Eesti välismeedias 14.-20. mai 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
IMF Cuts Estonia Economic Outlook, Sees 13% Contraction In '09

IMF langetas Eesti majanduskasvu prognoosi ning prognoosib sellel aastal 13% majanduslangust. Varem ennustas IMF tänavu Eestis 10%ni ulatuvat langust. Pärast kohtumist president Ilvese, peaminister Ansipi ja teiste ametnikega teatas Christoph Rosenberg, et nagu teisigi regiooni riike, nii mõjutab maailma majanduskriis tugevalt ka Eestit. Suurimaks väljakutseks peab IMF Eesti riigieelarvet ja reservide kiiret vähenemist. Hiljutised pensioni- ja palgatõusud pole osutunud jätkusuutlikeks ning rahanduspoliitika vajab põhjalikku ümberstruktureerimist.
(IMF Cuts Estonia Economic Outlook, Sees 13% Contraction In '09, Tom Barkley, The Wall Street Journal, 18.05)

Don't Bet Too Big on Baltics

Paanika on Kesk- ja Ida-Euroopas selleks korraks möödas, väidavad finantsturud. Tänu IMFi, Euroopa Liidu ja teiste institutsioonide toetusele pole enam ka devalveerimisohtu. Kuid finantskriis kestab edasi ning on eriti tuntav riikides nagu Läti, Leedu, Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia, millel on suur jooksevkonto puudujääk ja mille valuutad on seotud euroga. Defitsiidi vähendamine eeldaks keerulisi majanduslikke ümberkorraldusi. Baltimaade majanduslangust ennustatakse selleks aastaks vähemalt 10% ulatuses ning Balti riikidel on ka suhteliselt suured välisvõlad. Pikemas perspektiivis ei pruugi Baltikum olla suuteline jätkama viimase aastakümne kiiret majanduskasvu.
(Don't Bet Too Big on Baltics, Matthew Curtin, The Wall Street Journal, 20.05)

Medvedev Creates History Commission

Venemaa president Dmitri Medvedev moodustas erikomisjoni, mille tööülesannete hulka kuuluvad vastuaktsioonid üha agressiivsematele katsetele kirjutada ajalugu ümber Venemaa huve kahjustades. Venemaal on vaja komisjoni, et võidelda venevastase propagandaga endistes Nõukogude Liidu maades. Seda regiooni peab Moskva oma tagahooviks. Kreml on üritanud nii Putini kui ka Medvedevi presidentuuri ajal õhutada patriootlikku meelsust ja kasvatada omaenda populaarsust Nõukogude-aegsete sõjasaavutuste nostalgia kaudu. Kreml sisendab venelastesse usku, et NL mängis oma osa natsismi mahasurumises, ent paljude endiste NL riikide poliitikute silmis oli Punaarmee hoopis okupant, surudes nende kodumaad aastakümneteks totalitarismi võimu alla. Venemaa süüdistab selliseid riike, nagu ka Eestit ja Lätit, natsismi rehabiliteerimises, rõhutades, et näiteks eestlased ja lätlased võitlesid sõjas natside poolel. Veel üks pingete allikas on olnud Eesti valitsuse otsus teisaldada Tallinna kesklinnast Punaarmee mälestusmärk. Kreml on süüdistanud nii Ukrainat, Lätit kui ka Eestit natside poolel võidelnute austamise pärast.
(Medvedev Creates History Commission, Andrew Osborn, The Wall Street Journal, 20.05)

FINANCIAL MIRROR
Estonian e-company registration accepts digital signatures

Esimesena Eesti ettevõtlusajaloos registreeris end e-äriregistri portaalis firma, mis kasutas Soome ID-kaarti. Tänu sellisele võimalusele ei pidanud firma omanikud ettevõtte Eestis registreerimiseks oma töölaua tagant üldse lahkumagi. E-äriregistri ettevõtjaportaal avati Soome ID-kaardi kasutajatele möödunud aasta lõpus. Lisaks Soomele aktsepteerib portaal ka Portugali, Belgia ning Leedu digiallkirju. Eesti, Soome, Portugali, Belgia ja Leedu koostöö on teadaolevalt esimene omalaadne nähtus, kui ühe riigi register aktsepteerib ametlikult teiste riikide ID-kaarte ja digiallkirju. E-äriregistri portaal on Euroopas ainulaadne just ettevõtte asutamise kiiruse ja mugavuse poolest.
(Estonian e-company registration accepts digital signatures, Financial Mirror, 13.05)

SURFERTODAY.COM
Christofer Kalk crowned in the Estonian Windsurfing Championships

Christofer Kalk võitis Topus toimunud Eesti meistrivõistluste esimese etapi purjelaua vabastiilis. Kalk on ka 2008. aasta noorte maailmameister. Kalk läks juhtima peale kahte väljalangemisvooru, mille ta läbis vigadeta. Kuid siis algas super session, mis kujutab endast 30-minutilist ühissõitu, kus kõik võistlejad on korraga merel ning igaüks näitab oma parimaid trikke. Super sessioni võitis Robert Koppel, Kalk tuli kolmandaks. Vaatamata sellele kuulus meistritiitel ikkagi temale. Kalk esindab Eestit ka suvel toimuvatel Pro Kids maailmameistrivõistlustel Itaalias.
(Christofer Kalk crowned in the Estonian Windsurfing Championships, SurferToday.com, 15.05)

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Protesting This World in Sounds of Another

