Eesti välismeedias 7.-13. mai 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
HISPAANIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

GEORGIAN DAILY
Putin’s New Energy Price Policy for the FSU Could Transform Russia’s Ties with Region

Vene peaminister Vladimir Putin teatas, et Moskva ei kavatse enam kauem abistada endisi NL vabariike neile soodsalt energiavarusid müües. See muudatus viib Venemaa ja ta naabrite suhted uuele tasandile ning mitte oodatud suunas. Ühest küljest võivad osa neist riikidest otsustada nagu Eesti 1992. aastal, et kui nad peavad Venemaale energiavarude eest maailmaturuhindu maksma, on parem teha vastavad kokkulepped hoopis teiste riikidega, kes on vähem huvitatud õli ja gaasi kasutamisest poliitiliste relvadena. Teisest küljest, nüüd, kus Venemaa on ise loovutanud kõige tõhusama vahendi, millega endiseid NL vabariike oma haardes hoida, võib ta kalduda võtma tarvitusele muid meetmeid, kaasa arvatud jõudu, et oma võimu näidata.
(Putin’s New Energy Price Policy for the FSU Could Transform Russia’s Ties with Region, Paul Goble, Georgian Daily, 10.05)

MANX RADIO
Minister in Estonia to sign 'important' agreement

Mani saare rahandusminister Allan Belli sõnul võib topeltmaksustamise vältimise leping Mani saart nii poliitiliselt kui majanduslikult palju aidata. Allan Bell ja Eesti välisminister Urmas Paet allkirjastasid lepingu Tallinnas 8. mail ning see on Mani saare 15. maksulepe. Hr Bell peab seda üheks kõige tähtsamaks. Tema sõnul on see esimene topeltmaksustamise leping, mille Mani saar 50 aasta järel allkirjastab ning eelnevalt on neil veel vaid üks - Ühendkuningriigiga. Ühtlasi loob leping pretsedendi, mis võimaldab Mani saarel alustada läbirääkimisi teiste riikidega sarnaste lepingute sõlmimiseks.
(Minister in Estonia to sign 'important' agreement, Manx Radio, 8.05)

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
A Music Director Bows Out With a Program of Weighty Staples

Oma viimasel kontserdil New Jersey Sümfooniaorkestri muusikalise juhina esitas Neeme Järvi publikule kaalukad teosed: Beethoveni klaverikontserdi nr 5 ja Bruckneri 7. sümfoonia. Järvi on olnud orkestri muusikaline juht 5 hooajal ning püsiasendajast ei ole orkestrile, kes praegu sarnaselt paljude kunstiasutustega majandusraskustes vaevleb, teatatud. Järvist saab kunstiline nõustaja ja järgmisel hooajal töötavad orkestriga külalisdirigendid.
Kontsert ise algas orkestri presidendi André Gremillet avasõnadega, kes esitles Neeme Järvit ning tõi esile mõned tema saavutused, näiteks uue muusika kaasamine kavasse ning spontaansuse ja lusti lisamine etteastetesse. Hr Järvi, kelle lavale tulles publik püsti tõusis ja tuliselt plaksutas, on tõepoolest hea huumorimeelega, olgu siis heatahtlikult hilinejaid jõllitades või muusikutega naljatades. Publik võttis kontserdi ovatsioonidega vastu.
(A Music Director Bows Out With a Program of Weighty Staples, Vivien Schweitzer, The New York Times, 7.05)

THE FORBES
Victory Day Festivities In Moscow

Võidupüha pidustused Moskvas sulgesid liikluse mitmel all-linna peatänaval kolmeks päevaks ja see tuletas meelde, kui oluline on võit Natsi-Saksamaa üle Vene kultuuris ja teadvuses. Pole ime, et see on ainus suursündmus, mida venelased viimase 100 aasta jooksul tähistada saavad. Venelaste jaoks on Suur Isamaasõda nii märk kangelaslikkusest kui mälestus tohutust ohvrist (koos sõdurite ja tsiviilelanike kaotustega hukkus 20-26 miljonit inimest kogu NLis ning kuni 14 miljonit Venemaal). Pärast NLi lagunemist 1991. aastal oli paljude venelaste jaoks karm šokk, et endiste NL vabariikide elanikud sõda hoopis teisiti käsitlesid. Iseäranis Lätis, Leedus ja Eestis nähti nõukogude vägesid pigem okupantide kui vabastajatena. Need pinged kasvasid 2007. aasta kevadel kriisiks, kui Eesti valitsus 1947. aasta nõukogude mälestusmärgi „Tallinna vabastajatele” kesklinnast kaitseväe kalmistule viis, hoolimata Venemaa tugevast protestist. Vastuseks tuli Eesti diplomaatide ahistamine Moskvas, mida ametlikult toetati, samuti massilised küberrünnakud Eesti valitsuse veebilehtedele.
Eelmisel aastal puhus Vene valitsus ja kuulekas meedia üles järgmise pahameelehoo Eesti lugupidamatuse pärast nõukogude sõjakangelaste vastu. Sel korral oli teemaks sõjaveteran Arnold Meri süüdistamine genotsiidis tema osaluse pärast 1949. aasta Eesti elanike küüditamisel Siberisse. Arnold Meri suri möödunud aasta märtsis ning Vene president Medvedev autasustas teda postuumselt Austuse ordeniga, kuulutades Meri meheks, kes „võitles natsismiga oma elupäevade lõpuni“. Veebruari lõpus tuli minister Sergei Šoigu välja ettepanekuga kuulutada kuriteoks „NSVLi võidu eitamine Suures Isamaasõjas“. Ta hoiatas, et kui see seadus vastu võetakse, siis „teatud riikide presidendid, kes sellise eitamisega tegelevad, ei saa enam Venemaad karistamatult külastada“. See ettepanek iseenesest on absurd, ükski terve mõistusega inimene ei eita fakti, et NL 1945. aastal sõja võitis. Kuid Šoigu pidas silmas midagi muud: seda võitu ei peeta sageli toredaks või heaks. Sellisel kujul seda seadust siiski parlamendile ei esitatud. Selle asemel kaalub duuma seadust nimega „Võitlus natsismi ja natsi sõjakurjategijate rehabiliteerijate ning nende toetajate vastu iseseisvates riikides, mis on endised NSVLi vabariigid“. Kui see seadus vastu võetakse – mis tundub tõenäoline – siis seaduserikkujad vangistatakse või ei lubata neil siseneda Venemaale ja süüdimõistetud riikide puhul rakendatakse majandussanktsioone. On üsna kummaline võtta vastu seadus, mis puudutab otseselt teistes iseseisvates riikides toimuvaid sündmusi. Kas näiteks endine Eesti peaminister Mart Laar sattuks sel juhul hätta, kuna ta on kirjutanud, et nõukogude okupatsioon oli Eesti jaoks sama suur tragöödia kui natsi okupatsioon?
On täiesti mõistetav, et oma ajaloo üle uhkust tuntakse uhkust. Kuid venelaste õigustatud uhkust oma maa võidu üle on ikka ja jälle kasutatud selleks, et vabandada välja mineviku võimude kuritegusid ja tänapäeva autoritarismi. Ja see pole võit kellelegi peale türannide.
(Victory Day Festivities In Moscow, Cathy Young, The Forbes, 12.05)

