Eesti välismeedias 26. märts - 1. aprill 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

GEORGIAN DAILY
Russian Group's Claims Reopen Debate On Estonian Cyberattacks

2007. aasta kevadel Eestit tabanud küberrünnakud osutusid mõnele lihtsalt nuhtluseks, kõrghetkedel aga halvasid internetitegevuse kogu riigis, mida peetakse Ida-ja Kesk-Euroopa üheks kõige internetiseeritumaks ja paberivabamaks. Eesti juhtiva IT-spetsialisti Peeter Marveti sõnul püüti küberrünnetega hävitada Eesti võrguelu. Eestit haaranud kübersõda andis hoiatuse kogu maailmale ning NATO on lubanud pakkuda oma liikmesriigile kaitset uue ja vähetuntud ohu eest. Eesti võimud on süüdistanud rünnakute organiseerimises Venemaad. Tegelikke süüdlasi pole siiani leitud, kuid selle aasta märtsikuus tunnistas Vene duumasaadik Sergei Markov ootamatult, et küberrünnakud pani toime tema abiline. Markov ei soostunud oma abilise nime avaldama, kuid too astus varsti ise avalikkuse ette. Naši aktivist Konstantin Goloskokov kinnitas Markovi sõnu ja teatas, et tema panigi küberrünnakud toime. Samas sõnas Goloskokov, et ta ei teinud enda arvates midagi ebaseaduslikku, vaid reageeris pronkssõduri teisaldamisele. Eesti ekspertide sõnul ei saanud Goloskokov siiski küberrünnakuid üksi toime panna, kuna rünnakud olid liiga keerulised ja neid said toime panna ainult spetsialistid. Goloskokov ise on kinnitanud, et ta ei saanud mingeid juhtnööre „kõrgemalt poolt”, vaid kasutas koos oma seitsme sõbraga isiklikke arvuteid ja kontakte. Kui Moskva siiski toetas Goloskokovi tegu, nagu paljud kahtlustavad, siis kerkib küsimus, kes saab Goloskokovi karistada. Eesti juhtum on tõstnud kogu maailma riikide seas teadlikkust küberohust. Ka Gruusia langes 2008. aastal küberrünnakute ohvriks, mille tagajärjel olid sealsed serverid üle koormatud või maas. Gruusia puhul kahtlustatakse rünnakute korraldamises samuti Vene võimude osalust. Venemaa on siiani kõik süüdistused tagasi lükanud. Samas on Moskva teinud enda teadmata kogu maailmale ka heateo: alanud on vajalik arutelu kübersõjanduse ja küberjulgeoleku teemal. Küberohtu on hakatud viimaks ometi tõsiselt võtma ja erinevad riigid tunnevad selle vastu huvi. Ka NATO annab oma panuse küberjulgeoleku tagamisse. Goloskokovi hiljutine etteaste näitab aga, et kübersõda pole kaugeltki möödas. Arvatavasti on Venemaal selle konflikti jätkumist vaja, sest paljud ei taha näha mingit lähenemist ega normaliseerumist Vene-Eesti suhetes. Neil on vaja uusi provokatsioone, et suhteid teravdada.
(Russian Group's Claims Reopen Debate On Estonian Cyberattacks, Chloe Arnold, Georgian Daily, 31.03)

RADIO FREE EUROPE
Estonia's Double Date With History

Eestis toimus möödunud nädalal kolm ajaloolise tähtsusega sündmust. Kaks neist olid aastapäevad: möödus 60 aastat 20 577 eestlase küüditamisest Siberisse ja 80 aastat Eesti esimese iseseisvumisjärgse presidendi sünnist. Kolmandaks sündmuseks oli Eesti kõige kuulsama genotsiidis süüdistatu, Arnold Meri surm. Lennart Meri küüditati 1941. aasta juunis ning 1980ndate lõpus sai temast Eesti iseseisvumisliikumise juht. Saatuse tahtel oli 1949. aasta märtsiküüditamises osalenud Arnold Meri tema onupoeg. Arnold Meri liitus Punaarmeega vabatahtlikult aastal 1940, kuid sai haavata ja talle anti Nõukogude Liidu kangelase tiitel. 1948. aastal pälvis Arnold Meri Lenini ordeni. Arnold Meri hilisem kohtuprotsess Eestis käivitas Venemaal ägedaid proteste. 28. märtsil andis Venemaa president Dmitri Medvedev Arnold Merile postuumselt Austuse ordeni. Arnold Meri ei kahetsenud oma tegusid kunagi, vaid jäi seisukohale, et küüditamised olid vajalikud. Armastatud riigipea Lennart Meri seevastu sai koolihariduse Berliinis ja Pariisis ning pöördus Eestisse tagasi 1950ndate alguses. Siin sai temast kirjanik ja filmimees. Eesti presidendina (1992-2001) esines Lennart Meri väljapaistva riigimehena rahvusvahelisel areenil, särades keeleoskuse ja ekstsentrilise käitumisega. Kord märkis Meri näiteks pastapliiatsiga George W. Bushi gloobusele hea kalapüügikoha Siberis, jäädes sellega USA presidendile ilusti meelde. 29. märtsil andis Eesti valitsus Tallinna lennujaamale Lennart Meri nime.
(Estonia's Double Date With History, Ahto Lobjakas, Radio Free Europe, 30.03)

