Eesti välismeedias 26. veebruar - 4. märts 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EU OBSERVER
Estonian sentenced for NATO and EU secrets to Russia

Herman Simmile määrati 25. veebruaril 12 ja pool aastat vanglakaristust. Lisaks mõisteti Simmilt välja Kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas s.o 20 155 000 krooni. Simm tunnistas, et oli töötanud välisluureteenistuste heaks ja tundis Vene luureteenistuses agente, kellega oli vahetanud salajast teavet. Samas tunnistas ta ka, et nüüd tuleb tal oma tegude tagajärgedega silmitsi seista. Kuna Simm tunnistas oma süüd, ei kestnud kohtuistung kaua. Eesti jaoks on see esimene riigireetmise juhtum alates taasiseseisvumisest aastal 1991.
(Estonian sentenced for NATO and EU secrets to Russia, Valentina Pop, EU Observer, 26.02)

ISLAM ONLINE
'Happiness Bank' Fights Estonia Recession

Ajal, mil Eestit räsib majanduskriis, kavandab mulluse prügikoristuskampaania üks eestvedajaid Rainer Nõlvak ühiskonna moraalitunde tõstmiseks virtuaalse õnnepanga loomist. Nõlvaku sõnul tuleb majanduslangusega võitlemiseks alustada heade mõtete kogumist rohujuure tasandilt. Nii toimib ka õnnepank, kus igal inimesel on võimalik pakkuda ja vastu võtta heast südamest tulevaid tegusid. Õnnepanga loojad loodavad sellega rõhutada ideed, et heategu on sama väärtuslik kui raha.
('Happiness Bank' Fights Estonia Recession, Islam Online, 28.02)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Eastern Europe's woes: The bill that could break up Europe

Ida-Euroopa riikide majanduste kokkuvarisemine võib endaga kaasa tõmmata terve Euroopa Liidu, nendib Briti ajakiri The Economist. Seetõttu on eriti oluline, et Balti riigid ja Bulgaaria liituksid euroga võimalikult kiiresti. Samas pole ei Eesti, Läti, Leedu ega Bulgaaria lähiajal võimelised Maastrichti kriteeriume täitma, mistõttu euro nendes riikides niipea kasutusele ei tule. Balti riigid on küll väikesed, mistõttu nende puhul ei loo euro sisseviimine soovimatut pretsedenti teiste riikide jaoks ega vähenda ka usaldust ühisvaluuta suhtes. Siiski on Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon kindlalt sellise eurostamise vastu.
(Eastern Europe's woes: The bill that could break up Europe, The Economist, 26.02)

A glimpse of optimism: Green shoots

Tallinna keskaegne vanalinn on sel lumisel päeval ebatavaliselt vaikne. Parimas restoranis Pegasus on ainult üks laud kinni – see, mille taga istub artikli autor. Kauplustes lokkavad kolossaalsed allahindlused, mis ületavad isegi riigikogu kinnitatud valusaid palga- ja eelarvekärpeid. Kuid kohalik ärimees Endel Siff soovib jututeemaks võtta hoopis midagi muud: narkokoguste tuvastamise aparaadid. Tema firma Nar Test, kus töötab hetkel 60 inimest, kasutab aparaatide tootmisel innovaatilist lasertehnoloogiat, mis on lihtsam, täpsem ja odavam kui senised tehnoloogiad. Siff kuulub Eesti kõige rikkamate inimeste hulka. Tal on hea ajastamisoskus: transiidiärist lahkus ta just enne Venemaa poolt kehtestatud sanktsioone aastal 2007. Samuti päästis ta kinnisvaraäris oma naha enne, kui kinnisvaramull lõhkeda jõudis. Ent ta rõhutab tõsiasja, mis pahatihti süngete pealkirjade vahel ära kaob: praegu pole tegemist 1989. aasta olukorraga, kui toonased kommunistlikud maad astusid tundmatusse kapitalistlikku maailma. Viimase 20 aasta jooksul rajatud institutsioonid ega loodud kapital ei kao üleöö. Samuti pole praegu 1930ndad, mis lõppesid hävitava sõjaga. Endised kommunistliku režiimi riigid on vastupidavamad ja paindlikumad kui nende kergema ajalooga naabrid. Neil on tulnud olemas olla ja see võib neile praegu kasuks tulla. Olgugi et üksikutel majandusharudel (mõnes riigis ka kogu majandusel) läheb kohutavalt, tuleb selles kriisiolukorras näha võimalust uue tööjõu palkamiseks, soodsamate pindade rentimiseks ja hõivatud turgude vallutamiseks.
(A glimpse of optimism: Green shoots, The Economist, 26.02)

A spy scandal in Estonia: How many more?

