Eesti välismeedias 2.-8. aprill 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE NEW ZEALAND HERALD
Estonia's struggling economy may delay euro embrace

Eesti majanduslanguseks prognoositakse sel aastal 8,5%, kuid valitsus on andnud teada oma kavatsusest liituda eurotsooniga aastal 2011. Varem ennustati 3,5%list langust ning uued andmed mõjutavad rahandusminister Ivari Padari sõnul kindlasti ka Eesti soovi liituda euroga enne 2011. aastat. Peaminister Andrus Ansip teatas möödunud kuul, et Eesti soovib euro kasutusele võtta 1. juulil 2010, kuid seda tähtaega peeti ebareaalseks. Valitsus on otsustanud, et Eesti liitub euroga hiljemalt aastal 2011. Liitumisel võib takistuseks saada eelarvedefitsiit, teised kriteeriumid on Eestil täidetud.
(Estonia's struggling economy may delay euro embrace, The New Zealand Herald, 2.04)

TODAY’S ZAMAN
Hungarian consulate to accept visa applications for Slovenia, Estonia

Ungari avas Istanbulis oma peakonsulaadis ühtse viisakeskuse, kus hakkab Eestiga sõlmitud esindusleppe alusel väljastama Eesti viisasid. Nüüd võivad Eestisse reisida soovivad Türgi kodanikud pöörduda viisa saamiseks Ungari esinduse poole ega pea enam sõitma Ankarasse. Ungari konsuli sõnul on see samm vajalik Türgi ja ELi vaheliste suhete arendamiseks. Lisaks Eesti viisadele hakkab Ungari esindus katma ka Sloveeniat ning väljastama tulevikus ka Norra viisasid.
(Hungarian consulate to accept visa applications for Slovenia, Estonia, Today’s Zaman, 2.04)

WORLD FOCUS
Estonia emerges from Soviet rule to fight in Afghanistan

Nädalavahetusel otsustasid NATO liikmesriigid suurendada oma panust Afganistani sõjas ja saata sinna lisaks ühtekokku 5000 sõdurit. Ida-Euroopa väikeriik Eesti, kellel rahvaarv 1,3 miljonit, on saatnud sõdureid nii Afganistani kui Iraaki.
(Estonia emerges from Soviet rule to fight in Afghanistan, World Focus, 6.04)

USA AJAKIRJANDUS

COMMERCIALAPPEAL.COM
Reader Travelogue: Openness of Europe makes for joyful 'roots' journey

Artikli autor reisis möödunud suvel mööda Kesk- ja Ida-Euroopat. Autor tunnistab, et kuna tema vanavanemad on pärit Poolast, siis on temagi kogu elu tundnud selle kandi vastu tugevat külgetõmmet. Oma külaskäigust Tallinnasse jutustab ta, kuidas talle juba lennukiaknast valmistas hämmeldust, kui väike ja roheline ning New Yorgi ümbruse sarnane see linn õhust paistab. Kadriorus ei avaldanud autorile kõige sügavamat muljet mitte inimtühi loss, vaid hoopis KUMU. Vanalinnas paistsid autorile silma munakivisillutisega käänulised tänavad, erinevad kirikud ja punasekatuselised majad. Toompeal ilutses Nevski katedraal ja selle lähedal valitsusehoone. Just selles hoones tehti 1980ndate lõpus meeleheitlikke jõupingutusi, et Eesti võiks taas Nõukogude võimu alt vabaneda. Autor külastas ka lauluväljakut ja kirjeldab 1988. aasta laulva revolutsiooni sündmusi. Läbides bussiga kunagist Balti keti teekonda Tallinnast Vilniuseni, tundis autor aukartust toonaste sündmuste ees, kui 23. augustil 1988 ühendasid enam kui miljon eestlast, lätlast ja leedukat üksteise kõrval seistes käed ja laulsid 15 minutit oma vabaduse nimel. Oma Baltikumi-reisi kokkuvõtteks leiab autor, et takistusteta reisimine Euroopa Liidu sees on tähelepanuväärne ning ainsal korral pidi ta oma passi näitama Amsterdami lennujaamas. Samas pakkus väljakutset nelja riigi (Baltikum ja Poola) erinevate valuutade vahel rehkendamine, kuna ükski neist riikidest pole veel euroalaga ühinenud. Autor märgib, et kõikjal sai kasutada internetti ning ka hotellides oli tasuta netiühendus. Autor leiab, et tema jaoks oli see üks igati mälestusväärne reis.
(Reader Travelogue: Openness of Europe makes for joyful 'roots' journey, Chris Zawisza, commercialappeal.com, 5.04)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

BBC NEWS
Estonian war figure laid to rest

Tallinnas saadeti hiljuti viimsele teekonnale Nõukogude sõjakangelane Arnold Meri. Meri kannatas pikka aega raske haiguse käes ja osales oma koduriigis kohtuprotsessis, milles teda süüdistati Nõukogude ajal küüditamisele kaasaaitamises ja genotsiidis. Eesti väide, et genotsiid leidis aset, pole leidnud laialdast tunnustust. Arnold Meri on väitnud, et tema vastu tõstatatud süüdistused olid poliitiliselt motiveeritud, kuna ta kuulus opositsiooniridadesse ja osales fašismivastases tegevuses. Oma sõjaaegset tegevust on Arnold Meri kommenteerinud intervjuus BBCle aastal 2007 järgmiselt: igal eestlasel oli võimalik teha ainult üks otsus – kelle poolel selles verises võitluses olla, kas natside või Hitleri-vastase koalitsiooni poolel.
(Estonian war figure laid to rest, BBC News, 2.04)

