Nädal välismeedias: 29. oktoober - 4. november 2001

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Uudisteagentuurid

Lithuania will receive 29.9 million euros of support from the EU to strengthen its institutional capacity in the run-up to accession under an assistance memorandum. Projects financed under the 2001 memorandum are to be implemented before the end of October 2004. They include efforts to strengthen administrative capacity in Lithuania, to prepare it to participate in EU programs and to manage EU structural assistance funds. The funds also target social security reform, energy sector safety, health care reforms and the establishment of national Europol bureaus to strengthen the fight against crime. (Afp, Interfax, 30.10)

The EC welcomed indications that Poland was willing to give up curbs on EU citizens buying land for industrial use once it joins the bloc. The move appeared to be a first sign the new left-wing government of Poland PM Leszek Miller was making good on its pledge to speed up talks on joining the 15-nation EU. (Reuters, 30.10)

Leedu tahaks korraldada ELi ühinemisreferendumi kolmes Balti riigis ühel ajal. Leedu parlamendi Euroopa asjade komisjoni esimees Vytenis Adriukaitis tegi ettepaneku kaaluda referendumi läbiviimist kõigis kolmes riigis korraga. (RIA Novosti, 31.10)

Venemaa asemajandusminister Maksim Medvedkovi arvates ei komplitseeri endiste liiduvabariikide ja Ida-Euroopa riikide liitumine ELiga Venemaa ja ELi suhteid, kuna ELis võetakse otsuseid vastu konsensuse põhimõttel, seega on uutel liikmetel vähem hääli, mis segab neid oma pretensioone Venemaa suhtes aktiivselt läbi surumast. Venemaa jätkab läbirääkimisi ELiga, kuna suhted ELiga on Venemaale väga tähtsad. (Interfax, 2.11)

Suurbritannia ajakirjandus

EK püüab ohjeldada ELi liikmes- ja kandidaatriikide vahel tekkinud vastuolusid transpordi küsimuses, soovitades kandidaatriikidele mitme-aastast üleminekuaega välismaal registreeritud transpordivedudega seotud firmades töötamiseks. Kandidaatriikide arvates on selline üleminekuaeg vastuolus isikute vaba liikumise printsiibiga, mis on uniooni üks neljast põhivabadusest. (Judy Dempsey, Financial Times, 31.10)

Saksamaa ajakirjandus

Intervjuu Poola endise välisministri Bronislaw Geremekiga ELi ja NATO laienemise teemal. Geremek arvab, et juhul kui ELi laienemisega praegu viivitatakse, võib ELi piiride lähedal olukord destabiliseeruda. "Ettenägelik poliitik peaks seetõttu ELi laienemist hoopis kiirendama". Geremeki sõnul näitab maailmas tekkinud uus olukord, kui tähtis on koostöö Venemaaga ja seda peab ta väga positiivseks. "NATO laienemine peaks toimuma just nüüdsel ebakindluse perioodil. Õnneks pole USA presidendi suhtumine selles osas seni muutunud." (Die Welt, 31.10)

Rootsi ajakirjandus

Närvilisus enne ELi laienemist kasvab iga hetkega, igast nüansist ja kuulujutust kasvavad uued spekulatsioonid. Lähenemas on kõige raskemad ja kõige enam vaidlusi tekitavad läbirääkimiste peatükid, muuhulgas need, mis puudutavad raha (põllumajandus, regionaaltoetus, eelarve). Valmimas on EK iga-aastased eduraportid kandidaatriikide ELi valmidusest. Erinevalt eelmistest aastatest ei kavatse EK sellel aastal kandidaatriike eduraportite alusel pingeritta seada, kuna kriitika nimetatud pingerea kohta oli eelmisel aastal väga suur. Hoolimata sellest, soovib eesistujamaa Belgia peaminister Guy Verhofstadt, et Laekeni tippkohtumisel detsembris nimetataks need riigid, kes on ELiga läbirääkimistel suutnud püsida graafikus ja on valmis ELiga liituma 2004. a. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 29.10)

Soome ajakirjandus

ELi laienemise hind tõuseb esialgsetel andmetel kõige enam 0,4% liikmesriikide SKPst. Arvamus põhineb sellel, et praeguste liikmesriikide põllumajandustoetused jäävad samale tasemele, samas kui uutele liikmesriikidele määratakse maksimaalsed toetused piirmääraga 4% nende SKPst. Kõik 12 läbirääkimisi pidavat kandidaatriiki ei liitu aastal 2004 nagu varem võimalikuks peeti. Lisaks on praktiliselt selge, et toetuste üle tingitakse nii praegustes kui uutes ELi liikmesriikides. (STT, Uutispäivä Demari, 31.10)

ELi laienemine maksab kandidaatriikidele palju, kuid ka uniooni kogukulutused kasvavad seoses praegusest vaesemate riikide abistamisega. ELi kandidaatriikide keskkonnakaitse tase teatakse olevat nõrk, seega on keskkonnadirektiivide täitmine uutele liikmetele raske ja majanduslikult kulukas. (Kai Aulio, Turun Sanomat, 30.10)

Siseareng

Uudisteagentuurid

EN peasekretär Walter Schwimmeri ametliku visiidi Vilniusesse peaeesmärgiks oli Leedu ettevalmistamine EN eesistujariigi volituste ülevõtmiseks. Schwimmeri arvates aitab Leedu eesistumine kaasa Venemaa ja ENi koostööle. Schwimmer hindas positiivselt Leedu eesistumisprogrammi, mille prioriteediks on terrorismivastane võitlus. Leedu eesistumise ajal tuleb otsustada Jugoslaavia ja Bosnia ENi liikmeks saamise küsimus ning arutada aastal 1997 peatatud Valgevene vaatleja staatuse taastamist. (Interfax, 29.10)

ELi liikmesriikide keskkonnakaitseministrid arutasid EK ettepanekuid geneetiliselt muundatud toiduainete müügi korraldamise osas. Hetkel reguleeritakse nimetatud valdkonda 1990. a. kehtestatud, nüüdseks vananenud reeglite järgi. EK eksperdid toonitavad selge seadusandluse väljatöötamise vajadust, täheldades, et seadusandluse puudumine mõjutab negatiivselt Euroopa toiduainetööstuse konkurentsi-võimelisust. (Interfax, 29.10)

Italy's PM Silvio Berlusconi jumped to the defence of under-fire EC President Romano Prodi, and said criticism by a German newspaper of the former Italian leader was a criticism of Italy. A scathing article in FAZ slammed Prodi as "too Italian, and too little European," adding that he was "incapable of expressing himself, in either Italian, French or English." The German criticisms, though by far the most outspoken, are the latest in a stream of attacks on Prodi's style. (Afp, 30.10)

Suurbritannia ajakirjandus

EK on oma personalipoliitikas laiaulatuslikud reformid välja kuulutanud, mis muuhulgas puudutavad edutamist ja tasude maksmist töötajate teenetest sõltuvalt. EK personalipoliitika on 40 a. muutumatuna püsinud ning selle kohaselt toimub edutamine teenistuses oldud aastate eest. EK asepresident Neil Kinnocki sõnul näevad reformid ette ka töökogemuse vajalikkust, kuid tasude maksmine vastavalt töötatud aastatele saab olema alla 20%. Ülejäänud palgatõuse kohaldatakse edutamise korral ning sedagi vastavalt tööalasele suutlikkusele. Samuti viiakse sisse iga-aastane eurokraatide hindamise süsteem. Samalaadne reform plaanitakse läbi viia ka EPs. (David Haworth, The Daily Telegraph, 31.10)

Alates detsembrist peaks ELi kaitsejõud olema tegutsemisvalmis, kuid siiani ei ole kokku lepitud, kuidas kaitsejõudusid finantseerida. ELi siseselt on Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitikas (ESDP), eelkõige selle finantseerimise osas, lahkarvamused. Vaatamata sellele, soovib Belgia detsembris toimuval ELi tippkohtumisel Laekenis kuulutada ESDP "töövalmis" olevaks. (Judy Dempsey, Financial Times, 1.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi valitsusjuhtide poolt justiitsministritele ülesandeks tehtud üleeuroopalise arreteerimisorderi loomine on raskendatud, kuna riiklikud justiitsorganid ei taha loobuda oma eesõigustest. Inimõiguste kaitse organisatsioonid kardavad, et seaduste rutakas ühtlustamine kahjustab liberaalsemaid reþiime, ning et see ohustab ELis kehtestatud põhiõigusi. Samuti tekitavad probleeme erinevad karistusseadustikud. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 30.10)

