Eesti välismeedias 28. mai - 3. juuni 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EU OBSERVER
Estonian man casts first online vote in EU history

Esimeseks e-hääletajaks Euroopa Parlamendi eelhääletusel oli Brüsselis viibiv eestlane Vahur Orrin. Orrin andis oma hääle sekund peale virtuaalse hääletuse algust ning läks seega ajalukku esimese e-hääletajana Euroopa Liidu ajaloos. Pidulik hetk jäädvustati ka videole, mida nüüd võib näha YouTube’i keskkonnas.
(Estonian man casts first online vote in EU history, EU Observer, 28.05)

EURACTIV
Internet sees Estonia vote first in EU elections

Ehkki valimisjaoskonnad pole veel avatud, on paljud eestlased oma hääle Euroopa Parlamendi valimistel juba andnud – elektrooniliselt. Aeg näitab, kas e-hääletus toob valima varasemast rohkem kodanikke. 1,4-miljonilise elanikkonnaga Eesti on ELis juhtival kohal e-valitsuse poolest. Internetihääletus viidi esimest korda läbi kohalikel valimistel aastal 2005 ja uuesti kaks aastat hiljem, kui 3,5% valijaskonnast andis oma hääle elektrooniliselt. Euroopa Parlamendi valimistel kasutatakse e-hääletuse võimalust esmakordselt, kuid seni on veel ebaselge, kas internetihääletus aitab muidu kesist valijaskonda suurendada. Loodetakse, et e-hääletust kasutab umbes 30% valijatest. Siiani puudub ka kinnitus, et teised Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid Eesti eeskuju järgides e-hääletuse kasutusele võtta. Euroopa Parlamendi hiljutine uuring näitas, et 52% hääletajatest eelistaks arvuti asemel siiski suunduda valimisjaoskonda.
(Internet sees Estonia vote first in EU elections, EurActiv, 28.05)

EURONEWS
Estonia enters a “new phase in democracy”

Eesti on esimene riik ELis, mis võimaldab oma kodanikel hääletada Euroopa Parlamendi valimistel interneti teel. E-valimistega loodetakse tuua valima senisest rohkem inimesi. Paljude arvates annab e-hääletus valijale suurema vabaduse, inimene saab hääletada rahulikult ilma kodunt lahkumata. Teised jällegi leiavad, et nad ei ole moodsa tehnoloogiaga veel harjunud ja eelistaksid pigem minna valimisjaoskonda kohale. 1,4 miljoni elanikuga Eesti on üks Euroopa Liidu väikseimaid liikmesriike ja saadab Euroopa Parlamenti kuus saadikut. Nagu enamik teisigi Euroliidu riike, nii puudutab finantskriis ka Eestit. 11.4%ni küündiv tööpuuduse määr on viimase kaheksa aasta kõige suurem. Ekspertide sõnul avaldab see tõenäoliselt mõju ka valijaskonnale.
(Estonia enters a “new phase in democracy”, Euronews, 2.06)

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Going Down in Estonia: Alienation Frozen in Place

Veiko Õunpuu film „Sügisball”, mis jõuab kohe Manhattani publiku ette, kajastab Nõukogude-aegse Eesti eluolu ning üksilduse ja võõrandumise meeleolusid. Mati Undi 1979. aasta samanimelise romaani põhjal vändatud film näitab tegelasi võitlemas oma elumurede ja meeleheitega, janunemas armastuse või vähemalt mõistmise järele. Õunpuu enda sõnul on see film kõigile, kellel on õrn hing ja nõrk maks. Ilmselt ei jookseks ka rõõmus meel mööda külge maha.
(Going Down in Estonia: Alienation Frozen in Place, Jeannette Catsoulis, The New York Times, 3.06)

THE CHRISTIAN POST
Over 30,000 Attend Graham Fest in Estonia

Möödunud nädalavahetusel Saku suurhallis toimunud Franklin Grahami Lootuse festivali külastas kokku üle 30 000 inimese. Franklin Grahamile oli see debüütfestivaliks Eestis, kuid tema isa, evangelist Billy Graham, korraldas Tallinnas samalaadse ürituse juba aastal 1984. Seekordsele festivalile kogunes osalejaid nii kohapealt Eestist kui ka Lätist ja Soomest. Lootuse sõnumit aitasid inimesteni tuua 350 Eesti kiriku vaimulikud. Laval astusid üles muusikud Eestist, Soomest, Valgevenest ja Ukrainast.
(Over 30,000 Attend Graham Fest in Estonia, Michelle A. Vu, The Christian Post, 1.06)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Agnes Oaks and Thomas Edur leave the English National Ballet