Eesti helilooja Arvo Pärt on terve oma karjääri ajal mässanud erinevate Vene valitsuste vastu, luues serialistlikke töid, kui sedavõrd esteetiline pahandas nõukogude inimesi, ja vaimulikku muusikat, kui ateism oli ametlik kreedo. Pärdi 4. sümfoonia („Los Angeles“), mille ta kirjutas Los Angeles Philharmonici tellimusel, on protest Vene praeguse peaministri ja endise presidendi Vladimir V. Putini vastu. Pärt, kes elab nüüd Berliinis, pühendas sümfoonia Mihhail B. Hodorkovskile, Vene naftaoligarhile, kelle poliitilised püüdlused Putinit vihastasid ja kes 2005. aastal saadeti Siberi vanglasse mõistetuna süüdi pettuses ja maksudest kõrvalehoidmises. Pärt kirjutas selle kohta nii: „Oma teosega tahan ma ulatada käe sellele vangile ning läbi tema kõikidele õiguseta vangistatutele Venemaal“. Kui Pärdi esimesed kolm sümfooniat on kirjutatud kogu orkestrile, siis neljas kasutab vaid keelpille, harfi ja löökriistu ning on rõhutatult aeglase, meditatiivse stiiliga, mida Pärt nimetab „tintinnabuliks“ ning mis meenutab kellade helinat. Inspireerituna kaheksa aastat kestnud keskaegse muusika õpingutest 1960.-70. aastatel kirjeldab helilooja tintinnabulit: „Ma olen siin üksi koos vaikusega. Ma olen avastanud, et piisab sellest, kui ühtainust nooti kaunilt mängida.“
(Protesting This World in Sounds of Another, Vivien Schweitzer, The New York Times, 13.05)

NEW JERSEY ONLINE
Estonians celebrate 60 years in Seabrook

Seabrooki eestlased tähistasid 60 aasta möödumist ajast, mil nad lahkusid oma kodumaalt ja jõudsid Hoover Village’isse. Pastor Thomas Vaga ja tema poeg Markus Vaga pidasid selle päeva auks Northville’i luterlikus kirikus jumalateenistuse. New Yorgist pärale jõudnud pastori tütre Maarit Vaga sõnul tutvusid eestlased just Seabrookis esmakordselt ameerika kultuuriga ja alustasid oma uhiuut elu. Seabrook on nende pere jaoks oluline paik ja seetõttu on ka pidustustel eriline tähendus. Lapsest saadik on Maarit Vaga kuulnud jutte sellest, mida Seabrook on Eestist pärit immigrantidele pakkunud. Eestlased, kes 1949. aastal oma kodunt Seabrooki põgenesid, jõudsid kohale tühjade kätega. Neil polnud midagi, millega edasi elada, polnud oma riiki ega kodakondsust, kogu nende varanatuke oli hävinud. Seabrookist sai nende jaoks otsustava tähtsusega paik. Pastori soomlannast abikaasa Aire on rõõmus, et eestlased on Seabrookis 60 aasta jooksul vastu pidanud, neil läheb hästi ja nad on säilitanud oma keele. Samas on sealsed eestlased ka ustavad Ameerika patrioodid. Ka Upper Deerfieldi linnapea Bruce Peterson hindab eestlaste kogukonna rasket minevikku ja põgenemist nii Nõukogude Liidu kui natside eest. Paljud toonased põgenikud kõndisid läbi pikki maid ja magasid metsas, jättes kõik maha eesmärgiga jõuda turvalisse paika. Kohalejõudnuil polnud kerge uut elu alustada, tingimused olid spartalikud. Kuid kogukond sai hakkama, eestlastest võrsus pankureid ja ärijuhte. Kunagisest 1000-liikmelisest eestlaste kogukonnast on tänaseks Seabrookis alles vaid alla 100. Kuid pidustused olid sellegipoolest elavad. Thomas Vaga, kes praegu elab Howellis, nendib, et eestlaste kogudus Seabrookis on tänaseni väga aktiivne ja eestlased hoiavad korras ka sealset kirikut.
(Estonians celebrate 60 years in Seabrook, Sandra Johnson, New Jersey Online, 18.05)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Mit Balten über Russland reden

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier kohtub Palangas pikemal lõunasöögil oma Baltimaade kolleegidega. Steinmeier ei pea seda silmapaistvaks visiidiks, kuid võõrastavates sõprades usalduse loomisel on oma tähendus ka sellisel töisel lõunal. Baltimaade diplomaadid meenutavad meelsasti, et Saksamaa toetas 1990ndatel varakult Eestit, Lätit ja Leedut teel NATOsse ja ELi. Kuid see on ainult sissejuhatus, mis peaks vähendama järgneva teravust. Nimelt suhtutakse Baltimaades Saksamaa Venemaa-poliitikasse teatud umbusaldusega. Sellele on kaks põhjendust. Sõbralikum on eeldus, et sakslased on natuke naiivsed ega näe Venemaalt lähtuvaid ohte. Ebasõbralik põhjendus mängib ajalooliste analoogiatega – lõppude lõpuks on Venemaa ja Saksamaa minevikus mitmeid kordi nende vahele jäävate rahvaste arvel omavahelisi kokkuleppeid sõlminud. Baltimaad on nii NATOs kui ELis nende riikide hulgas, kes nõuavad karmi hoiakut Venemaa suhtes. Sakslased näitavad aga üles mõistmist Venemaa huvide suhtes ning soovivad Venemaad kaasata. Steinmeier ütleb, et Baltimaade range hoiak on mõistetav, aga mitte alati mõistlik.
(Mit Balten über Russland reden, Reinhard, Veser, FAZ, 18.05)

