Eesti välismeedias 12.-18. veebruar 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

SPIEGEL ONLINE
National Defense in Cyberspace

Saksamaal on loomisel sõjaväe eriüksus, mis hakkab kaitsma riiki tulevikus toimuda võivate kübersõdade eest. Sarnaseks sõjaolukorraks valmistuvad ka teised riigid üle maailma. Saksa eriüksuse loomise põhjuseks on viimaste aastate küberrünnakud kantsleri büroo ja erinevate ministeeriumide vastu. Kõige esimese kübersõja ohver oli 2007. aasta kevadel Eesti. Arvatavasti Venemaalt lähtunud küberrünnakute tõttu oli kogu riik mõneks ajaks nagu välja lülitatud. Terminit „sõda” kasutati Eesti juhtumi puhul siiski ettevaatlikult, kuna küberründed ei toonud endaga kaasa ühtki tapetut ega vigastatut. Samas näitasid need, et ka virtuaalmaailm on haavatav ja internetist on saanud lahinguväli, milles peegelduvad reaalse maailma konfliktid.
(National Defense in Cyberspace, John Goetz, Marcel Rosenbach, Alexander Szandar, Spiegel Online, 11.02)

EU OBSERVER
Estonians least religious in the world

Värskeima uuringu kohaselt on eestlased kõige vähem usklik rahvas maailmas. Maailma esikümnest leiab eestlaste kõrvalt veel viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Eestlastele järgnevad Skandinaaviamaad Rootsi ja Taani. Küsimusele, kas religioonil on nende igapäevaelus tähtis roll, vastas jaatavalt vaid 14% eestlastest. Religioon ei moodusta oluliselt suurt osa ka meie lõunanaabrite lätlaste ja leedukate elust.
(Estonians least religious in the world, Elitsa Vucheva, EU Observer, 11.02)

USA AJAKIRJANDUS

SALT LAKE TRIBUNE
Sacred minimalism: Estonian composer's work requires an unusual combination of musical forces

Veebruari algul kõlas University of Utah Singers’i ja Salt Lake Choral Artists’i interpreetide esituses Eesti, Sloveenia, Venemaa, Ungari ja Tšehhi muusika, mis viis kuulajad nauditavale kujuteldavale reisile. Programmi üks osa suunas neid aga veelgi kaugemale. Lauljate sõnul tundus Eesti helilooja Arvo Pärdi ladinakeelne „Te Deum” tulevat peaaegu nagu teispoolsusest. Mõlema ansambli dirigent väitis, et „Te Deum” on üleminekuteos, mis köidab nii klassikalise muusika austajaid kui ka New Age’i fänne. Pärdi muusikastiili on kirjeldatud kui hüpnootilist ja vaimulikku minimalismi, tema muusika on ajatu ja sisendab kuulajasse rahu.
(Sacred minimalism: Estonian composer's work requires an unusual combination of musical forces, Celia R. Baker, The Salt Lake Tribune, 14.02)

OHMYGOV.COM
E-government in Estonia a model for the U.S.

