Eesti välismeedias 21.-27. mai 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE FINANCIAL CHANNEL
Estonia sells ambassador's residence in London to raise cash

Eesti on kokkuhoiupoliitika tõttu sunnitud müüki panema Londonis resideeriva Eesti suursaadiku residentsi. Londoni kinnisvarabüroo on hinnanud 145 ruutmeetri suuruse korteri 14,35 miljoni krooni vääriliseks. Korter soetati iseseisvumisjärgseil aastail, kui praegune suursaadik seda oma residentsina ei kasuta.
(Estonia sells ambassador's residence in London to raise cash, The Financial Channel, 23.05)

MONSTERS AND CRITICS
Estonia average wage drops for first time since 1993

Eesti majandusprobleemide ulatus sai selgemaks, kui avaldati statistika, mille kohaselt keskmine palk langes esmakordselt üle 16 aasta. 2009. aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutokuupalk 12 147 krooni ehk 1,5% väiksem kui mullu samal ajal. Viimati registreeriti kvartali palgalangus aastal 1993, kui Eesti tegeles värskelt taasiseseisvunud riigi ülesehitustöödega. Peale kümne aasta pikkust majanduskasvu perioodi oli Eesti esimene Euroopa Liidu riik, mille majandus 2008. aastal langusesse pööras. Tänavu esimese kvartali jooksul on majanduslanguseks arvestatud 15%.
(Estonia average wage drops for first time since 1993, DPA, Monsters and Critics, 25.05)

USA AJAKIRJANDUS

THE COLUMBUS DISPATCH
World yearns to visit Canada, survey shows

Kui Sul oleks piiramatul hulgal raha ja Sa võiksid valida ühe riigi, kuhu reisida – kuhu Sa sõidaksid? Eksole, Kanadasse? Kui ei, siis ei ühti Sinu valik ülejäänud maailmaga. Hiljutine ülemaailmne uuring näitab, et kui raha ei takistaks, reisiksid inimesed eelkõige just Kanadasse. Eelistatud sihtkohad on ka Itaalia, Austraalia, Šveits ja Prantsusmaa. USA jääb 50 riigi seas alles 10. kohale. Uskumatu, et maailmas on nii palju jäähoki ja vahtrasiirupi fänne! Uuringufirma asepresidendi Xiaoyan Zhao sõnul pole Kanadas küll glamuurseid suurlinnu nagu Pariis, London või Rooma, kuid Kanada tõusis esikohale just oma kauni looduse tõttu. Uuringu andmeil jäid viimastele kohtadele Saudi Araabia, Nigeeria ja Iraan. Sinna lähekski ainult siis, kui tahaks tollivaba toornaftat osta. Vähepopulaarseteks osutusid ka Eesti ja Leedu. Kes oleks võinud arvata, et maailmas leidub nii hulgaliselt baltofoobe? Ilmselt on põhjus siiski vastanute kesistes teadmistes nende kahe väikeriigi kohta, mistõttu reisisihtpunktidena jäeti need lihtsalt kahe silma vahele. Nii usub ka Zhao, kelle väitel on väikeriikide viga eelkõige vähene silmapaistvus. Samamoodi kannatavad ebapopulaarsuse all teisedki väga väikesed riigid, näiteks Ecuador. Inimesed ei suhtu neisse halvasti, aga nad lihtsalt ei tea nendest midagi. Tegelikult on nii Tallinn kui Vilnius väga ilusad ning nende vanalinnad kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Mõlemas linnas on suurepärane arhitektuur, palju vahvaid muuseume, ajaloolisi vaatamisväärsusi ning lisaks hästi haritud elanikkond. Olgugi et Toronto on artikli autori üks lemmiklinnu, valiks ta võimaluse korral siiski reisi just Tallinnasse või Vilniusesse.
(World yearns to visit Canada, survey shows, Steve Stephens, The Columbus Dispatch, 24.05)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

BUSINESS WEEK
Tensions at EU-Russia Summit

Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumine Kaug-Idas algas sõbralikult, kui lõppes teravate väljaütlemistega kaubanduse, energeetika ja julgeolekupoliitika osas. Ühist kokkulepet pooled saavutada ei suutnud. President Medvedev hoiatas, et ELi uus Idapartnerlus kuue endise Nõukogude vabariigiga ei tohiks muutuda partnerluseks Venemaa vastu. Russofiilist president Vaclav Klaus kordas ELi sõnu, et Venemaa on Euroopa Liidu strateegiline partner ning Idapartnerlus ei ole suunatud kellegi vastu. Klausi kommentaarid enne Habarovski kohtumist Tšehhi päevalehes Lidove Noviny on aga tekitanud Euroopa Liidu riikide seas pahameelt. Ajalehes väitis Klaus, et ta ei näe Venemaas ohtu, vaid suurt, tugevat ja ambitsioonikat riiki, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata kui riikidele nagu Eesti ja Leedu. Eesti välisminister kutsus seepeale Tšehhi suursaadiku enda juurde selgitusi andma. Eesti president Ilves usub, et president Klausi poolt öeldu ei kajasta ei tšehhi rahva ega Tšehhi valitsuse seisukohti. Ta väljendas aga üllatust, et selliste kahetsusväärsete sõnadega - mis jagavad Euroopa riigid olulisteks ja ebaolulisteks - esines just tšehh.
(Tensions at EU-Russia Summit, Andrew Rettman, Business Week, 25.05)

