Eesti välismeedias 9.-15. aprill 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EURACTIV
Estonia leads the way in countering cyber-attacks

Eesti, riik, mis elas hiljuti üle suurima poliitilise Euroopa Liidu pinnal toimunud küberrünnaku, korraldab Euroopa Komisjoni teatel nüüd kriitilise infrastruktuuri vastu suunatud küberrünnakute kaitse teemalist ELi ministrite kohtumist. 27. aprillil 2007 teisaldasid Eesti ametnikud „Pronkssõduri”, nõukogude aja sõja mälestusmärgi tundmatule nõukogude sõdurile, kes suri võitluses natside vastu. See tõukas vene rahvusest inimesi mässule ja blokeerima Eesti saatkonda Moskvas. Selle sündmusega algas ka laiaulatuslik rünnak mitmetele Eesti riiklikele veebilehtedele, kaasa arvatud ministrite ja peaministri erakonna veebilehed. Eesti vastu suunatud kübersõda muutis maailma üldsuse valvsaks ning NATO lubas kaitsta oma liikmesriiki uue ja vähemõistetud ohu eest. 2007. aasta lahendamata jäänud juhtum tegi sel kuul üllatusliku pöörde, kui Sergei Markov, Riigiduuma liige Kremli-meelsest parteist Ühtne Venemaa teatas ootamatult, et rünnakud viis läbi tema assistent. Assistendiks osutus Konstantin Goloskokov, Kremli-meelse noorterühmituse Naši liige. Tundub, et kõigepealt on vaja üleeuroopalist debatti küberohu teemal. Edasi peavad Komisjon ja liikmesriigid sõnastama vastavad põhimõtted ja siis peab EL neid põhimõtteid ka globaalsel tasandil propageerima.
(Estonia leads the way in countering cyber-attacks, EurActiv.com, 9.04)

GLOBE AND MAIL
EBay hangs up on Skype strategy to launch IPO

Tagasihoidlikust algusest Eestis kuni 205 miljoni kasutajani üle maailma liigub Skype aina rohkem ühiselamust nõupidamissaali. Skype, mille lõi rühm Eesti ettevõtjaid, aitas Eesti globaalset profiili edendada rohkem kui ükski teine äri selle riigi ajaloos, kui eBay Inc. Skype’i 2,6 miljardi dollari eest 2005. aastal ära ostis. Paar päeva pärast müüki said võtmesõnad „Estonia“ ja „Skype“ Google’i otsingumootoris 326 000 vastust, Lennart Meri, Eesti endine president ja iseseisvusliikumise üks juhte, ainult 79 000. Nüüd, neli aastat hiljem, on eBayl plaan Skype muust firmast lahku lüüa ja börsil noteerida. EBay presidendi sõnul on Skype suurepärane eraldiseisev ettevõte, kuid eBay ja PayPaliga sel sünergiat ei tekkinud. Skype’il oli 2008. aasta lõpus üle 405 miljoni kasutaja ja firma käive ulatus 551 miljoni dollarini. 2011. aastaks ootab firma Skype’i käibeks vähemalt 1 miljard dollarit.
(EBay hangs up on Skype strategy to launch IPO, Matt Hartley, Globe and Mail, 14.04)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

ECONOMIST
Still afloat in the Baltic, just

Balti riikide majanduskasv oli kunagi Euroopa kiireim, nüüd on olukord vastupidine. Tavapärane lahendus nii sügavas majanduslanguses oleks devalveerimine. Aga Balti riikide jaoks on nende valuutade seotus euroga rahvusliku uhkuse asi. Lisaks on enamik eralaene eurodes, nii et devalveerimine tähendaks paljude inimeste jaoks vaesust. Selle asemel on konkurentsivõime taastamiseks kärbitud palkasid. Kõik kolm riiki tahavad võtta euro kasutusele nii pea kui võimalik, kuid ilma reegleid muutmata: asja mõte on suurendada usaldusväärsust, mitte lasta viia end klubisse „kanderaamil“, nagu ütles üks ametnik. Kuid et majandused kuivavad kokku, on eelarvedefitsiidi ohjamine aina raskem. Välist toetust Balti riikidele jätkub, olgu selleks EBRD investeering Parex panka või värskelt täiendatud rahavarudega IMFi abi. Ka Balti riigid ise on hakanud lõpuks reforme ellu viima, mis pärast Euroopa Liitu astumist soiku jäi. Mõningat edu on näha - inflatsioon alaneb ja jooksevkonto defitsiit väheneb. Samas on osad vajalikud reformid endiselt toppamas, nagu näiteks haldusreform Eestis. Ungariga kõrvutades pole aga Balti riikide väljavaated sugugi halvad. Kolme Balti riigi majandused ei ole rahvusvahelistest rahandusturgudest liiga sõltuvad. Aktsiate, võlakirjade ja valuutadega kaubeldakse vähe, enamus välisvõlast on Rootsi pankade filiaalide bilansis. Kuni Skandinaavia pangad oma investeeringute juurde jäävad, peaksid Balti riigid toime tulema. Poliitikas paistab praegu kõige tugevamana Eesti valitsus. (Still afloat in the Baltic, just, Economist, 8.04)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

