Venemaa survele ning Baltimaade osas NATO laienemist edasi lükata. Jackson märkis, et USAs kasvab toetus Balti riikide allianssi astumise suhtes. (Interfax, 12.11, 13.11)

Läti esitab NATO liikmesriikidele järgmise aasta tegevuskava alliansi liikmelisuse saavutamiseks. Läti esindajad tutvustavad tegevusplaani Brüsselis toimuval kohtumisel, kus käsitletakse nii majanduslikke, poliitilisi, riigikaitse, info turvalisuse ja õiguslikke aspekte. Tegemist on Läti ja NATO kolmanda kohtumisega selles valdkonnas. (Interfax, 14.11)

Russian President Vladimir Putin said that Russia "is not in a position" to dictate on issues such as the expansion of NATO potentially involving entry by a number of ex-Soviet states. "But I don't think that enlarging or enhancing NATO mechanically makes any sense," he added. The Russian leader said that expansion of NATO to include Baltic States Estonia, Lithuania and Latvia would probably not increase their level of security. But expansion of NATO to embrace former Soviet Bloc countries on Russia's doorstep remains a sticking point in Moscow's relationship with the alliance. (Afp, 16.11)

Venemaa on valmis NATOga koostööd laiendama niivõrd, kuivõrd allianss selleks valmis on, teatas USAs viibiv Vene president Vladimir Putin. Putin meenutas, et NATO loodi "vastukaaluks NLile", kuid juba 1950ndatel pöördus NSVL alliansi poole liitumisettepanekuga, mis toona tagasi lükati. Põhjustena nimetas Putin tol ajal NSVLis valitsenud totalitaarset süsteemi ning Austria ja Ida-Euroopa probleemi. "Täna ei ole ühtegi takistust Venemaa ja NATO pingutuste ühendamiseks," kinnitas Putin. (Interfax, 14.11)

USA president George Bush avaldas arvamust, et NATO peab Venemaaga uusi suhteid arendama ja allianss teeb juba Moskvaga mitmes suunas aktiivset koostööd. Bush toonitas, et ta tahaks aidata kaasa “selgete ja unikaalsete suhete” loomisele NATO ja Venemaa vahel, kuna need suhted on kogu maailma huvides. Bushi enda roll seisneb tendentsi toetamises, et NATO käsitleks Venemaad sõbrana. (Interfax, 13.11)

NATO kõrge ametniku sõnul loodetakse alliansis, et Venemaa-USA tippkohtumine aitab kaasa Venemaa ja NATO suhete tugevnemisele ja koostöö arengule. NATO esindaja nimetas Venemaa-NATO suhete käesolevat situatsiooni “ajurünnakuks”. (RIA Novosti, 14.11)

Riigiduuma esimene asespiiker Ljubov Sliska arvab, et Venemaa-NATO dialoog sai Washingtonis uue arengusuuna. Sliska sõnul on Venemaa-NATO vaheliste suhete uuele tasandile jõudmise tunnusmärgiks Putini avaldus Venemaa valmidusest NATOga laialdast koostööd teha. Sliska sõnul langevad Bushi seisukohad Putini omadega kokku, mis näitab uusi perspektiive Vene-NATO dialoogis. (Interfax, 14.11)

Vene kaitseminister Sergei Ivanov leiab, et Moskva peaks NATOga senisest tihedamalt suhtlema hakkama. Seejuures rõhutas minister, et kõne all pole Venemaa NATO liikmeks astumine. Ühtlasi pooldab Ivanov Põhja-Atlandi alliansi transformeerumist. "NATO on samuti külma sõja jäänuk. Kui NATOs leitakse, et julgeolekuohud on kardinaalselt muutunud ning tunnistatakse, et Venemaa poolt enam ohtu pole, on tarvis allianssi ennast reformida," leidis minister. (Interfax, 17.11)

Vene asepeaminister Ilja Klebanov ennustab Venemaa ja NATO positsioonide peatset lähenemist. Klebanov ütles pressikonverentsil, et viimaste kuude sündmused on Moskva ja Põhja-Atlandi alliansi seisukohti jõudsalt lähendanud. Kommenteerides Briti peaminister Tony Blairi ettepanekut Venemaaga suhteid süvendada, märkis asepeaminister, et "seda ei maksa Venemaa NATOga liitumise protsessi algusena käsitleda, pigem on tegemist ühiste seisukohtadega maailmas praegu valitseva olukorra suhtes." (RIA Novosti, 17.11)

British PM Tony Blair has proposed closer ties between NATO and Russia to reflect the changed relationship between the former Cold War foes. Under the proposals a new joint council would be set up opening up unprecedented possibilities for joint decision making and joint action in hotspots of common concern like the Balkans. British and Russian officials stressed that the proposed council would not mean Russia becoming a full member of NATO. "They are not the start of Russia joining NATO," said Ilia Klebanov, the Russian deputy PM charged with overseeing military and industrial relations. On the British side an official said: "This could well lead to taking common decisions together and taking common action together." (Afp, Reuters, 17.11)