THE FINANCIAL TIMES
When austerity does not come easily

Mõned kuud tagasi ilmnes tendents, et rikaste riikide kodanikud hakkasid raha pangast välja võtma, kuldmünte ostma ja sukasäärde hoiule panema. Nüüd on hakanud maad võtma uus suund: kokkuhoiupoliitika. Kogu maailmas suureneb tööpuudus, kasvavad riigivõlad ja maksud. Majanduskriisi alguses oletati, et langus tabab kõige valusamalt eeskätt vaeseid riike ja nn noori demokraatiaid. Nüüd selgub, et võib-olla on kokkuhoiupoliitikaga raske kohaneda just rikastel demokraatiamaadel nagu Suurbritannia ja USA. Rasketel aegadel on mõnedel Kesk-Euroopa riikidel tulnud kasutusele võtta rangeid meetmeid. Neil puudub rikaste riikide kombel võimalus võtta suuri laene kärbete vältimiseks. Nii on Eestis kärbitud avaliku sektori palku 10%, Ungaris on pensione alandatud 8% ja pensionile jäämise iga nihutatud kaugemale. Nii eestlased kui ka ungarlased on siiani reageerinud kärbetele märkimisväärselt rahulikult. Ilmselt mäletavad need rahvad selgemini lähimineviku rahutusi ja raskusi ning taluvad äkilist majandussurutist kannatlikumalt. Ladina-Ameerika kogemus peale 1998. aasta majanduskriisi tõestab, et uued demokraatiad võivad olla vägagi vastupidavad. Kui aga mõelda, kuidas võiks Suurbritannia või USA kodanikud reageerida Eesti ja Ungari sarnastele kärbetele, siis ilmselt pääseks rahva seas valla tõeline mäss. Sealsed inimesed usuvad, et neil on õigus majanduslikule heaolule ning asjad saavad minna ainult paremaks. Eestlaste ja argentiinlaste jaoks võib 20%line langus elatustasemes tunduda talutavana, kuid Londonis või New Yorgis mitte.
(When austerity does not come easily, Gideon Rachman, The Financial Times, 26.05)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Ansip sucht Mehrheit in Estland

Peaminister Andrus Ansipi juhtimisel alustas Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liidu ning Rahvaliiduga läbirääkimisi, et valitsusele Riigikogus jälle enamust saada. Alates 2007. aasta aprillist valitsev koalitsioon lagunes majandus- ja finantskriisi tõttu, kuna sotsiaaldemokraatidega ei jõutud eelarvekärbetes kokkuleppele. President Toomas Hendrik Ilves ütles sotsiaaldemokraatidest ministreid ametist vabastades, et Eesti vajab praegu valitsust, mis suudaks raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid langetada. Lisaeelarves kokkuleppele jõudmine on Ilvese sõnul vajalik ning otsustab, kas Eesti liitub 2011. aastal euroga või mitte. Ansip ütles, et asi pole ainult euroga liitumises vaid eelkõige finantssüsteemi usaldusväärsuses.
(Ansip sucht Mehrheit in Estland, Th, FAZ, 27.05)

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Vom Tiger zum Kätzchen

Viis aastat pärast ELiga liitumist pole Eestis kellelgi enam peotuju. Ülemaailmne kriis ning kodused probleemid tabavad riiki täie jõuga. Nüüd on ka valitsus lõhki. Kunagine Läänemere majandusime on maapeale tulnud. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ning eriti pärast ELiga liitumist koges Eesti märkimisväärset majanduskasvu. Lisaks taotles Eesti ka IT-pioneeri imidžit. Kõik see pole aga praegu eriti abiks, kuna Eesti kannatab ülemaailmse majanduskriisi all rohkem kui enamus teised Euroopa riigid.
(Vom Tiger zum Kätzchen, Christoph Kersting, FTD, 25.05)

HANDELSBLATT
Estlands Premier - ein Bremser vor dem Herrn

Ülemaailmne finantskriis võib varsti nõuda oma järgmise poliitilise ohvri, kelleks võib saada väikese Eesti valitsusjuht Andrus Ansip. Ansip viskas valitsuskabinetist välja kolm sotsiaaldemokraadist ministrit, kes ei nõustunud tema kokkuhoiukavaga. Veel pole kindel, kas alates 2005. aastast ametis olev peaminister suudab moodustada uue, stabiilse valitsuse. Seda on Eestil praegu väga vaja, kuna Eesti võitleb oma naabrite Läti ja Leedu kombel suurima majanduslangusega pärast iseseisvumist. Eesti pole IMFilt abi palunud. Endise majandusministrina teab Ansip, et tema väikese riigi võib pankrotist päästa vaid range eelarvepoliitika.
(Estlands Premier - ein Bremser vor dem Herrn, Helmut Steuer, Handelsblatt, 26.05)

