Eesti välismeedias 30. aprill - 6. mai 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

AFP
'Lonely hamburger' to tempt Estonians in e-voting test

Euroopa Parlamendi valimistel saab tänavu hääletada ka interneti teel ja järgneva kahe nädala jooksul saavad eestlased osaleda proovihääletamises. Valikuna on võimalik hääletada oma lemmiklõunasöögi poolt. Korraldajad loodavad sel kombel vürtsitada jõuetut valimiskampaaniat ja meelitada rohkem noori e-hääletusest osa võtma. Hääletada saab näiteks traditsioonilise klimbisupi ja karaski poolt, rahvusvahelise köögi armastajatele pakutakse valida spaghetti al pomodoro, tiramisu või espresso vahel. Üksiküritaja Hamburger sümboliseerib üksikkandidaate, kes pole otseselt seotud ühegi kindla erakonnaga. Proovivalimistel saab osaleda leheküljel www.valimised.ee 28. maist 3. juunini, hääletada saab nii mitu korda, kui soovi on. Selle ajaga loodetakse kõrvaldada ka e-hääletuse võimalikud tehnilised häired.
('Lonely hamburger' to tempt Estonians in e-voting test, AFP, 5.05)

USA AJAKIRJANDUS

NATIONAL PUBLIC RADIO
Swine Flu: Twitter's Power To Misinform

Kes võis arvata, et seagripp nakatab ka Twitterit? Ent ometi on see juhtunud, sest lühikese aja jooksul on tuhanded Twitteri kasutajad ujutanud programmi üle seagripi teemaliste hirmu tekitavate tvittidega. Twitter, mis veel hiljaaegu vaimustas kasutajaid oma ainulaadse võimega teavitada enneolematul viisil ühekorraga miljoneid inimesi, on nüüd hakanud levitama tarbetut globaalset seagripipaanikat. Tvittijad näivad tekitavat oma sõnumitega infomüra, postitades seagripi hirmu sisaldavaid teateid pahatihti soovist lihtsalt oma mõttekaaslastega ühineda või suuremat populaarsust saavutada. On vaid aja küsimus, millal uue põlvkonna küberterroristid – teadlikud sotsiaalsetest võrgustikest ja osavad juhtima infovoolu – hakkavad uute epideemiate hirmu enda kasuks pöörama ja ujutavad suhtlusvõrgustikud üle õudusjuttudega, mille tulemuseks võib olla maailma majanduselu seisak. Taolised meetmed võivad põhjustada palju laastavamat hävitustööd kui kardetud kübersõda ja rünnakud sidevõrkude pihta. Kui mõelda Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnakutele, siis kõige vähem pöörati nende puhul tähelepanu psühholoogilistele operatsioonidele. Näiteks saadeti Eestis elavatele venelastele terve hulk tekstisõnumeid, milles kutsuti neid üles sõitma kindlal kellaajal kiirusega vaid 5km/h. Nagu arvata võib, tekitas see liiklusummikuid. Seega piisas vaid ühest kõige kättemaksuhimulisema elanikkonna osa rakukesest, et peatada liiklus kogu linnas. Pandeemiate korral võivad taolised elemendid käivitada ühiskonnas veelgi ulatuslikumate tagajärgedega sündmusi. Sel põhjusel tasuks seekordsele Twitteri käivitatud spekulatsioonile ja manipulatsioonile tähelepanu pöörata.
(Swine Flu: Twitter's Power To Misinform, Evgeny Morozov, National Public Radio, 28.04)

THE HUFFINGTON POST
Wanted: Superhero, Eastern Europe Beat

Artikli autor meenutab, kuidas vargad tulistasid kogemata tema sõpra, kui too kodus verandal istus. Meedia tegi kuuli ette jäänust kohe suure kangelase. Ameeriklastel on palju kangelasi nagu Superman, Spiderman, Catwoman jt, kes kõik kannavad endas ühist mõtet, et Ameerika suudab parandada maailma. Artikli autor nendib, et ka Eestil võiks olla mõni tõeline kangelane, kas või üksainus ja lennuvõimetu. Autor saadaks ta esialgu lihtsat headust edendama. Kangelane inspireeriks härrasid daamidele uksi avama ja daame neid selle eest tänama; ta võitleks kõige selle eest, millest räägib president Ilves, julgustades eestlasi näitama teineteise vastu üles suuremat hoolivust; ning ta jaksaks pöörata katuse peale ülbete juhtide autosid, mis on pargitud suvalisse kohta, alustades tollest sinisest Ferrarist Radissoni hotelli ees kõnniteel. Kangelane võtaks natist kinni ehitusmehel, kes kadus koos autori rahaga 60 päevaks ja ilmus siis taas, väites, et tema krooniline alkoholism on tegelikult hoopis viirus. Kui kangelane on selliste lihtsate asjadega hakkama saanud, paneks autor ta lendama ja saadaks Somaaliasse piraatidega tegelema. Tagasi koju jõudnud, võiks kangelane vahetada paar sõna opositsioonijuhi Edgar Savisaarega. Autor leiab lõpuks, et ehkki superkangelane oleks Eesti jaoks ehk liig, ei ole kangelaslikud ideed siiski lootusetult teostamatud. Eesti ajakirjanikud on nõus maakamara ümber pöörama, et leida kangelane, kelle soontes voolaks kas või piisake Eesti verd. Võib-olla on lihtsalt ebaeestlaslik otsida avalikku tähelepanu ja võtta enesele vastutus heateo eest. Kui rahvas, kes korraldab Hea Teeninduse kuud, on kindlasti suuteline looma tagasihoidliku superkangelase või vähemalt reklaamima tavakodanikku, kes teeb ebatavalisi asju. Pole vaja sattuda nii hoogu nagu ameeriklased, kellel on kangelasi jalaga segada. Kui autor arutas seda teemat oma naisega, siis naine leidis, et kuna Eestil pole selliseid probleeme nagu Ameerikal, pole eestlastel vaja ka kangelasi. Vaid superprobleemidega riigid vajavad superkangelasi. Tõsi ta on, Eestis ei ole kuigi tõenäoline, et sa omaenda verandal istudes kogemata kuuli keresse saad.
(Wanted: Superhero, Eastern Europe Beat, Scott Diel, The Huffington Post, 29.04)

PR WEB
Freedom on the Internet Survey Ranks Estonia Highest for Digital Media, Online Freedoms

