Eesti välismeedias 12.-18. märts 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BUSINESS WEEK
Estonia may opt for euro adoption in mid-2010

Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et Eesti suudab sel aastal täita Maastrichti kriteeriumid ja võib liituda eurotsooniga juba alates 1. juulist 2010. Ansipi sõnul võiks Eesti tellida Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt erakorralise hindamise selle kohta, kas riik on valmis eurole üle minema. Eestit on tabanud taasiseseisvumisaja sügavaim majanduslangus ja kriisis vaevlevatest Euroopa Liidu riikidest on Eesti Läti järel teisel kohal. Euro kasutuselevõtt on olnud valitsuse põhieesmärk mitmeid aastaid, algselt taheti eurotsooniga liituda juba 2007. aastal, kuid kõrge inflatsiooni määra tõttu tuli see samm edasi lükata.
(Estonia may opt for euro adoption in mid-2010, AP, Business Week, 12.03)

INTERNATIONAL HERALD TRIBUNE
Estonia to name airport after late president

Eesti valitsus otsustas, et Tallinna lennujaam hakkab kunagise presidendi Lennart Meri auks kandma tema nime. Meri oli taasiseseisvunud Eesti esimene president ja hoidis seda ametiposti kaheksa aastat. Peaminister Andrus Ansipi sõnul hakkab Tallinna lennujaam Lennart Meri nime kandma alates 29. märtsist ehk päevast, mil Meri oleks saanud 80-aastaseks. Lennart Meri suri 2006. aastal. Paljud eestlased mäletavad Merit kui karismaatilist ja nutikat riigipead, kelle survel alustas valitsus taasiseseisvunud Eesti infrastruktuuri kaasajastamist.
(Estonia to name airport after late president, AP, International Herald Tribune, 12.03)

NEW YORK TIMES
Sweden Aids Bailout of Baltic Nations

Viimase kümne aasta jooksul on Rootsi pangad toetanud Balti riikide pangandust mitmete miljardite rootsi kroonidega. Praegune majanduslangus meenutab Rootsile 1990. aastate panganduskriisi, kuid tookord omandatud kogemus annab nüüd pankuritele kindlusetunde Balti riikides toime tulekuks. Rootsi rahandusminister Andres Borgi sõnul tunnevad rootslased suurt kohustust Baltikumi aidata, kuna tegemist on uute demokraatiate ja ühise majandusregiooni riikidega. Soov vältida järjekordset lõhet Ida-Lääne vahel sunnib Rootsi panku Balti riike üha rohkem toetama. Eesti majandusminister Juhan Parts leiab, et Rootsi mõju on soodne ning Eesti ei muretse oma majandusliku iseseisvuse kaotamise pärast.
(Sweden Aids Bailout of Baltic Nations, Carter Dougherty, New York Times, 12.03)

INVENTOR SPOT
Russia's Innovative Cyber-War on Estonia

Eestist näib olevat saanud uut sorti sõja – kübersõja – esimene lahingutander. Arvutispetsialistidele ja julgeolekuekspertidele on kübersõjad mõtlemisainet andnud juba aastaid, kuid reaalsuseks muutusid need alles hiljuti. Kõik algas sellest, kui kogu maailma ja Venemaa arvutitest lähtuv andmevool ujutas üle Eesti andmesidevõrgud, nii et paljud neist jooksid umbe. Kolm nädalat kestnud rünnak tekitas häireolukorra kõikides NATO liikmesriikides ja läks ajalukku esimese sellelaadsena. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul ei käsitle NATO praegu küberrünnakuid selgelt sõjalise aktsioonina, mistõttu kollektiivse enesekaitse meetmed ei laiene automaatselt rünnaku alla jäänud riigile. Kuid lähitulevikus peab selle küsimuse uuesti vaatluse alla võtma. Mis tookordse kübersõja algatas, pole tänaseni selge. Nii NATO kui ka Euroopa Liit suhtuvad Venemaale otseste süüdistuste esitamisesse ettevaatlikult, kuid kui Venemaa tõepoolest oli küberrünnakute taga, siis on tegu esimese teadaoleva kübersõja juhtumiga.
(Russia's Innovative Cyber-War on Estonia, M Dee Dubroff, Inventor Spot, 13.03)

WORLD FOCUS
Newly-minted Estonian soldiers head to Afghanistan

Kunagi Nõukogude Liitu kuulunud ja nüüdseks iseseisev Eesti suhtub vabadusse väga tõsiselt. Eesti on uhke oma liikmestaatuse üle NATOs ja Euroopa Liidus ning on üks kõige usinamatest rahu tagavatest riikidest Iraagis ja Afganistanis, kes saadavad sinna oma sõdureid. Vähem kui 1,5 miljoni elanikuga väikeriik saatis esimesed rahuvalvajad al-Qaeda ja Talibani vastu võitlema juba 2002. aastal. Alates 2003. aastast kuulub Eesti Iraagi sõjas osalevate nn vabatahtliku koalitsiooni liikmete hulka. Eelmainitu tähtsus tuleneb asjaolust, et kuni 1994. aastani, mil Vene väed Eestist lahkusid, puudus Eesti riigil oma sõjavägi. Armee loomist tuli alustada täiesti algusest. Eesti esimene armeegeneratsioon treenib nüüd rahvusvaheliste missioonide tarbeks Paldiski lähedal endiste Nõukogude Liidu sõjaväebaaside alal. Enne Talibaniga silmitsi seismist tuleb noortel sõduritel läbida raskeid harjutusi lumistes metsades. Endised sõjaväebarakid pakuvad täiuslikku treenimisvõimalust Afganistani külade ja linnade vahel manööverdamiseks. Vaid ilmastikuolud on siin täiesti teistsugused. Õppused pakuvad imestamapanevat vaatepilti, kusjuures kummaline on mõelda, et paljude praeguste noorsõdurite isad olid 1980ndatel aastatel sunnitud Nõukogude armee ridades sõdima samuti Afganistanis. Praeguseid sõdureid ajalugu siiski niivõrd ei huvita. Nemad keskenduvad oma riigi tulevikule ja hindavad kõrgelt rahvusvahelistel missioonidel saadavat võitluskogemust. Nad teavad, et neil tuleb alati valmis olla vaenlase jaoks, kes võiks himustada nende kodumaa vabadust.
(Newly-minted Estonian soldiers head to Afghanistan, Sally Garner, World Focus, 13.03)