EL on majandusgigant, kellega oleks mugav rahuplaane finantseerida, kuid kes on maailmaareenil otsustava kaalu omamiseks liiga tugevalt oma liikmesriikide võimuses. See tõdemus näitab, milline panus võib olla läbirääkimistel ELi reformide osas. Laienenud EL ei saa enam toimida konsensuse alusel, nagu praegu. Vaja on kokku leppida, mida EL tahab ühiselt teha ning milliseid vahendeid saab selleks kasutada. Selleks, et praegune reform sarnaselt eelnevatega ei soikuks, anti Nizza tippkohtumisel liikmesriikidele aasta mõtlemisaega, et valitsusjuhid saaksid n.ö. hoida kätt oma kaasmaalaste pulsil. Lõppenud on Prantsusmaa regionaalsed debatid ELi tuleviku üle. Süntees nendest debattidest peab valmima novembrikuu jooksul ning see saab tulevastel läbirääkimistel Prantsusmaa positsioonile aluseks olema. (Henri de Bresson, Le Monde, 29.10)

Belgia ajakirjandus

ELi eesistujamaa peaminister Guy Verhofstadt: "Me proovime, kui raske see ka ei oleks, kasutada ära praegust olukorda, et siiski täita eesistumisajaks seatud eesmärke. Väidetakse, et kriis on pannud meid ebasoodsasse olukorda, kuid minu arvates on olukord vastupidine. Võtke kasvõi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika - nüüd on isegi Suurbritannia peaminister öelnud, et seda peab edasi arendama. Või üle-euroopalise arreteerimisorderi loomine - sellest pole aastaid räägitud, aga nüüd, kui justiitsministrid ei lõpeta tööd selle kallal 7. detsembril, reguleeritakse viimased detailid Laekeni tippkohtumisel. Või ELi laienemine - alates 11. septembrist on tugev surve, et see toimuks parimatel tingimustel ja võimalikult kiiresti." (Martine Dubuisson, Le Soir, 29.10)

Šveitsi ajakirjandus

Brüsselis avalikustati EK uurimus iirlaste Nizza lepingu mitte tunnustamisest. Peapõhjusena toodi välja iirlaste vähene informeeritus ELi laienemise osas ning iirlaste Euroopa asjadest mitte vaimustumine. Tulemus sõltus suuresti sellest, et varasematel hääletustel ELi laienemise poolt olnutest 53% seekord hääletamas ei käinud, samas kui mittepooldajate hulgas oli neid vaid 36%. Uuringud näitavad seni Euroopa-vaimustuses olnud iirlaste väga väikest huvi euroasjade vastu - kõige enam 16% iirlastest tunneb nimetatud teema vastu huvi, 63% ei tea EList õieti midagi. Planeeritud ELi laienemise poolt on 41%, vastu 15% ja 43% iirlastest pole sellele veel mõelnud. (Neue Zürcher Zeitung, 1.11)

Taani ajakirjandus

Taani välisminister Mogens Lykketoft soovib juba järgmisel valitsemisperioodil Taanile eritingimuste kohaldamiseks ELis rahvahääletust korraldada. Ta leiab, et seistes väljaspool õigus- ja kaitsealast koostööd, kaotab Taani ELis mõjuvõimu. Radikaalid soovivad kaotada kõik eritingimused, kaasa arvatud euro rahaliidu koostööst kõrvalejäämine. (Sören Kassebeer, Steen Larsen, Berlingske Tidende, 31.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi Vahendusinstituudi (Medlingsinstitutet) juhataja Anders Lindström on saanud ülesandeks töötada välja Põhjamaade ühine laevanduspoliitika. Põhjuseks on ELi regulatsioon selle kohta, kuidas liikmesriigid võivad toetada oma laevandust. Ühtse poliitika vastu on huvi üles näidanud ka Eesti. (Mosse Wallén, Dagens Industri, 1.11)

Rootsi parlament võttis vastu otsuse, et riik doteerib reisilaevade liiklust. Tegemist on ajaloolise otsusega, mille tulemusena võib lisaks senistele veel mitmete teiste laevade ahtrites hakata lehvima Rootsi lipp. Valitsuse ettepanek oli kehtestada uued reeglid alates 1.10.2001, kuid EK ei ole siiani veel oma seisukohta öelnud. (Lillemor Melsted, Gotlands Allehanda, 25.10)

Rootsis ja veel seitsmes Euroopa riigis pärast Estonia katastroofi kehtestatud rangemad laevaohutuse eeskirjad võivad tõenäoliselt saada kohustuslikuks kõikidele ELi liikmesriikidele. (Björn Ewenfeldt, Gotlands Allehanda, 25.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers searched for ways to hold together a brittle coalition against terrorism as U.S.-led strikes on Afghanistan dragged into a fourth week, causing more civilian casualties. Seeking to divert attention from the bombing to humanitarian aid, the 15 ministers pledged to improve the delivery of relief supplies to the Afghan population and boost ties with central Asian states helping the U.S. military effort in Afghanistan. EU foreign policy chief Javier Solana recommended that the EU develop closer political ties with the so-called "Stans" and offer help on border controls and combating drug trafficking and terrorism. (Reuters, 29.10)

EU police chiefs meeting in Brussels agreed on a joint EU list of known terrorists and terror groups. But justice and interior ministers from the 15-nation bloc would have to take the sensitive final decisions on which organisations and individuals to put on the list. Other measures in preparation include a single European arrest warrant to overcome lengthy extradition procedures and a common definition of terrorism. The EU police chiefs also agreed to increase the exchange of information and to set up a "Bomb Data Centre" under the auspices of Europol. (Reuters, 31.10)

The EU has reacted actively to the attacks on the US and unrest in the Middle East, but it needs more leadership, French President Jacques Chirac said. "It is undeniable that Europe's ability to react has clearly improved over the past few years, especially as regards foreign and defence policies," Chirac said. He said Europe's approach to this year's ethnic Albanian rebellion in Macedonia, the deteriorating relations between Israelis and Palestinians and the UN conference on racism in Durban, South Africa, showed an "active and more coherent European diplomacy" at work. (Afp, 31.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa välisminister Hubert Védrine lausus Luksemburgis toimunud ELi välisministrite kohtumisel, et kui Lähis-Ida rahuprotsessis läbimurret ei toimu, ohustab see USAga terrorismivastaseks võitluseks loodud koalitsiooni. (Laurent Zecchini, Le Monde, 30.10)

EMU/Majanduspoliitika

Saksamaa ajakirjandus

ELi eelarvevolinik Michaele Schreyer esitas oluliselt vähendatud ELi 2002. a. eelarveprojekti, mille eesmärgiks on suurema stabiilsuse saavutamine Euroopas ning see, et ELi liikmesriigid peaksid vähem Brüsselile maksma. Tänu tulevaks aastaks planeeritud väiksematele väljaminekutele ja eelmise aasta eelarve ülejäägile arvestab EK aastaks 2002 esialgsest 4,4 mld euro võrra väiksemat eelarvet. Eelkõige vähenevad väljaminekud põllumajandusele. Samuti vähendab eelarvekoormust aastani 2004 edasi lükkunud 10 Ida- ja Lõuna-Euroopa riigi liitumine ELiga. Pärast ELi laienemist arvestab Michaele Schreyer liidu eelarve 20%lise kasvuga. (Die Welt, FT Deutschland, Frankfurter Rundschau, Handelsblatt, 31.10)

JULGEOLEK

NATO will decide early in 2002 on the readiness of the three Baltic countries to join NATO, German Defence Minister Rudolf Scharping said during his visit to Lithuania. After meeting Lithuanian head of state Valdas Adamkus, Scharping said it was "still too early" to determine which countries would join NATO and on what dates. “Russia, which had expressed unease at the three former Soviet republics joining the Atlantic alliance, would have to be closely associated with the process,” he added. (Afp, 1.11)

