Eesti välismeedias 19.-25. veebruar 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

HOSPODARSKE NOVINY
Eestlased usuvad reformaatoreid ka kriisi ajal

Eesti valitsus kärpis eelarvet 10%. Kasutatakse reservfondi ning rahvas usaldab valitsust. Kolme Baltimaa elanikud tunnevad end nagu kiigel. Veel kahe aasta eest oli neil Euroopa Liidu riikide kiireim majanduskasv ning nad olid reformaatoritele eeskujuks. Nüüd aga paistab, et Balti riigid on vajunud põhja. Kõik kolm valitsust vähendavad kulusid ja suurendavad makse, kuid oleks vale „kõik kolm maad ühte patta panna“. Läti on poliitilise ebastabiilsuse ja sotsiaalsete rahutuste näiteks. Eesti, kes viis esimesena sisse ühtse maksustamise, saab kriisiga palju paremini hakkama. Põhjuseid on mitmeid. „Headel aastatel“ tegi Eesti omale reservi umbes 10% SKTst, eestlased usuvad oma valitsusse ja teistesse kriisiga tegelevatesse ametiasutustesse ELi riikide keskmisest rohkem ning võimul on liberaalne koalitsioon, mille poliitikud (endised reformaatorid) näevad kriisi mitte tragöödiana, vaid võimalusena. „Eesti elas peale iseseisvumist üle juba kaks sarnast tugevat kriisi ja mõlemast sai ta üle“, ütles eilses telesaates Mart Laar, 90ndate aastate reformide ikoon ja nüüdse valitsuskoalitsiooni hall kardinal. Uuringute kohaselt usuvad eestlased praegu, et valitsus aitab nad kriisist välja. „Eurobaromeetri kohaselt vähenes usaldus 48%le, kuid ELi keskmisest on see 34% kõrgemal,“ teatas Kristiina Omri uuringufirmast EMOR.
(Eestlased usuvad reformaatoreid ka kriisi ajal, Martin Ehl, Hospodarske noviny, 11.02)

RUSSIA TODAY
Independent Estonia celebrated

Eesti tähistab vabariigi 91. aastapäeva. Nagu tavaks, ei puudu selgi korral pidustustelt sõjaväeparaad ja presidendi vastuvõtt. Iga maja kaunistab rahvuslipp ning vabariigi president ja peaminister asetavad pärjad iseseisvussõjas elu kaotanud sõdurite haudadele. Kuid kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul saavutati võit sõjas mitte üksnes tänu Eesti sõjaväele, vaid abi saabus kõikjalt Euroopast – Suurbritanniast, Soomest, Taanist, Rootsist ja Vene tsaarivägede liikmetelt.
(Independent Estonia celebrated, Russia Today, 24.02)

PR WEB
The Capital of Estonia is Among the Top Seven Intelligent Communities of 2009

ICF ehk Intelligentse Kogukonna Foorum valis Tallinna Hawaiil toimunud iga-aastasel konverentsil 2009. aastal maailma seitsme intelligentseima kogukonna hulka. Nõukogude Liidu järgsetest majandusvaremeist eduka majandustiigrina esile kerkinud Tallinn pälvis selle tiitli juba kolmandat korda ning jagab seda au selliste linnadega nagu näiteks Bristol Virginia osariigis USAs, Stockholm Rootsis ja Issy-les-Moulineaux Prantsusmaal. Tallinn on loonud inim- ja rahaliste ressursside tõhusamaks kasutuseks e-kooli süsteemi ja kogu linn on tasuta interneti leviala. Lisaks toimivad e-valitsus ja linnakodanikud kasutavad nutikat ID-kaardi süsteemi.
(The Capital of Estonia is Among the Top Seven Intelligent Communities of 2009, PR Web, 18.02)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Relative Values: Neeme Jarvi and his son Kristjan

