Eesti välismeedias 16.-22. aprill 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Estonia Needs Focus on Exports, OECD Advises

Eesti on kõige hullemas majanduslikus kitsikuses pärast iseseisvuse saavutamist 1991. aastal ja allakäik pole veel lõppenud, teatas OECD oma raportis. Et majandus paraneks ja saavutaks taas normaalse taseme, peab Eesti valitsus suunama ressursid ümber ekspordisektorisse. See on aga raske, arvestades kõrget inflatsiooni ja riigi valuuta seotust euroga.
Palku ja hindu tuleb võib-olla langetada, ütles OECD, sest õitsval perioodil saadud suured kasumid kulutati säästmise asemel ära. Valitsus peaks püüdma muuta paindlikumaks ka tööjõuturgu, et aidata tööjõu liikumist ekspordisektoritesse. Majandus tuleb tagasi rööbastesse aidata rahanduspoliitika ja pandlikkusega. Spekuleeritakse ka selle üle, kas Eesti peab valuuta devalveerima, et tohutu kasvuga kohaneda ja ekspordinõudlusele kaasa aidata.
(Estonia Needs Focus on Exports, OECD Advises, Joel Sherwood, Wall Street Journal, 21.04)

IRISH TIMES
Star appeal at Rás

Selleaastasel FBD Insurance Ras velotuuril osaleb rattur, kes on väidetavalt kõige kogenum võistleja selle võistluse ajaloos. On nimelt ametlikult kinnitatud, et sellel sündmusel juhib Norway-Giant Veolia tiimi eestlane Jaan Kirsipuu. See 39-aastane mees on 4-kordne Tour de France'i etapivõitja, kes juhtis 1999. aastal võistlust koguni 6 päeva. 14-aastase profikarjääri jooksul on Kirsipuu saanud üle 130 võidu ja kuigi ta on ametlikult profisõidust loobunud, jätkab ta edukalt võistlemist.
(Star appeal at Rás, Shane Stokes, Irish Times, 22.04)

BRISBANETIMES.COM.AU
Australia, Estonia to forge new deal

Austraalia ja Eesti on valmis alustama läbirääkimisi uue sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimiseks. Austraalia välisminister Stephen Smith ütles, et Urmas Paeti visiit Austraaliasse – esimene Eesti välisministri visiit Rohelisele Mandrile – on tähtsaks verstapostiks Austraalia ja Eesti vahelises koostöös. Tema sõnul elab Austraalias 8 000 Eesti taustaga inimest, mis on suuruselt viies väliseestlaste kogukond. Austraalia ja Eesti on Smithi arvates sarnase mõttelaadiga maad, mis jagavad ühiseid rahvusvahelisi seisukohti. Oma kolmepäevase visiidi raames avas Paet aukonsulaadi Perthis, mis aitab veelgi kaasa Austraalia-Eesti sidemete tugevdamisele. Eestil on juba konsulaadid Sydneys ja Hobartis.
(Australia, Estonia to forge new deal, brisbanetimes.com.au, 20.04)

KYIV POST
Estonia's ex-premier: Ukraine's accession to NATO may frustrate plans for Russian Empire restoration

Ukraina liitumine NATOga võib nurjata Vene impeeriumi taasloomise plaanid, arvab Eesti endine peaminister Mart Laar. Ilma Ukrainata ei saa seda impeeriumit luua, ütles Laar videoühenduses Kiievi ja Tallinna vahel, rääkides Eesti NATO kogemusest. Küsimusele, kuidas Eesti liitumine NATOga Vene-Eesti suhteid mõjutas, vastas endine peaminister, et liitumine NATO ja ELiga on kaotanud ära mitmed potentsiaalsed probleemid nende suhetes. Ukraina poliitilist ebastabiilsust pidas Laar Euroopa jaoks üheks suurimaks probleemiks.
(Estonia's ex-premier: Ukraine's accession to NATO may frustrate plans for Russian Empire restoration, Kyiv Post, 21.04)

USA AJAKIRJANDUS

NEWSWEEK
The Fog of Cyberwar

NATO mõistab alles nüüd, et internetist on saanud uus lahinguväli, mis vajab samuti sõjalist strateegiat. Majanduselu muutub üha internetipõhisemaks ning seeläbi kasvab ka oht, et häkkerid maailmamajandusele hävitavaid rünnakuid võiksid korraldada. Selliste ohtude avastamiseks rajasid mõned NATO liikmed, kaasaarvatud USA ja Saksamaa eelmisel aastal nö küberkaitsekeskuse, mis asub endises valitsushoones Tallinnas. Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse 30 töötajat analüüsivad viiruseid ja teisi ohte ning hoiatavad nende eest keskuse tööd rahastavaid NATO valitsusi. Eksperdid sõjanduse, tehnoloogia, õiguse ja teaduse alal maadlevad küsimustega, nagu mis kvalifitseerub küberrünnakuna NATO liikmesriigi vastu ja tingib seeläbi liitlaste kohustuse liikmesriiki kaitsma asuda? Kuidas NATO end küberruumis kaitsta saab? Vastused neile küsimustele on hämmastavalt erinevad: Washington loob uusi fonde küberkaitseks, Eesti annab selle töö tsiviilisikute kätesse, et kodanikud oleksid valvsad ja teadlikud online ohtudest. Eesti valimine NATO uue kübersõjakeskuse koduks ei olnud juhuslik. 2007. aastal leidis Eesti end äkitselt, pärast tüli nõukogude-aegse monumendi saatuse üle, küberrünnakutest. Sihtmärkide hulgas olid ka kaks Eesti suurimat panka. Majanduslike kahjude ulatus on siiani salastatud, küll aga oli silmiavav asjaolu, et see kõik juhtus just „e-Eestis“, uhkes digiühiskonnas, kus isegi parkimise eest saab maksta sms-iga. Kuigi küberrünnakute detsentraliseerituse tõttu on raske väita, et Kreml need rünnakud tellis, on selge, et Venemaa võitis sellest tõenäoliselt esimesest õnnestunud rünnakust kaasaegses kübersõjas. See rünne paljastas ka NATO liikmesriikide vastuvõtlikkuse välisele survele. NATO vaatenurgast on keeruline välja selgitada, kas rünnak on lihtsalt häkkeri pahategu või militaarküsimus. 2007. aastal ütles Eesti kaitseminister, et neid rünnakuid ei saa käsitleda huligaansusena, vaid riigivastase rünnakuna. Kuid võõrväed ei ületanud Eesti riigipiiri ja praktiliselt ei toimunud midagi, mida saaks käsitleda tavapärase konfliktina. USA tahab läheneda sellele küsimusele sõjalise strateegiaga. Eesti jällegi eelistab kogu küsimuse demilitariseerida ning anda küberjulgeoleku vastutusala kaitseministeeriumilt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Eestlased tahavad õpetada kodanikele, kuidas ohud ära tunda ning reklaamivad küberjulgeolekukultuuri, mida tuleb hakata õpetama juba koolilastelegi. Eestlaste lähenemine on õige. Taiplike kodanikega ühiskond on parim kaitse, sest neil on stiimul, et häkkeritest samm ees püsida, samal ajal kui tööstus jääb sammu maha, sest rünnakutega tekib vajadus uue tarkvara järele. Just nii võivadki Ameerika tsentraliseeritud militaartööstused tagasilöögi saada: neid ei ole nii palju ja nad pole nii kiired, et võidelda internetilahingutes. Eesti inimeste tegutsemine on suure tõenäosusega populaarsem diplomaatilistes ringkondades ja ka edukam.
(The Fog of Cyberwar, Evgeny Morozov, Newsweek, 18.04)