Saksamaa kaitseminister Rudolf Scharping ütles peaminister Mart Laariga kohtudes, et Saksamaa näeb NATO laienemisel Balti riike ühtse grupina. Scharpingu kinnitusel on Balti riigid teinud väga head tööd oma riigikaitse korraldamisel selleks, et liituda NATOga. Scharpingu kinnitusel toetab Saksamaa Põhja-Atlandi alliansi ulatuslikku laienemist. Laar kinnitas Saksamaa kaitseministrile, et Eesti jätkab kava kohaselt oma riigikaitse arendamist ja ettevalmistusi NATOga ühinemiseks. (Interfax, RIA Novosti, 2.11)

Riias visiidil viibinud Saksa kaitseminister Scharping avaldas arvamust, et kolmemõõtmelise radari paigaldamine Lätis ei ohusta Venemaad. Ministri sõnul hakatakse radarit pärast Balti riikide liitumist NATOga kasutama “üldjulgeoleku eesmärkideks”, mis võib teenida ka Venemaa huve. (Interfax, 2.11)

Mitte ühelgi NATOsse mittekuulval riigil pole uute liikmete vastuvõtmisel allianssi vetoõigust, ütles Leedus viibinud Rudolf Scharping. Leedu president Valdas Adamkus ja Scharping arutasid kohtumisel kahepoolse julgeolekualase koostöö küsimust, euroatlandi integratsiooniga seonduvat, vahetasid arvamusi NATO laienemise ja Euroopa julgeolekupoliitika osas ning arutasid suhteid naaberriikidega. Scharping kinnitas, et Saksamaa toetab jätkuvalt Leedut teel NATOsse. Scharping kinnitas, et NATOsse astumisel saab määravaks iga kandidaatriigi ettevalmistustase ning ta avaldas lootust, et koostöö Saksamaaga aitab Leedul seda eesmärki saavutada. (Interfax, 31.10, 1.11)

Läti tutvustab NATO liikmesriikidele oma relvajõudude struktuuri, mida on alliansi nõuetele vastavalt kavas luua aastaks 2008. Relvajõudude struktuuri on loodud lähtuvalt sõjaliste ohtude analüüsist, riiklikust kaitsekontseptsioonist ja kaitsekulude tõstmisest kuni 2%ni SKPst. Reform näeb ette rahvuslike kaitsejõudude ülalpidamise kulude kärpimist, mille arvel on kavas moderniseerida varustust. Uus struktuur näeb NATO nõuete kohaselt ette ka väeüksuste ettevalmistusastme järgi grupeerimist. (Interfax, 31.10)

The British and Italian PMs met to discuss the U.S.-led war in Afghanistan and agreed Russia was vital because of the major role it is playing in this war against terrorism. Italian PM Silvio Berlusconi’s spokesman Paolo Bonaiuti told that the two leaders hoped the EU and NATO could build a new relationship with Russia and draw on its past experience of fighting in Afghanistan. (Reuters, 2.11)

President George W. Bush warned there would be no pause in US attacks during Muslim holy month of Ramadan. "The enemy won't rest during Ramadan and neither will we," Bush said. "We're going to pursue this war until we achieve our objectives." (Afp, 2.11)

U.S. President George W. Bush called the recent anthrax cases "a second wave of terrorist attacks". "As we learn more about these anthrax attacks, the government will share the confirmed and credible information we have with you," Bush said. "I'm proud of our citizens' calm and reasoned response to this ongoing terrorist attack." (Reuters, 3.11)

Terrorivastase võitluse küsimused võivad panna aluse Venemaa ja NATO täisväärtuslikule koostööle, leiab USA suursaadik Venemaal Alexander Vershbow. Tema hinnangul pole Venemaa ja NATO suhete potentsiaal veel kaugeltki ammendunud. Vershbow toonitas, et praegu tegutseb küll Vene-NATO alaline nõukogu, kuid selle organisatsiooni töö on saadiku hinnangul ebapiisav. Diplomaadi arvates võivad Venemaa ja USA ka raketikilbi osas ummikseisust välja tulla. (Interfax, RIA Novosti, 30.10)

Venemaa soovib tihendada koostööd NATOga, et vastata inimkonna ees seisvatele uutele ohtudele ja väljakutsetele, teatas välisminister Igor Ivanov. Ivanov ütles pärast kohtumist Islandi välisminister Halldor Asgrimssoniga, et kõne all oli Venemaa ja NATO koostöö arendamine. Ministri sõnul "põrkavad nii Venemaa kui NATO liikmesriigid kokku ühiste ohtude ja väljakutsetega ning nendes tingimustes tekib vajadus koostöötaseme tõstmiseks". Asgrimsson märkis omakorda, et "on vaja reformida Venemaa ja NATO vahelisi suhteid, et need vastaksid uue aja reaalsusele". (Interfax, 3.11)

Kohtumisel VF välisminister Igor Ivanoviga avaldas Makedoonia president Boris Trajkovski lootust, et NATO laienemise probleemi lahendamisel arvestatakse ka Venemaa huve. Trajkovski rõhutas, et Makedoonia pürgimine NATOsse ei tähenda Makedoonia sulgemist Venemaa jaoks. (Interfax, 29.10)

USA ajakirjandus

Kaks suurt illusiooni varjutavad 11. septembri globaalsetele tagajärgedele reaalse hinnangu andmist. Üheks illusiooniks on laiaulatusliku koalitsiooni tekkimine, mis peaks olema märgiks USA ülekaalu vähenemisest maailmas. Teiseks, pärast 11. septembrit tegi Venemaa ajaloolise otsuse, saamaks USA liitlasena osaks Läänest. Artikli autor Zbigniew Brzezinski, USA endise presidendi nõunik küsib, kas nüüd on tegemist uue ajastuga, mis on kasvanud välja Maailma Kaubanduskeskuse varemetest ning Afganistanile tehtavatest pommirünnakutest. Brzezinski on selles suhtes skeptiline. Ta väidab, et praegusel hetkel väljendub riikide solidaarsus pigem sõnades kui tegudes. USA ja Euroopa suhetes puudub kõige olulisem: Euroopa. Enamus Euroopa riike ei küüni varasema retoorikanigi, mis Euroopa väidetavat üha suurenevat "autonoomset globaalse julgeoleku rolli" puudutab. Enamgi veel, Euroopa ei ole suuteline isegi USA vägesid Balkanil asendama. Venemaa puhul on aga lugu veelgi kahtlasem. Jätkuvalt ei ole selge, kas Venemaa tegi oma ajaloolise otsuse Lääne kasuks või püüab lihtsalt USA hõivatust ära kasutada, saavutamaks järeleandmisi teatud küsimustes: NATO laienemine, raketikaitse süsteem, laenuga seonduv, sõda Tšetšeenias jne. (Zbigniew Brzezinski, Washington Post, 2.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Venemaa palus NATOlt diskreetselt abi oma kaitsejõudude restruktureerimiseks. Nimetatud küsimust arutati Venemaa president Vladimir Putini ja NATO peasekretär George Robertsoni kohtumisel Brüsselis. NATOlt abi küsides võttis Putin endale siseriikliku riski, NATO aga peab määratlema Venemaa tulevikurolli seoses uniooniga. (Judy Dempsey, Financial Times, 26.10)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa kaitseminister Rudolf Scharping pidas Leedu visiidil kõne NATO laienemise teemal. Scharpingu sõnul on veel liiga vara NATO teise ringi laienemise tähtaegadest ja kandidaatidest rääkida. NATO laienemise kohta peab otsuse langetama järgmise aasta Praha tippkohtumine. NATO kõhklused Leedu, Läti ja Eesti allianssi vastuvõtmise osas tulenevad eelkõige Venemaa kriitikast NATO laienemise suhtes Balti riikidesse. Kolm Balti riiki on täitnud kõik alliansi poolt seatud eeltingimused NATOsse astumiseks. (FAZ, 1.11)