Intervjuus dirigentide Neeme Järvi ja Kristjan Järviga selgub, et Järvide pere saabus Ameerikasse sõna otsese mõttes kahe kohvriga ja praktiliselt ilma rahata. Kristjan Järvi oli tollal 8-aastane. Tema isa Neeme Järvit tunti Eestis väga hästi, kuid Ameerikasse koliti suurema kunstilise vabaduse leidmise eesmärgil, mis Nõukogude Eestis polnud võimalik. Isalt ja emalt nõudis taoline kolimine loomulikult meeletut julgust, kuid nad soovisid pakkuda oma lastele paremat tulevikku. Nüüdseks on nende abielu kestnud üle 48 aasta. Neeme Järvi leidis Ameerikas tööd New Yorgi filharmooniaorkestris ja Bostoni sümfooniaokestris, järgnesid Detroiti sümfooniaorkester, Gothenburgi sümfooniaorkester ja teised. Neeme Järvi jaoks on muusika sama oluliseks osaks tema elust nagu hingamine, ning seda vaimustust süstis ta ka oma lastesse.
(Relative Values: Neeme Jarvi and his son Kristjan, Sue Fox, The Times, 22.02)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Aufruhr im Baltikum

Ükski teine ELi liikmesriik ei kannata nii tugevasti finantskriisi tagajärgede all kui Läti. 2008. aasta neljandas kvartalis kukkus Läti SKP 10,5%. 2007. aastal olid asjad teisiti: 10,3%se majanduskasvuga jätsid Läti, Leedu ja Eesti teised riigid selja taha. Tõusul ja mõõnal on sama tagapõhi. Pikalt pumpasid Skandinaavia pangad raha Baltimaade kasvavatesse majandustesse. Ettevõtted tegid investeeringuid ning kodanikud kulutasid raha, olles täis usku tulevikku. Sügisel kuivas eratarbimine kokku, laenutingimused on karmid ning ainult inflatsioon püsib kõrgena. Jaanuaris viisid Riias parlamendihoone juures toimunud protestid tänavalahinguteni politseiga. Ka Leedus toimus korrarikkumisi. Rahulikuks on olukord jäänud Eestis, kus peaminister Andrus Ansipil on tänu mitmeaastastele eelarveülejääkidele teatud mänguruum. Hirmu tuntakse Baltimaades valuutade devalveerimise ees. Riikide keskpangad lükkavad küll jutud devalveerimisest ümber, kuid USA professor Nouriel Roubini hinnangul on riigid surve all.
(Aufruhr im Baltikum, Matthias Kolb, Süddeutsche Zeitung, 19.02)

Der Ost-Crash

Maailma majanduskriis tabab Ida-Euroopat täie jõuga. Kontsernid ei saa enam laenu, pangad kõiguvad, aktsiakursid kukuvad ning investorid viivad riikidest raha välja. Miks on aga „kuldne ida“ nii kiiresti kriisiregiooniks muutunud? Mis muudab ELi ja eurotsooni lootustandvad liikmed ja kandidaatmaad majanduslikult nii haavatavaks? Pärast jäise eesriide langemist tahtsid vaesed naabrid teiselpool Neisset eelkõige üht: kiiresti lääne heaolule järele jõuda. Lääne kontsernijuhid ja pangapresidendid haistsid selles kiiresti ainukordset võimalust. Keegi ei tahtnud suurt Ida-Euroopa buumi maha magada, ei ettevõtjad, pankurid ega investorid. Tööjõud oli odav, maksud madalad ning pangad toitsid kasvu odavate laenudega. Tulemuseks oli tohutu majanduskasv. Kesk- ja Ida-Euroopa majandusimel on aga varjupool. Tõusu ajal kasvas hüppeliselt import ja rebis suured augud jooksevkontosse, mida saab täita vaid suure kapitaliimpordiga. Alates ajast, mil lääne investorid igat riski pelgavad, valitseb Ida-Euroopas suur vajadus finantseeringute järele. Majanduskriis näitab, et Ida-Euroopa õitseng oli ehitatud liigselt laenule ja usule, et kasv kestab igavesti. Alles on jäänud katteta tšekk. Rumeenia, Eesti ja Leedu võivad olla järgmised, kes ELilt ja IMFilt abi paluma lähevad. Sõit kaasaega võib kesta kauem kui arvatud.
(Der Ost-Crash, Catherine Hoffmann, Süddeutsche Zeitung, 19.02)

