Eesti välismeedias 5.-11. märts 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Diplomacy 'reset' worries some U.S. allies

USA püüded taaskäivitada suhteid Venemaa, Iraani ja Süüriaga on leidnud laialdast toetust Euroopas ja Lähis-Idas, kuid teevad murelikuks väikeriike nagu Baltimaad ja kunagise Varssavi pakti riigid. Ka mõned Araabiamaad ja Iisrael kardavad, et USA diplomaatia võib riskida Iraanile suurema võimu andmisega regioonis. Leedu on väljendanud vastuseisu otsusele taastada NATO-Venemaa Nõukogu töö. Balti riikide juhid on siiani avalikult vähe sõna võtnud, kuid nende mure Venemaa surve pärast on eriti suur. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik väidab, et NATO ega Lääs tervikuna pole avalikkusele edastanud selget sõnumit selle kohta, et Venemaa sissetung Gruusiasse oli vastuvõetamatu.
(Diplomacy 'reset' worries some U.S. allies, Jay Solomon, Marc Champion, The Wall Street Journal, 9.03)

EU Allows Cut in VAT on Services

Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid teisipäeval kokkuleppele, et liikmesriigid võivad edaspidi soovi korral rakendada teatud teenustele madalamat käibemaksu. Globaalsest majanduslangusest mõjutatud kokkulepe võimaldab teha erandi ja kehtestada madalamat käibemaksu kui senine Euroopa Liidu alammäär ehk 15% teenustele nagu restoranitoitlustus, rõivaste ja jalatsite parandus, juuksuriteenused ja remonditööd. Bulgaaria, Taani, Eesti, Saksamaa ja Leedu esindajad on teatanud, et nemad ei kavatse siiski uutest maksualandamisreeglitest kasu lõigata.
(EU Allows Cut in VAT on Services, Adam Cohen, The Wall Street Journal, 11.03)

THE REGISTER
Russian politician: 'My assistant started Estonian cyberwar'

Noor Vene poliitik on tunnistanud, et Vene valitsusametnik võis teataval määral osaleda 2007. aasta kurikuulsate küberrünnakute korraldamises Eesti vastu. Riigiduuma saadiku Sergei Markovi kommentaarid küberründe teemal võisid olla nali. Sellegipoolest võivad need tekitada Venemaa ja tema naaberriigi Eesti vahelistes suhetes pingeid. 21. sajandi infotehnoloogia teemalisel konverentsil oli Markov ootamatult avameelne ja seletas, et küberrünnaku korraldas tema assistent, kes viibis tookord pühade ajal ühes Balti riikidest ja soovis omal initsiatiivil teha „nendele fašistidele” midagi kurja. Oma assistendi nime Markov avaldama ei soostunud.
(Russian politician: 'My assistant started Estonian cyberwar', John Leyden, The Register, 10.03)

THE GLOBAL POST
How the Baltics melted down

Ida-Euroopa on majanduskriisi keerises. Eesti, Läti ja Leedu - riigid, mis veel mõned aastad tagasi uhkustasid Euroopa kõrgeimate majanduskasvu näitajatega ja teenisid sellega endale „Balti tiigrite” tiitli - on nüüd asunud juhtima majanduslanguse pingeridu. Põhjused peituvad nii kergekäelises laenupoliitikas kui ka kiires hinnatõusus kinnisvaraturul ja ehitusvaldkonnas. Tulemuseks on kriisiolukord, pankade laenukraanid on aga kinni. Läti majanduslanguseks prognoositakse sel aastal vähemalt 12%, mis on suurim langus kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide seas. Ameerika majandusteadlane Paul Krugman ristis Läti detsembris koguni „uueks Argentiinaks”. Eestile ennustatakse paremat käekäiku, kuid töötus kasvab kiirelt ja languseks ennustatakse 5-9%. Leedu olukord on kusagil Läti ja Eesti vahel. Rahva elu on kriis puudutanud kõigis kolmes Balti riigis. Mõned usuvad, et halvim on alles ees. Kuigi kohalikud rahad on seotud euroga, on esmaseks ohuks devalveerimine. Ühe riigi majanduse kokkuvarisemine võib sama kaasa tuua kogu Baltikumis. Kõigele lisaks on olukord poliitiliselt ebastabiilne, mida tõestavad hiljutised rahvarahutused nii Riias kui Vilniuses. Elanikkonna seas võtab maad rahutus ja viha, valitsuse esindajaid peetakse korrumpeerunuteks ja ebapädevateks. Õnneks on Läti siiski saanud IMFilt finantsabi ning Rootsi pangad on lubanud toetada Eesti pangandust.
(How the Baltics melted down, David L. Stern, The Global Post, 8.03)