MONSTERS AND CRITICS
OECD tells "vulnerable" Estonia to overhaul its economy

OECD koostatud Eesti majandusülevaates on öeldud, , et siseriikliku nõudluse langus tingib selle, et Eesti on haavatav välistest mõjudest. Valitsuse peamine väljakutse on seega tuua majandus kiiresti tagasi kasvustsenaariumisse. See võib OECD hinnangul osutuda aga keeruliseks ülesandeks, kuna varem on enda õlule võetud märkimisväärsed poliitilised kohustused. OECD, mida vahel kutsutakse ka 30 maailma rikkaima riigi klubiks, andis Eestile 4 soovitust. Eesti tahab saada OECD liikmeks hoolimata oma väiksest majandusest ja asjaolust, et on üks suurima majanduslangusega riike Euroopas.. Soovitused puudutavad keskpika eelarve raamistikuga kulude ülempiire ja uudset lähenemist kinnisvaraturule. Eluasemelaenude soodsad maksu- ja laenutingimused võimendasid elamuehituse buumi. Nüüd tuleb neid tingimusi järk-järgult muuta, et kapital liiguks teistesse produktiivsetesse valdkondadesse. Lisaks soovitas OECD veelgi konkurentsivõimelisemat ärikeskkonda ja paindlikumat tööturgu. OECD väitel reguleerib tööturgu seadus, mis sisaldab mitmeid nõukogudeaegseid elemente.
(OECD tells "vulnerable" Estonia to overhaul its economy, Monsters and Critics, 20.04)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE GUARDIAN
'No one is ready for this'

Mõne aasta eest oli mõte häkkeritest, kes maailma katastroofi äärele viivad, üksnes lahe Hollywoodi filmisüžee. Nüüd aga küberrünnakud üha sagenevad ja NATO parimad arvutieksperdid on Eestisse militaarbaasi koondunud, et valmistuda kaitseks kübersõja vastu. Tallinnas, nõukogudeaegsete lagunevate ehitiste varjus asub asutus, mille ametlik nimetus on Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus, kuid millele tavaliselt viidatakse nimetusega K5. Turvaväravate ja okastraadi taga asub aga hoopis teistsugune sõjaline meeskond. K5-s töötavad liitlaste parimad arvutieksperdid – kõrgete auastmetega teadurid, akadeemikud ja julgeolekuspetsialistid – ja analüüsivad võimalikke küberohte ning ennustavad, kuidas täpselt NATO tulevikus kübersõdu pidama hakkab. Alates keskuse avamisest eelmisel aastal on ainult üksikud inimesed saanud sinna sisse piiluda. Keskuse juhataja Rain Ottis on tõsine eesti arvutiteadlane, kes räägib veatult inglise keelt. Tema lahendus tulevastele küberrünnakutele on mõjus vasturünnak: üks tohutu rünne, mis vaenlase relvituks teeb ja hoiatab kõiki teisi kübersõja korraldamise eest. Ottis ei ole kindel, kuidas see täpselt välja näeks, kuid ta kujutab ette, et see on nii tõsine, et ainus, millega seda saab võrrelda, on tuumarünnak. Tuumarelvad teevad küll rohkem füüsilist kahju, aga ainsa küberrelvaga võivad tagajärjed olla globaalsed, ütleb Ottis. NATO küberkaitse peakorteris Eestis tähendab igapäevane töö suures osas arvutiekraanide vaatamist. Need, kes ootavad hiiglaslikku kõrgtehnoloogilist keskust, mis oleks Nasa vääriline, oleksid nii tagasihoidlikus paigas ilmselt pettunud. 30 eksperti, kes siin töötavad, koguvad ja töötlevad infot, et teadlased saaksid teha simulatsioone võimalike küberrünnakute vastu. See grupp on koostatud erinevate NATO riikide inimestest. Ottise sõnul on spionaaž midagi, mida riigid ja valitsused aktsepteerivad – see on alati olemas olnud, ja alati on. Aga kui rünnakud on suunatud kodanike vastu, on lugu teine. Just seepärast ongi Ottis ja ta kaasmaalased mures kübersõja ohu üle. 2007. aastal oli Eesti ise ulatusliku internetirünnaku sihtmärgiks pärast poliitilist eriarvamust Venemaaga. Kuigi eestlased vihjavad, et selle rünnaku korraldas Kreml, tunnistavad K5 ametnikud, et neil ei ole selle kohta tõendeid. Kuid kes ka vastutav poleks, need rünnakud kinnitasid, et tehnoloogia on uut liiki külma sõja esmaseks relvaks.
('No one is ready for this', Bobbie Johnson, The Guardian, 16.04)