DIE TAGESZEITUNG
Nutzloses Sparen gegen die Krise

Sõna paindlikkus saab uue tähenduse, kui Eestis võetakse vastu seadus, mis lubab ettevõttel sõltumata kehtivast palgalepingust oma töötajate palka vähendada. Baltimaad säilitavad ka ülemaailmses kriisis oma juhtiva positsiooni: aastaid oli nende majanduskasv ELi riikide hulgas kõrgeim, nüüd kukuvad nad kõige kiiremini. Uue seadusega muudetakse Eestis seaduslikuks, mis paljudes Eesti ettevõtetes juba toimub. Paljud firmad on teatanud 20%test palgakärbetest. Avalik sektor vähendab töötajate sissetulekut 7%. Seejuures läheb Eestil Baltimaadest veel kõige paremini. Nii järsult allamäge ei kukkunud Eesti, Läti ja Leedu ka iseseisvuse algusaastatel, kui nõukogude plaanimajandust turumajanduseks ümber korraldati ning iga viies inimene oma töö kaotas. Baltimaade majanduskasv põhines mullil: väliskapitaliga finantseeritud tarbimisel. Kapital ei voolanud mitte tööstustoodangusse või ekspordi ülesehitusse, vaid kinnisvarasektorisse. Baltimaade valuutade vahetuskursid on ebareaalselt kõrged. Üha enam kostab hääli, mis nõuavad valuutakursside kuni 50%st alandamist.
(Nutzloses Sparen gegen die Krise, Reinhard Wolff, Die Tageszeitung, 24.02)

BACKNANGER KREISZEITUNG
Tere minu nimi on Dana, hallo ich heiße Dana

17-aastane sakslanna Dana Gerigk on Eestis vahetusõpilane. Pärast poolt aastat Eestis viibimist kirjutab ta kogemustest ajalehele Backnanger Kreiszeitung. Eesti puhul võib mõelda, et tegemist on Euroopa ühe mahajäänuima riigiga. Kui aga silmas pidada, et kogu riik on 100% ulatuses internetiga kaetud, et seal on palju traadita interneti punkte, et bussipileti eest võib maksta mobiiltelefoniga, valitsuse asjaajamine toimub arvutite kaudu, õpilased võivad oma hindeid internetis vaadata ning interneti teel saab hääletada, veendutakse vastupidises. Eestlased ei nimeta end eriti meelsasti idaeurooplasteks, parema meelega peavad nad oma maad Skandinaavia riikide hulka kuuluvaks. Eestlaste rahvuslik uhkus on igati õigustatud, kuna nad on kaks korda oma iseseisvuse eest võidelnud ning selle mõlemal korral ka saavutanud. Eestlased on spontaansed ning nende iroonia on sümpaatne.
(Tere minu nimi on Dana, hallo ich heiße Dana, Dana Gerigk, Backnanger Kreiszeitung, 19.02)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Lettland und Estland fusionieren Botschaften

Läti ja Eesti kaaluvad mõlemas riigis valitseva rahanappuse tõttu ühiste saatkondade avamist. Esimene sellelaadne esinduste ühendamine võiks toimuda Egiptuses Kairos. Baltimaad katavad üksteise vajadusi konsulaarküsimustes mõningates riikides juba praegu. Läti välisministri Maris Riekstinši sõnul võiks Baltimaad konsulaarvallas tulevikus veelgi rohkem koostööd teha.
(Lettland und Estland fusionieren Botschaften, APA, Der Standard, 19.02)