THE WEEKEND POST
Estonian TV Children’s Choir on four-day visit

Eesti Televisiooni Noortekoor külastas Lõuna-Aafrika vabariigi Ida-Kapimaa provintsi sadamalinna Port Elizabeth’i. Noortekoori võttis vastu Eastern Cape Children’s Choir. Koori külastuse eestvedajaks oli Eve Viilup, kelle asutatud kooli kolm laulukoori harjutavad 4-7 tundi nädalas. Enamik koorilauljaid õpib ka mõnda pilli mängima. Laululapsed osalevad lisaks veel aeroobika- ja tantsutundides. Koorid esinevad nii rahvusvahelistel konverentsidel ja sümpoosiumidel kui ka Eesti oma laulupidudel ning võtavad pidevalt osa rahvusvahelistest võistlustest. ETV Noortekoori reis on vastuvisiit Eastern Cape Children‘s Choir’i külaskäigule Eestisse möödunud aastal.
(Estonian TV Children’s Choir on four-day visit, The Weekend Post, 11.03)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

THE SOFIA ECHO
Bulgaria, Estonia among soundest economies in Eastern Europe

Välisanalüütikute hinnangul kuuluvad Bulgaaria ja Eesti nende väheste Ida-Euroopa riikide hulka, kes elavad globaalse majanduskriisi üle kõige valutumalt. Eesti tõuseb naaberriikide seas esile oma äärmiselt madala riigivõla poolest.
(Bulgaria, Estonia among soundest economies in Eastern Europe, The Sofia Echo, 11.03)

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

GEORGIAN DAILY
Since 2000, Moscow has Given Out Nearly Three Million Russian Passports in Post-Soviet States

Venemaa valitsus on alates 2000. aastast jaganud endistes Nõukogude Liidu maades elavatele venelastele 2,9 miljonit Vene passi. Venemaa käitumist vaadeldakse kui sekkumist nende riikide poliitikasse. Moskva teatel on passid läinud „humanitaarkaalutlustel” nii Gruusias, Moldovas, Eestis kui ka Ukrainas resideeruvatele Vene „kaasmaalastele”. Moskva on juba kasutanud sealsetes riikides elavate venelaste kogukondi õigustusena oma sissetungile Gruusiasse, Ukraina ja Moldova nõrgestamiseks ning samuti Eestile surve avaldamiseks, näitamaks Läänele, et mainitud riigid kuuluvad endiselt Moskva mõjusfääri. Näiteks Vene saatkond Tallinnas andis 2008. aasta esimese kümne kuuga välja 3700 passi, mida on kaks korda rohkem kui aasta varem.
(Since 2000, Moscow has Given Out Nearly Three Million Russian Passports in Post-Soviet States, Paul Goble, Georgian Daily, 5.03)

USA AJAKIRJANDUS

LOS ANGELES TIMES
Review: Long Beach Symphony takes on Arvo Part

Külastades 2002. aasta oktoobris Londoni Tate Gallery’d sattus müstiline Eesti helilooja Arvo Pärt korraga segadusse hiigelsuure Anish Kapoori installatsiooni „Marsyas” ees. Helilooja tundis, nagu seisaks ta vastamisi oma kehaga, surnult, kinni ajalõhes oleviku ja tuleviku vahel. Pärdi sõnul tundis ta sel hetkel selgelt, et ei ole veel valmis surema. Ta oli sunnitud endalt küsima, mida ta suudaks talle jäänud aja jooksul veel korda saata. See ilmutushetk andis tõuke uuele muusikalisele austusavaldusele, albumile „Lamentate”.
(Review: Long Beach Symphony takes on Arvo Part, Richard S. Ginell, Los Angeles Times, 9.03)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
Russia to outlaw criticism of WWII tactics

Venemaa on otsustanud kuulutada ebaseaduslikuks kriitika Nõukogude armee tegevuse suunal Teises maailmasõjas. Idee sai alguse dokumentaalfilmist, mis tõi vaatajateni ulatuslikud inimkaotused sõja veriseimates lahingutes. Film tekitas vene publiku hulgas ärevaid tundeid, kuna venelased on alati ülistanud Suures Isamaasõjas võidelnud sõdurite kangelastegusid, ignoreerides sealjuures tihtipeale tohutuid inimkaotusi, mille võit Natsi-Saksamaa üle endaga kaasa tõi. Nüüd, kus film on sõjaveteranide hulgas viha sütitanud, leidis Vene valitsus olevat sobiva võimaluse ühiskonna arvamusest kasu lõigata. Venemaa erakorraliste olukordade minister Sergei Shoigu on nõudnud seadust, mille kohaselt oleks väide, et Nõukogude Liit ei võitnud Suurt Isamaasõda, vaadeldav kriminaalkuriteona. Seadus peaks karistama neid Ida-Euroopa või endise Nõukogude Liidu riike, mis väidavad, et Punaarmee ei vabastanud neid. Taoliste riikide juhtidele tuleks Venemaale sisenemine keelustada. Shoigu sõnad tundusid olevat eriti suunatud Eesti pihta, kuna Eesti valitsus teisaldas 2007. aastal Tallinnas Punaarmee sõduri mälestusmärgi, tekitades sellega Venemaal raevu. Shoigu arvates oleks uut seadust vaja selleks, et teatud riikide presidendid ei jääks karistuseta ning teatud linnapead mõtleksid mitu korda, enne kui hakkaksid monumente maha tõmbama.
(Russia to outlaw criticism of WWII tactics, Adrian Blomfield, The Daily Telegraph, 5.03)

