Eesti välismeedias 23.-29. aprill 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE FORBES
Estonia to build high-speed Internet network

Eesti katmine uue põlvkonna lairibainternetiga toob endaga loodetavasti kaasa majanduse elavnemise. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on uus kiire internet eriti vajalik kehvemas olukorras maapiirkondade jaoks, mis seni on tehnoloogilise arengu poolest Tallinnast kaugele maha jäänud.
(Estonia to build high-speed Internet network, Jari Tanner, The Forbes, 24.04)

CARGONEWS ASIA
Estonia to become transit point for Chinese goods

Märtsi viimasel nädalal külastas Eesti logistikadelegatsioon Hiinat ja oma sealseid kaubanduspartnereid. Koosolekutel saavutati Hiina kaubavedajatega kokkuleppeid, mille tulemusel hakkavad juba lähikuudel Muuga konteinerterminali kaudu liikuma suured kaubavood. Transiidikeskuse AS-i juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul hakkavad läbi Muuga liikuma tuhanded Hiina konteinerid. Ettevõtted, mis pakkusid transiidiketti Hiinast otse Moskvani, olid Eesti Raudtee AS, Transiidikeskuse AS, AS Sillamäe Sadam, Moskva Tolliterminali esindaja Eesti Logistika- ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ning mitmed ekspediitorfirmad.
(Estonia to become transit point for Chinese goods, Cargonews Asia, 24.04)

HOT HARDWARE
Estonia Aims For Broadband For All By 2015

Suurbritannia, Lõuna-Korea ja Austraalia teatasid hiljuti kavatsusest minna oma riigis üle lairibaühendusele. Nüüd tahab seda teha ka Eesti. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, on kõigil Eesti elanikel võimalik alates aastast 2015 pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s. Valitsus ja telekomettevõtted on leppinud kokku, et 6 miljardit krooni (374 miljonit dollarit) maksev projekt EstWin võimaldab juba kuue aasta pärast igal majapidamisel kasutada kiiret internetti, elavdab Eesti majandust ja aitab luua uusi töökohti. Pole üllatav, et ettevõtmist aitab rahastada kõikvõimas Euroopa Liit. Õnnestumise korral hakkavad ka teised ELi liikmesriigid eeltehtut kindlasti järele tegema.
(Estonia Aims For Broadband For All By 2015, Shawn Oliver, Hot Hardware, 25.04)

THE JAPAN TIMES
60-second success stories, Japanese baritone in Estonia, and tales of drifter Manjiro

Jaapani televisioon näitab neljapäeviti reisisaadet „First Japanese” („Esimene jaapanlane”), kus saatejuht Tomohiro Sekiguchi läheb külla välismaal elavatele jaapanlastele. Sel nädalal külastatakse Eestis elavat ja õppivat baritoni Hideyuki Nishimurat, kes on Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) liige. Teatavasti kuulub iga kolmas eestlane kuhugi laulukoori. RAM on Eestis üks hinnatumaid koore ning pälvinud ka Grammy auhinna. Ilmselgelt on tegu elitaarse ühinguga ning Nishimural on au olla selle koori kõigi aegade esimene jaapanlasest liige. Reisisaates jälgitakse Nishimura elu Tallinnas ning külastatakse lauluproove.
(60-second success stories, Japanese baritone in Estonia, and tales of drifter Manjiro, The Japan Times, 26.04)

ANGUS REID GLOBAL MONITOR
Reform Party Barely Ahead in Estonia

TNS Emori korraldatud küsitluse alusel hääletaks Eestis eelolevate valimiste ajal 33% vastanutest Reformierakonna poolt. Võimuparteile järgneb napi vahega Keskerakond, kelle poolt hääletaks 31%. Sotsiaaldemokraatide toetajaid oleks 13%, IRLi valiks 11%, Rohelisi 8% ning rahvaliitlasi 3%. Peaminister Andrus Ansip teatas kuu alguses soovist uuendada riigi pensionikogumiskorda. Ansipi väitel on praegune pensionisammaste süsteem küll hea, kuid sambad vajavad remonti, kuna võrreldes teiste riikidega on nende tulusus väga vilets. Ansipi sõnul kaotati eelmise aasta jaanuarist kuni oktoobrini 33%, samas kui näiteks Tšehhi teenis kasumit 1,9%.
(Reform Party Barely Ahead in Estonia, Angus Reid Global Monitor, 27.04)