HANDELSBLATT
Der Euro ist kein Heilmittel für Osteuropa

Esialgu kõlab see hea ideena – IMF tegi ettepaneku, et kriisis vaevlevad ELi Ida-Euroopa liikmesmaad nii kiiresti kui võimalik euro kasutusele võtaksid. Riigid nagu Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria ei langeks siis veel sügavamasse kriisi. Kuid euro pole mingi võlurohi, see ei aita igas situatsioonis. Palju olulisem on eurotsooni liikmete ja ELi riikide solidaarsus. Kriisiaegadel on eelkõige vaja paindlikkust, olukorra halvenedes on eelkõige vajalikud paindlikud valuutakursid. Balti riigid ja Bulgaaria on oma valuutad sidunud euroga, mis avaldab peaaegu sama mõju kui otsene euro ülevõtt. Kindla valuutavahetuskursiga riikidele jääb vaid lootus, et vajalike majandustulemusteni jõutakse riigieelarvet kärpides.
(Der Euro ist kein Heilmittel für Osteuropa, Stefan Menzel, Handelsblatt, 9.04)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Baltikum: Kein Geld für Paläste und Laternen

Pärast laenul põhinenud tõusuperioodi tuleb Baltimaadel nüüd kriisiajal kõvasti säästa. Tallinn lülitab kokkuhoiu eesmärgil öösel tänavavalgustuse välja. Kõik Baltimaad elasid kõrgel pilvedes ning kukkusid valusalt. Eesti majandus langes juba 2008. aasta 4. kvartalis 10%. Näitajad on alates 90ndate aastate algusest halvimad. Veel 2007. aastal unistas peaminister Andrus Ansip, et Eesti jõuab viie aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka. Eesti tahab kriisi ära kasutada, et juba 2010. aasta keskel eurole üle minna. Lõppude lõpuks on inflatsioon kõigis Balti riikides langenud.
(Baltikum: Kein Geld für Paläste und Laternen, Hannes Gamillscheg, Die Presse, 10.04)

SALZBURGER NACHRICHTEN
Der Lockruf der Wildnis

Kui te otsite tuuleveskeid, metsa ja erinevaid ilmastikuolusid, siis sõitke Eestisse. Eestil on 3794 km pikkune rannajoon, seal on 1400 järve ja 800 saart ning palju ruumi rahvusparkide jaoks. Iga kolmas elanik on tallinlane, kellest vaid 65% on eestlased ja ikka veel 28% venelased. Ühed räägivad soome-ugri, teised slaavi keelt. Ning mõistnud pole nad teineteist kunagi. Keskaja sarm elab aga ikka edasi Toompea jalami sillutatud tänavatel. Võimsad müürid ümbritsevad vana hansalinna, mida merepoolsest küljest kaitses Paks Margareeta sakslaste ja rootslaste vastu, kes nüüd jälle suurte hulkadena Tallinnasse tulevad.
(Der Lockruf der Wildnis, Günter Spreitzhofer, Salzburger Nachrichten, 4.04)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LA VOIX DE NORD
Philippe Jourdan, l’ingenieur daxois évêque d’Estonie