Artikkel Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröderi kohtumisest Venemaa president Vladimir Putiniga. Venemaa tahab ELiga koostööd arendada ja loodab sealjuures Schröderi abile. Putin soovib Venemaa õige pea WTOsse viia, mille jaoks vajab ta eelkõige Saksamaalt majanduslikku toetust. Putin on ühes oma kõnes öelnud, et külm sõda on nüüd alatiseks läbi, mida autor tõlgendab loana Balti riikide NATOsse võtmiseks. Kui Venemaa ise NATOga liitub, ei ole Moskval enam mingit alust alliansi laienemist karta. Venemaa NATOga liitumiseni on aga veel pikk tee käia. Õigusriiklus, demokraatia, turumajandus on valdkonnad, mida tuleb kõigepealt arendada. Usaldus ja koostöö Venemaa ning Lääne vahel on 11. septembri terrorirünnaku üks vähestest positiivsetest tagajärgedest. (Klaus Kinkel, Berliner Morgenpost, 2.11)

Rootsi ajakirjandus

USA kasutab Afganistani vastu kassettpomme, st relvi, mida ei Rootsi peaminister Göran Persson ega välisminister Anna Lindh heaks ei kiida. Samas on Rootsil endal sama tüüpi pomme. Rootsi õhujõududel on relvaarsenalis Jas 39 Gripen pomme, mis lendavad õhus üle suurema piirkonna väiksemateks laenguteks laiali. (Per Mortensen, Dagens Nyheter, 1.11)

Rootsi esitas ÜROle läbivaatamiseks resolutsiooni, mis piiraks kassettpommide kasutamist, kuid samal ajal on selliseid pomme ka Rootsis. Rootsi kaitseminister Björn von Sydow leiab, et Rootsi kassettpommid ei ole vastuolus humaansete nõuetega. (Per Mortensen, Dagens Nyheter, 1.11)

Norra ajakirjandus

Põhja-Euroopa ja Balti riikide valitsustes ei ole veel näha mingeid märke rahva suurenevast vastuseisust sõjapidamisele Afganistanis. USA ja Suurbritannia võivad jätkuvalt arvestada nende riikide täieliku toetusega. Läänemere regiooni riigid (Põhjamaad, Baltikum, Saksamaa ja Venemaa) on juba varem loonud spetsiaalse grupi, mis võitleb organiseeritud kuritegevuse vastu. Läänemere regiooni 8 riigi peaministrite kohtumisel Kopenhaagenis jõuti kokkuleppele, et nimetatud grupp peaks hakkama koordineerima ka tööd rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel. (Kjell Erik Saure, Aftenposten, 29.10)

Soome ajakirjandus

Põhja-Euroopa riigid toetavad Balti riikide NATOsse pürgimist ja soovivad, et Eesti, Läti ja Leedu võetaks NATO liikmeteks järgmise aasta novembris. Samuti soovivad Põhjamaad, et Balti riikide ELi läbirääkimisi alustataks Kopenhaageni tippkohtumisel 2002. a. detsembris, ütles Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen Kopenhaagenis Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumisel. (Leo Pugin, Helsingin Sanomat; Tuomo Yli-Huttula, Kaleva, 29.10)

Terrorismivastane võitlus oli peamiseks kõneaineks Põhja- ja Balti riikide peaministrite kohtumisel Kopenhaagenis. Jälle kord rõhutasid peaministrid terrorismivastase võitluse tähtsust ja koostööd selles valdkonnas. Soome peaminister Paavo Lipponeni sõnul ei räägita põhjamaises koostöös enam 5+3-st vaid kaheksa riigi rühmast. Ühist institutsiooni või nõukogu esialgu veel ei ole. Soome peaministri sõnul oleks see siiski vajalik, kuna Balti riigid saavad ELi liikmeteks, mis lähendab Soomet ja Balti riike veelgi. “Näen arengut suunduvat sinna, kus Balti riigid saavad rohkem või vähem kuuluma Põhjamaadega samasse rühma,” ütles Lipponen. (Juhani Roiha, Turun Sanomat, 29.10)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Moskvas visiidil olnud Suurbritannia välisminister Jack Straw’ga. Juttu on terrorismivastasest võitlusest, NATO-Vene koostööst, NATO laienemisest, mis suurendab stabiilsust Kesk- ja Ida-Euroopas. NATO laienemine ei kujuta Venemaale mingit ohtu. Viimase aja NATO-Venemaa koostöö näitab, kui palju muutusi on kahe partneri suhetes toimunud. NATO laienemine ei mõjuta negatiivselt NATO-Vene väljakujunenud suhteid. (Ksenia Golovanova, Rossijskaja Gazeta, 31.10)

Ülevaade Suurbritannia välisminister Jack Straw pressikonverentsist, kus ta avaldas arvamust, et Venemaa võib mängida stabiliseerivat rolli Kesk-Aasias. Vastates küsimusele, ütles Straw, et Eesti NATO-liikmelisus on põhimõtteliselt ühitatav Venemaa ja Põhja-Atlandi alliansi koostööga. (Strana.ru, 31.10)

Vene Riigiteenistuse Akadeemia Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse direktor Vladimir Boikov arutleb intervjuus Vene inimese suhtumise üle Läände. Venemaa elanikkond suhtub NATO laienemisse väga eitavalt - seda käsitletakse sõjalise ohu, mitte aga kollektiivse julgeoleku süsteemina. (Stanislav Stremidlovski, Vek, 2.-9.11)

Venemaa välisminister Igor Ivanov kohtus USAs Colin Powelliga, kellega kooskõlastati president Putini visiidi ajal allkirjastamisele tuleva kokkuleppe kontuurid. Kokkulepe näeb ette radikaalset tuumaarsenalide vähendamist ja USA NMD katsetuste jätkumist ilma kohese väljumiseta ABMist. Venemaa võimalused USAle vastu tulla on piiratud eelkõige Vene-Hiina sõpruslepingu tõttu, mille 12. punkt näeb ette strateegilist stabiilsust puudutavatest lepingutest kinnipidamist. (Jevgeni Bai, Izvestija, 2.11)

Analüütik Pavel Felgenhauer arvab, et opositsioon Vladimir Putinile seoses sõjaväebaaside kaotamisega võib suureneda veelgi, kui USAga jõutakse ABMi suhtes kokkuleppele. Venemaa võib saada Lääne kauaaegseks liitlaseks ja moderniseerida majanduse, kuid selleks on vaja välja vahetada suur osa eliidist. (Pavel Felgehauer, The Moscow Times, 1.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Dutch PM Wim Kok said Netherlands will back Estonia, Latvia and Lithuania's bid to join NATO at the defence alliance's summit in Prague in late 2002. "In this group of eligible member states the Baltic States have a place in future NATO," Kok told during his visit in Tallinn. "Finalisation of decision-making on which states will be invited is still going to take place so I can not anticipate it, but basically, our support is there," he added. (Reuters, 31.10)

“Russian opposition to NATO enlarging to include the Baltic States, which Moscow has claimed are in its sphere of influence, has begun to soften,” Dutch PM Wim Kok said. Kok described a "growing climate of confidence" between the West and Russia following last month's terror attacks in the US, which he said would enable Baltic countries to join the alliance "without too heavy words passing between us." (Afp, 29.10)

Eestis ametlikul visiidil viibinud Hollandi peaminister Wim Kok kohtus president Arnold Rüütli, riigikogu esimehe Toomas Savi ja peaminister Mart Laariga. Kõneluste põhiteemad olid rahvusvaheliselt kujunenud olukord ja terrorismivastane võitlus, ELi laienemine ning Eesti ja Hollandi suhted, mida võib väga headeks pidada. Holland on üks neljast peamistest kahepoolsete projektide finantseerijast. (RIA Novosti, 30.10)

Hollandi peaminister Wim Kok avaldas toetust Läti soovile liituda ELiga. Tema sõnul ei takista ELi sisereformid ELi laienemist. Kohtumisel Läti president Vaira Vike-Freibergaga jõuti ühisele arvamusele, et ELi liikmes- ja kandidaatriikide vahel on vaja aktiivsemat dialoogi. (Interfax, 30.10)

Dutch PM Wim Kok poured cold water on the hopes of EU candidate countries of wrapping up their accession talks next year. He said that EU candidate countries faced difficulties meeting institutional conditions. "It will not only be about whether a country has put this or that in its laws, but also if they have the quality and capacity of institutions to put these legal provisions into practice," Kok told during his visit to Lithuania. The Dutch PM also warned his Lithuanian hosts that they had to tackle a number of unresolved issues before winding up the talks. (Afp, 30.10)