Ballettmeistrid Agnes Oks ja Toomas Edur annavad viimase etenduse Inglise Rahvusballeti laval. „Sülfiid”, mille paar esitab järgmisel kuul, jääb lõpetama nende 19 aastat kestnud koostööd Sadler’s Wellsi teatriga. Inglise Rahvusballett hakkab neid kahte eestlast taga igatsema kui oma esitantsijaid. Age Oksa otsus lavaga hüvasti jätta tuli teatriringkondades paljudele ootamatult, kuna tantsijanna on oma karjääri tipul. Abikaasa Toomas ei kavatsenud alguses temaga ühineda, kuid võttis selle aasta algul vastu Eesti Rahvusooperi kunstilise juhi koha ning paar jätkab tulevikus tööd oma sünnilinnas Tallinnas.
(Agnes Oaks and Thomas Edur leave the English National Ballet, David Jays, The Times, 31.05)

Russia sets out on another re-write of history

Venemaa ajalugu on taas muutumas ettearvamatuks. Nõukogude-aegse tsensorluse ähvardava kajana on president Medvedevi juhtimisel moodustamisel ajaloo võltsijatega võitlemise komisjon. Komisjoni peamine eesmärk on Teise maailmasõja ehk venelaste jaoks Suure Isamaasõja ajalugu. Medvedevi sõnul hakkab komisjon võitlema pahatahtlike ja agressiivsete katsetega eitada Nõukogude Liidu võitu natside Saksamaa üle. Komisjoni tegelik siht näib aga ikkagi olevat lämmatada debatti Nõukogude Liidu kui Baltikumi ja Ida-Euroopa okupeerija üle. Moskvat häirib väga fašismi ja Nõukogude kommunismi panemine ühte patta. Kui Eesti valitsus teisaldas Punaarmee monumendi Tallinnas, siis tituleeriti riik kohemaid Venemaa vaenlaseks. Ka Stalin on paljude venelaste silmis ikka veel vabastaja, kes päästis Venemaa Hitleri käest. Kui Medvedevi komisjonil oleks vähegi akadeemilist alust, siis ei osaleks seal „eksperdid” FSBst ja kunagise KGB tänased ametnikud. Moskva versioon ajaloost meenutab kangesti peaminister Putini arvamust Nõukogude Liidu kokkuvarisemise kohta, mis olevat olnud „sajandi suurim geopoliitiline katastroof”. Igaüht, kes selle vaate kahtluse alla seab, võib ähvardada ajaloo võltsija tiitel ja võimalik, et ka riigiõõnestajale kohane karistus.
(Russia sets out on another re-write of history, Tony Halpin, The Times, 1.06)

HELLMAIL
Estonian E-invoicing For Paperless Bookkeeping

Juunis alustab tööd eArvekeskus, mis võimaldab Eesti ettevõtetel astuda paberivaba raamatupidamise ajastusse. E-arvete teenus toetab enamikku Eestis levinud majandustarkvarasid nagu Hansaworld, Microsoft Axapta ja Navision, võimaldades edastada e-arveid ja nende vastuvõttu ilma, et raamatupidaja peaks arveid välja trükkima või andmeid käsitsi sisestama. Nii ei satu arve kordagi paberile, vaid liigub saatjalt saajani ainult elektrooniliselt. Eesti Posti juhatuse liikme Aavo Kärmase sõnul on e-teenused nagu internetipank, e-maksuamet ja e-äriregister Eestis väga populaarsed, on paberarved siiani veel väga levinud eelkõige seetõttu, et olukorrale ei leitud piisavalt sobivat lahendust. Nüüd on Eesti Post selle lünga e-teenustes täitnud ning pakub kuitahes suurtele ettevõtetele e-arvete võimalust. E-arvelduse suunas liiguvad üha enam ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid nagu Taani, Rootsi, Itaalia ja Soome.
(Estonian E-invoicing For Paperless Bookkeeping, Franz Groter, Hellmail, 3.06)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

HANDELSBLATT
Schwedische Krone verliert kräftig an Wert

Rootsi kroon on kõvasti oma väärtust kaotanud. SEBi vanemanalüütik Robert Bergqqvist põhjendab seda Baltimaade majandusliku olukorraga. SEB ja Swedbank on ülekaalukalt suurimad pangad Eestis, Lätis ja Leedus ning on andnud neis riikides kokku suures summas laene. Kolme Balti riigi valuutad on seotud euroga. Kuid alates majanduskriisist Baltimaades levivad ikka ja jälle spekulatsioonid valuutade devalveerimise kohta. Devalveerimise korral ei suudaks paljud laenuvõtjad oma laene enam tagasi maksta ning Rootsi pangad kannaksid suuri kahjumeid. Enamus eksperte on arvamusel, et ühe riigi valuuta devalveerimine tõmbaks endaga kaasa ka teised Balti riigid.
(Schwedische Krone verliert kräftig an Wert, Helmut Steuer, Handelsblatt, 29.05)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS
DER STANDARD
Wirtschaftskrise und innenpolitische Geplänkel

Majanduskriisist kõvasti raputatud Baltimaades valitsevad Euroopa Parlamendi valimisdebatil sisepoliitilised teemad. Eestis viisid vaidlused uute kokkuhoiumeetmete üle eelmisel nädalal valitsuskriisini. Kõneainet pakkus ka see, et mõned erakonnad seadsid valimisnimekirja etteotsa tugevad poliitikud, kel pole mingit kavatsust Brüsselisse minna. Ennustatakse, et europarlamendi valimised võidab Eestis Keskerakond. Vaatamata e-hääletuse võimalusele oodatakse valimistel vaid 30%st osalust.
(Wirtschaftskrise und innenpolitische Geplänkel, Andreas Stangl, Claudius Technau/APA, Der Standard, 30.05)