Endine kõrge riigiametnik Hermann Simm mõisteti süüdi riigireetmises ning talle määrati karistuseks 12 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Simmi tegevuse põhjused on siiani hämarad, kuid info tema tegevuse kohta hakkab selginema. Vene välisluureteenistus SVR värbas Simmi 1995. aastal, kui ta Tuneesias puhkusel oli. Simm ei langenud väljapressimise ohvriks ning algul ei antud talle ka pistist, tema motiiviks oli lihtsalt saada tagasi oma nõukogudeaegne polkovniku auaste. Simm reetis kõik talle usaldatud saladused, mida polnud tema ametikoha tõttu just vähe. Kui Eesti liitus aastal 2004 NATOga, sai Simmist vaatamata tema kasinale inglise keele oskusele Kremli silm ja kõrv kogu alliansis. Kui aastal 2002 vahetus Vene luuraja ja asemele tuli Sergei Jakovlev, kes ringi reisides kohtus Simmiga umbes iga 3 kuu tagant ja vähemalt 15 ELi riigis, lendas plaan lõpuks viletsa luuretöö tõttu vastu taevast. Jakovlevi nähti kohtumas Simmiga ja NATO andis seepeale häirekella. Simmi oli keeruline jälgida piisavalt lähedalt ilma tema kahtlust äratamata. Eesti sai jälgimisega siiski hakkama ning on selle eest palju kiita saanud. Viis, kuidas Eesti Herman Simmi avalikult kohtu ette andis, on rabav. Teistes riikides lahendatakse need küsimused pigem diskreetselt kui et tuuakse valusa päevavalguse kätte.
(A spy scandal in Estonia: How many more?, The Economist, 26.02)

IIRI AJAKIRJANDUS

IRISH TIMES
Estonian spy jailed for passing information to Russia

Eesti riigiametnik Herman Simmile määrati riigireetmise ja asutusesisese teabe edastamise eest 12 ja pool aastat vanglakaristust. Meedia andmetel jagas Simm Vene välisluureteenistuse agentidele üle 2000 lehekülje informatsiooni. Tänu oma ametikohale kaitseministeeriumis oli Simmil juurdepääs ülisalajastele dokumentidele, sealhulgas NATO omadele. Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul kujutas Herman Simmi tegevus endast ohtu mitte ainult Eestile, vaid ka Eesti partnerriikidele, kuid õnneks töötas Eesti julgeolekuteenistus piisavalt tõhusalt, et Simmile jälile jõuda ja ta kohtu ette viia.
(Estonian spy jailed for passing information to Russia, Irish Times, 26.02)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Alles auf eine Karte

Pärast aastaid kestnud majanduskasvu seisab Eesti kuristiku lävel. Majandus on vabalanguses, töötute arv kasvab. Kolmandikku Tallinna vanalinna restoranidest ähvardab klientide puudusel sulgemine, automüüjad suudavad vaevu veel uusi autosid müüa, kinnisvarahinnad on poole võrra kukkunud. Pole kahtlust, et globaalne kriis on Eestisse jõudnud. Aga teisiti kui paljudes Ida-Euroopa riikides, kus töötud tänavatele lähevad, on Eestis lootust. Inimesed klammerduvad majandusharu külge, mis tundub siiani kriisi trotsivat. See on IT-tööstus. Valitsus pumpab vaatamata finantskitsikusele raha IT-sektorisse. See on ainus lootus, mis riigile praegu jääb. Eesti on justkui globaalse IT-haru vitriin. Alates NSV Liidu lagunemisest 18 aastat tagasi on Eesti kiirtempol maha käinud tee interneti musterriigiks. Soodsate maksude ja hästi väljakoolitatud arvutispetsialistidega meelitas valitsus riiki rahvusvahelised kontsernid nagu Cisco, Sun ja Microsoft. Praegu on Eestis umbes 2000 IT-firmat, umbes 100 neist on tuntud üle maailma. Palju, mis Eestis hetkel argielu juurde kuulub, on Saksamaal alles tulevikumuusika. Suurem osa Eesti IT-toodetest läheb ekspordiks. Firmad loodavad, et möödunud aastate kiire areng annab neile nüüd eelise. Aga loomulikult ei lähe kriis ka IT-ettevõtetest jälgi jätmata mööda. Tallinna servas asuv IT-kolledž valmistab ette uut generatsiooni järgmiseks IT-buumiks. Õppeasutus teeb tihedat koostööd kontsernidega, mis on end sisse seadnud Tallinna tehnoloogiapargis. Poliitikud teavad, kui olulised on riigi jaoks internet, tarkvara ja mikroelektroonika. Seetõttu tahetakse jätkata IT-projektide finantseerimist.
(Alles auf eine Karte, Andrzej Rybak, Financial Times Deutschland, 4.03)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Der Spion, der ins Gefängnis kam