USAs asuv rahvusvaheline organisatsioon Freedom House paigutas Eesti oma värskes uuringus internetivabaduselt kõige vabamate riikide hulka. Freedom House korraldas uurimuse internetivabaduse olukorra kohta 15 riigis ning käsitles nii juurdepääsu internetile, internetipiiranguid kui ka internetikasutajate õiguste rikkumisi. Riigid jagunesid tulemuste põhjal kolme gruppi: vabad, osaliselt vabad ja mittevabad. Esikohta hoiab Eesti, järgnevad Suurbritannia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Brasiilia. Osaliselt vabadeks tunnistati Keenia, India, Gruusia, Malaisia, Türgi, Egiptus ja Venemaa. Mittevabade riikide hulka kuuluvad Iraan, Hiina, Tuneesia ja Kuuba. Uurimuse kohaselt on Eesti üks enim internetiseeritud ja kõrgema tehnoloogilise arenguga riike maailmas. Esimesed netiühendused loodi siin juba 1992. aastal. President Ilvese sõnul tuleneb Eesti e-riigi staatus infrastruktuuri viletsast olukorrast, mille Eesti sai päranduseks pea 50-aastasest Nõukogude perioodist. Eesti ühendamiseks maailma majandusruumiga asutas valitsus Tiigrihüppe-nimelise projekti, mille eesmärk oli ühendada kõik Eestimaa koolid 2000. aastaks internetiga. Projekt kasvatas inimeste teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suhtes ning areng on siiani olnud väga kiire. Internetti kasutab regulaarselt 2/3 Eesti elanikkonnast, 58%l kodudest on internetiühendus ning mobiiltelefoni omanikke on rohkem kui riigis elanikke. Traadita interneti levikuks kasutatakse 2,5G ja 3G andmeside süsteeme, mis on maailmas ühed viljakamad. 2008. aasta augustis teatas valitsus, et 2009. aasta lõpuks kavatsetakse luua 2000 tasuta wifi leviala, mis on mõeldud kõigile kasutamiseks. Nüüd, mil Eesti on tõestanud oma edukust internetioskuste ja –ühenduste alal, hakatakse üha enam pöörama tähelepanu keerulisematele teemadele nagu netiturve, anonüümsus, isikliku info kaitse ja kodanikuõigused internetis.
(Freedom on the Internet Survey Ranks Estonia Highest for Digital Media, Online Freedoms, PR Web, 30.04)

EARTH TIMES
Two years on, Estonia helps EU prepare its cyber-defences

Kuigi Eestile suunatud küberrünnakutest on möödas kaks aastat, annavad tagajärjed ennast veel tunda. Saatuse tahtel on kübersõda, mille algne eesmärk oli tekitada riigile püsivat kahju, andnud siiski hoopis vastupidise tulemuse, tehes Eesti maailmas üldtuntuks ning andes tõuke riigi kõrgtehnoloogilisele tööstussektorile. 2007. aasta kevade küberrünnakud olid küll tõsised, kuid mitte katastroofilised, ning paljud imetlesid väikeriigi võimet nii massilistele rünnakutele vastu panna. Küberkurjategijad ise aga ei teadnudki, et tegelikult korraldasid nad ideaalse demonstratsiooni Balti riikide online-võimekusest. Kübersõja tulemusena rajati Tallinnasse NATO küberkaitsekeskus ning Eesti, olles rajanud e-valituse, avanud internetis oma saatkonna ja loonud koguni mobiilse parkimissüsteemi, omandas ajalehtede pealkirjades e-riigi kuulsuse. Tallinnast sai koht, kus hakati kõrgetasemelistel ELi konverentsidel arutama NATO küberturbe strateegiat. Toetudes oma riigi kogemustele, leidis president Ilves, et uue rünnaku kartuses netiühenduste katkestamine oleks liiga tahumatu lahendus. Kui presidendi kodulehekülg ei avane, läheb elu edasi, kuid kui pole võimalik teha enam pangaülekandeid, jääb seisma riigi majanduselu. Praegu kavandatakse 2010. aastal läbiviidavat üleeuroopalist küberkaitseõppust, et testida Euroopa Liidu küberkaitsevõimet. Mõned ELi liikmesriigid on juba korraldanud kübersõja simulatsioone oma riigi tasemel, kuid üleeuroopaline küberkaitseõppus oleks esimene omasuguste seas. Simulatsioonis ei hakka otseselt osalema ühegi riigi elanikkond, kuid inimesi teavitatakse tulemustest, et tõsta üldist teadlikkust küberohust.
(Two years on, Estonia helps EU prepare its cyber-defences, DPA, Earth Times, 30.04)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE FINANCIAL TIMES
Russians expelled in NATO spy storm

Vastukaaluks Eestis aset leidnud Hermann Simmi spiooniskandaalile saatis NATO möödunud nädalal välja kaks Vene diplomaati. Üks väljasaadetud diplomaatidest on Venemaa suursaadiku Euroopa Liidus Vladimir Tšižovi poeg. NATO allika teatel töötasid mõlemad diplomaadid Venemaa NATO esinduse juures ning olid tegelikult luureagendid. Venemaa ei reageerinud NATO sammule, kuid kuna Lääs üritab pärast Vene-Gruusia sõda Venemaaga uuesti suhteid taastada, langes väljasaatmine välispoliitiliselt tundlikule ajale. Väljasaadetud Vene diplomaadid ei olnud küll Eesti spiooniafääriga otseselt seotud, kuid Simmi skandaal tekitas NATOle nii suurt kahju, et see nõudis karmi reageerimist.
(Russians expelled in Nato spy storm, Tony Barber, The Financial Times, 30.04)

THE EVENING STANDARD
Gender divide in Songs of War

Heiner Goebbelsi autoriõhtul juhatas London Sinfoniettat ja Orchestra of the Age of Enlightenment’i noor Eesti dirigent Anu Tali. Goebbelsi teoses „Songs Of Wars I Have Seen” on kahe kollektiivi liikmed jaotatud soo alusel, ametlikus rõivastuses mehed seisavad tagareas ja vabamalt riietatud naised istuvad ees. Naised loevad kordamööda lõike Gertrude Steini romaanist “Wars I Have Seen”, milles peegeldub lihtinimese elu monotoonsus ja Steini usk, et ajalugu kordab iseennast. Goebbelsi teosel puudub ühtne sõnum kuulajatele, kui eilsete ja tänaste sõdade foonil mõjub see siiski ajatuna.
(Gender divide in Songs of War, Barry Millington, The Evening Standard, 27.04)

THE TIMES
London Sinfonietta/OAE at the Queen Elizabeth Hall, SE1

Heiner Goebbels liitis vana ja uue muusika esitajad ühte surematu teema abil, milleks on sõda. Tema heliteos ”Songs of Wars I Have Seen” ühendab endas erinevad ajastud, muusika ja teatri, noodid ja tekstid. Tulemuseks on triumf, mida valitseb dirigent Anu Tali.
(London Sinfonietta/OAE at the Queen Elizabeth Hall, SE1, Geoff Brown, The Times, 27.04)