DER TAGESSPIEGEL
Baltikum im Krisenstrudel

Jan Jõgis-Laats kirjutab Baltimaad vallutanud majanduskriisist ning Eesti valitsuskriisist.
(Baltikum im Krisenstrudel, Jan Jõgis-Laats, 23.05)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
L'Europe de l'Est perd de son attractivité au profit des pays méditerranéens

Ida-Euroopa maad ei ole enam atraktiivsed sihtkohad lääne firmadele tootmise ümberpaigutamiseks. Soodsal positsioonil on nüüd Tuneesia ja Maroko, samuti Egiptus ja Jordaania. Erinevus tootmiskulude ja tööjõu hinna vahel on Ida-Euroopa ja arenenud riikide vahel vähenenud, eriti kehtib see Ungari ja Poola, veidi vähem Eesti ja Läti puhul. Viimatinimetatute puuduseks on aga, et sealne kvalifitseeritud tööjõud on väiksearvuline. Ärikonsultatsioonidega tegelev firma A.T. Kearney hindab Egiptuse tööjõu kvaliteeti ja kättesaadavust paremaks Ungari, Slovakkia või Eesti omast. Teatud firmade, näiteks masinaehitusega tegelevate ettevõtete puhul ei ole tootmis- ja personalikulud peamine kriteerium. Laienemiseks otsitakse riike, kus on piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu.
(L'Europe de l'Est perd de son attractivité au profit des pays méditerranéens, Annie Kahn, Le Monde, 26.05)

JOURNAL DU DIMANCHE
Crise gouvernementale en Estonie

Eesti peaminister Andrus Ansip vabastas ametist kolm ministrit, kes kuulusid koalitsiooni väikseimasse parteisse. Samuti teatas peaminister oma kavatsusest moodustada uus valitsuskoalitsioon. Kolmeparteilist koalitsiooni juhtinud Andrus Ansip kuulub Reformierakonda. Tüliküsimuseks lahkunud Sotsiaaldemokraatidega kujunes töötute abiraha vähendamise kava, millega loodeti parandada eelarve olukorda ja säilitada lootust eurole üleminekuks aastal 2011. President Toomas Hendrik Ilves on kinnitanud rahandus-, rahvastiku- ja siseministri ametist vabastamise käskkirjad.
(Crise gouvernementale en Estonie, Journal du Dimanche, 21.05)

COURRIER INTERNATIONAL
Enseigner l’estonien à un Russe? Un jeu d’enfant

Lasteaiad, kus väikesed vene lapsed õpivad mängeldes kohalikku keelt, püüavad murda jää kahe kogukonna vahel. Tartu venekeelses lasteaias Kelluke tegutseb keelekümblusrühm. Keelekümblus on omamoodi mäng, kus keelt õpitakse laulu ja erinevate mänguliste tegevuste abil. Mõned endised Kellukese kasvandikud käivad juba koolis ning lapsevanemate tagasiside põhjal on varane keelekümblus aidanud kaasa koolis hakkama saamisele. Kasvataja Julia Faizullova kinnitusel saaksid keelekümblusrühma lapsed eesti koolis hästi hakkama, ometi eelistavad vanemad panna oma lapsed siiski vene õppekeelega koolidesse. Lasteaia juhataja asetäitja Julia Eskori sõnul saavad vene peredest pärit lapsed eesti keelest aru juba esimese kahe kümbluskuu jooksul, seejärel hakkavad nad ise eestikeelseid sõnu kasutama. Kellukese lasteaias tegeldakse osalise keelekümblusega - õpitegevusi viiakse läbi paralleelselt eesti ja vene keeles. Eesti keeles õpitakse teatud teemavaldkonna sõnavara, vene keeles õpitakse sama asja süvitsi. Kellukese lasteaed on Tartus üks kahest keelekümblusrühmadega lasteaiast. Lapsi võetakse keelekümblusrühma vastu vaid lapsevanemate nõusolekul.
(Postimehes 6.04.2009 ilmunud artikli „Lapsed mängivad keelemängu“ põhjal koostatud lugu „Enseigner l’estonien à un Russe? Un jeu d’enfant“, Courrier international, 20-27.05)