SPIEGEL-ONLINE
Estlands Wirtschaft schrumpft um 13 Prozent

IMFi andmetel langeb Eesti majandus sel aastal 13%. Majandus võib kosuda alles järgmise aasta lõpus. Eesti majanduse kõrgpunkt oli 2006. aastal, mil riigi majanduskasv oli 10,8%. Nüüd on riigi rekordid negatiivsed. Suurim väljakutse on Eesti jaoks praegu eelarvepuudujäägi kontrolli all hoidmine. IMF kutsus Eesti valitsust üles hoidma eelarvepuudujääki 3% piires SKPst. See aitaks riigil täita Maastrichti kriteeriumid.
(Estlands Wirtschaft schrumpft um 13 Prozent, ssu/Reuters, Spiegel-online, 19.05)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Die Balten erheben offen ihre Stimme

Artikkel Eesti ja Baltimaade Rahvarinde liikumisest 1980ndate lõpus, 13. ja 14. mail 1989 Tallinnas toimunud Baltimaade rahvarinnete täiskogude ühisistungist. Selleks ajaks oli aeg küps, et pöörduda nõudmistega veel valitseva kommunistliku partei poole. Jõuti ka resolutsioonini, millega nõuti Molotowi-Ribbentropi pakti tagamaade avalikustamist.
(Die Balten erheben offen ihre Stimme, de, NZZ, 14.05)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
„La Colline-du-Voleur“ d'A.H. Tammsaare

1900. aastal avaldas Anton Hansen oma esimesed novellid, milles realism segunes ühiskonnakriitikaga. Kirjanik oli siis vaid 22-aastane. Ka hiljem avaldatud loomingus jääb ta ühiskonnakriitilisele realismile truuks. Anton Hansen oli pärit talupojaperest, tema isatalu nimi oli Tammsaare – sealt on pärit ka kirjaniku pseudonüüm. Peale gümnaasiumi lõpetamist töötas Tammsaare mõnda aega ajalehetoimetuses, hiljem alustas juuraõpinguid ja pühendas end kirjutamisele. Tammsaare loomingut on mõjutanud Dostojevski romaanid, tema lemmikute hulka olevat kuulunud ka Zola. Osates prantsuse, inglise, soome ja rootsi keelt, kujunes A.H. Tammsaarest üks oma maa juhtivaid intellektuaale. Kirjanik suri 1940. aastal, mõni kuu enne Eesti okupeerimist punaarmee poolt.
Jean-Pascal Ollivry on äsja tõlkinud prantsuse keelde A.H. Tammsaare epopöa „Tõde ja õigus“. 5-köitelise suurteose esimene osa kirjeldab inimese võitlust maaga. See on 20. sajandi kirjanduse suurteos nii sisult kui vormilt, mille 1944. aastal ilmunud eessõnas kirjutas Jean Giono: „Vaevalt olen kaunimat raamatut lugenud.“
(La Colline-du-Voleur d'A.H. Tammsaare, Pierre-Robert Leclercq, Le Monde, 14.05)

LA CROIX
L’Estonie, patrie de la démocratie numérique

Positiivne ülevaade Eestis kasutatavatest IT lahendustest. Artiklis tuuakse näiteid erinevatest igapäevaelus kasutatavatest IT-alastest võimalustest: e-valitsusest, e-valimistest ja TOM süsteemist. Kiidetakse uute tehnoloogiate kasutamist osalusdemokraatia arendamisel. Mainitud on ka eelmisel aastal toimunud vabatahtlike koristusaktsiooni Teeme ära! ning sel aastal toimunud kampaaniat Minu Eesti.
(L’Estonie, patrie de la démocratie numérique, Stéphane Dreyfus, La Croix, 13.05)

Les multifonctions de la ID-kaart, carte d'identité électronique estonienne

Elektrooniline ID-kaart võimaldab eestlastele ligipääsu paljudele avalikele ja erateenustele internetis. Näiteks 90% tuludeklaratsioonidest on esitatud online. Internetis teostatakse ka enamik pangatoiminguist, makstakse arveid ja e-Kooli abil hoitakse lapse kooliasjadel silm peal. Peagi kolivad internetti ka meditsiinilised andmekogud. 1,3 miljoni elanikuga Eestis on väljastatud miljon ID-kaarti.
(Les multifonctions de la ID-kaart, carte d'identité électronique estonienne, Stéphane Dreyfus, La Croix, 13.05)

PLEINE VIE
Trois pays baltes - Trois pépites d'or

Eesti, Läti ja Leedu on veel massiturismist puutumata, seepärast tuleks neid kiiresti külastada. Balti riike ühendab koobaltisinine Läänemeri, mille valgetel randadel saab teha pikki jalutuskäike. Siit leiab nii barokseid kui keskaegseid linnu ja losse, järvi, pikki rannaluiteid, männimetsa - Euroopa ühe paremini säilinud looduskeskkonna. Igal riigil on oma identiteet, keel ja traditsioonid. Luterlike ja skandinaavia mõjudega Eesti pealinn Tallinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, ilusaim vaade linnale avaneb merelt. Keskaegses vanalinnas on tunda ajaloo hõngu, kuid on ka palju modernset: kohvikud ja glamuursed baarid, wifi-ühendusega hotellitoad ning nooblid kunstigaleriid. Tallinnast Pärnu poole sõites võib nautida vaheldusrikkaid loodusmaastikke. Tutvustatakse ka Lätit ja Leedut, artikli lõpus on praktilise info rubriik.
(Trois pays baltes - Trois pépites d'or; Jean-François Guggenheim, Jérõme Blin, Pleine Vie, juuni 2009)

NOUVELLE EUROPE
„Les pays Baltes : l’histoire d’une occupation“: version russe de l’histoire soviétique