THE GUARDIAN
Pressing reset on Moscow is worth a little Nato anxiety

Obama sai möödunud nädalal maailmameedias kuulsaks oma sooviga vajutada USA-Vene suhetes reset-nuppu. Kuid Venemaa läänepiiri äärsed riigid, kellel seljataga pikk ühine ajalugu Kremliga, ei ole sellest metafoorist sugugi sama suures vaimustuses. Nii kommenteeris Eesti president Toomas Hendrik Ilves NATO tippkohtumise eelõhtul kuivalt, et arvutil reset-nuppu vajutades ei kustu mällu salvestatud failid siiski ära. Ilvese terav sõnavõtt Lennart Meri konverentsi avamisel kõlas selge hoiatusena Obama suunas. Enamik konverentsi külalistest olid kohale tulnud Gruusiast, Ukrainast ja Balti riikidest. Tunti muret nii USA uue presidendi liigse agaruse pärast suhetes Venemaaga kui ka NATO tähelepanu koondumise pärast üha enam Afganistanile ja teistele kriisikolletele, mis jäävad väljapoole alliansi põhilist eesmärki.
(Pressing reset on Moscow is worth a little Nato anxiety, Jonathan Steele, The Guardian, 7.04)

FINANCIAL TIMES
Euro the one that I want

Uus raha on nagu hõbekuul, mis peaks jagu saama kõigist majandushädadest. El Salvadoril ja Ecuadoril on selleks dollar, Montenegrol ja Kosovol euro. Nüüd soovitatakse ka ELi kuuluvatel Kesk-Euroopa riikidel eurotsooniga ühineda. IMF leiab, et see samm võiks aidata ennetada tõsist regionaalset kriisi, mis viiks niikuinii eurostamiseni. Seega, parem võtta ühisraha ennetava abinõuna kohe kasutusele. Samas on raske ette näha, millist püsivat kasu see endaga tuua võiks. Ida-Euroopa peamine probleem on välisvõlg. 60% Ungari ning 100% Läti ja Eesti laenudest on välisvaluutas. Euro kasutuselevõtt võib aidata kogu regioonil pääseda devalveerimisest ja vähendada kohest vajadust IMFi abirahade järele. Kuid võlakoorem jääks endiselt alles. Uus valuuta ei garanteeri stabiilsust, kuid toob endaga kaasa vajaduse suurendada eksporti ja kapitali sissevoolu. See omakorda tähendab uusi valulikke kohandusi ja paindlikkust, mida seni napib kogu Ida-Euroopas, kui ehk Baltimaad välja arvata. Euro pole seega sugugi imerohi.
(Euro the one that I want, Financial Times, 7.04)

THE TIMES
Estonia's Bank of Happiness: trading good deeds

Eestlased on loonud Õnnepanga, kuhu saab koguda heategusid. Esimene ametlik heateoülekanne tehti ühes Tallinna korteris, kui Nele lõikas Peetril täiesti tasuta juukseid.
Õnnepank ei sarnane milleski Eesti Pangaga – ei ole tal massiivseid puidust uksi, uhkeid sambaid ega marmorpõrandat, samuti ei aeta seal asju kroonidega, vaid ainult virtuaalse valuutaga, milleks on heateod. Õnnepanga kliendiks saab see, kes registreerib end panga koduleheküljel ja loetleb üles kõik need asjad, mida ta saab teiste heaks teha (näiteks sisseostude tegemine, koeraga jalutama minek, auto parandamine) või mida teised saaksid tema heaks teha (näiteks pintsaku nõelumine või akendepesu). Õnnepanga kodulehekülg, mis peaks aitama kodanikuvaimuga eestlastel ühineda ja teineteist leida, käivitub maikuus. Pennsylvania ülikooli professor Martin Seligman leiab, et “idee on loov ja tähelepanu väärt”. Ning tõepoolest, Eesti vajab seda. 2007. aastal oli Eesti 30 Euroopa rahva seas õnnelikkuse poolest viimasel kohal (ehkki andmed vajaksid ülevaatamist, sest tookord juhtis seda pingerida Iirimaa). Õnnepanga peamine mõte on kinnitada inimestele, et peale raha on elus muudki väärtuslikku. Siiani on inimesed olnud uue algatuse suhtes väga optimistlikud ja kinnitanud Õnnepanga vajalikkust.
(Estonia's Bank of Happiness: trading good deeds, Anjana Ahuja, The Times, 8.04)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Die Heimleuchter