USA AJAKIRJANDUS

GREENVILLE ONLINE
Estonian National Symphony coming to Peace Center this week

Grammy’ga pärjatud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) andis Ameerika turneel oma seitsmenda kontserdi Greenville’is Peace Center’i kontserdisaalis. 100-liikmeline orkester on Eri Klasi juhtimisel Ameerikas esmakordselt täiskoosseisuga. ERSO ajalugu ulatub 1926. aasta 18. detsembrisse, mil Tallinna Raadios läks eetrisse esimene kontserdiülekanne. Orkestri liikmete arv kasvas pidevalt ja 1939. aastaks oli koosseisus juba 39 liiget. Lisaks raadiokontsertidele on ERSO rõõmustanud publikut ka Estonia teatri lavadel. Tänaseks annab ERSO keskmiselt 60 kontserti hooaja jooksul. Eesti sümfoonilise muusika ajalugu on üle sajandi vana.
(Estonian National Symphony coming to Peace Center this week, Ann Hicks, Greenville Online, 08.03)

WIRED
Kremlin Kids: We Launched the Estonian Cyber War

Nii Gruusiat kui ka Eestit tabanud küberrünnakute päritolu on endiselt ebaselge. Kahtlustatakse, et selles võis olla oma osa Vene valitsusel, kuid vähemalt siiani pole keegi suutnud seda tõestada. Hiljuti võttis vastutuse kübersõja korraldamise eest siiski endale Kremli-meelne noorterühmitus, kes on minevikus viinud ellu Moskva toetatud operatsioone. Ajalehe The New York Times’i andmetel on Naši kõige suurem Putini valitsuse noorterühmitus, mis võitleb Vene noorte südamete ja hingede eest nii koolides kui ka tänavatel. Rühmituse üks eestvedajatest, Konstantin Goloskokov, teatas ajalehele The Financial Times, et küberrünnakute taga olid tema ja mõned ta sõbrad. Noorte eesmärgiks oli olnud anda Eesti valitsusele õppetund, et kui valitsus tegutseb seadusevastaselt, siis nad reageerivad sellele vastavalt. Kui Goloskokovi sõnad vastavad tõele, siis on see juhtum vaid üks paljude propagandistlike tegude seas, mida rühmitus on Kremli toel korraldanud. Naši on ette võtnud nii hirmutuskampaaniaid Briti ja Eesti suursaadikute vastu Moskvas kui ka ulatuslikke Putini-pooldajate proteste. Möödunud kuul teatas Naši aktivist Anna Bukovskaja, et Moskva maksab rühmitusele luuretöö eest teistes noorteliikumistes.
(Kremlin Kids: We Launched the Estonian Cyber War, Noah Shachtman, Wired, 11.03)

THE LEDGER-ENQUIRER.COM
Korean-born pianist Joyce Yang to perform with Estonian National Symphony

Eesti riiklik sümfooniaorkester on kontsertturneel USAs, kus kuu aja jooksul antakse kümnes osariigis 18 kontserti. Orkestrit juhib maestro Eri Klas, solistiks on aga Lõuna-Korea päritolu 22-aastane ameerika pianist Joyce Yang. Yang võitis 2005. aastal mainekal Van Cliburni klaverikonkursil hõbemedali. Kontsertide vahepeal lõõgastub nooruke pianist arvuti taga ja peab lugu ilusate asjade ostmisest. Eesti riikliku sümfooniaorkestriga on Yang esinenud ka varem ja kiidab orkestrante kui väga kirglikke muusikuid.
(Korean-born pianist Joyce Yang to perform with Estonian National Symphony, Sandra Okamoto, The Ledger-Enquirer.com, 12.03)

USA TODAY
Estonia to name airport after late president

Eesti pühendab oma suurima lennujaama esimesele taasiseseisvumisaja presidendile Lennart Merile. Lennart Meril oli võtmeroll Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi jõudmisel NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi staatusesse. Tallinna lennujaama juhataja Rein Loik mäletab, kuidas Meri naases 1997. aastal riigivisiidilt Jaapanist ja pidas ajakirjanikele pressikonverentsi otse lennujaama tualettruumis. Meri püüdis sellega omal kombel juhtida ajakirjanike tähelepanu hoone kiirele renoveerimisvajadusele ning lennujaamas algasidki 1999. aastal renoveerimistööd. Lennart Meri sooviks oli, et Tallinna lennujaamast saaks Eesti visiitkaart.
(Estonia to name airport after late president, Jari Tanner, USA Today, 13.03)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