THE FINANCIAL TIMES
Property prices fall across Europe

Möödunud aastal kogesid koduomanikud kogu Euroopas kinnisvarahindade langust, kuna nõudlus kinnisvara järele langes majanduskriisi tõttu järsult. Globaalne finantskriis on Euroopa eluasemehindadele suurt mõju avaldanud ning kui kõigepealt sattusid langusesse Iirimaa ja Suurbritannia, siis 2008. aasta lõpuks oli kriis levinud ka teistesse Euroopa riikidesse. Ühed kõige suuremad kannatajad olid Balti riigid, näiteks Eestis langesid hinnad 23%. Seevastu eelmistel aastatel jätsid nii Eesti kui ka Skandinaaviamaade, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kinnisvarahinnad teiste Euroopa riikide omad seljataha.
(Property prices fall across Europe, Daniel Thomas, The Financial Times, 6.03)

Kremlin-backed group behind Estonia cyber blitz

Kremlimeelne noorteliikumine „Naši” on võtnud vastutuse 2007. aasta aprillis Eesti vastu korraldatud küberrünnakute eest. Väidetavalt on tegu esimese küberrünnakuga, mis on suunatud NATO liikmesriigi infostruktuuri vastu. Eesti ametnike sõnul pärinesid küberrünnakud Venemaalt, kuid Venemaa on siiani järjekindlalt eitanud igasugust osalemist. Kuid eile tunnistas „Naši” komissar Konstantin Goloskokov, et küberrünnakute taga seisab tema koos mõnede kaaslastega. „Ma ei nimetaks seda küberrünnakuks, see oli küberkaitse,” ütles Goloskokov. See on ka esimene kord, kus üldse keegi võtab endale vastutuse küberründe toimepaneku eest. Goloskokov selgitas, et nad andsid Eesti valitsusele oma tegevusega õppetunni: kui Eesti tegutseb ebaseaduslikult, siis sellele reageeritakse. Goloskokovi sõnul ei teinud nad midagi illegaalset, sest külastasid vaid korduvalt erinevaid internetilehekülgi, kuni need jooksid umbe. Samuti kinnitas ta, et Venemaa võimud mingeid omapoolseid korraldusi ei andnud, noored tegutsesid omal initsiatiivil.
(Kremlin-backed group behind Estonia cyber blitz, Charles Clover, The Financial Times, 11.03)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG MAGAZIN
Kõpu-Leuchtturm: Der Dicke von der Ostsee

Eestlased laulavad. Alati ja igal pool. Isegi tuletorni juures. Kui 100 000 eestlast juulis ühiselt Tallinnas laulupeol laulavad, siis laulab paar tosinat ka paksu Kõpu tuletorni juures Hiiumaal, keset metsa põtrade, metssigade, metskitsede ning tohutu hulga kadakate vahel. Kõpu tuletorn on vanim Läänemere tuletorn, mis ehitati 1531. aastal, kuna väga paljud laevad saare juures karile sõitsid ning piraadid need tühjaks röövisid. Selleks, et torni tuld teha, võeti sajandite jooksul tuletorni ümbrusest kogu mets maha. Eesti vallutajateks ja tuletorni haldajateks on läbi ajaloo olnud rootslased, taanlased, sakslased ja venelased. Pärast Teist maailmasõda sai Hiiumaast suletud piirkond. Nõukogude sõdurid pidasid tuletornis vahti, et keegi paadiga Rootsi ei põgeneks. Praegu on Kõpu tuletorn saare sümbol ning kaunistab kirjamarki.
(Kõpu-Leuchtturm: Der Dicke von der Ostsee, Lars Reichardt, Süddeutsche Zeitung Magazin, 6.03)

DIE WELT
Kreml-Jugend bekennt sich zu Attacke auf Estland

Vene häkkerid relvastuvad. Kremli noorteorganisatsioon Naši tunnistas, et saboteeris kaks aastat tagasi Eesti riigiasutuste internetilehekülgi. „Andsime Eesti valitsusele õppetunni, et kui nemad seadusevastaselt tegutsevad, reageerime me vastavalt,“ ütles organisatsiooni komissar Konstantin Goloskokov. Tema sõnul tegutseti omal initsiatiivil, Kremlist juhtnööre ei saadud.
(Kreml-Jugend bekennt sich zu Attacke auf Estland, AFP/ras, Die Welt, 11.03)

HANDELSBLATT
Baltikum belastet Swedbank

Swedbanki aktsionäridele läheb kriis Baltimaades kalliks maksma: pank ei maksa välja plaanitud dividende. Dividendide mittemaksmine tugevdab panga kapitaliseeritust. Levisid ka kuuldused, et Swedbank vajab aktsionäridelt täiendavat rahasüsti, et katta kiiresti kasvanud laenukahjusid Balti riikides.
(Baltikum belastet Swedbank, Helmut Steuer, Handelsblatt, 11.03)