Artikkel annab ülevaate Vene režissööri Boriss Tšertkovi dokumentaalfilmist „Balti riigid: Ühe okupatsiooni lugu”. Autor Irma Budginaite analüüsib filmi põhjal Venemaa propagandistlikku ajalookäsitlust ja toob paralleele ka varem samal teemal ilmunud filmidega.
„Nõukogude ajal oli elu Baltimaades suurepärane, toimus tööstuslik ja kultuuriline õitseng, Moskva toetas siinset majanduselu. Nüüdseks ei ole sellest õitsvast ajastust järel muud kui varemed, sest otsustades kuulutada välja iseseisvuse ja liituda ELiga on need riigid kaotanud kõik.“ Need on kontrastid, mida pakub uus vene dokumentaalfilm „Balti riigid: Ühe okupatsiooni lugu”. 2009. aasta märtsis vene televisioonis (TV Centr) linastunud film on kutsunud nii Baltimaades kui Venemaal esile ulatusliku poleemika. Filmi autor Boriss Tšertkov tutvustab filmi kui üleskutset diskussioonile. Kuid kas ei ole see vestlus kurtide vahel? Film algab kaadritega 2009. aasta alguses Vilniuses toimunud rahutustest. Inimesed nõuavad tööd, leiba, raha. Politsei ajab rahvahulga nuiade ja pisargaasi abil laiali. Milleks säärased meeleavaldused? Miks sunnib majanduskriis inimesi tänavatele meelt avaldama? Neid retoorilisi küsimusi kuuleme esitatavat kaamera taga. Mõni hetk hiljem viiakse vaataja kuldsesse nõukogude aega. 1980ndate aastate Riia on võrratu, hääl kaamera taga jutustab möödunud aegade hiilgusest. Selgub, et Baltimaad olid Nõukogude Liidus vaid saajate rollis, panustamata omalt poolt millegagi vennasrahvaste ühisperre. Kunagine Nõukogude Liidu peaminister Nikolai Rõžkov leiab, et Balti riikide elanikud peaksid venelasi põlvili tänama nende toetuse ja abi eest. Kuidas olid lood tollase kultuuri- ja hariduseluga? Filmist selgub, et paljud näitlejad ja kunstnikud said maailmakuulsaks tänu Nõukogude Liidule. Läti helilooja Raimonds Pauls kinnitab, et kultuur, haridus ja teadus olid nõukogude perioodil väga kõrgel tasemel, samas kui praegu on toimunud tagasiminek. Peale kommunismi-idülli kajastust jõuab vaataja tänapäeva. Kunagine Eesti peaminister Indrek Toome meenutab Baltimaade iseseisvumist, tsiteerides mh Mihhail Gorbatšovi poolt 1991. aastal lausutud sõnu: „Vennad, mida te teete? Kuidas te ilma NSVL-ta hakkama saate?“ Vastust ei tule kaua oodata, filmi kaadrid räägivad enda eest. Järgmiseks näidataksegi suure tootmishoone varemeid ja katkisi aknaid. Siin asus kunagi üliedukas Riia raadiotehas. Loo moraal on selles, et venevastaseid loosungeid skandeerinud Baltimaad ei suutnud peale iseseisvumist varasemat majanduslikku taset hoida. Järgmiseks visualiseeritakse käesoleva aasta alguses Riias toimunud rahutusi, näidatakse ka Tallinnas Pronkssõduri teisaldamise ajal tekkinud kriisi. Jutustaja hääl tuletab meelde, et seesama sõdur vabastas kord Euroopa fašismi küüsist... Vaidlused siin ei lõpe, küllap kuuleme ka edaspidi erinevaid lugusid ja tõlgendusi nõukogude perioodist. Praegu on igaüks vaba valima lugu, mis teda enam veenab.
(„Les pays Baltes : l’histoire d’une occupation“: version russe de l’histoire soviétique, Irma Budginaite, Nouvelle Europe, 13.05)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Eurovaalien puoluelistat ärsyttävät Virossa

Euroopa Parlamendi valimised võivad põhjustada Eestis lühiajalise võimu ümberjagamise, kui vaadata suuremate erakondade valimisnimekirjade esinumbreid. Keskerakonna esinumber on Edgar Savisaar, Reformierakonna number kaks on välisminister Urmas Paet ning sotsiaaldemokraatide esikandidaat on rahandusminister Ivari Padar. Kõigil kolmel on oodata korralikku häältehulka. Nende võimalik valimine europarlamenti ei põhjusta aga Eestis kõige väiksematki muutust. Savisaar ja Paet on teada andnud, et ei kavatse vaatamata oma kandidatuurile Euroopa Parlamenti minna. Nad esindavad kandidaadina oma parteid ning koguvad hääli erakonnale. Uue valimisseaduse järgi hääletatakse Eestis europarlamendi valimistel erakondade mitte isikute poolt. Seaduse võtsid Rahvaliidu abiga vastu Keskerakond ja Reformierakond, kes polnud rahul esimeste europarlamendi valimiste tulemustega. Eestis on nüüd erinev süsteem nii kohalikel, parlamendi kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Eesti sisepoliitika vihavaenlased Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad europarlamendis samasse liberaalide fraktsiooni. Nii et tegelikult lähevad kummalegi erakonnale antud hääled ühte patta. Europarlamendi valimised võivad saada esimeseks pingete maandamise kanaliks pärast kahe aasta taguseid tänavarahutusi. Vene vähemus on aga poliitiliselt endiselt killustunud, nii et vene kandidaatide läbiminekusse valimistel ei usuta. President Toomas Hendrik Ilves on nimetanud valija petmiseks valimistel kandideerimist, kui tegelikult pole kavatsust Euroopa Parlamenti minna. Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarandit uus valimisseadus aga ei murdnud. Vastupidi, see innustas teda üksikkandidaadina üles astuma. Tarandi sõnul on põhjuseks aga sügavamad demokraatia probleemid.
(Eurovaalien puoluelistat ärsyttävät Virossa, Kaja Kunnas, HS, 18.05)