Premier Ansip will mit Minderheitskabinett weiterregieren

Eesti valitsusjuht Andrus Ansip tahab ametisse jääda vähemusvalitsusega. Pärast Rahvaliiduga peetud koalitsioonikõneluste ummikusse jooksmist pole Ansipi sõnul praegu muid võimalusi. Rohelised on märku andnud, et toetavad vähemusvalitsust. Eesti võitleb parasjagu oma lühikeseks jäänud majandusliku kõrgperioodi varjupoolega. Töötus oli aprillis peaaegu 14%. Kardetakse, et 2009. aastal langeb majandus 15%. Ametiühingute teatel korraldavad nad kolmapäeval Tallinnas valitsuse poliitika vastase meeleavalduse.
(Premier Ansip will mit Minderheitskabinett weiterregieren, APA, Der Standard, 3.06)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
En Estonie, sept clics pour voter

Alates 28. maist saavad Eesti kodanikud osaleda elektrooniliselt Euroopa Parlamendi valimistel. Selleks tuleb vaid minna valimiskomisjoni kodulehele. Sülearvuti omanikele on hääle andmine tehtud eriti mugavaks – kuna kogu riik on kaetud wifi levialaga, võib hääletada ükskõik kus. Valija identifitseerib end ID-kaardi ja turvakoodi abil. ID-kaardi abil toimingute teostamiseks on vajalik arvutiga ühendatud kaardilugeja olemasolu. Peale hääle andmist tuleb oma valik kinnitada teise turvakoodiga. See viiekohaline parool on maksev digiallkirjana.
Eestis kasutatakse internetti paljudeks asjatoimetusteks. Riik on viimase kümne aasta jooksul ulatuslikult infotehnoloogiasse investeerinud ja praegu peetakse end „e-valitsuse“ ja elektroonilise asjaajamise lipulaevaks. Valitsuse istungitel pabereid näha ei ole, sest iga kohalviibija saab päevakorda jälgida oma arvutist. Istungitel arutlusele tulevad projektid riputatakse intranetti, dokumentide ettevalmistamine toimub online. Infot vastuvõetud otsuste kohta saadavad valitsuse pressitöötajad istungitesaalist välja reaalajas, seega jõuab oluline teave avalikkuseni sageli juba enne istungi lõppu. Mõne nädala eest hakati ka Twitterit kasutama.
Elanikud järgivad eeskuju: 92% tuludeklaratsioonidest esitati tänavu online ja tervelt 98% pangatehinguist sooritatakse internetis. Vanemad hoiavad end laste koolieluga kursis e-Kooli abil. Paljud administratiivsed toimingud on tänu nupukatele IT-lahendustele tehtud äärmiselt lihtsaks. Kõige selle juures ei näi elektrooniline hääletamine siinmail olevat mingi revolutsioon. Projekti tehnilise külje eest vastutav Taavi Martens jääb tagasihoidlikuks, nimetades, et e-valimiste näol on tegu ühega paljudest ID-kaardi kasutusvõimalustest. Kõik püüavad interneti abil oma igapäevaelu mugavamaks teha, miks peaks valimised olema erand? Süsteem peaks olema piisavalt turvaline isegi võimaliku küberrünnaku korral.
Ometi oli 2005. aastal, mil projekt alguse sai, ka kahtlejaid. Näiteks Keskerakond ja Rahvaliit kartsid võimalike tehniliste manipulatsioonide kasutamist ja valijate mõjutamist. Suures ettevõttes võiks näiteks ülemus korraldada ühisvalimise, kus sobiliku kandidaadi üle otsustab tema ise. Põhjalike arutluste järel otsustati e-valimisi puudutav seadus siiski välja kuulutada. E-valimiste tehnilise lahenduse puhul on kõiki kahtlusi ja ohte püütud arvesse võtta.
Praeguseks näib, et kõik poliitilised parteid on interneti-hääletamisega leppinud. Loodetakse, et võimalus anda oma hääl elektrooniliselt suurendab valimisosalust. Näiteks 73-aastane eurosaadik, Isamaa ja Res Publica Liidu esikandidaat Tunne Kelam teatas avalikult, et hääletab internetis. Keskerakondlane Enn Eesmaa seevastu kavatseb 7. juunil seada sammud valimisjaoskonda. Keskerakond on püstitanud Tallinnasse tosinkond rohe-valget telki, kus parteinoored jagavad huvilistele juhtnööre, kuidas interneti teel hääletada. Üks säärane telk on pandud üles populaarses Kristiine kaubanduskeskuses, kus noored abilised selgitavad soovijatele kannatlikult protseduuri tehnilist külge. Üks keskuse külastaja, 48-aastane Raivo teatab, et otsus valimistel osaleda tekkis spontaanselt, valimistelki märgates. Kuna Raivo on vilunud arvutikasutaja, siis juhendamist ta ei vaja. Raivo hinnangul on Keskerakond teinud telkide püstitamisega mõistliku otsuse – võibolla oleks tal muidu läinud hoopis meelest valima minna. “See ei takistanud mul anda oma hääl paremerakonnale”, lisab ta naerdes. Kui elektroonilistel valimistel läheb kõik plaanipäraselt, kavatsetakse järgmise hääletusvahendina võtta kasutusele mobiiltelefon.
(En Estonie, sept clics pour voter, Yves Eudes, Le Monde, 3.06)