USA ajakirjandus

11. septembri sündmused andsid Venemaa president Vladimir Putinile võimaluse suhtuda USAsse kui sõbralikku riiki ning abistajasse. Putin on nüüd valmis läbirääkimisteks küsimustes, mis senini on varjutanud USA ja Venemaa suhteid: USA pealekäimine ABM lepingu ülevaatamise osas ning NATO laienemine Balti riikidesse. Kui Moskva ja Washington suudavad jõuda neis küsimustes kokkuleppele, on olemas eeldused "pikaajalise sõpruse" loomiseks. Samas aga tuleb sellesse väljavaatesse suhtuda suure ettevaatusega. Artikli autori sõnul ei tohiks unustada II MS lõppu, mil illusioonid Venemaa kui liitlase suhtes purunesid. Kõige ohtlikuma faktorina Venemaa püüdlustel luua sõbralikke suhteid Läänega, eelkõige aga USAga, nimetab autor Venemaa natsionalismi. Natsionalismis ei peitu sedavõrd kodumaa armastus ning valmidus kodumaa nimel ohvreid tuua, kuivõrd vastumeelsus võõramaalaste suhtes ja püüdlused saada suurriigiks. Ainult aeg näitab, kas Venemaa välispoliitika uus suunitlus on märgiks fundamentaalsetest muutustest või on pigem tegemist taktikalise manöövriga. (Richard Pipes, The Wall Street Journal, 13.11)

Oma hiljutises avalduses ütles Venemaa President Vladimir Putin, et külma sõja ajastu on läbi. Artikli autor näeb selles avalduses pöördumist Venemaa rahva poole sõnumiga "meil ei õnnestunud neid lüüa, ühinegem siis nendega". Kõigist endistest NLi vabariikidest valitseb vaid Balti riikides demokraatia ja toimib turumajandus. Nüüd soovivad need kolm riiki liituda NATO ja ELiga, tagamaks endale julgeolek võimaliku Venemaa püüdluse vastu saada Balti riigid tagasi enda mõjusfääri. Senini nähti Balti riikide NATOga ühinemises mitmete kriiside tekkimist Lääne ja Venemaa suhetes. Tundub aga, et Putin ei soovi seada NATO laienemist komistuskiviks Venemaa ja USA partnerlusele. Läänes ollakse Putini uue suuna suhtes mõistetavatel põhjustel skeptilised. Kas selle uue suunaga püütakse varjutada Venemaa brutaalsusi Tðetðeenias ning muid inimõiguste rikkumisi? Lääs hindab Venemaad tema progressi või selle puudumise põhjal demokraatia suunal. Kas pragmaatilisus nii Venemaal kui Läänes suudab üle olla ajaloost, traditsioonidest ja ideoloogiast? USA ja Venemaa presidentide kohtumine oli esimeseks testiks selles valdkonnas. (Max Jakobson, International Herald Tribune, 15.11)

Lääne ja Venemaa allikate teatel on NATO ja Venemaa arutamas muutusi suhete põhistruktuuris, mis annaksid Venemaale võimaluse osaleda ühise poliitika väljakujundamisel terrorismivastases võitluses. Tegemist oleks sümboolse muutusega suhetes, milles NATO diplomaadid näevad varasemast suuremat koostööd NATO ja Venemaa suhetes. NATO ei ole veel valmis Venemaad sõjalises planeerimises osaleda laskma. Samas aga on NATO-siseselt seda küsimust elavalt arutama hakatud. Mõnede analüütikute arvates võib uus suhe kanduda üle teistesse valdkondadesse, sh endiste NLi kuuluvate riikide liitumisse NATOga, mille osas Putini seisukohad üha enam soojenevad. (Peter Finn, Peter Baker, Washington Post, 14.11)

Suurbritannia ajakirjandus

USAs visiidil viibinud Venemaa president Vladimir Putin teatas: "Me jätkame suunda, mis puudutab NATOga koostöö arendamist võrdsuse tasandil; me oleme valmis astuma NATO liikmetele kohaseid samme." Juba 1999. a., kui NATOga liitusid kolm riiki endisest idablokist, kostus Venemaalt proteste. Nüüd soovivad NATOga liituda üheksa riiki, kuid vanemad Vene sõjaväe ohvitserid tahavad takistada NATO laienemist Venemaa piirialadele. Venemaa kaitseministeeriumi rahvus-vaheliste lepingute osakonna juhataja viitseadmiral Valentin Kuznetsov sõnab: "Venemaa seisukoht NATO laienemise küsimuses ei ole muutunud. Euroopa ei ole regioon, kus julgeolekut saab NATO laienemise kaudu tagada." (Toby Harnden, The Daily Telegraph, 15.11)

Venemaa ei tööta hetkel välja skeeme NATOga ühinemiseks, vaid soovib pigem muuta suhteid alliansiga, tingimusel, et NATOst saab teistsuguse struktuuriga organisatsioon. Argument, et Venemaast on saanud USAle tugevam liitlane kui NATO, on püüdeks vähendada viimase osatähtsust. Samuti püütakse veenda suuremaid NATO liikmesriike selles, et alliansi laienemine ei tohiks seada ohtu suhteid Venemaaga. Putini sooviks on, et Euroopa mõistaks Venemaa osatähtsust Läänes. Putin on teadlik, et Läänel on oma väljakujunenud standardid. Artikli autori arvates oleks neist standarditest - NATO laienemise küsimus, uute iseseisvate riikide õigused - loobumine rohkemgi, kui häbiväärne, see oleks mõttetu. (James Sherr, The Daily Telegraph, 15.11)