DIE ZEIT
Die Nöte der Halbstarken

Ida-Euroopa noori turumajandusi tabab majanduskriis eriti tugevalt: rahavood läänest kuivavad kokku, rahvusvahelised kliendid ei osta enam. Mõned riigid ei kosu veel aastate pärastki. Nii Eestis, Leedus, Rumeenias kui Lätis võis näha sarnaseid tendentse: palgad tõusid kiiresti, kinnisvaraturul tekkisid mullid, laenuandmine kasvas plahvatuslikult, jooksevkonto defitsiit paisus üha. „Me elasime võõra raha eest,“ ütleb Hansapanga analüütik Maris Lauri. Laenu pakkusid eelkõige lääne pankade tütarfirmad, mis kogu regioonis turgu valitsevad. Lauri sõnul vastutavad praeguse olukorra eest ka lääne pangad. Oma süü on ka valitsustel, kes seda ebatervet buumi oma poliitikaga toetasid. Kui Eesti pani osa eelarveülejäägist reservfondi, siis Läti kasvatas riigiametnike palka ja Rumeenia vähendas makse. Kui maailmas poleks levima hakanud finantskriis, oleks kõik veel ehk hästi läinud. „Kriisist väljatulekuks tuleb langetada elustandardit,“ ütleb Maris Lauri. Ainult nii saab regioon oma konkurentsivõimelisuse tagasi võita. Hinnatud kokk Imre Kose ütleb, et kasv on alati, see tuleb ainult üles leida. „Tuleb šampust juua, ning just kriisi ajal.“
(Die Nöte der Halbstarken, Christian Tenbrock, Die Zeit, 5.03)

REUTLINGER GENERAL-ANZEIGER
Große Gefühle in Töne gebannt

See, millest enamik heliloojaid unistab, sai Bad Urachi elaniku Mari Vihmandi jaoks tõeks: nimekas ooperiteater tegi talle pakkumise suurteos kirjutada. Ülesanne tuli Tallinnast. Mari Vihmand on pärit Eestist, Švaabimaale asus ta elama 1997. aastal. Vihmandi ooperi „Armastuse valem“ esiettekanne oli oktoobris Eesti rahvusooperis. Nüüd jõuab tükk ka Urachisse – vähemalt salvestuse näol. Heliteose loomine on Vihmandi jaoks midagi väga isiklikku ning loomise ajal tõmbub ta kõigest täiesti eemale. Vihmandi muusikas on seda intiimsust ja isiklikkust tunda. Tundlikult nüansseeritud helid puudutavad emotsionaalset tasandit. Ooperi loomisel tegi Vihmand tihedat koostööd lavastaja Liis Kollega. Koos avastasid nad ka akordionimängija, kes loob laval teatavat tangoatmosfääri. Kuid vaatamata akordionimängijale pole tegemist tango-ooperiga. Vihmandi muusika liigub vaba atonaalsuse ja tonaalsuse vahel ning lööb läbi vibreerivate rütmide ja värvikate kooskõlade särama.
(Große Gefühle in Töne gebannt, Armin Kanuer, Reutlinger General-Anzeiger, 10.03)

MÄRKISCHE ALLGEMEINE
Estnischer Botschafter zu Gast bei „Baltischer Woche“

Saksamaa Wilsnacki Wunderbluti kiriku selts korraldas „Balti nädala“ raames kohtumise Eesti suursaadikuga Saksamaal Mart Laanemäe ja Bonni publitsisti Elimar Schubbega. Kohale tuli üle 50 huvilise. Laanemäe osutus teravmeelseks vestlejaks, kes ei vältinud ka raskemaid küsimusi. Nii kutsus ta üles oma kodumaad külastama, „isegi kui suvel on merevesi soojem kui õhk.“ Publik esitas šarmantsele diplomaadile palju küsimusi Eesti ajaloo ja praeguse olukorra kohta. Eriti huvitas inimesi komplitseeritud suhe naaberriigi Venemaaga. Küsimuse peale, kas eestlased ei tunne hirmu, et Vene armee võiks sarnaselt Gruusiale Eestisse tungida, vastas Laanemäe, et ei näe põhjust, miks Vene armee seda tegema peaks. „Meie Venemaad ei ründa. Kui Venemaa meile kallale tungib, on see rünnak kogu Euroopa vastu.“ 25 aastat tagasi oli keelel Eestis oluline tähendus, sest vene keel oli okupantide keel. „Nüüd võib igaüks rääkida seda keelt, mida soovib,“ ütles saadik. „Me oleme jälle sealmaal, kus me olime enne Teist maailmasõda. Mina diplomaadina pean valdama kolme keelt. Aga McDonaldsi töötaja Tallinnas peab oskama nelja keelt.“
(Estnischer Botschafter zu Gast bei „Baltischer Woche“, Wolfram Hennies, Märkische Allgemeine, 10.03)