DIE PRESSE
Baltische Staaten beharren auf Eurobindung

Läti, Eesti ja Leedu on kindlalt otsustanud kaitsta oma riikide valuutade seotust euroga. Majanduseksperdid peavad seda strateegiat riskantseks. Baltimaad võitlevad suurima majanduskriisiga pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. „Euroga seotus võib kaasa tuua nõrga majanduskasvu mitmeteks aastateks,“ ütles Danske Banki peaökonomist Lars Christensen. Balti riikide valitsused ja keskpangad on seisukohal, et valuutade seotus euroga on päästnud nende majandused veel hullemast olukorrast. Riigid tahavad kinni hoida eesmärgist liituda eurotsooniga.
(Baltische Staaten beharren auf Eurobindung, Die Presse, 24.02)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
"La crise annonce la fin du cycle libéral que l'Europe centrale a connu depuis 1989"

Jacques Rupnik, Pariisi poliitikauuringute instituudi uurimisdirektor, analüüsib intervjuus praeguse kriisi mõju Kesk-Euroopa riikide majandustele, artiklis nimetatakse ka Eestit.
Marion Van Renterghem: Kas kõik Kesk-Euroopa riigid on teinud praeguses olukorras sarnaseid valikuid?
Jacques Rupnik: Üldiselt võib öelda, et liberaalsed on Balti riigid ja Kesk-Euroopa maad, Balkanimaad ning endised Nõukogude Liidu riigid seevastu mitte. Kõige radikaalsemaid samme on hetkel astunud Poola ja Tšehhi. Ungari, mis varem paistis silma väga liberaalse poliitikaga, on seda viimastel aastatel korrigeerinud. Võtame konkreetse näite toomiseks kaks võrreldava suurusega riiki: Eesti ja Sloveenia. Need on turumajandusele ülemineku edulood, kusjuures oma majandusi reformides rakendasid nad täiesti erinevaid mudeleid. Eesti langetas valiku Hongkongis ja Euroopas levinud üliliberaalse suuna kasuks, luues soodsad tingimused välisinvesteeringutele. Sloveenia oli alustanud reformidega juba vana režiimi ajal ega vajanud seetõttu šokiteraapiat. Ta rakendas mitmetahulist mudelit, pöörates ühtviisi tähelepanu avalikule sektorile ja erastamisele, ühes väliskapitali aeglase sissetoomisega. Nüüd on Sloveenia esimene kõnesolevatest maadest, mis võttis kasutusele euro. Samuti on seal uutest liikmesriikidest kõige kõrgem RKT elaniku kohta.
("La crise annonce la fin du cycle libéral que l'Europe centrale a connu depuis 1989", Marion Van Renterghemi intervjuu Jacques Rupnikiga, Le Monde, 25.02)