Külma sõja lõpust saadik pole olnud sarnast spionaažijuhtumit. Herman Simm oli Eesti kaitseministeeriumi kõrgeim julgeolekuametnik ning tal oli juurdepääs rangelt salajastele NATO dokumentidele. Juba siis kui Eesti NATOsse pürgis, oli Simm see, kes partneritega julgeolekusüsteeme võrdles. 2008. aasta septembris vahistati mees kui Vene spioon. NATO kriisiplaanid Kosovo jaoks, Gruusia sõja analüüsid, NATO laevade liiklus Läänemerel, vägede paigutamine Afganistani, USA raketitõrjesüsteemi detailid – Simm lekitas informatsiooni. Nõukogude salateenistus värbas Simmi ilmselt juba 1980ndatel, aktiivselt pandi mees tööle siis, kui Eesti NATOle lähenes. Harju maakohus mõistis Simmile riigireetmise eest 12,5 aasta pikkuse vanglakaristuse ja 1,3 miljoni euro suuruse rahatrahvi.
(Der Spion, der ins Gefängnis kam, Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 26.02)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Europas Sorgenkinder

Veel kolm aastat tagasi kutsuti Eestit, Lätit ja Leedut „väikesteks tiigriteks“ ning naabrid kadestasid neid. Nende majanduskasv oli Euroopa kõrgeim, palgad kasvasid ebaproportsionaalselt, töötus oli ELi madalaim. Kuid finantskriis tõi kukkumise. Selgus, et eelnenud majanduskasv põhines ülekaalukalt laenudel. Eriti halvasti läheb Lätil. Ka Eesti majandusnäitajad on halvad, kuid riigil pole nii suurt laenu nagu Lätil. Eestil on hoopis reserv varutud. Tallinnas arvatakse optimistlikult, et suudetakse ilma Brüsseli abita ots otsaga välja tulla.
(Europas Sorgenkinder, tu, Süddeutsche Zeitung, 2.03)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Spionage: Drakonische Strafe für estnischen Maulwurf

Vt. Frankfurter Rundschau artikkel "Der Spion, der ins Gefängnis kam".
(Spionage: Drakonische Strafe für estnischen Maulwurf, Hannes Gamillscheg, Die Presse, 26.02)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Hoher estnischer Beamter wegen Spionage verurteilt

Eesti kaitseministeeriumi endine kõrge julgeolekuametnik Herman Simm mõisteti riigireetmise eest 12,5 aastaks vangi. Kohtuotsuse järgi edastas Simm Vene instantsidele umbes 3000 dokumenti. Seejuures polnud tegemist mitte ainult Eesti salajaste dokumentidega, vaid ka NATO salajase informatsiooniga, millele oli süüdimõistetul ligipääs. Seega pole Simmi juhtumil kaugeleulatuvaid tagajärgi mitte ainult Eesti, vaid ka NATO jaoks.
(Hoher estnischer Beamter wegen Spionage verurteilt, I. M., Neue Zürcher Zeitung, 27.02)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ECHOS
Certains pays de l’Est appellent à l’aide

Ida-Euroopa riikide esindajad kohtusid 1. märtsil, arutamaks Ungari poolt kogu regiooni nimel tehtud abipalvet majanduskriisiga toimetulekuks. Täpsemalt, Ungari peaminister Gyurcsany tegi üleskutse 160-190 miljardi euro suuruse abipaketi eraldamiseks raskustes sipleva Ida-Euroopa finantssektori toetuseks. Regioonis puudub aga abipalve suhtes üksmeel. Mitmete riikide esindajad reageerisid Gyurcsany avaldusele kiiresti, selgitades, et praegust olukorda ei saa ühe mõõduga võtta – finantsolukord on riigiti väga erinev. Eesti ja Tšehhi väljendasid koheselt oma vastuseisu igasugusele eriabile Ida-Euroopa maade tarbeks. Ometi ei ole Gyurcsany ainus, kes häirekella lööb. Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga president Thomas Mirow teatas intervjuus Le Figaro’le, et tegutseda tuleb „nii kiiresti kui võimalik, vastasel korral tabab Ida-Euroopat risk tõsise laenukriisi tekkeks.” Tegu on delikaatse olukorraga. Kolm multilateraalset panka – Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank ja Maailmapank – hoiduvad avalikult konkreetsetele riikidele näpuga näitamast. Kuid üks anonüümseks jääda soovinud majandusteadlane ei kõhkle Baltimaade majandustele hävitavat hinnangut andmast, nimetades neid „arvatavasti surnuiks”. (Certains pays de l’Est appellent à l’aide, Gabriel Gresillon, Les Echos, 2.03)