LIBÉRATION
Raidpere au plus près du corps

Noor eesti kunstnik Mark Raidpere, kes saavutas laiema tuntuse 2005. aastal Veneetsia biennaalil, eksponeerib Roubaix’s oma videoinstallatsioone.
(Raidpere au plus près du corps, Gilles Renault, Libération, 27.05)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron keskustan vaalitemppu koettelee nettiäänestyksen uskottavuutta

Keskerakonna valimistrikk paneb proovile riigi uhkuse, internetihääletuse usutavuse. Erakond pani Tallinnas eurovalimiste avapauguna püsti paarkümmend telki, kus on arvutid ning abilised, kes aitavad interneti kaudu hääletada. Erkrohelised õhupallid, roheliste särkidega Keskerakonna noored ning muusika tõmbavad Lasnamäel möödakäijate huvi valimistelkidele. Valimistelgi siseseintel valimisreklaame ei ole. Kõik vastab seadustele, kinnitavad erakonnanoored. „Seadust rikutakse siis, kui telkides üritatakse osta hääli, mõjutada otsust või hääletada valija eest,“ ütles Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. Sibula sõnul ei riku Keskerakonna telgid aga siiski kogu internetihääletust. Oma valikut saab uuesti hääletades muuta. Keskerakond pole internetihääletust pooldanud ning interneti teel hääletajad pole toetanud ka Keskerakonda. Erakond on valimistelkide ülesseadmist põhjendanud sooviga tõsta valimisaktiivsust.
(Viron keskustan vaalitemppu koettelee nettiäänestyksen uskottavuutta, Kaja Kunnas, HS, 29.05)

Kulttuuririidat roihahtivat Virossa

Selle aasta 9. mail, Nõukogude Liidu võidupühal püstitas Kristina Norman pronkssõduri endisele asukohale kullast sõduri kuju. Tegemist oli kunstiprojektiga. Kunstnik Norman kujutab tegevust monumendi ümber alates selle püstitamisest 1947. aastal kuni tänase päevani. Pooleestlane-poolvenelane Norman on öelnud, et soovib rahvusrühmi teineteisele lähemale tuua. Kunstiteos esindab Eestit tänavusel Veneetsia biennaalil. Eestis mõisteti Kristina Norman hukka. Teda süüdistati soola raputamises haavale, mis on veel värske pärast üle-eelmisel aastal toimunud aprillirahutusi. Kuldsõduri ümber lahvatanu pole ainsaks kultuuritüli põhjuseks Eestis. Peatselt avatakse Tallinna vanalinna servas Lindamäel Eesti Vabadussõja võidusammas. Kohe pärast võidusamba konkursi võitja väljakuulutamist teatasid kunstiala liidud ja suur osa intelligentsist, et on selle vastu. Samba väljanägemist peetakse vanaaegseks, risti semiootiline tähendus on küsitav. Eesti Kunstiakadeemia kultuuriajalooprofessori Krista Kodrese hinnangul on sammas esteetilises mõttes ebaõnnestunud. Vabadusesamba kui sellise vastu ta aga ei ole. Kodrese sõnul üritab poliitiline võimueliit Eestis politiseerida kogu kultuuri. „Suured projektid on politiseeritud nii riigi kui Tallinna linna tasandil. Asjatundjate arvamust alahinnatakse kunstis samamoodi nagu majanduseski,“ ütleb Kodres.
(Kulttuuririidat roihahtivat Virossa, Kaja Kunnas, HS, 29.05)

TURUN SANOMAT
Viro saattaa turvautua kriisihallitukseen syvenevien talousvaikeuksien suossa

Eesti suurim opositsioonierakond Keskerakond soovib Eestile kriisivalitsust, mille ministrite hulgas oleks ka apoliitilisi eksperte. Eelmisel nädalal valitsusse jäänud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit on jätkanud koalitsioonivalitsuse moodustamiseks läbirääkimisi Rahvaliiduga. Peaminister Andrus Ansipi Reformierakonda toetab värske küsitluse andmetel vaid 15% Eesti elanikest. Seda on kaks korda vähem, kui 2007. aasta Riigikogu valimiste ajal, mil Ansip lubas Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka viia. Eesti valitsus kärbib sel aastal riigieelarvet juba teist korda, lootes ikka veel, et kulude vähendamisega õnnestub Eestil 2011. aastal eurotsooniga liituda. Endise peaministri Siim Kallase nõunikuna töötanud Daniel Vaarik on tõdenud, et praegu euro nimel toodud ohvrid ei aita Eestil tõenäoliselt siiski 2011. aastal euroga liituda. Headel aegadel riigikassasse kogutud puhver on peagi otsa lõppemas.
(Viro saattaa turvautua kriisihallitukseen syvenevien talousvaikeuksien suossa, Anneli Reigas, TS, 28.05)