Õppides hinnatud Louis-le-Grand’i lütseumis Pariisis ja l’Ecole des Ponts et Chaussées’ oli Philippe Jourdan orienteeritud insenerikarjäärile. Nüüd on temast saanud Eesti kodanik ja selle väikese Balti riigi ainus katoliku kiriku piiskop. Philippe Jourdan on sündinud Edela-Prantsusmaal Daxis. „Tulin Pariisi, tahtsin saada inseneriks. Matemaatika ja füüsika istusid mulle hästi,” jutustab 48-aastane monseigneur Jourdan. Kursimuutus tuli tema jaoks läbi „isikliku usulise kutse”. 1996. aastal saabus Philippe Jourdan preestrina Eestisse. 2004. aastal sai temast viimane paavst Johannes Paulus II poolt ametisse nimetatud piiskop. Monseigneur Jourdan on üle 63 aasta esimene katoliku kiriku piiskop Eestis. Eestlased, kes teda tunnevad või kuulevad televisioonis kõnelemas, on üllatunud tema väga heast eesti keele oskusest. Tõepoolest, piiskop Jourdani jaoks seisneb siinne väljakutse muus. „Eesti ei ole katoliku kiriku seisukohast lihtne maa. Katoliku kirik ei ole siin laialt levinud, lisaks on Eesti vähereligioosne riik.” Katoliiklik kogukond ulatub Eestis ligikaudu 6000 liikmeni. Neile pühitsebki piiskop Philippe Jourdan Ülestõusmispühade missat Peeter-Pauli katedraalis Tallinna vanalinnas.
(Philippe Jourdan, l’ingenieur daxois évêque d’Estonie, La Voix de Nord, 11.04)

Deuxième Midi-Midi d'Europe XXL, ce week-end. Après Berlin, zoom sur les pays baltes

Kultuurifestivali Lille 3000 laupäevane programm on suuresti Balti riikidele pühendatud. Kavas on ettevõtmisi lastele ja noortele. Jazzkontserdi annab Skandinaavia trio The Dynamite Vikings, kus kitarristina on kaastegev Jaak Sooäär. Michel Pirsoni käe all tegutsev 25-liikmeline vokaalansambel tutvustab Ida-Euroopa rikkalikku koraalitraditsiooni, Eesti autoritest esitatakse Cyrillus Kreek’i ja Veljo Tormise loomingut. Eestist pärit muusikutest astub üles veel festivali Plektrum korraldaja Jaagup Jalakas. Lisaks kontsertidele tutvustatakse festivalil Priit Pärna animatsioone.
(Deuxième Midi-Midi d'Europe XXL, ce week-end. Après Berlin, zoom sur les pays baltes, La Voix du Nord, 11.04)

À la gare Saint-Sauveur, les pays baltes s’offrent une escale culturelle

Huvilised said festivali Lille 3000 raames Saint-Sauveur’i vaksalis tutvuda Baltimaade kultuuriga. Põnevaimaks atraktsiooniks osutus siin jäämassaaž. Jääkuubikute abil tehtav näohooldus on tõeliselt karastav kogemus! Kosmeetik kirjeldas naeratades ka põhjamaist saunatraditsiooni, kus peale laval vihtlemist minnakse end lumehange karastama. Festivalipaigas oli üllatavalt palju lapsi. Neilegi oli programmi kokkupanekul mõeldud: oli muinasjutunurk, animatsioonid… Külastajate seas võis märgata ka Lille’i linnapead Martine Aubry’t, kes rõhutas kultuurifestivali ühe toimumiskoha, Saint-Sauveur’i vaksali tähendust: „Meie jaoks on väga oluline kultuuri ja ruumi ühendamine. Saint-Sauveur’i vaksal on praegu Lille’i elanike ja Balti kultuuri kohtumispaik, ristumiskoht.” Üks Lille 3000 festivali kuraatoritest, Emmanuel Vinchon märgib, et üritus ei ole mõeldud Baltimaade propageerimiseks turismipiirkonnana, pigem annab see võimaluse kultuuri abil avastada seda, mis meid ühendab ja mis eristab.
(À la gare Saint-Sauveur, les pays baltes s’offrent une escale culturelle, L.B., La Voix du Nord, 12.04)

LA GAZETTE NORD-PAS DE CALAIS
Un guitariste virtuose à Lille. Entretien avec Jaak Sooäär