Country Profile: Estonia

Guardian toob välja fakte ja statistikat Eesti ajaloo, rahvastiku, poliitika, geograafia, majanduse, usu ja kliima kohta. Elavate rahvusikoonidena nimetatakse Tõnu Õnnepalu (kirjanik), Neeme Järvit (Eestis sündinud dirigent), Jüri Ojaveri (skulptor), Mare Trallat (digimeedia kunstnik) Urmo Rausi (graafik), Arvo Pärti (helilooja), Kristina Šmiguni (suusataja). Populaarsemate turismisihtidena nimetatakse Tallinna vanalinna, kohvikukultuuri ja galeriisid, Pärnu rannakuurorti ja Lahemaa rahvuspargi metsi. Soovitatakse külastada Hiiumaad, Eesti suuruselt teist saart, mis olevat tekkinud 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Saar on täis kauneid puutumata randu ja kaugeid tuletorne. Ideaalne matkasihtpunkt. Äramärkimist leiab, et Eestil on peaaegu kogu riigis Wi-Fi ühendus ning Eesti elanikud on ühed suuremad mobiiltelefonide kasutajad.
(Country Profile: Estonia, Guardian, 21.04)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Tallinns Spielhallen stehen leer

Eesti pealinnast oleks pidanud saama Euroopa Las Vegas. Nüüd peab aga iga teine kasiino uksed kinni panema ning riik kaotab miljoneid maksuraha. Kasiinod olid ühed silmatorkavamad majandusõitsengu kõrvalnähtused Balti riikide pealinnades. Nüüd, mil Baltimaid finantskriis raputab, valitseb ka mängupõrgutes mõõn. OECD ootab sel aastal Eesti majanduslanguseks 8%. Umbes 150 Tallinna kasiinost on pidanud viimastel kuudel tegevuse lõpetama 70. Kasiinode väljasuremisel on oma osa ka riigil, kes kehtestas hasartmänguärile karmimad reeglid. Alates eelmisest aastast peavad kõik kasiinode külastajad end registreerima, mis peaks vähendama rahapesu. Kohalikel klientidel puudub praegu panusteks raha, samuti ei saa majanduskriisi tõttu kasiinoturismi lubada endale Vene ja Skandinaavia kliendid. Kasiinode pankrotid polegi kõigi tallinlaste arvates negatiivne nähtus, kuna mängupõrgud on Tallinnas tuntud ka kuritegevuse ja prostitutsiooni kantsina.
(Tallinns Spielhallen stehen leer, gam/ag, Die Presse, 22.04)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Estland braucht fiskalpolitische Reformen

Eesti kuulub Euroopa selle aastakümne majanduskasvukuningate hulka, kuid on praegu siiski sügavamas kriisis kui enamus ELi liikmesriike. Kriis sai alguse koduturu nõudmise kokkukukkumisest ning Eesti vastuvõtlikkus väliste mõjude suhtes ähvardab kriisi nüüd pikendada. OECD esimeses Eesti kohta koostatud raportis domineerib küsimus, kuidas riik võimalikult kiiresti jälle majanduskasvuni jõuaks. Pariisi majandusteadlaste hinnangul peitub võti kiiretes eelarvepoliitika reformides. Mikrotasandil kritiseerib raport Eestit vähe. Eesti turg on üks konkurentsivõimelisemaid ja avatumaid maailmas.
(Estland braucht fiskalpolitische Reformen, I. M., Neue Zürcher Zeitung, 22.04)

SAKSA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Länder im Regen

Peamiselt Leedust rääkivas artiklis on paar lõiku ka Eesti kohta. Eestis lõhkes kinnisvaramull juba 2008. aasta kevadel. Paljudel eestlastel on praegu suured laenud kaelas: Skandinaavia pangad jagasid inimestele odavaid laene auto või korteri ostuks; muude soovide jaoks oli SMS-laen. Ajakirja kunst.ee peatoimetaja Heie Treier heidab poliitikutele ja meediale ette seda, et ohud vaikiti teadlikult maha. Produtsent Eero Talvistu loodab, et eestlased panustavad rohkem solidaarsusele ja ühisusele. Tehnikahullus Eestis organiseeritakse interneti kaudu mõttetalgute projekti, mis peaks kahe nädala pärast inimesed üle maa kokku tooma, et ühiselt kriisist väljapääsuteid otsida. Ka Talvistu on osaline: „Me ei peaks norutama. On aeg, midagi uut järele proovida.“
(Länder im Regen, Matthias Kolb, Süddeutsche Zeitung, 18.04)

HANDELSBLATT
Estlands Talfahrt geht weiter

Väikese Balti riigi Eesti majandus seisab kõige karmima kukkumise ees alates iseseisvumisest 1991. aastast. Nii nendib OECD oma esimeses Eesti-raportis. Eesti pole praegu veel organisatsiooni liige, kuid peab liitumiskõnelusi. Nagu Läti ja Leedu kannatab ka Eesti tugevalt ülemaailmse finantskriisi all. OECD hinnangul pole langustrend veel möödas. Organisatsioon kutsub Eesti valitsust üles looma stiimuleid IT-teenuste ja –toodete ekspordiks, selle asemel, et ainult sisenõudlust soodustada.
(Estlands Talfahrt geht weiter, hst, Handelsblatt, 22.04)

NEWS ADHOC
Im Krieg verschollene Bücher aus Estland zurück in Bremen

Bremeni ülikooli raamatukogu sai tagasi kaheksa Teises maailmasõjas kaduma läinud raamatut. Raamatud leiti 2008. aasta lõpus Tallinna ülikooli raamatukogu vanadest fondidest. Bremeni ülikooli raamatukogu direktriss Maria Elisabeth Mülleri sõnul jõudsid raamatud Tallinnast Bremenisse ilma igasuguste komplikatsioonide ja bürokraatiata.
(Im Krieg verschollene Bücher aus Estland zurück in Bremen, na/uk, ddp, News Adhoc, 21.04)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO MAGAZINE
Paavo Järvi, l'étonnant Estonien

Dirigentide perekonnas üles kasvanud Paavo Järvi on südamest tänulik oma kodusele taustale. „Ma olen alati teadnud, et minust saab dirigent,“ kinnitab ta. Koolipõlves mängis Paavo Järvi orkestris löökpille, see andis hea võimaluse jälgida teisi muusikuid ja mõista paremini omavahelist koostööd. Pidades suhtlemist muusikutega dirigenditöö õnnestumise võtmeks, on Järvi seda oskust üha lihvinud. 17-aastasena siirdus ta Ameerika Ühendriikidesse, omandama orkestrijuhi kutset sääraste suurmeeste juures nagu näiteks Leonard Bernstein. Tuntuse on Paavo Järvile toonud töö Cincinnati, Frankfurti ja Bremeni orkestritega. Täna võib 47-aastane Paavo Järvi võtta vastu suurimaid väljakutseid, nagu Beethoveni üheksa sümfoonia esitamine kolme päeva jooksul. Maailma parimate kammerorkestrite hulka kuuluv Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie koosmäng on ühine nägemus Beethoveni loomingust, see ei ole dirigendi tahte pealesurumine. Sädet peab olema, ütleb Paavo Järvi. See tuleb üles leida, seda tuleb jagada…
(Paavo Järvi, l'étonnant Estonien, Olivier Olgan, Le Figaro Magazine, 28.03)