KALEVA
Latvian heikkous kurittaa Ruotsia

Kuhu aga Eesti, Läti või Leedu liidrid lähevad, küsitakse neilt devalveerimise kohta. Ning alati eitavad nad devalveerimiskavatsusi. Nii nad peavadki tegema, sest valuuta väärtuse alandamisest ei iitsatata kunagi ette. Kõigi kolme Balti riigi miinusmärgilised majandusnäitajad liiguvad 13–18% vahel. See on nii karm langemine, et ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed on vältimatud. Eelmisel nädalal said oletused Läti lati devalveerimisest sellise hoo, et ka Rootsi kroon nõrgenes selgelt. Baltimaade probleemid pole nimelt vaid Baltimaade probleemid. Avatud majanduse puhul avaldab kõik kõigele mõju, kuid Rootsi on praegusel juhul erijuhtum. Rootsi pankadel on tohutul hulgal raha Baltimaades kinni: 7% kõigist riigi suurpankade laenudest. Kahjud on juba tuntavad. Sellistest kuuldustest saab vabaneda vaid kahel viisil: majandusolukorra tuntava paranemise või devalveerimise läbi. Esimese variandini jõudmiseks võib kuluda palju aega.
(Latvian heikkous kurittaa Ruotsia, Juhtkiri, Kaleva, 1.06)

Rannat täynnä tarinoita

Eesti suuruselt teine saar on jalgratturite paradiis, kus leidub ajalugu, loodust ja arhitektuuri; saarel on tunda omapärase kultuuri hingamist. Artikkel räägib Hiiumaa peamistest vaatamisväärsustest, tuletornidest, Kärdlast, Hiiumaa rootslastest ning Ungern-Sternbergide suguvõsast.
(Rannat täynnä tarinoita, Ville Ropponen, Kaleva, 31.05)

NORRA AJAKIRJANDUS

AFTENPOSTEN
Norges Bank refser Baltikum

Norra Pank leiab, et Balti riigid on finantskriisiga halvasti toime tulnud. Panga asepresident Jan F. Qvigstad on kriitiline kõigi kolme riigi aadressil ja ütleb, et ei ole võetud vastutust majanduskriisi eest. Kriisiga oleks paremini toime tuldud, kui oleks tegutsetud kohe iseseisvalt, mitte jäädud ootama ülejäänud maailma. Buumi ajal oleks rahvale tulnud anda nõu võtta laenu omas valuutas, rohkem oleks tulnud pöörata tähelepanu makroökonoomilisele tasakaalule, krediidi andmine oleks pidanud olema rangemalt reguleeritud. Laen eurodes muutub probleemiks, kui euro tugevneb rahvusvaluuta suhtes. Eesti saatkonna Oslos asejuhi Leena Prozese sõnul ei kehti Qvigstadi väited Eesti kohta. Tema sõnul on Eesti võtnud kasutusele riiklikud majandusmeetmed ega looda muu maailma peale.
(Norges Bank refser Baltikum, Sigurd Bjornestad, Aftenposten, 3.06)

VENEMAA AJAKIRJANDUS
ВЛАСТЬ
Отставка больше, чем жизнь

Lõuna-Korea jättis hüvasti enesetapu sooritanud endise presidendiga. Taolise mooduse lahkuda elust on viimase saja aasta jooksul valinud mitmed riigipead. /.../ Mõningatel juhtudel on enesetapp hästi kaalutud samm, põhjustatud sundvalikutest. Nõnda juhtus, näiteks, Eesti riigipea Otto Strandmanniga. Pärast 1905. aasta revolutsiooni oli ta üks autonoomiat toetava liikumise juhte. Ta saadeti maalt välja, kuid ta naases ning jätkas võitlust. Tema unistus asuda Eesti riigi etteotsa täitus 1920. aastatel. Vaatamata ülemaailmsele majandussurutisele suutis Strandmann luua hästitoimiva valitsuse, mille kestvusrekord (19 kuud) ületati alles 1990. aastatel. Pärast riigivanema tööd suundus Strandmann kaheksaks aastaks suursaadikuks Pariisi. Naastes Eestisse, asus ta elama väikesesse tallu Kadrina lähedal, kaugel poliitikamelust. Kuid 1940. aastal sai iseseisvuse periood läbi, riik liideti NSV Liiduga ning Otto Strandmanni elutöö varises kokku. Saanud 5. veebruaril 1941 kutse NKVDsse ülekuulamisele, lasi endine Eesti riigipea end maha.
(Отставка больше, чем жизнь, Егор Низамов, Власть, 1.06)