Haruldase improviseerimisvõimega kitarrist Jaak Sooäär on kahtlemata euroopa jazzmuusika lootustandvamaid talente. 10.-12. aprillini on festivali Lille 3000 fookuses Baltimaad ja Sooäärt võib neil päevil kuulda tervenisti kolmel ebatavalisel kontserdil. Käesolev intervjuu on tehtud muusiku sünnilinnas Tallinnas.
Missugune on olnud teie muusikaline kujunemine? Hakkasin 6-aastasena laulma kooris, kooriga reisisime ka endises Nõukogude Liidus. Hiljem soovisin õppida kitarrimängu ja siirdusin väga heasse muusikakooli Kopenhaagenis. Peale kooli lõpetamist naasin Eestisse, mängisin jazzi ja bluesi. Taanis kohatud sõpradega moodustasime bändi, millega oleme esinenud Põhja-Euroopas.
Kas teil oli noorena ka eeskujusid kitarristide seas? Jah, mulle meeldis Eric Clapton. Hiljem pöördusin aga jazzmuusika poole ja praegu on üks mu eeskujudest prantsuse kitarrist Marc Ducret. Avastasin tema loomingu enda jaoks tänu Prantsuse Kultuuriinstituudile Tallinnas, kelle kutsel Ducret siin esines.
Lille’s on teie kolm kontserti muusikalises mõttes väga eriilmelised. Kas teile meeldib eri stiile segada? Jah, väga. Eestis on traditsiooniline rahvamuusika olulisel kohal ja ma hindan väga Tuule Kanni, kes laulab ja mängib kannelt. Temaga mängime me rahulikku, vaikset muusikat. Hollandi trummar Han Bennink on samuti üks mu lemmikuid – ma jumaldan tema energilisust ja leidlikkust. Oleme mänginud trio-koosseisus, kuid seni mitte kunagi kahekesi. Lille’s astume esmakordselt duona üles ja ma ootan seda väga. Mis puutub Dynamite Vikings’se, siis see kollektiiv koosneb rootsi ja taani päritolu muusikuist, kellega kohtusin Kopenhaagenis. Koos mängime segu jazzist, funkist, rockist. Igal kontserdil saab olema ainulaadne stiil.
(Un guitariste virtuose à Lille. Entretien avec Jaak Sooäär, Patrick Beaumont, La Gazette Nord-Pas de Calais, 9.04)

Chants d’amour. Entretien avec Jaan-Eik Tulve

Laulmine kuulub Eesti kultuurilise identiteedi juurde ja üks selle kandjaist on kahtlemata vokaalansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve. Olles pühendunud gregooriuse laulule, ülistab ta seda keskajast pärit muusikatraditsiooni, tehes samas koostööd ka tänaste heliloojate ja muusikutega. Lille 3000 festivali raames annab Vox Clamantis kaks kontserti. See on muusikaline tippsündmus, mida ei tohi maha magada…
Missugune on olnud teie muusikutee? Peale koorijuhiõpinguid Tallinnas siirdusin Pariisi, et õppida gregooriuse laulu koos tudengitega üle kogu maailma. Mõnda aega juhatasin Pariisi Gregoriaani Koori, seejärel tulin tagasi Eestisse, et luua oma ansambel, Vox Clamantis. Sellest on möödas 12 aastat.
Kas tahtsite Vox Clamantisega jäädvustada gregooriuse laulu või otsida ka muid väljundeid? Gregooriuse laul on meie lähtepunkt. Samas on see ka kogu Euroopa muusika alus ja meil tekkis mõte segada seda ka teistsuguse muusikaga. Gregooriuse laul on niivõrd rikas, et heliloojad, keda kütkestab meie muusikakeel, on soovinud meile muusikat kirjutada. Kuid ma olen ka kohanud muusikuid, kelle maailm mind puudutab ja olen teinud neile ettepaneku teha meiega koostööd.
Kas teile meeldib segada kokku erinevaid stiile? Kui see segu „kõneleb” minuga tõeliselt, siis see meeldib mulle väga. Näiteks kohtusime me Tuneesia muusiku ja laulja Dhafer Youssefiga. Dhafer sattus kuulma üht meie kontserti Tallinnas ja tegi seejärel koostööettepaneku. Nüüd oleme andnud mitu ühiskontserti ja ma loodan, et jõuame peagi ka ühise plaadi salvestamiseni. Mulle meeldib hea kaasaegne muusika, kui aga süveneda gregooriuse laulu, võib märgata, et need kaks ei olegi nii erinevad.
Te olete töötanud ka koos Arvo Pärdiga…
Eesti on väike maa, kus kõik tunnevad kõiki. Mitmed eesti heliloojad on avaldanud soovi kirjutada meile muusikat. See tähendab, et viis, kuidas me gregooriuse laulu tõlgendame, puudutab neid. Arvo Pärdi puhul ei tohi unustada, et gregooriuse laul on ka tema loomingu alus ja kuna ta seda muusikat armastab, on ta meid mitmel korral kuulamas käinud. Lille’i kontserdil esitame muuhulgas ka üht tema viimastest teostest, õigeusu liturgiast inspireeritud Alleluia Tropust.
(Chants d’amour. Entretien avec Jaan-Eik Tulve, Patrick Beaumont, La Gazette Nord-Pas de Calais, 9.04)