THE HAARETZ
Tennis / Israel's slide continues, and Estonia reaps the reward

Tallinnas toimunud Föderatsiooni karikasarja Maailmaliiga üleminekumängude otsustavas matšis alistas Eesti tennisenaiskond Iisraeli esindajad ning pääses sellega Maailmaliigasse. Iisraeli tennisistidel tuleb võistelda järgmisel aastal Euroopa-Aafrika regiooni I mängudel, mis viib nad kolme aasta tagusesse seisu. Iisraeli kapteni Lior Mori sõnul kaotasid iisraellased eestlannadele vaid paari punktiga ning olemasolevaid võimalusi ei suudetud lihtsalt ära kasutada.
(Tennis / Israel's slide continues, and Estonia reaps the reward, Rami Hipsh, Nir Wolf, The Haaretz, 27.04)

USA AJAKIRJANDUS

TIMEOUT NEW YORK MAGAZINE
I, New York: Tatjana Nehhozina

Intervjuu Tatjana Nehhozinaga, kes töötab Memorial Sloan-Ketteringi Vähikeskuses patoloogiaosakonnas ja tegeleb rinnavähi uuringutega. Nehhozina väidab, et talle meeldib tema töö ja põhiliselt on tema ülesandeks andmete korrashoidmine. Üksinda kahte last kasvatav Nehhozina on sündinud Venemaal, kuid kasvas ise üles Eestis. Kuigi tema pere elab ikka veel Venemaal, tunneb Nehhozina lähedust pigem Eesti ja sealse puhtusega. New Yorki sattus Nehhozina 2000. aastal teel Californiasse. Oma reisi sihtpunkti ta ei jõudnudki, vaid armus ja abiellus New Yorgis. Ka tema lapsed on seal sündinud. Hiljem hakkas elu allamäge minema, ema koos kahe pojaga kolis nende isast lahku ja mõnda aega tuli Nehhozinal peatuda naiste varjupaigas. Eestlaste kohta on Nehhozinal arvamus, et väikese rahva ja riigina on eestlased end alati tundnud kellegi poolt valitsetavana. Eestlased nimetavad venelasi okupantideks, ent kui lähemalt mõelda, on Eestit läbi kogu ajaloo mõni võõrriik valitsenud. Samas leiab Nehhozina, et võiks Eestisse tagasi minna, kuna seal on kõik kindlustatud, emapuhkus kestab kolm aastat ja on tasustatud ning lapsed saavad koolitoetust kuni keskkooli lõpuni. Uuesti otsast alustada on siiski raske.
(I, New York: Tatjana Nehhozina, Kate Lowenstein, TimeOut New York Magazine, 23.–29.04)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE FINANCIAL TIMES
Baltic storms threaten to undermine Swedish lenders

Eesti, Läti ja Leedu finantsturgudel domineerivad juhtivad Rootsi pangad Swedbank ja SEB teenisid pärast Balti riikide ühinemist ELiga aastal 2004 majandustõusu kiirendamisega seoses suuri kasumeid. Swedbanki laenudest anti Baltimaades eelmisel aastal 17% ning samuti teenis Swedbank Baltikumis 25% oma kasumist. SEB sai Baltikumis kasumit 12% ning tema laenuprotsent siin oli 13. Ent nüüd on kunagised kasumit andvad Balti riigid hakanud Rootsi suurpankadele kahjumit tooma. Pankadest kannatavad kõige enam just Swedbank ja SEB. Baltikumi tarbimis- ja kinnisvaramull lõhkes veel enne seda, kui algas ülemaailmne krediidikriis. Viimane omakorda tõukas Baltikumi peamised eksporditurud – euroala ning Venemaa – majanduslangusse. Prognooside kohaselt peaks kõigis Baltimaades SKT kokku tõmbuma enam kui 10%, kasvu pole oodata enne 2011. aastat. Baltikumi majanduskriis tuli Rootsi pankadele eriti halval ajal ka seetõttu, et ka Rootsi koduturg on hetkel languses ja näiteks Swedbanki haru Ukrainas on raskustes. Muret tekitab veel Läti stabiliseerimisplaan, mille ebaõnnestumise korral satuvad ohtu nii Leedu kui ka Eesti valuutad. See tooks omakorda pankadele kaela suure kahjumi, kuna paljud eurodes laenu võtnud kliendid muutuksid maksevõimetuks. Nii Swedbank kui SEB on juba hakanud valmistuma kõige hullemaks, kahandades laenude andmist. Vaatamata kõigele leiavad analüütikud, et mõlemal suurpangal jätkub piisavalt kapitali ka kõige hullemate stsenaariumide üleelamiseks.
(Baltic storms threaten to undermine Swedish lenders, Robert Anderson, The Financial Times, 23.04)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DIE WELT
Fröhliche Zauberlehrlinge