Mit allen Sinnen das Baltikum erkundet

Nii mõnigi pakkis kindlasti mõttes juba kohvrit, kui Maaja Silm oma kodumaast fotosid näitas. Kutsuvalt ei mõjunud mitte ainult ajaloolise hansalinna Tallinna muljetavaldav siluett, vaid ka Eesti maapiirkonnad rookatusega talumajade, tuuleveskite ja linnustega. Koos publitsisti Elimar Schubbega avas reisiekspert Maaja Silm „Balti nädala“. Schubbe tõi erinevaid näiteid selle kohta, kui vähe Saksamaal Baltimaade ajalugu ja geograafiat tuntakse. Schubbe sõnul seletab seda Baltikumi sulgemine raudse eesriide taha 50 aastaks. Seetõttu otsustas baltisaksa juurtega Schubbe keskenduda oma publitsistitöös sellele, et oma kunagist kodumaad rohkem tutvustada.
(Mit allen Sinnen das Baltikum erkundet, Dorothea von Dahlen, Märkische Allgemeine, 8.03)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Tunnelträume zwischen Helsinki und Tallinn

Mis oleks elu ilma unistuste ja visioonideta? Helsingi ja Tallinna linnapea ajavad taga unistust, mis lähimas tulevikus unistuseks ilmselt ka jääb. Eesti ja Soome pealinn arutlevad juba mõned aastad tunneliehituse üle. Tunnel peaks viima läbi Soome lahe Helsingist Tallinnasse. Just natuke aega tagasi ütles EL ära tunneli tasuvusuuringu rahastamisest. Ilmselt peavad linnad uuringu kulud ise katma. Tunnel oleks osa Rail Balticast. „Siis on sel projektil tõesti mõtet,“ ütleb Helsingi linnapea Jussi Pajunen. Helsingi-Tallinna tunneli suurimaks puuduseks on see, et see on ette nähtud kaubaveoks, mitte inimeste jaoks. Samas oleks mõttekas inimeste vedu, kuna igal nädalal sõidab kuni 12 000 inimest laevaga linnade vahet.
(Tunnelträume zwischen Helsinki und Tallinn, Nicole Stern, Die Presse, 6.03)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

NOUVELLE EUROPE
Karoli Hindriks: „Pour les élections européennes, le chômage sera l’un des points clef”

Karoli Hindriks on tegutsenud ettevõtluses ja vedanud MTV Eesti telekanalit. Nüüd otsustas ta kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. Vaid 25-aastasena on ta tõenäoliselt üks nooremaid, kel on lootus osutuda valituks. Intervjuu.
Prantslasi hämmastab teie noorus. Kas Eestis on tavaline, et nii noorelt kandideeritakse valimistel? Ma arvan, et siin on riigiti tõesti väike erinevus. Uute liikmesriikide kodanikud on üldse aktiivsemad ühiskondlikus elus kaasa lööma. Noorte varasem sisenemine tööturule teeb nad vastutustundlikumaks. Ma olen uhke, et Eestis on otsustajate hulgas nii palju noori, kes saavad poliitikat mõjutada. See muudab meie ühiskonna paindlikumaks ja paindlikkus on tänapäeva kiirelt muutuvates majandusoludes kindlasti eeliseks.
Mis on teie valimiskampaania põhipunktid? Esmalt tööpuudus. Täna, mil aina enam inimesi kaotab töökoha, muutub sotsiaalvaldkonnaga toimetulek liikmesriikide jaoks üha suuremaks väljakutseks. Inimesi tuleb julgustada tegelema eraettevõtlusega ja looma seeläbi uusi töökohti. Vaid ligikaudu 5% Euroopa tudengitest omandavad majandusalase hariduse. Erinevad uuringud on aga näidanud, et majandust õppinutel on tulevikus suurem šanss hakata tegelema ettevõtlusega. Arvestades seda, et just eraettevõtlusega toodetakse ühiskonnas lisaväärtust, on noortele majandusalase hariduse kättesaadavaks tegemine väga tähtis. Eesti jaoks on oluline ka liitumine eurotsooniga.
Kui osutute valituks, mida teete Euroopa ühtse energiapoliitika edendamiseks? Euroopal on vaja ühtset energiapoliitikat, samuti nagu on vaja ühtset välispoliitikat. Need kaks on omavahel tihedalt seotud. Praegu puudub meil ühtne energiasüsteem ja suurriigid ajavad Venemaaga kahepoolset energiapoliitikat. EL positsioon ei ole alati üksmeelne, nagu ta olema peaks. Hiljutine vastasseis gaasi küsimuses Venemaa ja Ukraina vahel, mis avaldas tugevat mõju ELle tervikuna, näitas selgesti, kui vajalik on ühehäälne poliitika energiaküsimuses.
Prantsusmaal, nagu ka Eestis, on probleemiks madal valimisaktiivsus. Kuidas saada suurem hulk inimesi hääletama? Loodan, et minu kandidatuur inspireerib inimesi valimistel osalema. Kuna olen üpris noor, võiksin oma eeskujuga julgustada just noori oma häält andma. Tahaksin noortele südamele panna, et hääletamine on oluline – me suudame asju muuta, kui seda tõeliselt tahame.
(Karoli Hindriks: „Pour les élections européennes, le chômage sera l’un des points clef”, Interview avec Karoli Hindriks, Nouvelle Europe, 8.03)