THE TIME MAGAZINE
Russia Moves to Ban Criticism of WWII Win

Ajal, mil kogu Venemaa valmistub 9. mail Võidupüha tähistamiseks, on Vene valitsus teatanud, et tahab vastu võtta seaduse, mis muudab kuriteoks teod ja väited, mis eitavad Nõukogude Liidu võitu Teises Maailmasõjas või väidavad, et riik kasutas viletsat lahingutaktikat või ei vabastanud Ida-Euroopat. Vene liberaalid kardavad, et see seadus võib hakata karistama või maha suruma uusi – ja võimalik, et täpsemaid – riigi ajaloo käsitlusi ja tugevdada valitsuse kontrolli mineviku üle. Kuid selle seaduse tõeline eesmärk võib olla hoopis Kremlile veel ühe retoorika loomine, millega rünnata endiste nõukogude vabariikide valitsusi ja idabloki riike, mis järjest lääne suunas liiguvad. Kõige hiljutisem näide, mis Venemaal siiani laineid lööb, on 2007. aasta tüli Punasõduri viimise pärast Tallinna kesklinna väljakult lähedalasuvasse surnuaeda. See otsus vallandas massirahutused ja põhjustas rahvusvahelise intsidendi.
(Russia Moves to Ban Criticism of WWII Win, John Wendle, The Time Magazine, 8.05)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Red faces as fund forced to fix error

Rahvusvaheline valuutafond parandab piinliku vea, mis viis Ida-Euroopa riikide suhtes oluliselt liialdatud võlanumbrite avaldamiseni. Aprillis avaldatud raportiga „Global Financial Stability Report“ võrreldes on IMF parandanud Eesti välisvõla koormuse 210% pealt 132% peale. Ukraina võlataset korrigeeriti 208% juurest 116%-ni. Tšehhi välisvõlga 236% pealt 89%-ni. Samamoodi läheb ülevaatamisele Leedu võla suurus, mis praegu seisab 425% juures.
IMF on oma vigaseid kalkulatsioone tunnistanud ja lubanud uurida, kuidas vead nii olulisse raportisse pääsesid. Eksimus tuli Ida-Euroopa riikide jaoks eriti tundlikul ajal, kui kõik need riigid ootavad hädasti välisinvesteeringuid ja -laene.
(Red faces as fund forced to fix error, Stefan Wagstyl, Jan Cienski, Financial Times, 7.05)

Mood sours as Moscow expels Nato envoys

NATO ja Venemaa suhteid õõnestati jälle, kui Kreml saatis välja kaks Kanada diplomaati kättemaksuks NATO sarnasele teole. NATO-poolne väljasaatmine toimus protestiks spiooniskandaalile, kui Eesti kaitseametnik NATO saladusi Moskvale edastas. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et tema riigi otsus saata kaks kanadalast välja oli ettearvatav, nagu selle valdkonna reeglid ette näevad ja et NATO ei saanudki muud vastust oodata. NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer oli selle teo peale vihane, öeldes „NATO kahetseb Venemaa käitumist väga ja ei leia sellele mingit õigustust.“
Väljasaatmine toimus ajal, mil Moskva kritiseeris tuliselt NATO sõjalisi õppuseid Gruusias, mis on veel üheks pingeallikaks Venemaa ja 28-liikmelise ühenduse vahel. USA president Barack Obama otsus „vajutada restart-nuppu“ suhetes Moskvaga tõi kaasa NATO ja Vene diplomaatide regulaarsete kohtumiste jätkumise. Kuigi NATO-Vene suhted ei ole langenud veel nii sügavale kui Bushi valitsusaja viimasel aastal, on Eesti spiooniskandaal ja NATO õppuste alustamine Gruusias meeleolu kibestunuks muutnud. Samuti on hr Lavrov tühistanud oma plaanid osaleda NATO-Vene Nõukogu kohtumisel.
(Mood sours as Moscow expels Nato envoys, James Blitz and Isabel Gorst, Financial Times, 7.05)

Economic downturn deepens in Baltics

Kunagi kiire arenguga olnud Balti riigid Läti, Leedu ja Eesti on viimase aastaga suunda muutnud, pärast seda kui välispangad tarbimis- ja kinnisvarabuumi enam ei toetanud. Leedu majandus langes 12,6% ja Eestilt oodatakse 14-16 % SKP langust. Balti riikide tootmislangus võib tulla suurem kui kunagi varem alates nende katsumusterohkest üleminekust nõukogude plaanimajanduselt 1990. aastate alguses.
Kõik kolm riiki peavad nüüd tegema üha uusi kulukärpeid, kuna müügitulud kukuvad, rõhudes üha rohkem majandust ning põhjustades poliitilisi proteste. IMFilt oodatakse nõusolekut kõrgemaks defitsiidimääraks ja teise laenuosa väljamaksmist.
(Economic downturn deepens in Baltics, Robert Anderson, Financial Times, 12.05)

DAILY TELEGRAPH
Dmitry Medvedev at Moscow missile parade: 'Russia will teach aggressors a lesson'

Dmitri Medvedevi sõnul ei luba nad kellelgi kahelda oma rahva saavutustes. Nõukogude väed vallutasid Balti riigid 1939. aastal pärast seda, kui Saksamaaga, tollase liitlasega sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt Venemaad selle territooriumiga „autasustas“. Natsid sundisid nõukogude väed 1941. aastal lahkuma. 1944. aastal Nõukogude väed naasid, kuid Balti riigid eitavad, et neid oleks vabastatud, kuna selleks ajaks olid natsid juba võitluseta territooriumilt lahkunud. Nõukogude võim jäi sinna 46 aastaks, selle aja jooksul küüditati kümneid tuhandeid inimesi Siberi töölaagritesse.
Läti on kutsunud Euroopa Liitu üles seda seadusettepanekut hukka mõistma.
(Dmitry Medvedev at Moscow missile parade: 'Russia will teach aggressors a lesson', Adrian Blomfield, Daily Telegraph, 9.05.09)

THE GUARDIAN
More than words

Muusika suudab meid müstilisel viisil puudutada, sest muusika on puuduv lüli mõistuse ja tunnete vahel. Mõnede arvates on muusika eri liiki keel. Laulmine on meie põhiolemuses. Laul suudab hoida koos suuri inimhulki. Eestis kogunes peaaegu kolmandik rahvast – umbes 300 000 inimest - 1980. aastate lõpus laulma rahvuslikke laule vabadusest, mis nõukogude okupatsiooni ajal olid rangelt keelatud. Laulev Revolutsioon, nagu see sündmus tuntuks sai, viis Eesti lõpuks iseseisvuse taastamiseni ilma verevalamiseta. Nii et laule saab kasutada ka vahendina rahu saavutamisel.
(More than words, David Rothenberg, The Guardian, 10.05)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DIE WELT
Zerbrechliche Demokratie

Diplomaat ja ajakirjanik Tiit Matsulevitš kommenteerib Gruusia olukorda. Matsulevitš oli aastatel 1991–1996 Eesti esimene suursaadik Saksamaal.
(Zerbrechliche Demokratie, Tiit Matsulevitš, Die Welt, 9.05)