Šveitsi ajakirjandus

Poliitikud ja julgeolekueksperdid arutasid Riias Läänemere julgeolekuküsimusi. Venemaa näib taganevat oma senisest kategooriliselt eitavast suhtumisest Balti riikide NATOsse astumisse, taotleb aga tõsiseltvõetavat kohta globaalses julgeolekupoliitikas. Saksamaa parlamendisaadik Markus Meckel näeb NATO laienemisringis vähemalt viit uut riiki. Meckel rääkis ka Saksamaa erilisest rollist Balti riikide suhtes - sõnad, mis Riias tähelepanelikult ja rahuldustundega registreeriti. Seniajani kahtlesid Balti riigid Saksamaa positiivses hoiakus nende riikide NATOsse võtmise suhtes, juhul kui see avaldaks negatiivset mõju Berliini ja Moskva vahelistele suhetele. Provokatiivsete teesidega tuli välja Venemaa julgeoleku- ja välissuhete ekspert Andrei Fedorow, kelle sõnul oleks NATO ilma radikaalsete reformideta kui külma sõja laps, kes ei suuda hetkel maailmas valitseva olukorraga toime tulla. Fedorowi enesekindlat etteastet tasakaalustas USA kõneleja, kes väitis, et NATO laienemist peab Washington endiselt oluliseks prioriteediks. Loomulikult arvestatakse ka Venemaa häältega, kuid konsensust saavutamata teeks USA iseseisva otsuse. Lisaks viidati sellele, et NATO laienemise esimesse ringi kuulunud riikide suhted Venemaaga selginesid ja vabanesid pingest alles pärast alliansiga liitumist. (Neue Zürcher Zeitung, 14.11)

Soome ajakirjandus

Soome parlamendi kaitsekomisjon nõuab detailsemat informatsiooni Soome ja NATO vahelise rahupartnerluslepingu sisust, kuid kaitseminister Jan-Erik Enestami sõnul on dokument NATO poolt salastatuks kuulutatud ning ühepoolselt seda avalikustada ei saa. Kaitseministri sõnul on võimalik kaitsekomisjoni liikmeid lepingu sisust suuliselt informeerida, kuid kaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanerva sõnul ei ole see piisav. Ka varem on vastavat infot edastatud, kuid see on osutunud ebapiisavaks või puudulikuks. (Anna-Lena Laurén, Hufvudstadsbladet, 13.11)

Nüansilised erinevused Soome ja Rootsi julgeolekupoliitikas. “Otsustav on mitte liikmelisus, vaid koostöö.” Nii ütles kokkuvõtvalt Stockholmi kaitsekõrgkooli professor Bo K.A. Huldt Helsingis toimunud värske Soome ja Rootsi julgeolekupoliitikat võrdleva raamatu “Finnish and Swedish Security. Comparing National policies” esitlusel. Raamatus analüüsib kümmekond Rootsi ja Soome politoloogi mõlema riigi julgeolekupoliitikat enne 1945. a., samuti koostööd ELi raames ja suhteid NATO, Venemaa ning Balti riikidega. (Yrsa Grüne, Hufvudstadsbladet, 16.11)

Põhjamaadel ei ole veel kavas vägesid Afganistani saata. Soome ja Rootsi peaministrid Paavo Lipponen ja Göran Persson ootavad selleks ÜRO ja ELi algatust. Esialgu on raske järeldada, milline osapool on Afganistanis valitsev. Soovime, et olukord rahuneb, ütles Lipponen ja tõdes, et näiteks ÜROle alluvaid vägesid ei vajata ilmtingimata Afganistanis. (Leo Pugin, Helsingin Sanomat, 16.11)

Venemaa ajakirjandus

Briti peaminister Tony Blair tegi NATO liikmesriikide ja Venemaa liidritele ettepaneku suurendada järsult NATO ja Venemaa koostööd. Briti ekspertide arvates toetavad Blairi initsiatiivi enamik NATO riike - Prantsusmaa, Saksamaa ja USA, vähetõenäoline on, et Venemaal tekivad lahkarvamused Tðehhi või Poolaga. Kui president Putin nõustub Blairi pakutud NATO-Venemaa Nõukogu loomisega, võib Venemaa juba täieõiguslikult osaleda 2002. a. Praha tippkohtumisel ja hääletada Balti riikide NATOsse võtmise küsimuses. Sellisel juhul võib Venemaa blokeerida Balti riikide allianssi võtmise või selle mõneks ajaks edasi lükata. (Andrei Matjash, Gazeta.ru, 17.11)

Intervjuu Läti president Vaira Vike-Freibergaga Läti kodakondsusküsimusest ja venekeelse elanikkonna suhtumisest NATOga liitumisse. Vike-Freiberga sõnul toetab rohkem kui 50% venekeelsest elanikkonnast Läti astumist NATOsse. Vike-Freiberga sõnul on üksikuid ekstremiste nii Lätis kui Venemaal, samad inimesed väidavad, et Läti astumine NATOsse on solvang Venemaale. Vike-Freiberga arvates on see süüdistus absurdne. (Moskovskije Novosti, 14.11)

Läti välisminister Indulis Berzinsh arvab, et lätlased pole enesetapjad, et minna konflikti Venemaaga. Intervjuu Läti peaministriga riigi ettevalmistustest Euroopaga ühinemiseks ning heade suhete säilitamisest Venemaaga. Berzinshi sõnul kinnitas NATO peasekretär George Robertson talle, et NATO uus prioriteet - võitlus terrorismiga - ei muuda vanu eesmärke, milleks on rahuvalve Balkanil, alliansi laienemine ja NATO koostöö kolmandate riikidega. Läti eesmärk on jääda oma kodanikele, külalistele ja sõpradele, k.a Venemaalt, ohutuks riigiks. Berzinsh on kindel, et mida paremini arenevad NATO-Venemaa suhted, seda parem on see Balti riikidele. (Aleksandr Shumilin, Izvestija, 17.11)

USA president George Bush andis intervjuu vene ajakirjanikele. Juttu oli põhiliselt Afganistanist ja NATOst. Bushi arvates on vaja luua uued suhted NATO ja Venemaa vahel, kuna see koostöö on kogu maailma huvides. Venemaa võib saada endale konsultatiivse rolli, mis võib edasi areneda. See sisuliselt tähendab, et USA on valmis kaaluma mitmeid erinevaid variante. (Andrei Shitov, Nezavisimaja Gazeta, 14.11)