Küberrünnakud ei seisa veel suurte ohtude nimekirjas massihävitusrelvade, terrorismi ja paariariikide kõrval, kuid juba enam kui aastakümne jooksul on juhtivad sõjaväelased mõelnud ka küberkaitse peale. Mõned kuud on Tallinnas tegutsenud NATO Küberkaitsekeskus. See on rindejoon, kus NATO töötab selleks, et tulevikus küberrünnakuid ennetada. Siin teevad koostööd parimad arvutieksperdid – teadurid ja julgeolekueksperdid – et saada ülevaade küberruumist lähtuvate rünnakute potentsiaali kohta ning neid vajaduse korral tõrjuda. Siin mõeldakse ja mängitakse läbi virtuaalsõjad. See on pidev manööver, ilma et ükski sõdur lahinguväljal liiguks. Mis on seejuures lõbu ja mis töö? Mis on sõda ja mis on rahu? Küberruum muudab piirid ähmaseks. Miks on selleks paigaks aga just Venemaa piiril asuv Eesti? Pärast iseseisvumist panustasid Balti riigid infotehnoloogiale. Seda tehti nii suure õhinaga, et tänaseks sõltub nende riikide majandus-, poliitika-, ja kultuurielu äärmuslikul viisil internetist. Eestlased said selle tagajärgi ka tunda, kui nende arvutid 2007. aastal enam kontrollile ei allunud. Kahtlustati, et mängus on venelaste käsi. Lääs sai eelaimuse tulevastest ohtudest.
(Fröhliche Zauberlehrlinge, Michael Stürmer, Die Welt, 23.04)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Estland befürchtet Wirtschaftsrückgang um 15 Prozent

Eesti peab 2009. aastal arvestama kuni 15,3%se majanduslangusega. See on Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt kõige hullem stsenaarium. President Toomas Hendrik Ilves kutsus valitsust üles eelarvepoliitikat täielikult ümber töötama ning hoiatas samas liigse kokkuhoiupoliitika eest. Ilvese sõnul ei viiks uued valusad eelarvekärped riiki eurole lähemale.
(Estland befürchtet Wirtschaftsrückgang um 15 Prozent, APA, Die Presse, 23.04)

DER STANDARD
Einreiseverbot für Aktivisten

Eesti ametkonnad keelasid nädalalõpus mitmetel valitsuse suhtes kriitilistel isikutel naaberriikidest Eestisse siseneda või vahistasid nad Eesti territooriumil. Keelu saanud aktivistid Soomest ja Lätist olid teel meeleavaldustele, mis korraldati veriste tänavarahutuste ja nõukogude mälestusmärgi teisaldamise aastapäeva tähistamiseks. Soomlane Johan Bäckman peab Eesti valitsust veriste rahutuste eest vastutajaks. Venekeelsete aktivistide liikumise „Öine Vahtkond“ korraldatud meeleavaldus kulges EP saadiku Tatjana Ždanoki osalusel rahulikult nagu ka Kremli noorteorganisatsiooni Naši protest Eesti saatkonna juures Moskvas.
(Einreiseverbot für Aktivisten, APA, Der Standard, 28.04)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES DERNIERES NOUVELLES D’ALSACE
Etonnants Estoniens

Eesti Nukuteater võlus Strasbourgi publikut kahe etendusega: Nukumängu ABC ning Vanamees ja emahunt. Nukumängu ABC, mis mõeldud publikule alates neljandast eluaastast, tõi saali puupüsti vaatajaid täis. Eestikeelne tekst tõlgiti kohapeal prantsuse publikule arusaadavaks. Jevgeni Ibragimovi lavastatud tükk näitab, kui lihtsate vahenditega on võimalik teatrit teha. Etenduse numbrites tulevad esitusele kõikvõimalikud nukukäsitsemise tehnikad - lõbusatest muusikalistest sketšidest ja virtuoossetest etüüdidest moodustub kollaaž. Lapsed saavad teada, mis on marionettnukk, kuidas seda ise käepäraste vahenditega valmistada ja mida temaga teha saab. Uskumatu, kui paljut saab väljendada kolme pika porolooniribaga! Näitlejad tegid ribadest tähekujundeid ja seejärel vastavate tähtedega algavaid asju, näiteks balletitantsija, auto… Kasutati ka traditsioonilisi marionette ja käpiknukke. Vanamees ja emahunt oli teistsugune etendus. Lugu ise on pärit Kaukaasia mägismaalt: kord päästab vanamees jahimeeste eest põgeneva hundi, viimane aga ei kavatsegi tänulik olla ja tahab oma päästja hoopis ära süüa. Vanamees on muidugi vastu, emahunt aga ei jäta jonni. Nii otsustavadki kaks kanget möödujate arvamust küsida. Mööduma satuvad isemoodi metsaloomad, kelle arvamused on niisama erisugused ja naljakad kui nad isegi. Kahjuks toimus tegevus eesti keeles ja teksti nüansid jäid seetõttu arusaamatuks.
Eestist päris nukunäitlejad on ekstra klassist. Marionette liigutati tõelise meisterlikkusega, lausa perfektselt. Näitlejate liigutused olid sünkroonsed, täpsed, lihvitud viimse detailini. Nende klassikaline ja veatu tehnika hämmastas ja köitis publikut jäägitult.
(Etonnants Estoniens, Marie Marty, Les Dernières Nouvelles d’Alsace, 31.03)