Lieber einen Job als einen Bachelor

Artikkel IT Kolledžist Tallinnas. Probleemiks on, et paljud üliõpilased lähevad tööle ning jätavad kooli pooleli. Kui varasematel aastatel polnud IT valdkonnas haridust tõendav dokument oluline, siis nüüd on hakanud firmad töötajaid palgates seda nõudma. IT Kolledž loodi 2000. aastal. Praegu on kolledži ruumides kõige uuem tehnika, kuid esialgu oli pilt hoopis teine. „Tookord valitses kvalifitseeritud süsteemianalüütikute puudus ning ülikoolis polnud sobivat tehnikat,“ ütleb kolledži asedirektor Toomas Lepikult. Riik ja tööstusettevõtted hakkasid koostööd tegema ning see on end ära tasunud – Eesti on üks juhtriike IT võimaluste kasutamises.
(Lieber einen Job als einen Bachelor, Birgit Johannsmeier, Deutsche Welle, 8.05)

Computer ersetzt Klassenbuch

Tallinna Saksa Gümnaasiumi külastas sõpruskool Saksamaalt. Külaskäik võimaldas pilku heita Eesti moodsasse haridussüsteemi. Õpilaspäevikut asendab arvuti. Tutvuti Tallinnaga ning tehti väljasõit Rakverre ja Lahemaale. Kõik leidsid üksmeelselt, et Eesti väärib külastamist!
(Computer ersetzt Klassenbuch, Gmünder Tagespost, 8.05)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Kopie des sowjetischen "Bronze-Soldaten" in Tallinn aufgestellt

Laupäevased Teise maailmasõja lõpu mälestusüritused tõid jälle nähtavale selle teema vastuolud endistes Nõukogude vabariikides Eestis, Lätis ja Leedus. Baltikumis tähistatakse sõja lõppu ametlikult 8. mail, 9. mai on paljude baltlaste jaoks aga seevastu okupatsiooni alguse päev, leinapäev. 9. mail püstitasid tundmatud Tallinnas pronkssõduri koopia, mille politsei kiiresti ja ilma vahejuhtumiteta minema viis. Eesti, Läti ja Leedu kuulusid 1944–1991 Nõukogude Liitu. Sunnitud liitu kuulumise kohta pole tänaseni ühtset ajalookirjandust. Konflikt koormab eelkõige Eesti ja Läti rahvusgruppide suhteid ning valitsuste suhteid Moskvaga.
(Kopie des sowjetischen "Bronze-Soldaten" in Tallinn aufgestellt, APA, Der Standard, 10.05)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
Des pirates du Net au service des Etats

Paljud riigid on oma julgeolekuteenistusse häkkerid tööle võtnud, näiteks Saksamaa lõi hiljuti spetsiaalse IT-piraatide üksuse. Firma McFee andmeil on Prantsusmaa üks saja kahekümnest veebispionaaži harrastavast riigist. Prantsusmaa ise häkkerite kasutamist küll avalikult ei tunnista. 2007. aasta kevadel kannatas Venemaalt korraldatud küberrünnakute all Eesti. Kremlile lähedalseisev Konstantin Goloskokov on avaldanud, et püüdis koos noorteliikumisest pärit mõttekaaslastega korduvalt külastada erinevaid Eesti veebilehti, märkides samas, et need ei pidanud sellisele külastamisele kuigi hästi vastu. Tegelikult korraldati erinevatele Eesti saitidele ulatuslik rünnak. Vaatamata sellele, et kurjategijad on oma tegu tunnistanud, ei saa ametlikult rünnete korraldamises Kremlit süüdistada. Väga raske on jõuda rünnakute algataja jälile ja just seda riigid ära kasutavadki, selgitab Stanislas Maupéau Certa’st (Centre d’expertise gouvernementale de réponse et de traitement des attaques informatiques).
(Des pirates du Net au service des Etats, Le Figaro, 7.05)

L’EXPRESS
L'usage d'internet bientõt autorisé dans l'hémicycle?

Prantsuse Rahvusassamblees arutletakse interneti kasutamise plusside ja miinuste üle saadikute istungitesaalis. Prantsusmaa on üks väheseid riike maailmas, kus parlamendi saalis ei ole interneti kasutamine võimaldatud. Netis surfamiseks peavad saadikud minema oma kabinettidesse või raamatukogusse. Netiühendus istungite ajal aitaks aga võtta kasutusele senisest enam elektroonilisi dokumente, aidates muuhulgas kaasa keskkonnahoiule. Rahvusassamblees töötatakse parajasti netipiraatluse vastase seaduse kallal, assamblee ise on ainus paik Prantsusmaal, kus puudub internetiühendus, ironiseerib üks äsja Eestist naasnud saadik.
(L'usage d'internet bientõt autorisé dans l'hémicycle?, L’Express, 4.05)

NOUVELLE EUROPE
The Singing Revolution : une chanson contre les chars

Rääkides revolutsioonist, mõtlevad vähesed seejuures laulmisele. Ometi on just Laulev Revolutsioon eestlaste ajalooline testament. Laulva Revolutsiooni mõiste võttis esimesena kasutusele Heinz Valk ja sellega tähistatakse perioodi 1980ndate lõpust 1991. aastani, mil Balti riigid taastasid iseseisvuse. Eesti-Ameerika päritolu James Tusty ja tema abikaasa Maureen Castle Tusty samanimeline film on ilus dokumentaal sellest ainulaadsest sündmusest. Idee filmi tegemiseks sai abielupaar aastail 1999-2001 Eestis viibides. Filmi esilinastus Tallinnas 1. detsembril 2006. aastal oli tõeline triumf! Filmis kasutatavad dokumentaalkaadrid ja intervjuud näitavad väikese rahva vabaduseiha. Hämmastavaim on see, et iseseisvus suudeti taastada ilma tilkagi verd valamata!
Film Laulev Revolutsioon teeb sügava kummarduse Eesti kultuurile. Miljoni-rahval on üks maailma suurimaid rahvalaulude kogusid. Film peegeldab ehedalt laulu, kui eestlaste rahvustunde ülimat väljendust; sel on eriline, peaaegu sakraalne võim. Laul on midagi enamat kui meelelahutus, see on kultuur, rahvusliku ühtsuse manifest. Kirg laulu vastu ei ole eestlaste jaoks uus, esimene üleriigiline laulupidu leidis siin aset juba 1869. aastal. Laulupidude traditsiooni on õnnestunud hoida ka nõukogude perioodil, mil see kujunes oluliseks eestluse alalhoidjaks. Kultuurilise dimensiooni kõrval on laulul ka poliitiline mõõde. Laulva Revolutsiooni õnnestumises oli laulu kõrval oluline roll ka eestlastele iseloomulikul vägivallatusel ja ettevaatlikkusel. Filmi intervjuud toovad selle aspekti väga selgesti välja: intellektuaalidest, ajaloolastest ja õppejõududest rahva liidrid, kes innustasid inimeste vabaduspüüet ja korraldasid rahvakogunemisi, tundsid samas muret rahu säilitamise pärast ühiskonnas. Iga hinna eest püüti vältida füüsilisi kokkupõrkeid korrakaitseorganitega.
On ka asju, millest filmis ei räägita. Kaamerasilm ei saanud kindlasti kõikjale ulatuda, kuid pisutki oleks võinud avada sündmuste käiku poliitikute poolt vaadatuna – toimusid ju sel perioodil olulised läbirääkimised poliitiliste liidrite vahel, oli ka pingeid. Tundub, et filmi autorid soovivad vaatajale jätta muljet, justkui toimunuks suured rahvakogunemised iseenesest ja vaid need moodustasidki revolutsiooni sisu. Vaataja on saanud kutse suurele festivalile, kuid jääb ilma kulisside taga toimuvast. Veelgi suurem probleem on selles, et film esitab vaid eestlaste vaatepunkti, andmata sõnaõigust venelastele. Ometi moodustavad venelased tervelt kolmandiku Eesti elanikkonnast. Film Laulev Revolutsioon on kindlasti hea õppevahend ja väärtuslik kajastus eestlaste rahvuslikust identiteedist. Venemaal ja venekeelse elanikkonna seas on ta aga vähetuntud. Kas praeguses olukorras, mil suhted eestlaste ja venelaste vahel on pingelised, suudaks film aidata kaasa kahe rahvusgrupi lähendamisele?
(The Singing Revolution : une chanson contre les chars, Yann Drevet, Nouvelle Europe, 12.05)