Poolteist aastat tagasi loodi Eesti Tuletorni Selts, mis tegutseb selle nimel, et 45 Eesti majakat turistidele avataks. Tuletornid säilitaksid oma vana funktsiooni, kuid lisaks sellele saaks neist turismiobjektid, mis meelitaksid külastajaid sinna, kus nende raha hädasti tarvis oleks – väikestele Eesti saartele. Saared kuuluvad kaunimate paikade hulka Baltikumis, kuid turism pole seal veel õiget hoogu sisse saanud. Keset Hiiumaad kõrgub 36-meetrine massiivne kivitorn. See võimas ehitis on Kõpu tuletorn, vanim Läänemere majakas, mis ikka veel töötab. Katrin Sarapuu Eesti Tuletorni Seltsist võitleb selle eest, et Hiiumaale rohkem turiste tuua ning et tuletornidest saaksid turismiobjektid. Tal on palju plaane, kuid kõigepealt peab ta veenma ametnikke. Oma koduvallas on tal õnnestunud turistidele avada kolm tuletorni. Hiiumaa metsateed on üksildased. Üksildased on ka rannad. Hiiumaa vallad on küll koostanud turismi arenguplaane, kuid liiga väheste paikade jaoks. Nad pole suutnud sammu pidada teiste Läänemere piirkondade arenguga, vaatamata sellele, et aeg surub peale. Katrin Sarapuu arvates peab turismist saama Hiiumaa tuleviku tugipost. Hiiumaa on külastajate jaoks köitev, kuid saar vajab rohkem häid ideid, algatusi ning inimesi, kes asja edasi viiks.
(Die Heimleuchter, Florian Elsemüller, Süddeutsche Zeitung, 2.04)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
"Der Schlüssel liegt in der Hand der Russen"

President Toomas Hendrik Ilves on üks teravamaid Venemaa-kritiseerijaid NATOs. Enne NATO tippkohtumist Strasbourgis vestles ta ajalehega Der Standard. Toomas Hendrik Ilvese sõnul on oluline nii Afganistani-strateegia ümber töötamine kui suhete parandamine Venemaaga. „Kui me tahame Afganistanis edukad olla, ei saa me seda võtta ainult sõjalise operatsioonina. Tuleb leida palju tsiviilprojekte, mis aitaksid Afganistani tõelise riigina üles ehitada. Ning üha enam tuleb seda koormat panna afgaanide endi õlule. Venemaa ja NATO uute suhete võti on täielikult Venemaa käes. Loomulikult on oluline nii suure ja tähtsa naabriga koostööd teha. Kuid seda on väga raske teha, kui Venemaa käitub nii nagu Gruusia puhul, kus ta möödunud aasta augustis riiki tungis ning hiljem vaenutegevuse lõpetanud lepingut rikkus. Vähim, mida NATO näha tahaks, on see, et Venemaa oma naabrite hirmutamise lõpetaks.“ Ilves ei soovi spekuleerida USA Ida-Euroopasse plaanitava raketikilbi teemal, kuid samas on ta kindel, et otsustamisel arvestatakse USA ja Euroopa julgeolekuga. Kommenteerides Venemaa nõudmist luua Euroopas uus julgeolekuarhitektuur, ütles Ilves: „Ma ei pea väga konstruktiivseks seda, kui keegi kõigepealt hästi funktsioneeriva süsteemi lõhub ja siis selle asendamist nõuab. Pärast Venemaa möödunudaastast tegevust ei saa me enam eeldada, et Euroopas ei kasutata poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjalist jõudu. Meil olid funktsioneerivad julgeolekustruktuurid, organisatsioonid ja lepingud; neid rikuti. Ma olen ikka veel veendunud, et olemasolevad struktuurid on piisavad, et selle uue olukorraga ümber käia.“
("Der Schlüssel liegt in der Hand der Russen", Intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega, Der Standard, 03.04)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
La cyberguerre, menace réelle pour l’OTAN?

Vana kasarmuhoonet meenutavas majas Tallinnas asub 2008. aastal loodud NATO küberkaitsekeskus. Sarnane keskus asub ka Belgias, Monsis. Internetiressursside kaitsmise teema kerkis NATOs päevakorda 2002. aasta Praha tippkohtumisel, kuid alles 2008. aastal Bukarestis rõhutasid liitlased „vajadust rakendada parimaid meetmeid, aitamaks NATO liikmesmaadel võidelda võimalike küberrünnakutega.“ Uue strateegia kohaselt antakse ulatusliku küberrünnaku korral koordineeritud vastulöök. USA, Suurbritannia ja Saksamaa on küberkaitse küsimust arutanud ka riiklikul tasemel. Ka Prantsusmaal 2008. aastal avaldatud nn Valges raamatus, mis analüüsib Prantsuse julgeoleku- ja kaitseküsimusi, on küberkaitse teema leidnud oma koha.
(La cyberguerre, menace réelle pour l’OTAN?, Laurent Cheola, Le Monde, 2.04)