Viron hallitus riitautui työntekijöiden irtisanomisehdoista

Vaidlused ähvardavad Eesti valitsuskoalitsiooni praegust koosseisu. Peaminister Andrus Ansip kaalub sotsiaaldemokraatide asendamist Rahvaliiduga. Põhiküsimuseks on sotsiaaldemokraatide ja nende parempoolsete koalitsioonipartnerite jaoks töölepinguseadus, mis pidi jõustuma juulis. Seaduse rakendamine on osutunud aga liiga kulukaks. Sotsiaaldemokraadid pole nõustunud seadusparandustega, mis kergendaksid ainult tööandja olukorda.
(Viron hallitus riitautui työntekijöiden irtisanomisehdoista, Kaja Kunnas, HS, 18.05)

Dokumentti näyttää ankeamman Viron

Paljude soomlaste jaoks on Eesti Tallinn, moodne ja urbanistlik linn, kus elab peaaegu kolmandik Eesti rahvast. Kuid mujal riigis valitsevad teistsugused olud. Sulev Keeduse dokumentaalfilm „Jonathan Austraaliast“ näitab hoopis teistsugust Eestit kui Tallinn oma trendikate poodide ja restoranidega. Filmis näib Eesti viletsa arengumaana. Keedus kujutab rahva elu armetutes majades Saaremaal.
(Dokumentti näyttää ankeamman Viron, Harri Römpötti, HS, 20.05)

TURUN SANOMAT
Itämeri-strategia kova haaste käytännön yhteistoiminnalle

Turus peetav Läänemere-foorum sai avamispäevaks toreda kingituse: esimest korda alates 1970ndatest on hakanud Läänemeres vähenema lämmastiku ja fosfori reostus. Vaatamata sellele positiivsele uudisele ollakse kaugel eesmärgist, mille seadsid paar aastat tagasi Läänemeremaade keskkonnaministrid. ELi maad töötavad juba kolmandat aastat Läänemere strateegia kallal. Soome väljakutseks on leida endale konstruktiivse Läänemeremaa roll. Taaskord loodetakse Soomelt abi suhetes Venemaaga. „Läänemere piirkonda pole Venemaa jaoks olemas,“ tõdes Soome Panga analüütik Pekka Sutela kaks aastat tagasi Turu foorumil. Centrum Balticumi direktori Esko Antola arvates ei taha kõik asjaosalised näha, et Venemaa kuulub Läänemere piirkonda. Läänemere-äärsete riikide hulgas on maid, kelle suhtumist Venemaasse koormab ajalootaak. Tõrjumismotiivid on mõistetavad, kuid mitte eriti mõistlikud nüüd, mil Nõukogude Liidu lagunemisest on möödunud peaaegu kakskümmend aastat. Venemaa kaasamine koostöösse on vältimatu, kui Läänemere piirkond tahetakse arendada majanduslikult ja kultuuriliselt õitsvaks ning keskkonna eest hoolt kandvaks osaks Euroopast.
(Itämeri-strategia kova haaste käytännön yhteistoiminnalle, Juhtkiri, TS, 14.05)

Viro laulaa, tanssii ja soi

Tallinna laululava murul on Gustav Ernesaksa kuju. Laulukaare all on lõputud tühjad pingiread. Juulikuu alguses, kui on taaskord laulu- ja tantsupeo aeg, täituvad need äärest ääreni. „See on sõnulseletamatu tunne, kui laule esitab üheskoos üle 20 000 koorilaulja,“ ütleb koorijuht Hirvo Surva. Sel aastal möödub esimesest laulupeost 140 aastat. Öeldakse, et iga eestlane on kooris laulnud ja osalenud laulupeol vähemalt publiku seas. Laulupeo programmi hakati kokku panema juba kolm aastat tagasi, teatud nüansid on säilinud läbi aegade: laulupidu algab alati lauluga „Koit“ ning lõpeb lauluga „Mu isamaa on minu arm“. Hirvo Surva rõhutab, et tegemist pole ainult ühislaulupeoga, vaid sündmus viib edasi ka eesti koorilaulutraditsiooni.
(Viro laulaa, tanssii ja soi, Heli Nieminen, TS, 20.05)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Kohta 600-vuotias Raeapteekki palvelee yhä Tallinnassa

Keskajal sai apteegist osta vääriskive ja maiustusi. Ka Tallinnas asuv Raeapteek pakkus peaaegu 600 aastat tagasi oma klientidele kollast berülli kollapalaviku ja sinist safiiri katkupaisete raviks. Samamoodi usuti ka maiustuste ravivõimesse. Kõige kuulsam toode Raeapteegi riiulis oli martsipan. Tänapäeval on Raeapteegis ühendatud muuseum ning apteek.
(Kohta 600-vuotias Raeapteekki palvelee yhä Tallinnassa, Ivo Laks, ESS, 20.05)

AAMULEHTI
Puhdistus innosti Berliinissä

Sofi Oksaneni näidend „Puhastus“ valiti 330 teksti hulgast Berliini Theatertreffeni näidenditurule. Järgmisel aastal võib ees oodata huvitav olukord, kui „Puhastus“ ilmub saksa keeles romaanina ning tuuakse samal ajal ka lavale.
(Puhdistus innosti Berliinissä, Olli-Pekka Ulkuniemi, Aamulehti, 14.05)

Pyöritä, lennätä

Arusaamad Eestis valitsevast reaalsusest on pärast Nõukogude Liidu lagunemist järjest positiivsemaks muutunud. Soomlastele on alati meeldinud Saaremaa loodus ja spaamiljöö. Režissöör Sulev Keedus viib oma kaamera kaudu populaarsesse puhkesihtkohta, kuid mida me kohtame? Virtsaloigus lamavaid joodikuid, lapsi joovate vanemate ümber ning eneseväärikuse kaotanud inimesi. Kuid midagi neil inimestel siiski on. Unistus valgest laevast, mis neid kaugele ära, paremasse maailma viiks.
(Pyöritä, lennätä, Jukka Kangasjärvi, Aamulehti, 20.05)