USA president Barack Obama on lubanud määrata ametisse Ameerika esimese riikliku IT-juhi, kelle tööülesanneteks saavad olema teadus- ja tehnikaalase hariduse edendamine, juurdepääsu tagamine tervishoiuteenustele võrgu kaudu ning e-valitsuse väljakujundamine. Riik, kelle poole Ühendriikide eksperdid eeskuju saamiseks pöörduvad, on e-valitsusega esirinnas seisev Eesti. Peale iseseisvumist loodi Eestis kiiresti e-valitsusel põhinev infrastruktuur. Täna saavad eestlased interneti teel valimistel osaleda ja makse maksta. Kõigil eestlastel taskus olev ID-kaart ei tuvasta omanikku mitte ainult füüsilises maailmas, vaid lubab seda teha ka elektroonilistes keskkondades. ID-kaardiga saab dokumente kodeerida, anda digitaalset allkirja ning siseneda pea igasse e-teenuste portaali, sealhulgas pankade, teenusepakkujate ja riigi omasse. ID-kaardiga saab mobiiltelefoni abil koguni tasuda parkimisteenuse eest. Virtuaalkeskkonnas tegutsevad nii Eesti politsei kui koolisüsteem. Iga politseiauto on varustatud arvuti ja internetiühendusega ning politseiametnikel on juurdepääs infosüsteemile, mis hõlmab teavet autode registri, liikluskindlustuse ja muu vajaliku kohta. Koolisüsteem on paberilt üle kolinud e-kooli, kus nii lapsevanemad, õpetajad, õpilased kui ka koolijuhid saavad interneti teel üksteisega ühenduses olla. Lapsevanem saab nüüd koduarvutis kergemini silma peal hoida oma lapse hinnetel ja puudumistel. Eesti on parim näide sellest, kuidas riik võib oma tegevust internetti koondades asjaajamisega väga ladusalt toime tulla. Juhul muidugi, kui süsteem toimib. Võrguteenused on küll väärtuslikud, ent ka haavatavad. Eesti sai seda oma nahal tunda 2007. aasta kevadel korraldatud küberrünnakute ajal. President Obama ja tema uue meeskonna jaoks on Eesti aga igal juhul hinnaliseks eeskujuks selles, kuidas kaitsta end tehnoloogiaohtude eest ja samas panna võrgusüsteem riigi hüvanguks lihtsalt ja produktiivselt toimima. Eesti on näidanud, et ühtse e-valitsuse puhul on kergem hoida toimuvat kontrolli all.
(E-government in Estonia a model for the U.S., Timothy Page, ohmygov.com, 13.02)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Osteuropa versinkt in Schulden

Majandusanalüütikud hoiatavad Rumeenia, Bulgaaria, Eesti ja Leedu finantsolukorra eest. Ida-Euroopas pole kadunud oht, et majanduskriis teravneb või et mõnda riiki tabab pankrott. Seda võib Saksa pankade Ida-Euroopa ekspertide sõnul otsustada kasvava välisvõla, valuutade nõrgenemise, ähvardavalt suureneva jooksevkonto puudujäägi ja selle põhjal, et reitinguagentuurid on langetanud riikide positsioone. „Eesti, Leedu ja Rumeenia on ELi Ida-Euroopa liikmesriikide hulgas järgmised, keda kriis kõige rohkem ähvardab,“ ütles Dekabanki Ida-Euroopa ekspert Daria Orlova. Leedu, Eesti ja Bulgaaria valuuta on tugevalt seotud euroga ning valitsused peavad kasutama reserve, et vahetuskurssi hoida. Välisvaluutas võetud laenu osakaal on neis riikides väga kõrge. Kui kohalik valuuta oma väärtust kaotab, muutub laenutagastamine kallimaks.
(Osteuropa versinkt in Schulden, Martin Kaelble, Birgit Marschall, und André Kühnlenz, Financial Times Deutschland, 11.02)

DIE WELT
Schlachtfeld Internet

Saksa sõjavägi Bundeswehr loob kinnitamata andmetel üksust, mis täidaks sõjalisi ülesandeid internetis. Bonni Tomburgi kasarmus on 76 sõdurit saanud käsu teenistuseks arvuti taga. Kindel on, et paljude riikide sõjaväed tegelevad digitaalse sõjapidamisega. Internetimaailma kõlavaimate märksõnade hulka kuulub sõna „kübersõda“. Kas siiani registreeritud internetirünnakute puhul on tegemist olnud riiklikult juhitud operatsioonidega, tavalise kuritegevuse või digitaalse huligaansusega, ei oska keegi täpselt öelda. Siiski loetlevad enamasti isehakanud kübersõja ajaloolased üles kolm tänaseni toimunud rünnakut internetis: 2007. aastal halvasid Venemaalt tulnud rünnakud Eesti internetileheküljed, eelmisel aastal varises Gruusia-Venemaa sõja ajal võrk kokku Gruusias ning selle aasta jaanuaris tabas internetirünnak Kõrgõzstani. Hirmutavad on eelkõige need stsenaariumid, mis maalivad pildi sellest, kui kergesti võib zombide ja viirustega tööstusriike halvata. Suurim digirelvaarsenal on USA hinnangul Venemaa kõrval Hiinal.
(Schlachtfeld Internet, Achim Killer, Die Welt, 13.02)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Zwei Welten