ELLE DÉCORATION
Une ferme en Estonie : retour aux sources

Suurepäraste fotodega illustreeritud artikkel Ristomatti Ratia ja tema eestlannast abikaasa Saaremaal asuvast suvekodust. Saaremaa on Ratia pelgupaik ja inspiratsiooniallikas. Kuulsa Soome disaineri suvekodu ühendab endas maalähedast lihtsust ja põhjamaist elustiili. Varemetes talukohta hakati restaureerima 12 aastat tagasi, alustati katusest, seejärel taastati eluruumid, köök ning magamistoad. Peahoone juurde kuulub ka vanast tallist külalistemajaks ehitatud kõrvalhoone ning saun. Sisekujundus on romantiline ja soe, ruumid on taastatud algupärases stiilis. Kõikjal on näha vanu traditsioonilisi esemeid. Maamaja mõjub disainerile inspireerivalt, siit on alguse saanud näiteks „Saaristo” tootesarja idee.
(Une ferme en Estonie : retour aux sources, Robert Colonna D’Istria, Elle décoration, juuni 2009)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Venäjän uusi historiakomissio huolettaa Baltiassa

Ajalugu tõuseb üha teravamalt esile Venemaa suhetes endiste idabloki riikidega. Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi loodud ajalookomisjon ning väljatöötatav ajaloo võltsimise vastane seaduseelnõu panevad muretsema endised Nõukogude vabariigid nagu näiteks Eesti. See, mida Venemaa peab ajaloo võltsimiseks, on mitmetes lääne naaberriikides valitsev ajalookäsitus. Venemaa suurimad erimeelsused Ukrainaga puudutavad Nõukogude Liidu juhtkonna ja Stalini osa 1930ndate näljahädas; Poolaga Katõni veresauna ning Baltimaadega Nõukogude okupatsiooni tunnistamist. „Ajalugu on Venemaa välispoliitika osa nagu energiapoliitikagi. Mida me saame teha? Luua oma tugeva seisukoha,“ ütleb Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Kelam on püüdnud europarlamendis läbi suruda, et kommunismi inimsusevastased kuriteod võrdsustataks natsismi kuritegudega. Mõningate hinnangute kohaselt on Medvedevi asutatud komisjon loodud just selleks, et vastustada kommunismi ja natsismi võrdsustamist.
(Venäjän uusi historiakomissio huolettaa Baltiassa, Kaja Kunnas, HS, 21.05)

Venäjän johto takoo tosissaan historiasta politiikan asetta

Ühist ajalugu puudutavad vaidlused on sel aastakümnel nähtava koha leidnud Venemaa ja mõningate tema endisesse võimupiiri kuulunud riikide suhetes. Nüüd on selge, et tegemist polnud vaid endise KGB-ametniku Vladimir Putini presidendiajaga seotud nähtusega. Putini järglane, president Dmitri Medvedev asutas komisjoni, mille ülesandeks on reageerida, kui keegi püüab ajalugu võltsida Vene huve või Venemaa rahvusvahelist mainet kahjustades. Vene sõnavabadusekaitsjad on põhjendatult sügavasti mures juba komisjoni rajamise tõttu. Sõnum on suunatud küll ennekõike välismaailmale, kuid samas meenutati ka Venemaa enda meediaväljaannetele ning kultuuri- ja teaduseesindajatele kõrgemalt tuleva kontrolli olemasolu. Venemaa kasutab uusi ajalookäsitluse tööriistu tõenäoliselt üsna valikuliselt, siis, kui see sobib teiste poliitiliste eesmärkidega. Eesti, Läti ja Ukraina juhtidel on oht esimestena sihtmärgiks saada. Ometi on muretsemiseks põhjust kõigil Euroopa riikidel. Medvedevi loodud komisjon ja Riigiduuma värsked ettepanekud sisaldavad hirmutavaid võimalusi tsensuuri taastamiseks ja välispoliitilisteks kiusamiskampaaniateks.
(Venäjän johto takoo tosissaan historiasta politiikan asetta, Juhtkiri, HS, 26.05)

Venäjä opettaa naapureilleen historiaa

Soomlased ja eestlased elavad teineteisele väga lähedal, kuid see ei tähenda veel, et meil oleksid teineteisest sügavad teadmised. Maade ajalooõpetajad kogunesid äsja Helsingis, et arutada, kuidas saaks suurendada teadmisi üksteise ajaloost. Õpetaja vaatenurgast määrab huvi Eesti ajaloo vastu ka see, kuivõrd nähtaval on Eesti soome keskkonnas. Pronkssõduri ümber tekkinud madin aitas palju ajalooõpetajaid. Nii õpetajad kui õpilased tahtsid monumendi tausta kohta rohkem teada saada. Sofi Oksaneni teos „Puhastus“ on kasvatanud Soomes huvi ja teadmisi Eesti ajaloo julmade, jõhkrate konfliktide vastu rohkem kui õpikud kokku. Aga kuidas hakatakse ajalugu meie maades õpetama tulevikus? Hiljuti toimis ajalooõpikute tsensuur soometumise tõttu. Nüüd on Venemaa president Dmitri Medvedev loonud ajalookomisjoni, mille ülesandeks on kaitsta Venemaad ajaloovõltsingute eest, mis seavad Venemaa ebasoodsasse valgusesse. Silmas peetakse ehk endiste Nõukogude vabariikide uut ajalookirjutamist. Ajaloo „võltsijaid“ ähvardab Venemaal valmistatava seadusettepaneku järgi vanglakaristus. Kas Soomes võib edaspidi õpetada, et Nõukogude Liit okupeeris Eesti? Kas Eestis või Soomes tohib õpetada, et Nõukogude Liit ründas Soomet? Ajalooõpetajad peavad endale võtma ehk juriidilised nõustajad, kui tahavad asjadest rääkida nende õigete nimedega.
(Venäjä opettaa naapureilleen historiaa, Kirsikka Moring, HS, 22.05)