RUSSIA TODAY
Estonian Red Army veteran dies amidst genocide trial

89-aastane Nõukogude Liidu sõjakangelane Arnold Meri suri Tallinnas oletatavasti kopsuvähki. Venemaa on Meri vastu algatatud kohtuprotsessi korduvalt hukka mõistnud. President Medvedev andis Arnold Merile postuumselt Austuse ordeni ja avaldas Meri lähedastele kaastunnet. Arnold Meri võitles Teises maailmasõjas Punaarmees natside vastu ning temast sai 1941. aastal esimene eestlane, kes pälvis Nõukogude Liidu sõjakangelase tiitli. Kuid oma kodumaal Eestis kuulutati Meri reeturiks ning ta suri kopsuvähki, jõudmata oma nime süüdistustest puhtaks pesta. Eesti antifašistliku komitee sekretäri Andrei Zarenkovi sõnul võitles Meri oma viimaste elupäevadeni ravimatu haigusega ja lisaks veel nendega, kes üritasid asetada Eestit inimlike väärtuste süsteemist väljapoole. Ta oli oma riigile tõeline kangelane kuni surmani. Meri eitas süüdistusi küüditamises osalemises, väites, et need ei vasta tõele. Küüditamised viis ellu Nõukogude julgeolekuteenistus ning Meri osa oli jälgida, et ühtegi seadust ei rikutaks ja midagi ei varastataks. Ajaloolase Vladimir Simindei sõnul püüdis Meri aktiivselt sekkuda toimuvasse, aga tal ei olnud selleks vastavat mõjuvõimu. Arnold Meri onupoeg Lennart Meri küüditati Siberisse veidi varem, 1941. aastal, kuid just tema presidendiameti ajal võeti kunagise sõjakangelase genotsiidisüüdistused uurimise alla. Kriitikute arvates oli Arnold Meri kohtuprotsess kõige hilisem samm teiste sarnaste juhtude hulgas, mis paljastavad Eesti halbu suhteid oma Nõukogude minevikuga. Venemaal said Arnold Merile nagu teistelegi relvavendadele osaks lugupidamine ja austus. Venemaa Pihkva oblasti Porhovi rajoon otsustas anda koolile, mille lähedal Arnold Meri oma kangelastegusid sooritas, tema nime. Ka Gorno-Altaiski linna võimud teatasid kavatsusest nimetada üks tänav Arnold Meri järgi.
(Estonian Red Army veteran dies amidst genocide trial, Russia Today, 28.03)

PC1 NEWS
The Cyber Mystery Continues: The Truth Behind The Estonia Attacks

Enamik inimesi ei suuda enam elu ilma internetita ettegi kujutada. Kuna paljud argitoimetused ja vajalikud tööd on netiga seotud, võivad küberrünnakute korral olla kahjud väga suured. Parima näitena võib tuua 2007. aastal Eestit tabanud küberrünnakud, mille tagajärjel olid häiritud paljud internetiteenused. Arvestades, et toonasest kübersõjast on möödas pea kaks aastat, võib vaid kujutleda, kui palju tehnoloogia on sellest ajast saadik jõudnud edasi areneda ja kui ulatuslikud võiksid olla uue küberründe tagajärjed. Eesti kübersõja süüdlasi pole siiani kindlaks teha suudetud ja debatt selle võimalike algatajate üle jätkub endiselt. Näib, et Eesti kübersõda jääbki üheks suureks lahendamata kübermõistatuseks. Kindel on asja juures vaid see, et rünnakuid teostasid põhjalike teadmistega asjatundjad. Praeguste häkkerite teadmistepagas võib seega kübersõja korral tekitada väga laiaulatuslikke kahjustusi.
(The Cyber Mystery Continues: The Truth Behind The Estonia Attacks, Lauren Gerber, PC1 News, 27.03)