Оруэлл отдыхает

Presidendi ukaas ajalookomisjoni loomise otsusega on tekitanud palu kära „liberaalsetes ringkondades“. Kohe meenus Orwelli „tõe ministeerium“ - „kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku“ jne. Kusjuures Orwell ei mõelnud seda kõike välja, vaid üksnes kirjeldas oma silmaga nähtud nõukogude ajaloosilumise praktikat. Medvedevi ukaasi kohta on sageli öeldud „Orwell on poisike“. Kuid tõesti, miks ei võiks ajaloolasi lõpuks lasta arhiividesse? Mis orgiat nad seal ikka korraldavad, ei pane nad ju arhiive põlema. Keda siin kardetakse või mida häbenetakse? Me ei ela siiski totalitaarses ühiskonnas ning Orwelliga võrrelda päriselt ei saa. Komisjoni loomisel pole mõtet juba seetõttu, et televisioon hoiab ranget suuriikliku ajaloo-optimismi joont, see aga jõuab 99% kodanikest. Siseriiklikult poleks antud komisjoni vajagi, administratiivset ressurssi oleks vaja vaid selleks, et sundida inimesi kuulama ja lugema seda, mis neile ei meeldi – ajaloo ebameeldivamaid tahke. Murda see rahvusliku uhkuse instinkt ning tunnistada oma vigu – see on üliraske. Võimalik ehk vaid sõjalise kaotuse puhul (nagu juhtus sakslastega). Seetõttu ongi vaja põhivõitlus pidada välisrindel, välismaiste ajaloointerpreteerijate vastu. Lahutada Stalinit ja Suurt Isamaasõda on keeruline, s.o lausa tsirkusenumber. Tulemuseks on vaid see, et võit kaotab suurriikliku sära ja monoliitsuse. Ning siis väheneb ka sellest saadav poliitiline kasu. Seetõttu kaitstakse koguni 1939.-41. aastate Stalini poliitikat.
(Оруэлл отдыхает, Леонид Радзиховский, Власть, 25.09)

На борьбу с народными исказителями!

Võib ennustada, et uue ajalookomisjoni esimesteks sammudeks saavad olema meetmed Venemaa kodanike endi vastu, sest välisriikidele suunatud vastupropaganda võimalused on ahtakesed. Kõige pakilisem küsimus näib praegu olevat Balti riikide püüded rehabiliteerida kollaboratsioniste ning samuti Ukraina näljahäda venevastane käsitlus. Ning kindlasti võtab komisjon tarvitusele preventiivsed meetmed MRP 70. aastapäeva tähistamise vastu, kuna MRP on läänes levinud arvamuse kohaselt kõige otsesem tõestus selle kohta, et Baltimaad ei astunud 1940. aastal NSV Liitu vabatahtlikult. Ei maksa kellelgi loota, et „ajaloolise tõe ministeerium“ piirdub välisriikidele suunatud vastutegevusega. Ei tema määruses ega nimetuses pole kirjas, et ta peaks piirduma vaid välismaaga. Pealegi tuleb ju komisjoni tegevus viia vastavusse Venemaa uue julgeolekustrateegiaga, kus on juttu julgeolekust ajalookirjutuse valdkonnas. Vastavusse tuleb viia ka kogu sise- ja välispoliitika. Vasturääkivused ametlikule ajalookäsitlusele tuleks välja rookida õpikutest ja ajakirjandusest. Võitluseks sisevaenlasega ei pea isegi komisjoni koosseisu muutma. Ja ei midagi uut, juba Orwell ütles: „Kes valitseb olevikku, valitseb minevikku.“ Orwelli romaanist „1984“ sobib Venemaa oludesse samuti tsitaat: „Tegelikkus eksisteerib üksnes kollektiivses ehk parteilises teadvuses, üksikisiku teadvus aga on ekslik ja muutlik.“ Mida partei peab tõeks, see ongi tõde. (Tsitaadid ajaloo võltsimise vastase komisjoni liikmetelt eelnevate aastate konverentsiesinemistest ja meediaväljaannetest. Pilt üsna kirju.)
(На борьбу с народными исказителями!, Дмитрий Камышев, Власть, 25.09)

РУССКИЙ ЖУРНАЛ
Россия с жертвами, а не с убийцами

Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi professor, ajaloodoktor Andrei Zubov kinnitab usutluses ajakirjale, et Venemaa on NSV Liidu ametlik õigusjärglane ning kannab seetõttu vastutust ka nõukogude režiimi tegude eest. See tähendab ka kompensatsioonide maksmist nii oma kui ka võõraste rahvaste esindajaile, kes on režiimi läbi kannatada saanud. Näiteks Saksa LV pole Hitleri-Saksamaa otsene järglane, kuid saksa rahvas tunneb siiski vastutust natside kuritegude eest. Ehkki Ukraina näljahäda hõlmas ka Venemaa alasid, peaks Venemaa kui režiimi järglane kandma vastutust, jäädvustama mälestust ning maksma kompensatsioone. Häbi on, kui poolakad tuletavad meile pidevalt meelde Katõni veretööd, ukrainlased golodomori, eestlased ja lätlased okupatsiooni. Me peaksime ise neid asju tunnistama ja kahetsema. Sakslastel on praegu Euroopa ühiskonnas lihtne, sest nemad on ohvrite, mitte timukatega. Kuni meiegi seda ei tee, ei võeta meid arenenud rahvaste seltskonda.
(Россия с жертвами, а не с убийцами, Андрей Зубов, Русский Журнал, 25.09)

