Põhja-Atlandi leping

Washington, 4. aprill 1949

Käesoleva lepingu osalised kinnitavad oma usku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta eesmärkidesse ja põhimõtetesse ning soovi elada rahus kõigi rahvaste ja valitsustega.

Nad on kindlalt otsustanud kaitsta oma rahvaste vabadust, ühispärandit ja ühiskonda, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õiguse ülimuse põhimõtetel.
Nad püüavad soodustada Põhja-Atlandi piirkonna stabiilsust ja heaolu.
Nad on otsustanud ühendada oma jõupingutused kollektiivse kaitse ning rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

Seepärast on nad sõlminud käesoleva Põhja-Atlandi lepingu:

Artikkel 1
Lepinguosalised kohustuvad vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hartas sätestatule lahendama kõik rahvusvahelised vaidlused, millesse nad võivad osutuda segatuks, rahumeelsete vahenditega niisugusel viisil, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, samuti hoiduma jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega.

Artikkel 2
Lepinguosalised aitavad kaasa rahumeelsete ja sõbralike rahvusvaheliste suhete edasisele arendamisele oma sõltumatute institutsioonide tugevdamise, nende institutsioonide tegevuse aluseks olevate põhimõtete parema mõistmise ning stabiilsust ja heaolu tagavate tingimuste arendamise kaudu. Nad püüavad vältida konflikte oma rahvusvahelises majanduspoliitikas ning soodustada kõigi ja üksikute lepinguosaliste vahelist majanduskoostööd.

Artikkel 3
Käesoleva lepingu eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks asuvad lepinguosalised eraldi ja ühiselt nii omaabi kui ka vastastikuse abi korras kindlustama ja arendama oma individuaalset ja kollektiivset võimet osutada vastupanu relvastatud rünnakule.

Artikkel 4
Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Artikkel 5
Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, sel viisil rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist, eesmärgiga taastada ja säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.

Igast niisugusest relvastatud rünnakust ning selle tõrjumiseks rakendatud abinõust teavitatakse viivitamatult julgeolekunõukogu. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui julgeolekunõukogu on rakendanud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks ja säilitamiseks vajalikke abinõusid.

Artikkel 6
Artikli 5 järgi mõistetakse relvastatud kallaletungina ühele või mitmele lepinguosalisele:
 

• relvastatud kalleletungi lepinguosalise territooriumile Euroopas või Põhja-Ameerikas, Prantsuse Alžeeria departemangule ,Türgi territooriumile või saartele, mis on lepinguosalise jurisdiktsiooni all ning paiknevad Põhja-Atlandi piirkonnas Vähi pöörijoonest põhja pool;

   

• relvastatud kallaletungi lepinguosalise relvajõududele, laevadele või lennuväljadele, mis paiknevad nende territooriumidel või Euroopa mis tahes piirkonnas, kus käesoleva lepingu jõustumise ajal viibisid lepinguosaliste riikide okupatsiooniväed, või mis paiknevad Vahemeres või Põhja-Atlandi piirkonnas Vähi pöörijoonest põhja pool või loetletud piirkondade kohal.

Artikkel 7
Käesolev leping ei piira mingil viisil lepinguosaliste kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide hartas sätestatud õigusi ja kohustusi ning seda ei hakata niiviisi tõlgendama; samuti ei piira see julgeolekunõukogu esmast vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel.

Artikkel 8
Iga lepinguosaline kinnitab, et mitte ükski tema ja teise lepinguosalise või mõne kolmanda riigi vahel praegu kehtiv rahvusvaheline kohustus ei ole käesoleva lepingu sätetega vastuolus ning kohustub mitte võtma käesoleva lepinguga vastuolus olevaid rahvusvahelisi kohustusi.

Artikkel 9
Käesolevaga asutavad lepinguosalised nõukogu, kus nad kõik on esindatud, et arutada käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimusi. Nõukogu luuakse nii, et tal oleks võimalik igal ajal viivitamatult koguneda. Nõukogu asutab allasutused, mida ta peab vajalikuks; eelkõige moodustab ta viivitamatult kaitsekomitee, kes hakkab andma artiklite 3 ja 5 rakendamiseks vajalikke soovitusi.

Artikkel 10
Lepinguosalised võivad üksmeelsel nõusolekul kutsuda lepinguga liituma kõiki teisi Euroopa riike, kes on käesoleva lepinguga liitumisel valmis lepingu põhimõtteid edasi arendama ning toetama Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Iga sel viisil kutsutud riik võib saada lepinguosaliseks, deponeerides ühinemisdokumendi Ameerika Ühendriikide valitsuse juures. Ameerika Ühendriikide valitsus teavitab iga ühinemiskirja deponeerimisest igat lepinguosalist.

Artikkel 11
Käesolev leping ratifitseeritakse ja lepinguosalised rakendavad selle sätteid vastavalt oma põhiseaduslikule protseduurile. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse nii kiiresti kui võimalik Ameerika Ühendriikide valitsuse juures, kes teavitab teisi lepinguosalisi igast deponeerimisest. Käesolev leping jõustub selle ratifitseerinud riikide vahel niipea, kui enamik käesolevale lepingule allakirjutanud riikidest, sealhulgas Belgia, Kanada, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on oma ratifitseerimiskirjad deponeerinud ning jõustub teiste riikide suhtes nende riikide poolt ratifitseerimiskirja deponeerimise kuupäeval.

Artikkel 12
Kui käesolev leping on kehtinud kümme aastat või igal ajal pärast seda, võivad lepinguosalised omavahel lepingu ümber vaatamise eesmärgiga konsulteerida juhul, kui keegi lepinguosalistest seda nõuab, pidades silmas sel ajal Põhja-Atlandi piirkonnas rahu ja julgeolekut mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta alusel rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eesmärgil toimunud ülemaailmsete ja regionaalsete kokkulepete arengut.

Artikkel 13
Kui käesolev leping on kehtinud kakskümmend aastat, võib iga lepinguosaline loobuda lepinguosalise seisundist pärast ühe aasta möödumist denonsseerimisteate esitamisest Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes teavitab teiste lepinguosaliste valitsusi denonsseerimiskirja deponeerimisest.

Artikkel 14
Käesolev leping, mille inglis-ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed, deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivis. Nimetatud valitsus edastab koheselt tõestatud koopiad teiste allakirjutanute valitsustele.