Talouden romahdus poiki hallituskriisin Virossa

Majanduskriis sünnitas Eestis poliitilise kriisi. Peaminister Anris Ansip teatas, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit jätkavad vähemusvalitsuses ilma sotsiaaldemokraatideta. Tüli põhjus peitub majanduse kokkuvarisemises. Valitsus on praeguse aasta riigieelarvet kärpinud juba kaks korda. Kolmandal korral ideoloogilised vastuolud aga teravnesid. Rahandusminister Ivari Padar tegi ettepaneku tulumaksu tõstmiseks, mis puudutaks eelkõige suure sissetulekuga inimesi. Parempoolsed erakonnad usuvad aga, et suhteliselt madal ühtlane tulumaks on Eesti konkurentsivõime põhiline eeldus. Sotsid lähevad nüüd opositsiooni Keskerakonna kõrvale, kes pooldab samuti progressiivset tulumaksu.
(Talouden romahdus poiki hallituskriisin Virossa, Kaja Kunnas, HS, 22.05)

Baltiassa on tilausta vahvoille johtajille

Läti presidendi Valdis Zatlersi sõnul on praegusel hetkel Baltimaade suurimaks otseseks ohuks majanduse langusperiood. Zatlers hoiatas, et Balti riigid võivad kriisi tõttu muutuda sisemiselt ebastabiilseteks ning vastuvõtlikumaks välisele poliitilisele surve. Kui tundlikul perioodil on ka parteimaastik ebakindel ning kodanikud ei usalda poliitikuid, tekib rahval vajadus tugeva juhi järele. Selline olukord valitseb eelkõige Lätis ja Leedus. Tundub, et hoolimata põhiseaduses sätestatust loodab rahvas presidendis näha riigi päästjat. Majanduspoliitika on Baltimaades valitsuste pärusmaa. Kriisi ajal võib president üksmeelt üleval hoida, kuid poliitika usaldusdefitsiiti ta üksi ei paranda.
(Baltiassa on tilausta vahvoille johtajille, Juhtkiri, HS, 21.05)

Ankara harjoittelu vie laulujuhlille

Tuhanded eestlased pabistasid selle aasta kevadel sellepärast, kas nad pääsevad laulu- ja tantsupeo lauljate ja tantsijate hulka. Esmaspäeval avalikustas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA lõplikud nimekirjad: Tallinnasse suure laulukaare alla pääseb 26 430 lauljat ning tantsupeole 8713 tantsijat. Artikkel räägib natuke lähemalt Muhu koorist, mis samuti laulupeole pääses. Lavastaja Neeme Kuningas on hakanud korraldama Paldiskis oma pidu neile, kes laulupeole ei pääsenud. Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee rõhutab, et lauljate kunstiline tase on laulupidudel alati tähtis olnud. „Tegemist pole vaid ühislaulmisega,“ ütleb Maatee. Eesti laulu- ja tantsupidu on valitud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
(Ankara harjoittelu vie laulujuhlille, Kaja Kunnas, HS, 26.05)

Kaikki eivät mahdu lavalle, mutta kaikki voivat laulaa

Koorijuhi ja kultuuriministri Laine Jänese sõnul pole õigustatud kõmu, nagu oleks sel aastal laulupeole pääsemise tingimused olnud eriti ranged. „Konkurents on alati kõva olnud, kui mitte arvestada 1990ndate algust, mil tähelepanu oli muule suunatud,“ ütleb Jänes. Suurte rahvamasside jaoks muutus laulupidu taas populaarseks 2000ndatel. „Minu pärast võiksid kõik laululavale tulla, kuid seda piiravad turvanõuded. Kõik ei mahu lavale, aga kõik võivad laulda,“ ütleb Jänes. Laulu- ja tantsupeo eelarvet pole majanduslanguse tõttu kärbitud.
(Kaikki eivät mahdu lavalle, mutta kaikki voivat laulaa, Kaja Kunnas, HS, 26.05)

TURUN SANOMAT
Talouskriisi saanut Viron kääntämään uudelleen katseensa Suomen suuntaan