Kaks ja pool aastat tagasi rippus Paavo Järvi üleelusuurune plakat Frankfurdi kesklinnas kaubamaja seinal. Mõte oli üle saada hirmudest, mis inimestel alati klassikalise muusika suhtes tekivad. Üle maailma tuntud Paavo Järvi abiga, kes oli äsja saanud ka Hesseni Ringhäälingu sümfooniaorkestri peadirigendiks, pidi õnnestuma sõnumi – tegemist on kõigile mõeldud orkestriga – kohale jõudmine. Ja nii rippuski Järvi kaubamaja seinal, nagu oleks ta kogu linna juhatanud. Hesseni Ringhäälingu sümfooniaorkester viib alates ajast, mil Järvi orkestri peadirigendi kohale asus, läbi projekte, kus ühendatakse noorte kõlamaailm klassikalise muusika kõlamaailmaga. Järvi on koos noorte DJ-de ja elektromuusikutega uuesti mõtestanud ja mänginud Dvoraki 9. sümfooniat ja Beethoveni 5. sümfooniat. Nüüd on käsil kolmas sellelaadne projekt. Uue interpretatsiooni saab Järvi orkestri ja Berliini elektro-DJ esituses Gustav Holsti orkestrisüit „Planeedid“. Kohtuvad kaks maailma ning eesmärk on üheks saamine.
(Zwei Welten, Felix Helbig, Frankfurter Rundschau, 13.02)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Erfrischende Vitalität

Müncheni Kammerorkestri kontsert oli erakordselt ergutav, vaheldusrikas ja värskendav. Ette kanti Aaron Coplandi, Esa-Pekka Saloneni, Jean Sibeliuse ja Erkki-Sven Tüüri teoseid – programm täis vaateid muusikamaastikule, tempokat virtuoossust, rõõmu ja melanhooliat. Külalisdirigent Olari Elts osutus kummaliseks, taktikepita dirigeerivaks, kuid mõtteergaks ja targalt juhatavaks dirigendiks.
(Erfrischende Vitalität, Harald Eggebrecht, Süddeutsche Zeitung, 16.02)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
La France, l’un des pays moins croyants au monde

Ameerika avaliku arvamuse uurimise instituut Gallup viis läbi küsitluse religiooni olulisusest inimeste elus. Projekti oli kaasatud 143 riiki. Uuringust selgus, et näiteks ameeriklaste seas on prantslastega võrreldes 2,5 korda rohkem neid, kelle igapäevaelus on religioonil oluline roll. Ameerika Ühendriikides on religiooni tähtsaks pidavate inimeste osakaal lääneriikidest kõrgeim, ulatudes tervelt 65%ni. Vaid iga neljas prantslane nõustus väitega, et religioon mängib tema elus olulist rolli. Sarnane oli religiooni tähtsaks pidavate vastajate osakaal ka Jaapanis. Uuringu tulemustest selgus, et kõige vähem religioosne riik maailmas on Eesti. Kõigest 14% Eesti vastajatest ütles, et religioonil on tema elus oluline koht. Kõige enam leidus religiooni tähtsaks pidavaid inimesi Egiptuses (100% vastanuist), järgnesid Bangladesh ja Sri Lanka (99%), Indoneesia ja Kongo DV (98%). Kõigi riikide andmeid analüüsides selgus, et keskmiselt kaheksa inimest kümnest vastas küsimusele „Kas religioonil on teie elus oluline koht?” jaatavalt.
(La France, l’un des pays moins croyants au monde, Pierre Bohm, Le Figaro, 11.02)

REGARD SUR L’EST
Estonie: explosion du chômage

Eestit tabanud tööpuuduse kasv on suurim alates töötuskindlustuse süsteemi käivitumisest 2002. aastal. Eesti Töötukassa avalike suhete juhi Anu Ojasalu sõnul registreeriti jaanuaris 4 256 uut töötut. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on toimunud 146%ne tööpuuduse kasv. Aastal 2006, mil töötuse kasv oli väikseim, registreeriti terve aasta jooksul vaid 6 000 töötut. Hetkel on Tööturuametis registreeritud 38 812 tööotsijat, mis moodustab 6% kogu tööealisest elanikkonnast.
(Estonie: explosion du chômage, Céline Bayou, Regard sur l’Est, 12.02)