THE GUARDIAN
London Sinfonietta/OAE/Tali

Goebbelsi “Songs of Wars I Have Seen”, mis tuli esiettekandele kaks aastat tagasi, oli Royal Festival Halli taasavamisel kahtlemata kõige vaimustavam heliteos. Dirigendipuldis oli täiuslik Anu Tali.
(London Sinfonietta/OAE/Tali, Andrew Clements, The Guardian, 28.04)

Estonia to meet again on cuts, finmin eyes tax hike

Eesti valitsus ei suutnud kokku leppida võimalustes, kust leida pea 6 miljardit krooni eelarveaugu täitmiseks. Koalitsioon korraldas uue istungi eelarvekärbete aruteluks. Rahandusminister Ivari Padari sõnul on tegu keeruliste ja raskete otsustega, mistõttu neid ei saa teha kiirustades. Padar on eelnevalt kinnitanud oma toetust plaanile tõsta tulumaksu praeguselt 21%lt 26%le. Eesti peab langetama raskeid otsuseid, et hoida eelarvedefitsiiti piisavalt väiksena, kui soovib aastal 2011 liituda euroalaga.
(Estonia to meet again on cuts, finmin eyes tax hike, David Mardiste, The Guardian, 28.04)

TAIVANI AJAKIRJANDUS

THE TAIWAN NEWS
Spanish royals begin Baltic tour in Estonia

Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia saabusid esmaspäeval esmakordsele riigivisiidile Eestisse. Esimese peatuse oma Baltikumi-ringreisil tegi kuningapaar Tallinnas, kus kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega ja külastas Riigikogu. Teisipäeval tutvus kuningas Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega, mida Hispaania oli aidanud rajada. Edasi suundus kuninglik paar Lätisse. Kuningapaari reis lõpeb Vilniuses.
(Spanish royals begin Baltic tour in Estonia, AP, The Taiwan News, 4.05)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

THE AGE
Russia slams NATO for envoys' expulsion

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et NATO otsus saata välja kaks Vene diplomaati vastulöögina Herman Simmi spiooniskandaalile oli absoluutselt välja mõeldud ettekäändel selge põhjenduseta korraldatud räige provokatsioon. Väljasaatmine seab ohtu hiljutise suhete normaliseerumise Venemaa ja NATO vahel. Venemaa leiab, et selline ennekuulmatu tegu on põhimõttelises vastuolus NATO juhtkonna avaldustega, milles selgub, et allianss on valmis parandama suhteid Venemaaga. Venemaa jaoks on selge, et selle provokatsiooni taga olevad jõud ei ole huvitatud suhete paranemisele uue tõuke andmisest. Brüsselis asuvad NATO diplomaadid kinnitasid, et allianss saatis Vene diplomaadid välja vastulöögina Eestis aset leidnud Herman Simmi skandaalile. Endine kaitseministeeriumi töötaja Simm vahistati 2008. aasta septembris ning tema juhtum on Eestile suurt piinlikkust tekitanud, kuna Simmi kaudu lekkis Venemaale NATO salajast infot. Eestil on oma võimsa naabri Venemaaga keerulised suhted.
(Russia slams NATO for envoys' expulsion, The Age, 30.04)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Neuer Streit zwischen der Nato und Russland

NATO ja Venemaa vahel tekkis järjekordne tüli, kui allianss kaks Vene diplomaati persona non grata’ks kuulutas. Diplomaadid pole seotud eesti ametniku Herman Simmi spionaažijuhtumiga, kuid töötasid Vene salaluure heaks. NATOs on viimasel ajal täheldatud Vene luuretegevuse kasvu. Pärast Gruusia sõda suurendas Moskva süstemaatiliselt vastavat personali esinduses NATO juures. Arvatavasti tahtsid venelased sellega tasanda infodefitsiiti, mille all nad kannatasid seoses NATO-Venemaa nõukogu töö katkemisega.
(Neuer Streit zwischen der Nato und Russland, Nikolas Busse, FAZ, 2.05)

DIE WELT
Der Krise trotzen

Pärast õitsenguaastaid peavad eduga harjunud ELi uued liikmesriigid teistmoodi mõtlema hakkama. Kunstnik Siim Annus maalib detaile erinevatelt rahatähtedelt. Paar kuud huvitab kunstnikku üks teema. „Inimesed identifitseerivad ennast oma raha kaudu,“ ütleb Annus. „Eesti kroon on üks märk iseseisvusest. Ning nüüd järsku peaks meid päästma euro – see tekitab eestlastes hirmu.“ Aprillipäevadel püsib külmem õhutemperatuur Eestis niisama kangekaelselt kui majanduskriis. Paljud küsivad, kas olukord võib veel hullemaks minna. ELi laienemise aastapäeval tundub, et viie aasta tagusest eufooriast on vähe alles jäänud. Samal ajal kui enamus uute liikmesriikide valitsusi uute radikaalsete struktuurireformide vajaduse arglikult maha vaikivad, on noored reformid juba läbi viinud. Sotsioloog Juhan Kivirähk ütleb, et eestlased on ekstreemselt edule orienteeritud rahvas, väga individualistlik. „Seetõttu usuvad eestlased, et suudavad omal jõul kriisist välja tulla,“ ütleb Kivirähk. Väikeses IT-firmas Apprise pole ELi laienemise aastapäeval mingeid märke kassiahastusest. „Eesti on väike, aga suurte võimalustega maa. Ning Euroopa pakub meile alati võimalusi,“ ütleb firma rajaja Alari Aho.
(Der Krise trotzen, Stefanie Bolzen, Die Welt, 30.04)

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Balten leiden am stärksten unter der Krise

Eesti, Läti ja Leedu SKP langeb majandusteadlaste prognooside kohaselt sel aastal kolmekordselt võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisega. Seejuures startisid Baltimaad selle aastakümne keskpaigas ambitsioonikalt. Nad sidusid oma valuutad kindlamalt kui tarvis euroga, et võimalikult kiiresti ühisraha kasutusele võtta. Rahakursi alandamine ekspordi elavdamiseks tuleb majandusteadlaste sõnul vaevalt kõne alla, kuna siis kasvaks inflatsioon. Lisaks pole ka, kes Balti riikide tooteid ostaksid. Kriisist välja tulemiseks peavad majandusekspertide hinnangul kõigepealt pangad kosuma. Balti riigid peaksid aga majanduse elavdamise nimel leppima kõrgema eelarvepuudujäägiga.
(Balten leiden am stärksten unter der Krise, Fabian Uebbing, FTD, 4.05)

DEUTSCHLANDFUNK
Der estnische Tiger springt nicht mehr

Eesti oli majandustiiger, kel oli ette näidata kuni 12% majanduskasv. Õitseng on nüüdseks läbi ning ülemaailmne majanduskriis on ka Eestis tugevalt kanda kinnitanud. Eesti valitsus on aga optimistlik. „Eesti tiiger ei maga,“ ütleb majandusminister Juhan Parts. „Viimaste aastate reformidele poleks olnud alternatiive, protektsionism nii väikses riigis nagu Eesti ei tööta. Ma olen kindel, et lõpuks tuleme me sellest kriisist veel võitjatena välja.“ Inimesed, kes on majanduskriisi tõttu oma töö kaotanud, on aga tuleviku suhtes pessimistlikud.
(Der estnische Tiger springt nicht mehr, Christoph Kersting, Deutschlandfunk, 30.04)