LE COURRIER INTERNATIONAL
Guantanamo embarrasse la nouvelle Europe

Paradigmamuutus on jõudnud Eesti välispoliitikasse. USA on lükanud valla järjekordse «tahtjate koalitsiooni» ukse, aga esimest korda oma uues ajaloos ei tõuse Eesti jalg üle lävepaku astuma. Jutt käib Obama tahtel peagi suletavast Guantanamo vangilaagrist, mille järelejäänud 245 vangist tahaks USA asustada Euroopasse need, keda kodumaal ootaks ebainimlik kohtlemine.
Huvitaval kombel on entusiasm, niipaljukest kui seda on, seekord koondunud Lääne-Euroopasse. Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal moodustavad tahtjate alliansi teraviku, innukad president Obamale hea tahte žesti pakkuma. Žest – võtta vastu umbes 60 vangi – tahetakse teha Euroopa nimel. Seda arvestusega, et paremat valikut ELil ei ole. Seda kahes mõttes: esiteks, suhteid USAga saab lappida vaid siis, kui mineviku sõjakirved maha maetakse; teiseks, muud žesti pole ELi võimuses teha. Iraan, Afganistan, Lähis-Ida jm käib kaugelt üle ELi pea ja võimete.
Ida-Euroopas aga keerutatakse pöidlaid, välditakse Washingtoni pilku, otsitakse vabandusi ega taheta ka midagi teada võimalikust «Euroopa tunnist». Nagu Eesti välisminister Urmas Paet eelmisel esmaspäeval Brüsselis, kurdavad ka tema kolleegid tehniliste raskuste üle. Schengeni ruum avaks Guantanamost ümberasustatule kogu Euroopa avarused, riiklikud immigratsiooni- ja asüüliseaduste pügalad lubavad varjupaika anda vaid põgenikele, kellena guantanamolased ei kvalifitseeru jne.
Lähiajaloo kontekstis on Eesti (ja teiste saatusekaaslaste) soov üheksa korda mõõta ja mitte kordagi lõigata äärmiselt ebaiseloomulik ja raskesti mõistetav. USAle öeldakse ära, Euroopa poolehoidu võitmata. Meenutagem nn Vilniuse kirja 2003. aastal, millega tulevased uued ELi liikmesriigid torpedeerisid ühe Washingtoni suhtekorraldaja ärgitusel ühenduse välispoliitika jagatud ruumi tegemaks USAle katet Iraagi sõja jaoks. [---]
Guantanamo on kõigi terrorismisõja liitlaste võlg. Mingit ELi survet ei ole, iga liikmesriik võib ise otsustada. Pigem vastupidi, hea tahte žest tuleks praegu Euroopale kasuks ja seda tervitaks ka suur osa nn vanast Euroopast. Pretsedent on olemas ka Schengenis: kuus riiki andsid 2002. aastal varjupaika 12le palestiina võitlejale. Lõpuks, Eesti asüüliseadustikku on võimalik piisava tahte korral muuta.
Abikäe keelamine USAle saab tähendada üht kolmest võimalusest. Esiteks, et oleme liitlassuhte devalveerinud; teiseks, usume, et USA abi tõenäosus kriisiolukorras on loterii, ratsionaalselt ennustamatu; kolmandaks, me lööme liitlaskohuse täitmisel luuslanki. [---] See tõstatab hulga huvitavaid küsimusi. Mis hoiab Eestit Guantanamo osas tagasi? Soovimatus paari radikaalset moslemit integreerida? Olgu, ega moslemeil poleks Eestis kerge, aga see on teine teema. [---] Mida ütleb omaenese tarkus senitehtu kohta? Millega on Eesti sõdurid tegelenud Iraagis ja Afganistanis? Stabiliseerinud riiki (kas Iraak on nüüd stabiilne?), levitanud demokraatiat, võidelnud puštude ülestõusuga? [---] Mis erahuvid saavad Eestil olla riikides, millele tal puudub igasugune mõju ja milles toimuvast tema juhid väga vähe aru saavad (meenutagem peaministri kohtumist Iraagi presidendiga, kes polnudki president)? Loo moraal on, et meie ebatäiuslikus maailmas on väikeriigi omaenese tarkus üks nõrgemaid vääringuid üldse.
Le Courrier International on mõnede kärbetega avaldanud Ahto Lobjakase 3.02.2009 Postimehes ilmunud artikli „Mis saab, kui Eesti ütleb USAle ära” http://www.postimees.ee/?id=77307
(Guantanamo embarrasse la nouvelle Europe, Ahto Lobjakas, Le Courrier International, 19.02)

LE PARISIEN
Recherches. Disparition d’Estelle Mouzin: la piste estonienne s’evanouit

2003. aasta jaanuaris jäi kooliteel kadunuks toona 9-aastane tüdruk Estelle Mouzin. Mullu detsembris avastas üks internetikasutaja täiskasvanutele mõeldud saidilt foto noorest neiust, kes meenutas talle kadunud Estelle’i. Tegu oli eesti netilehega. Ta teatas oma kahtlustest politseile, misjärel käivitus uurimine, selgitamaks, kas tegu võiks olla sama isikuga. Prantsuse politsei esindajad saabusid Eestisse, kus nad tegid kindlaks, et nimetatud foto oli internetti riputatud juba paar aastat enne Estelle Mouzini kadumist. Igaks juhuks saadeti Estelle’i ja internetist leitud neiu pildid ka USAs asuvasse kadunud isikute tuvastamise ja fotode analüüsimisega tegelevasse instituuti. Sealse analüüsi tulemusena sai kinnitust veendumus, et tegu ei ole ühe ja sama isikuga.
(Recherches. Disparition d’Estelle Mouzin: la piste estonienne s’evanouit, Stéphane Sellami et Francois Vignolle, Le Parisien, 19.02)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Suomi vie käytettyjä tykkejä Viroon