Hollandi peaminister Wim Kok avaldas toetust Leedu soovile liituda ELi ja NATOga. Kok toetas Leedu seisukohta, et EL peaks võtma enda kanda osa Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest tulenevast koormast. Arutluse all oli ka Kaliningradi oblasti probleem, mille kohta Hollandi peaminister arvas, et eurointegratsiooni käigus ei tohi see piirkond isolatsiooni jääda. (Interfax, 30.10)

Eesti, Läti ja Leedu parlamendi Euroopa asjade komisjonide esimehed viibisid Riias nõupidamisel, et arutada kuidas tutvustada elanikele ELiga liitumisega seonduvat ja kuidas korraldada liitumisreferendumit. Kõne all oli ka Balti riikide parlamentide Euroopa asjade komisjonide omavaheline koostöö ja ELi kandidaatriikide liitumiskõneluste hetkeseis. Eestit esindas nõupidamisel Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam. (Interfax, 29.10)

Inimõiguste olukord paistab Inimõiguste Kohtu poolt vaadatuna Eestis paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes hea, ütles president Arnold Rüütliga kohtunud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste. Maruste nentis, et Eesti vastu pole inimõiguste rikkumiste kohta Inimõiguste Kohtusse märkimisväärseid kaebusi laekunud. (Interfax, 29.10)

Eesti mereväe juhtimisel algas Tallinna lahel Läänemere viimase kümnendi suurim rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon "MCOPEST 2001". Operatsioonil osalejate hulgas on NATO miinitõrjeeskaader, Balti ühine miinitõrjeeskaader Baltron ning Norra mereväe tuukriüksus ja Briti mobiilne tagalaüksus. Operatsiooni peamine eesmärk on puhastada Tallinna laht lõplikult sinna I ja II MS ajal vette lastud miinidest ja teistest lõhkekehadest ning tagada sellega laevasõidu ohutus. (RIA Novosti, IA Rosbalt, 1.11)

Eesti valitsus teatas kavatsusest anda parlamendile üle seaduseelnõu, mille kohaselt saab tunnistada presidendi, parlamendi esimehe ja parlamendiliikmed vajadusel teovõimetuks. Justiitsminister Märt Raski sõnul ei ole see seotud poliitiliste otsuste, vaid toimiva seadusandluse täiendamisega. (IA Rosbalt, 31.10)

Saksamaa ajakirjandus

Väike ja hõredalt rahvastatud, kuid majanduslikult ning tehnoloogiliselt kõige edasijõudnum Balti riik Eesti võttis osa Frankfurdi Kommertspanga Euroopa-foorumist, kus esitleti ennast joonisfilmiga "Sääsk ja hobune". Õigupoolest sarnanes kogu Eesti esitlus, kes arvestab oma saamisega ELi liikmeks aastal 2004, sääse võitlusele hobusega: ühelt poolt progressi- ja tehnoloogiavaimustus, nagu seda Lääne-Euroopas ei tunta, ja teisalt sentimentaalne traditsioonide ihalus. See, et kõik Eesti koolid internetiühendust omavad, on möödunud aasta algusest alates iseenesestmõistetav. Kohaliku omavalitsuse valimised peaksid peagi Interneti kaudu toimuma. Teatavasti peaks viie aasta pärast vähemalt 2/3 eestlaste geeniinformatsiooni sisaldav geenipank valmis olema. Eesti biokeskuse geenitehnoloogia labori juhataja Andres Metspalu sõnul on vaid 6% rahvastikust oma andmete geenipanka andmise vastu, 43% annaksid otsekohe oma andmed geenipanga käsutusse, 36% sooviksid otsusega veel pisut oodata. Võimalikud probleemid andmekaitsega ei paista rahvale muret tekitavat. (Doris Meierhenrich, FAZ, 29.10)

Eesti on 10 aastat iseseisev riik olnud. Tänaseks on Eesti liberaliseerimise tulemusena kujunenud vaba turumajanduse, ettevõtluse ja kaubandusega riigiks. Liiklus üle riigipiiride on tihenenud. Otseinvesteeringute osakaal, eriti põhjapool asuvatest naaberriikidest nagu Soome ja Rootsi, on oluliselt tõusnud. Samuti võib plusspunktideks lugeda Eesti haridussüsteemi, sotsiaalset infrastruktuuri ning maksuseadust. Eesti on nii mõneski valdkonnas teistest Lääne-Euroopa riikidest sammukese ees. Suurel osal rahvastikust on ligipääs Internetile. Telekommunikatsiooni leviku osas on Eesti regiooni keskmisest kõvasti üle. Isegi kui ülemaailmsel majanduse jahenemisel peaks Eestile negatiivne mõju olema, usuvad sakslased siiski, et kohalike elanike loodud privaatsektor suudab seda mõju tasandada. Aastateks 2001 ja 2002 prognoositakse Eesti majanduskasvuks 5%. (Mark Mobius, Die Welt, 28.10)

Šveitsi ajakirjandus

Zürichi ajaloolase Helmut Meyeri kollokvium Balti riikide ajaloost ja kaasajast. Balti riigid pürgivad Läände. Eesti endise presidendi Lennart Meri küsimustele kus lõpeb Ida-Euroopa ja kas see lõpeb Narvas, jääb ka eks-president ise vastuse võlgu. Ühemõttelisest piirist ida ja lääne vahel saab ainult siis juttu olla, kui neid piire kirjeldataks mõtteviisi ja traditsioonide sümbolite kaudu, näiteks seostades Läänt individuaalsuse, ettevõtluse, personaalse vastutusega ning Ida kollektiivsuse, erinevuste kaotamise ning autoritaarsusega. Kui Venemaa suudaks selles mõttes läänestuda, võiksid Balti riigid oma traditsioonilise kuuluvuse Lääne-Euroopa kultuuriruumi ja nimetatud kultuuri vahendaja topeltrolli taastada. (Helmut Meyer, Neue Zürcher Zeitung, 30.10)

Taani ajakirjandus

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves toob oma artiklis välja EV ja Taani sarnasused mitmes valdkonnas – näiteks Tallinn ja Kopenhaagen on mõlemad Läänemere piirkonnas 5 suurima läbilaskevõimega sadama hulgas. Artiklis tutvustab Ilves Eesti arengut ELiga liitumise suunal ja peatub pikemalt energeetika ja põlevkivi küsimustel. Lähemalt on juttu Eesti Energia erastamisest NRG Energyle ja põlevkivist kui Eesti peamisest elektrienergia toorainest. (Toomas Hendrik Ilves, Politiken, 2.11)

Soome ajakirjandus

Ülevaade Eesti Ekspressis avaldatud nn Rüütli doktriinist. Eesti uus president ja kaitsejõudude ülemjuht Arnold Rüütli arvates tuleks Saaremaale rajada kriisiolukordade tarbeks süvasadam ja lennuväli, mida oleks võimalik kasutada nii sõjalistel kui kaubanduslikel eesmärkidel. Valitsus ja kaitsejõud ei kommenteeri Rüütli doktriini. Rüütli arvates vallutaks vaenlane Mandri-Eesti mõne tunniga, kuid NATO abi võiks Eesti saada Saaremaa kaudu ja sealt saaks Eestisse sissisõjaks täiendavaid jõudusid suunata. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 29.10)

Teemad, millest Eestis on viimasel ajal juttu olnud. Naistepäev solvab naist. Valitsusliit ei toetanud opositsiooni ettepanekut naistepäev tähtpäevaks nimetada pidades ettepanekut halvaks naljaks ja eesti naisele solvavaks. Valitsusliidu arvates piisab Eesti naistele emadepäevast. Tüli kellakeeramise pärast. Juba teist aastat elab Eesti omas ajas, tund Soomest maas, ainukeseks aatekaaslaseks Euroopas on Leedu. Suvel ei ilmunud Eestis ühtegi ajalehte, kes ei oleks pahandanud valitsusega suveajast loobumise pärast. Uus majandusminister Henrik Hololei lubas oma esimese ülesandena esitada valitsusele ettepanek suveajast loobumise kiireks tühistamiseks. Põhjala Sitsiilia. Kirjaniku Kaur Kenderi arvates peaks Eesti ennast reklaamima meeletu Läänemere desperaadona, võttes eeskujuks metsiku ja vaba Sitsiilia. Seega ei peaks eestlased häbenema reaalsust ja oma parimaid poegi, vaid looma neist laule ja tegema Ristiisa sarnaseid filme. Kenderi arvates peaks Eesti rõhuma kuritegelikule loomusele ja mitte esinema igava Põhjamaana. Kuritegevus kui reklaam. Tallinnas lõhuti kümneid bussiootepaviljone, et kätte saada klaaside taga reklaamiks välja pandud fliispusad. Kuigi sellega tekitati suuri kahjusid Tallinna transpordiametile, on reklaami teinud firma igati rahul, kuna nende arvates said nad oma tootele hea reklaami. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 3.11)