KAUPPALEHTI
Musta tähti

Pikk artikkel Sofi Oksanenist. Ajakirjanik teeb Oksaneni seltsis reisi Eestisse, mis viib ka Patarei vanglasse. Räägitakse Sofi Oksaneni loomingust, edust, õpingutest, Eestis veedetud suvedest ja kirjutamisest. Patarei vangla on Oksaneni jaoks kõige taga oleva hirmu kants. Seal istusid koos kurjategijatega Eesti teisitimõtlejad ning Nõukogude okupatsiooni alguses ka riigi esimene president Konstantin Päts. Seal kannatasid ka Sofi Oksaneni kolleegi Imbi Paju ema ja eesti kirjanduse suurkuju Jaan Kross. „Ma olin lapsena seda paika näinud, kuid ma ei teadnud, mis see on. See sümboliseeris Nõukogude Liitu: nähtaval, kuid varjus,“ ütleb Oksanen. Haapsalu on linn Eesti läänerannikul. See on Sofi Oksaneni jaoks mälestuste linn: sinna läks ta suviti vanaema juurde. Kirjaniku suhe linnaga on kahetine. „Kunst on pikk, elu lühike. Siin on olnud inimesi alates 13. sajandist. Linn on siiani säilinud, ükskõik mis on juhtunud. Linn on samasugune kui lapsepõlves.“ Samas oli Haapsalu ka Nõukogude Liidu välispiir ning suletud linn. „Olin ainuke laps läänest. Justkui oleksin olnud mustanahaline. Igal aastal me sinna isegi ei pääsenud, kui oli probleeme viisaga,“ räägib Oksanen. Eestlaste ja venelaste suhete kohta ütleb Oksanen, et need pole kõigis rahvakihtides nii halvad kui uudistes mõista antakse. Lahkarvamuste põhjuseks on tema arvates vaimse kultuuri puudumine. „Venelased on kultuuriinimesed. Eesti venelastel puudub aga täielikult oma hääl. Nad on oma identiteedi suhtes veel suuremas segaduses kui eestlased. Eestlasi rõhub aga see, et nõukogude ajal oli Tallinn riigi Pariis. Eestlastel oli Nõukogude Liidus mingi positsioon. Nüüd Euroopa Liidus pole nad aga suurt midagi.“
(Musta tähti, Heikki Haapavaara, Kauppalehti, 14.05)

Viro näyttää suuntaa sähköisessä tunnistamisessa

Eestlased saavad 7. juuni europarlamendivalimistel hääletada interneti kaudu. Ning see pole esimene kord. Eesti läks elektroonilisele hääletamisele üle juba 2007. aasta Riigikogu valimistel. Eesti Panga arveldusosakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul on e-hääletuse kogemused julgustavad. Seda võimalust kasutas 30 000 valijat ning ükski hääl ei läinud küberruumis kaduma. E-hääletuse eeliseks on näiteks see, et eelhääletada saab maailma ükskõik millisest paigast. Eestis arendatud elektrooniline identifitseerimissüsteem on üks maailma edumeelsematest. E-hääletamine on vaid üks selle rakendamisvõimalustest. Lisaks pääseb hulgale avalikele teenustele ligi elektroonilise ID-kaardi, mobiil-ID või panga paroolidega. Tulevikus peavad eestlased üha vähem kaarte rahakotis kandma, üks kaart sobib kõigeks.
(Viro näyttää suuntaa sähköisessä tunnistamisessa, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 19.05)

Virossa tukalaa

Eesti SKP langes aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,6%. Langus on tõesti kiire ja sügav, kuna ka eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli eelmistest aastatest nõrgem. Alates 1990ndatest voolas Baltimaadesse palju väliskapitali. Liiga suur osa sellest läks tarbimisse ja kinnisvaraintrigantide kätte. Sissetoodud kapitaliga ei viidud majanduses läbi struktuurimuudatusi ega pandud põhja tugevale ekspordile. Kui majanduse struktuur ei taga aga kasumit, läheb kapital Baltimaadest välja.
(Virossa tukalaa, Juhtkiri, Kauppalehti, 14.05)

Viron talous kurjistuu nopeasti

Eesti majanduslik olukord on jätkuvalt negatiivne. SKT on olnud miinusmärgiline nüüd neli kvartalit järjest. Majandusnäitajad hakkavad jõudma Läti näitajatega samale tasemele. Kõige rohkem mõjutasid Statistikaameti andmetel olukorda tootva tööstuse, ehitustööstuse ja kaubandusala järsk langus.
(Viron talous kurjistuu nopeasti, Jani Heikkilä, Kauppalehti, 14.05)

Fakiireja Baltiasta

Baltimaades pannakse vaesem rahvas proovile nn sisese devalveerimisega, selle asemel et pidev kahevahelolek tõelise devalveerimisega lõpetada. Poliitikud ütlevad, et devalveerida ei saa, sest see ärritaks välisinvestoreid ja ELi. Tõeline põhjus on aga selles, et devalveerimine läheks kalliks eelkõige neile, kel on palju välismaist laenu ja kodumaist vara. Teisisõnu – Baltimaad keerulisse olukorda ajanud eliidile. Baltimaade olukorrast räägitakse üha enam Rootsis ning on ka aeg, sest näiteks Islandiga võrreldes on Balti riigid Soome ja Rootsi jaoks märgatavalt ohtlikum kriisipesa. 1991. aastal Rootsi peaministriks tõusnud Carl Bildt nägi tol ajal sama palju vaeva vastiseseisvunud Baltimaades kui Rootsis. Balti riigid tuli õigel teel hoida. Sama kehtib ka praegu. Halvemaks muutunud olukord on soodne pinnas äärmusliikumistele.
(Fakiireja Baltiasta, Auli Mauno, Kauppalehti, 19.05)