RESEAUX
L’Estonie vote pour la qualité

Suurt kasumit teeniv Tallinna Vesi on suurim vee-ettevõte Eestis. Tallinna Vee investeeringute portfell ulatub 300 miljoni euroni, kasumit teeniti 2007. aastal 17,8 miljonit eurot. Ettevõtte jaotusvõrgu moodustab 900 kilomeetrit 1950.-1960. aastail peamiselt terasest valmistatud kanalisatsiooni. Korrosioonist lagunev torustik põhjustab aga probleeme joogivee kvaliteediga, peamiseks mureks on rauajääkide sisaldus vees. Praegu tegeldakse amortiseerunud torustiku järk-järgulise uuendamisega. Tänapäevaseid materjale kasutusele võttes jõutakse aastas välja vahetada ligikaudu 30 kilomeetrit torusid. Ettevõte peab tähtsaks keskkonnasäästlikku veemajandust, olulisel kohal on reo- ja heitvee puhastamine. Baltimaad edendavad loodusvarade keskkonnasõbralikku majandamist ja siia kuulub mõistagi ka veemajandus, kinnitab Tallinna Vee avalike suhete juht Reigo Morozov.
Eelmisel aastal leidis Eestis aset üleriigiline keskkonna-aktsioon Teeme ära!, mille käigus kaardistati ebaseaduslikud prügihunnikud. Projektis osalesid kümned tuhanded vabatahtlikud, kelle abil prügihunnikud koristati. 80% kogutud jäätmetest võeti hiljem taaskasutusse.
(L’Estonie vote pour la qualité, F.P., Reseaux, veebruar-märts)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Baltian paperitiikerit kutistuvat

Artikkel räägib peamiselt Leedu majandusolukorrast, kuid kritiseerib ka Eestit ja Lätit. Peaaegu paarkümmend aastat tagasi iseseisvunud Balti riigid võtsid teadlikult ja kiiresti suuna ameerikaliku kapitalismi suunas, ignoreerides põhjamaist heaoluriigi mudelit. Oma eesmärgi Eesti, Läti ja Leedu ka saavutasid: sissetulekute erinevused on kõvasti kasvanud ning sotsiaalsüsteem kokku varisenud. Madalapalgalise tavakodaniku seisukohast pole midagi muutunud. Keskklass puudub neis riikides peaaegu täielikult.
(Baltian paperitiikerit kutistuvat, Juha Akkanen, Helsingin Sanomat, 23.04)

Baltian maiden romahdus uhkaa Pohjolan pankkien vakavaraisuutta

Baltimaade süvenev majanduskriis annab löögi põhjamaistele pankadele, mis laiendasid 2000ndatel jõudsalt oma tegevust Baltikumis. Eesti, Läti ja Leedu laenukahjud võivad kasvada isegi suuremaks kui Soome 1990ndate panganduskriisiaegsed kahjud. Tule all on just Swedbank ja SEB, mis on teatanud üllatavalt süngetest tulemustest. Nordea riskid on 10%se turuosaluse tõttu väiksemad. Nordea laenumaht Baltimaades on umbes 8 miljardit eurot, mis moodustab 3% kogu kontserni laenuportfellist. „Baltimaade majanduslik olukord läheneb katastroofile,“ ütleb OP-Pohjola peaökonomist Anssi Rantala.
(Baltian maiden romahdus uhkaa Pohjolan pankkien vakavaraisuutta, Tuomas Niskakangas, Helsingin Sanomat, 27.04)

Kohudosentti käännytettiin Tallinnan satamasta

Oma Eesti-vastaste avaldustega tuntud soomlast Johan Bäckmani ei lastud aprillisündmuste aastapäeval Eestisse. Bäckman on innukas Nõukogude võimu kaitsja ja kõva Eesti-vastane. Kristina Leer Eesti siseministeeriumist kinnitas, et Bäckmanil pole lubatud riiki siseneda.
(Kohudosentti käännytettiin Tallinnan satamasta, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 27.04)