TODAY’S ZAMAN
Tuna Kiremitçi’s novel published in Estonia

Populaarse Türgi kirjaniku Tuna Kiremitçi 2007. aastal ilmunud romaan “Palved on igavesed” on nüüd tõlgitud ka eesti keelde. Romaani tõlkis Tartu Ülikooli türgi keele keskuse õppejõud Hagani Gayibli. Gayibli sai raamatu tõlkimiseks rahalist toetust ka Türgi kultuuri- ja turismiministeeriumilt, teose andis välja kirjastus Koolibri. “Palved on igavesed” jutustab kahe naise sõprusest Teise maailmasõja päevil. Peale südamevalu ja minevikumälestuste ühendab naisi türgi keel. Romaan on kui pikk dialoog, mis muutub ajaga üha põnevamaks. Kiremitçi kirjeldab oma teostes tavaliste inimeste tragöödiaid, vananemisega kaasnevat melanhooliat ja tänapäeva Türgi ühiskonnale iseloomulikku ummikseisu meeste ja naiste vahelistes suhetes. Lisaks romaanikirjaniku tööle avaldab Kiremitçi artikleid Türgi päevalehes Vatan (“Isamaa”) ja kirjutab filmistsenaariume.
(Tuna Kiremitçi’s novel published in Estonia, Today’s Zaman, 16.03)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Baltische Tiger liegen darnieder

Äsja tituleeriti Balti riigid Balti tiigriteks, kuid nüüd iseloomustatakse neid pigem “pabertiigritena”. Olukorra drastilist muutust on lihtne näidata: 2007. aastal kasvas SKP Eestis 6,3%, Leedus 8,9% ning Lätis koguni 10,3%. Kuid eelmisel aastal nõudis laenukriis majandusmulli arve sisse. 2008. aastal langes majandus Leedus 3,6%, Eestis 3,6% ning Lätis 4,6%. Baltikumi majandusprobleeme suurendab valuutade fikseeritud kurss euro suhtes. Devalveerimine tõstaks majanduste konkurentsivõimet, kuid ajaks paljud majapidamised ja ettevõtted pankrotti.
(Baltische Tiger liegen darnieder, Jürgen Büttner, Frankfurter Allgemeine Zeitung, 17.03)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Kalter Krieg in Europa?

Vene noorteorganisatsioon Naši tunnistas avalikult ajalehele The Financial Times, et oli 2007. aastal toimunud Eesti-vastaste küberrünnakute taga. “Me andsime Eestile õppetunni,” kuulutavad Naši noored nüüd ajakirjanduses. Naši puhul on tegemist Kremli noorteorganisatsiooniga, mis loodi, et tugevdada vene šovinismi ja anda praeguse peaministri käsutusse löögivõimeline noorteorganisatsioon. On kujutlematu, et organisatsioon viis rünnaku läbi Kremlile märkamatult. Nüüd sai selgeks, et Venemaa ründas Eestit eesmärgiga riigile suurt kahju teha. Venemaa ründas NATO ja ELi liikmesriiki. EL ja NATO ei saa teo ülestunnistamisest lihtsalt mööda minna. ELi raames tuleb intensiivistada dialoogi Venemaaga, kuid dialoog peab sisaldama ka kriitilisi punkte. Euroopa peab õppima, et ELi uute liikmesriikide hirmud pole fantaasia vili, vaid neil on suure naabri käitumise tõttu reaalne alus.
(Kalter Krieg in Europa?, Eckart D. Stratenschulte, Frankfurter Rundschau, 17.03)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ECHOS
Estonie: chute de 9,7% au 4e trimestre 2008, pire qu’attendu

Statistikaameti andmeil vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt 2008. aasta neljandas kvartalis 9,7% ning 2008. aasta kokkuvõttes 3,6%. Enim mõjutas majanduslangust ebakindlusest ja krediidi pidurdumisest tingitud sisenõudluse vähenemine, kommenteeris Eesti Rahandusministeeriumi esindaja Statistikaameti poolt avaldatud SKP näitajaid. Kuigi elanike sissetulekud suurenesid veel aasta lõpus, otsustasid tarbijad ebakindluse süvenedes tarbimiskulutusi vähendada. Koos möödunud aasta kõrge inflatsiooniga tõi see kaasa eratarbimise reaalse languse 10% võrra. Ministeeriumi prognoosi kohaselt võiks SKP hakata 2010. aastal uuesti tõusma, saavutades 1,5% kasvu. Veel 2006. aastal valitses 1,3 miljoni elanikuga Eestis 10,4% ja 2007. aastal 6,3% majanduskasv.
(Estonie: chute de 9,7% au 4e trimestre 2008, pire qu’attendu, Les Echos, 11.03)

LE MONDE
Le régime de change fixe aggrave les difficultés économiques des Etats baltes

Oma rahvusvaluutad euroga sidunud kolm Balti riiki on suurtes raskustes. Euroga seotuse tõttu on nende valuutasid keeruline devalveerida. Majandusteadlased võrdlevad Eesti, Läti ja Leedu majandusseisu Aasias 1997. aastal ja Argentiinas 2001. aastal aset leidnud kriisidega. 2008. aastal jõudsid Baltimaad majanduslanguse faasi, millega on kaasnenud tööpuuduse plahvatuslik kasv. Suurtes võlgades on nii era- kui avalik sektor. Keeruline majandusolukord on toonud kaasa ka sotsiaalseid pingeid: jaanuaris leidsid Riias aset tänavarahutused, mis viisid lõpuks peaministri ametist lahkumiseni. Paljudele leibkondadele valmistab raskusi võetud laenude tagasimaksmine. Olukorra leevendamiseks võiks olla abi loobumisest fikseeritud vahetuskursist ja oma valuutade devalveerimisest. Siiski tooks see kasu asemel hoopis kahju, sest nii ettevõtete kui eraisikute laenud on võetud eurodes, kuid sissetulekud on kohalikus valuutas. Devalveerimine muudaks laenude teenindamise veelgi raskemaks, sest laenumakseteks eurodes kuluks rohkem kohalikku valuutat.
(Le régime de change fixe aggrave les difficultés économiques des Etats baltes, Cécile Prudhomme, Le Monde, 18.03)