NORD ECLAIR
Du 10 au 12 avril: Midi-Midi pays baltes, saunas, ice bar et nuir noire…

Artikkel kajastab Lille’is toimuva kultuurifestivali Lille 3000/Europe XXL raames toimuva Eestile, Lätile ja Leedule pühendatud nädalavahetuse (10.-12. aprill) kultuuriprogrammi.
Näitused. Mark Raidpere esindas Eestit 51. Veneetsia biennaalil ja tõusis sealt rahvusvahelisele areenile. 9. aprillist 11. juulini saab Roubaix’s näha tema ulatuslikku monograafilist ekspositsiooni.
Kontserdid. Baltimaade kultuuriprogrammi kohustusliku osa moodustab koorimuusika. Aastal 1996 loodud ansambel Vox Clamantis ühendab väga erineva taustaga muusikuid, keda ühendab huvi gregooriuse laulu, samuti kaasaegse ning keskaegse mitmehäälse laulu vastu. Jaak Sooääre ja Han Benninki Duo esitab džässi ja popmuusika improvisatsioone. Jaak Sooäär Tuule Kanniga esitavad kitarril ja kandlel arpedžosid. See on rahulik, samas originaalne kontsert.
Saun ja jäämassaaž - Lille’i kultuurifestival pakub tõeliselt eksootilisi elamusi. Baltimaades on saunatamine iidne komme, mida viljeldakse laialdaselt ka tänapäeval. Saun aitab hakkama saada sombuse kliima, külma ja lumega. Külalise kutsumine sauna on märk võõrustaja erilisest külalislahkusest. Peale sauna nautige massaaži, et seejärel degusteerida karastavaid jooke ja suupisteid.
(Du 10 au 12 avril: Midi-Midi pays baltes, saunas, ice bar et nuir noire…, Nord Eclair, 10.03)

SOOME AJAKIRJANDUS

TURUN SANOMAT
Työttömien määrä ponkaisi Virossa jyrkkään nousuun viime kuussa

Veebruari lõpus oli töötute hulk Eestis 7,1%. Registreeritud töötute arv kasvas veebruaris ligi 20%. „Väikses riigis on muutused kiired,“ ütleb Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. Majanduskriis annab tunda kõikjal Eestis, kuid kõige enam puudutab see ehitussektorit ja madala palgaga tööstusvaldkondi. Sealt on vallandatud madala haridustasemega inimesi. Eestis aastaid kestnud tohutu majanduskasv katkestas paljude õppimise – tööjõupuudusest tingituna läksid noored enne kooli lõpetamist tööle. „3–4%ne töötus, nagu siis valitses, pole majanduse jaoks positiivne,“ ütleb Ormisson. Eelmise aasta lõpust alates on töötute hulgas olnud rohkem mehi kui naisi.
(Työttömien määrä ponkaisi Virossa jyrkkään nousuun viime kuussa, Turun Sanomat, 10.03)

Virolaisviina uhkaa taas

Kui Eesti 2004. aastal ELiga liitus, pidi Soome viinaralli tõrjumiseks kõvasti alkoholiaktsiisi vähendama. Nüüd otsustas Soome valitsus alates aprillist kõigi alkohoolsete jookide aktsiisi tõsta. Eesti otsib hetkel aga palavikuliselt lahendusi riigi majanduslanguse peatamiseks. Üks võimalus oleks krooni devalveerimine. Kui Eesti oma valuuta devalveeriks, käriseks Soomes ja Eestis müüdava alkoholi hinna vahe kõige hullema stsenaariumi järgi samasse suurusjärku kui see oli enne Eesti liitumist ELiga. Soome valitsuse otsus aktsiisi tõsta pole lõpuni läbi mõeldud, vaid lisab viinaralli riski ja võib viia selleni, et riigi alkoholiaktsiisitulud hoopis vähenevad.
(Virolaisviina uhkaa taas, Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.03)

Suomesta tukea Viron vapaa- ehtoiselle meripelastustyölle

Soome Merepäästeselts on käivitanud koos nelja Eesti vallavalitsusega VOMARE-projekti, et arendada vabatahtlikku merepäästetegevust Eestis. Mõte on luua eeldused Soome ja Eesti merepäästjate koostööks ning stimuleerida vabatahtlikku päästetegevust Soome lahe idaosas ja Peipsi järvel. Koostöö raames saab Eesti Soomelt neli täisvarustuses päästelaeva; samuti korraldatakse eesti vabatahtlikele täienduskoolitus.
(Suomesta tukea Viron vapaa- ehtoiselle meripelastustyölle, Jamie Nieminen, Turun Sanomat, 9.03)

AAMULEHTI
Työttömyys riivaa nyt Viroa

Vt. ajalehe Turun Sanomat artiklit Työttömien määrä ponkaisi Virossa jyrkkään nousuun viime kuussa.
(Työttömyys riivaa nyt Viroa, STT, Marjo Näkki, Aamulehti, 10.03)