Vladimir Putini ja George Bushi kohtumisel NATO teemat eriti ei afiðeeritud, kuid mõlemal presidendil mõlkus see pidevalt meeles. Moskva on huvitatud võimalusest alliansi poliitilise suuna väljatöötamisel osaleda. Putin tahaks NATOle niisuguseid ettepanekuid esitada, mis oleksid võrreldavad NATO-liikmelisusega. Texases loodi NATO uue süsteemi vundament. (Viktor Sokolov, Strana.Ru, 15.11)

Intervjuu Föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomitee esimees Viktor Ozeroviga NATO-Vene suhetest, kelle sõnul on Venemaa ja USA pärast 11. septembrit leidnud NATO laienemises huvitava arutlusteema. NATO peasekretär George Robertson andvat mõista, et laienemisega kiirustada ei maksa. Seevastu Venemaa astumisest NATO Parlamentaarsesse Assambleesse räägitakse kui täiesti reaalsest asjast. Ozerovi sõnul on kõige ebasoovitavam endiste liiduvabariikide astumine NATOsse. (Nikolai Poroskov, Vek, 16-23.11)

USA ja Kanada Instituudi direktor Sergei Rogov USA-Vene suhetest tippkohtumise taustal. NATO laienemise küsimus näib Rogovile ABMiga võrreldes vähem optimistlikum, kuid ”Venemaa valmisolek tihedamaks koostööks alliansiga tingimusel, et Moskva saab otsustusprotsessis võrdõiguslikuks osalejaks, võib leevendada pingeid. Kuid Lääs peab mõistma, et Balti riikide NATOsse võtmine tuleb edasi lükata, mis annaks alliansile võimaluse suhete transformeeri-miseks Venemaaga”. (Sergei Rogov, Nezavisimaja Gazeta, 13.11)

Prognoos Venemaa ja USA vastastikuste lubadustega kaasnevast: Venemaa teeb mõningaid järeleandmisi ABMi suhtes, Washington võib vastutasuks lubada tuumapeade kärpimist 500-700 peani, USA lubab transformeerida NATO sõjalisest blokist rahvusvahelist julgeolekut kindlustavaks organisatsiooniks. Samuti on arutatud Venemaa NATOga liitumise perspektiive, mille vastutasuks oodatakse Putinilt lubadust mitte takistada Balti riikide NAT0sse astumist 2002. a. (Leonid Gankin, Kommersant, 13.11)

Intervjuu Moskvat külastava Slovakkia president Rudolf Schusteriga Slovakkia integreerumisest NATOsse ja ELi. Slovakkia soovib NATOga liitudes kindlustada oma julgeolekut. Schuster on kindel, et NATO laienemine ei ohusta kedagi, sh ka Venemaad. Uute riikide astumisel NATOsse on stabiliseeriv efekt ka Venemaale, kes saab endale kindla ja usaldusväärse partneri. Schusteri arvates on ebareaalne mõelda Euroopa uue julgeoleku-struktuuri loomisest, selles valdkonnas töötavad juba NATO, OSCE, EL, EN. Schuster ja Putin leppisid kokku, et Moskva võtab rahulikult eelseisvat Slovakkia NATOsse astumist, Slovakkia on aga omakorda valmis koostööks energeetika- ja sõjandussfääris. (Aleksandr Kuranov, Nezavisimaja Gazeta, 12.11; Olga Nikushkina, Gennadi Sõssojev, Kommersant, 13.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSESPoliitika

Uudisteagentuurid

Commander of the Finnish defence forces Admiral Juhani Kaskeala told President Arnold Rüütel in Tallinn that he regards the Estonian defence forces as an equal partner to the Finnish armed forces. In earlier talks with PM Mart Laar, Kaskeala expressed the hope that Estonia will be invited at the Prague summit next fall to join NATO. He said such an invitation would be a positive development and a security guarantee for the whole region. (Eecd, 16.11)

President Arnold Rüütli sõnul peab Eesti püüdma Venemaaga võimalikult hästi läbi saada. President on suhete arenemise osas optimistlik: "Leian, et oluline on lähtuda põhimõttest püüda oma naabritega võimalikult hästi läbi saada. Vaenlase kuju otsimine võiks jääda sellesse minevikku, kust me koos Venemaaga tulnud oleme," rääkis Rüütel. Ta leiab, et Eesti-Vene suhted tuleks rajada reaalsele ja loogilisele alusele, mis seisneb eelkõige vastastikku kasulike majandussuhete arendamises. (Interfax, 16.11)

Tallinnas Sakala keskuses rahvusvähemuste istungi ümarlaual esinedes kinnitas Arnold Rüütel muulaste integreerimisprogrammi aktiviseerimise vajadust. Rahvastikupoliitikat puudutav töö ei ole Rüütli hinnangul olnud kerge ja ta tunnistas, et paljud probleemid alles ootavad lahendamist. "Oluline on kinnitada üht - me jätkame oma tööd, püüame sellesse kaasata veelgi suuremat hulka asjatundjaid, rahvusvähemuste esindajaid ja olla veelgi intensiivsemas kontaktis nii seadusandliku kui ka täitevvõimuga”, sõnas Rüütel. (Interfax, 15.11).