Musique: Paavo Järvi

Pariisi Orkestri järgmine muusikajuht Paavo Järvi annab Prantsusmaa pealinnas mitu kontserti. Ettekandele tulevad Beethoveni üheksa sümfooniat Bremeni orkestri esituses. Bremeni orkester on üks mitmetest Järvi juhitavatest kollektiividest. Huvilistel on Théâtre des Champs-Elysées võimalus otsustada Järvi tõelise talendi üle.
(Musique: Paavo Järvi, Le Monde, 15.03)

ALTA MUSICA
Paavo Järvi, une irrésistible ascension

Väljavõtteid Gérard Mannoni intervjuust Paavo Järviga
Te esitate Pariisis Bremeni orkestriga Beethoveni üheksa sümfooniat. Miks otsustasite tervikettekande kasuks?
Olen teinud Bremeni orkestriga koostööd juba kümme aastat ja igal meie kontserdil on olnud repertuaaris mõni Beethoveni sümfoonia. Oleme nende kõigi kallal tõsist tööd teinud, arutlenud, lihvinud ja lõpuks kõik üheksa ka salvestanud. Tsükli esitasime esimest korda tervikuna Tokyos, kus see osutus väga menukaks. Ja mitte ainult publiku jaoks – see oli ka meile endile tõeliselt vaimustav ja rikastav kogemus. Meie orkester toimib demokraatlikult ja igaüks võib avaldada oma arvamust. Nende arvamuste põhjal tegime oma esituses ka mitmeid muudatusi ja märkasime hiljem, kui palju töö terve tsükli kallal on meid endid muutnud ja arendanud. Me eksperimenteerime julgelt. Viimati esitasime tsükli Strasbourgis, järgnevad kontserdid Pariisis, New Yorkis, Salzburgis, Varssavis. See ei ole rändtsirkus või müügitrikk publiku meelitamiseks. See on ülim keskendumine. Tervikettekandega kaasneb hoopis teistsugune pinge, eriline intiimsus ja autentsus.
Teie plaanidest seoses Pariisi Orkestriga võime täpsemalt rääkida aastal 2010, mil algab teie tegelik koostöö. Kuid etteruttavalt – missuguste tunnetega selle ameti vastu võtsite?
Olen töötanud dirigendina juba 20 aastat ja pean tunnistama, et mitmed väga põnevamad kogemused olen saanud just Pariisi Orkestriga töötades. Kusjuures neid erilisi elamusi ei ole pakkunud repertuaar, millest seda ehk eeldada oleks võinud. Pean silmas näiteks Nielseni Teist sümfooniat, mis ei ole tingimata lähedane prantsuse kultuuritraditsioonile, kuid mida esitati lihtsalt muinasjutulisel viisil. Pariisi Orkester on tugeva isikupäraga ja see võimaldab saavutada suurepäraseid tulemusi.
(Paavo Järvi, une irrésistible ascension, Gérard Mannoni, Alta Musica, 11.03)

JOURNAL DU DIMANCHE
La mauvaise étoile d’un spion estonien

Veebruari lõpus mõisteti riigireetmises süüdi Eesti Kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Herman Simm, talle määrati karistuseks 12,5 aastat vangistust. Seoses süüdimõistmisega võeti Simmilt ära ka Valgetähe orden, üks Eesti kõrgemaid teenetemärke. See on esimene teenetemärgi äravõtmise otsus alates 1991. aastast, mil Eesti taasiseseisvus. 61-aastane Simm arreteeriti 2008. aasta septembris. Aastail 1995-2006 oli tal oma ametikohast tulenevalt ligipääs kõigile ülisalajastele dokumentidele, sealhulgas NATO saladustele. Eesti sai alliansi liikmeks 2004. aastal.
(La mauvaise étoile d’un spion estonien, Journal du Dimanche, 13.03)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Putin-nuoret pitävät mielenosoituksen Helsingissä

Esmaspäeval saabuvad noorteorganisatsiooni Naši Eesti liikmed Helsingisse, et meelt avaldada Eesti Soome Suursaatkonna korraldatava seminari „Hirm müüri taga“ vastu. Meeleavaldajate sõnul on seminar Vene-vastane. Helsingis Sanomatalos toimuval nõukogudeaegseid sündmusi käsitleval seminaril esitletakse Sofi Oksaneni ja Imbi Paju koostatud artiklikogumikku „Kõige taga oli hirm“. Raamat räägib sellest, kuidas Nõukogude okupatsioon Eestis tavaliste inimeste elu mõjutas. Naši esindaja Eestis Mark Sirõk ütles, et našilasi saabub Helsingisse kümmekond. Sirõki sõnul avaldatakse meelt fašismi ja võõraviha vastu. Sirõki sõnul pole našilastel probleeme Schengeni ruumi pääsemisega, sest kõik on Eesti kodanikud. Kirjanikud Oksanen ja Paju suhtuvad kogumiku esitlusega seotud protestidesse rahulikult. „Raamat koosneb artiklitest, mille autoriteks on eri maade uurijad ja asjaosalised. Esindatud on venelaste ja Eesti venelaste vaatenurgad,“ ütles Oksanen ning imestas, kelle vastu meelt kavatsetakse avaldada. „Kas Venemaa vastu? Raamatus käsitletakse lisaks Baltimaade elanikele ka vene rahvusest küüditatute valu, mis oli nii võimas, et seda oli raske sõnadesse panna.“
(Putin-nuoret pitävät mielenosoituksen Helsingissä, Susanna Niinivaara, Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 18.03)