Sajad korterelamud üle Eesti on maksmata arvete ja võlgades olevate soojaettevõtete tõttu talvel ilma kütteta jäämas. Lisaks šokeerib elanikke info elektrihinna tõusu kohta. Elekter on juba praegu kallim kui Helsingis ja pärast tõusu saab olema kalleim kogu Läänemere piirkonnas. Peaminister Mart Laar on küll "palunud armu vaestele", kuid teisalt on energeetikafirmadel õigus tulu saada. Pikem ülevaade Kohtla-Järve elanike poolt kodudesse ehitatud kütteseadmetest. Paradoksaalne on asja juures see, et tegemist on põlevkivi kaevandava ja suurte elektrijaamadega maakonnaga, mis toodab elektrit kogu Eestile. Valitsus ei saa Eesti Energiat sundida hinda langetama ja peaminister “ärkas” liiga hilja. Eesti Energia esindaja sõnul ei ole hinnaalandamine vaestele ehk sotsiaalpoliitika nende asi. Autor lisab, et vähe sellest - ka Eesti Telefon teatas hiljuti hinnatõusust. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 31.10)

Läti välisministeerium palub Eestil selgitada, miks keelati 47 Läti mustlasel riiki sisenemine. Algatuse noodi esitamiseks tegi parlamendiliige Normunds Rudevics, kes on ühtlasi ka Läti mustlaste ühenduse juht. Rudevics teatas ka Soome kogunenud rahvusvahelisel mustlaste konverentsil, et keeluga rikub Eesti rahvusvahelist õigust ja Balti riikide piirilepingut. (Helsingin Sanomat, 31.10)

Poola ajakirjandus

Ülevaatlik artikkel Eestis toimunud presidendivalimistest. Arnold Rüütli kõrval, kes autori sõnul üllatuslikult presidendiks valiti, on juttu ka president Lennart Merist. Autor kirjutab, et Meri sobis presidendirolli imehästi. Ta oli eeskujuks, mille pärast naabrid eestlasi kadestasid: lihast ja luust põliselanik – mis ei ole sugugi tähtsusetu riikides, kus kaadri puudujääk tehakse tasa Läänest balti juurtega poliitikute “importimisega” – sündinud diplomaatide peres, hariduse saanud Prantsusmaal ja koduses Tartus, tunnustatud tõlk ja kirjanik. Eesti edu isaks on aga praegune peaminister Mart Laar, kelle valitsus võttis eesmärgiks liberaalsete reformide läbiviimise. Laari liitlaseks on juba aastaid välisminister Toomas Hendrik Ilves. 1993. a. pärast Eesti suursaadikuks määramist USAs, loobus Ilves USA kodakondsusest. Kolme aasta pärast sai välisministeeriumi etteotsa ja on seda tänaseni. Ilvese eduks võib kahtlemata pidada kaasa aitamist Eesti kui kaasaegse riigi ja reformide liidri maine väljakujunemisele rahvusvahelisel areenil. Eesti soosib uusima tehnoloogia kasutamist. Pea 1/3 1,4 milj. elanikkonnast kasutab Internetti. Internetti kasutatakse ka riigi valitsemisel: tänu elektroonilisele allkirjale on paberimajandus ministeeriumites viidud miinimumini ning omavalitsuse valimistel 2002. a. saab valida ka läbi Interneti. (Tomasz Teluk, Tygodnik powszechny, 21.10)

Leedu, Läti ja Eesti tähistavad sel aastal taasiseseisvumise 10. aastapäeva. Rahvusvahelisel maastikul võetakse neid siiski veel ühe blokina, paljud Lääne poliitikud ja diplomaadid ei tee neil vahet. Balti riigid käivad juba 10 aastat sarnast, kuid mitte sama teed pidi, saavutavad sarnaseid, ent samas täiesti erinevaid tulemusi. Eestlased teatasid juba varakult, et on valmis astuma ELi ilma igasuguste tingimusteta, samuti loobuma oma rahvusvaluutast euro kasuks. Mõned aastad tagasi erastati kõik suuremad ettevõtted, lennundus ja telekommunikatsioon, samuti ka kolhoosid ja sovhoosid. Edasi jätkab autor medali teise poolega – pealinna ja provintsi majandusliku arengu erinevuse, korruptsiooni, vene vähemusega. (Mirosùaw Skowron, Tygodnik Solidarnoúã, 26.10)

Üle 50% eestlastest on ELiga ühinemise vastu, vaid 46% on integratsiooni poolt. Enamus ei nõustu iseseisvuse taaskaotamisega. Majandusarenguks ei vaja me Brüsseli käske ja keelde – kirjutavad ühe suurima Tallinnas väljaantava ärilehe ajakirjanikud. (Gùos, 20.10)

Riigikogu andis loa registreerida Eestis Moskva patriarhaadile alluv õigeusukirik. Sellest keeldumine oli üheks põhiliseks tüliküsimuseks Moskvaga. Samaaegselt tegi valitsus ettepaneku määruse muudatuseks, mis võimaldaks eesti keelt mittevaldavatel kodanikel kandideerida omavalitsustesse. Peaminister Mart Laar teatas, et valitsus tahab puhastada riigi mainet kodanikuõiguste rikkumisest ja loodab OSCE missiooni sulgemisele Tallinnas. Selle edasine eksisteerimine võib kahjustada Eesti ühinemist ELiga. (Jacek J. Komar, Gazeta Wyborcza, 25.10)

Läti ajakirjandus

Arnold Rüütel esines ootamatu välispoliitilise initsiatiiviga, tehes ettepaneku paigaldada Eesti saartele alliansi sõjaväebaasid. Rüütel tutvustas oma doktriini NATO USA väekoondise ülemjuhataja asetäitja kindral Carlton Fulfordile. Kindral reageeris viisakalt, kuid erilist huvi ettepanku vastu ei näidanud. Rüütli samm on katse seada Eestit Läti ja Leedu ees NATO suhtes eelistatud olukorda. Ekspertide arvates on Eesti saared üks halvasti kaitstumaid kohti Eestis. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 29.10)

Venemaa ajakirjandus

Arnold Rüütel otsustas teisi Balti riikide liidreid üle trumbata ja näidata oma lojaalsust USAle. Rüütli isikliku kontseptsiooni järgi tuleks muuta Eesti saared alliansi sõjaväebaasideks. Rüütel tutvustas oma nägemust Eesti saarte rollist alliansis NATO USA väekoondise ülemjuhataja asetäitja kindral Carlton Fulfordile. Kindral reageeris vaoshoitult, Eesti kaitseministeerium toetas ja kiitis. Rüütli käitumine oli ootamatu, kuna teda peeti pigem Moskvale orienteeritud poliitikuks. (Juri Tshernjavski, Sankt-Peterburgskije Veodmosti, 30.10)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia will stop soliciting the IMF for stand-by loans because the country's economic policy framework is now in place. "I believe that the series of stand-by arrangements that have been in place since 1992 have served Estonia well," John Odling-Smee, director of the IMF's second European department pointed out. He explained that the accords had provided Tallinn with a framework for setting economic policy, and had shown domestic and international investors that the IMF supported Estonian economic measures. The IMF and Estonia will now hold the same regular consultations on economic policies as the Fund does with fully developed countries. (Afp, 30.10)

Swedish-Swiss engineering firm ABB has been chosen to direct work on a 100-million-euro undersea power link between Estonia and Finland. ABB should complete installation of a 315-megawatt cable by the end of 2003. The work will be done by a consortium made up of Eesti Energia, Finnish groups Pohjolan Voima and Helsingin Energia, Granige AB of Sweden, Latvenergo of Latvia, Norwegian group Statkraft, and the US firm TXU Nordic Energy. (Afp, 30.10)