The Russian Foreign Ministry accused Estonian PM Mart Laar of “crude attacks against Moscow” for allegedly claiming that Russia was trying to taint Estonia's international image in a bid to keep the former Soviet republic out of NATO. The latest spat between the two nations came after Laar allegedly wrote an electronic mail message to members of his Pro Patria party, published in a popular Estonian daily, warning that Russia would use whatever means necessary to isolate Estonia from its West European neighbours. Russian Foreign Ministry said in a statement that Laar's comments “shed light on the true motives of Tallinn's willingness to join NATO at any cost to build a European barrier against Russia behind which Laar thinks Estonia will find it simpler to continue its nationalist policy and perpetuate its legislation discriminating against non-Estonians.” (Ap, 12.11)

Venemaa välisministeerium süüdistas peaminister Mart Laari välisvaenlase otsimises ja jõhkrates rünnakutes Venemaa vastu, viidates Laari erakonnakaaslastele saadetud kirjale. "Säärane külma sõja aegne retoorika väärib kahetsust," märkis Venemaa välisministeerium. (Interfax, IA Rosbalt, 14.11)

Eesti kaitsevägi reorganiseerib armee reformi käigus kolm väeosa, jättes tulevikus alles kuus garnisoni. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on kaitsejõudude struktuuri ja arengu analüüsi eesmärk kasutada otstarbekalt kaitsekulutusteks mõeldud raha, luua optimaalne struktuur maksimaalse kaitsevõime saavutamiseks ning ühildada süsteemid NATO standarditega. Luige sõnul oli kaitsejõudude struktuuri ja arengueesmärkide analüüs üheks Eesti peamiseks NATO suhtes võetud kohustuseks. (RIA Novosti, 12.11)

Eesti kaitsevägi on piisavalt arenenud ega vaja enam Soome abi, ütles Soome armeejuht admiral Juhani Kaskeala Tallinnas. "Me näeme, et Eesti kaitsevägi ei vaja enam tuge, vaid seisab ise," ütles Eestis kahepäevasel visiidil olnud admiral Kaskeala. (Interfax, 15.11)

President Arnold Rüütel kutsus Eesti politsei 83. aastapäevale pühendatud aktusel politseinikke üles pöörama tähelepanu korruptsioonile. Rüütli sõnul on rahvusvaheliste kuritegelike gruppide käes ringleva raha hulk tänaseks kasvanud murettekitavalt suureks, andes kurjategijaile reaalse võimaluse kasutada oma huvides ära poliitikuid ja ametnikke ning uinutada avalikkuse valvsust. Rüütel ütles, et muutunud rahvusvaheline olukord paneb ka politseile uusi ülesandeid. (Interfax, 12.11)

Soome ajakirjandus

ES Turu-uuringute poolt läbi viidud küsitluse kohaselt suhtub Eesti elanikkond valitsuse ja riigiasutuste tegevusse suure skepsisega. Riigikogu toetusprotsent rahva hulgas on vaid 22%; kriitiliselt suhtutakse ka valitsusse - toetajaid 33%. Muudest institutsioonidest on miinuspoolel politsei ja ajakirjandus. Autori arvates on ajakirjanduse maine languse põhjustanud ajakirjanduse kommertsialiseerumine ja ühiskondlikele probleemidele vähese tähelepanu pööramine. Eriti selgelt tuleb suhtumine esile seoses president Rüütliga. Samal ajal kui meedia on kahe kuu jooksul üritanud “ekskommunisti” ja “Alzheimeri tõbe põdeva” Rüütli mainet halvustada, on see rahva seas hoopis tõusnud ja Rüütel võidab populaarsuses juba eelkäijat Lennart Merit (populaarsus vastavalt 67% ja 66%). (Mart Ummelas, Kaleva, 12.11)

Välisminister Toomas Hendrik Ilvese artikkel eristaatuse taotlemisest Eesti põlevkivile. Põlevkivi on erijuhtum. Eestil ja Soomel on kauaaegsed ja head kogemused selle kohta, kuidas ühiste jõududega lahendada piiriüleseid probleeme. Soome kaitseb koos teiste Põhjamaadega ELis just neid väärtusi, mis on omased ka eestlastele. Kümme aastat on Soomes arutletud nn viienda tuumareaktori vajalikkuse üle. Soomes teatakse, et energeetikamajanduses ei leidu kergeid otsuseid. Kõige taustal on vajadus olla energiatootmisel sõltumatu välistest mõjudest. Just energia on Eestile ehk tähtsaim küsimus ELi läbirääkimistel. Meil on ainulaadne probleem nii energiaallika kui tema kasutamise suhtes ja see probleem tuleb lahendada. Seda lahendust tuleb selgitada ja põhjendada ELis. Eesti energiaallikas ehk põlevkivi on vähe esinev maavara. Miks Eesti jätkab põlevkivi kaevandamist ja sellest energia tootmist? 93% Eesti energiast saadakse põlevkivist. Seetõttu on vähemalt järgmise aastakümne jooksul Eesti lausa sõltuv sellest. Eestil puuduvad kaabliühendused ELi liikmesriikidega. Põlevkivi sektori hävimine tähendaks, et Eesti saaks sõltuvaks elektriimpordist, eelkõige Venemaast. Selline areng oleks Eestile loomulikult mitte soositav. Põlevkivisektori uuendamine nõuab miljardite markade suuruseid investeeringuid, ja seda raha ei ole kerge leida. Põlevkivi on ELis ainulaadne loodusvara ja Eesti taotleb sellele eristaatust. Eristaatus eeldab Eesti energeetikaturu mudeli heaks kiitmist, meiepoolse otsuse toetamist. See otsus tähendab keskkonnasõbralikku tootmist ja töökohtade säilimist, kuid ka näiteks ELi abifondidest keskmisest suurema toetuse möönmist Ida-Virumaa sotsiaal- ja tööhõive vahenditele. Põlevkivile ei ole võimalik saada eristaatust ilma Põhjamaade valitsuste ja üldsuse laialdase toetuseta. Soomes, Rootsis ja Taanis Eestit tuntakse ja tema olukorda mõistetakse. Põhjamaade arvamusele loodavad ka kaugemad ELi liikmesriigid. Välisministri sõnul on Eesti olnud läbirääkimistel paindlik. Ei ole palutud erandeid aladel, kus kõik kandidaatriigid on võrdväärses olukorras. Kuid ühegi teise kandidaatriigi energeetikamajandus ei ole sõltuv põlevkivist, üheski riigis ei liitu sellega sama tundlikku sotsiaalsete suhete võrgustikku. Põlevkivi ei ole lihtsalt isiklikult tähtis asi. See on ka Eesti majanduse poolelt keskne küsimus, millele ei leidu kergeid otsuseid ja millest sõltub vägagi paljude eestlaste heaolu. (Toomas Hendrik Ilves, KL Optio, 15.11)