NORD ECLAIR
Pour ce premier Midi-Midi tourquennois de l'Europe XXL, les pays baltes sont à l'honneur cet après-midi avec des rencontres autour des littératures d'Estonie et de Lettonie

Kolm Eestist ja Lätist pärit kirjanikku ja tõlkijat on kutsutud esinema Lille 3000 kultuurifestivalile. Üks esinejaist on eesti luuletaja ja kirjanik Tõnu Õnnepalu, kelle tuntuim teos „Piiririik” on tõlgitud tosinkonda võõrkeelde. Õnnepalu ise on muuhulgas tõlkinud eesti keelde Charles Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled”.
(Pour ce premier Midi-Midi tourquennois de l'Europe XXL, les pays baltes sont à l'honneur cet après-midi avec des rencontres autour des littératures d'Estonie et de Lettonie, Nord Eclair, 11.04)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kusetettu sukupolvi

Artikli autor Saska Saarikoski ütleb, et ei mäleta täpselt, mida ajalooõpikutes Eesti ajaloost kirjutati, kuid ilmselt olid need samasugused pooltõed ja valed nagu 8.04 kuupäeva Helsingin Sanomat tsiteeris. Miks ei tohtinud toona Eesti ajaloost rääkida? Seepärast, et vale 1939. aasta sündmuste kohta oli YYA (sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping Soome ja NSV Liidu vahel) poliitika nurgakivi. Oli oluline tõestada, et Nõukogude Liit polnud kunagi Soomele paha tahtnud. Kui õpikutes oleks räägitud, et Eesti usaldas 1939. aastal Nõukogude Liitu, kuid teda peteti ning maa okupeeriti, oleks YYA valelt põhi kadunud.
(Kusetettu sukupolvi, Saska Saarikoski, Helsingin Sanomat, 9.04)

Köyhän keinot

NATO viis 7. aprillil läbi ulatusliku kaitseõppuse Baltimaade õhuruumis. Kaitseminister Jaak Aaviksoo hinnangul kinnitab see, et kõigi liikmesriikide julgeolek on võrdselt oluline ning et NATOl on reaalne võime sekkuda võimalikesse olukordadesse Baltimaade õhuruumis. Õppused näitasid hästi NATO tehnilist tugevust – psühholoogiline sõjapidamine seegi. Moskva Eestile suunatud propagandaprogrammi puhul on tegemist mõjutamisega (impressum), mõju avaldamisega ühiskonnas valitsevale õhkkonnale. Psühholoogiliste operatsioonide eesmärk on lääneriikide tahte murendamine ning Baltimaade hoidmine Moskva mõjusfääris, kus võiks püsida ka Soome. Venemaa infosõda erineb lääne omast selle poolest, et Venemaal on psühholoogilisele mõjutamisele rõhutatult tähelepanu pööratud nii sõja kui rahu ajal. Infosõdu uurinud kolonelleitnant Timothy L. Thomase sõnul on arvutiseeritud maailm andnud Venemaale ja teistele majandusraskustega võitlevatele riikidele haruldase võimaluse teha kahju sõjaliselt tugevamatele riikidele.
(Köyhän keinot, Sofi Oksanen, Helsingin Sanomat, 15.04)

Viro pysäyttää maksut eläkerahastoihin

Eesti valitsus teatas, et peatab kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse. Otsus jõustub alates 1. juunist ning puudutab 580 000 inimest ehk suurt osa Eesti töötavast elanikkonnast. Valitsuse otsust on kritiseerinud pensionifondide haldurid ning president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul õõnestab otsus kodanike usaldust riigi vastu. Pensionireform viidi Eestis läbi alles mõni aasta tagasi. Iga töötaja võis valida endale sobiva pensionifondi. Teise pensionisambasse on töötaja maksnud kaks ja riik lisanud 4% töötaja sissetulekust. Alates juunist võib töötaja oma osa maksmist jätkata. Sellisel juhul on valitsus lubanud soodsamates majandustingimustes tõsta riigipoolse osa 6%ni töötaja sissetulekust. Valitsus kärbib sel aastal juba teist korda riigieelarvet, et säilitada eelarve tasakaal ja täita euroga liitumise tingimused majanduse madalseisust hoolimata.
(Viro pysäyttää maksut eläkerahastoihin, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.04)