Neuvostoaikaa ylistetään Venäjän koulukirjoissa

Baltimaade ajaloouurijad on mures Venemaaga peetud „ajalootüli“ teravnemise ning uue, suurveneliku liini pärast Venemaa ajalooõpikutes. Uutes „isamaalistes“ õpikutes minnakse mööda sellest, et Nõukogude Liit okupeeris iseseisvad Balti riigid ning et Viiburi ja Karjala maakitsus kuulusid varem Soomele. Venemaa juhid on korduvalt hukka mõistnud Baltimaades toimuva „ajaloo moonutamise“, Nõukogude Liidu rolli vähendamise ja „natsismi ülistamise“. Õpikus olevate kaartide järgi võib lugeja saada pildi, et Baltimaad ja osa Soomest kuulusid sõdadevahelisel ajal Nõukogude Liitu. Täpselt ei selgu, mis juhtus 1940. aasta suvel. Okupeerimisest ei räägita ega ka Punaarmee sissemarssimisest Eestisse, Lätti ja Leetu. 2007. aasta väljaandes mainitakse lihtsalt, et Baltimaad „liitusid Nõukogude Liiduga“.
(Neuvostoaikaa ylistetään Venäjän koulukirjoissa, Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 18.03)

Hätäapuluukulla tarvitaan ymmärrystä uusille EU-maille

Uute ELi liikmesriikide saba ühenduse hädaabipunktis kasvab. Vale on käsitleda 2004. aastal ELiga liitunud riike ühe grupina. Näiteks praeguses majanduskriisis jagunevad maad riikideks, mis saavad keskmiselt hakkama ja maadeks, mis liiguvad allapoole – kas siis järsult või laugemalt. Vigase üldistuse tegi veebruaris ka reitinguagentuur Moody's hirmutades investoreid Ida-Euroopa sügava ja pika mõõnaperioodiga. Selliste üldistuste ohtlikkusest käisid Soomes rääkimas Eesti Panga ja rahandusministeeriumi esindajad. Nende sõnul on Eesti olukord ikka veel hea, mida tuli ehk mõista nii, et Eestit ei tuleks Leedu ja Lätiga ühte patta panna. Sõnum oli osalt põhjendatud ja osalt mitte. On tõsi, et Eesti avaliku sektori majandus on Läti ja Leedu omast paremas seisus, samuti on kogutud reserve. Teisalt on Eestil mõttetu reklaamida jooksevkonto puudujäägi vähenemist või inflatsiooni aeglustumist omaenda saavutusena, kuna puudujääk vähenes, sest eksport kukkus, ja inflatsioon aeglustus, sest SKP kukkus koos ekspordiga. Vanade ELi liikmesmaade soovi uusi liikmeid aidata pärsib see, et mõned uued liikmesriigid on oma kitsikuses osalt ise süüdi. Näiteks Baltimaad otsustasid taltsutamatut majanduskasvu kasutades jõuda otseteed pidi Lääne-Euroopa elatustasemeni. Kuid vanad liikmesmaad ei tohi uusi liikmeid unustada. Läänel on nii moraalne kui majanduslik kohustus aidata. Kui majanduskriis muutub sotsiaalseks ja poliitiliseks kriisiks, ulatuvad selle mõjud kindlasti ka üle riigipiiride ning see halvab ELi tegutsemisvõime.
(Hätäapuluukulla tarvitaan ymmärrystä uusille EU-maille, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.03)

Pörssi, talous ja lopuksi asenteet

Teisiti, kui loodeti, on ülemaailmsel majanduskriisil oma tüsistused: poliitilised spasmid. Enim kasvab rahuolematus seal, kus majandus kõige sügavamale kukub. Eriti tundlik on olukord uutes ELi maades ja Islandil. Finantskriisile eelnenud aeg oli neis riikides optimistlik. Eesti, Läti ja Leedu majandus kasvas hüppeliselt. Raha tuli igalt poolt. Nõukogude aja majanduslikust ja vaimsest taagast oli võimalik vabaneda hetkega. Perspektiiv hägustus. Baltimaad tahtsid liiga kiiresti lääne elatustasemele järele jõuda. Äkki varises kaardimajake kokku. Kui finantskriis Baltimaid tabas, märgati, et riikidel polnud tugisüsteeme: oma tööstust, oma finantsasutusi, sotsiaalkindlustussüsteemi ega piisavalt reserve. Euroopas jälgitakse praegu, kas murrangule majanduses järgneb murrang suhtumistes. ELi on reklaamitud rahuprojektina. Tundub, et praeguses majanduskriisis on EL jälle tasakaalustav jõud – rahuprojekt. Kuigi Brüsselist pole saada mingit imerohtu, pakub ühendus siiski köie, mille külge klammerduda. Kui majanduskriisis ELi uutel liikmesriikidel poleks Euroopa koostöö perspektiivi, oleks nende ühiskondade stabiilsus märgatavalt suuremas ohus kui praegu. EL peab uusi liikmesmaid aitama, et börsi ja reaalmajanduse kokkukukkumisele ei järgneks krahh suhtumises demokraatiasse ja turumajandusse.
(Pörssi, talous ja lopuksi asenteet, Paavo Rautio, Helsingin Sanomat, 18.03)

Virolaiset haluavat erottua edukseen Baltian maiden talouskurimuksesta

Eesti Pank ja rahandusministeerium kinnitavad, et Eesti majanduse nõrgad kohad, millest räägitakse, on kas müüdid või ajalugu. Kuigi ülemaailmne majanduskriis paneb ka Eesti proovile, on riigi majandus siiski kindel ning dünaamiline majandus kohaneb traditsioonilistest Euroopa riikidest paremini, kinnitasid Eesti Panga asepresident Märten Ross ja rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik Helsingis. Rossi arvates vaatavad reitinguagentuurid vanu arve, mistõttu näib Eesti majandus olevat hullemas olukorras kui see praegu tegelikult on. SKP languses näeb Ross ka midagi positiivset: vähenenud on tööjõu väljaränne mujale Euroopasse, intressitase on langenud ning ka inflatsioon on järgi andnud. Inflatsioon on olnud suurimaks takistuseks Eesti liitumisele eurotsooniga. Kuid kui see nüüd alaneb, jooksevkonto näitajad paranevad ning tööturg ja palgatase hästi kohanevad, on Eestil Märten Rossi sõnul „täiesti reaalsed võimalused“ liituda eurotsooniga 2011. aastal.
(Virolaiset haluavat erottua edukseen Baltian maiden talouskurimuksesta, Jarmo Aaltonen, Helsingin Sanomat, 12.03)