USINE NOUVELLE
Thales et Raytheon placent leurs radars en Finlande et en Estonie

Prantsuse Thales’e ja Ameerika Raytheon’i ühisettevõte ThalesRaytheonSystems võitis Eesti ja Soome poolt korraldatud hankekonkursi kogusummas umbes 200 miljonit eurot. Ühishanke raames on Eestil ja Soomel kavas osta kokku 14 radarisüsteemi. Eesti soetab kaks Ground Master 403 kolmedimensioonilist keskmaa õhuseireradarit. Prantsuse-ameerika pariteetses ühisettevõttes töötab 1600 inimest, 2008. aasta käive ulatus 900 miljoni dollarini. Ground Master radarisüsteeme on juba soetanud Prantsusmaa, Malaisia ja Sloveenia.
(Thales et Raytheon placent leurs radars en Finlande et en Estonie, M.M., Usine Nouvelle, 6.05)

EASYBOURSE.COM
Thales obtient contrats pour fournir radars à Finlande, Estonie

ThalesRaytheonSystems valiti Soome ja Eesti ühisel hankekonkursil õhuseireradarite pakkujaks. Thales’e ametlikust teadaandest selgub, et lepingute kogusumma ulatub 220 miljoni euroni.
(Thales obtient contrats pour fournir radars à Finlande, Estonie, Easybourse.com, 5.05)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron vaikea vähemmistö

Pikk artikkel vene vähemusest Eestis. Iga kolmas Eesti elanik räägib emakeelena vene keelt. Eestlased peavad vene vähemust julgeolekuohuks, Venemaa süüdistab Eestit aga vene vähemuse inimõiguste jalge alla tallamises. Milline on õigupoolest Eesti venelaste olukord? Ning kas neid on võimalik näha ilma ajalootaagata, kellegi muu kui vallutajana? Ajakirjanik alustab oma artiklit vestlusega ühes Tallinna vene peres. Need on teist ja kolmandat põlve Eestis elavad inimesed ning esindavad teist, venekeelset Eestit. Riigi kodakondsus on ainult pooleteistaastasel Polinal, teistel pereliikmetel pole ühegi riigi kodakondsust. „Tahaksin olla Eesti kodanik, kuid ma ei taha tõestada oma kõlblikkust. Olen siin sündinud ja elanud. Sellest peaks piisama,“ ütleb 30aastane Andrei. Tema hinnangul tekitavad probleeme poliitikud ja meedia, vene ja eesti inimeste vahel pingeid ei ole. Küll aga ollakse ajaloost eriarvamusel. 24aastane Galina ütleb, et ei kujuta ette, et elaks Venemaal. „Oleme seal päris šokis.“ Venelased töötavad kõigis ametites, kuid tööelus on neil siiski piirangud. Venelased teenivad keskmiselt vaid 80% eestlaste sissetulekuga võrreldes. Töötus on venelaste hulgas eestlastega võrreldes kahekordne. Eestis elab siiski ka rühm venelasi, kel pole mingisuguseid raskusi. Heaks näiteks on restoran Ö peakokk Roman Zastserinski. Zastserinski sõnul on rumalus, kui eesti keelt ära ei õpita. „On aeg aktsepteerida seda, et me elame Eestis. Ükski venelane ei nõua ju USAsse või Soome kolides, et vene keel tuleks seal ametlikuks keeleks kuulutada.“ Ärinaine Marina Kaas ütleb, et venelased peaksid Eestis rohkem puhtvenelikku suuremeelsust üles näitama ning mõtlema vähem iseendast. „Tuleks õppida ajaloo eksimuste eest vabandama.“ Suuruselt kolmas Eesti linn vaatab kahte suunda. Eesti-Vene piiril võtavad mõõtu läänes asuv Hermanni linnus ning idapoolne Jaanilinna linnus. Narva tänavatel tekib kummaline tunne: sildid on eestikeelsed, inimesed räägivad vene keelt. Ühiskonda etniliselt kõige lõhestavamaid võitlusi on peetud koolihariduse teemadel. Mõne aasta pärast peaks 60% õppest vene gümnaasiumides toimuma eesti keeles. Veel raskem kui õpilastele on eesti keelele üleminek õpetajate jaoks. Eesti venelaste hajusus muudab raskemaks vähemuse huvide eest seismise poliitiliste vahenditega. Euroopa Parlamendis on Eestil kuus saadikut, kõik eestlased. Maardu linnapea Georgi Bõstrov üritab saada vene keelt ametlikuks keeleks kohalikes omavalitsustes ning pooldab kodakondsuse andmist kõigile pikalt Eestis elanutele. Lisaks tahaks ta normaliseerida Eesti suhted Venemaaga. Riiklikel valimistel saavad hääletada vaid Eesti kodanikud. Kui liita kokku muulased ja Vene kodanikud, siis ei saa 16% Eesti elanikest valida neid inimesi, kes langetavad neid puudutavaid otsuseid. Seda võib pidada demokraatiadefitsiidiks. Kui Eesti annaks kodakondsuse kõigile püsivalt riigis elavatele inimestele, muutuks maa poliitiline kaart hetkega. Ajakirjaniku Viktoria Ladõnskaja sõnul oli pronksiööl palju negatiivseid tagajärgi, kuid sellel oli ka üks positiivne pool: pronksiöö viitas probleemile, millele tuleb tähelepanu pöörata. Ladõnskaja hinnangul oleks Eesti huvides, et venekeelne elanikkond oleks osa eesti ühiskonnast. Muidu võivad inimesed apaatseks muutuda, hakata mässama või muutuda vastuvõtlikuks Venemaa manipulatsioonile. Eestis on kaks uhket rahvast, kel tuleks nüüd aru pähe võtta. Eestlased peaksid tunnistama, et okupatsiooni tagajärjel sai Eestist püsivalt kakskeelne maa. Viimastel aastatel on paljud venelased Eestist ära läinud. Mitte Venemaale, vaid Euroopasse. Sel päeval kui haritud ja töökad venelased on Eestist lahkunud, ärgatakse Eestis ehk arusaamisele, et see on riigi jaoks kaotus.
(Viron vaikea vähemmistö, Jussi Konttinen, HS, 10.05)