CONCERTONET
Paris vaut bien trois messes

Käesoleval hooajal dirigeerib Paavo Järvi Cincinnati Orkestrit, lisaks on ta Bremenis tegutseva Saksa Kammerfilharmoonia kunstiline juht. 2010. aasta septembris saab Paavo Järvi aga Pariisi Orkestri seitsmendaks muusikajuhiks. Tuttavaks võib temaga saada varemgi, sest Järvi dirigeerimist on Prantsusmaal võimalik kuulda juba tänavu. Veebruarikuise Pariisi kontserdi kavva valis Järvi kolm heliteost: Pärdi Cantus in Memory of Benjamin Britten, Britteni Sinfonia da Requiem ja Mozarti La messe en ut mineur. Kontserti oli kaasatud ka Pariisi Orkestri koor ja solistid. Kogu esitus oli meeldiv tervik tähistamaks väärikalt peatselt saabuva Järvi Pariisi-hooaja algust.
(Paris vaut bien trois messes, Simon Corley, Concertonet.com, 4.02)

Bienvenue Paavo!

Pariisi Orkestri koori liikmed ootavad esimest kohtumist Paavo Järviga kannatamatult, hinges terake ärevust. Järvi on avatud ja kontakt kooriga on algusest peale meeldiv, lihtne ja vahetu. Proovi esimesele osale järgneb põhjalik töö – mees, kes teab, mida tahab ja mida mitte, armastab kujundada, täiustada, lihvida. Järvi taotleb oma nägemust paindlikult ja elegantselt. Tema kõnestiil on lühike ja täpne. „Muusika ei pea olema esmajärjekorras korrektne” – selles seisukohas on tunda Léonard Bernsteini mõju. Gloria olgu juubeldav, seda tuleb esitada veenvalt.
Orkestriproov järgmisel päeval toob kaasa töö detailide kallal. Järvi on orkestri vähendatud koosseisu (osaleb ligikaudu 40 muusikut) juhendades kannatlik. Ta loob ja ehitab, arendades tehnilist külge, unustamata vaimset õhkkonda, mida valitud teosed nõuavad. Õnnelikud on need muusikud, kes saavad Järviga koostööd teha. Kaua ei ole Pariisi Orkester kõlanud Mozarti esitades nii kergelt, lausa õhuliselt. Pariisi Orkestri ees on mitmeid väljakutseid: parandada tuleb kunstilist taset, meelitada publikut, luua endast kaasaegne kuvand. Tere tulemast Pariisi, maestro! Suur tänu kauni kontserdi eest!
(Bienvenue Paavo!, Gilles Lesur, 9.02)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Baltian maiden talouskriisi syvenee

Veel aasta tagasi mõistatasid Baltimaade majanduse üle aru pidanud, kas riigid pääsevad ülekuumenenud majandusest rahulikumasse, kestva majanduskasvuga perioodi või viib ülekuumenemine majandusmullini, mis järsku lõhkeb. Baltimaades usuti kindlalt esimesse võimalusse ja elati selles usus. Väljaspool Baltimaid peeti võimalikuks ka majanduse kokkuvarisemist. Nüüd on selge, kumb ennustus täide läks. Balti riikide majandused olid finants- ja majanduskriisile äärmiselt vastuvõtlikud. Kõige halvem olukord on Lätis ning kaitstud pole ka Leedu. Kõige soodsam olukord valitseb Eestis, mis hakkas Balti riikidest kõige varem majanduskriisiga kohanduma. Kuid väljavaated on sünged kõigis Baltimaades. Eesti, Läti ja Leedu majandused on vajumas sügavasse kuristikku ning riikidel võib ees seista samasugune kohanemine nagu pärast NSV Liidu lagunemist.
(Baltian maiden talouskriisi syvenee, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.02)

Viron teollisuustuotanto romahti ja vei talouden syöksykierteeseen

Majandusanalüütikute kõige süngemad prognoosid on Eestis täide minemas. Eesti Statistikaameti andmetel langes kogutoodang eelmise aasta lõpus tervelt 9,4%. Majanduslangus on alla viinud ka hindu, näiteks majutusettevõtetes. Üllatavalt kiire languse põhjustas peamiselt tööstustoodangu vähenemine ning puudutas eelkõige Eestile olulisi metalli-, toiduaine- ja puidutöötlustööstust. Nõudlus on Eestis vähenenud, abi pole ka välisturust. Lätis on majanduslangus veel suurem kui Eestis. Eesti olulisemate pankade omanikud on Põhjamaad. Eesti avaliku sektori võlg on peaaegu olematu ning Eestil on ka reserv, mistõttu on Eestil Lätist natuke paremini läinud. Valitsuse ravim kriisi vastu on püksirihma pingutamine. Esialgu ollakse Eestis valmis selleks, et SKP langeb sel aastal 9%. Meeleolud Eestis on muutunud.
(Viron teollisuustuotanto romahti ja vei talouden syöksykierteeseen, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.02)