Историков на зону

(Ajaloolane Boris Sokolov avaldab oma suhtumist president Medvedevi loodud ajalookomisjoni.) Säärase komisjoni olemasolu iseenesest tõstab enesetsensuuri taset nii massimeedias, kirjastustes kui ka ajaloolaste hulgas, ehkki komisjoni enda otsused on pigem soovituslikud. Midagi võib see komisjon leida alati ka kõige heatahtlikemate ja patriootlikemate ajaloolaste töödest. Pruugib vaid kellelgi kirjeldada Punaarmee kuritegusid Ida-Euroopas või väita, et sõjakaotused olid teistsugused kui väidetud, et Stalin ise valmistas ette Saksamaa ründamist või et Baltimaad olid NSV Liidu poolt okupeeritud. Komisjon on võtnud kureerida kogu Venemaa ajalugu, mitte üksnes Suurt Isamaasõda. Ilmselt peavad nüüd ajaloolased hakkama väitma, et Venemaa ja NSV Liit on läbi kogu oma ajaloo pidanud üksnes õiglasi sõdu. Komisjonis istuv ajaloodoktor Natalja Narotšnitskaja on suurem stalinist kui Putin või Medvedev. Ta õigustab generalissimuse tegevust nii sõja eel kui ajal, nimetab Baltimaade hõivamist vältimatuks, sest nad on ju fašistid (võime ka korrata, kui vaja!). Kas hakkame taas ka MRP salaprotokollide olemasolu eitama? Komisjon peaks muidugi silma peal hoidma ka ilukirjandusel, et mingil juhul mingid „ajaloovõltsingud“ läbi ei läheks, nagi seni tihti on juhtunud.
(Историков на зону, Борис Соколов, Русский Журнал, 29.05)

ЭХО МОСКВЫ
Вторая мировая война - факт истории или политики?

Usutlus ajaloolase Juri Afanasjeviga teemal „Kas Teine maailmasõda on ajalooline või poliitiline fakt?“ Afanasjev nendib, et maailmasõda on praegu asetunud kõikide diskussioonide keskmesse. See pole juhuslik. Maailmasõda on osutunud praeguste võimude ajaloointerpretatsiooni südamikuks, kandvaks konstruktsiooniks, mida kaitstakse nagu viimast bastioni. Muud positiivset nõukogude perioodist lihtsalt ei leia. Ühiskonnas valdavalt on isamaasõda muutunud millekski lausa sakraalseks, ning võimud kasutavad seda ära. Selle konstruktsiooni kõigutamist kardetakse. Kuid kõikuma see on löönud, eeskätt tänu sõjas osalenute tõepärastele mälestustele, väga headele dokumentaal- ja mängufilmidele, eriti dokumentaalsele ilukirjandusele. Siiski enamik suhtub sõtta emotsionaalselt, ratsionaalne mõtlemine lülitub sisse alles hiljem. Arhiivid on siiamaani suletud, sest kardetakse luukeresid kapis. Kui kõik sõjaarhiivid avada, peaks järgnema ajaloos enneolematu mastaabiga hukkamõistmiskampaania nõukogude režiimi suhtes. Praegu taastoodetakse ja isegi moderniseeritakse Stalini ajal alustatud ning hiljemgi viljeldud isamaasõja ajaloo mudelit.
(Вторая мировая война - факт истории или политики?, Виталий Дымарский, Эхо Москвы, 25.09)

Фальсификация истории?

Usutlus kirjanik Vladimir Vojnovitšiga. Teemaks „ajaloo võltsimine“. Vojnovitš oleks loonud hoopis komisjoni, mis tegeleks praeguse nõukoguliku ajalookäsitluse puhastamisega võltsingutest. Kuid me ei tunnista oma häbitegusid ning ei lahenda küsimust. Hoiame oma haavad avatud ning teeskleme, et haava pole. Mis on Venemaa huvid, mida võivad võltsingud kahjustada? Võiksin koguni öelda, et Venemaa ajalugu kahjustab Venemaa huve. Selles on palju häbi- ja laiduväärset, pole parata. Raske on määratleda võltsinguid, ajalugu on segane asi. Näiteks meie konfliktid Eesti ja Lätiga. Kui Punaarmee nad vabastas 1944. aastal, siis mida tegi Punaarmee 1940. aastal? Baltlastel pole ühest suhtumist maailmasõtta. Meie aga tõstame kohe skandaali iga asja puhul, keeldume tunnistamast küsimuse keerulisust. Kui Võidu pompöösne kest mureneb tänu ajaloouurimisele, kui me uurime ajalugu, selle asemel, et uhkeldada ringi nagu noorkaardiväelased ja „našistid“ 1943. aasta punaväe välivormides ning karjuda „Hurraa!“, siis mis meile jääb? Kui see maskeraad ära jääb, jäävad meile veel Puškin ja Tolstoi ning mitmed saavutused teaduses ja kunstis. Paljudele on Puškin muidugi igav… huvitav ehk vaid seetõttu, et kirjutas ka poolakate vastu. Mendelejevki pakub huvi mitte oma avastuste tõttu, vaid seetõttu, et ta on venelane. Uhkust tuntakse veel Norilski tehaste ja kaevanduste üle, mis ehitatud tuhandete inimeste elu hinnaga. Mille üle on siin uhke olla? Me ei pea üksnes uhkeldama, peaksime ka häbenema. Ajaloos juhtub kõike.
(Фальсификация истории?, Сергей Бунтман, Эхо Москвы, 23.05)