Vene välisministeerium süüdistas Eesti peaministrit Mart Laari välisvaenlaste otsimises ja “uutes jõhkrates rünnakutes” Venemaa vastu. Antud reaktsiooni kutsus esile Laari poolt erakonnakaaslastele läkitatud e-kiri. Venemaa ametlikus avalduses peeti Laari “külma sõja aegset retoorikat” kahetsusväärseks ning juhiti tähelepanu “kartlikule hoiakule” OSCE missiooni suhtes. “Laari arvates on see Euroopa suurim organisatsioon vaid takistuseks Eesti teel Põhja-Atlandi liitu”. Avalduses süüdistati Eesti valitsuse poliitikat natsionalismis ja mitte-eestlaste diskrimineerimises. President Arnold Rüütel ei soovinud Laari kirja kommenteerida, kuna see tuli avalikkuse ette kolmandate isikute e-posti kaudu. President on aga seda meelt, et Venemaad tuleks vaadelda pigem liitlase kui vaenlasena. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 15.11)

Eesti kaitsejõud valmistuvad idast tulevaks ohuks, selgub Eesti kaitseväe arengueesmärkidest 2006. aastani. Plaani kohaselt luuakse Eestisse neli riigikaitsetsooni. Kaks peamist on põhja ja lõuna riigikaitseala, mille asukoht võimaldab tõrjuda tagasi Peipsi järve (kagust või kirdest) poolt tulevat rünnakut. Eestlaste riigikaitsetahtega on kõik korras. Värske uurimuse kohaselt ei ole 1939. a. baasidelepingut unustatud ja eestlased on valmis võitlema ka täiesti lootusetus olukorras. Tõusnud on ka kaitseväelaste tase. Varem olid kõrgkoolis õppijad vabastatud kaitseteenistuse läbimisest, kuid aasta alguses jõustunud uus kaitseväeteenistuse seadus kutsub ka nemad teenistusse. (STT, Turun Sanomat, 14.11)

Rahvusvaheline olukord ei ole negatiivselt mõjutanud Eesti NATOga liitumise soovi. Me oleme nüüd liitumisele lähemal, leiab president Rüütel. Suhteid Venemaaga kommenteerib president kui “teatud määral komplitseerituid”. See väljendub mh Venemaa-poolsetes topelttollides. “Suhted Venemaaga peavad paranema, me oleme olnud naabrid, me oleme jätkuvalt naabrid ning me oleme naabrid ka tulevikus.” Seega on meie eesmärgiks heanaaberlike suhete sõlmimine, sõnab Rüütel, kes usub, et Putini poolt juhitava Venemaaga on see võimalik. “Meil ei ole õnnestunud tasakaalustada majanduslikku ja sotsiaalset arengut.” Seetõttu on meil suured regionaalprobleemid. Tööpuudus on keskmiselt 14-15%, ääremaadel aga veelgi kõrgem. Üksmeelselt arvatakse, et olukorra parandamiseks tuleb midagi ette võtta, kuid ka presidendil pole välja pakkuda kiireid lahendusi. President Rüütel on suure huviga suhtunud välisminister Toomas Hendrik Ilvese ettepanekusse kehtestada astmeline tulumaks. “Ilvese ettepanek oli ootamatu, kuid meeldiv,” kommenteerib Rüütel, kelle arvates oli see ettepanek ühiskondliku diskussiooni muutumise märgiks. (Nils-Erik Friis, Hufvudstadsbladet; Tiina Virtanen, Uutispäivä Demari, 15.11)

Endine kommunist viib riiki NATOsse. Eesti president Arnold Rüütel kohtub Soome ajakirjanikega Kadrioru lossis, istudes samal toolil, kus ta istus NLi Eesti kõrgeima esindajana, kui Eesti tegi terve rea ajaloolisi samme riigi eraldamiseks ida impeeriumist. Nüüd on Rüütli iseseisev isamaa NATO ja ELi lävel. Kümne aastaga on juhtunud üllatavalt palju. Soome on esimene riik, kuhu Rüütel teeb ametliku riigivisiidi. Jahedatest suhetest Venemaaga räägib fakt, et Putingia ei ole vastavat visiiti kokku lepitud. (Uutispäivä Demari, 15.11)

Eesti president Arnold Rüütel usub, et majandussuhete arendamine Venemaaga on võtmeks kahepoolsete paremate suhete saavutamiseks. Samuti arvab Rüütel, et president Vladimir Putin võiks olla just see riigipea, kelle ajal Eesti-Vene suhted paranevad. (STT, Keskisuomalainen, 15.11)

Eesti presidendi arvates ei tekita NATO-liikmelisus Eesti-Soome suhetele probleeme. President Arnold Rüütel soovib, et Eestist kujuneks sild Soome ja alliansi vahel. Suhteid Venemaaga kirjeldab Rüütel rasketena. "Suhete komplekssus väljendub näiteks Venemaa-poolsetes topelttollides. See on majandusküsimus, milles sisaldub poliitiline ja diplomaatiline sõnum.” (Matti Posio, Aamulehti, 15.11)