Soome viib majanduskriisiga maadlevale Eestile umbes 2 miljoni euro väärtuses kasutatud kahureid ja varustust. 12 esimest haubitsat saabuvad Eestisse sel nädalal, et need jõuaksid 24. veebruaril toimuvale iseseisvuspäeva paraadile Narvas. Kokku ostab Eesti Soomelt 36 haubitsat koos laskemoona ja lisavarustusega. Soome aitas Eestil kaitsejõude üles ehitada, enne kui riik NATOga liitus. Pärast seda on Eesti ostnud Soomest Pasi soomukeid, mida Eesti praegu Lõuna-Afganistanis kasutab.
(Suomi vie käytettyjä tykkejä Viroon, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 18.02)

Viron kansanedustajat eivät kyenneet estämään palkankorotuksiaan

Riigikohus tunnistas Riigikogu liikmete palkade külmutamise põhiseaduse vastaseks. Riigikogu on ebameeldivas olukorras, kuna kiitis heaks 10%sed palgakärped avalikus sektoris. Riigikohus teatas, et Riigikogu võib otsustada parlamendi järgmise koosseisu palkade üle.
(Viron kansanedustajat eivät kyenneet estämään palkankorotuksiaan, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 24.02)

Viron teatterilaulujen klassikot Helsinkiin

Tallinna Linnateatri näitlejad on teadupärast suurepärased lauljad ja muusikud. Oma kavaga „Eesti teatrilaulud“ esineb Linnateater Helsingis. Tegemist on kütkestava eesti teatrimuusika koguga. Näitlejad esitavad muusikat, mis pärineb kuulsate eesti heliloojate sulest ning mis on oma teostuse saanud sama nimekate lavastajate töödes. Palad pärinevad muusikalavastustest, muusikalidest, operettidest ja ooperitest.
(Viron teatterilaulujen klassikot Helsinkiin, Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 20.02)

Taidolla ja kepeydellä

Eesti näitlejad on suurepärased professionaalid. Eesti teatris on jätkatud kaunil moel vana euroopaliku teatri traditsioone ja nii on ka näiteks eesti ooperikultuur hoopis teisel tasemel kui Soomes. Eesti näitlejad mängivad mitmeid instrumente ning nende lauluoskust võib võrrelda peaaegu ooperilauljate tasemega. Tallinna näitlejate kava Helsingis puupüsti täis Temppeliaukio kirikus sai suure menu osaliseks. See oli suurepärane läbilõige teatrimuusikast, mille loojateks on ka tõsise muusika autorid Olav Ehala, Leo Normet, Gustav Ernesaks, Eino Tamberg, Mart Saar, Raimo Kangro, Arvo Pärt, Margo Kõlar ja Veljo Tormis.
(Taidolla ja kepeydellä, Veijo Murtomäki, Helsingin Sanomat, 22.02)

TURUN SANOMAT
Uusin Estonia-raportti jättää yhä avoimia kysymyksiä

Eesti valitsus otsustas lõpetada neli aastat tagasi Estonia hukuga seotud asjaolude uurimiseks loodud uurimiskomisjoni töö. Riigiprokurör Margus Kurmi juhtimisel valminud raport osutab paljudele vastuoludele ja ebaselgustele 1997. aasta raportis, mille koostas rahvusvaheline uurimisrühm. Kurm rõhutas uurimistöö ajal mitmel korral, et Rootsi ei lasknud Eesti ametnikel tutvuda kõigi õnnetusega seotud asitõenditega ega näidanud kõiki vrakist tehtud videoid.
(Uusin Estonia-raportti jättää yhä avoimia kysymyksiä, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 23.02)