Kullattu patsas käväisi Tallinnassa

Nõukogude sõduri ausammas naasis Nõukogude Liidu võidupäeval oma vanale kohale Tallinna kesklinnas. Monument oli sama suur kui tema eelkäija, kuid kiiskas pronksi asemel kuldselt. Umbes kümne minuti pärast eemaldas politsei ausamba. Samba püstitaja, kunstnik Kristina Normani sõnul sümboliseerib kullatud, seest tühi vahtplastist sõdur sündmusi praeguses Eestis. Järgnevalt püstitatakse seesama sõdurikuju Veneetsia biennaalil osana Eestit esindavas kunstiteoses „After-War“.
(Kullattu patsas käväisi Tallinnassa, HS, 11.05)

Suomi lähdössä mukaan Naton kybersotaan

Soome võib peagi hakata NATOga koostööd tegema ka küberkaitse vallas. Koostööd arendatakse Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega. Keskus esitas aasta alguses Soomele ja Rootsile palve, et neid riike oma tegevusse kaasata. Küberkaitsekeskus uurib infovõrgustikke ähvardavaid rünnakuid ning arendab NATO riikide küberkaitsevõimekust. Suure osa üksuse tööst moodustavad infovahetus ja koolitus. Soomel riiklikku küberkaitsekeskust ei ole. Soomest võiksid NATO Küberkaitsekeskuses osaleda Soome Sideameti või kaitsejõudude eksperdid. Soomlaste täpsem tegevus keskuses on veel aga lahtine.
(Suomi lähdössä mukaan Naton kybersotaan, Jussi Pullinen, HS, 9.05)

Puhdistus toi Viron surun Saksaan

Noorte näitekirjanike foorumina mõeldud Stückemarkt (näidenditurg) avati Berliini Theatertreffenil (teatrikohting) Sofi Oksaneni näidendiga „Puhastus“. Näidend sai hea vastuvõtu; see puudutas ning pani inimesed hämmastunult tõdema, et nad ei tea Eesti kohta suurt midagi. Theatertreffeni juht, žürii liige Iris Laufenberg ütles, et Oksaneni näidendi puhul oli kohe näha, et tegemist pole mingi väikse peredraamaga, vaid väga kompleksse, suuremõõtmelise looga.
(Puhdistus toi Viron surun Saksaan, Leena Becker, HS, 9.05)

Rock voisi yhdistää Tallinnan ja Helsingin

Mida on ühist Helsingi elanikel ja tallinlastel? Kuidas võiksid linnad teineteisest kasu saada? Soome kunstikriitik Otso Kantokorpi pakub, et ühised positiivsed asjad võiksid olla näiteks rockmuusika, kunst ja jalgpall. „Nende puhul ei teki arusaamisraskusi, kuna kõik räägivad üht keelt,“ ütleb Kantokorpi, kes ei usu, et kaksiklinnaidee suuremas plaanis ellu viiakse. Kantokorpi arutles Helsingi-Tallinna kaksiklinna idee üle Helsingis Senaatintori väljakul, kus toimus vabaõhuüritus „Eesti kutsub külla“. Anti reisivihjeid, pakuti eesti käsitööd ja rahvustoite ning näha sai eesti rahvatantsu. „See üritus on jama,“ ütleb Kantokorpi. „Meil on vaja ühist mälestust, festivali või midagi, mis maid ja linnu ühendaks.“ Kantokorpi arvates on probleemiks, et Soome lahe kummalgi kaldal ei teata, mida teisel pool pakutakse. Soomlaste reisid Eestisse on jätkuvalt alkoholiostureisid. „Soomlased peaksid õppima eestlaste haridustasemest, eestlased võiksid soomlastelt õppida aga heaolukultuuri.“
(Rock voisi yhdistää Tallinnan ja Helsingin, Hanna-Mari Mantere, HS, 9.05)

Suihkupäivänä rouva Reigo tarvitsee autokyytiä

Artikkel Nõmme vanainimestest, sotsiaalsüsteemist ja Tallinna auahnest plaanist 2011. aastaks kogu linn vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga katta.
(Suihkupäivänä rouva Reigo tarvitsee autokyytiä, Kaja Kunnas, HS, 11.05)

TURUN SANOMAT
Viron tuntemattomat sankarit

Soomega võrreldes on Eesti ühiskonda tihtipeale kritiseeritud sellepärast, et Eestis on vähem solidaarsust ning rahvas on kaotanud tahte nõrgemate eest hoolt kanda. Väikseid ja suuri kangelastegusid tehakse aga sellegipoolest ka Eestis palju rohkem kui neist avalikkuses räägitakse. Tahe aidata tõi tuhanded eestlased kevadpühal ka üle Eesti mõttetalgutele, kus otsiti ideid ja vahendeid Eesti elu parandamiseks. Ühtekokku saadi tuhandeid häid ettepanekuid, mida nüüd ellu viima asutakse.
(Viron tuntemattomat sankarit, Anneli Reigas, TS, 9.05)

Sofi Oksanen nousee Virossa suurten kirjailijoiden rinnalle

Finlandia kirjanduspreemiaga pärjatud Sofi Oksanen viib oma teose „Puhastus“ sel nädalal raamatu kodumaale. Vastuvõtt on segu soojusest, uhkusest ja pisaratest. „Minult on küsitud, et miks Eesti on peitnud nii uhket kirjanikku nagu Sofi,“ ütles Eestis raamatu väljaandva kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer. „Tahaksime Sofit ka oma kirjanikuks pidada, kui ainult soomlased on valmis teda jagama.“ Esmaspäeval tähistati Soome saatkonnas Tallinnas „Puhastuse“ eestikeelse tõlke ilmumist. Raamatu kirjastamise leping on sõlmitud juba 23 riigiga. Eestis on Oksaneni kirjeldatud kui asjatundlikku Eesti eestkõnelejat, kellest paremat mitteametlikku esindajat pole Eestil võimalik saada.
(Sofi Oksanen nousee Virossa suurten kirjailijoiden rinnalle, TS, 13.05)

Suomalaiset ideoivat Tallinnaan uuden kulttuurifestivaalin

Tallinnas algab laupäeval uus kultuurifestival TrammarT. Idee autoriteks on kaks juba kaua Tallinnas elanud soomlast Pekka Linnainen ja ajalehe The Baltic Guide peatoimetaja Mikko Savikko. Festivali raames pakutakse Kopli ja Kadrioru vahel sõitvates trammides kultuuriprogrammi. Uue kultuurifestivali eesmärk on kasvatada ühtekuuluvustunnet ning hajutada eelarvamusi; teine eesmärk on lisada ühistranspordi väärtustamist. „Kolmas eesmärk on lihtsalt laheda kultuurisündmuse korraldamine, millel on võimalus kasvada püsivaks rahvapeoks,“ ütleb Linnainen. „Elu on mujal, kuid sinna saab trammiga,“ kõlab üks festivali reklaamlausetest.
(Suomalaiset ideoivat Tallinnaan uuden kulttuurifestivaalin, Anneli Reigas, TS, 13.05)