Palkkojen lasku hämmentää Baltiaa

Artikkel palkade vähendamisest Baltimaades. Eestis vähendatakse avaliku sektori palkasid 10%. Kõigis kolmes Balti riigis vähendati aasta algusest esimest korda pärast taasiseseisvumist palku. Veel eelmisel aastal tõusid palgad sama hooga kui nüüd langevad.
(Palkkojen lasku hämmentää Baltiaa, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.03)

Kirjailija Hilja Rüütli

18. veebruaril suri Tallinnas kirjanik Hilja Rüütli. Koos saatusekaaslase Helmut Tarandiga kirjutas Rüütli nõukogude ajal oma kogemustele tuginedes romaanisarja nõukogude vanglatest ja vangilaagritest. Käsikiri toimetati 1970ndatel salaja Soome ning saadeti sealt edasi Rootsi ja osaliselt Kanadasse. Tetraloogia esimene raamat „Kuradil ei ole varju“ räägib naisvangide elust Tallinna patarei vanglas, järgmised osad Vorkuta vangilaagrist pärast Teist maailmasõda.
(Kirjailija Hilja Rüütli, Anu Marttila, Helsingin Sanomat, 12.03)

TURUN SANOMAT
Viron tiedeakatemia ei kelpuuta arviota ympäristövaikutuksista

Eesti Teaduste Akadeemia ei nõustu äsja avalikustatud Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõjude hinnanguga. Hinnangu järgi oleks gaasijuhtme mõju Läänemerele väike. Teaduste Akadeemia palub Eesti valitsusel moodustada asja uurimiseks oma ekspertkomisjon. Teaduste Akadeemia rõhutab, et Eesti arvamusega tuleks arvestada, kuna tuulte ja hoovuste tõttu mõjutavad võimalikud keskkonnaõnnetused merel kõige rohkem just Eesti rannaveesid. Mitmed eesti teadlased kardavad ennekõike sõja ajal mere põhja jäänud mürkide mõju. Akadeemik Endel Lippmaa sõnul käsitleb värske raport vaid väikest osa kõigist mere põhjas olevatest keemilistest mürkidest. Mitmel juhul on neid puudutav informatsioon ikka veel salastatud. Eesti nagu teisedki Läänemeremaad saab gaasijuhtme keskkonnamõjude kohta ettepanekuid ja märkusi teha 8. juunini.
(Viron tiedeakatemia ei kelpuuta arviota ympäristövaikutuksista, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 12.03)

Viron taloudesta liian musta kuva

Eesti Pank on asunud riigi majandust kaitsma. Panga asepresident Märten Ross ütles Helsingis Eesti Suursaatkonna korraldatud üritusel, et Rootsi pankade kaudu joonistub Eesti pangasüsteemist liiga sünge pilt. Loomulikult on ülemaailmne majanduskriis tabanud ka Eestit, kuid mitmed avalikkuse ette toodud nõrkadest majandusnäitajatest on Rossi sõnul müüdid või juba minevikku jäänud. Näiteks tõi Ross lisaks pangandussektorile väited eriti suurest jooksevkonto puudujäägist, kõrgest lühiajalisest võlast ja kiirest inflatsioonist. Pessimismiks annab muuhulgas põhjust ekspordinäitajate suur kukkumine. Lootust üritas Ross sisendada aga meenutades, et Eesti majandus on väga paindlik. Vastavalt olukorrale muutub kiiresti näiteks palgatase; ka hinnatõus on kontrolli all. See parandab võimalusi euro kasutuselevõtuks. Ka avaliku sektori majandust muudetakse jõuliselt eurokõlblikuks. Vähendatakse sotsiaalseid soodustusi ja kaitsekulusid. Üks vahend on hästi tuntud põhjapoolsetele naabritele: Eestis kavatsetakse tõsta pensioniiga.
(Viron taloudesta liian musta kuva, Kalle Heiskanen, Turun Sanomat, 12.03)

Työttömän kohtalo on kova Virossa

Eestis on tööta jäämine eriti karm just üksikemade, üksinda elavate inimeste ja nende perede jaoks, kus rohkem kui üks täiskasvanu on töö kaotanud. Töötuabiraha on Eestis palju väiksem kui Soomes. Pärast töö kaotamist makstakse inimesele veel seitsme kuu jooksul umbes pool endisest palgast. Seejärel makstakse veel mõni kuu umbes 60 euro suurust abiraha. Kuid isegi tavalise ühetoalise korteri kommunaalkulud on sellest palju suuremad. Paljudes ettevõtetes on vähendatud palkasid 10% või üle selle. Eesti valitsus lõikas veebruaris riigieelarve kulusid ning rõhutas, et valitsuse peamine eesmärk on liitumine euroga 2011. aastal. Teisiti kui mitmete teiste ELi riikide valitsused pole Eesti riigijuhid veel koostanud kriisprogrammi uute töökohtade loomiseks.
(Työttömän kohtalo on kova Virossa, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 12.03)