SILICON.FR
L’Europe se prépare à de multiples cyber-attaques

Euroopa Komisjoni hinnangul on Euroopa küberohtude vastu liiga vähe kaitstud ja peaks pöörama nende ohtude hindamisele senisest enam tähelepanu. Selleks peaksid ELi liikmesriigid kohtuma ja leppima kokku oma küberturbealastes positsioonides. Kõigil tuleks teha järeldusi küberrünnakutest, mis tabasid Eestit 2007. aastal. Eesti on tuntud kui enim internetti kasutav Euroopa riik: siin tehakse näiteks 90% pangatoimingutest interneti vahendusel. Tunamulluste rünnakute ajal blokeerusid üksteise järel paljude organisatsioonide kodulehed. Arvatakse, et palju pahandust tekitanud robotvõrke juhiti Venemaalt. Eelmisel suvel sattus küberrünnaku ohvriks Gruusia. Seegi kord kahtlustati rünnakus Vene häkkerite osalust. ELi poolt teostatud analüüsi kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul tõsise telekommunikatsioonide häire ohu tõenäosus 10-20%. Keeruline on mõista selle näitaja väljaarvutamise loogikat, ometi näitab see selgesti võimaliku ohu tõsidust. EL valmistab ette soovitusi ja meetmeid ühtse Euroopa infosüsteemi väljaarendamiseks. Rahvusvahelises koostöös saaks võtta arvesse nii era- kui avaliku sektori kogemusi küberkuritegevuse vastu võitlemisel.
(L’Europe se prépare à de multiples cyber-attaques, Olivier Robillart, Silicon.fr, 2.04)

LES ECHOS
Tallinn, la cité chantante

Laulmise traditsioon on eestlastel geenides, see on nende võitlusvahend ja salarelv. Riigi iseseisvuse taastamine 1991. aastal, peale poole sajandi pikkust nõukogude okupatsiooni, sai tõeks tänu laulvale revolutsioonile. „1970ndail aastail, vastukaaluks ametlikule kultuuripoliitikale, süvenesid paljud noored salaja gregooriuse laulu. See hinge kosutav muusika oli võimude poolt keelatud,“ selgitab Jaan-Eik Tulve, gregooriuse laulu esitava vokaalansambli Vox Clamantis looja ja juht.
Iga viie aasta tagant leiab Tallinna Lauluväljakul aset laulupidu. Laulukaare alla mahub ühekorraga 30 000 lauljat, väljakule kontserti kuulama koguni 300 000 pealtvaatajat. Kui maailmakuulsad Rio sambakarnevalid on tõelised tantsu suursündmused, siis eestlaste laulupidu on samaväärne sündmus muusikavallas. Järgmine laulupidu toimub juba sel suvel.
Tallinnas võib näha nii keskajast pärit maju, nõukogudeaegseid ehitisi kui uusi ja ülimoodsaid kõrghooneid. „Tallinn on linn, kus on tunda erinevate kultuuride omavahelise segunemise hõngu“, selgitab Jaan-Eik Tulve. Sedasama on tunda ka Vox Clamantise uue plaadi puhul, mis on lindistatud koos Weekend Guitar Trioga. Plaadi on välja andnud festivali Folle Journée de Nantes looja René Martin.
(Tallinn, la cité chantante, Martine Robert, Les Echos, 3.04)

TOURMAGAZINE
Estonie: encore plus de Francais en 2008!

Möödunud aastal külastas Eestit 1,97 miljonit turisti, see on 3,7% enam, kui 2007. aastal. 62% turistidest olid üksikreisijad, 27% valisid pakettreisi ja 11% kasutasid turismifirma teenust. Üle poole külastajatest tuli Eestisse lihtsalt puhkust veetma, viiendik oli sanatooriumide ja tervisekeskuste kliente, 18% külastas Eestit sugulastega kohtumise eesmärgil. Vaid 3% kõigist reisidest oli seotud töö- või äriasjadega. Külalised hindavad kõrgelt Tallinna linna. Põhjamaadest ja Suurbritanniast pärit turistide seas on väga populaarsed ekskursioonid vanalinnas. Siinsed spaa-teenused on võitnud soomlaste, rootslaste, norralaste ja venelaste südame. Saksamaalt ja Lõuna-Euroopast pärit turistid armastavad lisaks Eestile külastada ka naaberriike Lätit ja Leedut. Viimasel ajal on tõusnud Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt pärit reisijate arv. Näiteks külastas 2008. aastal Eestit 18 522 prantsuse turisti, kes veetsid siin ka vähemalt ühe öö. Külastuste kasvu on kindlasti mõjutanud ka Eesti liitumine Schengeni ühtse viisaruumiga. Enamik Prantsusmaalt pärit turiste tuleb Eestisse puhkust veetma. 70% prantslastest pidas kõige atraktiivsemaks vaatamisväärsuseks Tallinna vanalinna.
(Estonie: encore plus de Francais en 2008!, Anne Lombardo, Tourmagazine, 2.04)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Vironvenäläinen lukiolainen Sergei Metlev on sekä sankari että sylkykuppi