KALEVA
K-kaupan Väiski kylmän sodan sankarina

Nõukogude-Eesti Absurdistani avanes aken läänest – Soome televisioon. Eestlased vaatasid seda salaja, kuid kohusetundlikult. Ning selle paistel kasvasid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma, kes on teinud filmi oma põlvkonna elust külma sõja piiril. Filmis „Disko ja tuumasõda“ imbuvad külma sõja ebatõenäolisse arsenali Dallas, Knight Rider, Emmanuelle ja K-kaubanduse Väiski. Ning pööravad eesti laste maailma segamini. Nõukogude-Tallinna paneelelamukolosside katustele hakkab tekkima antennimets. Antennid otsivad põhja poolt signaale. Pool Espoo uue telemasti võimsusest on suunatud lõuna poole. Kas teadlikult? „Soome on oma kujult piklik, nii et kõige mõistlikum oleks olnud ehitada telemast Kesk-Soome,“ arutleb Aarma. Kui soomlased jälgisid teleekraani vahendusel Praha tänavatele veerevaid tanke, oli Nõukogude Liidus näha ja kuulda midagi hoopis muud. Sama oli ka Gdanski sadamastreigi ja Tšernobõli tuumakatastroofiga. „Nõukogude Liidus oli oluline „vaenlase“ nägu peita, kuna propagandale oli vastasjõudude inimlikustamine kahjulik,“ ütleb Kilmi. EKP esimene sekretär Karl Vaino läheb pensionipõlve pidama Moskvasse ning annab intervjuu Saksa televisioonile. Küsitakse Soome televisiooni tähendusest. „See pani inimesed mõtlema. Mõtlema!“ vastas Vaino.
(K-kaupan Väiski kylmän sodan sankarina, STT, Kaleva, 7.05)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Tupakkaralli pyörii Viron ja Venäjän välillä

Kui president Toomas Hendrik Ilves kaks aastat tagasi pidulikult Schengeni abirahadega ehitatud moodsa Narva ja Jaanilinna vahelise piiripunkti avas, ei aimanud ta ilmselt, et sellest saab peamine tee, kust kaudu Venemaalt Eestisse sigarette hakatakse smugeldama. Nii on aga juhtunud. Jalakäijate piiriületuspunkt päris Narva kesklinnas läks ELi kodanikele maksma 1,3 miljonit eurot. Eesti kaotab mõningate arvutuste kohaselt igas kuus kolm korda nii palju, kuna paljude piiriala elanike jaoks on sigaretiärist saanud tasuv elatusvahend. Töö kaotanud ning salakaubavedajaks hakanud endised ehitustöölised ja kangrud ei soovi naasta tuttavale tööle ega uut tööpaika. Sigaretivedu toob rohkem sisse kui seaduslik töökoht.
(Tupakkaralli pyörii Viron ja Venäjän välillä, Ivo Laks, ESS, 7.05)

Sofi Oksanen nousee Virossa suurten rinnalle

Artikkel kattub Turun Sanomates ilmunud artikliga „Sofi Oksanen nousee Virossa suurten kirjailijoiden rinnalle“, lisatud on vaid lõik teose „Puhastus“ eestindanud Jan Kausi kommentaaridega. „Tõlkimine polnud lihtne. Raamatus on palju nüansse, mille pärast pidin arhiividega ühendust võtma. Sofi on vana kooli romaanikirjanik, kes on teinud tõesti palju uurimis- ja taustatööd,“ ütleb Kaus.
(Sofi Oksanen nousee Virossa suurten rinnalle, Marjo Näkki, ESS, 13.05)

KAUPPALEHTI
Virolaisministeri torjuu Wahlroosin reseptin

Majandusminister Juhan Parts lükkab kindlalt tagasi Sampo kontserni tegevjuhi Björn Wahlroosi pakutud päästerõnga – devalveerimise. Parts kinnitab, et Eesti suudab oma konkurentsivõimet riigisiseste vahenditega parandada. „Vältimatu on avaliku ja erasektori kohandamine olukorraga,“ ütleb Parts ning viitab oma sõnade kinnituseks sellele, et palgad on Eestis juba langema hakanud. Parts ei kiida heaks rahandusministri ettepanekut tõsta tulumaksu. „Maksutõus tähendaks vaid raha liikumist ühest taskust teise, see ei loo raha juurde. Parem on vähendada natuke palkasid ja natuke projektide rahastamist. Kui seda tehakse võrdselt ning see puudutab kõiki, pole see nii valulik,“ ütles Parts.
(Virolaisministeri torjuu Wahlroosin reseptin, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 11.05)

SUOMEN KUVALEHTI
Voitonpäivä yhdistää kansan

9. mail tähistatavast võidupäevast on saanud Venemaal kõige tähtsam pidupäev, mille tähistamine ühendab erinevaid väärtusi hindava rahva. Teise maailmasõja nõukogulik tõlgendamine on muutunud „pühaks“ ajalooks, mille värske või kriitiline hindamine tõrjutakse kui ajaloo ümberkirjutamine. See, et võidupäev on muutunud Venemaad ühendavaks ideeks, seletab Venemaa viha kõigi Baltimaadest või EList tulevate Kremli seisukohtadest erinevate ajalootõlgenduste vastu. Baltlased võib rahulikult „fašistideks“ tembeldada, sest Vene eliiti ajaloo võltsimine ei vaeva. Nemad ostavad läänest kinnisvara ja kindlustavad oma lastele koha Inglise internaatkoolides, kuid ülemvõimu säilitamine nõuab kodanike usku sellesse, et „vaenlane“ või siis ajaloo „võltsija“ varitseb ikka veel teiselpool riigipiire.
(Voitonpäivä yhdistää kansan, Anne Kuorsalo, Suomen Kuvalehti, 19/2009)

MATKALEHTI
Tutustu Viroon keskellä Helsinkiä, kun "Viro kutsuu kylään!"