Nuoret ja koulutetutkin nyt Tallinnan työvoimatoimistossa

Tööotsijate arv on Eestis poole aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud. Aasta algusest kasvab tööotsijate hulk üha kiiremini. Nii kiireks töötuse kasvuks ei oldud Eestis valmis. Haridus ja noorus avasid iseseisvunud Eestis suurepäraseid karjäärivõimalusi. Viimase poole aasta jooksul on tööhõiveametisse ilmunud ka noored ja haritud inimesed. Töötuse määr on Eestis praegu 6%, kuid prognoosid muutuvad iga päevaga aina süngemaks. Valitsus ei räägi ka praegu töökohtade loomisest, vaid põhieesmärk on eurotsooniga liitumine. Politsei on hoiatanud kuritegevuse tõusu eest. Eesti sotsiaalsüsteem pole loodud töötuse puhuks.
(Nuoret ja koulutetutkin nyt Tallinnan työvoimatoimistossa, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.02)

Viro valmistelee periaatepäätöstä ydinvoimalan rakentamisesta rannikolle

Eestis arutletakse tuumajaama ehitamise üle. Sobivamateks paikadeks, kuhu tuumajaama võiks ehitada, peab Eesti Energia Suur-Pakri saart ja Keibu lahte. Seal on parimad võimalused jahutusvee saamiseks. Kohavalikul arvestati Soomes kehtestatud turvalisuspiirangutega, sest Eestis tuumajaama puudutavad seadused veel puuduvad. Jutud Soome võimalikust osalusest Eestisse ehitatavas tuumajaamas ei mõjutanud asukoha valikut. Eesti Energia ootab nüüd tuumajaama ehitamise kohta poliitilist otsust. Eestisse võiks rajada kõige rohkem 1000-megavatise tuumajaama, mis valmiks kõige varem 2025. aastal. Baltimaad kavandasid ühist tuumajaama Leetu, kuid projekt on visalt edasi liikunud. Eesti ja Läti pettusid, kui Leedu otsustas Poola projekti kaasata. „Me ei välista Leedu projektis osalemist, kui see edasi liigub,“ ütles Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp. ELi uuest kliima- ja energiapaketist lähtuvalt peab Eesti oma CO2 emissiooni kõvasti vähendama. Eesti üritab seda teha põlevkivienergiat tuuma- ja tuuleenergiaga asendades. Eesmärgiks on säilitada energiatootmises sõltumatus ning vältida sõltuvust Venemaast. Kui Eesti oleks NSV Liidu osa, avataks riigis tuumajaam juba järgmisel aastal. NSV Liit plaanis Loode-Venemaad varustada energiaga, mida oleks toodetud Eestis Võrtsjärve kaldal või Saaremaal asunud tuumajaamas.
(Viro valmistelee periaatepäätöstä ydinvoimalan rakentamisesta rannikolle, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 16.02)

Pajusen harppi pyörähtää

Soomes uuritakse, kas Helsingit saaks kütta tuumajaamas toodetud soojusenergiaga. Helsingi linnapea Jussi Pajuneni sõnul võib lisaks Soome enda tuumajaamadele leida muidki variante, isegi Eestist. Eesti-mõõde on põnev ja näitab, et energiamängud on paljutahulised. Juba kümme aastat tagasi pidas Helsingi Energia Eesti Energia ja Tallinna Küttega läbirääkimisi jõujaama ehitamise üle Eesti poolele. Jõujaama ei tulnud, kuid riikide vahel on nüüd merekaabel. Eesti on huvitatud sellest, et väheneks sõltuvus Vene energiast. Linnapea Pajunen peab pühaks mõtet Helsingi-Tallinna kaksiklinnast, mille üks osa oleks merealune raudteetunnel. Kas rööbaste kõrvale mahuks ka jäme kaugsoojajuhe? Vaevalt, et keevat vett võiks transportida tsisternvagunites.
(Pajusen harppi pyörähtää, Esko Nurmi, Helsingin Sanomat, 14.02)