DEUTSCHE WELLE
"Ohne meine Freunde in Europa kann ich nicht leben"

2004. aasta 1. mail liitusid Baltimaad ELiga. Mida tähendab see, et nad on ELi kodanikud, arutasid eesti ja läti noored Stockholmis, Euroopa Noorte Parlamendi kogunemisel. Tartu tudeng Helga Kalm ütleb, et liitumine ELiga oli kergenduseks. „Meid võetakse nüüd rahvusvahelisel areenil rohkem kuulda. ELi liikmesus on ka meid majanduslikult tugevdanud,“ lisab ta.
("Ohne meine Freunde in Europa kann ich nicht leben", Agnes Bührig, Deutsche Welle, 29.04)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
"E-Stonia" offline: Tristesse vor Tallinns Toren

90ndate aastate lõpust alates koges Eesti ennekuulmatut majanduskasvu. Riik korraldas kogu raharingluse arvuti kaudu, valitsus kolis internetti, mis võimaldab eestlastel praegu ilma kodust väljumata hääletada, ning õitsengu perioodi kõrghetkedel võis SMSi teel broneerida kinopileteid ja taotleda laenu. Vaimustus kõige tehnilise ja digitaalse suhtes ristis väikese 1,4 miljoni elanikuga riigi kiiresti „e-stoniaks“. Koos USA kriisiga varises kokku ka majanduse imelaps. Põhjused on aga Eestis eneses, arvab Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Rainer Kattel. 2008. aastal langes Eesti majandus 3,5%, viimases kvartalis koguni 10%. Läbi kena Tallinna vanalinna jalutades ei tunne ka 2009. aasta kevadel veel õieti, et käes on kriis, mis väikest Läänemeremaad kõvasti enda haardes hoiab. Kui dramaatiline aga endise „tiigri“ majanduslik olukord siiski on, selgub paikades nagu Kohila, kus on suletud nii paberi- kui vineerivabrik. Eesti valitsus on kindel, et riik toibub kriisist kiiresti. Professor Kattel ei usu aga, et kriis nii kiiresti möödub kui tuli. Majanduskasvu pole tema hinnangul pikemas perspektiivis oodata.
("E-Stonia" offline: Tristesse vor Tallinns Toren, Christoph Kersting, Die Presse, 2.05)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Das Baltikum sucht einen Weg aus der Strom-Enge

Ignalina tuumajaama sulgemisega ei kaota oma tähtsamat ja odavamat energiaallikat mitte ainult Leedu vaid kogu Baltikum. Tuumajaama aseaine on küll projektina valmis, kuid Ignalina sulgemise ja uue jaama kasutuselevõtu vahepeale jäävad mitmed aastad. Vahepealsete lahenduste otsimist pole Baltimaades väga tõsiselt võetud. Nüüd ähvardab sõltuvus Venemaast, mis pole sugugi meeldiv. Eriti kui mõelda, kuidas Moskva on üritanud poliitilise relvana kasutada maagaasi. Ehk oli see nii majanduskriisi surve kui rahutuks tegev pilk ida poole, mis on äkitselt sillutanud teed nii Baltikumi ühise energiaturu loomisele kui Rootsiga kaabliühenduse rajamisele.
(Das Baltikum sucht einen Weg aus der Strom-Enge, ruh., Neue Zürcher Zeitung, 4.05)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L’EXPRESS
L'Otan expulse deux diplomates russes pour espionnage

Moskva protesteerib elavalt kahe vene diplomaadi väljasaatmise vastu ja lubab NATO otsusele „kindlat ja karmi“ vastust. Anonüümseks jääda soovinud alliansi diplomaadi sõnul on väljasaatmine seotud 12,5 aastaks riigireetmise eest vangi mõistetud Herman Simmi skandaaliga. 61-aastane Simm arreteeriti möödunud aasta septembris. Aastail 1995-2006 edastas endine kõrge riigiametnik Herman Simm Venemaa välisluureteenistusele enam kui 2000 lehekülge salajase sisuga dokumente. Eesti pressi andmeil sisaldasid Simmi poolt edastatud dokumendid teavet NATO infosüsteemide, turvalisuse, luureteenistuse ja vastuluure ning mitmete riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitsepoliitika kohta. Ettekirjutus kahe Vene diplomaadi väljasaatmiseks tehti teatavaks 29. aprillil, samal päeval, mil allianss uuendas Vene-Gruusia sõja tõttu katkenud suhteid Moskvaga.
(L'Otan expulse deux diplomates russes pour espionnage, L’Express, 30.04)

OUEST FRANCE
L'Otan expulse deux diplomates russes

Belgia valitsus teatas, et tühistab kahe Vene diplomaadi akrediteeringud Brüsselis, kelle allianss Herman Simmi spiooniskandaaliga seoses välja saatis. Simm mõisteti Moskva heaks spioneerimises süüdi käesoleva aasta veebruaris. Financial Times’is avaldatud infot kinnitasid ka NATO Brüsseli diplomaadid.
(L'Otan expulse deux diplomates russes, Ouest France, 30.04)

LE FIGARO
Une affaire d'espionnage entre la Russie et l'Otan

Financial Times’i andmeil on NATO saatnud välja kaks Vene diplomaati, NATO on seni lähematest kommentaaridest keeldunud. Uus spioneerimisjuhtum mürgitab suhteid Venemaa ja alliansi vahel. Väljasaadetute näol on tegu kahe diplomaadiga, kellest üks on Venemaa suursaadiku ELi juures Vladimir Tšižovi poeg. Ajalehe andmeil töötasid venelased agentidena ja kogusid informatsiooni. Nende väljasaatmine olevat aga seotud ühe teise juhtumiga, nimelt hiljutise spiooniskandaaliga, mille käigus eestlasest endine kõrge riigiametnik edastas Moskvale alliansi salajast informatsiooni. Herman (artiklis nimetatud Henri) Simm, kes töötas pikka aega Eesti Kaitseministeeriumis juhtival kohal, mõisteti veebruaris Moskva heaks töötamise eest 12 aastaks vangi. FT hinnangul põhjustas just see juhtum Vene diplomaatide ametist vabastamise. NATO esindajad ei ole seda väidet ei kinnitanud ega ümber lükanud, vaikib isegi Vene esindus Brüsselis. Ometi ei kõhkle FT poolt tsiteeritud uurijad nimetamast juhtumit „NATO kõigi aegade suurimaks spiooniskandaaliks“.
(Une affaire d'espionnage entre la Russie et l'Otan, S.L. avec AFP, Le Figaro, 1.05)