BLOOMBERG
Baltic Bust Sows Entrepreneur ‘Panic’ in EU’s Worst Economies

Baltimaades valitsev majanduskriis on Euroopa Liidu sügavaim ja puudutab otseselt kõigi kolme Balti riigi ettevõtlust. Suuri firmasid, kes tööd annavad, on siin vähe. Väikeettevõtlus on aga äärmiselt vajalik, kuna sealt võrsuvad tuleviku suurettevõtted ja just seal saab rääkida ka innovatsioonist. Eesti majandusministri Juhan Partsi sõnul tuleb Balti riikide valitsustel ennekõike püüda leevendada laenukoormat, et julgustada inimesi pöörduma tagasi ettevõtlusesse ja asutama uusi firmasid. Väikefirmad on peamised tööandjad ja innovaatorid ning seetõttu tuleb neid kaitsta. Globaalne majanduskriis on Balti riikide majanduslangust veelgi halvendanud. Lätile prognoositakse langust 15%, Eestile 8,9% ja Leedule 4,9%. Kõige enam ähvardab oht pankrotti minna just väikeettevõtteid, kuna neil puuduvad finantsvahendid uue inventari ostmiseks ja palkade maksmiseks. Olukorral on vaid üks hea külg: inimeste suhtumine töösse on muutunud. Töötaja väärtustab oma tööd senisest enam ja pingutab palga saamiseks rohkem.
(Baltic Bust Sows Entrepreneur ‘Panic’ in EU’s Worst Economies, James M. Gomez, Aaron Eglitis, Bloomberg, 27.03)

THE PENINSULA
Estonia, Latvia remember Soviet crackdown

Eestis ja Lätis tähistati emotsionaalsete tseremooniatega küüditamiste 60. aastapäeva. 25. märtsil 1949 saatsid Stalini-ajastu julgeolekuvõimud kümneid tuhandeid inimesi Nõukogude Liidu töölaagritesse. See päev on sööbinud kõigi Baltimaade kodanike teadvusesse. Riias kogunesid sajad inimesed Vabaduse monumendi jalamile ja asetasid lilled 40 000 küüditatud Läti pere mälestuseks. President Valdis Zatlers meenutas oma kõnes, kuidas 60 aastat tagasi koputasid soovimatud külalised majaustele ja muutsid inimeste saatuse kogu eluks. Tallinnas mälestati küüditamise ohvreid Linda monumendi juures. President Ilves sõnas, et kõik, kes toonaseid inimsusevastaseid kuritegusid eitavad või püüavad juhtunu ees silmi sulgeda, kardavad tõde. Moskva keeldub siiani küüditamist kuriteona nägemast. Leedust saadeti aastatel 1945-1952 Siberisse umbes ühtekokku 118 000 inimest. Vilnius tähistas aastapäeva kõrgetasemelise konverentsi korraldamisega.
(Estonia, Latvia remember Soviet crackdown, AFP, The Peninsula, 26.03)

USA AJAKIRJANDUS

CHICAGO TRIBUNE
Arnold Meri, Estonian charged with genocide

89-aastaselt suri genotsiidis süüdistatud Arnold Meri. Endist kommunistliku partei ametnikku Merit süüdistati oma kaasmaalaste küüditamises Siberisse 1949. aastal. Venemaa president Dmitri Medvedev autasustas Merit postuumselt sõjakangelase tiitli ja Austuse ordeniga. Eestis esitati Merile 2007. aastal süüdistus genotsiidis, kuna ta aitas kaasa 251 eestlase küüditamisele Siberisse Hiiumaalt märtsis 1949. Süüdistajate sõnul toimetati küüditatavad esmalt mandrile ja sealt edasi rongiga koonduslaagritesse Siberisse, kus paljud neist surid. Arnold Meri võttis kohtuprotsessi ajal küll omaks küüditamistes osalemise, kuid süüdi ta end ei tunnistanud. Meri sõnul täitis ta vaid käsku. Vene välisministeeriumi teatel on süüdistused Meri vastu fabritseeritud.
(Arnold Meri, Estonian charged with genocide, Jari Tanner, Chicago Tribune, 30.03)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

ЯНТРА ДНЕС
The President of the Estonian Parliament visited Veliko Turnovo

Riigikogu esimees Ene Ergma ja riigikogu delegatsioon külastasid oma visiidil Bulgaariasse Rahvusassambleed ja Veliko Tarnovo linnavalitsust. Ergma rõhutas uuenduste vajadust majanduses, kuna siiani on nii Eesti kui Bulgaaria majandus kosunud eelkõige sissevoolanud odava raha arvel, mitte tänu suurtele pingutustele või heale tööle. Ergma külastas ka Rahvusassamblee muuseumi, kus delegatsiooni kostitati vana tava kohaselt soola ja leivaga. Veliko Tarnovo linnapea tutvustas külalistele linna ajalugu. Ergma sõnul oli tema visiit Bulgaariasse väga edukas. Ergma kohtus ka Bulgaaria presidendi Georgi Parvanovi ja parlamendi esimehega ning külastas Teaduste Akadeemiat.
(The President of the Estonian Parliament visited Veliko Turnovo, Янтра Днес, 25.03)
Vt sama:

The President of the Estonian Parliament Mrs. Ene Ergma is on a visit to Sofia
(The President of the Estonian Parliament Mrs. Ene Ergma is on a visit to Sofia, Bulgarian National Radio, 19.03)