Baltian raju talouskriisi rassaa ruotsalaispankkeja

Reitinguagentuur Moody’s langetas SEB panga reitingut. SEBi nagu ka teiste Rootsi pankade murelaps ning reitingulanguse peamine põhjus on Baltimaade majanduskriis. Eelmise aasta lõpus moodustasid Baltimaade laenud 13% panga laenuportfellist ning eelmisel aastal tuli sealt 12% panga kasumist. Nüüdseks on kasum aga ajalugu ning laenukahjud kiiresti tõusmas. Peaaegu pooled SEB panga probleemsetest laenudest on Baltimaades.
(Baltian raju talouskriisi rassaa ruotsalaispankkeja, Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 8.04)

Virolaiset murtautuivat kymmeniin kesämökkeihin

Soomes mõisteti vangi kaks Eestist pärit meest, kes panid aasta alguses toime ulatuslikud suvilaröövid. Meeste hingel on kümneid, ehk isegi üle saja sissemurdmise, röövitud vara väärtus ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse. Viljandist pärit mehed on vanad tuttavad ka Eesti politseile.
(Virolaiset murtautuivat kymmeniin kesämökkeihin, Pyry Lapintie, Helsingin Sanomat, 10.04)

TURUN SANOMAT
Vaelluksia sanataiteessa ja kansatieteessä

Seoses aruteluga Eesti ajaloo ümber on tekkinud ettekujutus, et eesti keelt oskamata ei ole võimalik eesti ajalooga tutvuda. Soome keeles on aga nii eriuurimusi kui üldisi kirjutisi, mis valgustavad küllaldaselt ka Eesti ajaloo mahavaikitud detaile. Üks neist Eestit käsitlevatest raamatutest, mis on viimastel aastatel liiga vähe tähelepanu saanud, on Ilmar Talve „Kolmas kodumaa“. Teeb rõõmu, et Tartu kirjastus Ilmamaa on nüüd Talvest uue teose välja andnud. Raamatu autoriks on teatri- ja kirjandusteadlane Ülo Tonts. Eriti suurt tähelepanu pöörab Tonts Talve ilukirjanduslikele tekstidele.
(Vaelluksia sanataiteessa ja kansatieteessä, Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 11.04)

Virolaiset muuttavat laman vuoksi ruokatottumuksiaan

Eestis on majanduskriis kaasa toonud ka midagi positiivset: peletanud kliente kasiinodest ning sundinud eestlasi tervislikumalt toituma. Eesti Konjunktuuriinstituudi värske küsitluse järgi usub 51% eestlastest, et toitub nüüd tervislikumalt kui enne majanduskriisi. Eestlaste usk tulevikku on praegu madalaim alates 1992. aastast. Kolmandik vastanutest kardab, et võib lähiajal töö kaotada. Eestis on viimastel nädalatel lõpuks hakatud aktiivselt arutlema selle üle, mida tuleks ette võtta kiiresti kasvava töötuse vähendamiseks. Vaid üks kolmest valitsuskoalitsiooni erakonnast, Isamaa ja Res Publica Liit on viimastel kuudel rõhutanud vajadust käivitada kiiresti kriisikava majanduse päästmiseks. Keskerakond on käivitanud kriisiprogrammi Tallinnas, jagades rohkem tasuta toitu ning algatanud programmi uute tööpaikade loomiseks.
(Virolaiset muuttavat laman vuoksi ruokatottumuksiaan, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.04)

Viron keittiössä palataan isoäidin makuihin

Eesti kööki on mõjutanud mitmed kultuurid, nüüd on aga Eestis võetud suund kodusele, vanaema kokakunstile. Esile kerkib tahe otsida traditsioonilist eesti toitu. Aukohale tõusevad näiteks kitseliha, kohalik kala ja metsamarjad. Toidukultuur on ka üks osa Tallinna kultuuripealinna-aasta teemast „Roheline Tallinn“. „Tahame esile tõsta, et Eestis ei sööda vaid sealiha ja verivorsti. Üritame leida eesti maitset ja teha seda nii, et see jõuaks ka restoranidesse,“ ütleb SAse Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht Merilin Pärli. Eesti gurmeemaailm areneb. Eriti tänu Dimitri Demjanovile, kes hakkas jäärapäiselt kohalikku toorainet kasutama juba siis, kui see veel moes polnud. Demjanov on viinud Eestit edasi Euroopa tipp-gurmee alal, mille tõestuseks on see, et Eesti kutsuti esimese Baltimaana Bocuse d’Ori võistlusele Lyoni. „Tuleb leida oma värskus, oma struktuur, oma köök. Copy-paste viisil tehtud toit pole lihtsalt see. Kokk peab investeerima maitsesse ja sügavusse, mitte silmailusse,“ ütleb Demjanov.
(Viron keittiössä palataan isoäidin makuihin, Sini Silvan, Turun Sanomat, 15.04)