ALTA MUSICA
La preuve par neuf

Väga positiivne arvustus Paavo Järvi juhatatud Beethoveni üheksa sümfoonia ettekandele Pariisis Théâtre des Champs-Elysées.
(La preuve par neuf, Yannick, Millon, Alta Musica, 30.03)

LA CROIX
Les noces estoniennes du grégorien et des guitares électriques

Päevalehe La Croix ajakirjanik Emmanuelle Giuliani tutvustab Vox Clamantise Tallinnas toimunud kontserdi taustal Eesti muusikatraditsioone. Eestis on tähtsal kohal vokaalmuusika, samas ei kardeta erinevaid muusikastiile omavahel põimida. Nõmme kirikus toimunud Vox Clamantise kontsert kõlas tõeliselt maagiliselt ning vaimuliku muusika ja modernsete elektrikitarride kooslus mõjus originaalselt. Selline stiilide segunemine võib kuulajaid üllatada, puritaanlasi aga suisa ärritada. Vox Clamantise juhi Jaan-Eik Tulve sõnul ei olda Eestis muusikalise eksperimenteerimise osas liiga tundlikud, pigem vastupidi - erinevate žanrite kombineerimist kuuleb sageli. Eesti muusikamaailm on väike, kõik tunnevad kõiki ja teevad koostööd stiilist olenemata. Näiteks kirjutavad kaasaegsed heliloojad muusikat ka barokkinstrumentidele. Prantsusmaal on selliste muusikasildade leidmine palju keerulisem, lisab Tulve, kes on tudengipõlves aastaid Prantsusmaal elanud. Tema abikaasa helilooja Helena Tulve kinnitab mehe sõnu: „Rivaalitsemise asemel teevad erinevad koolkonnad ja generatsioonid koostööd. Näiteks mängisid mitmed kõrgetasemelised muusikud minu loomingut juba siis, kui ma veel tudeng olin. Paljudes teistes riikides poleks mulle seesugust võimalust antud”, lisab ta. Vox Clamantise kontserdil kõlavad solistide hääled kindlalt ja ühtlasi nüansirikkalt. „Tegemist on tugevate solistidega, kes suudavad samas gruppi sulanduda”, kinnitab Jaan-Eik Tulve.

Eestis on laulutraditsioon osa rahvuslikust identiteedist. Lauldes püüti vastu seista nõukogude võimule ja laulu abil jõuti iseseisvuse taaskehtestamiseni. Laulutraditsiooni suursündmuseks on 19. sajandil alguse saanud iga kuue aasta tagant juulikuus Tallinnas toimuv Laulu- ja Tantsupidu. Tänavu toimuval festivalil osaleb 30 000 koorilauljat, kes esinevad 250 000 kuulaja ees. Publik laulab armastatud laule kaasa. Professionaalsetest kooridest tähtsaimaks võib pidada ka rahvusvahelisel areenil tuntust kogunud 1981. aastal loodud Filharmoonia kammerkoori. Vox Clamantis on väiksem, nende liikmeskond paindlikum: siit võib leida õigeusu preestri, punkbändi laulja, poliitiku ja jazzmuusiku, kes on ühtlasi ühe lastekoori dirigent. Aina enam arendatakse ühisprojekte teiste muusikutega, näiteks sopran Adriana Savalliga. Vox Clamantist saab Prantsusmaal kuulata nende peatselt algava turnee raames 7. aprillil Pariisis, 8. aprillil Nantes’is, 10. aprillil Lille’is, 11. aprillil Roncq’is ja 31. mail Pontigny’s. Vox Clamantise CD Stella Matunina on Prantsusmaal välja andnud plaadifirma Mirare.
Artikkel on ilmunud prantsuse kultuuriajakirjanike pressivisiidi raames. Visiidi korraldasid Eesti saatkond Pariisis ja Vox Clamantise uue plaadi välja andnud Mirare Production koos EASi ja Tallinna linna turismiarenduskeskusega.
(Les noces estoniennes du grégorien et des guitares électriques, Emmanuelle Giuliani, La Croix, 7.04)

NORD ECLAIR
Roncq: Un choeur d'hommes d'Estonie

Europa XXL kultuurifestivali raames võis 11. aprillil Roncq’is kuulda eesti meeskoori Vox Clamantis. Publik võis Saint-Piati kirikus nautida keskaegset polüfoonilist laulu ja gregooriuse laulu. Tunnustatud muusikud ei jätnud publikut külmaks – emotsioonid sel erilisel kontserdil helisesid nii lauljate häältes kui kuulajate kõrvus.
(Roncq: Un choeur d'hommes d'Estonie, Nord Eclair, 19.04)

Nouveau site, nouvelle exposition

Kunstikeskus l’Espace croisé on kolinud uutesse ruumidesse. Suurenenud ekspositsioonipinnaga keskuses avas oma kolmanda näituse Prantsusmaal Eestist pärit videokunstnik Mark Raidpere. 12. juulini avatud näitusel saab näha Raidpere töid nii varasemast kui hilisemast loomingust.
(Nouveau site, nouvelle exposition, Nord Eclair, 17.04)

LILLEMETROPOLE
L’espace croisé migre à la Condition publique

Roubaix’ kaasaegse kunsti keskuses l’Espace croisé’s on avatud Eesti kunstniku Mark Raidpere näitus. Raidpere esindas Eestit 51. Veneetsia biennaalil, see ülesastumine sai autorile liikumapanevaks jõuks rahvusvahelisele areenile. Käesoleval näitusel tutvustab 35-aastane kunstnik kümmet videofilmi. Raidpere loomingus on midagi universaalset, midagi, mis vaatajat puudutab.
(L’espace croisé migre à la Condition publique, Lillemétropole.fr)

LIBERATION
Arts Plastiques. Marko Mäetamm

1965. aastal sündinud Eesti kunstnik Marko Mäetamm väljendab end joonistamise, video- ja fotokunsti kaudu. Oma esimesel Pariisi näitusel kasutab ta ideaalperekonna kujundit, eksponeerides delikaatselt terava huumoriga asju igapäevaelust. Mäetamm avab meie ees „koduse paranoia.“ Siin ei ole terakestki vimma ega kibestumist, ei mingit moraalitsemist – kõik on rafineeritud ja elegantne ja lõbus ühteaegu.
(Arts Plastiques. Marko Mäetamm, Brigitte Ollier, Libération, 11.04)