LE NOUVEL OBSERVATEUR
L’espion le plus recherché de la planète, Vincent Jauvert

Ta väitis end olevat Portugali päritolu ärikonsultant Antonio de Jesus Amorett Graf. Tegelikult on tema nimi Sergei Jakovlev, ta on venelane ja ta töötab Vene luureteenistuse heaks. Jakovlev on oma ala meister. Kuue aasta vältel on planeedi tagaotsituim spioon Jakovlev olnud kontaktis eestlase Herman Simmiga. Viimane lekitas venelastele NATO saladusi. Olles vastutav Eesti saladuste kaitse eest, omas Simm ligipääsu ka kogu tähtsale NATO informatsioonile. Kokku toimetas Simm Jakovlevile 3000 salajast dokumenti. Vastutasuks sai ta hinnanguliselt umbes 100 000 eurot. Eesti võimude sõnul värvati Simm agendiks 1995. aastal, mil tollane politseiülem viibis turismireisil Tuneesias. Seal sattus ta Valeri Zentsovi nimelise endise KGB agendi otsa. Kas ka Zentsov kuulutatakse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, ei ole veel selge. Lääne uurijatel on paraku väga vähe lootust vene spioonide tabamiseks – nad teavad liiga palju vene luureteenistusest, selle allikatest ja meetoditest. Kreml ei lase neil tõenäoliselt kunagi maalt lahkuda. (L’espion le plus recherché de la planète, Vincent Jauvert, Le Nouvel Observateur, 27.02)

L’ÉVÉNEMENTIEL
Pays baltes: la Novelle Europe culturelle... et ludique!

Balti riigid piirnevad ühelt poolt Venemaa, teiselt poolt Läänemerega. Alates liitumisest Euroopa Liiduga on Eesti, Läti ja Leedu kujunenud populaarseteks turismisihtkohtadeks. Ometi on nad turismimajanduses veel üpris tunnustamata, seda vaatamata mitmetele trumpidele, mis neil oma külalistele pakkuda on. Kahtlemata on tegu kultuuriliselt väga rikaste riikidega, näiteks on kõigi kolme pealinnad kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Balti riigid oskavad olla mängulised ja sportlikud, seal on kaunid hotellid, eriilmelised paigad erinevas stiilis ürituste korraldamiseks, elav ööelu, mõistlikud hinnad. 46-liikmeline ärimeeste grupp Lyonist käis Baltimaid oma silmaga avastamas. Teel Riiast Tallinna tehti peatus kaunis merekuurordis Pärnus, jalutati Matsalu looduskaitsealal, külastati Haapsalu piiskopilinnust. Tallinnas einestati Pegasuses ja Maikrahvis. Reis jätkus Peterburgi, vahepeatused tehti võluvates Palmse ja Sagadi mõisates. (Pays baltes: la Novelle Europe culturelle... et ludique!, L’Événementiel, veebruar 2009)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
La crise est aussi politique

1. märtsil kogunevad Brüsselisse ELi riikide esindajad arutlemaks majanduskriisi teemal. Tekkinud raskustes ootavad ELi uued liikmed, see tähendab Ida-Euroopa riigid, vanadelt suuremat solidaarsust. Liidu vanade ja uute liikmete vahel on tekkinud lõhe ja õhkkond ei ole erakorralise kohtumise eelõhtul kaugeltki südamlik. Kohtumisele eelnenud mitteametlik Ida-Euroopa riikide nõupidamine, mille kutsus kokku Tšehhi peaminister Mirek Topolanek, lõi juba ette negatiivse fooni. (La crise est aussi politique, Olivier le Bussy, La Libre, 28.02)

Prison pour l’espion à la solde de Moscou

Eesti Kaitseministeeriumi endine kõrge riigiametnik Herman Simm mõisteti süüdi riigireetmises. Kinniste uste taga peetud kohtuistungil määrati talle karistuseks 12,5 aasta pikkune vangistus. Simm on olnud vahi all alates möödunud aasta septembrist, mil ta vahistati. 61-aastane Simm töötas kaitseministeeriumis juhtivatel kohtadel aastail 1995-2006. (Prison pour l’espion à la solde de Moscou, Belga, 26.02)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virolaisvakooja Simm sai pitkän vankeustuomion maanpetoksesta

Endisele kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhatajale Herman Simmile määrati riigireetmise eest 12,5 aasta pikkune vanglakaristus. Lisaks mõisteti Simmilt riigi kasuks välja 20 miljonit krooni. Pärast külma sõda Eestis aset leidnud suurimat spionaažiskandaali käsitleti kindlalt suletud uste taga. Prokuratuur teatas aga pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist siiski, et Simm edastas aastatel 1995–2008 võõrriigile umbes 3000 rohkem või vähem salajast dokumenti. Eesti ja Eesti parterriikides on kardetud, et Simm on lekitanud Venemaale kogu tähtsa informatsiooni, mis Eestist ELi ja NATO riikidesse on liikunud. Prokuratuuri sõnul käsitleti lekitatud dokumentides Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitikat. Samuti sisaldasid need salajast informatsiooni teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ja infosüsteemide ning julgeolekupoliitika kohta. Lisaks edastas Simm vene agentidele andmeid mõnede eestlaste kohta. Simmi hämarat tegevust juhtisid kaks Vene välisluure agenti. Kreml on oma seotust spionaažijuhtumi ja Simmiga eitanud.
(Virolaisvakooja Simm sai pitkän vankeustuomion maanpetoksesta, Virve Kähkönen, Helsingin Sanomat, 26.02)