KORJAAMO
Toomas Hendrik Ilves: ajatuksia Euroopasta ja Amerikasta

Korjaamo avanumbris ilmus intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega. Oma identiteedist rääkides ütleb Ilves, et mõned arvavad, et tema olemuse määrab „ameerikapärasus“. „Lihtsustav tõlgendus, et olen „ameeriklane“ on liiga ühekülgne,“ ütleb Ilves. Sama mündi teine pool on „väliseestlus“. Selline mõtteviis tipneb arusaamaga, et eestlasel, kes ei elanud Nõukogude Eestis, pole õigust rääkida Nõukogude Liidust. „Sama loogika kohaselt poleks NSV Liidus kasvanud inimestel õigust rääkida demokraatiast ega sõnavabadusest.“ Eesti kui Põhjamaa on Ilvese sõnul tugevaim regionaalne identiteet, mis on Eesti jaoks võimalik. „Soome põhjamaisus on väljamõeldud. Veel 1920ndatel räägiti neljast Balti riigist, keegi ei rääkinud Soomest kui Põhjamaast.“ Eestlaste identiteet on Ilvese arvates tugevasti seotud keelega: oled eestlane, kui räägid eesti keelt. Samuti on oluline identiteedi osa liberaalne demokraatia. Vene vähemuse olukorda Eestis hindab Ilves järgnevalt: „See on kui Vladimir Nabokovi ideaal-Venemaa: koht, kus saab elada vene keelt rääkides vene kultuurikeskkonnas, kuid siiski liberaalses demokraatias, kus valitseb täielik sõnavabadus ning mis on õigusriik, kus kõigi kodanikuõigused on kaitstud.“
(Toomas Hendrik Ilves: ajatuksia Euroopasta ja Amerikasta, Iivi Anna Masso, Korjaamo, veebruar 2009)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ТРИБУНА
Интервью Посла России в Эстонии

Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski kurdab ajaleheusutluses venekeelsete koolide olukorra üle Eestis ja nimetab keeleinspektsiooni tegevust repressiivseks. Koolides väheneb pedagoogide hulk. Keelenõuete märgi all viiakse läbi kaadri puhastust. Seda repressiivset tegevust teostab avalik organ – keeleinspektsioon, mille regulaarsed reidid on suunatud eelkõige venekeelsete koolide õpetajate ja lasteaiakasvatajate vastu. Koolides toimub mitteavalik venekeelsete õpilaste ahistamine. Õnnetul kombel peaks eelmist aastat nimetama ikkagi kadunud võimaluste aastaks, seda eelkõige poliitilises sfääris. Vene püüe alustada Eestiga dialoogi, mis baseeruks sõbralikel suhetel ja vastastikustel huvidel, ei kohanud Eesti poolelt positiivset vastuvõttu. Seetõttu tugevnesid aasta jooksul negatiivsed tendentsid peaaegu igas valdkonnas.
(Интервью Посла России в Эстонии, Игорь Гансвинд, Трибуна, 4.03)

ЭХО МОСКВЫ
"Нам, русским за границей, иностранцы ни к чему"

Vene riigiduuma saadik Sergei Markov tunnistas Moskva ja Washingtoni vahelisel videokonverentsil avalikult, et tema abi korraldas pea kaks aastat tagasi pärast aprillirahutusi küberrünnaku Eesti veebilehekülgedele. Ilmselt ei saa Markov siiani aru, et ta töötab koos inimesega, kes sooritas kriminaalkuriteo, ning peab seda „kodanikuühiskonna reaktsiooniks eesti fašistide tegevusele”.
("Нам, русским за границей, иностранцы ни к чему", Наргиз Асадова, Эхо Москвы, 5.03)

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
"Бумажные тигры" НАТО и ОДКБ

SRÜ riikide äsjaloodud julgeolekuliit ning NATO operatiivstruktuurid tuletavad praegu meelde pigem paberist tiigrit. NATO struktuur ja strateegiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja moderniseeritud. Kiirreageerimisfunktsiooni tegelik efektiivsus ei ole veel kindel. Esialgu saavutatakse edu vaid õppustel. Afganistanis NATO kiirreageerimisjõude ei kasutata. Üldse on ainsad tõeliselt efektiivsed sõjajõud Afganistanis USA väed, kes ei tegutse NATO raames. NATO riikide omavahelise kooskõlastamatuse taustal koondab oma julgeolekustruktuure EL. Kõige väljapaistvam ELi kaitseüksus on Põhjala lahingugrupp. See on ainus, kus enamik juhtriike ei kuulu NATOsse. Ning Norra ei kuulu ELi. Ainsaks ELi ja NATO „ühendauslüliks” on Eesti. Selge on see, et EL vajab neid üksusi poliitilistel eesmärkidel. Sõjategevuseks nad mõeldud pole.
("Бумажные тигры" НАТО и ОДКБ, Александр Храмчихин, Независимая газета, 6.03)