Eesti avaneb soomlastele täies hiilguses Helsingi Senaatintori väljakul suurel vabaõhuüritusel „Eesti kutsub külla!“. Saab kuulata eesti muusikat, imetleda eesti käsitööd, hankida infot Eesti suveürituste kohta jne. Ürituse korraldajad on EAS, Helsingi linnavalitsus ja Eesti suursaatkond Helsingis. Ürituse mõte on parandada soomlaste arusaamist Eestist ning tõsta Eestit esile ahvatleva reisisihtkohana. Eesti on olnud aastaid soomlaste lemmik reisisihtkoht. EASi andmetel kasvas Eestit külastavate soome turistide arv eelmisel aastal 3%.
(Tutustu Viroon keskellä Helsinkiä, kun "Viro kutsuu kylään!", Matkalehti, 6.05)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.RU
Страна обид и разочарований

Kuni Vene ametlik propaganda on klammerdunud ajaloolise mineviku külge ning püüab naabritele oma nägemust peale suruda, pole suhete paranemist loota. Aastast aastasse võitlevad Vene võimud lausa noorkommunistliku entusiasmiga „meie ajaloo“ eest, riigi ajaloo eest, mida pole enam olemas. Tingitud on see psühholoogilisest vapustusest, mis jäi kommunistliku suurvõimu lagunemisest. Huvitav sealjuures on asjaolu, et natsijahti on hakanud pidama riigivõimud, kes seostavad end kommunistliku süsteemiga, mis oli sama kuritegelik nagu natsism. Endise NSV Liidu aladel aset leidnud „sõjalise kollaboratsionismi“ mastaabid panevad mõtlema nõukogude süsteemi olemuse üle, mis sundis tohutut hulka inimesi – nn „reetureid“ - haarama relvi selle süsteemi vastu.
(Страна обид и разочарований, Алексей Мельников, Газета.Ru, 5.05)

ВЕДОМОСТИ
Нигилисты истории

Kellele on suunatud Riigiduumas kavandatav seadus karistustest natsismikuritegude ja Teise maailmasõja tulemuste eitajate suhtes? Kes eitab natsikuritegusid või sõja tulemusi? Vaat stalinismi kuritegude eitajaid on meil ohtrasti. Skinheadide vastu see seadus samuti suunatud pole. Ilmselt on sihtmärgiks võetud ajaloolased. Kuidas siis tõlgendada Dresdeni pommitamist, tervete rahvaste küüditamist või Katõni veretööd? Pärast seaduse vastuvõtmist võib rahumeeli süüdi mõista terve rea Vene kirjanikke ja ajaloolasi, kes on nimetanud Stalini ja mitmete väejuhtide tegevust kuritegelikuks. Karistada tuleks pigem neid, kes ei suuda tagada veteranidele inimväärset pensioni.
(Нигилисты истории, Павел Аптекарь, Ведомости, 8.05)

ГАЗЕТА.RU
День победы цивилизации

„Mälu poliitika“ Venemaal ja välisriikides on viinud selleni, et Teist maailmasõja lõppu tõlgendatakse „meie omade“ võiduna ja „mitte meie omade“ kaotusena. Unustatakse 1945. aasta universaalne tähendus. Võidupäev oli 20. sajandi olulisemaid teelahkmeid. Sõja lõpuga sündis meie kaasaegne tsivilisatsioon. Ida-Euroopas kaasneb Võidupäevaga alatasa vaidlus Teise maailmasõja tähenduse üle. Seekord oli katalüsaatoriks uus seaduseprojekt Riigiduumas. Endise NSV Liidu aladel pidevalt podisevad vanad kired, ehkki suuri skandaale pole sel aastal olnud. Samas oli NSV Liidul ja liitlastel muudki ühist peale poliitilise sihipärasuse – nad eitasid natside pakutud rassilis-hierarhilist maailmakorda. Ida-Euroopa rahvaid, kes sattusid Saksamaa ja NSV Liidu vahele, võib mõista, kuid ei saa nõustuda nendega, kes võrdsustavad natsismi ja nõukogude režiimi.
(День победы цивилизации, Ярослав Шимов, Газета.Ru, 8.05)

ПОЛИТ.РУ
Борьба мимо фашизма

9. maile läks Venemaa vastu uute initsiatiividega Võidu poliitilise ärakasutamise vallas. Nõukogude ajal surus mälestus Võidust tasapisi kõrvale mälestuse sõjast ning mälestuse repressioonidest. Sula ja üleminekuajal hakati tõele näkku vaatama, samas minnes paiguti üle piiri, vastuollu rahva mälestusega fašistide kuritegudest ja nende vastu võidelnutest. Kui kodusõja sündmuste puhul juba hakati tunnistama võitlust punaste vastu ning nõukogude dissidente, siis vaenlase poolele üleminekuga Suures Isamaasõjas ei lepitud. Sõda seisis väljaspool aastakümneid kestnud klassivõitlust, seetõttu oli see ainus, millele uus Venemaa sai tugineda. Arvestades Venemaa õigusjärglust NSV Liidu suhtes ning suure sõja rolli meie ajaloos ja identiteedis, on hakanud häirima endiste liiduvabariikide ja sotsmaade leppimatus meie ajaloonägemusega. Seetõttu on riik võtnud ülesandeks ajalooteadvuse kujundamise, mis tagaks uhkustunde oma riigi ja ajaloo üle. Nii Venemaa kui ka tema lähinaabrid tegid sama – võitlus ajaloo eest, sein seina vastu. Siit ka valikuline lähenemine ajaloole, vastastikune moonutamine ja mahavaikimine, utilitaarne suhtumine ajalooteadmistesse. Ühepoolse poliitilise seadusandluse asemel peaksime seetõttu rakendama rahvusvahelist koostööd ning juriidilise baasi kooskõlastamist teistega, tagamaks natsismi rehabiliteerijate karistamist. Oma identiteedi ülesehitamisega konfrontatsioonile ei saavuta me midagi.
(Борьба мимо фашизма, Борис Долгин, Полит.ру, 8.05)

ПСКОВСКАЯ ЛЕНТА НОВОСТЕЙ
В ожидании Победы

Maipühade eel arutati Pihkvas ajaloolis-poliitilisi küsimusi. Venemaa poliitika Läänemere ruumis ning ajaloo probleemid olid pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmuste teisele aastapäevale pühendatud ümarlaua teemaks. Osalesid „Ühtse Venemaa“ liikumine Noor kaardivägi ning sihtasutus „Ajalooline mälu“, samuti Pihkva oblastiadministratsiooni esindus. Jutuks tuli, muuhulgas, Aleksandr Djukovi teos „Müüt genotsiidist“. Erilist diskussiooni polnud vaja, sest Venemaal on hinnang pronksiöö sündmustele ühene nii läänemeelsete liberaalide kui ka „hurraa-patriootide“ hulgas. Alternatiivseid seisukohti polnud kusagilt võtta, sest Eestit esindas „Öine vahtkond“, Lätit samuti vene kogukonna aktivistid. Peale balti revisionismi paljastamise võis ürituse eesmärgiks olla ka Noore kaardiväe kohalike aktivistide instruktaaž. Tooni andis ümarlaual „Vene marsside“ korraldaja ning sõjalis-patriootlike kirjutiste autor Jegor Holmogorov. Ta võrdles pronksiöö sündmusi Tšetšeenia sõjaga ning nentis, et ei siit ega sealt „ei lahku Venemaa kunagi“. Ilmselt see oligi see, mille Pihkva noored pidi kõrva taha panema. Paraku ei avaldanud kohalik noorsugu erilist entusiasmi etniliste müütide arutamisel. „Okupatsiooni“ kontseptsioon on valelik ja see on iseenesestmõistetav, mistõttu osavõtjatelt küsiti – miks seda arutatakse siin, aga mitte Eestis? Mis mõtet on iseendid veenda selles, mida me niigi teame? „Sest me oleme väga tugevasti hiljaks jäänud“, vastas ajaloolane Djukov. Mitte üksnes eestlased ja lätlased pole kujundanud oma identiteedi venevastasuse pinnal, vaid ka kohalikud Pihkva noored võtavad Eesti passi, et teenida tsiviliseeritud NATO väes, mitte Vene armees. Me kaotame elavjõus! Ehkki võidame PR-lahinguid. Kuni Vene ametnikud arutasid, milline staatus peaks olema setudel – haruldase kultuuri ja keelega rahvakillul – kolisid need pea tervenisti Eestisse. Need, kes jäid, võimude toetust ei tunneta. Ja isegi etnilised venelased ei kipu Baltimaadest lahkuma. Millegipärast jäid kõik need teemad ümarlaua vestlusringist välja. Ümarlaud jättis mulje, et osa Vene poliitikuid suhtub Pihkva piirkonda justkui alasse, kus toimub äge võitlus eestlastega Petseri eest. Kuni oleme moskvalaste jaoks sellised kauged „pihkvalased“, ei tunne mitte eestlased ja lätlased, vaid pigem siinsed venelased endid kauge ja unustatud kolka elanikena.
(В ожидании Победы, Светлана Веткина, Псковская Лента Новостей, 5.05)