Suomalainen kirjoitti lastendekkarin viroksi

Soomlane Mika Keränen kirjutas eesti keeles lasteraamatu „Varastatud oranž jalgratas“. Tegevus toimub Tartus: raamatu peategelane Mari seikleb koos oma sõpradega Supilinna tänavatel – Kartuli, Marja ja Herne tänaval. Lugu sündis Mika Keräneni vanema tütre voodi veerel, esialgu mehe peas, kust see lõpuks eesti keeles paberile jõudis. „Tahtsin seda lugu eesti lastele rääkida,“ ütleb Keränen. Kirjastajad ei olnud aga käsikirjast alguses vaimustunud. Neile meeldis süžee, kuid mitte kirjutisest läbi kumav soome aktsent. Keränen saatis oma jutu eesti laste internetileheküljele ning sai lõpuks Eesti Kultuurkapitalilt raamatu avaldamiseks ka stipendiumi.
(Suomalainen kirjoitti lastendekkarin viroksi, Turun Sanomat, 19.02)

KALEVA
Elämä Virossa ei ole pysähtynyt

Eesti Soome Suursaatkonna majandussekretär Kristi Karelsohn vastab 15. veebruaril Viikko-Kalevas ilmunud Jorma Rotko artiklile. Eesti valitsuse üks tähtsamatest eesmärkidest on olnud euroga liitumine, et tagada stabiilne majanduskeskkond. Siiani on peamiseks liitumise takistajaks olnud liiga kõrge inflatsioon, kuid majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka see. Ka mitmed teised suure kasvuga kaasnenud näitajad stabiliseeruvad ning lähiaastatel on Eestil võimalik täita euroga liitumisele seatud kriteeriumid. Krooni devalveerimine oleks samm, mis euroga liitumise pikaks ajaks edasi lükkaks. Selleks sammuks pole õigupoolest ka vajadust. Devalveerimine oleks tehniliselt keeruline ega oleks kellelegi kasulik. Eesti majanduses on investeeringutel, eriti välisinvesteeringutel väga suur tähendus. Eesti tööturg on selles mõttes paindlik, et kulusid saab kärpida palkasid alandades. Ka hinnad on hakanud langema ning impordi ja ekspordi tasakaal on hakanud paranema loomulikul teel. Elu Eestis pole peatunud.
(Elämä Virossa ei ole pysähtynyt, Kristi Karelsohn, Kaleva, 25.02)

Veerpalu teki sen taas

Andrus Veerpalu on suusatanud läbi mitme aastakümne. 1999. aastal sai ta Ramsaus hõbemedali, 2009. aastal tuli Liberecis maailmameistriks. 38-aastane eestlane ei jõua enamasti maailmakarika sarjas pjedestaalile, kuid kui tegemist on suurvõistlustega, on mees löögivalmis. „Väiksematel võistlustel ei pea ma endale midagi tõestama,“ selgitab 15 km klassikadistantsi maailmameister. Veerpalu on võitnud sama võistluse ka Salt Lake City ja Torino olümpiamängudel. Veerpalu olümpiatee algas 1994. aastal Lillehammeris. „Ehk on need mu viimased maailmameistrivõistlused,“ ütleb Veerpalu, „aga kui tervis lubab, plaanin sõita veel 2010. aastal Vancouveris.“
(Veerpalu teki sen taas, Juha Hölttä, Kaleva, 21.02)

KAUPPALEHTI
Verottajan haaviin satoja vilppirakentajia

Soome Maksuamet kontrollis eelmisel aastal 571 ehitusettevõtet ning avastas 200 firmas pettusi. „See on üsna ootuspärane tulemus ja näitab, et me oleme võimelised võimalikud maksudest kõrvale hoidjad ette kindlaks määrama,“ ütles Pertti Häkkinen Maksuametist. Probleem on teravaim väikeettevõtete puhul. Üldiselt on kombeks kasutada mingil perioodil lühikese elueaga ettevõtteid, mis jätavad maksud maksmata ja kaovad siis nelja tuule poole. Just ärikeelu saanud ettevõtjad kasutavad Eesti varifirmasid. Soome Maksuamet teeb aga koostööd Eesti ametnikega. „Info arvete liikumise kohta jõuab Eestist Soome kahekuise viivitusega. Firmale saadakse jälile, kui see tegutseb Soomes, kuid raharinglust pole kummaski riigis,“ ütleb Häkkinen. Üks tüüpilisemaid rikkumisi on ebaseadusliku välistööjõu kasutamine.
(Verottajan haaviin satoja vilppirakentajia, Markus Pirttijoki, Kauppalehti, 19.02)