Unohdettujen nähtävyyksien Tallinna

Tere tulemast unustatud vaatamisväärsuste Tallinnasse! Turistid on leidnud tee Kumusse, kuid väiksemates muuseumides on vaikne. Huvitavad muuseumid on nõukogude ajal asutatud Tervishoiumuuseum, Rotermanni kvartalis asuv Arhitektuurimuuseum, Okupatsioonide muuseum ning Tallinna Linnamuuseum. Ka keskaegsetes kaitsetornides kohtab turiste harva, kuigi just keskaegsed ehitised on Tallinna uhkeim and. Uhiuus paik on lennusadam, kus on näha vanu laevu. Ning Tallinna loomaaias on elevandid, kes on endale just uue kodu saanud.
(Unohdettujen nähtävyyksien Tallinna, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.02)

KALEVA
Laskun aika

Kümne aasta jooksul on eestlased jämedalt võttes söönud kolmandiku rohkem kui nad on teeninud. Eksporditulud pole veel kunagi vastanud impordikuludele. Seda võimaldasid riigi vara müümine, välisinvestorid ning meeletu laenamine. Pill tuli aga pika ilu peale. Eesti raskused olid näha juba aasta enne ülemaailmse majanduskriisi algust. Kõigepealt jõudis langus kinnisvaravaldkonda, sealt edasi teistesse majandussektoritesse. Eestit on tabanud eriti halb õnn. Koduste vigade tõttu alguse saanud allamäge sõit on muutunud metsikuks laskumiseks, kui ülemaailmne majanduskriis veel lisahoogu annab. Poliitikud on aga üldise majanduskriisiga rahulgi, sest seda võib süüdistada, kui eestlased end Euroopa viie vaesema riigi hulgast leiavad. Majanduskriis on kaasa toonud kiire töötusekasvu. Töötuid lisab ka see, et nii nagu Soome ehitusettevõtted saadab muu Euroopagi eesti tööjõudu koju tagasi. Hinnanguliselt võib tegemist olla 25 000 töötajaga. Aga ei ole hullu, Eestis on ju töötuabiraha! Eelmise aasta detsembris võeti mingil põhjusel vastu 98 miljardi krooni suurune eelarve, kuigi teati, et 10%ne majanduskasv pöördub vähemalt samas suurusjärgus languseks. Nüüd tegeldakse kärpimisega, peenemalt öeldes „negatiivse lisaeelarvega“. Erasektoris on hakanud palgad juba langema. Eestlased lepivad väiksema palgaga, kui teiseks variandiks on töötus. Soomes tuleks vahele ametiühinguliikumine, kuid Eestis on AÜ-tegevus peaaegu olematu. Kurb küll, aga kõik arvavad, et praegustest kärbetest ei piisa. Lisakärpeid on aga raske teha, sest Eestit on juhitud põhimõttel: „võimalikult madalad maksud ja võimalikult õhuke riik“. Kui õhukest riiki aga väga palju kokku suruda, siis pole sellest õige pea enam midagi järel. Euroopas üritatakse majanduselu turgutada rahasüstiga, kuid Eestis pole selleks raha. Kõik ei saa aga isegi majanduskriisi ajal lüüa. Eestis on uusrikkaid, kel on vaba raha osta soodsalt mida vaid süda ihkab. Mõne jaoks on kriisiaeg kuldaeg, mil maa ja raha uuesti jagamisele lähevad.
(Laskun aika, Jorma Rotko, Kaleva, 15.02)

KAUPPALEHTI
Viron ydinvoima haaveen asteella

On oodata, et Eesti langetab peagi oma energiapoliitika põhimõttelised otsused. Eesti elektritootmise vundament on põlevkivi, kuid seda ei jätku lõpmatult ning see ei sobi tänapäevaste kliimapoliitika eesmärkidega. Eesti oma tuumajaam eeldaks Eestilt suuremat tööstuspotentsiaali ja pikaajalisi tuumaenergia ostulepinguid suurte klientidega. Baltimaadel tasuks küll veel energiaasjades omavahel kokkuleppele jõuda.
(Viron ydinvoima haaveen asteella, Juhtkiri, Kauppalehti, 17.02)