KALEVA
Viron lehdistöllä vaikeat ajat

Eesti meediakanalitel on rasked ajad. Peaaegu iga viies ajakirjanik on kaotanud töö ning ajalehtede reklaamist saadav tulu on langenud koguni 40%. Ka trükiarvud on pöördunud langusesse. Kõige hullemini läheb ajakirjadel, kuid välistada ei saa võimalust, et ka mõni ajaleht pankrotti läheb. Esimene suur kukkumine tabas meediafirmat Kalev Meedia, mis läks paar nädalat tagasi pankrotti. See ei tulnud meediamaastikul üllatusena, sest Kalev Meediat peeti Oliver Kruuda halvasti planeeritud ettevõtmiseks luua meediaimpeerium. Eestis on peaaegu sama palju meediakanaleid kui Soomes. Suuri ajalehti on kuus. Kõva võitlus käib jätkuvalt ka interneti pärast. 1,3 miljonist eestlasest kasutab internetti üks miljon. Igal päevalehel on oma internetilehekülg. Populaarseim lehekülg on aga siiski internetiportaal Delfi.
(Viron lehdistöllä vaikeat ajat, Marjo Näkki, STT, Kaleva, 9.04)

Totuus on ajan tytär

Oulu ülikooli emeriitprofessor Liisi Huhtala artikkel kirjandusest, ajaloost, Sofi Oksaneni romaanist „Puhastus“ ning Martti Turtola romaaniarvustusest.
(Totuus on ajan tytär, Liisi Huhtala, Kaleva, 14.04)

SUOMEN KUVALEHTI
Ei saa unohtaa

Sofi Oksaneni ja Imbi Paju toimetatud mahukas ja asjatundlik artiklikogumik käsitleb kriitiliselt ja mitmekülgselt Eesti ajalugu. See on ka eetiliselt oluline teos. Kogumik loob tervikpildi Eesti sügavatest ajaloolistest traumadest ning nende kujutamise ja käsitlemisega seotud väljakutsetest ja küsimustest. Kõige suurema trauma põhjustab ebaseaduslik nõukogude okupatsioon ning sellele järgnenud sovetiseerimine. Okupatsioonitragöödia kulmineerub süsteemse genotsiidiga. Taasiseseisvumine toob esile uued probleemid, materiaalsed kaotused, selle, et heaoluriigi alused ja majandussüsteem on lagunenud ning nõukogude armee baasid on põhjustanud ulatuslikud keskkonnakahjud. Artiklites kritiseeritakse ka Soome poliitikat ja soometumist ning putinistlikku Venemaad. Eesti ajalookirjutamise kõige uuemad väljakutsed on turumajanduses üles kasvanud noored, kes ei taha samastuda küüditatute sugupõlvega, ning, nagu rõhutas Iivi Anna Masso, läänes valitsev tõe- ja moraalirelativism.
(Ei saa unohtaa, Joni Pyysalo, Suomen Kuvalehti, 15–16/2009)

POHJALAINEN
Viroon pesiytyi vauhko arkuus

Sofi Oksanen ja Imbi Paju on kokku pannud bestselleri. Artiklikogumik „Kõige taga oli hirm“ sobib nagu rusikas silmaauku, rahuldades soomlaste huvi Eesti vastu. Kogumik pole ühtlane, ka tekstide žanrid vahelduvad. Alates raamatu ilmumisest on avalikkuse ette jõudnud väitlus massiküüdituste, okupatsiooni ja venestamise tõe üle. Kuid raamat sisaldab ka palju muud. Laura Assmuth käsitleb suurepäraselt näiteks identiteete Eesti-Vene piirialal nõukogude ajal, iseseisvuse alguses ning tänapäeval. Vaatenurk on inimlik ja mitmemõõtmeline. Võiks arvata, et 563-leheküljelisest teosest leiab vastuse kõigele. Kuid kuna kõige taga oli hirm, on avanemine ikka veel raske. Ning kuigi Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäev läheneb, pole vastust ka raamatu alapealkirjas esitatud küsimusele: kuidas Eesti ajalugu tagasi saada?
(Viroon pesiytyi vauhko arkuus, Pirjo Rautio, Pohjalainen, 15.04)