NOUVELLE EUROPE
Le grand homme d'un petit pays: Lennart Meri

Ülevaade president Lennart Meri elust: lapsepõlvest, õpingutest, kirjandus- ja filmitegevusest ning tähelennust silmapaistva poliitikuna.
(Le grand homme d'un petit pays: Lennart Meri, Mariliis Mets, portaal Nouvelle Europe, 20.04)

YANOUS
Week-end à Tallinn

Prantsuse invaajakirjas Yanous (kord kuus ilmuv ajakiri, lugejate arv ligikaudu 180 000) ilmunud Tallinna tutvustav turismiteemaline artikkel. Lugu ilmus ka ajakirja veebiversioonis www.yanous.com. Ajakirja peatoimetaja Laurent Lejard külastas Tallinna eelmise aasta augustis, ta kiidab Tallinna ilu ja annab praktilisi näpunäiteid, millega linna külastav liikumispuudega turist peaks arvestama.
Tallinn asub Pariisist kolme lennutunni kaugusel. 1997. aastal Unesco maailmapärandi nimistusse lisatud linn on parasjagu väike, et sellega jalgsi või ratastoolis tutvust teha. Samas on vanalinna munakivitänavatel liikumispuudega turistil kohati raske liigelda. Toompea külastamisel tuleb arvestada tänavate suure kallakuga, mis võib üles mineku raskeks teha. Lejard soovitab linnaekskursiooniga alustada Toompealt, kuhu võiks sõita taksoga. Autor kiidab kaunist merevaadet ja keskaegset hästi säilinud vanalinna. Vanalinnaga tutvumine piirdub siiski peamiselt tänavatel jalutamise ning väliterrasse omavate kohvikute ja restoranide külastamisega. Paljudesse majadesse on liikumispuudega inimestel kahjuks võimatu siseneda, kuid linnas valitsev positiivne õhkkond kompenseerib täiesti selle väikese frustratsiooni. Tallinnas on hansaaegset hõngu - palju kohvikuid, restorane, poode... Nagu keskajal, saab ka nüüd siin isegi karuliha maitsta. Sarnaselt teistele Euroopa linnadele muutub arhitektuur keskusest eemaldudes aina modernsemaks. Väljaspool vanalinna on liiklemine lihtsam. Meeldiv koht on Vabaõhumuuseum, mille külastamine on puuetega inimestele tasuta. Muuseumis saab tutvuda eestlaste elu-oluga 18. sajandist kuni 1930. aastateni. Liikumine on kõikjal lihtne, vaid mõnede paikade külastamiseks on vaja abi küsida. Tutvustamist väärivad kindlasti ka Kadrioru park, loss ja Kumu kunstimuusum, mille külastamine on liikumispuudega inimestele lihtsaks tehtud.
Artikli lõpus on eraldi kommentaar www.visitestonia.com ja www.tourisme.tallinn.ee kohta. Mõlemad on head veebilehed, kahjuks ei ole kumbki prantsuskeelne. Tallinna veebilehel on põhjalik rubriik liikumistuudega inimestele: Accessible Tourism. Visit Estonia lehelt leiab aga praktilist infot maakondade kohta. Eestisse saab märtsist oktoobrini lennata Estonian Air’iga.
(Week-end à Tallinn. Sur le golfe de Finlande, la capitale de l'Estonie joue la carte de la jeunesse et rattrape progressivement son retard en matière d'accessibilité : découverte. Laurent Lejard, Yanous, aprill 2009)

L’EST ECLAIR
De l'URSS à Hollywood, les pianos s'accordent avec leur temps

Peale vene vägede sissetungi Eestisse 1940. aastal sai Stalin sünnipäevakingiks Estonia klaveri. Kuuldavasti meeldis pill talle sedavõrd, et Eestist sai Nõukogude Liidu peamine klaveritega varustaja. Saatuse irooniana on enam kui pool sajandit hiljem võitnud sama tehase toodang suure poolehoiu ameeriklaste südameis. California peamisi klaverimüüjaid Hollywood Piano Company müüb Estonia klavereid väga edukalt, samuti Chicago Cordogan’s Pianoland. Pianoland’i omaniku John Cordogani sõnul müüakse Eestis valmistatud klavereid otse omanikult, tänu millele välditakse vahendustasusid. Moskvas seevastu Eesti klaveritel enam suurt müügiedu ei ole. Moskva Filharmoonia pressiesindaja Tatiana Klimenko sõnul neil Estonia klavereid ei ole ja pianistid ei ole neid ka nõudnud, pigem eelistatavat saksa päritolu pille. Noor pianist Alexander Kobrin, kes on ühtlasi Yamaha esindaja Venemaal, meenutab aegu, mil Estonia klavereid leidus arvukalt Vene muusikakoolides. „Neil instrumentidel oli suurepärane mängida, nad olid oluliselt paremad kui ülejäänud Nõukogude Liidus toodetud klaverid. Estonia klaverid on väga vastupidavad, kuid neid ei saa siiski võrrelda Bernsteini, Yamaha või Steinway toodanguga.“ Klaveriostjate käsiraamatuks peetav mainekas Piano Book on Estonia klaverid 84 maailma parima klaverimargi seas reastanud 12. kohale.
(De l'URSS à Hollywood, les pianos s'accordent avec leur temps, L’Est Eclair, 20.04)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Suomen Yleisradio synnytti virolaissäveltäjän

Arvo Pärdi muusika pöördub tagasi oma juurte juurde, kui Pärdi Neljas sümfoonia kõlab ka Soome Yle Radio 1-s. Ilma Yleisradiota poleks Pärdist heliloojat saanud. 10aastaselt kuulas ta kõiki Yleisradio kontserte ja muusikaprogramme ning tahtis ka ise looma hakata. Pärt ütleb, et tsensuur teda ei muutnud, kuid 1968. aastal loodud „Credo“ tekitas siiski ka sekeldusi. Pärdi 4. sümfoonia Euroopa esiettekanne leiab aset Helsingis, publiku seas on ka Eesti president.
(Suomen Yleisradio synnytti virolaissäveltäjän, Helsingin Sanomat, 16.04)