President Parvanov meets the President of the Estonian Parliament Ene Ergma
(President Parvanov meets the President of the Estonian Parliament Ene Ergma, Bulgarian National Radio, 19.03)

Georgi Pirinski Meets with President of Estonia’s Parliament Ene Ergma
(Georgi Pirinski Meets with President of Estonia’s Parliament Ene Ergma, National Assembly of the Republic of Bulgaria, Press Center, 19.03)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

HANDELSBLATT
Die baltischen Staaten stemmen sich mit letzter Kraft gegen die Krise

Mõni aeg tagasi olid Eesti, Läti ja Leedu majanduskasvu poolest ELis esirinnas, nüüd võitlevad Baltimaad aga majanduslangusega, mis on ELi liikmete hulgas kõige karmim. Valitsused vähendavad drastiliselt kulusid, kuid olukord on peaaegu lootusetu. Järgneb tuttav jutt Baltimaade enneolematust peamiselt laenamisel põhinenud majanduskasvust ning majanduse kokkuvarisemisest. Mainitakse ka Baltimaade valuutade seotust euroga ning miks pole võimalik ja miks ei taheta valuutasid devalveerida. Teisalt hoiatavad majandusteadlased, et puuduvad devalveerimisvahendid võtavad riikidelt ära ka tegutsemisvõimalused. Kuid Balti riikide valitsused üritavad drastiliste vahenditega siiski peaaegu lootusetu olukorra peremeheks saada. Valitsustele teeb muret kriisi mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Pangad on laenukraanid kinni keeranud, firmadel pole raha. Majandusminister Juhan Partsi sõnul on suurim väljakutse võimaldada ettevõtetele laenusaamist. Möödunud nädalatel vaatas valitsus üle peaaegu kõik kulud, isegi Tallinna tänavavalgustus kustub nüüd juba kell pool neli varahommikul.
(Die baltischen Staaten stemmen sich mit letzter Kraft gegen die Krise, Von Hellmut Steuer, Handelsblatt, 1.04)

DIE ZEIT
"Absolute Sicherheit gibt es nicht"

Saksa informatsiooniõiguse ekspert Phillip W. Brunst vastab küsimustele, kas sõda peetakse tänapäeval küberruumis ning kas terroristid suudaksid internetis kaose tekitada? Phillip W. Brunst: „Tänapäeval tehakse arvutite kaudu finantstehinguid, kontrollitakse energiaga varustatust ning juhitakse tööstusseadmeid. Samas ei taga ükski arvutiprogramm sajaprotsendilist turvalisust. Juhtumid Eestis 2007. aastal, Gruusias 2008. aastal ning Kõrgõzstanis selle aasta alguses näitasid, et sihipärased rünnakud võivad riigi halvata. Elektrooniline sõjapidamine on tänapäeval paljude riikide jaoks oluline teema. Probleem on aga selles, et ilma riigi kaasabita ei saa tõestada, kes oli rünnakute taga. Seetõttu ei saanud ka Eesti-vastaste rünnakute puhul pikka aega kindel olla, kas kurjategijad olid tõesti Venemaalt, kas tegemist oli ehk isegi riiklikult organiseeritud tegevusega või pärinesid rünnakud viirusega nakatunud arvutitest, mis juhuslikult Venemaal asusid.”
("Absolute Sicherheit gibt es nicht", intervjuu, Die Zeit, 26.03)

BERLINER ZEITUNG
Das Shirt zum Blues

Õitsenguaastatel ehitati Ida-Euroopas üks ostukeskus teise järel, ka Tallinnas. Enamusel eestlastest on aga ostuhimu kadunud. Nii igavlevad müüjad butiikides ka Rotermanni keskuses. Märtsis ilmusid Rotermanni kvartali aatriumisse aga äkki erkpunastel ristidel kirjude tekstide ja piltidega valged T-särgid. See on noorte kunstnike kommentaar kriisile. Mulli lõhkemine neid ei üllata: nad kutsuvad üles mõõdukusele ning ärgitavad järele mõtlema. „Kõige hullem on veel ees,“ hoiatab üks T-särkidest.
(Das Shirt zum Blues, Matthias Kolb, Berliner Zeitung, 27.03)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