Neuvostokoti pitää yhä taiteilijaa otteessaan

Mark Raidpere võitis esimese eestlasena Ars Fennica auhinna. Raidpere ütleb, et oli rõõmus juba sellegi üle, kui ta nominendiks nimetati. „See on märk, et mu teosed pole huvitavad ainult kohalike jaoks, vaid et neid ka mujal väärtustatakse,“ ütleb kunstnik. Raidpere isa oli aktiivne amatöörfotograaf ning üritas panna ka Marki pildistama. Raidpere õppis Tallinnas fotograafiat ja filmikunsti ning tegi aastaid moe- ja elustiilifotosid. 1990ndate lõpus märgati tema alasti autoportreesid, mis olid karused ja ehmatavad oma avameelsuses. Io sarjast sai uue eesti kunsti klassika. Raidpere teeb siiani ka tellimustöid. „Üks töö toidab teist. Mul pole ka kunstis kogu aeg midagi suurt pakkuda, vajan hingetõmbeaega,“ sõnab ta. Raidpere on teinud videoportreesid oma emast ja isast. 2005. aastal esindas ta Eestit Veneetsia biennaalil. Pärast biennaali muutis ta suunda ning hakkas otsima uusi teemasid, väljastpoolt oma elu. Samas on Tallinnas Ars Fennica näitusel näha uus teos, mille peaosas on jälle kunstniku vanemad. Raidpere kunsti vastuvõtt oli esialgu reserveeritud. Teoste otsekohesus ja enesekesksus ning kunstniku seksuaalne orientatsioon tekitasid segadust. Stockholmis residentuuris olles sündis videoteos Majestoso Mystico, mis on teistsugune, oma elukeskkonnast kaugemale vaatav.
(Neuvostokoti pitää yhä taiteilijaa otteessaan, Kaisa Heinänen, Helsingin Sanomat, 1.03)

KALEVA
Viron vakoilukiistan jäljet ovat pitkät

Herman Simmi spionaažijuhtum on 2004. aastal NATOsse pääsenud Eesti jaoks äärmiselt ebameeldiv. Kuigi küsimus on põhimõtteliselt ühe isiku riigireetmises, paneb juhtum tahes-tahtmata templi tervele maale, kus juhtum aset leidis. Eesti kui usaldusväärse partnerriigi maine sai kannatada. Muidugi parandab aeg selle haava, kui uusi samalaadseid juhtumeid ilmsiks ei tule. Eesti huvides oligi, et juhtum sai lahenduse kokkuleppemenetluse korras juba esimese astme kohtus. Simmi juhtum näitab, et spioneerimine ei kadunud Euroopast külma sõja lõppedes. NATO laienemine 2004. aastal ning lääne ja Venemaa suhete teravnemine viimasel ajal pole seda tegevust igatahes vähendanud. Eestis ongi arutletud, kuidas sai Simm oma hämarat tööd teha nii kaua ja laiahaardeliselt nagu ta tegi. Hämmastav on see, kuidas Simm tõusis uuesti kõrgele poliitilisele ametikohale pärast seda, kui ta pidi 1990ndate keskel pahanduste tõttu lahkuma politseiameti peadirektori kohalt. Kindel on aga, et nüüdsest alates käib personali palkamine vastutusrikastele julgeolekuga seotud ametikohtadele Eestis teisiti kui siiani.
(Viron vakoilukiistan jäljet ovat pitkät, Juhtkiri, Kaleva, 27.02)

Virolaisvakoojalle vankeutta

Eesti kaitseministeeriumi endine tippametnik Herman Simm on osutunud ka väga tõhusaks spiooniks. Lisaks oli ta KGB usaldusisik Eestis juba 1980ndate keskel. Harju maakohus mõistis Simmile riigireetmise eest 12,5-aastase vanglakaristuse. Kapo peadirektori Raivo Aegi sõnul on tegemist nii Eesti kui NATO ajaloo kõige hullema spionaažijuhtumiga. Uurimise käigus selgus, et lekitatud dokumentides oli informatsiooni ka Gruusia sõja ning NATO „kavandamisel olevate süsteemide” ehk vahest ka USA Euroopasse planeeritava raketitõrjesüsteemi kohta. Simm töötas kaitseministeeriumis kuue ministri alluvuses ning tal oli keskne roll, kui Eesti 2004. aastal ELi ja NATOga liitus. Julgeolekuosakonna juhatajana oli tal aastaid ligipääs Eesti ja Eesti partnerite delikaatsele informatsioonile. Aegi sõnul oli ajendiks, miks Simm spioneeris, nii raha kui isiklik tunnustus. „Simm sai oma teenete eest raha, kuid koges ka, et on osa mingist suuremast protsessist,” ütleb Aeg. Selgus, et Simm oli KGB usaldusisik juba alates 1980ndatest. Mees võis KGB huviorbiiti sattuda 1970ndatel, kui ta NSV Liidu siseministeeriumi akadeemias õppis. Venelaste heaks hakkas Simm tööle 1995. aasta suvel. Tema tegevus jätkus 2008. aasta sügiseni, ehk mehe vahistamiseni. Simmi kontaktisikuteks olid kaks Vene välisluure ohvitseri, kellega ta kohtus erinevates riikides töö- ja puhkereisidel olles keskmiselt 3–4 korda aastas.
(Virolaisvakoojalle vankeutta, Marjo Näkki, STT, Kaleva, 26.02)