TURUN SANOMAT
Schengen vaikeuttanut Viron setukaisten sukulointia rajan yli

Eestis elavad setud olid harjunud pääsema kergesti üle piiri külastama Venemaal elavaid sugulasi. Schengeni lepingust tulenev viisakord raskendab alates 18. jaanuarist setude pääsu Vene haldusalas olevale Setumaale. Välisminister Urmas Paet on valitsuselt setude abistamiseks korduvalt abi palunud, kuid valitsus pole siiski toetanud välisministri ettepanekut alustada Venemaaga läbirääkimisi setude piiriületusprobleemide üle. Valitsus hakkab asja arutama, kui selgub, kuidas Eesti naabermaad selle probleemi lahendavad. Probleemi leevendaks, kui Venemaa nõustuks andma Eesti poolel elavatele inimestele pikaajalised mitmekordsed viisad. Paeti hinnangul on selleks vaja vaid Moskva head tahet. Eesti välisministeerium on üritanud olukorda leevendada, pakkudes Vene poolel elavatele inimestele Eesti viisat lihtsamalt kui siiani. Eestis elavad setud on palunud valitsust, et Venemaaga sõlmitaks leping, mis annaks kõigile Eesti-Vene piirist 50 km raadiuses elavatele inimestele mitmeid aastaid kehtiva eriloa teisele poole piiri sõitmiseks. Ka EL aktsepteerib erilubade väljastamist, kuid ükski liikmesriik pole seda võimalust veel kasutanud. Läti ja Leedu on aga alustanud selle üle Venemaaga läbirääkimisi.
(Schengen vaikeuttanut Viron setukaisten sukulointia rajan yli, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 14.02)

Turun yliopistosäätiö kärkkyy virolaisen kommunistitaistelijan synnyinkotia

Turu ülikooli SA avaldas Saare maavalitsusele soovi osta ära hoone, mida SA on üürinud alates 2003. aastast. Turu ülikool on kasutanud maja majutusruumidena ning Läänemere regiooni ülikoolivõrgustiku seminaride pidamiseks. SA ettepanek on Eestis tähelepanu äratanud, kuna kõnealune ehitis on revolutsionäär Viktor Kingissepa sünnikodu. Turu ülikooli SA esindaja Pekka Kanervisto sõnul tahtis SA hoone juba 2002. aastal ära osta, kuid pärast keerulisi läbirääkimisi pidi rahulduma 25+25-aastase rendilepinguga. Turu ülikooli SA teab, et tegemist on Kingissepa sünnikoduga. „See oli kindlasti ka üks põhjus, miks seda Kuressaare kesklinnas asuvat väärtuslikku kinnisvara meile kasutamiseks pakuti. Ilmselt oli Soome ülikooli SA piisavalt neutraalne omanik, kellele võis loovutada endise juhtivkommunisti sünnikodu,“ naerab Kanervisto.
(Turun yliopistosäätiö kärkkyy virolaisen kommunistitaistelijan synnyinkotia, Esko Pihkala, Turun Sanomat, 12.02)

The Sun iskee säteensä Turkuun

Turusse esinema saabuv bänd The Sun on kindlasti Eesti tuntuim rokkansambel. Aga kui paljud teavad bändi Soomes? Kuna The Sun teeb eelkõige kodupublikule mõeldud eestikeelset muusikat, pole bänd Soomes eriti tuntud. Ansambli esimene ingliskeelne album ilmus alles eelmisel aastal. Bändi muusikas on kosta raskema kitarriroki mõju. Nende laulutekstides on ehk rohkem mõtet sees kui rokilugudes üldiselt. Tekstid sisaldavad tihti aforistlikke ja vanasõnalaadseid mõtteteri. Kuid Tanel Padar ütleb, et ei kuuluta mingit sõnumit. „Kui muusika paneb kuulaja mõtlema, unustama, armastama, nutma ja naerma, siis oleme oma ülesande täitnud,“ ütleb ta.
(The Sun iskee säteensä Turkuun, Jussi Helle, Turun Sanomat, 11.02)