Imbi Paju tuntee kaksi Suomea

Imbi Paju ja Sofi Oksaneni artiklikogumik „Kõige taga oli hirm“ pakub soomlastele suurt huvi. Paju on selle üle üllatunud ja tänulik. Ta teab, et rahva toetus on selgem kui nende võimupiiride tugi, kus on veel jälgi Nõukogude Liidu aegsest poliitilisest lömitamisest. Üks Soome ametlik positsioon hirmutab kirjanikku. Seda on öelnud Erkki Tuomioja, kuid sama ütlevad paljud teisedki. Nimelt, et tõde on suhteline. „See on postmodernistlik suhtumine, kuid mina ütlen, et paljude asjade suhtes kehtib vaid üks tõde,“ lausub Paju, viidates Stalini ja Hitleri õudsetele tegudele. Paju sõnul lähtusid nad Oksaneniga raamatut koostades poliitikast, kuid see pole vaid poliitiline teos. Paju ütleb, et ei taha Eestit ülistada ning näeb ka mineviku taaka. Kõike ei saa ühekorraga parandada, kuid ometi ei nõustu Paju sellega, et Eestile heidetakse erapoolikult ette vene vähemuse diskrimineerimist. Imbi Paju loodab, et värske teos ning tema pooleliolev dokumentaalfilm sõjaaja naistest toob eestlased ja soomlased üksteisele lähemale.
(Imbi Paju tuntee kaksi Suomea, Pirjo Rautio, Pohjalainen, 15.04)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ДРУЖБА НАРОДОВ
Эстонские писатели на страницах «ДН»

Väliskirjanduse ja ühiskondlik-poliitilise ajakirja Eesti erinumber. Sisaldab Jaan Krossi, Arvo Valtoni, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähki, Maimu Bergi, Jaak Jõerüüdi ning Jaan Kausi loomingut, samuti Jaan Unduski publitsistikat ning Rein Veidemanni artiklit.
(Эстонские писатели на страницах «ДН», Дружба Народов, 4/2009)

ЭХО МОСКВЫ
Эстонцы и россияне: различие менталитетов

Usutlus Eesti proosakirjaniku ja esseisti Jelena Skuljskajaga. Teemaks eestlaste ja venelaste mentaliteet, Eesti ja Vene intelligentsi suhetest ja sõprussidemetest läbi aja.
(Эстонцы и россияне: различие менталитетов, Майя Пешкова, Эхо Москвы, 12.04)

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
Список пожеланий

Tallinnas toimus üsna esinduslik rahvusvaheline foorum – III Lennart Meri nimeline konverents. Eksperdid püüdsid selgusele jõuda Venemaa välispoliitika motiivides ning välja töötada soovitused oma valitsustele edasiste suhete arendamiseks Venemaaga. Kolme päeva kestel viibis saalis ka Eesti president. Iseloomulik on see, et kui Venemaal peeti neil päevil olulisimaks Eesti uudiseks Arnold Meri surma, siis Eestis ei pööratud sellele mingit tähelepanu. Ehk vaid eestivenelased said sellest teada, sest vaatavad peamiselt Vene telekanaleid. Integratsioon läheb Eestis oma rada, sõltumata valitsuse jõupingutustest. Ei ole lihtne ühildada kontseptsioone „Eesti kui eestlaste ainukese kodu” ning „Eesti kui paljurahvuseline riik”. Samas on Tallinna tänavatel pidevalt kuulda vene keelt, venelased teenivad Eesti kaitseväes, „mittekodanike” arv üha väheneb. Ehk paljud polnudki rahul pronkssõduri teisaldamisega, kuid Eestist Venemaale ümber asuda ei taha samuti keegi. Konverentsi ettekandeid kuulates-lugedes tuleb muidugi silmas pidada, et konverents toimus Eestis – oma nõukogude minevikku väga valulikult üleelavas riigis. Samas on politoloogide ja ekspertide mõju poliitikale läänes tugevam kui Venemaal. Moskva ei peaks tegema nägu, et talle ei lähe korda, mida kusagil Euroopa ääremaadel toimuvatel mälestuskonverentsidel räägitakse.
(Список пожеланий, Иван Сухов, Время новостей, 3.04)