DERNIÈRES NOUVELLES D’ALSACE
La première cyber-guerre a déja eu lieu

2007. aasta aprillis, veidi pärast sõjamonumendi teisaldamist Tallinnas, tabas Eestit ajaloo esimene ulatuslik küberrünnak. Küberkurjategijate peamiseks sihtmärgiks olid erinevate valitsusasutuste – peaministri büroo, parlamendi, ministeeriumite - veebilehed. Serverite ülekoormamise tulemusena ei olnud need mitme päeva jooksul tavakasutajatele kättesaadavad. Ametlikult olid rünnakud sõltumatute vene häkkerite kätetöö, kuid eestlaste arvates oli konflikti taga Kremli korraldus. Tallinn palus NATOlt abi virtuaalsete sissetungijate tabamiseks. Koostöös välisekspertidega loodi 2008. aasta kevadel Tallinnas küberkaitse kompetentsikeskus. Keskuse eesmärkideks on uute küberkaitsemeetodite, kontseptsioonide ja tehniliste lahenduste väljatöötamine. Samuti küberkaitsealaste analüüside koostamine, teavitusmaterjalide loomine ja väljaõppe korraldamine. Näited küberrünnakutest muutuvad üha sagedasemaks: nimetagem siinkohal Hiina rünnakut Taiwani, Venemaa rünnakut Gruusia või Palestiina rünnakut Iisraeli vastu. Kübersõja ohtu võetakse NATOs seda tõsisemalt, et mitmed liikmesriigid on avaldanud muret üldise küberkaitse-alase strateegia väljatöötamise viibimise pärast. 3.-4. aprillil toimuval tippkohtumisel püütakse erinevaid kaitsestrateegiaid analüüsides seda viga parandada.
(La première cyber-guerre a déja eu lieu, Matthieu Mondoloni, Dernières Nouvelles d’Alsace, 29.03)

NOUVEL OBSERVATEUR
Internet: un élément à part entière de la panoplie militaire

Hiljuti õnnestus Kanada uurijatel saada jälile ulatuslikule internetispionaažile, mida teostati Hiinas asuvate serverite abil. Kas vastutavaks tuleks siinkohal pidada riiki või hiina häkkereid? Raske uskuda, et Hiina kodanikud võiksid sooritada sellist kuritegu ilma võimude teadmata. Seal on vaid kaks internetiteenuse pakkujat - üks riigi lõunaosas, teine põhjaosas – ja see teeb nende jälgimise väga lihtsaks. Ometi on riigi süüd väga raske, et mitte öelda võimatu tõestada. Samamoodi oli võimatu tõestada venelaste osalust 2007. aastal Eesti vastu suunatud küberrünnakuis. Häkkerid võivad tegutseda ükskõik kus. Nad saadavad pahavara arvutitesse, millega tavakasutajad erinevaid programme käivitades oma arvutid nakatavad. See teebki asja keeruliseks – seost arvuti omaniku ja selle nakatajaga ei saa kuidagi tõestada.
(Internet: un élément à part entière de la panoplie militaire, interview de Nicolas Arpagian par Chistophe Boltanski, Nouvel Observateur, 31.03)

LE FIGARO
Un Beethoven allégé mais vivant

Kolm päeva ja neli kontserti – Paavo Järvi juhatamisel tulid Pariisis ettekandele Beethoveni kõik üheksa sümfooniat. Pariisi Orkestri tulevane muusikajuht on üks tänapäeva mõjuvamaid dirigente. Deutsche Kammerphilharmonie’ga on Beethoveni teoseid esitatud palju, eelmised kontserdid leidsid aset Tokyos, järgmised toimuvad New Yorkis ja Salzburgis. Kõik sümfooniad on salvestatud ka heliplaadile.
(Un Beethoven allégé mais vivant, Christian Merlin, Le Figaro, 26.03)

20 MINUTES
Tallinn va vous é(s)tonner

Kas Riia ja Vilnius on teid ära tüüdanud? Kihutage Tallinna! Balti kolmiku vähemtuntud liige asub Euroopa põhjaosas. Tallinn on eelkõige tuntud oma kauni vanalinna poolest, mis on kantud ka UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse. Ajalooline vanalinn on ümbritsetud väga hästi säilinud linnamüüriga. Müüri sees püüavad pilku punased kivikatused ja sihvakad kirikutornid. Kõik see ilu asub vaid kahetunnise praamisõidu kaugusel Helsingist, meelitades siia ohtralt külalisi Skandinaaviast. Prantslasi kohtab seevastu harva. Nad ei tea, millest ilma jäävad! Linnaga tutvumiseks on kõige parem alustada marsruuti Toompealt. Siinsed vaateplatvormid avavad teile korraga linna ajaloo erinevaid perioode. Võrratu vanalinna kõrval näete sadamat, kaugemal nõukogude arhitektuurile iseloomulikke kvartaleid. Kesklinnas tabab pilk mitmeid ülimoodsaid kõrghooneid. Olles imetlenud õigeusu kiriku katedraali, laskuge all-linna, kus leiate Tallinna tõelise pärli – 15. sajandi alguses ehitatud raekoja. Ümberkaudsetes ajaloolistes hoonetes leidub hulganisti šikke restorane ja kohvikuid. Jätkake oma jalutuskäiku mööda Pikka tänavat – see on vaieldamatult linna kõige kaunim tänav! Suure Gildi hoones, majas number 17, asub Ajaloomuuseum. Kui teil seejärel veel aega üle jääb, võtke ette kunstimuuseum KUMU Kadriorus, kus saate tutvuda eesti kunsti paremikuga.
(Tallinn va vous é(s)tonner, Laurent Bainier, 20 minutes, 27.03)