Klassikaaslased ei toetanud Eesti vene õpilasesinduste assamblee peasekretäri Sergei Metlevit, kui ta kritiseeris Vene suursaadiku Nikolai Uspenski süüdistusi, et Eestis diskrimineeritakse venelasi. Metlevi sõnul on suursaadiku väited absurdsed. Eestis on 63 venekeelset gümnaasiumi, mis ületab Metlevi hinnangul vajaduse. Vene õpilasi on ka eesti koolides ning õpilasesinduste assamblee ei tea ühtegi juhtu, mil kedagi oleks keele või rahvuse pärast diskrimineeritud. Eestis on Venemaa süüdituste suhtes aastate jooksul juba tuimaks muututud, kuid pärast Metlevi esilekerkimist hakkasid sündmused veerema. Eestikeelne meedia kiitis Metlevit tema julguse eest, Eesti venekeelne ajakirjandus tembeldas reeturiks. Eestis elavad venelased pole varem Venemaa pidevaid süüdistusi vähemuse diskrimineerimisest Eestis ümber lükanud. Eestlaste silmis on see vene vähemusele Kremli marionettide sildi külge kleepinud. Metlevi esialgne eesmärk oli see arusaam ümber lükata. „Lõhkusime jääd. Arvan, et eestlased hakkavad kohalikest venelastest teisiti mõtlema,“ ütleb ta.
(Vironvenäläinen lukiolainen Sergei Metlev on sekä sankari että sylkykuppi, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 2.04)

Virosta ei koulussa paljon kerrota

Nõukogude Liidu ajal oli Soomes välispoliitiliselt arukas Eesti asjadest vaikida, kuid nüüd on Eesti ajaloo järele nõudlus tekkinud. Teadmiste põhi luuakse koolis. Enam pole Eesti teema kõrvalejätmiseks välispoliitilisi põhjuseid, kuid nii põhikooli ülemastme kui gümnaasiumi ajalooõpikute Eestit puudutavad osad on üsna napid. Professor Seppo Zetterberg ütleb, et õpikutes on väga vähe ruumi ega pea seda suureks puuduseks, kui õpikutes ei käsitleta Nõukogude Eesti perioodi. Zetterberg loodab aga siiski, et õpikutes mainitaks Eesti vabariigi ülesehitamist pärast Esimest maailmasõda, Eesti saatust Teises maailmasõjas ning taasiseseisvumist, kui Nõukogude Liit kokku varises. Õpikuid koostatakse haridusameti riiklike suuniste põhjal; vallad ja koolid täpsustavad neid oma kohalikust vaatenurgast lähtudes. Eesti kohta ei öelda haridusameti suunistes midagi. Eesti suursaatkond Soomes on märganud, et soomlaste teadmised Eesti kohta on kehvad. Koos Eesti Instituudi ja Sihtasutusega Archimedes käivitatakse projekti „Viro käy koulua“, mis jagab Eesti kohta teadmisi üksikute tundide või teemapäevade raames.
(Virosta ei koulussa paljon kerrota, Jyrki Räikkä, Helsingin Sanomat, 8.04)

Kouluhallitus tuki Kekkosen linjaa

Teise maailmasõja järgsed Soome ajalooõpikud rääkisid seaduslikkusest ja väikeste riikide õigustest vähem kui Rootsi ja Norra õpikud. Põhjuseks oli soomlaste soov NSV Liidule meelepärane olla. Raamatud pidid järgima Soome ametlikku välispoliitikat. Mitmeid ajalooõpikuid kirjutanud Sakari Tiainen arvab nüüd tagantjärele, et Nõukogude okupatsioonist Eestis oleks pidanud rääkima selgemalt. „Mitmel korral öeldi, et küll ajalooõpetajad klassis need asjad ära seletavad. Vabastasime niimoodi end patust.“ Haridusameti endine juhataja Erkki Aho ütleb, et Balti vabariikide laiem käsitlemine ajalooõpikutes polnud võimalik. „Toonane aeg pani piirangud peale, ning Nõukogude Liit oli Nõukogude Liit.“
(Kouluhallitus tuki Kekkosen linjaa, Jyrki Räikkä, Helsingin Sanomat, 8.04)

Euro ei pelasta uusia EU-maita

Rahvusvaheline Valuutafond tegi ettepaneku, et ELi ida pool asuvad liikmesmaad kiiresti eurotsooni liikmeteks võetaks. IMF kannustab euromaid lõdvendama liitumiskriteeriume ning leppima sellega, et Ida-Euroopa riigid hakkaksid eurot kasutama juba enne formaalset eurotsooniga liitumist. Selline lahendus sobiks IMFi sooviga luua Ida-Euroopasse ühtne ja kogu regiooni hõlmav kriisiga võitlemise strateegia. Esimene probleem IMFi kava juures on aeg. Euro kasutuselevõtt Ida-Euroopas ei sujuks hetkega. Majanduskriis vajab aga kiireid lahendusi. Teine probleem on võimekus. Rahaliidu kriteeriumid pole paha pärast loodud. Need peaksid mõõtma, kas riik on valmis loovutama oma rahapoliitika üle otsustamise ning kas ta suudab ilma selleta oma majandust ohjata. Kas eurotsooniga liitujad oleksid nii majanduslikult kui poliitiliselt selleks küllalt tugevad? Samas võib euroga liitumine neile hoopis kahju teha: vältimatud struktuuriuuendused majanduses võivad peatuda, kui tekib võimalus euro ja Saksamaa tiiva alla pugeda.
(Euro ei pelasta uusia EU-maita, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.04)