Arvo Pärt julistaa Hodorkovskin kunniaa

Arvo Pärt pühendas oma 4. sümfoonia vene ärimehele Mihhail Hodorkovskile. Euroopa esiettekanne leiab aset Helsingis vaid mõni kuu pärast Los Angeleses toimunud esmaesitust. Pärt ütleb, et sümfoonia on pühendatud kõigile Venemaa represseerituile. See on natuke imelik. Pärt on tuntud näiliselt lihtsa ja vaimse muusika loojana, kes väldib avalikkust, kuid viimastel aastatel tundub ta olevat politiseerunud. „See ei ole poliitika,“ ütleb Pärt. „See, mida võimulolijad Politkovskajale tegid ja Hodorkovskile teevad, on hirmus, kuid poliitika asemel täidab meie meeli haletsus ja kaastunne ohvrite vastu.“ Pärt rõhutab oma vastutust. „Kahjuks on suur Vene rahvas passiivne ja jõuetu. Nad vaid kordavad seda, mida ülevalt poolt öeldakse. Igaüks meist on patune, kuid me võime üritada end muuta. Gripp nakkab, kuid ka head teod võivad nakata.“ Pärt arvab, et 4. sümfoonia on kuulajale ühtaegu nii raske kui kerge. „See on tabula rasa, tühi leht. Kuulaja peab laskma sel täituda ise avanedes.“
(Arvo Pärt julistaa Hodorkovskin kunniaa, Vesa Sirén, Helsingin Sanomat, 16.04)

Pärtin sinfonia henkii hylätyn hätää

Pärt kasutab oma 4. sümfoonias tuttavaid vahendeid: tasaseid, rahulikult löövaid akordide liikumisi, mida vürtsitavad karged intervallid. Mõnikord levitavad dissonantsid arhailist isikupäratut askeetlust, teinekord ekspressionismisarnast indiviidikeskset ahistust. Pärdi-kuvandisse tõi midagi uut sümfoonia lõpp, kaanonisarnane järsk rütmisari. Vaikne sümfoonia sai keskmise aplausi. Tundus, et püsti tõusnud publik avaldab austust Pärdi elutööle ja vaimsusele.
(Pärtin sinfonia henkii hylätyn hätää, Jukka Isopuro, Helsingin Sanomat, 18.04)

Värikäs ja pirteä naisnäkökulma

Eestis sündinud Maria Faust õppis dirigendiks, kuid kolis 2002. aastal Taani ning hakkas õppima hoopis altsaksofoni ja jazzi. Faust paistab eelkõige silma heliloojana. Tema värvikates ja rikkalikult orkestreeritud töödes on tunda nii klassika kui ka ebatraditsiooniliste jazzmodernistide mõju. Fausti okteti esinemine oli energiline ja kaasakiskuv, isegi humoristlik. Kahjuks rõhutas saade liigselt muusika kirevust. Nüansside lihvimise osas veel tööd jätkub.
(Värikäs ja pirteä naisnäkökulma, Jukka Hauru, Helsingin Sanomat, 17.04)

Papinpaita herättää epäluuloa Virossa

Kui Tallinna soome koguduse õpetaja Hannele Repo koguduseruumidest tänavale läheb, võtab ta vaimulikukuue seljast. Suhtumine preestriametisse on Tallinnas ja Helsingis vastupidine ning räägib ühest sügavamast kultuurierinevusest hõimurahvaste vahel. „Eestis on huvitav vaimulikuametit pidada. See, mis Soomes on iseenesestmõistetav, Eestis seda pole,“ ütleb Repo. Tallinna soome kogudusel täitub 20 aastat. Poole kogudusest moodustavad Eestisse elama asunud soomlased, kuid koguduse südameks on ingerisoomlased. Värske Gallup Internationali uurimus näitab, et eestlased on maailmas kõige vähem usklik rahvas. „Kindlasti tuleb see sellest, et Eesti oli Nõukogude Liidu katselabor, kus kiriklikele talitustele leiutati maised vasted,“ arvab Repo. Nõukogude ajal kadus Eesti kooliprogrammist ka usuõpetus. Viimastel aastatel on räägitud, et kooliprogrammis võiks olla ka usuõpetuse tund, kuid esialgu on sellele vastu seisjad peale jäänud. Repo tõdeb, et tallinlased elavad väljaspool kesklinna, Mustamäel ja Lasnamäel, kuid kummaski neist pole ühtegi kirikut.
(Papinpaita herättää epäluuloa Virossa, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.04)

Yksi säästää, toinen elvyttää

EL on endisest selgemalt kaheks jagunemas: ühed riigid suudavad ja tahavad majandust elavdada, teised pole selleks võimelised. Soome on esimeses, Iirimaa ja mõned uued ELi liikmesriigid teises rühmas. Iirimaaga sarnaselt on kärpimisotsuseid langetanud või tegemas muuhulgas Baltimaad, Rumeenia ja Ungari. Baltimaade ja Iirimaa jaoks on suunamuutus olnud tõeliselt järsk. Veel paar aastat tagasi kutsuti neid maid majandustiigriteks. Kui uskuda, et elavdamine praegu aitab, säästmine aga majandusele negatiivset mõju avaldab, siis liiguvad püksirihma pingutavad riigid aastaid kestva mõõnaperioodi suunas. Sel juhul suurenevad endisest enam erinevused ELi majandusrütmis – see aga lisab ühenduse ühtsust proovile panevaid pingeid.
(Yksi säästää, toinen elvyttää, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 20.04)

Internetpuheluyhtiö Skype pörssilistalle

Interneti oksjonifirma eBay kavatseb internetikõnesid pakkuva Skype’i muust firmast lahku lüüa ning börsil noteerida. eBay ostis Skype’i 2005. aastal 2,6 miljardi dollari eest. Summat on peetud tohutu suureks, kuna Skype’i populaarsus põhineb arvuti kaudu tehtavatel tasuta telefonikõnedel. Aasta eBayd juhtinud John Donahoe hinnangul oleks Skype iseseisva ettevõttena suurepärane. Cowen & Con analüütik Jim Friedman pööras tähelepanu sellele, et Skype pole eriti ahvatlev, kuna mida rohkem inimesi kasutajaks registreerub, seda suurem hulk saab suhelda tasuta ning tasuliste teenuste järele pole vajadust.
(Internetpuheluyhtiö Skype pörssilistalle, Eeva Eronen, Helsingin Sanomat, 16.04)