LA CAPITALE
Agressé avec un marteau

Belgias Ixelles’is toimus juveelirööv, mille käigus peeti kinni kolm Eestist pärit kurjategijat. Relvastatud röövlid kandsid nokkmütse, päikeseprille ja kindaid. Tunginud kauplusse, kahmasid nad vitriinidest hulgaliselt väärisesemeid. Üks kahest kaupluses viibinud töötajast sai rünnaku käigus ka füüsilisi vigastusi. Pätid pääsesid saagiga põgenema, kuid juveelipoe omanikul õnnestus köita möödujate tähelepanu, kes asusid röövleid jälitama. Kõik kolm kurjategijat õnnestus kohalike inimeste aktiivsel kaasabil tabada ja nad on võetud vahi alla. Osa röövitud kraamist läks tagaajamise käigus kaotsi.
(Agressé avec un marteau, A.B., La Capitale, 26.03)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Yhteinen raskas historia

Kellel on õigus Eesti ja eestlaste ajaloole? Vaidlus teravnes taas, kui Helsingis esitleti Sofi Oksaneni ja Imbi Paju toimetatud Eesti ajalugu käsitlevat teost „Kõige taga oli hirm“. Raamat oli nii vastuvõetamatu, et selle vastu korraldati meeleavaldus. Miks on eesti ajalugu ja eestlaste läbielatu nii tundlik teema? Soomlastel tundub olevat suur vajadus eestlastele öelda, mida nad oma elust mõtlema ja rääkima peavad. Venelaste puhul on küsimus ennekõike ehk oma ajaloo tõlgendamises. Kui Venemaa tunnistaks Eesti okupeerimist ja sunniviisilist liitmist Venemaaga, määritaks see klantspilt, mis Venemaal on Teise maailmasõja sündmustest loodud. Venemaa praegused juhid pole võimelised käsitlema Nõukogude Liidu ajal toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid hoolimata sellest, et punaterrori all kannatasid kõige rohkem venelased ise. Paju ja Oksaneni raamatu vastu meelt avaldanud soomlaste estofoobiat on raskem mõista. Mis on see, mis Eesti ja eestlaste juures niivõrd vihale ajab? Ehk on see paljudele eestlastele omane enesekindlus. Võimalik, et põhjuseks on ka kadedus, et poolsada aastat kestnud rõhumise alt tõusis rahvas, kes on osutunud elujõuliseks ja võimekaks. Paljude soomlaste jaoks on tuline arutelu Eesti ajaloo ümber mõttetu. Katsed eitada okupatsiooni, iseseisvuse riisumist ja küüditamisi ei lähe läbi, sest inimesed teavad hästi, mis juhtus. Eesti ajalugu on ka soomlaste ajalugu. Paljudele on see ka valusa enesevaatluse teema. Ehk ongi Eestiga seotud tulisuse taga lihtsalt häbi.
(Yhteinen raskas historia, Antti Blåfield, Helsingin Sanomat, 26.03)

Miksi Naši-nuorten mielenosoitus Suomessa sai niin paljon huomiota?

Ajaleht Helsingin Sanomat küsis erinevate meediaväljaannete peatoimetajatelt, miks sai Naši organisatsiooni Helsingis toimunud meeleavaldus nii palju tähelepanu. Kord kuus ilmuva Põhjamaade suurima venekeelse lehe peatoimetaja Eilina Gusatinsky: „Meedial on palju lihtsam uskuda, et Kreml üritab sekkuda Soome siseasjadesse, kui minna uurima vene vähemuse olukorda Eestis või isegi tunnistada inimõigusprobleemide olukorda Eestis.“ Pro Estonia peatoimetaja Matti Niiranen: „Meedia ootas ilmselt našilaste rahutusi, kuna Oksaneni ja Paju toimetatud teos sisaldab Venemaa jaoks tundlikke küsimusi. Ehk oli põhjuseks ka vana hirm Venemaa ees.“ Ajakirja Voima peatoimetaja Kimmo Jylhämö: „Väiksusest hoolimata polnud Naši meeleavaldus tähtsusetu, sest seda märkas suures osas ka Vene meedia. Ehk tuletab see venelastele meelde, et allasurutud vähemuste olukorda võiks meedias käsitleda ka Venemaal.“
(Miksi Naši-nuorten mielenosoitus Suomessa sai niin paljon huomiota?, Helsingin Sanomat, 29.03)