Kuinka Estonia-teatteri huijasi neuvostojohtoa

Rahvusooperi Estonia lavastaja Arne Mikk tähistas oma 75. sünnipäeva. Mikk tegutseb ikka veel Estonia teatris peadirektori nõunikuna ning Saaremaa Ooperipäevade kunstilise juhina. Mikk tuli Estoniasse 1952. aastal 18-aastasena. Nõukogude ajal sai teater tegutseda üsna iseseisvalt, kui aga järgiti kompartei ja Moskvas asunud kultuuriministeeriumi ettekirjutusi. Eestlased õppisid ära, kuidas ametnikke petta. Olid nõukogude ametnike reeglid ja eestlaste salareeglid ja kavalad ellujäämisstrateegiad. Kultuuriministeerium nõudis, et igal hooajal oleks programmis uus nõukogude helilooja ooper. Estonias mõeldi, et ka eesti heliloojad on ju nõukogude heliloojad. Oma maa muusika oli nõukogude ajal üheks parimaks vahendiks eesti identiteedi hoidmisel ja kaitsmisel. Muusikasse sai peita ka rahvuslikke salasõnumeid ja –tähendusi. Nõukogude ajal oli solistide tase Estonias kõrgem kui praegu, sest ei mindud välismaale nagu praegu. „Eesti iseseisvumine oli minu põlvkonna jaoks kui muinasjutt,“ ütleb Mikk. „Muinasjutus on ka koletisi, kuid lõpp on õnnelik.“
(Kuinka Estonia-teatteri huijasi neuvostojohtoa, Hannu-Ilari Lampila, Helsingin Sanomat, 26.04)

TURUN SANOMAT
Venäjä aikoo rangaista Neuvostoliiton toisen maailmansodan arvostelijoita

Venemaal luuakse seadusettepanekut, mis lubab õiguslikult vastutusele võtta need, kes kritiseerivad Nõukogude Liidu tegevust Teise maailmasõja ajal. Seadus lubaks karistada neid, kes nimetavad Nõukogude Liidu ja tema sõjaaegsete liitlaste tegevust kuritegelikuks, ning see on suunatud eelkõige Baltimaade ja Ukraina vastu. Vanglakaristuse võib saada näiteks väite eest, et Nõukogude Liit okupeeris Balti riigid Teise maailmasõja ajal. Seadusettepanekus öeldakse otse, et selle objektiks on iseseisvunud endised Nõukogude vabariigid. Seadusettepanek on jätk Venemaa ja Baltimaade ning Ukraina vahelisele ajalootülile. Ukraina ja Baltimaad lõid pärast iseseisvumist oma ajalootõlgenduse, käsitledes eelkõige oma suhteid Nõukogude Liidu ja Tsaari-Venemaaga. Nende arusaamad erinevad tihti märgatavalt nõukogudeaegsest ajalootõlgendusest, mida Venemaal veel siiani au sees hoitakse. Ajaloovaidlused tipnesid 2007. aasta aprillis Tallinnas tänavarahutustega.
(Venäjä aikoo rangaista Neuvostoliiton toisen maailmansodan arvostelijoita, Kalle Schönberg, Turun Sanomat, 24.04)

Puna-armeijan sota koostui monesta väristä

Kuigi Nõukogude Liit oli ametlikult ateistlik riik, käis tema käsi Teises maailmasõjas vana vene usu tõekspidamiste kohaselt: riik oli seotud nii hea kui halvaga, tihti veel üheaegselt. Ühelt poolt allkirjastas Nõukogude Liit enne sõda Natsi-Saksamaaga huvisfäärilepingu, teisalt oli ta sõja lõpuaastatel see vastane, kes purustas Natsi-Saksa armee. Ning mis puudutab Teise ilmasõja aegseid sõjakuritegusid, siis olid venelased nii toimepanijad kui ohvrid ja päästjad. Natsismi purustamine poleks Euroopas õnnestunud ilma venelaste ja teiste nõukogude rahvaste ohvrimeelsuseta, kuid samas jäi Nõukogude Liit pärast sõda okupandina riikidesse, kus seda ei nähtud vaid vabastamisena. Kui Venemaa ja endised Nõukogude vabariigid vaidlevad üha teravamalt ajalootõlgendamise üle, siis on kindel vaid see, et tõde Nõukogude Liidu rollist Teises maailmasõjas pole ainuüksi ei lumivalge ega süsimust, vaid hoopis varjundirohkem.
(Puna-armeijan sota koostui monesta väristä, Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 24.04)