Viro harkitsee eläkemaksujen jäädytystä

Eesti valitsus tahab kaheks aastaks külmutada maksed teise pensionisambasse. Kui plaan ellu viiakse, peatub praegu tööl käivate inimeste pensionide kasv alates selle aasta esimesest maist. Valitsus tahab niimoodi säästa 100 miljonit eurot – pool planeeritavast uuest eelarvekärpest. Jätkuvat püksirihma pingutamist põhjendatakse rahvale eesmärgiga täita eurotsooniga liitumise tingimused. Rahandusminister Ivari Padar tegi ettepaneku, et riik võiks oma osa maksetest teha tagasiulatuvalt pärast kriisi.
(Viro harkitsee eläkemaksujen jäädytystä, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 2.04)

Suomen tv opetti virolaisille diskoa

Neljapäeval esilinastub Tallinnas film „Disko ja tuumasõda“, mis räägib Soome televisiooni mõjust eesti lastele. Soome teletorn oli nii kõrge, et telepilt ulatus üle raudse eesriide Põhja-Eestisse. Filmi autorid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi olid 80ndate aastate lapsed raudse eesriide taga Õismäel. Kui sugulased maalt külla tulid, koguneti teleri ette Dallast vaatama. Film „Disko ja tuumasõda“ on dokument 1980ndate aastate laste maailmast, mida valitseb absurd. Soome televisioonist tuleva ja kooli ideoloogiaõpetuse vahe oli tohutu. „Meie lapsepõlv polnud enam traagiline vaid tragikoomiline,“ ütleb Jaak Kilmi.
(Suomen tv opetti virolaisille diskoa, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 7.04)

Siirtotyöläinen on odottamisen ammattimies

Ajalehes Helsingin Sanomat ilmus fotodega illustreeritud lugu, milles kolm Soomes töötavat eesti meest annavad lühiülevaate oma tööst ja elust Soomes. Mehed töötavad ehitussektoris, ühel neist on oma ettevõte, üks on ettevõtte juht, kolmas transpordib masinaid. Mehed teenisid Eestis peaaegu sama palju kui Soomes, kuid Eestis pole enam tööd. Kõigil kolmel on ka väike koduigatsus, kuid töö tahab tegemist ning ka raha tuleb teenida.
(Siirtotyöläinen on odottamisen ammattimies, Ville Seuri, Helsingin Sanomat, 7.04)

Lama on ajanut yhä useampia huumebisnekseen Helsingissä

Tundub, et majanduskriis on kasvatanud Helsingi narkokaubandust. Narkoäris ringleva raha hulk pole tingimata suurenenud, kuid endisest rohkem on nüüd selle raha jagajaid. „Mitmed, kes enne töötasid ebaseaduslikus ehitussfääris, on nüüd tegevad narkoäris,“ ütleb Jari Aarnio Helsingi narkopolitseist. Konfiskeerimiste põhjal võib öelda, et kõige rohkem tarvitatakse Helsingi piirkonnas amfetamiini, mida tuuakse Soome eelkõige Baltimaadest. Ainet valmistatakse peamiselt Eesti narkolaborites ning Soome veetakse seda enamasti raskeveokites. „Üldiselt on tegemist täiesti korralike ettevõtete korralike lastidega, mille hulka sokutatakse narkootikumikogused,“ räägib Aarnio. „Veoki juht on peaaegu kõigil juhtudel küll teadlik, mida tema last sisaldab.“ Kuigi amfetamiini peamine liikumistee on teada, on liikumise jälgimine keeruline. Eelmisel aastal saabus Tallinnast Helsingisse ühtekokku 89 000 veokit ja 14 000 järelhaagist. Narkotehingud tehakse ainult sularahas. Politsei üritab takistada just seda sularahavoogu, sest kui rahavoog peatub, lööb ka usaldus ostjate-müüjate ringis kõikuma.
(Lama on ajanut yhä useampia huumebisnekseen Helsingissä, Juha Salonen, Helsingin Sanomat, 8.04)

TURUN SANOMAT
Houkutteleva eurovaluutta

Praegune majanduskriis on eurole sõpru juurde toonud. Paljud ELi liikmesriigid on sappa võtnud, et eurotsooni pääseda. Eesti peaminister Andrus Ansip teatas, et Eesti on valmis euroga liituma 2011. aasta alguses, ehk isegi 2010. aasta juulis. Majanduskriisi vintsutustes tuleks kannatlikkust säilitada nii eurotsooni pürgivates kui tsooni kuuluvates riikides. Uued liikmed on teretulnud ja vajalikud, enne tuleb aga täita liitumiskriteeriumid.
(Houkutteleva eurovaluutta, Juhtkiri, Turun Sanomat, 2.04)

