Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 119. istungil

Ministrid, ekstsellentsid, daamid ja härrad,

Euroopa Nõukogu on oma 60 tegevusaasta jooksul suutnud ära teha hiiglasliku töö, mille üle on tänasel juubelikohtumisel põhjust heameelt tunda. Kuid meie pilk peab olema suunatud homsele, järgmisele 60-le aastale, sest meie saavutused põhinevad demokraatial, õigusriigil ning inimõiguste normide järgimisel, mis on ühtlasi Euroopa Nõukogu alusprintsiibid. Vajadus organisatsiooni loomisel püstitatud printsiipide ülekinnitamise ja kordamise järele on tänasel päeval suurem kui eales varem. Me ei saa endale lubada liigset rahulolu.

Oma tänases sõnavõtus peatun järgmistel pakilistel küsimustel, Euroopa Inimõiguste Kohtu reform, küberjulgeolek ning Vene-Gruusia konflikt. Lubage mul siinkohal tunnustada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku tööd.

Ministrite Komitee on Euroopa Inimõiguste Kohtu reformiga seotud probleeme arutanud mitmetel viimasel ajal toimunud kohtumistel. Kohtu tegevus muutuks oluliselt efektiivsemaks Euroopa Inimõiguste Konventsiooni lisaprotokolli nr. 14 jõustumisega. Kahjuks seisab 14. protokolli jõustumine endiselt ühe riigi taga. Seetõttu olime sunnitud vastu võtma kokkuleppe protokolli osalisest ja ajutisest kohaldamisest. Eesti on vajadusel valmis heaks kiitma ka kohandatud protokolli 14. bis.

Kutsun siinkohal kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike üles võimalikult ruttu kohaldama kokkulepitud ajutisi meetmeid. Praegune olukord pärsib Euroopa Inimõiguste Kohtu tööd ega võimalda kohtul kontrollida konventsiooni järgimist ilma õiglase kohtuliku arutamise põhimõttega vastuollu minemata. Kuid ajutised meetmed ei ole piisavad. Kestva lahenduse saavutamiseks on meil vaja enam poliitilist tahet, mitte nutikaid protseduurilisi võtteid. Ükskõik, milliseks tulevase Euroopa Inimõiguste Kohtu tulevikku käsitleva konverentsi lõplik formaat ka ei kujuneks, peaks see konverents olema üks samm selle tahte kujunemise teel.

Hr eesistuja,

Aasta tagasi alahindasime konflikti puhkemise võimalust kahe Euroopa Nõukogu liikmesriigi – Venemaa ja Gruusia vahel. See peaks olema hoiatuseks kogu Euroopale. Tänaseks on Vene-Gruusia konflikti lahendamisele kaasaaitamine muutunud proovikiviks kogu Euroopa Nõukogu usutavusele poliitilist dimensiooni omava organisatsioonina. Ent üks on kindel - Gruusia territoriaalne terviklikkus on ja jääb aluseks nii kestvatele poliitilistele kui ka lühiajalistele humanitaarolukorra lahendustele.

Kahjuks on inimõiguste olukord okupeeritud aladel Abhaasias ja Lõuna-Osseetias jätkuvalt murettekitav ning seda kinnitab ka Euroopa Nõukogu peasekretäri viimane raport. Ainult juurdepääsu tagamist rahvusvahelistele, sh humanitaarabiga tegelevatele organisatsioonidele kogu konfliktist puudutatud territooriumi ulatuses, samuti sise- ja välispõgenike koju tagasipöördumist, võib pidada läbimurdeks. Euroopa Nõukogu peab seda nõudma täiel häälel. Ilma läbimurret saavutamata riskime organisatsiooni rolli kahanemisega mikrotasandile, piirdudes vaid üksikute inimõiguste rikkumiste juhtumite uurimisega. Meie kohus on seda vältida.

Üheks efektiivsemaks ennetavaks abinõuks Euroopa Nõukogu tegevusel inimõiguste kaitse vallas on olnud inimõiguste kaitsjate toetamine liikmesriikides. On heameel, et Ministrite Komitee võttis mullu vastu deklaratsiooni, milles mõistetakse üheselt hukka inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakud ja rikkumised olenemata sellest, kas nad on toime pandud riigivõimude või eraisikute poolt.

Hr eesistuja,

Kõneldes Euroopa Nõukogu tulevikust, lubage mul rõhutada Euroopa Nõukogu jätkuvate jõupingutuste tähtsust küberkuritegevuse vastases võitluses – teemal, mis on esile toodud ka vastuvõetavas ministrite ühisdeklaratsioonis. Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon on unikaalne globaalne instrument, mida toetab ka nõukogu suurepärane „Küberkuritegevuse projekt”. Eesti on sõlminud koostööleppe projektis osalemiseks ning tervitab projekti teise faasi käivitumist tänavu veebruaris.

Tulevikku vaatavalt märgin ka rahuloluga, et kolm aastat pärast peaminister Junckeri1 kasulikku raportit, mis sisaldas soovitust, et „Euroopa Nõukogu peaks omale peasekretäri valimisel liikuma juhtivate poliitiliste liidrite valimise suunas…”, oleme viimaks sellele teele jõudnud. Üks täna langetatavatest otsustest aitab sellele kaasa.

Lõpetuseks lubage mul tänada teid, hea kolleeg Mr Moratinos ning kogu Hispaania eesistumismeeskonda sisuka ja tõhusa tegevuse eest ning soovida Sloveeniale eelolevaks poolaastaks palju edu. Nagu ütleb Hispaania vanasõna: Camarón que se duerme se lo lleva la corriente (magava kreveti uhub vool minema, s.o asju ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt ega loobuda jõupingutustest). Soovin selleks meile kõigile edaspidiseks palju jõudu!

1 Jean-Claude Juncker, kauaaegne Luksemburgi peaminister ning Euroopa Nõukogu president aastail 1997 ja 2005.