TALOUSSANOMAT
Kasvi: Suomi puolustaa nettiä kokardilla

Soome julgeolekuraportis on öeldud, et Eesti ja Gruusia kogemus näitas, et „küberrünnakud on konkreetne julgeolekuoht“. Kuid Soome Roheliste aseesimehe Jyrki Kasvi sõnul viidatakse raportis vaid mõnes kohas teabevõrgu turvalisusele, samuti ei leidu tekstis peatükki, kus määratletaks Soome küberkaitse põhimõtted – seda hoolimata Eesti ja Gruusia kogemustest. 2007. aastal Eestis aset leidnud pronkssõduritüliga kaasnenud küberrünnak viis rivist välja riigiametite, pankade ja meediaväljaannete internetileheküljed. Sündmust nimetatakse „Web War One’iks“ – esimeseks kübersõjaks. Kasvi hindab Soome Sideameti tööd Soome telekommunikatsiooni ja e-teenuste turvalisuse tagamisel, kuid küsib, milline on ameti valmisolek tegutseda kriisiolukorras, kus internet on nüüd oluline lahinguväli.
(Kasvi: Suomi puolustaa nettiä kokardilla, Tuomas Linnake, Taloussanomat, 12.02)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

АРГУМЕНТЫ И ФАКТЫ
Анне Вески: «Муж теперь не ревнует»

Intervjuu Anne Veskiga. 23. veebruaril annab laulja suure soolokontserdi Moskvas. Vastates küsimusele, kuidas reageeritakse Eestis Anne Veski populaarsusele Venemaal, vastab ta, et hästi, tuntakse koguni uhkust. Tavalised eestlased suhtuvad suure sümpaatiaga venemaalastesse. Tütar Kerli Veski „gastroleerib” samuti nagu tema emagi, kuid mitte lavalaudadel, vaid diplomaadina välisriikides.
(Анне Вески: «Муж теперь не ревнует», Ольга Шаблинская, AiF, 11.02)

Началась мировая война в киберпространстве

Küberruumis on alanud maailmasõda. Peale majanduskriisi on see USA jaoks tähtsuselt järgmine probleem. Kõige ohtlikum on levinud tööstus-, eriti sõjatööstusspionaaž. Asjatundjate hinnangul võivad küberrünnakute taga olla Hiina ja Venemaa. Kuid tõestada seda on raske. Eesti-vastased rünnakud langesid kokku pronkssõduri skandaaliga, kuid rünnakute lähtepunkti polegi nõnda kerge selgitada. Vene häkkerid, näiteks, jätavad sageli mulje, justkui viiksid jäljed Pekingisse. Rahvusvaheline ajakirjandus on korduvalt käsitlenud Venemaa osalust Eesti-vastastes küberrünnakutes.
(Началась мировая война в киберпространстве, Тамара Миодушевская, AiF, 12.02)

ИЗВЕСТИЯ
Интернет становится полем боя

Internet on muutumas lahingutandriks. Washington ja Berliin teatasid hiljuti peaaegu üheaegselt küberrünnakute muutumisest tõeliseks sõjaks. USA ja Saksamaa kavandavad küberkaitsekeskuste loomist. Taoline keskus tegutseb juba ammu Brüsselis, NATO peakorteris. Esimeseks kübersõjaks peetakse rünnakut Eesti vastu 2007. aastal. Vastutuse võttis enda peale liikumise „Naši” aktivist, kes olevat antud rünnakud korraldanud Transnistria territooriumilt. Aga süüdistati Venemaad… NATO võttis asja tõsiselt. Mõne aja eest alustas Tallinnas tegevust NATO küberkeskus, kus 30 erineva riigi spetsialisti aitavad Eestil küberkaitset korraldada. Venemaa on aga veendunud, et juhtivad lääneriigid mitte üksnes ei kavanda enesekaitset, vaid ka rünnakut.
(Интернет становится полем боя, Виктор Зозуля, Известия, 16.02)

ПРАВДА
"Вестернизация" приблизила Эстонию к банкротству

Eesti president Ilves on üks huvitav persoon. Ta on oma ametikohal teinud vist kõik, mis võimalik, et Eesti-Vene suhted lõplikult ära rikkuda. Muuhulgas etendas ta juhtrolli pronkssõduri teisaldamisel ning tema juhtimisel jõudis Eesti pankroti ääreni. Kriis teeb ilmselt lõpu Eesti nn läänestamisele. Juba kostuvad hääled, et Eestit päästab üksnes veel kas revolutsioon või okupatsioon. Selline on Ilvese valitsemisaja kurb vahekokkuvõte.
("Вестернизация" приблизила Эстонию к банкротству, Cергей Чайкин, Правда, 12.02)