Väittelyn raunioilta nousee runous

Soomes käib ennekuulmatult vilgas arutelu naaberriigi Eesti üle. Päev päevalt tundub selgemaks saavat, et keskustelu erinevad osapooled räägivad erinevatest asjadest. Ainest aruteluks muidugi jätkub, kui räägitakse aastakümnetetagustest aegadest. Ainus selge asi on see, et põhjendused peavad teisele osapoolele tunduma solvavad. Purustavaid ja jahmatama panevaid rünnakuid jälgides hakkad vältimatult otsima alternatiivseid tegutsemis- ja lähenemisviise. Q-teater on just õigel ajal välja tulnud oma lavastusega „Oikea suora“ , mis on kokku pandud eesti kaasaegse luule põhjal.
(Väittelyn raunioilta nousee runous, Lauri Meri, Helsingin Sanomat, 29.03)

TURUN SANOMAT
Rekku Rescue pelastaa noin 140 koiraa Virosta vuodessa

Soome ühing Rekku Rescue aitab Eesti koerte varjupaikasid toidu ja loomade eest hoolitsemisel vajalike vahenditega, katab steriliseerimiskulud ning otsib loomadele uusi kodusid. Oluline on ühingu tegevuses ka abiandmine kohalikele inimestele loomade aitamisel. Hüljatud koerte suur arv Eestis tuleneb eelkõige sellest, et koeri ei steriliseerita. Lisaks on Eestis võrreldes Soomega väga erinev loomapidamiskultuur.
(Rekku Rescue pelastaa noin 140 koiraa Virosta vuodessa, Roope Lipasti, Turun Sanomat, 28.03)

KALEVA
Ystäviä ja muistumia

Oulu sümfooniaorkestri kontsert oli vaimustav. Õhtu teema – mälestused – juhatas sisse eestlase Arvo Pärdi teos „Cantus in memoriam Benjamin Britten“. Pärdi teos nõuab intensiivset hoiakut ning kindlat tervikutaju, et see oma lihtsuses vastumeelselt ja monotoonselt ei kõlaks. Mozarti Klaverikontserdi nr 23 A-duur pianist Kalle Randalu esituses oli vaba ja nõtke. Tulise vastuvõtu osaliseks saanud Randalu esitas lisapalana eestlase Lepo Sumera klaveriteose, mis ühendas Pärdi ja Nordgreni kombel heliseva kelladekõla lihtsa meloodia ja keeruka rütmiga.
(Ystäviä ja muistumia, Hanna Laulajainen, Kaleva, 28.03)

AAMULEHTI
Olette suorassa lähetyksessä

Q-teatris osaleb publik talkshows, mida juhib eesti juurtega pidevalt naeratav Elisabet Suora. Kirjus kollaažis segunevad näitlejatöö, video, Eesti lähiajalugu ja kaasaegsete luuletajate tekstid, kitarristi Mirkka Hakala soolod ja taustamuusika, saatejuhi repliigid, telereklaamid. Videolõikudes esitab näitleja Juhan Ulfsak Brüsselist arvamuse eestlaste olemusest: tulised kui itaallased, ainult et sissepoole pööratult.
(Olette suorassa lähetyksessä, Soila Lehtonen, Aamulehti, 30.03)

ILTALEHTI
Jälkiviisastelua

Soomes on tekkinud kummaline tagantjärele tarkuse laine Eesti taasiseseisvumise suhtes. Eesti juurtega Jutta Zilliacus nõuab, et president Mauno Koivisto vabandaks oma jaheda suhtumise pärast Eesti iseseisvuspüüdlustesse. Toonane lärmilöömine oleks Eesti püüdlustele ilmselt ainult kahju teinud ning tekitanud ebameeldivusi Soome-NSV Liidu suhetes. Soome tunnustas Eesti iseseisvust ju kohe kavalalt: suhteid poldud kunagi katkestatudki. Soome ei saavutanud oma iseseisvust kangelasliku võitluse kaudu, vaid sai selle tänu Venemaa hetkelisele nõrkusele. Samamoodi on oma iseseisvuse saanud kahel korral ka Eesti, kõigepealt Venemaa ja siis NSV Liidu kokkuvarisemise tagajärjel.
(Jälkiviisastelua, Aarno Laitinen, Iltalehti, 28.03)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.RU
Губительная халява капитализма

Kui kriis lõppeks otsekohe, oleks Eesti valmis uueks kvalitatiivseks tõusuks. Lätil võtab see rohkem aega. Võib vaid kadestada eestlaste praktilist meelt, tänu millele nad headel aegadel kogusid soliidse reservi. Läti süsteem aga – see on „liberaalne korruptsioon”. Riias pealegi tunnistatakse, et omal ajal ei viinud nad lõpule reforme, nagu tegid seda põhjanaabrid. Muuseas, Eestis on, vaatamata kriisile, endiselt võimul paremliberaalne koalitsioon.
(Губительная халява капитализма, Вадим Дубнов, Газета.Ru, 27.03)