Majanduslangusega võitleva Eesti peaminister Andrus Ansip peab Soome ja Eesti vahelist koostööd endisest tähtsamaks. Eriline roll on tema hinnangul linnade koostööl ning toob heaks näiteks Turu ja Tartu ning Helsingi ja Tallinna vahelise koostöö. Enterprise Estonia välisesindaja Soomes Valdar Liive ütleb, et eestlased hoiavad nüüd soomlastega tihedaid kontakte. „Koostöö on selgelt aktiivsem kui pool aastat tagasi.“ Riikidevaheline kultuurikoostöö on praegu väga tihe ning ulatub ka lasteni. Eesti suursaatkonnal on käimas projekt Soome koolides. Majanduse allakäik ja töötuse kasv on Eestis palju karmimad kui Soomes. Peaminister Ansipi arvates on põhjust meeles pidada, et riikide lähtepositsioonid olid väga erinevad – Eesti langemine on suurem ülekuumenenud majanduse tõttu. Ansip loodab, et majandus elavneb kiiresti, kuigi ennustatakse, et töötuse määr kasvab praeguselt 60 000lt aasta lõpuks 100 000ni.
(Talouskriisi saanut Viron kääntämään uudelleen katseensa Suomen suuntaan, Heikki Kauhanen, TS, 26.05)

KALEVA
Talouskriisi ruokkii Viron blokkijakoa

Baltimaades on tekkinud vajadus tugeva poliitilise juhi järele ning nüüd on teatud näide selle kohta olemas ka Eestis. Peaminister Andrus Ansipil sai eelmisel nädalal küllalt vaidlustest sotsiaaldemokraadist rahandusministriga ning Ansip näitas erakonna kõigile kolmele ministrile ust. Peaministri erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kavatsevad edasi minna vähemusvalitsusena, kui sotsiaaldemokraatide asemele ei õnnestu meelitada opositsioonis olevat Rahvaliitu. Sarnast valitsuskriisi on Eestis kogetud varemgi. Lahendus näis olevat käeulatuses. Ansipi tulevase valitsuse koostööle on aga raske pikka iga ennustada. Kriisi põhjuseks on Eesti üha süngemaks muutuv majandusolukord. See toob poliitilised ja ideoloogilised erinevused esile Tallinnaski. Just Reformierakond hoiab kinni ühtlasest madalast tulumaksumäärast kui konkurentsivõime vältimatust tingimusest. Headel aegadel lubati ka Eestis rahvale head ja paremat, milleks nüüd enam vahendeid pole. Eestis on aastaid võlgu elatud ning töötusemäär üha kasvab. Varsti tuleb uuesti läbi mõelda, kas tõesti tagab vaid madal proportsionaalne tulumaks õndsuse ja konkurentsivõime.
(Talouskriisi ruokkii Viron blokkijakoa, Juhtkiri, Kaleva, 25.05)

AAMULEHTI
Kuin salama kirkkaalta taivaalta

Küberrünnakud on kasvavaks ohuks, mille vastu on raske valmistuda, kuna tihti on raske teada isegi seda, kes on ründaja ja kus ta asub. Maailma eri paigus mõeldakse parasjagu selle üle, kuidas peaks küberrünnakute vastu valmistuma. Tegemist pole ulmekirjandusest pärit fantaasiaga. Virtuaalsõda on võimalik ning seda on ka kogetud. Paar aastat tagasi sattusid küberrünnaku alla Eesti olulised infosüsteemid. Kuigi rünnakute käivitajas ja elluviijas ei saadud täit selgust, usuti, et need olid seotud pronkssõduri teisaldamisega. Lõpuks on sellised rünnakud tegutsema pannud ka ametiasutused. Tallinnasse rajati NATO küberkaitsekeskus, millega plaanib koostööd teha ka Soome. Ennustatakse, et virtuaalsõjast saab sõjapidamise järgmine pöördepunkt, mida võiks võrrelda aatompommi leiutamisega. Nende suurim ja ohtlikum erinevus on see, et kui tuumarelva valmistamine ja kasutamine nõuab eriti kõrgel tasemel teadmisi ja oskusi, siis küberrünnaku võib algatada kasvõi üks inimene ühest arvutist.
(Kuin salama kirkkaalta taivaalta, Juhtkiri, Aamulehti, 25.05)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

КОММЕРСАНТЪ
России гарантировано прошлое

President Medvedev alustas rünnakut Venemaa ajaloo võltsijate vastu. Eksperdid avaldavad kartust, et tema poolt loodud komisjon muutub ise ajaloovõltsimise instrumendiks. Komisjoni ülesandeks on, kirjade järgi, katsete tuvastamine võltsida ajalugu Venemaale ebasoodsas suunas. Komisjoni kuuluvad erinevate ametkondade, ministeeriumite, Riigiduuma ja teadusasutuste esindajad. Komisjon hakkab koos käima kaks korda aastas. Põhjuseks on see, et mitmed endised liiduvabariigid ei tähista enam 9. mai võidupüha ning tõlgendavad ajalugu omamoodi. Medvedevi hinnangul aitaksid võltsimisega võidelda uue mängufilmid, dokumentaalfilmid, monumentaalse ajalookogumikud. Politoloog ja duumasaadik Sergei Markov nendib, et Baltimaades ja Ukrainas toimub leegionäride heroiseerimine, sammaste teisaldamine, Goebbles ja Hitler rõõmustaksid. Komisjon peab looma ajaloolastele kõik tingimused, et nad saaksid vabalt tööd teha ning ajalugu tõeselt interpreteerida. Venemaa kompartei aseesimees Ivan Melnikov leiab, et idee on hea, kuid ei tohi lubada ajaloo kaitsmise sildi all uut ajaloo ümberkirjutamist. Gorbatšovi fondi ekspert Andrei Rjabov leiab, et komisjonist on kasu vaid juhul, kui selles jäävad peale seal esindatud teadlaste seisukohad. TA Üldajaloo Instituudi direktor Aleksandr Tšubarjan leiab, et ohtu naasta võitluse juurde teisitimõtlejate vastu pole. Asi pole seisukohtade erisustes, vaid ajaloo politiseerimises. Pealegi hakkab komisjon tegelema koordineerimistööga ega pretendeeri teadusasutuse staatusele.
(России гарантировано прошлое, Ирина Граник/Наталья Городецкая, Коммерсантъ, 20.05)