Eesti ettevõte Kalotex kavatseb ehitada Aserisse suure naftaterminali. Firma ühe omaniku Oleg Ljadovi sõnul rahastab ehitust üks suur rahvusvaheline pank. Sadama ehitamise üksikasjad avalikustatakse lähinädalatel. Mitu korda muutunud sadama projekti ühe variandi kohaselt tuleb Aserisse kuni 16 m sügavune ja paljude kaidega naftasadam, kus on 60.000 m3 mahuteid. (Rusenergy.com, 29.10)

Rahandusministeerium teatas vajadusest kärpida 2002. a. riigieelarvet 500 mln krooni võrra seoses majanduskliima jahenemisega ja alandas järgmise aasta majanduskasvu prognoosi 5%lt 4%le. (Finmarket, 29.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi reþissöör Lukas Moodysson ("Fucking Åmål") on Eestis oma uut filmi "Lilja 4-ever” tegemas. Peaosalisteks on 2 vene noort Oksana Akinshina (16 a.) ja Artiom Bogucharskij (12 a.). Filmi esilinastus on planeeritud augustisse 2002. (Tore S. Börjesson, Aftonbladet, 31.10; Svenska Dagbladet 30.10)

Norra ajakirjandus

Norra eksportija Rolf Olsen Group sai 750 000 NOKi (summa, mille eest kala müüdi) trahvi selle eest, et nad müüsid Eestisse 34 tonni halva kvaliteediga lõhet. Teadaolevalt on see esimene kord, kui Norra lõhe eksportija saab trahvi kala halva kvaliteedi pärast. (NTB, Aftenposten, 16.10)

Soome ajakirjandus

Solidaarsus on endiselt Eestis sõimusõna. Praeguste äärmusliberaal-ideoloogide arvates on see tagurlik mõiste, kuna meenutab liialt palju nõukogude minevikku ega innusta inimesi piisavalt heaolu poole pürgima. Usk ühiskonna toetusse ja kaastundesse on vaid kaotajate päästerõngas. Kui Mõõdukate esimees ja välisminister Toomas Hendrik Ilves julges hiljuti artiklis poole sõnaga mainida, et ehk tuleks kaaluda astmelisele tulumaksule üleminemist, olid tagajärgedeks ärritunud valitsuspartnerid ning liberaalse ajakirjanduse jõhkrad rünnakud. Seega naasis minister Ilves kiiresti rivvi ja sõnas, et teda mõisteti valesti ning et vähemalt enne 2003. a. valimisi ei saa sellisele muutusele mõelda. (Mart Ummelas, Kaleva, 29.10)

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilvese hiljutine ajaleheartikkel, milles ta pooldas üleminekut astmelisele tulumaksule, tekitas poliitilise tormi. Rahandusminister Siim Kallas tegi teleesinemises selgeks, et tema partei ei ole kaasatud maksureformi läbiviivasse valitsusse. (STT, Kauppalehti, 29.10)

Eesti alkoholikaupluste läbimüük on sügisel oluliselt kasvanud. Põhjuseks võib olla Pärnumaa tragöödia ning seetõttu võib riigikassasse alkoholiaktsiisina laekuda koguni 200 mln krooni oodatust enam. (Helsingin Sanomat, 30.10)

Eesti Raudtee uus omanik BRS vahetab Vene vedurid USA päritolu vedurite vastu välja. USAst ostetakse 74 18-20 aasta vanust vedurit. Eesti Raudtee uus juht Edward Buckhardt põhjendab hanget sellega, et USA vedurid on tõhusamad ja praeguse USA majandusolukorra tõttu ka soodsamad. (Kauppalehti, 29.10)

Finnairi poolt Eestisse loodud lennufirma Aero Airlinesi tegevus on käivitumas. Esimesed kümme stjuuardit ja stjuardessi juba õpivadki Finnairi koolituskeskuses Vantaas. Aero peaks alustama esimeste lendudega järgmise aasta I kvartalis. (STT, Kauppalehti, 29.10)

Lennufirma SAS on huvitatud Maersk Airi osaluse ostmisest Estonian Airis. Praegu on Maersk Airi käes 49% Estonian Airi aktsiatest. Thomas Brinchile SASist tundub, et vahel liiguvad kuulujutud ja leheandmed reaalsusest märgatavalt kiiremini. Ta lisab, et kuulujuttude järgi on SAS huvitatud ka Poola LOTist. (Peter Hermansson, Aamulehti, 31.10)

SOK lõpetab Eestis Sokose kaubamaja tegevuse ja keskendub edaspidi Prisma-keti arendamisele. SOK direktori Juhani Järvenpää sõnul ei olnud mõtet tegutseda kahe kontseptsiooni alusel, seetõttu valiti Eestisse paremini sobiv Prisma, mille tegevust laiendatakse. (Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 29.10)

Tallinna kolmas Prisma tuleb soomlastele tuttavasse piirkonda Kadaka turu lähedusse. Uuest 24 000 m2 suurusest kaubanduskeskusest läheb Prismale üle poole. Uus keskus avatakse tuleva aasta oktoobris. (STT, Helsingin Sanomat, 30.10)

Kesko ja kinnisvarafirma Ober-Haus sõlmisid eellepingu Tallinnasse Lasnamäe linnaossa rajatava kaubanduskeskuse ruumide rentimiseks. Kesko rendib 20 000 m2 suurusest keskusest poole. Ruumides hakkab tegutsema Citymarket. (Kauppalehti, 31.10)

Poola ajakirjandus

Pärast seda kui Polsat kaotas Leedus kontrolli Baltijos TV üle, kaotati kontroll ka Eesti TV1 üle. TV1 kaotas litsentsi, kuna ei suutnud tasuda umbes miljoni kroonini ulatuvat võlga. TV1 esindaja Rait Killandi kinnitas, et telejaam likvideeritakse, kuid ta ei välistanud, et selle asemele võib tekkida uus. (Rzeczpospolita, Gazeta Wyborcza, 24.10)

Läti ajakirjandus

Teede- ja sideministeeriumis valminud telekommunikatsiooniseaduse täienduse eelnõu kohaselt maksab osalemine kolmanda põlvkonna (3G) mobiilsidelitsentside konkursil 50 mln krooni. Eesti otsustas mitte võtta litsentsitasu operaatoritelt, kuna see muudab liiga kalliks teenuste kasutamise tarbija poolt. Konkursil kaotajaks jäänud osalejad saavad poole osalemistasust tagasi. Riik väljastab neli kolmanda põlvkonna mobiilside tehnilist luba. 3G hakkab tööle Eestis 2003. a., praktiliselt üheaegselt ülejäänud Euroopaga. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 30.10)

TV1 juhatuse esimees Rait Killandi koos oma venna Renega on alustanud ettevalmistusi uue teleprogrammi käivitamiseks, mille nimeks saab Interaktiivne TV. Projekti on kaasatud ka Läti TV5 omanik ja telekanali LNT juht Andreijs Ekis. Killandi on ka varem Ekisega koostööd teinud, nimelt poolteist aastat tagasi oli neil plaanis alustada teleuudiste edastamist Interneti kaudu, kuid see projekt ebaõnnestus. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 31.10)

Riia on suurim messide korraldamise keskus Balti riikides. Kunagi oli selles valdkonnas liidriks Tallinn, Lätil ei olnud väljapanekuteks isegi korralikku ruumi. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud, uus messikeskus Kipsala on suurim Balti riikides, näituste arv Eestis pidevalt langeb. Messikeskus Tallinnas teeb koostööd peamiselt Põhjamaadega, Läti töötab aga koos Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopaga. (Svetlana Tshernõsheva, Biznes&Baltija, 2.11)

Varia

Uudisteagentuurid

An Estonian court sentenced a British businessman to three years imprisonment for trying to smuggle 19.4 kg of opium from Estonia to Scotland in a car fuel tank. William Hain, 43, a Scottish pub-keeper in Tallinn, had pleaded guilty to smuggling the opium used to make heroin with an estimated street value of up to 1.6 million euros. Hain's Estonian accomplice, Sergei Petrenko, had pleaded innocent but was also found guilty and sentenced to three years and eight months in prison. (Afp, 29.10)