Suomen virolaislapsilta puuttuu motiivi oman kielen opiskeluun

Eelkooli- ja algkooliealistel eesti lastel pole Soomes eriti suuri võimalusi õppida piisavalt hästi eesti keelt ning see paneb muretsema Soomes tegutsevad eesti keele õpetajad, teadlased ja eesti rahvusorganisatsioonid. Keeleõppeks pole küllaldaselt motivatsiooni, kuid ka välised tingimused õppe korraldamiseks on minimaalsed. „Nii Soome kui Eesti huvides oleks oluline, et Soomes elavatest eestlastest ei saaks marginaalne rühm, vaid soome ühiskonda integreerunud grupp, kes oma keelt, kultuuri ja identiteeti säilitades on kakskeelne ning tunneb mõlema maa kultuuri,“ ütles Väliseestlaste kultuuriseltsi Turu juht Elvi Sirkel. Soomes elab 34 000 Eesti kodanikku. Umbes 90% neist elab Helsingis ja selle ümbruses. Helsingi Roihuvuori koolil on häid kogemusi eesti laste kakskeelsest õppest.
(Suomen virolaislapsilta puuttuu motiivi oman kielen opiskeluun, Heikki Kauhanen, Turun Sanomat, 14.03)

Yliopistokin kuuluu maanpuolustuslaitoksiin

Kooliprojekti „Viro käy koulua“ (Eesti käib koolis) osana pidasid Turu ülikoolis debati Tallinna ülikooli rektor professor Rein Raud ja Kodanikeühiskonna Uurimise- ja Arenduskeskuse juhataja professor Mikko Lagerspetz. Ürituse korraldasid Eesti Suursaatkond Helsingis, Eesti Instituut Soomes ning Archimedese Sihtasutus. Raua sõnul kuulub ka ülikool riigikaitseasutuste hulka. „Ilma ülikoolita lakkab riik olemast,“ ütles Raud. Lagerspetzi arvates siirdutakse Eestis akadeemilise karjääri juurest rohkem teiste tegemiste juurde kui Soomes, kuid Raua arvates on Eestis palju neid, keda võlub akadeemiline elustiil, kus pole rangeid hierarhiaid ega siduvat ajakava. Debatt oli üsna leige. Tõelist väitlust ei teki, kui laua taga istub kaks peaaegu kõiges ühel meelel olevat „väitlejat“. Kahju, sest Soome ja Eesti teemadering pakub ainest ka laia publikut tõeliselt haaravateks debattideks.
(Yliopistokin kuuluu maanpuolustuslaitoksiin, Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 13.03)

KALEVA
Viro arvostelee Ruotsin pankkeja

Eesti Panga asepresident Märten Ross väidab, et jutud Eesti majandusraskustest on liialdatud ning osaliselt isegi müüdid. Oma osa on selles ka Rootsi pankadel. Eesti majandusel on olnud pärast ELiga liitumist kiire kasvuperiood, majandust tabas isegi ülekuumenemine. Kuid majanduskasv polnud Märten Rossi väitel siiski halb. Eelmise aasta lõpus oli Eesti jooksevkonto puudujääk veel miinus 5% SKPst. „Eesti-suuruse riigi jaoks on see väike number. Kui me võtame maha Rootsi pankade Eestis saadud kasumi ülekandmise kodumaale, on Eesti jooksevkonto defitsiit veelgi väiksem,“ rääkis Ross. Ross süüdistas Rootsi pankasid selles, et nad ei toonud raskete aegade saabudes kapitali Eestisse, vaid kandsid selle tagasi Rootsi. Rossi sõnul pole Eesti pankadel likviidsusprobleeme, kuna pangad on osa põhjamaisest pangandussüsteemist.
(Viro arvostelee Ruotsin pankkeja, Heino Ylisipola, Kaleva, 12.03)

Ottaako kirjailija kantaa päähenkilöidensä fasismiin?

Kui ajaloosündmusest on möödunud nii palju aega, et seda mäletavaid inimesi enam pole, kas siis tekib oht, et neid aegu kujutavad kirjanduslikud või kunstiteosed on osalt ebatõesed? Ometi võib kirjandus kujutada ka seda, mida pole olnud või mis oleks võinud juhtuda. Artikli autor käsitleb Jonathan Littelli ja Sofi Oksaneni romaani põhjal natsismi ning autorite suhtumist sellesse. Littelli ja Oksaneni romaan näitavad, et totalitaarsete ideoloogiate ohtlikkus seisneb selles, et inimesed, keda selline ideoloogia haarab, ei taju selle õudust.
(Ottaako kirjailija kantaa päähenkilöidensä fasismiin?, Esko Karppanen, Kaleva, 14.03)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Joustavuus auttaa Viron taloutta

„Eesti majandus on palju paremas seisus kui viimase aja uudised mõista on andnud,“ ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross Helsingis murelikke soomlasi rahustades. Eesti majandusele viimastel aastatel hoogu andnud paindlikkus on tugevuseks ka probleemses olukorras. Eriti puudutab see tööturgu. Põhjamaades on Eesti turumajandust üsna tooreks peetud. Selle lühikese ajaloo jooksul pole veel välja kujunenud jäika lepingusüsteemi. Kui palgatase on kiiresti tõusnud, võib see ka kiiresti teises suunas liikuda. Pangandussektori arvele on kirjutatud ka teiste probleeme. „Rootsi pankade raskused joonistavad pildi, nagu oleksid Eesti pangad raskustes. Pilti hägustavad probleemsed laenud on Rootsi pankade peakontorite ja Eestis tegutsevate harukontorite vahel toimuv rahaliiklumine,“ ütles Ross.
(Joustavuus auttaa Viron taloutta, Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 12.03)