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
Кто старое помянет

Medvedevi ajalookomisjonis on vaid üksikuid ajaloolasi: TA Üldajaloo Instituudi direktor Aleskandr Tšubarjan, TA Venemaa ajaloo instituudi direktor Andrei Saharov ning ajaloodoktor Natalja Narotšnitskaja. Komisjoni funktsioonideks on, vaatamata esinduslikkusele (siin on nii FSB, välisluure, Julgeolekunõukogu ja justiitsministeeriumi esindajaid kui ka presidendi administratsiooni juht Narõškin), üksnes „informatsiooni kogumine ja analüüs“. Saharov ütles, et ei tahaks näha komisjonis järjekordset ajaloo interpreteerimise reguleerijat. Nõukogude ajal juhtus sageli, et mõisteti süüdi ajaloolasi ja ühiskonnateadlasi, ning siis selgus, et just nendel oligi olnud õigus. Sergei Markov nendib, et tahaks küll jätta ajaloo ajaloolastele, kuid kahjuks ei saa seda teha, see seaks ohtu Venemaa rahvusliku julgeoleku. Arseni Roginski ühingust „Memoriaal“ arvab, et komisjoni loomine on mõttetu. Mitte keegi ei suuda veenda poolakaid selles, et 1939. aastal marssis Punaarmee Poolasse vabastajana, mitte Hitler liitlasena. Samamoodi on komisjoni liikmetel raske veenda eestlasi ja lätlasi selles, et Punaarmee tõi neil vaid head. Tahaks rõhutada, et härra Narõškin on ühtlasi riigisaladuste komisjoni esimees, kelle funktsioonidesse kuulub arhiivide avamine uurijatele. Kui komisjon asuks nüüd arhiivide avamise juurde, oleks see tõepoolest õige samm ajaloovõltsimise vastu. Vaja on tõsiajaloolaste koostööd. Tšubarjan rõhutab, et säärane koostöö juba käib. Hiljuti toimus konverents Tallinnas, mis jätkub sel nädalal kohtumistega Moskvas. On loodud ühine ajalookomisjon Leeduga. Koostöö laabub samuti Ukraina kolleegidega.
(Кто старое помянет, Михаил Мошкин, Время новостей, 20.05)

ВЕДОМОСТИ
Работа над историей

Medvedevi komisjoni tegevsekretäriks on endine „Noore kaardiväe“ aktivist Ivan Demidov. Kevadel 2007 käisid tema jüngrid mööda kauplusi ja püüdsid veenda loobuma Eesti kaupade müügist. Komisjoni kuulub kaitseväe peastaabi juht Nikolai Makarov, kes võib, kui vaja, avada sõjaväearhiivid, et tõestada Venemaa seisukohtade õigsust. Ajaloodoktor Narotšnitskaja rõhutab, et senimaani on avalikustamata ning ajaloolaste poolt tarvitusele võtmata suur hulk arhiivimaterjale, mis tuleks nüüd avalikustada. Komisjon võiks enda peale võtta nende publitseerimise Venemaal ja välisriikides. „Ühingu „Memoriaal“ juht Arseni Roginski arvab, et sisemaise revisionismi vastane võitlus võib lõppeda ühtse mõtlemise kehtestamisega. Võidelda Ukraina ja Baltimaade ajalookäsitlusega on aga mõttetu, sest igal riigil on oma nägemus. Nende ümberveenmise katsed viivad vaid konfrontatsioonini.
(Работа над историей, Вера Холмогорова, Ведомости, 20.05)