Imu euroon kasvaa

Euro on muutunud endisest ahvatlevamaks nende Euroopa riikide jaoks, mida majanduskriis on karmimalt tabanud. Mitme riigi rutt euroga liituda on viimastel kuudel kasvanud. Eesti oleks muude kriteeriumide põhjal eurotsooni pääsenud juba mõni aeg tagasi, kuid riigi inflatsioon on olnud liiga kõrge. Sel aastal langeb aga Eesti ja Läti inflatsioon nii madalale, et see ei oleks enam takistuseks eurotsooni pääsemisel. Sellises olukorras seavad Baltimaad eesmärgiks võimalikult kiire euroga liitumise. Tõsi, on ka vastakaid arvamusi: Balti riikides arutletakse valuutade devalveerimise vajaduse üle.
(Imu euroon kasvaa, Juhtkiri, Kaleva, 26.02)

TURUN SANOMAT
Herman Simm vuosikausia KGB:n uskottuna

Vt. Kaleva artikkel Virolaisvakoojalle vankeutta, 26.02
(Herman Simm vuosikausia KGB:n uskottuna, STT, Turun Sanomat, 26.02)

Viro ja Viron maine

Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula pidas Eesti vabariigi aastapäeva auks korraldatud kontserdil Temppeliaukio kirikus lühikese, kuid emotsionaalse kõne. Ta tänas soomlasi kogu nende toetuse eest. Kui eelmisel aastal ei tulnud Eesti juubeliaasta kontserti kuulama ükski Soome valitsuse liige ega president, siis sel aastal oli kohal kaks presidenti, lisaks Tarja Halonenile ka Mauno Koivisto. Eestis mõeldakse üldiselt, et rahvusvahelises meedias levivad eriti hästi ja laialdaselt negatiivsed uudised, kuid hästi levivad ka kultuuriuudised ja muud positiivseid teemasid kajastavad lood. Arvestades Eesti rahvaarvu kirjutatakse Eesti kohta maailmas ka palju häid lugusid, kuid Eesti meedia kajastab neid üldiselt vaid siis, kui loost saab teha kõmu-uudise. Ka ametnike suust võib kuulda lapsikuid arusaamu selle kohta, mis Eesti mainet parandab või seda mustab. Muuhulgas tõdes Kapo sel nädalal, et spionaažiskandaal parandas, mitte ei määrinud Eesti mainet.
(Viro ja Viron maine, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.02)

Ars Fennica virolaiselle Mark Raidperelle

Kunstiauhinna Ars Fennica andis foto- ja videokunstnikule Mark Raidperele üle Soome president Tarja Halonen. Auhinnaga käib kaasas 34 000 euro suurune preemia. 33-aastane Raidpere on tuntud just intiimsete enese ja oma perekonna videoinstallatsioonide poolest. Auhinnakomisjon kiidab Raidpere lihtsat kuid tundeid äratavat väljendusviisi. Ühiskondlikkus tuleb kõige tugevamalt esile ehk Raidpere töös Majestoso Mystico, mis kujutab Tallinna tänavarahutusi. Tänavarahutuste ajal oli Raidpere Stockholmis, kus ta hakkas filmima tänavamuusikuid. Hiljem ühendas ta rahuliku Stockholmi Tallinna vägivallatsemisega. Videokunsti ühendab Raidpere fotograafielukutsega. „Minu arvates on ajalehtede jaoks fotode tegemine ja kunsti tegemine samaväärsed. Pildistamine on aidanud mul vormis püsida,” ütleb kunstnik.
(Ars Fennica virolaiselle Mark Raidperelle, Turun Sanomat, 1.03)