KALEVA
Talouskriisi siivittää Viron oppositiota

Kahe aasta tagused tänavarahutused ja praegune majanduskriis puhuvad tuult tiibadesse Eesti Keskerakonnale. Arvamusküsitluste järgi toetab erakonda 21% rahvast. Lisaks võidaks Keskerakond kohalikud valimised Tallinnas nüüd kolm korda suurema häältearvuga kui Reformierakond. Keskerakond peab end sotsiaalliberaalseks parteiks, kuid nende retoorika on kohati vasakpoolsem kui sotsiaaldemokraatidel. End on üritatud kujutada ka ettevõtjasõbraliku erakonnana, kuid südameasjaks on võetud ka Eesti vene vähemuse ja pensionäride huvid. Keskerakonnal on ainuvõim venekeelsetes piirkondades Narvas ja Kohtla-Järvel. Tallinnas toetab partei edu see, et umbes pooled linnaelanikest on venekeelsed. Lisaks võivad kohalikel valimistel hääletada ka 100 000 kodakondsuseta inimest. „Eestis ei ole tugevat vene eliiti, kes vähemuse liikuma paneks. Keskerakonnal on võim ning partei on suunanud tähelepanu vene inimeste olukorrale,“ ütleb Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts. Euroopa Parlamendi valimistele minnakse Eestis suletud nimekirjadega. Keskerakonna nimekirja nr 1 on Edgar Savisaar, kuigi ta ei kavatsegi Brüsselisse minna. See nähtus on üldine. Samamoodi kaunistab ka praegune välisminister Urmas Paet Reformierakonna nimekirja. Saartsi hinnangul ongi Euroopa Parlamendi valimised soojenduseks sügisel toimuvatele kohalikele valimistele.
(Talouskriisi siivittää Viron oppositiota, Marjo Näkki, STT, Kaleva, 26.04)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Lailla lähiulkomaiden kimppuun

Nõukogude Liidu pärandit au sees hoidma jäänud Venemaa on kuulutanud endised Nõukogude vabariigid lähivälismaaks. Venemaa arvates on tal nende suhtes eriõigused. Uus Venemaa ei ole oma minevikuga lõpparvet teinud. Pigem vastupidi. Nüüd luuakse Venemaal seadust, mille mõju peaks ulatuma ka Venemaa naaberriikidesse. See on seadusettepanek „Endiste Nõukogude vabariikide territooriumil natsismi, natsikurjategijate ja nende käsilaste rehabiliteerimise vastutegevusest“. Seadusettepanek sobib õli tulle valama just Venemaa ja Baltimaade vahelisse ajaloovaidlusesse. Kaks aastat tagasi Tallinnas tekkinud räige tüli pronkssõduri teisaldamise pärast võis alles eelaimuse anda sellest, mis tulevikus sündima hakkab.
(Lailla lähiulkomaiden kimppuun, Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 27.04)

KAUPPALEHTI
Viron taloudessa voimakas jojo-efekti

Eesti Pank muutis oma selle ja järgmise aasta majandusprognoose tunduvalt negatiivsemaks, oodates majanduslanguseks 12,3%. Halvimal juhul võib SKP väheneda isegi 15,3%, kui kriis süveneb olulisemates ekspordisihtriikides Soomes ja Rootsis. Lisaks ennustab Eesti Pank, et järgmisel aastal kasvab majanduse jahtudes deflatsioon.
(Viron taloudessa voimakas jojo-efekti, Martina Ahola, Kauppalehti, 23.04)

TALOUSSANOMAT
Viro sukeltaa jyrkästi, mutta alkaa toipua ensi vuonna

Eesti Pank ennustab riigi majandusele selleks aastaks suurt langust, kuid ütleb, et kui põhi on käes, toibub majandus kiiresti. Eesti valitsus peab aga majanduse turgutamiseks tegema üsna suuri kärpeid. Eesti majandust nõrgendab kõvasti kaubanduspartnerite langev majandus. Tarbijahinnad peaksid Eestis aga Eesti Panga hinnangul igal juhul umbes pool protsenti langema. Oma olukorra hinnangu põhjal arvab keskpank, et Eesti hakkab muutuma „eurokõlbulikuks“. „Kõik majanduspoliitilised otsused tuleb teha lähtudes eesmärgist liituda euroga,“ kõlab Eesti Panga arvamus. „See on toetanud Eestit praeguses majanduskitsikuses ning liitumistähtaja edasilükkamine ohustaks majanduse toibumist lähiaastatel.“
(Viro sukeltaa jyrkästi, mutta alkaa toipua ensi vuonna, Vesa Varhee, Taloussanomat, 23.04)

Viron luottoluokitus säilyi, Liettuan ja Latvian laski

Reitinguagentuur Moody’s Investor Service langetas Läti ja Leedu riigireitingut, kuid jättis Eesti riigireitingu tasemele A1. Kõigi kolme reitingu väljavaated jäid negatiivseks, mis ennustab uue langetamise vajadust. Moody’se hinnangul jääb Eesti krediidivõimekus vastupidavaks ka hoolimata sellest, et riigi majandus kiiresti nõrgeneb. Reitinguagentuuri sõnul hoiavad kasvuperioodil rakendatud range eelarvekontroll ning eelarvepoliitika kiire kohandamine majanduskriisiga Eesti eelarvepuudujäägi Maastrichti kriteeriumide raames. „Valitsussektori majanduslik olukord lubab Eestil 2011. aasta alguses euroga liituda,“ arvab Moody’s. Moody’se hinnangul ei ähvarda Eestit võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega panganduskriisi oht. Kuid kuna Eestit võib negatiivselt mõjutada naaberriikide majanduslik olukord, hindas Moody’s Eesti riigireitingu väljavaated negatiivseks.
(Viron luottoluokitus säilyi, Liettuan ja Latvian laski, Vesa Varhee, Taloussanomat, 24.04)