ДЕЛОВОЙ ПЕТЕРБУРГ
Сланец остановлен

Ettevõte ОАО Ленинградсланец lõpetas Slantsõ linnas põlevkivi kaevandamise. Linna peamine ettevõte peatas töö, kuna Eesti ei osta enam põlevkivi sisse. Linnas puudub põlevkivikeemiatööstus, ettevõte sõltub täielikult Eesti turust. Nõnda on see olnud juba nõukogude ajast peale. Venemaa soojuselektrijaamad ja ettevõtted kasutavad eeskätt masuuti.
(Сланец остановлен, Ольга Вильде, Деловой Петербург, 6.03)

ГОЛОС РОССИИ
Наказание за отрицание

Vene eriolukordade minister Sergei Šoigu on teinud ettepaneku karistada neid, kes ei austa NSV Liidu võitu Suures Isamaasõjas. Muidugi ei eita keegi võitu ennast, kuid selle tähendus seatakse kahtluse alla. Eriti Baltimaades, kus nõukogude sõdureid nimetatakse okupantideks ja sõjakurjategijateks. Lätis mõistetakse kohut veteranide üle, Eestis teisaldatakse mälestusmärke, Ukrainas kuulutatakse kangelasteks nõukogude vägedega võidelnud Ukraina vabastusarmee. Poolas on olemas seadus, mis annab võimaluse karistada neid, kes eitavad poolakate vastu sooritatud kuritegude fakti. Üle Euroopa karistatakse holokausti eitamise eest. Võimalik, et taoline seadus võetakse Venemaal vastu veel enne 9. maid.
(Наказание за отрицание, Светлана Калмыкова, Голос России, 6.03)

ПРАВАЯ.RU
Верить в Империю

Vene Föderatsiooninõukogus toimunud konverentsil peetud ettekanne Vene suurriikluse hetkeseisust ja perspektiividest. Ajalooline mälu kui Venemaa arengu edendamise peamine faktor. Autor on Vene sõjaajaloo instituudi teadur, filosoofiateaduste kandidaat, erupolkovnik. Peamine tees – nii kodumaine kui ka välismaine massimeedia õõnestab venelaste teadlikkust ja patriotismi. Lääs tahab kõrvaldada geopoliitiliselt tugevat konkurenti. Kogu Vene kultuuri- ja haridusruum tegeleb selle strateegia toetamisega. Autor tsiteerib pikemalt Mart Helmet ning nendib, et need venevastased passaažid pole lihtsalt väikese Eesti seisukohad, vaid peegeldavad kogu Euroopa mõtteviisi.
(Верить в Империю, Владимир Литвиненко, Правая.ru, 6.03)

АРГУМЕНТЫ И ФАКТЫ
«Скандальный выпад эстонского журналиста против русских нужно «не заметить, но запомнить»

Eesti ajakirjaniku venevastasele ülesastumisele ajakirjas Köök („Milline venelane on hea venelane”?) ei tuleks tähelepanu pöörata, kuid see tuleb meelde jätta. Kommenteerivad publitsistid ja politoloogid. Ajakirjaniku passaaž osutab eestlaste psühholoogiale, et isegi korea köögi tutvustuses tuleb venelasi salvata. Ajakirjanik toimis ilmselt tahtmatult, automaatselt, vastavalt stereotüüpidele.
(«Скандальный выпад эстонского журналиста против русских нужно «не заметить, но запомнить», Андрей Паршев, Аргументы и Факты, 4.03)

ПСКОВСКАЯ ГУБЕРНИЯ
Красное и Белое: История начала Красной армии и Гражданской войны

Peterburi ajaloolane jätkab ülevaateid kodusõja sündmustest Loode-Venemaal, muuhulgas haagitakse põhjalikult Eesti valitsuse ja kaitseväe tegevust.
(Красное и Белое: История начала Красной армии и Гражданской войны, Андрей Михайлов, Псковская губерния, 4.-10.03)

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
От России на «Евровидении» выступит украинка с песней, написанной грузином и эстонкой

Venemaad esindab Eurovisiooni lauluvõistlusel ukrainlanna, grusiini ja eestlanna loodud lauluga ning laulab refrääni ukraina keeles. Skandaal! Patrioodid tahaksid muidugi efektiivsete meetoditega Lubjanka keldrites välja selgitada, kes olid žürii liikmed. Kas ehk pole nende hulgas varjatud Gruusia spioone, eesti leegionäride järeltulijaid või nõukogudevastaseid ukraina partisane. Meie ühise paadi teises servas kõlgutavad jalgu üle ääre demokraadid ning on rõõmsad: „Saite, see on teile purukspommitatud Gori eest, golodomori (Ukraina näljahäda) ja holodomori (gaasitüli – külmaga tapmine) eest!” Tegelikult aga ühendab ukrainlanna taas endise impeeriumi rahvad, osutades ühisele kultuurikoodile. Seega on veel lahtine, kes keda…
(От России на «Евровидении» выступит украинка с песней, написанной грузином и эстонкой, Комсомольская правда, 10.03)