TALOUSSANOMAT
Viron alamäki jyrkentyi

Eesti majanduse allakäik muutus aasta esimeses kvartalis veel hullemaks. Riigi SKT langes sel perioodil 15,6%. Maailmamajanduse nõrk olukord rõhub ka Eesti eksporditööstust.
(Viron alamäki jyrkentyi, Vesa Varhee, Taloussanomat, 14.05)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЯ И СООТЕЧЕСТВЕННИКИ
Программа переселения подтвердила свою жизнеспособность

Usutlus kaasmaalaste küsimusega tegeleva valitsuskomisjoni juhi Grigori Krasiniga. Krasin selgitab välisministeeriumi rolli kaasmaalaste programmi täitmisel ning neid kanaleid, mille kaudu info sellest programmist jõuab kaasmaalasteni välisriikides. Üks populaarsemaid kanaleid on internetiportaal „Vene sajand“ („Russkij vek“) www.ruvek.ru. Tallinnas kirjastatakse ajakirja Балтийский мир, mis katab kogu Baltikumi. Oluline on välisministeeriumi koostöö kaasmaalaste organisatsioonide ja venekeelse ajakirjandusega välismaal. Päevakorral on ümarlauad ja kongressid.
(Программа переселения подтвердила свою жизнеспособность, Россия и соотечественники, 13.05)

НОВАЯ ПОЛИТИКА
Незавершенная интеграция

Uue Euroopa projekti võib pidada õnnestunuks, kuid ta on tekitanud rida uusi probleeme. Keeruline kooskõlastamiste süsteem raskendab otsuste langetamist. Isegi väike Iirimaa on suuteline oluliste dokumentide ratifitseerimist torpedeerima. Kogu Euroopa saatus seati sõltuvusse kaduvväikese inimhulga arvamusest. Pealegi on Euroopa Põhiseaduslepe või Lissaboni lepe tohutud dokumentikogud, millest saavad vähesed aru. ELi enda struktuur on kohmakas ja paljuski kunstlik. Väikesed Balti riigid on saanud ebaproportsionaalselt tähtsaid ametiposte Euroopa Komisjonis, mis on samuti esile kutsunud vaatlejate nurinat. EL on nagu kahe näoga Jaanus oma nõrkuste ja eelistega. Europarlamendi valimised näitavad, mis jääb valijate silmis peale – kas tugevad või nõrgad küljed.
(Незавершенная интеграция, Максим Артемьев, Новая политика, 14.05)

ГАЗЕТА.RU
Безвизовая утопия

Viisarežiimi tõsisem leevendamine või hoopis tühistamine suhetes ELiga osutub võimalikuks alles siis, kui Venemaa loobub oma konfrontatiivsest välispoliitikast. Gruusia sõda, gaasiblokaad, geopoliitiline konkurents endistel NSV Liidu aladel – kõik see on mõlemapoolselt suhteid teravdanud. Tüli on nii Ukraina kui ka Baltimaadega, samuti USA-sõbralike Ida-Euroopa maadega (raketikilp). Viisarežiimi muutmise teeb praegu mõeldamatuks ka kontrollimatu illegaalne migratsioon. Mõned endised sotsialismileeri maad ja liiduvabariigid seisavad viimaseni viisarežiimi muutmisele vastu. Neil on olemas head ajaloolised põhjused Venemaad karta, ning see hirm on Venemaa viimaste aastate välispoliitika tõttu üksnes kinnistunud.
(Безвизовая утопия, От редакции, Газета.Ru, 18.05)

Антиримская империя

On impeeriume, kes vaatamata oma jõhkrusele ja brutaalsusele on jätnud ajalukku ülesehitava jälje (Vana Rooma), ning on selliseid, kellest jäid maha üksnes varemed ja häving (Tšingiskhaan). Viimaste valitsejad oskasid üksnes tappa ja vägistada. Vene impeerium polnud hiljem kummastki, Venemaa andis endast ikka rohkem kui sai, samas hävitas Stalin terveid rahvaid, andes silmas ette Tšingiskhaanile endale. Nüüd, kui impeeriumi enam pole, sõltub Putinist, milline jälg ajaloosse impeeriumist jääb, milline mälestus jääb meist naaberrahvastele, kas meisse suhtutakse kui roomlastesse või kui mongolitesse. Kas jääme kultuurimetropoliks või muutume „našistide“ ja saamatute huligaanide kaitsealaks. Odava poliitilise kasu nimel kompromiteerib Venemaa praegu end ümbritsevate rahvaste silmis. Riigiduuma ei pane tähelegi, et Venemaal pannakse vangi antifašiste, samas koostab aga seadust, mis karistab neid, kes nimetavad Baltimaade okupeerimist okupatsiooniks. Kujutage ette, kui mongoolia parlament võtaks vastu seaduse, mis nimetaks mongolite sõjakäike „venelaste vabastamiseks“?!
(Антиримская империя, Юлия Латынина, Газета.Ru, 15.05)

МОСКОВСКИЙ КОМСОМОЛЕЦ
Дан приказ ему на запад!