LE MONDE
Les relations Russie-OTAN traversent une nouvelle période de refroidissement

Suhted NATO ja Moskva vahel on täis elektrit. Allianss süüdistab Venemaad vaherahu rikkumises Gruusiaga, lisaks avaldati otsus kahe Vene diplomaadi väljasaatmise kohta. Viimaseid süüdistatakse luuretegevuses. Hiljuti mõisteti Venemaa heaks spioneerimise eest süüdi eestlasest kõrge riigiametnik Herman Simm. Simm töötas mitmeid aastaid agendina, toimetades venelastele NATO salajast informatsiooni. Praegused väljasaadetud, 63-aastane Viktor Kotšakov ja 23-aastane Vassili Tšižov ei näi esmapilgul Simmi kaasusega otseselt seotud olevat.
(Les relations Russie-OTAN traversent une nouvelle période de refroidissement, Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 2.05)

LA LIBRE
Une nouvelle partie de bras de fer en cours ?

Kahe Vene diplomaadi väljasaatmisele tõotatakse Moskvast vastata valusa vastulöögiga. Vene ametnikud ei hoia end tagasi, väljendades pahameelt NATO otsuse üle. Kuigi hiljutises skandaalis, millega paljastati eestlasest agendi Herman Simmi tegevus, ei viidatud ametlikult Venemaale, on seos eelmise juhtumi ja praeguse diplomaatide ametist vabastamise vahel ilmne. „Rahvusvahelise luurepraktika kontekstis ei ole NATO reaktsioon sugugi ebatavaline“, kinnitab Vene geopoliitika ekspert Jevgeni Trifonov.
(Une nouvelle partie de bras de fer en cours ?, Boris Toumanov, La Libre, 4.05)

LES ECHOS
L'Estonie en route vers une récession de plus de 10%

Kolmest Balti riigist esimesena tabas kriis mullu Eestit ja sarnaselt naabritele jätkub allakäik ka tänavu. Tegu on suurima majanduslangusega taasiseseisvumisest alates. Märtsis teatati järjekordsest langusest tööstustoodangu ja jaemüügi vallas, mis omakorda põhjustab tööpuuduse kasvu. Käesoleva aasta majanduslanguseks Eestis prognoositakse 10,5%. Sissetulekute vähenemine, kinnisvarabuumi lõpp, laenuteenuste kokkukuivamine ja süvenev ebakindlus ei lase siseturul niipea taastuda. Ettevõtete olukorda raskendab kriisi jätkumine maailmamajanduses. Vältimaks reservide kallale minekut, plaanib valitsus võtta 418 miljonit eurot laenu. Samal ajal praktiseeritakse üha rangemat eelarvepoliitikat, et defitsiit ei ületaks 3%, mis on eurorahale ülemineku tingimuseks. Eesti loodab euroalaga liituda 2011. aastal. Kui esimesed eelarvekärped võimaldasid riigil hoida kokku 639 miljonit eurot, siis nüüd on rahandusminister Ivari Padar tulnud välja maksude tõstmise ja uute maksude sisseviimise kavaga. Peaminister Andrus Ansip on teinud ministeeriumitele ettekirjutuse vähendada oma eelarveid veel 8% võrra.
(L'Estonie en route vers une récession de plus de 10 % , Frédéric Thérin, Les Echos, 5.05)

VINISPHERE.COM
L’Estonie va investir dans le vin géorgien (www.vinisphere.com, 29.04)

Eesti ja Gruusia ärimehed otsivad ühiselt võimalusi majanduskriisiga toimetulekuks. Eestlased plaanivad investeerida Gruusia veinitööstusse. Vastavalt kokkuleppele hakkab ettevõtte, kellega tehakse koostööd, eksportima oma toodangut Eesti turule. Juba lähitulevikus loodetakse eksportida 17 000 pudelit veini. Ühe võimaliku eksportturuna on kaalutud ka Ukrainat.
(L’Estonie va investir dans le vin géorgien, vinisphere.com, 29.04)

REVUE REGARD SUR L’EST
Estonie : «n» perdu pour Tallinn!

Lennufirmaga Air Baltic Tallinnast Vilniusesse lennanuid tabas hiljuti üllatus. Nimelt oli piletile Eesti pealinn Tallinn kirjutatud ühe „n“-ga. Peale lennujaama asjaomaste isikutega konsulteerimist selgus, et tegu ei ole ei trükivea ega venepärase ortograafiaga. Probleem olevat hoopis selles, et hiljaaegu uue nime saanud Tallinna lennujaama nimi ei mahu piletiväljale ära, üks tähemärk on liiast. Uus nimi - „Lennart Meri Tallinn“ - on austusavaldus riigi eelmisele presidendile, paraku on nimi liiga pikk ja piletiväljale tervikuna ära ei mahu. Lennujaama administratsioon tegeleb probleemile lahenduse otsimisega ja tõenäoliselt tuleb kolme sõna asemel kasutada piletitel edaspidi vaid kahte. Seega tähistatakse tulevikus Tallinna lennujaama sõnadega „Lennart Meri“. Välismaalastest reisijatele on see paras väljakutse – sageli kiputakse unustama, kas Eesti pealinn on Tallinn, Riia või Vilnius… Nüüd tuleb aga ka Eesti presidendi nimi meelde jätta!
(Estonie : «n» perdu pour Tallinn!, Céline Bayou avec Postimees; Revue Regard sur l’Est, 28.04)

ROOTSI AJAKIRANDUS

DAGENS NYHETER
Så gick det för bankerna

Nüüd, kus kõik suured pangad oma esimese kvartali aruandeid esitavad, on selge, et majanduslangus on tõesti käes. Üha rohkem pangakliente on makseraskustes. Rootsi pankade kiire laienemine itta on saanud suureks komistuskiviks. See puudutab iseäranis Swedbanki ja SEBd, sest neil on Baltikumis suured laenud välja antud. See kasum, mis Rootsis teenitakse, tuleb kasutada Baltikumi pankade päästmiseks. Seeläbi lähevad tõenäoliselt kümned miljardid sel ja järgmisel aastal kaduma.
(Så gick det för bankerna, Patricia Hedelius, Dagens Nyheter, 29.04)

DAGENS INDUSTRI
Estland lånar av Swedbank

Eesti valitsus plaanib Swedbankilt 2,34 miljardi Eesti krooni (1,6 miljardi SEKi) ulatuses laenu võtta. Raha kasutatakse riigieelarve rahastamiseks. Samuti võetakse samaks otstarbeks valitsuse otsuse kohaselt Euroopa Investeerimispangalt laenu 4,15 miljardi Eesti krooni ulatuses. Lisaks kasutab Eesti eelarve tugevdamiseks 3,5 miljardit krooni ehk umbes poole riigi stabiliseerimisreservi vahenditest,
(Estland lånar av Swedbank, TT, Dagens Industri, 30.04)