Virossa naisten eläkeikää hilataan ylös pikkuhiljaa

Eestis on pensioniiga tasapisi tõstetud juba aastaid. Viimasel ajal on pensioniiga sünniaasta järgi tõusnud siiski vaid naistel. Põhjuseks on nõukogude aeg, mil naiste pensioniiga oli meeste omaga võrreldes märgatavalt madalam. Praegu on Eestis ametlik pensioniiga 63 aastat, kuid naised jõuavad sinna alles 2016. aastaks. Lisaks sugupoolte ebavõrdsusele on Eesti pensionisüsteemi nõrkuseks ka vanad eriseadused. Need võimaldavad muuhulgas politsei ja kaitsejõudude esindajatel teenistusaastate täitumise järel pensionile jääda.
(Virossa naisten eläkeikää hilataan ylös pikkuhiljaa, Marjo Näkki / STT, Etelä-Suomen Sanomat, 14.03)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ДЕЛОВОЙ ПЕТЕРБУРГ
Эстонский фильм о нас с вами

Me teame vähe oma lähimatest naabritest, ja võib olla just seetõttu teame üsna vähe ka iseendast. Sellele mõttele tulin, kui olin vaadanud Eesti filmipäevad Peterburis avanud Ilmar Raagi filmi „Klass”. See on avameelselt sotsiaalne, psühholoogiliselt väga sisukas film. Põhja- ja Madalmaade vaimus kunst. Meil on juba ammu unustatud, kuidas selliseid filme teha, häbi tunnistada. Tuleks eestlastelt õppida. (Эстонский фильм о нас с вами, Шнуренко Игорь, Деловой Петербург, 13.03)

ПСКОВСКАЯ ПРАВДА
С эстонскими пирогами – на русский чай в Изборск

Eestlased läksid oma pirukatega Irboskasse vene teed jooma. Vabaõhumuuseumis toimus üritus „Ajast ja endast“, millel osalesid Leigarid ja kohalik setu rahvatantsukollektiiv, toimus rahvarõivaste ja käsitöövaipade näitus. Kohal viibis Eesti konsul Pihkvas Karl Eerik Laantee-Reintamm. Irboskas tegeldakse föderaalsel tasemel tunnustatud etnograafilise arendustööga.
(С эстонскими пирогами – на русский чай в Изборск, Валентина Игнатьева, Псковская правда, 4.03)

КОММЕРСАНТЪ
Акция хакерского неповиновения

Poliitikaekspertide ja konsultantide assotsiatsiooni asutaja Oleg Bondarenko sõnul ei maksa imestada, et noorteorganisatsiooni Naši liikmed midagi ei karda ning tunnistavad avalikult Eesti netisaitide ründamist. Isegi mõistmata rahvusvahelise poliitika iseärasusi on nad kindlad, et mingeid sanktsioone Vene võimude poolt ei järgne ning nad jäävad karistamata. (Акция хакерского неповиновения, Иван Буранов, Коммерсантъ, 12.03)

ГУДОК
Взгляд другой стороны

Eesti ja Venemaa transpordi- ja logistikaalased suhted pole just kõige paremad, põhjuseks eelkõige poliitikute avaldused. Need kahjustavad sidemeid, kuid ei lõhu neid alatiseks. Ühised huvid – transpordivoogude kasv ja kulutuste kokkuhoid – sunnivad kõiki osapooli üksteist aitama. OÜ Muuga ST juhatuse esimees Sergei Artjomov: Alanud kriis on meie jaoks suureks eksamiks. Muuga sadam on selleks valmis ning pakub uusi võimalusi transiidi teenindamiseks. Kasvanud on teenuste kiirus ja kvaliteet. (Взгляд другой стороны, Евгений Вострухов, Гудок, 13.03)

Своя колея

Raskused kaupade veol läbi Baltimaade sunnivad otsima alternatiive. Venemaa on panustanud Ust-Luuga sadama väljaarendamisele. Raskused Balti riikidega seisnevad liiga keerulistes ja kauakestvates dokumentide vormistamises piiridel, ebaõiglased on ka Balti riikide veotariifid. Rail Baltica rajamine Euroopa rööpmelaiusega on majanduskriisi tõttu takerdunud, pealegi on Baltimaad sunnitud orienteeruma meie rööpmelaiusele ning kaubavedudele Kasahstanist, Venemaalt ja Hiinast. Kodumaised operaatorid pakuvad küll konkurentsi ja tirivad tekki enda peale, kuid paraku ei jätku neil võimsusi olemasolevate mahtude piisavalt kiireks menetlemiseks. Täielik ümberorienteerumine kodumaistele sadamatele ei saa olema lihtne. Nende läbilaskevõime on väga piiratud. (Своя колея, Наталия Пулина, Гудок, 13.03)

Гордость и предупреждения

Balti riigid eelistavad majanduslikule ratsionaalsusele poliitilisi küsimusi ehk „saba liputab koera”. Poliitikud armastavad kujutada oma maid „rinderiikidena”. Kõrgema majanduskooli maailmamajanduse kateedri dotsent Andrei Suzdaltsevi sõnul on olukord nüüd veidi muutunud. Baltimaad ei olnud kriisiks valmis. Nende majandus on perifeerne, kõrgelt arenenud teeninduse ja keskmiselt arenenud põllumajandusega. Nende heaolu tugines seni Vene transiidile ja Euroopa toetustele. Turu väiksuse ja suhtelise vaesuse tõttu ei kiputud Eestis investeerima mujale kui teenindusse ja transiiti. Baltimaade välispoliitika on olnud aktiivselt venevastane, eriti Leedu ja Eesti. Tegelikult on igal Balti riigil territoriaalseid pretensioone Venemaale. Baltimaade seadused on väga liberaalsed ja investeerimiskliima ülimalt soodne, kuid vene ettevõtjad peavad seal arvestama poliitiliste riskidega. Baltimaadel pole enam muud pääsu, kui orienteeruda Venemaale. (Гордость и предупреждения, Владимир Гаврилов, Гудок, 13.03)