Eestit ei märganud, erinevalt mitmetest teistest, Eurovisiooni konkursil mitte keegi enne kui alles teises poolfinaalis. Seetõttu on Eesti edu üle eriti õnnelik. Urban Symphony laulja-viiuldaja ja kosmiline muusika lummasid kogu „Olimpijski“ spordikompleksi. Kuues koht ning kiiduavaldused Eestile ilu ja imeliselt maitseka esinemise eest.
(Дан приказ ему на запад!, Алла Жидкова, Московский Комсомолец, 18.05)

ТРУД
Обзаевровидуешься

Venemaa korraldas pretsedenditult kõrgetasemelise Eurovisiooni võistluse nii mastaapidelt kui ka korralduslikult ja tehniliselt. Korraldamisse olid kaasatud maailma parimad spetsialistid. Show konsultandiks ja produtsendiks oli Tarmo Krimm Eestist, kes osaleb Eurovisioonil juba kaheksandat korda. Eurovisiooni ajaloo suurima lava disainis vene avangardist innustust saanud New Yorgi disainer. Valguse eest vastustasid lääne staaridega koostööd teinud asjatundjad.
(Обзаевровидуешься, Ирина Антонова, Труд, 19.05)

КОММЕРСАНТЪ
Россия закатила сцену

Oli oht, et Moskva Eurovisioonist saab tähtede ja mastaapide võistluse koht. Kuid siiski nii ei juhtunud, see jäi lauluvõistluseks. Laulude tase oli sel aastal enneolematult kõrge. Oli ka muud. Näiteks kõhutantsule anti rohkem hääli kui sado-maso esteetikale. Eesti, Island ja Venemaa olid ebatüüpiliste killast, kuid kiskus kaasa ka neid, kes seni pidasid Eurovisiooni väheintelligentsete ja vähenõudlike inimeste pärusmaaks. Ning muusikat hästitundvad daamid ja härrad klõpsutasidki hasartselt SMSe saata. Venemaa on väga uhke selle üle, et keskvõimude eraldatud miljardite eest suudeti korraldada enneolematu teleshow. Paraku arvatakse nüüd Venemaast sama mis varemgi – see on midagi väga suurt ning raha otsast otsani täis.
(Россия закатила сцену, Борис Барабанов, Коммерсантъ, 19.05)

ИЗВЕСТИЯ
Рыбалка на смычок

Vaikses Oslos sellist üritust nagu Moskva Eurovisioon enam ei tule. Hävituslennukid lendasid, soomustehnika veeres, OMON ja miilits moodustasid ahelikke… oodati kardetud homoparaadi. Võitja Aleksandr Rõbak ütles lapseliku ja välismaalasliku avameelsusega naljatamisi: „Miks neid tänavalt otsiti, kõik nad on ju siin!“ Mis puutub muusikasse, siis Eurovisiooni auditooriumil on oma kindel maitse ning geograafilis-etnilised eelistused, mida pole vääranud ka žüriide rakendamine. Muide, Eesti lugu oli üks sümpaatsemaid ja ilusamaid, kuid paraku ka kogu Balti sõpruskonna abiga ei suudetud seda tõsta kõrgemale kui kuuendale kohale. Aga neist tahapoole jäid kuulsamad ja staažikamadki artistid.
(Рыбалка на смычок, Михаил Марголис, Известия, 19.05)

ГУДОК
Европа даёт задний ход: Прибалтика осталась при «русской колее»

Rail Baltica realiseerimine osutub kaks korda kallimaks kui seni kavandatud. Brüsselil pole 4,3 miljardit euro Tallinn-Berliini ühenduse rajamiseks. Ehkki 2007. aastal kuulutas EL projekti prioriteetseks, on ta vastutuse selle realiseerimise eest nüüd heitnud nende riikide õlule, kelle territooriumit tee läbib. Rail Baltica realiseerimise pidurdumine loob eelised laiarööpmelise raudteeühenduse säilimiseks Baltimaades.
(Европа даёт задний ход: Прибалтика осталась при «русской колее», Евгений Вострухов, Гудок, 18.05)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

ÖZEL WEB TASARIM
President of Estonia: the mouse that roared

27.-28. aprillil toimus Tallinnas Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite küberjulgeoleku konverents CIIP. Artiklis käsitletakse president Ilvese kõnet sellel konverentsil. Artikli autori meelest on Ilvese kõnet kuulates oluline silmas pidada, et tegemist on väikese riigiga, mille rahvaarv on väiksem kui Philadelphia oma. Eesti naaberriigiks on 100 korda suurema rahvaarvuga Venemaa. Nõukogude võimu alt pääses Eesti alles 18 aastat tagasi. 2007. aasta küberrünnakutest rääkides tuleb Ilvesel seega olla küllaltki ettevaatlik. Samas on tema väljaütlemised julged ning tema mõtetele riigi sponsoreeritud küberrünnakute ohust tuleks tähelepanu pöörata. Oma kõne esimeses osas viitab Ilves asjaolule, et küberrünnakud pandi toime eesmärgiga õhutada ühiskonnas rahutusi vastuseks võimul oleva valitsuse poliitikale. Seetõttu tähendasid need küberrünnakud sekkumist demokraatlikku valitsemissüsteemi. NATO liikmesriigina ootaks küberründe alla sattunud riik alliansilt kohest kaitset, kui tegu oleks raketirünnakuga. Kuna aga tegu oli elektroonilise ründega, ei tea alliansis praegu veel keegi, millega päriselt silmitsi seistakse, olgugi et rünnakute mõju on sama. President rõhutas oma kõnes erasektori kaasamise olulisust infosüsteemide kaitse suurendamisel. President tõstatas küsimuse, mis kohustused lasuvad ELi liikmesriikidel juhul, kui mõni neist peaks langema küberrünnaku ohvriks. Ilves rõhutas ka üha kasvavat vajadust küberkaitsespetsialistide järele.
(President of Estonia: the mouse that roared, Özel Web Tasarim, 17.05)