SVENSKA DAGBLADET
Ny drottning på Östersjön

Iga päev saabub keskmiselt 30 000 reisijat üle Läänemere Stockholmi. Nüüd on neil valikus lisaks veel üks laev – Baltic Queen. Tallink on seekord küsinud abi Eesti sisearhitektilt Pille Lausmäelt, kellel on õnnestunud luua elegantse põhjala stiiliga intiimsus, mis töötab hästi ka laeva restoranis Cafeteria. Samas peavad kruiisilaevad pakkuma midagi igale maitsele ja nii on Baltic Queenil kontrastsem, klassikalisem sisustus Gourmet restoranis, Cigar Clubis ja Piano baaris. Baltic Queen võtab pardale kuni 2800 reisijat ja on seega pisut väiksem kui Silja Europe. Tallink-Silja tegevdirektori Kadri Landi sõnul on vaatamata rasketele aegadele nende laevadel sel aastal rohkem rootslasi reisimas kui eelmisel.
(Ny drottning på Östersjön, Johan Hellekant, Svenska Dagbladet, 3.05)

Hur länge till ska vi deklarera?

Intervjuu Kay Kojeriga, kes töötab Rootsi Maksuametis ning tegeleb tuludeklaratsioonidega. Rääkides e-deklareerimisest toob ta näiteks Eesti, kus e-deklaratsioonide hulk on väga kõrge, samas neid, kes deklareerima peavad, on vähe. Taanis, Norras ja Soomes ollakse samuti kaugele jõudnud.
(Hur länge till ska vi deklarera?, Björn Sunesson, Svenska Dagbladet, e24.se, 3.05)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kulttuuriväki löysi rapistuneen puisen Pelgulinnan

Vaid kiviviske kaugusel Tallinna vanalinnast algab puumajade piirkond. Industrialiseerumise ajal pakkusid Pelgulinn, Kalamaja ja Kopli linna kolivale töörahvale soodsaid elamispindu. Nõukogude ajal võttis riik ehitised enda haldusse, kuid puumajad ei sobinud nõukogude projekteerijate mõttemaailmaga ning hakkasid vaikselt lagunema. Samas neid ei lammutatud. Nii muutus Põhja-Tallinn vähehaaval natuke halva mainega vaeste elurajooniks. Pärast Eesti iseseisvumist tagastati majad nende endistele omanikele, kuid seadusandlus ja pikad üürilepingud pidurdasid hoonete korda tegemist. Nüüd on hakatud mõistma ehedate puumajade kultuuriajaloolist väärtust.
(Kulttuuriväki löysi rapistuneen puisen Pelgulinnan, Timo Rautava, HS, 3.05)

Kakkosasunto Tallinnassa olisi nyt taas halpa

Veel aasta tagasi olid kinnisvarahinnad Tallinnas peaaegu samal tasemel kui Helsingis, kuid nüüd on hinnad mürinal kukkunud ning elamiskulud tunduvad Soome lahe teisel kaldal soomlaste jaoks soodsad. „Hinnatõusu põhjuseks oli see, et pangad jagasid abivalmilt raha,“ ütleb arhitekt Madis Eek. „Eestisse voolas tohutult raha. Kõigile pakuti äkki võimalust osta uusi kortereid ja krunte. Maju müüdi otse joonestuslaualt,“ ütleb Eek. „Tihti müüdi ehitisi isegi enne ehitusloa saamist,“ lisab endine Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso. Kuigi ruutmeetri hind on Tallinnas nüüd umbes 15 000 krooni, on hinnad siiski väga erinevad. Kõige odavama eluaseme võib saada nõukogudeaegsest magalast, kus elavad tallinlastest pooled, või siis Kalamaja-Kopli linnaosast, mille elanikud on suures osas venelased.
(Kakkosasunto Tallinnassa olisi nyt taas halpa, Timo Rautava, HS, 3.05)

Uusi Tallinna syntyi hallitsemattomasti

Arhitekt Madis Eeki sõnul jaguneb iseseisvusjärgne ehitustegevus Eestis kindlatesse osadesse: „Kõigepealt oli renoveerimisperiood. Seejärel ehitati ainult kontori- ja ärihooneid. Siis oli järg kaubanduskeskuste, spaade ja ujulate käes. Viimastel aastatel on kõige rohkem ehitatud eluasemeid.“ Endise Eesti Arhitektide Liidu esimehe Margit Mutsi hinnangul on ehitus edenenud kontrollimatult. Kuna uus Tallinn on paljus noorte arhitektide projekteeritud, on kesklinna ilme eksperimenteeriv ja rõõmus. Linna arendamist raskendab nõukogudeaegne maakasutus. Sadam oli tollal suletud militaarala ning kesklinna ja ranna vahel pole mõnusat ühendust. See, et Rotermanni kvartal on taas linnakodanike kasutuses, on Mutso meelest parim, mis viimaste aastate jooksul Tallinnas on toimunud.
(Uusi Tallinna syntyi hallitsemattomasti, Timo Rautava, HS, 3.05)

Tallinnan uudet tähdet

Tallinna vanalinna majade akendel on näha kuulutusi “üürile anda” – märk pankrotistunud restoranidest. Kalev Tanner ja Raul Uutmann on aga vaatamata sellele avanud aasta jooksul kolm kvaliteetrestorani: moodsa aasiapärase Chedi, traditsioonilise itaalia restorani La Bottega ning retrokoha Museum. Ka Tallinna kesklinnas pakutakse odavaid lõunaid, kuid tõeline konkurents on just kvaliteetrestoranide vahel. Uute investeeringutega on Uutmann ja Tanner haaranud Tallinna restoranimaailmas juhtpositsiooni. Meestel on kokku kuus stiilset restorani. Uutmani sõnul on oluline, et igal paigal oleks oma identiteet. Artikkel tutvustab eelpool mainitud restorane ning paari uut söögikohta Tallinnas.
(Tallinnan uudet tähdet, Kaja Kunnas, HS, 30.04)

Presidenttiys hoikistaa Virossa

Kevadpühal nägid eestlased teleris saledamat ja moekamat presidenti. President Toomas Hendrik Ilves oli vahetanud lõuna-eesti rahvusrüü nahkpintsaku vastu. President oli päevitunud ning silmnähtavalt kaalus alla võtnud. Proua Evelin Ilves võttis kaalust alla, kui Eesti kollane ajakirjandus tema kehavormide üle keelt peksis. Proua Ilves vahetas oma taluperenaise stiili seltskonnadaami elegantsi vastu. Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam ei avalikusta, mitukümmend kilo on presidendipaar Ilvese peaaegu kolmeaastase presidendiksoleku aja jooksul ühtekokku kaalust alla võtnud.
(Presidenttiys hoikistaa Virossa, HS, 6.05)