Venemaa ajakirjandus

Järelkajad Mart Laari välisvaenlast otsivast e-kirjast parteikaaslastele: Eesti soovib saada iga hinna eest NATO liikmeks, sest see “lõpetab Euroopa ühinemise” ning tahab eraldada Venemaa ülejäänud maailmast. Alliansi liikmena saab Eesti jätkata oma natsionalistlikku poliitikat ning mitte-eestlaste diskrimineerimist. "Eesti liider ei näidanud mitte lihtsalt poliitilise mõtlemise tuimust. /.../ Tema teesides on näha USA, Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel formeeruva koostöö tähtsuse mittemõistmist, püüet laimata Venemaad nii kahepoolsetes suhetes kui ka rahvusvahelistes asjades". (Viktor Sokolov, Strana.Ru, 15.11; Sankt-Peterburgskije Vedomosti, 17.11)

VF riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin kirjutab teemal mida peaks tegema venelaste ja vene kultuuri heaks kodu- ning välismaal. Rogozini arvates peavad lähivälismaal elavad venelased endast reaalset poliitilist jõudu kujutama, mis mõjutaks Venemaa välispoliitikat selle kursi kujundamisel SRÜ riikide ja Baltimaade suhtes. Keeleprobleemidest SRÜs ja Balti riikides rääkides kirjutab Rogozin, et nende riikide valitsustelt tuleb pidevalt nõuda venekeelsetes koolides täieliku vene keele ja kirjanduse kursuse õpetamist. (Dmitri Rogozin, Nezavisimaja Gazeta, 16.11)

Kriitiline artikkel Riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozinist. Hiljuti registreeriti VF justiitsministeeriumi uute reeglite järgi esimene partei: Rahvapartei, kuhu kuulub ka Rogozin. Autor kirjeldab Rogozinit kui antidemokraati, tema kirjutatud kolmes raamatus olevat märke “täiuslikult loomalikust antisemitismist“. Ainukeseks poliitiliseks saavutuseks 1990. aastate keskpaigas peab autor Vene ühingute kongressi (VÜK) loomist, millel polnud aga humanitaarsed, vaid ainult poliitilised eesmärgid. Balti riikides tekkis kindel VÜK klientuur, kellest enamus ei võta mingit kodakondsust, ei tea ega tahagi osata kohalikku keelt. Vene võimud kasutavad neid inimesi "po polnoi programme" siis, kui neil on vaja süüdistada Balti riike inimõiguste rikkumises. Nüüdseks on Rogozin oma VÜK klientidest eemaldunud. (Obschaja Gazeta, Jelena Tokareva, 15.11)

Pealkirja all “Pihkva indiaanlased” ilmus sooja poolehoiuga kirjutatud lugu Venemaal elavatest setudest. Muuhulgas kirjutab autor, et setud emigreeruvad tihti Eestisse, kus neile pakutakse elamislaenu ja õppimisvõimalusi. Eesti venekeelses meedias kord süüdistatakse Eestit selles, et see loob "viiendat kolonni" Venemaal, kord jälle õigeusklike setude allutamise katsetes venevastasele mõjule. Kuid setud ei ole mingi "viies kolonn", see on väga ainulaadne, tolerantne ja heatahtlik rahvas. (Jekaterina Karsanova, Moskovskije Novosti, 15.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

The Swedish media giant Bonnier sold its 50% stake in the Estonian media company Ekspress Grupp, publisher of Estonia's leading weekly magazine Eesti Ekspress. In addition to the weekly, Ekspress Grupp also owns 50% of the national newspapers SL Õhtuleht and Eesti Päevaleht, and 89% in the Printall printing plant. Estonian media have speculated Bonnier pulled back from Estonia because of the difficult situation in its home market. Luik did not rule out that he would seek new partners and local media have suggested he may sell his media venture to Finnish or Nordic firms. (Afp, 15.11)

Emori korraldatud uuring 27 riigis näitas, et Eesti on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas arenenuim avaliku sektori interneti teenuseid pakkuv riik. Iga neljas 15-74-aastane Eesti elanik on kasutanud riigi- ja valitsusasutuste teenuseid Interneti vahendusel, teatas Emori projektijuht Kristina Randver. Rahvusvahelises plaanis on avaliku sektori interneti teenused kõige laialdasemalt kasutusel Norras.(Interfax, 13.11)

USA ajakirjandus

Vastavalt Heritage Foundationi ja ajalehe The Wall Street Journali poolt koostatud majandusvabaduse indeksile on Eesti tõusnud neljandale kohale. Ajalehe sõnul on Eestist saanud üks kõige vabama majandusega riik maailmas. Eestist eespool majandusvabaduse näitajate poolest on Singapur, Hongkong ja Uus-Meremaa. Eestiga jagavad neljandat kohta USA, Iirimaa, Holland ja Luksemburg. (Gerald P. O'Driscoll Jr., Kim R. Holmes, Mary Anastasia O'Grady, The Wall Street Journal, 12.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Maailma juhtiv globaalsete telekommunikatsiooniteenuste rahvusvaheline pakkuja Infonet Services Corporation ja Eesti suurim telekommunikatsiooniettevõte AS Eesti Telefon teatasid koostöölepingust, mille kohaselt Eesti Telefon saab õiguse pakkuda Eesti turul Infoneti ülemaailmseid telekommunikatsiooniteenuseid. (www.companynews.fr, 15.11)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel sellest, kuidas Narva Kreenholmi kudumisvabriku ostmine Rootsi firma Borås Wäfveri poolt mõjutab Rootsi tekstiilitööstust. Tänu odavale Eesti tööjõule ähvardab Rootsi emafirma töötajaid suur koondamiste laine. Samas nenditakse, et ka Eesti tekstiilitööstuses palgad tõusevad ja elekter läheb järjest kallimaks ning sellise trendi jätkudes kaotab Kreenholm konkurentsieelise ja tootmine võidakse viia veel odavama tööjõuga riikidesse. (Cecilia Jacobsson, Dagens Nyheter, 15.11)