TURUN SANOMAT
Eläköön se pieni ero

Eesti president Toomas Hendrik Ilves on selgelt soomemeelne. Ta räägib Soome mõjust eestlastele kui iseenesestmõistetavusest, mis istub kindlalt eestlaste mina-pildi südames ning on tükike eestlaste identiteedist. Turus peab Ilves loengu just identiteedist, kavatsedes lõhkuda lihtsustatud müüte. Eesti taasiseseisvumisaegset õhkkonda iseloomustab Ilves sõnadega „eksistentsiaalne ängistus“. Iseseisvumise rõõmuga segunes suur hirm selle kaotamise ees. Tekkis küsimus, millest väike ja vaene rahvas ära elab? „Eesti majandus hakkas kasvama eelkõige seeläbi, et me ehitasime üles teenustevõrgu ja infrastruktuuri. Kuid nüüd oleks lisaks Skype’ile vaja üht tugevat toodet, mis globaalses majanduses ära tasuks,“ ütleb Ilves. Majanduse elavdamiseks on ka teine vahend – euro. „See on Eesti valitsuse prioriteet nr 1,“ ütleb Ilves. „Me ei saa oma majandust elavdada laenurahaga nagu Soome. Võlgu jäädes ei täida me euroga liitumise tingimusi. Pärast liitumist on ka laenuvõtmine kergem,“ räägib president. Puuduolevate summade nimel tuleb nüüd püksirihma pingutada ja säästa. Kuid sellega on eestlased harjunud. „Meie sotsiaalkindlustussüsteem on vastupidiselt Soomes levivale arvamusele suhteliselt heas seisus,“ kinnitab Ilves. „Jutud eestlaste turumajandusele keskendumisest sotsiaalpoliitika arvelt on rumal müüt. See pole tõsi.“ Naaberriigid Soome ja Venemaa on Eestile olulised kaubanduspartnerid ning kumbki pole Ilvese jaoks probleem. „Tunne, et Venemaa on eestlastele probleem, tuleb sellest, et eestlaste jaoks on väga tähtsal kohal sõnavabadus, eriti välispoliitikas. Ajaloo mustad leheküljed on põhjuseks, miks me peame saama nüüd öelda otse, mida me millestki mõtleme.“ Soomlased on Ilvese hinnangul aga harjunud sellega, et kõike pole vaja välja öelda. Kui Ilveselt iseseisvuse alguses küsiti, kuhu Eesti nüüd suundub, vastas Ilves: igavate Põhjamaade poole. „Eestlaste jaoks oli „igav“ positiivne mõiste. Kui Eestis asus Vene sõjaväebaas ja maanteedel võis näha Vene tanke, oli „põnevust“ liigselt. „Igavuse“ all pidasin silmas võimalust elada rahus oma argielu, tundmata hirmu olemasolu ja julgeoleku pärast,“ ütleb Ilves. NATO ja EL olid Ilvese sõnul Eesti jaoks selles mõttes vältimatu valik.
(Eläköön se pieni ero, Eva Latvakangas, Turun Sanomat, 19.04)

CIA:n aavekone Suomen kautta Viron rannikolle tiedustelemaan

Nõukogude perioodil oli Helsingi ümbruskonda paigutatud CIA luurejaam, mille ülesandeks oli koguda andmeid Nõukogude õhutõrje loodes asuvate jaamade kohta. Operatsioon kandis nime Härjavanker (Oxcart) – nii kutsuti spetsiaalselt CIAle ehitatud luurelennukit Lockheed A-12. Plaani järgi pidi lennuk mõõtma Tallinna piirkonna radarite lainepikkusi ja võimsust ning pildistama radarijaamu. Operatsiooni toetas Soome luurejaam VA point. 42 aasta tagune operatsiooniplaan on üks sadadest CIA avalikustatud dokumentidest FOIA (Freedom of Information Act) veebilehel. Operatsiooniplaani pole avalikustatud täismahus, samuti ei räägita operatsiooni lõpptulemusest.
(CIA:n aavekone Suomen kautta Viron rannikolle tiedustelemaan, Jouko Vähä-Koskela, Turun Sanomat, 22.04)

KALEVA
Venäjä halajaa juopaa Viron ja venäläis-vähemmistön välille

Ametnike hinnangul on Eesti jätkuvalt Vene luure huviorbiidis. Kapo andmetel jätkasid venelased eelmisel aastal aktiivset tegevust Eesti pinnal. Kapo värske aastaraamatu järgi kogus Vene välisluure informatsiooni näiteks Nord Streami gaasitoru, Baltimaade tuumajaama projekti ning teiste Eesti energiajulgeolekuga seotud teemade kohta. Ühelt poolt huvitab Eesti venelasi Kapo sõnul NATO liikmesuse tõttu, teisalt saab Eesti riigi vastu kasutada suurepäraselt vene vähemust. Kapo hinnangul on Venemaa eesmärk suurendada lõhet vene vähemuse ja Eesti riigi vahel.
(Venäjä halajaa juopaa Viron ja venäläis-vähemmistön välille, STT, Kaleva, 16.04)

Euroon siirtyminen Viron ykköstavoite

Vt artiklit „Eläköön se pieni ero“, Eva Latvakangas, Turun Sanomat, 19.04
(Euroon siirtyminen Viron ykköstavoite, Eva Latvakangas, Kaleva, 19.04)

KAUPPALEHTI
Halparekat vyöryvät Suomeen

Kevadega on hakanud üha enam veokeid ELi uutest liikmesmaadest nagu Eesti ja Poola Soome tulema. Juba terve aasta jooksul on võinud veoautod praktiliselt vabalt kaupa peale laadida ka Soomes, kuna ELi direktiivide kohaselt on ajutiselt lubatud sõit teise liikmesriigi territooriumil. Välismaised veokid on hinnad Soomes alla viinud. Suurimaks riskiks peavad soomlased seda, et turu võtavad enda kätte just eestlased. Nende hinnad on soomlaste omadest umbes neljandiku võrra madalamad.
(Halparekat vyöryvät Suomeen, Ilkka Sinervä, Kauppalehti, 20.04)