UUTISPÄIVÄ DEMARI
Viron Ilves tyrmää Itämeren kaasuputken

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei vasta Läänemerre planeeritav gaasitoru ELi konkurentsireeglitele. Ilvese sõnul on eestlased mures sellepärast, et ELi direktiive ja konkurentsipoliitikat ei kohaldata ühtmoodi kõikidele ettevõtetele. Näitena toob Ilves Microsofti, millele EL on kaks korda suured trahvid määranud. Ilvese sõnum oli, et Eestis usutakse, et EL põhineb seadustel ja nende austamisel.
(Viron Ilves tyrmää Itämeren kaasuputken, Timo Vainio, Uutispäivä Demari, 22.04)

Viron presidentti haluaa Itämerestä todellisen "meidän meremme"

Ajalehes Uutispäivä Demari ilmus intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega. Nõukogude Liitu nimetab Ilves rahvaste vanglaks. „Venemaa läheneb erinevalt riikidele, mis olid osa nõukogude rahvaste vanglast, ja riikidele, mis sinna ei kuulunud,“ ütleb Ilves. Nüüdseks on Eesti olnud viis aastat ELi liige. Ilvese sõnul on võimalik, et mõni liikmesriik saab sõlmida eri lepinguid Venemaaga, kuna ELil puudub ühtne poliitika. Ilves ütleb, et Eesti ei kohtle vene vähemust halvasti. „ELi väärtuste hulka kuuluvad inimõiguste ja vähemuste austamine, demokraatia ja seaduslikkus. Eesti poleks ELi liige, kui oleks probleeme.“ ELi seisukohast peab Ilves olulisimaks Lissaboni lepingu ratifitseerimist. Otsuste langetamine võtab ELis presidendi arvates ikka veel liiga palju aega. Oma Turu ülikoolis peetud kõnes ütles Ilves, et ELi Läänemere-äärsed liikmesriigid võiksid tegutseda rohkem piirkondlikult, ilma et kõigeks oleks vaja kogu ELi. „Vaja on uut, värsket mõtlemist. Noored peavad Läänemere ümber uue identiteedi looma,“ pöördus president Turus üliõpilaste poole.
(Viron presidentti haluaa Itämerestä todellisen "meidän meremme", Timo Vainio, Uutispäivä Demari, 24.04)

SUOMEN KUVALEHTI
Valtakunnallisia näkemyksiä

Vesa-Pekka Koljonen võtab oma kolumnis kokku viimasel ajal Soome meedias ilmunud artiklid, mis on lahanud Eesti ajaloo käsitlust Soome ajalooõpikutes. Ilmselt hankis teatud dotsent oma teadmised just neist raamatutest, kuna seal ei mainita ei Nõukogude Liidu okupatsiooni ega rahva küüditamist ning massilist suremist. Kuna Soome haridusameti endine peadirektor Erkki Aho tõdeb, et oli kujuteldamatu, et õpikud oleksid sisaldanud riigi välispoliitika vastaseid nägemusi ja käsitlusi, siis arvab Koljonen, et ehk oleks aus koolides ajaloost rääkimine lõpetada ning õpetada selle asemel, milline on parasjagu riigi välispoliitiline liin.
(Valtakunnallisia näkemyksiä, Vesa-Pekka Koljonen, Suomen Kuvalehti, 17/2009)

Suomalaiskeksintö avaruuteen

Kolme aasta pärast viib Eesti esimene kosmoselaev kosmosesse soome leiutise – elektrilise päikesetuulepurje. Lisaks Soome Meteoroloogiainstituudile ja Tartu ülikoolile osaleb projektis umbes viis koostööpartnerit Euroopast.
(Suomalaiskeksintö avaruuteen, Jukka Ukkola, Suomen Kuvalehti, 17/2009)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

RIA NOVOSTI
Estonian pub refuses to serve Russian-speaking guests

Tallinna kesklinnas asuv pubi Lost Continent keeldub teenindamast kliente, kes ei räägi eesti või inglise keeles. Pubi juhataja Andre Matsovi sõnul ilmus silt teatega, et teenindatakse ainult eesti või inglise keeles kõnelevaid külastajaid, pubi uksele pärast seda, kui grupp vene noori sõimas teenindajat, kes vene keelest aru ei saanud. Samad noored süütasid meeste tualetis hiljem ka tule. Juhtunut uurib politsei.
(Estonian pub refuses to serve Russian-speaking guests, RIA Novosti, 23.04)