TURUN SANOMAT
Virolaiset etsivät vappuna keinoja elämän kohentamiseksi

Tuhanded eestlased kogunevad 1. mail umbes 400sse erinevasse rühma, et arutleda ideede üle, kuidas oma elu paremaks muuta. Ühe grupi juht soomlane Pekka Juhani Linnainen rentis oma rühmale kogu päevaks trammi. „Think Tram“ sõidab päeva jooksul kõigil Tallinna trammiliinidel. Kõik 400 rühma valivad 19 teema hulgast 4-5, mille üle päeva jooksul arutletakse. Üht suurt rühma juhib Tallinnas SA Tallinn 2011 juht Mikko Fritze. Üks mõttetalgute peakorraldaja on Rainer Nõlvak, kes loodab, et kampaania annab inimestele tagasi lootuse, et ka nemad saavad midagi ära teha. Nõlvaku meelest on kahju, et suur osa laulva revolutsiooni sündmustes aktiivselt osalenutest käituvad praegu kui „riigi kliendid“, kes ootavad riigilt vaid teenuseid ega taha ise osaleda ühiskonna muutmises. Mõttetalgulised kogunevad ka Eesti suursaatkonnas Helsingis.
(Virolaiset etsivät vappuna keinoja elämän kohentamiseksi, Anneli Reigas, TS, 1.05)

KALEVA
"Sananvapaus on hauras ja haavoittuva"

Soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen veedab sõnavabaduse päeva tööd tehes. Oksaneni arvates peetakse Soomes sõnavabadust ehk iseenesestmõistetavaks, kuid sõnavabadus on habras ja haavatav. Oksaneni sõnul mõjutavad sõnavabadust alati majandushuvid, samuti on Soomes tunda enesetsensuuri. Organisatsiooni Freedom House raporti järgi on Eesti suurima internetivabadusega riik, kuid Oksaneni hinnangul on sellega seotud ka palju probleeme: vohavad rassistlikud, antisemitistlikud ja homofoobsed avaldused. Oksanen usub, et Eesti meedia ei tunneta oma vastutust.
(”Sananvapaus on hauras ja haavoittuva”, Päivi Kortesoja, Kaleva, 3.05)

EU-komissio pudotti talousennustettaan

Kui uskuda Euroopa Komisjoni majandusprognoosi, on Baltimaadel lähiaastatel ees kitsad ajad. Komisjon ennustab Soome lõunanaabritele negatiivseid näitajaid nii majanduskasvu, töötuse kui eelarvedefitsiidi osas. Hoolimata töötuse kiirest kasvust suudavad Eesti ja Leedu oma eelarvepuudujäägi aga mõõduka hoida.
(EU-komissio pudotti talousennustettaan, STT, Kaleva, 5.05)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Venäläinen sielu

Soome lõunapoolsetel lähinaabritel ja keelesugulastel on täiesti teistsugused kogemused venelastega kui soomlastel. Paari aasta tagused aprillirahutused näitasid, et suure vene vähemuse ja eestlaste vahel on pingeid, mis võivad sobiva impulsi ajel viia kahetsusväärsete tagajärgedeni. Need sündmused ongi jätkuvalt iseloomustanud Eesti venelasi puudutavaid uudiseid. Soomlased ei lähe üldiselt Eestisse venepärasust otsima, kuid teinekord tasuks ehk uurida ka teistsugust Eestit. Tallinnas võiks suuna võtta kasvõi Koplisse või sõita elektrirongiga Paldiskisse, kus ootab ees täiesti teistmoodi Eesti.
(Venäläinen sielu, Markku Peltonen, ESS, 6.05)

KAUPPALEHTI
Kansainväliset yhtiöt uusivat johtoa Baltiassa

Finantskriisi mõjul suurenenud majanduslangus Baltimaades viib tuntavate muudatuste tegemiseni ka ettevõtete juhatustes. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted kaaluvad parasjagu juhtkonna vahetust Eestis. Personalifirma MPS Baltimaade tegevjuhi Pasi Harttuneni sõnul on jõuline verevahetus raskustesse sattunud firmade jaoks mitmetel juhtudel vältimatu. Balti riikides algas majanduskriis juba enne ülemaailmset laenukriisi. Töötute arv on Baltimaades kiiresti tõusnud umbes 10%ni. Harttunen kardab, et töötus kasvab edasi umbes 15% piirimaile. Majanduskriisi positiivne külg on see, et lõppenud on metsik palgaralli. Samuti on nüüd vaba pädevat tööjõudu juhi kohale.
(Kansainväliset yhtiöt uusivat johtoa Baltiassa, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 6.05)

TALOUSSANOMAT
Ulkomaan lomakoti irtoaa nyt alehintaan

Artikkel kinnisvaraturust ja kinnisvarahindade muutumisest Eestis, Hispaanias ja Floridas. Kui on plaan välismaalt suvekodu osta, siis nüüd võiks olla aeg asjaga tegelema asumiseks. Hispaania ja Eesti majandus kuumenes enne kriisi palju hullemini kui näiteks Soome majandus. Nüüdseks on kinnisvarahinnad langenud. Kõige odavamad hinnad (Hispaania ja Floridaga võrreldes) on Eestis. Näiteks Saaremaal või Kesk-Eestis võib kolmetoalise korteri suuruse elamispinna soetada 37 000 euro eest.
(Ulkomaan lomakoti irtoaa nyt alehintaan, Outi Kokko, Taloussanomat, 4.05)

Verkkohyökkäys pistäisi Suomen poikkeustilaan

Eriolukorra väljakuulutamine on traditsiooniliselt eeldanud seda, et riik satub sõjalise rünnaku alla või on oht sõjaliseks rünnakuks. Soome uus eriolukorra seadus ütleb, et eriolukorra võivad põhjustada ka suurõnnetus, laialt levinud nakkushaigus või rünnak või oht, mis ähvardab riigi majanduse aluseid. Rünnaku all ei peeta silmas vaid sõjalist rünnakut, see võib olla suunatud ka infosüsteemide vastu või läbi viidud bioloogiliste vahenditega. Praktiliselt võib tegemist olla näiteks olukorraga nagu oli Eestis paar aastat tagasi. Kolm nädalat kestnud laiahaardeline küberrünnak ummistas Eesti võrguleheküljed ning peatas isegi riigi raharingluse 15 minutiks. Eestlased kahtlustasid kohe, et küberrünnak organiseeriti Venemaal. Selle aasta kevadel teataski Naši liikumise aktivist, et oli rünnaku taga. Soome valitsus pöörab oma seadusettepanekus tähelepanu just sellisele rünnakule, mille viib läbi keegi muu kui teine riik.
(Verkkohyökkäys pistäisi Suomen poikkeustilaan, Hannu Sokala, Taloussanomat, 5.05)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.RU
Дипломат стал отцом шпиона