Itä-Euroopan taantuma lisää pankkien luottoriskejä

Majanduslanguse süvenemine ja valuutade nõrgenemine Ida-Euroopas lisab lääne pankade laenuriske. Olukorda on võrreldud 1990ndate lõpu Aasia kriisiga. Nordea pangal on Baltimaades tütarettevõtte harukontorid. Nordea laenukahjud on Baltimaades paaril viimasel aastal kasvanud. Nordea eelmise aasta laenukahjud olid 32 miljonit eurot. Rootsi pangad on Balti riikide probleemidele vastuvõtlikud. Swedbanki või SEBi laenuportfellist moodustavad Baltimaade laenud 12–16%.
(Itä-Euroopan taantuma lisää pankkien luottoriskejä, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 25.02)

AAMULEHTI
Todistajat löytyivät videokuulusteluun Virosta

Tampere alamastmekohus sai esimest korda rahvusvahelist õigusabi videotehnika abil, olles otseühenduses Tartu maakohtuga. Tänu uuele tehnikale õnnestus käsitleda peaaegu kaheksa aastat veninud kupeldamisjuhtumit, mille võtmetunnistajaid pole saadud Tartust Tamperesse tunnistusi andma. Eesti kohtutes on videotehnikat kasutatud juba mitme aasta jooksul. Koostöö Tampere ja Tartu kohtute vahel sujus suurepäraselt.
(Todistajat löytyivät videokuulusteluun Virosta, Pekka Parantainen, Aamulehti, 24.02)

Virolainen Maamme-laulu

Võimalik, et maailmameistrivõistlustel mängitakse pärast 15 km klassikadistantsi soomlastele tuttavat viisi Eesti moodi. Vana rebane Andrus Veerpalu on enne suurvõistlusi nimelt jälle tippvormis. „Ma poleks sugugi üllatunud, kui Andrus võidaks,“ ütleb Soome suusataja Ville Nousiainen. „Libereci rada on raske, mis sobib talle suurepäraselt.“ Veerpalul on arvukalt medaleid suurvõistlustelt, nii et teda võib pidada tõeliseks vormi ajastamise meistriks.
(Virolainen Maamme-laulu, Santtu Silvennoinen, Aamulehti, 20.02)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ЭКСПЕРТ
Не лечите похмелье водкой

Tuntud liberaalne mõtleja, Cato ülikooli direktor Tom Palmer andis intervjuu ajalehe „Ekspert” ajakirjanikele. Juttu protektsionismist, rahvusvaluuta devalveerimisest ja investeeringutest. Liiga palju räägitakse välisinvestorite ligimeelitamisest ning vähe mõeldakse siseriiklike investeeringute tõhustamisest. Majandusele on suureks abiks seadusega kehtestatud võrdsed kaubandusprintsiibid kõikidele osapooltele. Eesti ja Gruusia tegid seda koguni ühepoolselt ja olid edukad. Isegi pärast augustikuist lüüasaamist toibus Gruusia kiiresti. Seda eeskätt tänu õigele majanduspoliitikale.
(Не лечите похмелье водкой, Светлана Грибанов/Николай Кузьмин, Эксперт, 23.02)

ТВ ЦЕНТР-МОСКВА
В эстонском городке Кейла открыли магазин без кассиров

Videoreportaaž. Keilas avati pood iseteenindavate kassaaparaatidega. Varsti ilmuvad sellised kõikide Baltimaade linnade kauplustesse. Võivad järgneda massilised koondamised kaubandussfääris.
(В эстонском городке Кейла открыли магазин без кассиров, ТВ Центр-Москва, 19.02)