ГАЗЕТА.RU
По закону гетто

Esialgu vabandama kippunud eestlased ei meenuta enam pronksmeest üldse. Kaks aastat on juba möödunud, kuid „Öine vahtkond“ võitleb endiselt selle eest, mis juba ammu kalmul rahu leidnud, ning Venemaa välisminister Lavrov räägib muutumatul toonil pühadustteotavast teisaldamisest. Nagu raidkiri monumendil, igaveseks. Eestlased ehmusid kaks aastat tagasi tõsiselt, et kukkus pahasti välja, pidanuks delikaatsemalt seda tegema. Isegi Mart Laar tunnistanud, et pole õige see, kuidas eestlased seni elanud on, nagu poleks venelasi nende ümber olemaski. Eestivenelased räägivad, et eestlased on ehitanud üles sümpaatse riigi. Kuid tegid seda üksnes iseenda jaoks. Kuid kellele nad pidanuks seda riiki ehitama, kui teised jälgisid neid saavutusi võõristavalt kõrvalt? Esialgu eestlased justkui vabandasid, kuid siis küsisid iseendilt – ei tea miks peaksime vabandama, kui meie seletused-kahetsused noid kõrvalseisjaid ei huvitagi. Mida suudakski eestlased selgitada neile, kes rebisid endal madrusesärki rinnal ja räuskasid: „Vene karu ärkas!“ Nendele, kes 1990. aastate algusest peale olid salamisi unistanud sellest „pronksiööst“. Või neile, kes ei märatsenud, kuid tundsid märatsejaile kaasa, istudes, peast segi, televiisori ees. Miks peaksid eestlased vabandama nende ees, kes on vabatahtlikult getostunud? Nad istuvad selles riigis, solvunult, tundes alateadlikku üleolekut ning samas alaväärsuskompleksi. Selles getos on vaenlasteks nii Riigikogu saadik Tatjana Muravjova, kes jäi samba teisaldamist võimaldava seaduse hääletamisel erapooletuks, kui ka Sergei Metlev, kes julges nimetada provokatiivseteks ja kohatuteks Vene suursaadiku märkusi Keeleinspektsiooni reidide kohta koolides. Vaenlaste nimekiri pikeneb, neid nimekirju avaldavad teatud eestivene meediaväljaanded.
(По закону гетто, Вадим Дубнов, Газета.Ru, 24.04)

RUSSIA TODAY
Estonia trying to foil anti-fascist conference – organizers

Eesti piirivalve ei lubanud Tallinna sadamas maale ajaloolast ja end Soome antifašistide komitee juhiks nimetavat Johan Bäckmani. Bäckman kinnitas, et kavatses osaleda Tallinnas 2007. aasta aprillirahutuste aastapäevale pühendatud konverentsil.
(Estonia trying to foil anti-fascist conference – organizers, Russia Today, 26.04)

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Российская молодежь поздравила Гитлера

Fašistlik ideoloogia ei ole enam ühiskonna ärritajaks. Moskva „Spartaki“ fännid rullisid jalgpallimatši ajal lahti loosungi, millega tervitati Adolf Hitleri 120. sünniaastapäeva: „S jubilejem, dedushka!“. Seda kommenteerivad esialgu vaid spordikommentaatorid, ühiskonna reageering on loid ja passiivne. Need, kes on suhelnud anonüümsete neonatsidega internetifoorumites, teavad, et argumendiga „riik, kes võitis fašismi“ pole nende puhul midagi teha. Meie riik mõistab otsustavalt ja emotsionaalselt hukka SSlaste marsid Baltimaades, Riigiduuma saadikud ja ametnikud on valmis vastutusele võtma igaühe, kes tõlgendab Teist maailmasõda teismoodi, kuid pole kedagi, kes räägiks noortefašismi probleemist Venemaal. Kas keegi tõesti arvab, et mõnikümmend vana SSlast, lilled käes, solvavad meie vaarisade mälestust rohkem kui haakristidega noored Venemaa staadionidel?
(Российская молодежь поздравила Гитлера, Станислав Минин, Независимая газета, 27.04)

С.-ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВЕДОМОСТИ
Пусть чужие, но свои!

Usutlus Peterburi linnavalitsuse välissuhete komitee juhi Sergei Markoviga. Juttu sellest, et Venemaa on lõpuks pöördunud näoga nende venemaalaste poole, kes on sattunud elama välismaale. Smolnõis toimus linnavalitsuse, kultuuriseltside esindajate ja diplomaatide kohtumine välismaal elavate kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liikmetega. Peterburi koostöö kaasmaalastega sai alguse Baltimaadest, seejärel laienes sidemetele Skandinaavia ja Ukrainaga, nüüd on päevakorral SRÜ tervikuna ja Euroopa Liit.
(Пусть чужие, но свои!, Марина Елисеева, С.-Петербургские ведомости, 28.04)