ПЯТЫЙ КАНАЛ (ПЕТЕРБУРГ)
Там, где 9 мая не праздник

Telereportaaž lähivälismaalt, „kus 9. mai pole püha“. Eestis on kaks võidu sümbolit – pronkssõdur ja Arnold Meri. Galina Sapožnikova: „Eesti on riik, kus sõditakse surnutega.“ Moldova punaveteran: „Need, kes tähistavad Euroopa päeva ja mitte Võidupüha, on eksiteel.“ Moldova veteran, kes sõdis Rumeenia vägede koosseisus: „Me tähistame ikka veel mingeid stalinistlikke pühasid, paistes Euroopa silmis lollidena.“.
(Там, где 9 мая не праздник, Пятый канал- Петербург, 9.05)

HISPAANIA AJAKIRJANDUS

EL PAIS
El Rey vuelve a pedir a los partidos que se impliquen en la solución de la crisis

Kuningas rõhutas oma visiidi käigus, et praegusel majanduskriisil ei saa lasta vähendada Hispaania kaubavahetust riikidega nagu Eesti. Visiidi üheks eesmärgiks on tugevdada Hispaania koostööd Balti riikidega ja uusi investeerimisvõimalusi, eriti energeetika vallas.
Kuna Eesti ja Hispaania asuvad geograafiliselt Euroopa Liidu eri külgedel, siis kummagi maa turgu ei võeta peamise sihtkohana. Eesti väliskaubandusest moodustavad kaubandussuhted Hispaaniaga 0,7%.
Sellele vaatamata võimaldab kuningapaari visiit pöörata tähelepanu mõningatele ärikoostöövõimalustele Balti riikides, nagu näiteks taastuvenergia ja turismi valdkonnas.
(El Rey vuelve a pedir a los partidos que se impliquen en la solución de la Chrisis, Pablo X. Sandoval, El Pais, 4.05)

El Rey visita en Estonia un centro contra ataques cibernéticos

Hispaania kuningas külastas oma visiidi ajal Balti riikidesse Tallinnas asuvat NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskust. Koos 6 muu riigiga osaleb keskuse tegevuses ka Hispaania. Hispaanlasi töötab keskuses kaks – üks tsiviiltöötaja, teine militaartöötaja. Keskuses töötatakse välja kaitsestrateegiaid kõigi alliansi riikide jaoks. Keskus rekonstrueerib tegelikult toimunud küberrünnakud ning arendab nendele kaitset, mida hiljem huvitatud riigid ja institutsioonid saavad kasutada. Keskus loodi 2008. aastal, peale 2007. aastal toimunud küberrünnakuid Eesti süsteemidele, mis väidetavalt tulid Venemaa poolt peale nõukogude-aegse monumendi siirdamist teise kohta Tallinnas. Rünnakud lükkasid paariks tunniks ümber suuremate pankade süsteemid (seda riigis, kus enamik elanikest kasutab internetti ning 98% pangaülekannetest on digitaalsed) ja manipuleerisid presidendi kodulehekülge.
(El Rey visita en Estonia un centro contra ataques cibernéticos, Pablo X. Sandoval, El Pais, 6.05)

ABC
Los Reyes inician su primera visita a los países bálticos

Visiidi eesmärgiks on tugevdada kahepoolseid suhteid kolme „endise Nõukogude Liidu vabariigiga” , mis ühinesid ELiga 2004. aastal. Visiidi ajal soovib kuningas Juan Carlos kaasa läbirääkimiste võimalustele Balti riigid Hispaania firmadele, eelkõige energia ja infrastruktuuri sektorites, kus Hispaania ettevõtted on liidrid.
Kuigi hetkel on Hispaania ja Balti riikide vahel kaubavahetus tagasihoidlik, siis (vastavalt diplomaatilistele allikatele) on võimalus, et riikide kaubavahetus siiski suureneb, eriti kuna Balti riikide turg kokku meenutab Portugali turgu.
Visiit tugevdab riikide koostööd EL-is ja NATOs.
(Los Reyes inician su primera visita a los países bálticos, ABC, 4.05)

TELECINCO
El Rey de España anima a Estonia a cooperar en energías renovables frente a la crisis

Hispaania kuningas innustab Eestit tegema koostööd taastuvenergia valdkonnas.
Eesti ja Hispaania sõlmisid ühisavalduse, mis peaks tugevdama kahe riigi vahelist koostööd. Mõlemad välisministrid hindavad positiivselt koostöökogemusi NATOs ja Euroopa Nõukogus. Hispaania välisminister meenutas hiljuti Eesti ja Hispaania vahel jõustunud viisaesinduslepingut ning tagab, et Hispaania jätkab panustamist Balti õhuruumi valvamisse, kui Eesti vaid Hispaanialt seda küsivad.
Nii Eesti president kui ka hispaania kuningas hindavad kõrgetasemeliselt mõlema riigi kõrgetasemelist koostööd ELis ja NATOs.
Esimese visiidipäeva lõpetas Ellerheina emotsioone äratav Hispaania hümn Estonia kontserdisaalis.
(El Rey de España anima a Estonia a cooperar en energías renovables frente a la Chrisis, Telecinco, EFE, 4.05)

LA RAZÓN
Los Reyes abren camino a la industria española en su histórica visita a Estonia

Ülevaade kohtumistest presidendiga ja Ene Ergmaga. Kuninga kohtumisel president Ilvesega räägiti investeeringute suurendamise võimalustest Eestisse.
Mainitakse küberkaitse keskuse külastust kuninga poolt ning kuninganna samaaegset Niguliste kiriku külastust.
Peale kohtumist peaministriga jalutati vanalinnas.
(Los Reyes abren camino a la industria española en su histórica visita a Estonia, La Razón, 5.05)

EUROPAPRESS
Los Reyes iniciarán hoy sus primeras visitas de Estado a las Repúblicas Bálticas

Diplomaatilised allikad väidavad, et visiit kolme Balti riiki on kiire areng bilateraalsetes suhetes kolme riigiga.
Muus osas annab artikkel lühikese ülevaate visiidi ajal toimunud/toimuvatest kohtumistest kolmes riigis.
(Los Reyes iniciarán hoy sus primeras visitas de Estado a las Repúblicas Bálticas, Europapress, 4.05)