SATAKUNNAN KANSA
Viro on sittenkin toista maata

Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja Pauli Järvenpää kirjutab mõtetest, mis tal tekkisid seoses president Toomas Hendrik Ilvese kolm kuud tagasi Helsingis Atlandi seltsis peetud kõnega. Ilvese põhilähtekoht on, et rahvusvaheline julgeolekukeskkond on ikka veel kaugel Immanuel Kanti maalitud igavese rahu olukorrast. Ilvese ja Eesti lahendus sellele on liitumine. Liitumisega tahetakse anda signaal, et sõjalise jõu kasutamine Eesti vastu pole mõistlik võrreldes sellest tulenevate ohvritega. Läbi tugeva alliansi võib Eesti sugune väikeriik saada oma toetuseks jõudu, mis parimal juhul takistab täielikult jõu kasutamise tema vastu. Või kui hirmutamine ei aita, ei tule võidelda üksinda. Teisalt on NATO liikmesus ka väärtuste valik. Alates NATO loomisest on alliansi keskne ülesanne olnud läänelike väärtuste – demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi – kaitse. Nende väärtustega tahab ka Eesti end selgelt siduda. Kuid liikmesusel on ka oma hind ning Eesti elabki nii nagu õpetab. Tallinnasse on rajatud NATO uurimiskeskus, kus arendatakse kogu alliansi võimet kaitsta end küberrünnakute vastu. Eestlased kannavad ühist vastutust ka Iraagis ja Afganistanis. Eesti NATO liikmesus pole suunatud kellegi vastu. See asetab Eesti tugevasti maailmakaardile.
(Viro on sittenkin toista maata, Pauli Järvenpää, Satakunnan Kansa, 28.02)

AAMULEHTI
Ars Fennica virolaiselle Mark Raidperelle

Ekraanil istub keskealine paar. Taustal hakkab kostma klassikalist muusikat. Naine on minuteid täiesti vaikselt nagu fotol. Mehe nägu peegeldab tundeid, isegi hirmu. Need on Ars Fennica võitnud video- ja fotokunstnik Mark Raidpere vanemad. Kunstniku vanemad esinevad paljudes tema videoteostes. Raidpere uuris iseend aastaid. 2005. aastal andis ta endale salajase lubaduse: on aeg vaadata endast väljapoole. „Enesest väljaspool oleva kujutamine on palju raskem, oht eksida on suurem,” ütleb Raidpere.
(Ars Fennica virolaiselle Mark Raidperelle, Marjo Näkki, Aamulehti, 1.03)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Työttömyyskassat alkavat ehtyä Virossa

Töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnul ei pääse Eestis töötuskindlustusmaksu tõstmisest üle ega ümber. Tööhõive näitajate nõrgenemise tõttu ületavad töötukassa kulud juba praegu tulusid. Eelmisel aastal maksti 700 miljoni krooni eest abirahasid, selle aasta kuludeks ennustatakse 2,6 miljardit krooni. Aina süngemaks muutuv olukord tööturul ähvardab tugevasti inimeste toimetulekut. Vähesed tööjõudu vajavad ettevõtted võivad valida keskmiselt saja kandidaadi vahel. Töötuid tööotsijaid on Eestis juba peaaegu 50 000 ehk 7% tööealisest elanikkonnast. Töötukassa prognoosib, et töötute arv kasvab aasta lõpuks 70 000ni ning järgmisel aastal 90 000ni.
(Työttömyyskassat alkavat ehtyä Virossa, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 4.03)

KESKISUOMALAINEN
Suomen-poikien joukko harvenee

1943.–1944. aastal võitles Soomes umbes 3400 noort eesti meest, keda hakati hiljem kutsuma soomepoisteks. Paljud neist osalesid Jätkusõja otsustavates lahingutes ning hiljem võitluses venelaste vastu omal maal. Soome vabaduse ja Eesti au eest langes 196 eestlast ning Soome aumärgid anti 260le soomepoisile. 1944. aasta 22. septembril vallutas Punaarmee Tallinna ja peagi kogu Eesti. Soomepoisid vahistati üksteise järel ning paljud mõisteti sunnitööle ja viidi Siberisse. Osa neist tuli Eestisse tagasi, osa jäi naasmata. On öeldud, et soomepoisid olid oluline lüli võitluses Soome iseseisvuse eest.
(Suomen-poikien joukko harvenee, Risto Kurki, Keskisuomalainen, 22.02)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Эстонская армия «разоружилась» после парада

Eesti kaitsevägi näitas pärast paraadi Narvas oma uusimat relvastust. Kuna teave selle kohta levis Narvas juba ööpäev enne paraadi toimumist, heitsid paljud lapsed magama ootusärevusega mängida „tõeliste mänguasjadega”. Polnud sel näitusel praktiliselt kedagi, kes oleks häälestatud konfrontatsioonile, sõjale. Kõik naeratasid teineteisele, lastele, sõduritele. Tõlke polnud samuti vaja, pooled eesti sõdureist olid venekeelsed, eestlasedki said aru kõigest. (Эстонская армия «разоружилась» после парада, Дмитрий Петров, Комсомольская правда, 26.02)

Парад в Нарве по случаю годовщины независимости Эстонии
PBK uudiste pikem videoreportaaž iseseisvuspäeva üritustest

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Эстонский «крот» подрыл НАТО?