НОВОЕ ВРЕМЯ
О противодействии и реабилитации

Toetan palavalt ajaloovõltsimise vastase komisjoni loomist. Sest vaadake mis toimub! Vene välisministeeriumi kodulehel, rubriigis „Ajalugu valede ja võltsingute vastu“ on artikkel, kus öeldakse järgmist: „Maailmasõda algas Poola tahtmatuse tõttu vastu tulla Saksamaa õigustatud ja üsna tagasihoidlikele nõudmistele.“ On see nüüd Vene Föderatsiooni ametlik häälekandja või ajaleht „Pravda“ aastast 1939? Ma saan aru küll, et Poola saadab meile riknenud liha ning laseb paigutada USA õhutõrjet, kuid igal asjal on ometi piir. Ning Nürnbergi kohtu tuletasite samuti õigeaegselt meelde. Veel enne Nürnbergit leppis Stalin lääneliitlastega kokku, et NSV Liidu ja Saksamaa sõjaeelset koostööd ei käsitleta. Kui keegi nüüd läänes üritab kosta, et me ise ollagi need kõige otsesemad natside käsilased, siis vastame kohe – Nürnberg on kõik otsustanud ning edasikaebamisele ei kuulu! Muidu satuksid ju seltsimees Molotov ja paljud teised natside käsilaste kilda. Meil aga on neile nii mälestussambad püstitatud kui ka auväärsed hauakohad olemas, mõni käsilane isegi Kremli müüri maetud.
(О противодействии и реабилитации, Солонин Марк, Новое время, 11.05)

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
Кто хотел войны

Poolas toimub ridamisi rahvusvahelisi ajalookonverentse- ja seminare, mis pühendatud Teise maailmasõja algusele ja käigule. Varssavis hiljuti toimunud konverentsi initsiaatoriteks olid Poola, Vene ja Saksa välisministeerium. Esinejate ja kuluaaride jutust võib järeldada, et Medvedevi ajalookomisjoni idee mõistetakse hukka. Osalejate hulgas olid ka ajaloolased Baltimaadest. Enne Tarvel kritiseeris Medvedevit otse, kutsudes Venemaa liidreid üles „mitte looma rahvuslikku tõde“. Arutelu keskmes oli MRP. Vene poole väited, et MRP lükkas sõja alguse NSV liidu jaoks edasi, ei leidnud Euroopa ajaloolaste hulgas mõistmist. Vene VM Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi rektor Anatoli Torkunov tunnistas, et ajaloolased püüdsid läheneda probleemsetele küsimustele objektiivselt. Samas ei saa Venemaa nõustuda poolakatega, kes nimetavad Lääne-Ukraina ja -Valgevene vabastamist 1939. aasta septembris agressiooniks Poola vastu. Sest Venemaa mäletab hästi, kuidas määrati riigipiirid pärast esimest maailmasõda.
(Кто хотел войны, Валерий Мастеров, Время новостей, 28.05)

TЕЛЕКАНАЛ КУЛЬТУРА
Журнал «Дружба народов» выпустил эстонско-российский номер

Riikliku telekanali „Kultura“ reportaaž ajakirja "Družba Narodov" eesti erinumbri esitlusest.
(Журнал «Дружба народов» выпустил эстонско-российский номер, Tелеканал Культура, 27.05)

TAIVANI AJAKIRJANDUS

THE TAIWAN NEWS
Taiwan issues yellow travel alerts for Estonia, Hungary over swine flu

Taivani välisministeerium on soovitanud oma kodanikel olla Eestisse ja Ungarisse reisimisel ettevaatlik, kuna nendes riikides on hiljuti ilmnenud seagripi kahtlusega isikuid. Taivani välisministeerium andis Eesti ja Ungari kohta „kollase hoiatuse”, mis on kõige madalam hoiatusaste ja tuletab inimestele meelde, et neil tuleks Eestisse ja Ungarisse reisides olla ettevaatlik ja täita tervisekaitsenõudeid. Taivan on taolise kollase hoiatuse andnud 47 riigi kohta, kus seagrippi on leitud.
(Taiwan issues yellow travel alerts for Estonia, Hungary over swine flu, The Taiwan News, 31.05)