ЭХО МОСКВЫ
Особое мнение: Максим Шевченко

(Usutlus tele-talk-show „Otsustage ise“ saatejuhi Maksim Ševtšenkoga.) Ostan igaks juhuks hulgaliselt ajalooraamatuid, et juhuks, kui autoreid hakatakse keelama, mul nad kõik olemas oleksid. Olen igasuguse keelamise ning akadeemilise vabaduse piiramise vastu. Igasugused uurimused on teadusele kasulikud. Kui Eestis kirjutatakse leegionäride kangelaslikkusest Narva rindel, siis tuleb sellest aru saada. Samal ajal lükkab suurepärane ajaloolane Djukov ümber väite massilistest repressioonidest Eestis. On tal õigus? Ei tea, pole ka tähtis. Peaasi, et nendel uurimustel oleks eluõigus. Parteipoliitiline juhtimine ei möödu ajalookirjutuses ega kirjanduses jälgi jätmata, see juhmistab riiki ja rahvast.
(Особое мнение: Максим Шевченко, Ольга Бычкова, Эхо Москвы, 21.05)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

THE SYDNEY MORNING HERALD
Mass Estonian strike planned over wage freeze

Eesti ametiühingud kavandavad järgmisel kuul streiki valitsuse töötajatevaenuliku poliitika vastu. Ametiühingute keskliidu sõnul valmistatakse ette üleriigilist streiki, kuna valitsus ignoreerib töötajate huve täielikult. Juuni algul korraldatakse Toompea lossi ees ka eraldi protestimeeleavaldus. Detsembris vastu võetud ja juulikuus jõustuv töölepingu seadus tuleb ellu rakendada sel moel nagu ametiühingud, tööandjad ja valitsus aasta tagasi kokku leppisid. Tüli töölepinguseaduse ümber ähvardab takistada ka Eesti väljumist riigi taasiseseisvusaja kõige hullemast surutisest.
(Mass Estonian strike planned over wage freeze, The Sydney Morning Herald, 21.05)

UNGARI AJAKIRJANDUS

THE BUDAPEST TIMES
The hills were alive...

Artikli autor kirjeldab oma muljeid Eesti Vabariigi suursaatkonna uue hoone avamiselt Budapestis 19. mail. Tseremoonia avasõnad tulid välisminister Urmas Paetilt, sellele järgnes HaleBoppi koori esituses lühike vabaõhukontsert. Kuigi väljas valitses 30-kraadine kuumus, tasus ülikonnas higistamine end autori sõnul siiski ära, sest tal avanes võimalus näha uue saatkonna ja kunagise uhke mõisahoone renoveeritud interjööri. Kõige sügavamat mõju avaldas autorile Eesti välisminister, kes pidas oma avakõne maha vist umbes 60 sekundi jooksul. Veel üllatas autorit 30-liikmeline külaliskoor ja esinejate lauluvalik. Kavas olid nii traditsioonilised Eesti muusika teosed kui ka rahvusvaheliselt tuntud laulud nagu näiteks „The Lion Sleeps Tonight“ (ilmselt vihje Venemaale). Bariton, kes esitas mõned soolopalad, nägi välja täpselt nagu Shrek. Ta tõi kuuldavale Gershwini „Oo, täis mul taskud on tühjust“, mille Ungari versioon oleks võinud kõlada ka „Oo, täis mul taskud on võlgu“. Ainus tehniline aps, mis kogu esinemist häirida võis, oli linnuke, kes kogu aeg rõõmsalt lauljatega kaasa siristas. Muide, pole paha teada, et Eestis on kõrgem kirjaoskajate määr kui Ungaris (vastavalt 99.8% ja 99.4%) ning neil mõlemal on see määr kõrgem kui Suurbritannias või Kanadas. Vaatamata sellele, et Eesti kannatab nagu peaaegu kõik teisedki riigid praeguse majanduslanguse käes, kuulub Eesti siiski nende Kesk-Euroopa riikide hulka, kellel on kõrgeim sissetulek inimese kohta. Au ja kiitus eestlastele, et nad ei võta end liiga tõsiselt. Ungari võiks neilt õppust võtta.
(The hills were alive..., William Lower, The Budapest Times, 25.05)

QATARI AJAKIRJANDUS

THE PENINSULA
Estonian PM resists pressure to quit

Peaminister Andrus Ansip ei ole vaatamata üha kasvavale survele nõus tagasi astuma, kuigi tema kolme erakonnaga koalitsioonivalitsus lagunes laiali. Ansip taandas valitsusest kolm sotsiaaldemokraatliku partei ministrit ning võimule asus vähemusvalitsus Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu ministrite näol. Uus valitsus vajab kindlasti Riigikogult uut mandaati. President Ilves toetas Ansipi otsust, kuid suhtus väga kriitiliselt valitsuse tegutsemisse, mis ei arvesta Eesti riigi huve. Ilves oli ka üks esimesi, kes väljendas üllatust selle üle, et Ansip ei astu tagasi. Politoloogide arvates ei lasu peaministril kohustust tagasi astuda, kuigi nii on kombeks. Ansip ei ole varjanud oma kavatsust tõmmata valitsusse opositsiooni esindajaid Rahvaliidust, kuid on kinnitanud, et ka praegused koalitsioonierakonnad võivad moodustada vähemusvalitsuse. Viimasel juhul ei kavatse Ansip enda sõnul kindlasti ametist lahkuda.
(Estonian PM resists pressure to quit, DPA, The Peninsula, 24.05)