Novembri lõpus sõidab 30-liikmeline Volvo, Scania ja Saabi alltöövõtjate delegatsioon Tallinnasse, et kohtuda võimalike koostööpartneritega. Kaugemaks eesmärgiks on viia tootmine Põhjamaadest välja ida poole, kus on odav ja kvalifitseeritud tööjõud. (Reet Waikla, Dagens Industri, 14.11)

Pärast pikaajalist hooletut käitumist on Baltic Food, kellele kuulub üle 60 kaupluse Eestis, Lätis ja Leedus, nüüd pankroti äärel. Rootsi toiduainete kontsern Axfood ähvardab Baltic Foodi varasema juhatuse kohtusse kaevata, kuna viimased on andnud juhatusele eksitavat informatsiooni. Axfoodi osalus Baltic Foodis on 5%. (Roger Larsson, Dagens Industri, 17.11)

Norra ajakirjandus

Samal ajal kui Norra poliitikud lasevad vastumeelselt välismaiseid ettevõtteid Norrasse, liigub Norra enda majandustegevus vaikselt Balti riikidesse ja Poola, kus norralasi võetakse vastu avasüli. Balti majandus on juba suures osas Rootsi, Soome, Taani ja Norra ettevõtete kätes. "Üheks suurimaks õnnestujaks Euroopa majanduses on olnud Eesti, " leiab Orkla Media direktor Bj¢rn Cato Funnemark. (Rune Wangsmo, Dagens N¿ringsliv, 17/18.11)

Baltic Food Holding likvideerib üle 60 Spar-keti kaupluse Lätis, Eestis ja Leedus. Võlgade ja kohustustega 220st kuni 230 miljoni SEKini oli pankrot ainsaks alternatiiviks. Selvaag Invest on kaotanud üle 30 mln SEKi Baltikumi "toidumuinasjutule". (Asgaut N¿ss, Dagens N¿ringsliv, 17.11)

Soome ajakirjandus

Eesti pealinnas Tallinnas erastatakse kõikvõimalikke ettevõtteid. Linn pani müüki tänavavõrgustiku eest vastutava Tallinna Teede ASi, kes hoiab tänavaid korras, kuid ei ehita neid. Tänavate puhastus on jälle teine asi, paar eraettevõtet on viieks aastaks võitnud õiguse tänavate puhastamiseks. "Järgmine suur tehing on ilmselt AS Signaali müümine. Nende vastutusalas on liiklusmärkide ja valgusfooride paigaldamine ja hooldamine ning teemärkide värvimine," ütleb ettevõtlusameti kontsernipoliitika osakonna juht Vello Ervin. Ettevõttest Tallinna Vesi müüdi möödunud aastal üle poole briti suurfirmale IWW. Ettevõte lubas veehinda kolme aasta jooksul mitte tõsta, kuid hiljuti otsustati seda siiski teha. Opositsioonijuhi Edgar Savisaare arvates ei ole nimetatud ettevõtte tegevus ei linna elanikele ega linnale kasulik vaid hoopis erastajale, kes sai endale soodsalt 400 000 kliendiga monopoli. Suur osa bussiliinidest läks möödunud kevadel ettevõttele, mis kuulub Soome aktsiakapitalile. Nüüd on Tallinn lepingu kuulutanud kehtetuks. Siiski tundub autorile, et erastamine ei ole linnale suureks rahaallikaks, kuna linnapea Tõnis Palts tahab võtta ligi 570 mln Soome marga suurust laenu. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 14.11)

Balti riikide raudteeametnike sooviks on saada kiire raudtee ühendus Kesk-Euroopasse. Räägitakse isegi uue raudteeliini ehitamisest Berliinist Tallinnasse. Rail Baltica raudtee ehitataks Euroopa rööpalaiuse kohaseks ja see võimaldaks tõeliselt kiireid põhja-lõuna suunalisi rongiühendusi. (STT, Keskisuomalainen, 15.11)

Varia

Uudisteagentuurid

Rootsi tarnib koostöös Eesti päästeametiga Tallinna lennuvälja kaudu afgaanidele veokeid, kasutades selleks maailma üht suurimat transportlennukit AN-124 Ruslan. Rootsi tõi Eestisse 53 veokit ja Eesti üksik-päästekompanii ajateenijad värvisid need valgeks ning kleepisid ÜRO tähised peale. (IA Rosbalt, 13.11)

Läänemaa haiglas suri kolmas metanoolimürgituse ohver, 65-aastane Martna mees, kes oli kaks kuud koomas. Kokku on mürgiviin nõudnud 68 inimese elu. (Interfax, 14.11)

Peterburi, Tallinna ja Helsingi eksperdid avaldasid ELi jaoks uuringu “Alaealised seksikaubanduses”. Projekti eesmärgiks on ennetada laste seksuaalset ahistamist ja aktiviseerida ametnike rahvusvahelist koostööd. (IA Rosbalt, 12.11)

Soome toll konfiskeeris üle 8,6 tonni alkoholiþelatiini ehk umbes 51 000 pudelit viina. Väidetavalt on see 'kaup' tulnud Leedu ja Eesti kaudu Valgevenest. (IA Rosbalt, 14.11)

Soome ajakirjandus

Eesti üks vanimaid ajaloolisi püha hiide on ohus maaomanduse tüli pärast. Viru-Nigula maakonnas olevat Samma hiidu ähvardab poolitamine, kuna hiie ühe osa omanik taotleb riigilt maad tagasi. (Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 12.11)