ЕЖЕДНЕВНАЯ ГАЗЕТА
Новости на газовом фронте

EL ja Ukraina hakkavad koos arendama Ukraina gaasitransiidisüsteemi, ilma Venemaa osaluseta. See tähendab, et Venemaa on gaasisõja Ukrainaga kaotanud. Gaasisõja eesmärkideks olid hävitada president Juštšenko, suurendada Gazpromi tulusid, allutada Ukraina energeetika Moskva kontrollile ning näidata Euroopale Ukraina ebausaldusväärsust. Viimane vajalik NordStreami ja lõunapoolsete gaasiekspordijuhtmete rajamise kiirendamiseks. NordStream on Putini lemmikprojekt. Kreml aga tegi kõik, et see põhja lasta. Pärast hüsteerilisi Eesti ja Läti vastaseid kampaaniaid panid need riigid projektile lihtsalt veto peale. Skandinaavlased on jahmunud, millist raha jagab Venemaa ökoloogiainstituutidele ja ekspertidele, kes peavad gaasitrassi ohutust hindama. Kindlasti oleksid igasugused eks-kantslerid ja eks-peaministrid projekti kenasti läbi vedanud, kuid sekkus kriis. Nüüd on selle teostamine pigem ebareaalne.
(Новости на газовом фронте, Юлия Латынина, Ежедневная газета, 27.03)

О пользе ненависти к Украине

Kui hinnata tegude järgi, siis Putin vihkab Ukrainat. KGB kooliga, pinnapealsete teadmistega inimene ei ole võimeline Ukraina, Eesti või Gruusia rahvuslikke pürgimusi mõistma. Seetõttu tal polegi õnnestunud endiste liiduvabariikidega rahulikke ja asjalikke suhteid luua. Isegi Hitleril oli veel sõja lõpus, mil kõik oli kaotatud, liitlasi, Putinil aga pärast 10 aastat valitsemist mitte ühtegi. Venemaad ümbritsevad väga eripalgelised maad ning selleks, et igaühega neist tülli minna, on vaja raudset tahet ja paindlikku kujutlusvõimet.
(О пользе ненависти к Украине, Владимир Надеин, Ежедневная газета, 27.03)

РАДИО СВОБОДА
60-летие операции "Прибой"

60 aasta eest viidi läbi Baltimaade rahvaste suurküüditamine. Venemaal meenutas seda sündmust vaid ühing „Memoriaal“, kuid see-eest mälestab kogu Venemaa Arnold Merit. Kuidas küüditamist läbi viidi? Tsitaadid Vene ajaloolaselt, monograafia „Kreml ja Baltimaad“ autorilt Jelena Zubkovalt. Usutlus Riia okupatsioonimuuseumi teaduri professor Henrik Strodsiga.
(60-летие операции "Прибой", Дмитрий Волчек, Радио Свобода, 29.03)

KASPAROV.RU
Заказной плюрализм

Propagandast ja pseudopluralismist Vene telekanalites – talk-showdes ja dokumentaalfilmides. Hiljuti näidati muuhulgas filmi „Pribaltika – ühe okupatsiooni lugu“. Seda näidati erakorraliselt, asendades eetris ettenähtud erisaate invaliididest. Invaliidid võivad oodata, propaganda ei oota. Palju tähtsam on järjekordselt panna lätlased ja leedukad koos eestlastega häbiposti nende „nördimapaneva“ käitumise eest. Kirvetöö! Isegi agiitfilmi jaoks oli materjalide ja argumentide valik primitiivne. Pilte tühjadest ja lagunenud tsehhidest võib leida ka Moskvast, pole vaja Lätti sõita. Ning siin ei puutu salakavalad baltlased üldse asjasse.
(Заказной плюрализм, Юрий Гладыш, Kasparov.ru, 30.03)

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
Эстонские театры на «Золотой маске»

Eesti teatritest Moskvas toimuval rahvusvahelisel teatrifestivalil „Kuldne mask”. Huvitaval kombel on kõigi SRÜ ja Balti riikide festivalil esitatud nukuteatrite etenduste lavastajad pärit Venemaalt.
(Эстонские театры на «Золотой маске», Дина Годер, Время новостей, 27.03)

Пусть Шекспир отдохнет

Eesti ballett pole ammu Moskvas käinud. Mis toimub praegu „Estonia” teatris ja kuidas seal töötatakse, jäi venemaalasele seni saladuseks. Veidi kergitas seda saladusekatet „Estonia” teatri etendused festivalil „Kuldne mask”. Esitati moodsat tantsu. „Libahunt” on hea etendus, mida „Estonia” trupp võiks esitada ilma sinna juurde poogitud „Hamletita”.
(Пусть Шекспир отдохнет, Анна Гордеева, Время новостей, 27.03)

КОММЕРСАНТЪ
Крапленые куклы

Eesti nukuteater näitas Moskva „Kuldse maski“ festivalil Gogoli tükki „Mängurid.“ Lavastajaks „Kuldse maski“ laureaat Jevgeni Ibragimov – üks Venemaa tuntumaid nukutetri lavastajaid.
(Крапленые куклы, Роман Должанский, Коммерсантъ, 30.03)