Ylipainomaksu syö transitoa

Soome Kotka ja Hamina sadama transiit vähenes jaanuarist märtsini peaaegu poole võrra. Samal ajal on Tallinna sadama transiit kasvanud 79%. Soome Sadamaliit ja Straightway Finland peavad põhjuseks seda, et Soome on kehtestanud üle 38 tonni kaaluvatele Vene veokitele maksu. Kuigi Soome põhjendas maksu kehtestamist ELi praktikaga, pole Eesti Vene veokitele sellist maksu määranud. Soome transpordiministeeriumi kantsler Juhani Tervala peab transiidi vähenemise põhjuseks majanduskriisi. Tallinna sadama näitajate tõusu võib aga Tervala sõnul seletada näiteks sellega, et pronkssõduritüli on möödas.
(Ylipainomaksu syö transitoa, Esko Lukkari, Kauppalehti, 21.04)

TALOUSELÄMÄ
Viro tahtoo euroon, eläkkeistä viis

Peaminister Andrus Ansipi arvates on maksete külmutamine teise pensionisambasse hind, mida tasub maksta, et võimalikult kiiresti euro kasutusele võtta. Euro toob stabiilsust, mis vähendab oluliselt riigi vajadust tulevikus laenu võtta. Ülemaailmse finantskriisi mõjusid Eestile võimendab see, et riik lõi juba varem oma kinnisvaramulli ja -kriisi. Eestis on nüüd 40 000 töötut ehitajat, kellele Ansipi valitsus uued töökohad peab leidma. „Meie majanduselus on vaja struktuurimuutust. Oleme juba suurendanud teadustöö ja tootearenduse rahastamist,“ ütleb Ansip. Maastrichti kriteeriumidest on Eestile peavalu valmistanud inflatsioon ja eelarvedefitsiit, mis on olnud liiga suured. Majanduskriis viib Eestis inflatsiooni alla, nii et see probleem laheneb iseenesest. Kuid selleks, et eelarvedefitsiiti Maastrichti kriteeriumide raames hoida, tuleb kusagilt kokku hoida. Kui Eesti krooni kurss on juba praegu kindlalt euroga seotud, miks siis kiirendada eurole üleminekut? Ansip ohkab ja hakkab selgitama: „Välismaised investeerimispangad ja meediakanalid spekuleerivad jätkuvalt Eesti krooni devalveerimise üle, kuigi Eestis seda keegi ei poolda ning see poleks ka mõistlik. Devalveerimise korral kannataksid Eesti laenuvõtjad. Eksporditööstuse olukorda parandaks devalveerimine vaid teoorias.“ Ansip meenutab ka, et Eesti puhul langeb ära devalveerimise juurde käiv üllatusmoment. Kuulujutud devalveerimisest on Eestist eemale peletanud välisinvestorid. Ansip ütleb, et värskete majandusnäitajate valguses on reaalne võimalus eurole üleminekuks 2011. aasta jaanuar.
(Viro tahtoo euroon, eläkkeistä viis, Risto Malin, Talouselämä, 16.04)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ФОНД ИСТОРИЧЕСКАЯ ПАМЯТЬ
Состоялась конференция, посвященная историческому наследию Восточной Европы и стран Балтии

13. aprillil toimus Moskva rahvusvaheliste suhete instituudis konverents teemal „Euroopa julgeolek ning Ida-Euroopa ja Baltimaade ajalooline pärand.” Osalejateks ajaloolased, politoloogid, instituudi õppejõud ja välisministeeriumi esindajad. Sihtasutuse „Ajalooline mälu” juht Aleksandr Djukov nentis, et viis aastat on möödunud Baltimaade astumisest NATOsse, kuid lääne diplomaatide lubadustest, et kaovad nende rahvaste fantoomhirmud Venemaa ees ning paraneb Euroopa üldine julgeolek, pole täitunud. Vastupidi, pärast NATOga liitumist on Baltimaad muutunud suhetes Venemaaga konfliktsemaks. Asi on jõudnud koguni nii kaugele, et augustis 2008 toetati Saakašvili režiimi poolt läbiviidavat etnilist puhastust Lõuna-Osseetias. Läti esindaja rääkis etnilistest konfliktidest ning ajaloo revideerimisest. Objektiivset infot rahvusvahelisest olukorrast ja ajaloo valupunktidest annavad üksnes venekeelsed meediaväljaanded. Poliitikaanalüütik Mihhail Demurin rääkis ajalooga manipuleerimisest kui ohust Euroopa julgeolekule. Venemaa ametliku seisukoha suhetest Baltimaadega tõi kohalviibijateni Vene välisministeeriumi teise departemangu juhataja Valentin Ovsjannikov. Tema sõnul on Venemaa huvitatud heanaaberlikest suhetest Baltimaadega ning selles vallas on täheldada positiivseid tendentse. Ainus, mis segab, on ajaloo liigne ideologiseerimine. Ajaloo võiks jätta ajaloolastele.
(Состоялась конференция, посвященная историческому наследию Восточной Европы и стран Балтии, Фонд Историческая память)

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Полиция безопасности Эстонии записала «Комсомольскую правду» в разряд «врагов» государства

Kapo liigitas meie ajalehe riigivaenlaseks. Rahvusvahelise meediaklubi „Impressum” (Kapo nimetab seda klubi infosõjarelvaks Eesti vastu) juhi Igor Teterini hinnangul on tegemist russofoobia kevadise ägenemisega. Kapo avaldab psühholoogilist survet maailma suurima venekeelse ajalehe ajakirjanikele, seda võib vaadelda Euroopa inimõiguste ja -vabaduste konventsiooni rikkumisena. Igaühel on õigus arvamust avaldada. Kapo süüdistused on nonsenss, neid ei peaks kommenteerimagi.
(Полиция безопасности Эстонии записала «Комсомольскую правду» в разряд «врагов» государства, Александр Ткачев, Комсомольская правда, 14.04)

ТВ ЦЕНТР
Эстонские школьники поступают в российские вузы

Videoreportaaž Tallinnast. Kaasmaalaste ümberasumise programmi raames rahastab Venemaa Eesti venekeelsete koolide lõpetajate tasuta ülikooliõpet Venemaal. Usutlus abiturientidega.
(Эстонские школьники поступают в российские вузы, ТВ Центр, 19.04)

TV-KANAL "РОССИЯ" (VELIKIJ NOVGOROD)
Эстония намерена расширять связи с Новгородской областью

Reportaaž Eesti ja Novgorodi kaubandus-tööstuskodade organiseeritud kohtumistest. Eesti ettevõtete hulk Novgorodi oblastis on vähenenud, Novgorod on huvitatud tihedamast koostööst ning pakub garantiisid Eesti investoritele.
(Эстония намерена расширять связи с Новгородской областью, „Россия“- Великий Новгород, 22.04)