Kaks Vene diplomaati saadeti Brüsselist välja, üks neist on Venemaa esindaja ELi juures Vladimir Tšižovi poeg. Töötades Rogozini juures, kasutasid nad oma ametipositsiooni kattevarjuna luuretegevuseks. Venemaa nimetab väljasaatmist provokatsiooniks, mille eesmärgiks olevat Venemaa ja lääne tülliajamine. Mai lõpus toimub Habarovskis EL-Venemaa tippkohtumine, mille ettevalmistamisel etendab Tšižov võtmerolli. Ta on sattunud raskesse eetilisse olukorda, vaatamata sellele, kas poeg tunnistatakse süüdi või mitte. Eesti esindus NATO juures märkis vaid, et NATO juhtkonna koosolekutel pole Simmi juhtum eraldi arutlemisele tulnud.
(Дипломат стал отцом шпиона, Александр Артемьев, Газета.Ru, 30.04)

ЕЖЕДНЕВНЫЙ ЖУРНАЛ
Характер близкий к нордическому

Uus seaduseelnõu, mis nõuab natsismi ja natside käsilaste rehabiliteerimise karistamist, on täielik nonsenss. Euroopa inimõiguste kohus võttis juba 1998. aastal vastu otsuse, et ametliku ajalookäsitlusega mitte kooskõlas olevate avalduste tegemine ei ole sõnavabaduse kuritarvitamine ega saa olla karistatav. Pealegi, võrreldes uut seaduseprojekti kehtiva Vene seadusandlusega, leiame hulgaliselt sarnasusi natsirežiimi ja Nõukogude Liidus valitsenud korra vahel. Uues seadusprojektis on rohkelt viiteid Nürnbergi tribunali otsustele. Samas on teada, et Wehrmacht iseenesest (v.a. peastaap) ning rinde-SS väeosad pole kuritegelikeks tunnistatud. Seetõttu ei saa ka baltlasi osalemise eest Waffen-SSi ridades kuidagi hukka mõista. Kahjuks pole Hitleri vastase koalitsiooni poolt sooritatud sõjakuriteod kunagi juriidilist hukkamõistu pälvinud, neist on kirjutanud üksnes ajaloolased ja publitsistid. Mis aga puudutab praegu populaarset vene kaasmaalaste sõjalise kaitse doktriini, siis see on Hitleri doktriin. Võimalused skandaalide ja tülide korraldamiseks naabritega missugused!
(Характер близкий к нордическому, Евгений Ихлов, Ежедневный Журнал, 1.05)

ВЗГЛЯД
Смелая инициатива

Seaduseelnõu, mille eesmärgiks on võtta vastutusele endistes NSV Liidu vabariikides natsismi rehabiliteerimisega tegelevad isikud, autoriks on duumasaadik Zatulin. Tema viimase 15 aasta põhisaavutuseks on endistele vennasvabariikidele moraali lugemine erinevatelt Moskva telekanalitelt. Paraku on omad zatulinid nii Ukrainal kui ka Eestil. Vana tuntud mäng. Samal ajal kui Venemaa ei toeta rahvusvahelisi sanktsioone Sudaani valitsuse vastu, kes on tapnud sadu tuhandeid inimesi, ehk rahvusvahelist sekkumist siseasjadesse, topime me ise oma nina teiste riikide siseasjadesse. Meile endile ju ei meeldi, kui EL ja USA meile moraali loevad. Muuseas, kas Iraani president võetakse uue seaduse põhjal vastutusele? Ta ju eitab holokausti. Baltimaade okupeerimine 1940. ja 1945. aastal on n-ö fakt. Seda eitada oleks mõttetu. Teine asi on nõukogude ja natsirežiimi võrdsustamine, seda mõistlikud inimesed ei tee.
(Смелая инициатива, Леонид Радзиховский, Взгляд, 4.05)

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
СНГ под натиском "Восточного партнерства"

Eurooplaste idapartnerluse projektid võivad Venemaale kalliks maksma minna. Kahjuks ei pöörata Venemaal nendele initsiatiividele küllaldast tähelepanu. Põhjus peitub selles, et idapartnerlust peidetakse süütute poliitilis-humanitaarsete deklaratsioonide varju. Samas ei ole idapartnerluse eesmärgiks muu kui postnõukoguliku ruumi killustamine ja eraldamine Venemaast. Eurooplased tahavad saavutada kontrolli riikide üle, kes veel paarkümmend aastat tagasi olid täielikult Venemaa kontrolli all. Idapartnerlus on sisuliselt varjamatu vihje Venemaale, et ärgu vaadaku naabreid oma geopoliitiliste huvide vaatevinklist.
(СНГ под натиском "Восточного партнерства", Сергей Жильцов, Независимая газета, 30.04)

REGNUM
Кому война, кому мать родна - кризис, Эстония и Россия

Infoagentuuri Regnum peatoimetaja asetäitja, Balti riikide suuna kuraator, ajaloolane Igor Pavlovski leiab, et jutud transiidivoogude taastumisest ning suhete soojenemisest on soovunelm. Kriis ei muuda siin midagi, liiga kaua ja põhjalikult aeti neid suhteid ummikusse. Eesti meedia ennustused peatselt taastuvatest transiidivoogudest meenutavad laste jõuluunelmaid. Eesti ärimehed räägivad sama, tuginedes mitte sõlmitud lepingutele, vaid „suurele huvile“ TransRossija messil Moskvas. Vene välisminister Lavrov ütles just messi toimumise ajal, et ettevõtjad ise vähendasid transiidimahtusid Eesti suunal. Põhjuseks pühadustteotav aktsioon Tõnismäel. Kuna väited, nagu olnuks sinna maetud „joodikud ja marodöörid“ pole senini ametlikult veaks tunnistatud, pole ka põhjus transiidivoogude piiramiseks kuhugi kadunud. Eestist lähtuvad signaalid Venemaa suunal on väga vastuolulised. Vahel tekib küsimus, kas need ongi signaalid või üksnes infomüra. Nõudlus negatiivse kujundi järele naabrist on olemas nii Eestis kui ka Venemaal. Eestisse kutsutakse vaid marginaalseid Vene poliitikuid, kes sõimavad Vene riiki, Venemaad aga väisavad isikud, kes ei ole Eesti sise- ega välispoliitika otsustajate ringis. Ning ehkki kummaski välisministeeriumis ei võeta neid tegelasi tõsiselt, määravad just nemad selle pildi, mis valitseb kummalgi maal naabri kohta. Seepärast peavad ka välisteenistused nendega arvestama.
(Кому война, кому мать родна - кризис, Эстония и Россия, Игорь Павловский, Regnum, 4.05)