Muidu veidi pikaldane Eesti keeb taas, seekord häbi pärast. 13 aastat Vene luurele andmeid edastanud Herman Simmi kõige rasvasemaks saagiks on arvatavasti NATO krüptisüsteem ELCRODAT, mille abil pääseb ligi salajastele andmebaasidele ja arvutisidesüsteemidele. Simmi tegude põhjuseid võib olla mitu. Üks neist on see, et ta pole kunagi olnud eriline rahvuslane, keda oleks vaimustanud Eesti poliitika Venemaa suhtes. Eestis aga pole Simmi juhtumiga seoses hüsteeriat märgata. Võib-olla seetõttu, et Simm spioneeris ka Saksa luure heaks.
(Эстонский «крот» подрыл НАТО?, Борис Андреев, Комсомольская правда, 2.03)

РУССКИЙ NEWSWEEK
Колесо подозрения

Herman Simm on Eesti uuema ajaloo esimene tõeline spioon. Ametlikke etteheiteid Kremlile pole paraku veel tehtud, sest otseseid tõendeid Simmi koostööst Vene luurega pole leitud. Kapo esindaja sõnul puuduvad eestlastel andmed Eesti kodanike KGB mineviku kohta, sest arhiivid on kas hävinud või Venemaale viidud. See annab Vene luurele võimaluse praegu kõrgetel positsioonidel olevaid isikuid šantažeerida. Sarnane olukord valitseb ka Leedus ja Lätis. Leedu välisministeeriumis kisub asi ilmselt „suurpuhastuse” poole, kahtluse all on rida kõrgeid diplomaate. (Колесо подозрения, Никита Федоров, Русский Newsweek, 2.03)

ПОЛИТ.РУ
Литва не сможет самостоятельно справиться с постройкой Ингалинской АЭС-2

Kuna seni pole Leedu suutnud korraldada koostööd partneritega tuumajaama ehitamiseks, otsustas Eesti projektist väljuda ning oma tuumajaama rajada. Leedu ei suuda iseseisvalt tuumajaama püstitada, kuid Eesti olukord erineb tunduvalt teiste Balti riikidest. Eestil on piirkonnas tugevad positsioonid, ta on elektrienergia neto-eksportöör ning eluliselt huvitatud oma tarneturu laiendamisest. Finantsiliselt oleks kasulik Leedu osalemine Kaliningradi tuumajaama rajamisel, kuid paraku ei õnnestu see ilmselt praeguste Leed-Vene suhete seisu tõttu.
http://www.polit.ru/economy/2009/03/03/agibalov.html

КОММЕРСАНТ WEEKEND
Обретение Эстонии

Retsensioon Maimu Bergi Venemaal avaldatud teosele „Ma armastasin venelast”. Berg on vast Eesti kaasaegse proosa esinimi. Samas on ta ka aktiivne poliitik. Bergil on „kirjanduslik” lahutamatu „eestipärasest”. Kõik tema elamustekirjeldused on justkui metafoor spetsiifiliselt eestipärasele. Kõik tema jutustused on püüd öelda midagi uut Eesti kohta. Justkui tahtes nüüd kohe eesti kirjandust luua, mille läbi Eesti vormuks tervikuks ning taasleiaks oma koha Euroopa ja Venemaa vahel. (Обретение Эстонии, Лиза Биргер, Коммерсант-Weekend, 27.02)

ПРИМОРСКОЕ ТЕЛЕВИДЕНИЕ
Эстонский пианист выбрал для Владивостока Моцарта и Скрябина

(Videoreportaaž.) Vladivostokis esines koos kohaliku sümfooniaorkestriga eesti klaverikunstnik Tanel Joamets. Tema esituslaad on väga ekspressiivne. Võib vaid ette kujutada, mida ta Mozarti ja Skrjabini teoseid esitades ise üle elab. (Usutlus Tanel Joametsaga)

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ЗЕРКАЛО НЕДЕЛИ
Как маленькая Эстония нашла свое место в большой Европе

Ukraina ajakirjaniku mahukas Eesti olusid tutvustav artikkel, mis valmis tema Eesti visiidi tulemusena ja Eesti välisministeeriumi kaasabil. Paljudes nõukogudejärgsetes riikides on levinud stereotüüp, nagu ei ootaks meie ettevõtjaid ja põllumehi Euroopas keegi. Leevendage vaid reegleid ning meie tootjad langevad ebavõrdses konkurentsis. „Põletatud maa” jääb vaid Euroopa kaupade sihtturuks ning odava tööjõu reserviks. Eesti näide tõestab vastupidist. (Pikemalt Ukrainast pärit Fjodor Bermani ja BLRT eduloost ning Eesti maailmatasemel põlevkivikeemiast.) Eesti poelettidel on imporditud vorsti, sinki, maiuseid, võid ja õlut palju vähem kui Ukrainas, domineerib omatoodang.
(Как маленькая Эстония нашла свое место в большой Европе, Олекса Пидлуцкий, Зеркало недели, 28.02-6.03)