Koivisto ei hidastanut Viron uutta itsenäistymistä

Inimestevahelistes suhetes on andeks palumine ja andeks andmine tähtis ja kinnistunud sotsiaalne tava. Kuna vabandamine on tulnud paari viimase aastakümne jooksul ka rahvusvahelise poliitika sõnavarasse, on oluline mõelda, kas sellest võiks saada rahvusvahelise üldsuse uus tõsiselt võetav institutsioon. Teoreetiliselt on võimalik, et andeks palumine muutub kohustuslikuks normiks; praktikas ei tundu see aga usutav: vabandamine või selle nõudmine tundub olevat ohtlikul viisil poliitiline, vaidlusi tekitav küsimus. Kui mõni riik palub andeks mõne minevikus toime pandud teo eest, tähendab see pigem vabandaja oma ajaloo uuesti tõlgendamist kui viitab teist riiki puudutavale teole. Vabandamise nõudmine – nii õigustatud kui see ka ongi – esindab pigem konflikti kui pürgimust koostööks. Mil viisil on eelnev seotud aruteluga, et Soome või vähemalt president Mauno Koivisto peaks Soome välispoliitika pärast Eestilt või eestlastelt andeks paluma? Soomet ei süüdistata Eestis toime pandud kuritegudes. Siiani pole tõestatud ega isegi väidetud, et Soome oleks vastutav selles, et Nõukogude Liit Teise maailmasõja ajal Eesti okupeeris. Eestist ja Soomest said Teise maailmasõja ajal suurriikide poliitika ja nende huvisfääride jagamise objektid. Raske on vabandust paluda ka selle eest, et Soome ei allunud talle pakutud rollile, ning sellepärast, et Eesti tegi sundolukorras teistsuguse valiku kui Soome. Andeks palumise nõudmine võiks puudutada siis kogu sõjajärgset ja Eesti taasiseseisvumisaega. Süüdistuse kohaselt jättis Soome Eesti üksi ning pidas olulisemaks heade suhete säilitamist NSV Liiduga. Raske on ette kujutada, et Soomel oleks toona olnud paremaid võimalusi. Külma sõja perioodi ei saa hinnata vaid praeguse aja valguses, nii et kelleltki andeks palumine pole ei vajalik ega põhjendatud.
(Koivisto ei hidastanut Viron uutta itsenäistymistä, Vilho Harle, Turun Sanomat, 3.04)

Virossa keskustellaan poliitikkojen jättipalkoista

Juba eelmisel aastal alanud majanduskriis pole veel alandanud Eesti tipp-poliitikute ja riigiettevõtete juhtide palku. Äsja avalikustatud andmed näitavad, et mitmed ministrid ja riigiettevõtete juhid teenivad ühes kuus peaaegu sama palju kui keskmist palka saav töötaja kogu aasta jooksul. Ametnikud otsustavad oma palga üle tihtipeale ise. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul hämmastab palgaandmete puhul ennekõike just paljude tipp-poliitikute ahnus. Kas süvenev kriis poliitikute palgatõusu takistab, on näha järgmisel kevadel. Eestis on juba 54 000 registreeritud töötut. Paljudel, kellel töökoht veel alles on, on viimastel kuudel palka vähendatud 10–30%. Kriisiaja raskeid kokkuhoiuotsuseid oleks lihtsam rahvale selgitada, kui otsustajate enda sissetulekud sarnaneksid natukenegi tavalise inimese kokkukuivavate sissetulekutega.
(Virossa keskustellaan poliitikkojen jättipalkoista, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 4.04)

KAUPPALEHTI
Ilmaiset nettipuhelut tulevat kännyköihin

Varsti saab tasuta internetikõnesid teha ka mobiiltelefoniga. Skype on sõlminud koostöölepingu Nokiaga. Skype’i viimine mobiilimaailma on Skype Eesti juhi Sten Tamkivi sõnul praegusel hetkel üks ettevõtte olulisematest eesmärkidest. Kõige tähtsam arendusobjekt on aga ikka veel toode ise ehk internetikõned. Ettevõte üritab parandada kõnede kvaliteeti, samuti tahetakse endisest paremini teenindada ärikliente. Tamkivi sõnul on enamus kasutajaid praegu erakliendid. Tamkivi usub, et majanduskriis on Skype’i jaoks isegi kasulik. Ettevõtted üritavad vähendada kulusid ning otsivad soodsamaid võimalusi telefonikõnede tegemiseks. Väheneb ka reisimine. Koosolekuid ja kohtumisi üritatakse pidada videokõnede teel. Skype on üks viimastel aastatel kõige kiiremini kasvanud internetifirma. Eelmise aasta lõpul oli Skype’il üle kogu maailma 405 miljonit kasutajat – 47% rohkem kui aasta tagasi.
(Ilmaiset nettipuhelut tulevat kännyköihin, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 3.04)

AAMULEHTI
Rahakas suuntaisi nyt kiinteistöostoksille Viroon

Kaks aastat tagasi Tallinna eluasemeturg pulbitses, kui sinna voolas odavat laenuraha. Korterite hinnatõus oli kiireim kogu Euroopas ning investoreid tuli isegi Iirimaalt ja Inglismaalt. Nüüd valitseb aga sünge vaikus. Samas saaks nüüd odavamalt osta, kuna hinnad on kogu Eestis metsikult langenud. Kõige rohkem on kinnisvarahinnad langenud Tallinnas.
(Rahakas suuntaisi nyt kiinteistöostoksille Viroon, Kai Juvakka, Aamulehti, 2.04)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
Список пожеланий