Saaremaa ettevõtja Ants Jaansoo alustas nõukogude sõdurite matmispaikade korrastamist. Ettevõtmist toetab Venemaa saatkond Eestis, saatkonna usaldusisikuks on Pärnu elanik Lembit Kange, kes organiseeris nõukogude sõdurite haudade hooldamise Pärnumaal. (IA Rosbalt, 1.11)

Helsingi politsei konfiskeeris eriti suure koguse heroiini väärtuses 3 mln Soome marka. Kahtlusaluste hulgas on ka eestlasi. Soome politsei arvab, et heroiin smugeldati Soome Eesti kaudu. (IA Rosbalt, 30.10)

Tugev sügistorm lõi üle Eesti rivist välja sadu alajaamu, murdis puid, seiskas praamiliikluse saartega ja häiris liiklust. Õhtuks oli rivist väljas 986 trafopunkti, neist 267 saartel ja 251 Harjumaal. Voolukatkestusi oli liinidele langenud puude tõttu ka Tallinnas. Kahjustused võivad ulatuda kuni mitme miljoni kroonini. (Interfax, 1.11; RIA Novosti, 2.11)

Eesti informaatikakeskuse andmeside-osakond käivitas riigiasutuste magistraalvõrku välismaaga ühendavas traktis internetiliikluse piirangud. Piirangud keelavad viimasel ajal väga levinud Napster-tüüpi failijagamiste rakendused, teatas ASO juhataja Marko Männik. Selliste failide kopeerimise maht võib mõningatel päevadel ulatuda 30 protsendini kogu riigiasutuste internetiliiklusest. Piirangute tulemusena hoiab riik edaspidi arvestuslikult Interneti välisühenduse maksumusest 1,3 mln krooni aastas kokku. (IA Rosbalt, 2.11)

Prangli saare rannikul sõitis madalikule Kreeka kaubalaev Marquise. Laev ei hakanud lekkima, samuti ei tekkinud reostust. Kaubalaevale sõitis appi puksiir Mars, mis hakkab pärast veesügavuse mõõtmist laeva madalikult lahti tõmbama. (Interfax, 2.11)

USA ajakirjandus

Balti riikide uusrikkad on muutmas endisi baltisaksa mõisahooneid enda maamajadeks, üksikud hooned on riik säilitanud muuseumidena ning mõned neist püütakse taastada luksuslike võõrastemajadena. Üheks selliseks suurepäraseks näiteks on Eestis Muhu saarel asuv Pädaste mõis. Muhu saart ennast tuntakse eelkõige tema õlgkatustega maamajade ning lihtsate lubjaga võõbatud luterikirikute poolest. Pädaste mõisas elas von Buxhoevedeni suguvõsa 16. sajandist alates. Esimese ilmasõja segaduses tapsid eestlastest kommunistid mõisa viimased asukad, pärast mida kasutati hoonet seltsimajana. NLi aastatel, kuni aastani 1984, asus mõisahoones vanadekodu. Mõisa omanikuks sai 1996. a. Imre Saar. Nüüd on Pädaste mõis Tallinnasse akrediteeritud diplomaatide ja Eesti poliitilise ja ärieliidi lemmikpaigaks. Pädaste puhul on tegemist omalaadse fenomeniga. Käesoleva aasta aprilliks olid mõisahoone kõik üheksa tuba terveks suvehooajaks broneeritud. Pädaste ei tee endale reklaami, temast ning uhketest pidudest, mida mõisahoones korraldatakse, levivad jutud suust suhu. (Benjamin Smith, The Wall Street Journal, 26.10)

Soome ajakirjandus

Tartu Ülikooli professor Jaak Kangilaski esitles Oulu kunstimuuseumis näitust “Vabaduse mõju Eesti kunstile”. Eesti on viimase kümne aasta jooksul palju muutunud. Seda peegeldub nii poliitikas, ühiskonnas kui kunstis. (Mirja Niemitalo, Kaleva, 3.11)

TV saatest Jürgensonid. Dokumentaalsust on Jürgensonidesse kaasatud sel määral, et mehed elasid reaalselt miinimumpalgaga ning saatel puudus käsikiri. Jürgensonide iroonia on eestlastele omane. Kogu sari on nali, mis pilkab välismaise moe ning saateformaatide järgi jooksmist. Ning tundub, et üks hea nali on parem kui kopeeritud saateideed. (Aamulehti, 3.11)

Turu Elysee ja Helsingi Areena saavad “kaaslase”, kui Tallinnas avatakse Saku Suurhall. Avatav hall annab märkimisväärse panuse Eesti meelelahutusse. Ühtlasi saab võimalikuks ka rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamine, kuna seni ei ole Tallinnas selleks nõuetekohaseid ruume olnud. Saku Suurhalli tegevjuhi Jaanus Vihandi sõnul on hall saanud lennuka stardi. “Ruume on ohtralt üüritud ja kontserdid on välja müüdud. Avalikkuse huvi halli vastu on suur.” (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 3.11)

“Praepöörajad” on ka Eestis organiseerumas. Nimelt registreeriti juuni alguses rôtisseuridele oma foogtkond. Põhilised tegutsejad on soomlasest restoranipidaja Tapio Reini ja eestlane Dmitri Demjanov. Rôtisseuride Eesti foogtkond saab ametlikuks 8. detsembril, kui Raekoja platsil lüüakse prantsuse, soome ja rootsi ametivendade juuresolekul rüütliks Eesti esimesed praepöörajad. Eesti rôtisseurid hakkavad uurima ka kohalike restoranide kvaliteeti. Restorane, kes soovivad saada rôtisseuride-keti liikmeks, hindab restorani kujunduse, teeninduse ja köögi kriteeriumide alusel foogti ekspert. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 31.10)

Inimsalakaubandus on kolmes Balti riigis aasta-aastalt kasvanud ning piirkonnast on saanud Läände müüdud naiste transiidikoridor. Mullu kadus näiteks Leedust ligi 300 noort naist. Samal ajal küündis välismaal loata elanud ning kodumaale saadetud naiste arv Leedus 435ni, Läti puhul oli sama näitaja 240. Eesti AIDSi-tugikeskuse juhi Juri Kalikovi sõnul kujutavad endast Eesti lehtedes kuulutatavatest välismaistest tööpakkumistest 60% prostitutsiooni. Kalikov tegelebki praegu projektiga, mille eesmärgiks on selgitada, mida Helsingisse “tööle” minevad eestlannad tegelikult teevad. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 2.11)

Prostituutide röövimisi uurinud Soome kriminaalpolitsei on jõudnud jälile laiaulatuslikule organiseeritud sutenöörlusele. Eestis elava Soome taksojuhi poolt juhitud "organisatsioon" on arvatavasti teenindanud juba mitmeid tuhandeid kliente. Helsingi linnakohus on nüüdseks 30-aastase taksojuhi vangistanud. (Mika Mölsä, Ilta-Sanomat, 30.10)

Venemaa ajakirjandus

Soome Õigeusu Kiriku uue pea metropoliit Levi sõnul on tema prioriteediks suhete taastamine Moskva patriarhaadiga. Endine metropoliit Ioann rikkus neid suhteid, sekkudes Eestis õigeusu 'konflikti". Nüüd loodetakse suhete taastamisele ja parandamisele. (Strana.Ru, 30.10)

Pjotr Fomenko stuudios Priit Pedajase poolt lavastatud "Lõikuspeo tantsudest". "Etendus sobib ideaalselt ettekujutuse saamiseks Fomenko teatrist: eestlane leidis teatri vormeli ja näitas seda laval." Sõna "teater" ei taheta mitte eriti tihti suure tähega kirjutada, seda lavastust tuleb seega ilmtingimata vaadata. (Izvestija, 2.11)

Eestis fikseeriti järjekordne kiiruseületamise rekord - MB 280E sõitis politseipatrullist mööda kiirusega 203 km/t. Rikkujaks oli endine Vene kodanik, nüüd Saksamaa elanik. Huvitav on see, et mees oli absoluutselt kaine. Ta erines positiivselt eelmisest rekordimehest, eestlasest G.-st, kes sõitis kiirusega “vaid” 194 km/t, kuid oli selle juures purupurjus. (Albert Maloverjan, Ehho planetõ, 26.10-1.11)