Tallinnas toimus üsna esinduslik rahvusvaheline foorum – III Lennart Meri nimeline konverents. Eksperdid püüdsid selgusele jõuda Venemaa välispoliitika motiivides ning välja töötada soovitused oma valitsustele edasiste suhete arendamiseks Venemaaga. Kolme päeva kestel viibis saalis ka Eesti president. Iseloomulik on see, et kui Venemaal peeti neil päevil olulisimaks Eesti uudiseks Arnold Meri surma, siis Eestis ei pööratud sellele mingit tähelepanu. Ehk vaid eestivenelased said sellest teada, sest vaatavad peamiselt Vene telekanaleid. Integratsioon läheb Eestis oma rada, sõltumata valitsuse jõupingutustest. Ei ole lihtne ühildada kontseptsioone „Eesti kui eestlaste ainukese kodu” ning „Eesti kui paljurahvuseline riik”. Samas on Tallinna tänavatel pidevalt kuulda vene keelt, venelased teenivad Eesti kaitseväes, „mittekodanike” arv üha väheneb. Ehk paljud polnudki rahul pronkssõduri teisaldamisega, kuid Eestist Venemaale ümber asuda ei taha samuti keegi. Konverentsi ettekandeid kuulates-lugedes tuleb muidugi silmas pidada, et konverents toimus Eestis – oma nõukogude minevikku väga valulikult üleelavas riigis. Samas on politoloogide ja ekspertide mõju poliitikale läänes tugevam kui Venemaal. Moskva ei peaks tegema nägu, et talle ei lähe korda, mida kusagil Euroopa ääremaadel toimuvatel mälestuskonverentsidel räägitakse.
(Список пожеланий, Иван Сухов, Время новостей, 3.04)

С.-ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВЕДОМОСТИ
Эстонские сыны Отечества

Eesti ja Peterburi suhetel on pikk ajalugu. Praegu elab eestlasi Peterburis kahe tuhande ringis. Esimesed eestlased saabusid Peterburi 18. sajandi lõpus nekrutitena. Seoses uue agraarseadusandluse ning raudtee rajamisega algas 19. sajandi teisel poolel eestlaste laiem migratsioon Peterburisse. 1918. aastaks oli neid juba 50000, enamasti haritud inimesed, kõige erinevamate erialade esindajad. Aastal 1900 loodi siin Venemaa suurim spordiühing „Kalev”. Siin on elanud mitmed tuntud Eesti loomeinimesed.
(Эстонские сыны Отечества, Маша Вадейша, С.-Петербургские ведомости, 31.03)

Здесь будет звучать орган

Rõõmustagem üheskoos, sest Peterburis taastatakse 19. sajandil eesti rahva kogutud rahadega ning keisri annetustega rajatud kirik. Siin hakkavad toimuma regulaarsed jumalateenistused, orelikontserdid, tegutsema eesti kultuuriselts ja raamatukogu.
(Здесь будет звучать орган, Людмила Александрова, С.-Петербургские ведомости, 31.03)

RUSSIANEWS.RU
Русский транзит

Ühesainsas piiriületuspunktis Eesti poolel ootab Venemaale pääsu mitusada kaupa täislaaditud raskeveokit. Vene poolel on mõned kergsõiduautod. Kuid see-eest ootavad Vene poolel Eestisse pääsu naftasaadusi, metsa ja mineraalväetisi täis raudteetsisternid. Ei midagi uut, Venemaa on juba ammu muudetud lääne energeetikaressursside ripatsiks. Kuid üks asi on kuulda seda ja lugeda, hoopis teine aga näha oma silmaga, ja nõnda näitlikult nagu Eesti-Vene piiril.
(Русский транзит, Романа Неумоев, Russianews.ru, 31.03)

UKRAINA AJAKIRJANDUS
ЗЕРКАЛО НЕДЕЛИ
Украинские дети старого Тоомаса

Pikem kirjutis Eesti ukrainlastest. „Meie kaasmaalased tunnevad end Eestis Euroopa Liidu võrdväärsete kodanikena”. Kahjuks kaotavad noored ukrainlased järk-järgult oma identiteeti,. Probleem pole aga selles, et nad ei kohandu eesti, vaid hoopis vene kogukonnaga. Eestis on rohkem Vene kui Eesti telekanaleid, esimesed levitavad vene šovinistlikku propagandat nende seas, keda on nõukogude aastakümnetel Eestisse venestamise eesmärgil veetud, ja nende järeltulijate seas. Selle tunnistuseks, et paljud ei pea Eestit ikka veel oma kodumaaks, olid 2007. aasta aprillis toimunud pogrommid. Ukrainlased Eestis on organiseerunud paarikümnesse ühendusse, kes on koondatud Eesti ukrainlaste kongressi ning Eesti ukrainlaste organisatsioonide assotsiatsiooni. Kaheks jaotumine on tingitud maailmavaatelistest erisustest ukraina kogukonnas. Umbes 30% Eesti ukrainlastest on Eesti kodakondsus, 15% Vene ning u 20% Veen kodakondasus.
(Украинские дети старого Тоомаса, Олекса Пидлуцкий, Зеркало недели, 5.-12.04)