Eesti välismeedias 5.-11. veebruar 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

PASSPORT MAGAZINE
Tallinn

Tallinna vanalinn näib olevat Moskva kesklinna täielik vastand. Tänavad on siin nii kitsad, et auto ja jalakäijad ei pruugi teineteisest mööda mahtuda. Suures hotellis on 20 tuba ning baarile, kus on ruumi 200 inimesele, on erandlikkuse tõttu antud nimeks Moskva kohvik. Munakividega kaetud tänavatest pole ükski täiesti sirge. Hooned on vähemalt 300 aastat vanad ning ükski pole kõrgem kui neli korrust. Ka riigivalitsus ei paista end kuigivõrd eksponeerivat, mistõttu moskvalasele näib riigikoguhoone pigem tagasihoidliku maamajana ja peaministri töökohast võiks seda märkamata kergesti mööda jalutada. Vanalinn kujutab endast igas asjas monumenti baltisaksa ajastule 14. sajandist 20. sajandi alguseni, mil Reval õitses käsitöö ja kaubavahetuse keskusena. Saksa võimu ulatusele ja edule osutavad kõik kirikud nii oma välimuse kui ka vappidega ehitud interjööri poolest. Ka kõigil vanadel lippudel ja dokumentidel on saksakeelsed kirjad. Tallinna eest on ajaloo vältel küll tihti võideldud, kuid õnneks on puutumatu vanalinn lahingus kannatada saanud vaid ühel korral, 1944. aasta Nõukogude vägede pommirünnaku tagajärjel. 1980. aasta Olümpiamängude ajal, kui Tallinnas toimus purjeregatt, hakkasid Nõukogude võimu esindajad huvi tundma vanalinna korrapärase säilitamise vastu. Sellest ajast pealle, kui Eesti sai iseseisvaks, on tööd selles osas loomulikult kiirenenud. Nagu Saksamaal tavaks, nii muutub ka Tallinnas Raekoja plats jaanipäeva ja jõulupühade aegu turuväljakuks.
Nõukogude võimu põhjustatud kunagine vihavaen seletab praegust poliitilist lõhestatust Eesti ja Vene valitsuste vahel. Kuid igapäevaelus seda ei märka. Kuna 40% Tallinna elanikest on vene keelt kõnelejad, elavad eesti ja vene kogukonnad sõbralikult teineteise kõrval. Vastupidiselt Riiale pole Tallinnas Nõukogude-stiilis restorane, mis tekitaksid tolleaegset nostalgiat. Seevastu pakuvad Klafira ja Tšaikovski restoran 19. sajandi vene köögi roogi. Tallinnas pakutakse erilisi toite nii jõulu- kui nääripühade puhul.
Eri kogukondade kooseksisteerimise parimaks näiteks võik olla Kadrioru park, kuhu tulevad loodust nautima nii 8- kui 80-aastased. Suvel toimuvad siin kontserdid, talvel saab uisutada. Suur Tallinna-sõber Peeter Esimene lasi Kadrioru lossi ehitada oma naise jaoks, ja ehkki kumbki neist ei elanud nii kaua, et oleks saanud pargikompleksi nautida, võivad seda teha nüüd kõik külastajad.
Kes kord juba Kadriorgu jõudnud, peaks külastama ka KUMU ja tutvuma Eesti kunstiga. Kunstimuuseumis jätkub valgust ja värsket õhku ning seal on ka korralik suveniiripood – kõik see, mis puudub enamikes teistes Tallinna muuseumides, mis on tihtilugu surutud kitsavõitu ebasobivatesse hoonetesse.
Vanalinna jalutama minnes piisab, kui riietuda tagasihoidlikult. Ooperi- või kontserdikülastus – hea mõte soodsa piletihinna tõttu - nõuab ülikonda. Olgugi et kohalikud kurdavad üha kasvavate hindade pärast baarides ja restoranides, ei saa siinseid hindu ikkagi kuidagi võrrelda Moskva omadega.
Suveniiridest on hea valik kadakapuidust köögiriistad ja käsitööna valminud linasest riidedt linikud, mis teineteisega hästi kokku sobivad. Valida võib ka midagi dolomiidist või paekivist valmistatud asjakeste seast. Lennujaamas tasuks osta varuks pudel Vana Tallinna, kuulsat Eesti ürdilikööri..
(Tallinn, Neil Taylor, Passport Magazine, detsember 2008)

INDEPENDENT FILM CHANNEL
On DVD: "Our Man in Havana," "The Singing Revolution"

"Laulev revolutsioon” jutustab Eesti 20. sajandi ajaloost ja väikese rahva suutlikkust pika okupatsiooniaja vältel alal hoida oma rahvuslikku identiteeti ja kultuuri. Idabloki iseseisvumisest on tehtud palju lugusid, ent Eesti oma on eriliselt kaunis just tänu laulupidude traditsioonile.
(On DVD: "Our Man in Havana," "The Singing Revolution", Michael Atkinson, Independent Film Channel, 3.02 )

USA AJAKIRJANDUS

THE GLOBALIST
Baltic Protests and Financial Meltdowns: Part I

Balti riigid on sügavas majanduskriisis ning rasked ajad on juba toonud inimesed tänavale meelt avaldama nii Lätis kui Leedus. Mõlemad rahumeelselt kavandatud meeleavaldused lõppesid aga mässuga. Eesti, Läti ja Leedu on kaua kuulunud kommunismijärgse reformiajastu etteotsa. Eestit on esile tõstetud veel ka kõige väiksema korruptsiooniga postkommunistliku riigina. Kuid täna vaevleb kogu Baltikum sügavas majanduskriisis. Sel aastal prognoositakse Baltimaade majanduse kokkutõmbumist vähemalt 5% võrra. Probleemiks on saanud nii ülemäärane jooksevkonto defitsiit kui ka lühiajalise kapitali sissevool, mis põhjustas majanduse ülekuumenemise. Samas on Balti riigid olnud oma fiskaalpoliitikas suhteliselt ettenägelikud. Kuni 2008. aastani olid Läti ja Leedu riigieelarved peaaegu tasakaalus ning väga konservatiivse Eesti riigieelarve ülejääk oli 3% SKPst. Raskusi põhjustas fikseeritud valuutakurss, mis tõi endaga kaasa majanduse ülekuumenemise.
(Baltic Protests and Financial Meltdowns: Part I, Anders Åslund, The Globalist, 6.02)

Baltic Protests and Financial Meltdowns: Part II

2008. aastal alustas Läti valitsus IMFiga läbirääkimisi finantsabi saamiseks. Tekkis küsimus, kas Läti peaks oma raha devalveerima. Lätlased olid tugevalt selle vastu ja näisid pigem nõustuvat palgakärbetega. Kui Läti oleks lati devalveerinud, oleksid pidanud tema eeskujul seda tegema ka Leedu ja Eesti. Läti saab ELi liikmena küll ühenduselt toetust, kuid omaette küsimus on, mida teha tänavaprotestidega. Läti valitsus on rahva seas väga ebapopulaarne ja lätlased on kaotanud selle vastu usalduse. See on ka üks vähestest ametisolevatest valitsustest Ida-Euroopas, mida on uuesti valitud. Eestis tundub rahutus rahva seas väiksema ulatusega olevat. Siiani on valitsevad parempoolsed erakonnad säilitanud oma populaarsuse tänu selgesõnalistele seletustele oma poliitika suhtes.
(Baltic Protests and Financial Meltdowns: Part II, Anders Åslund, The Globalist, 7.02)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Agnes Oaks leaving English National Ballet

Baleriin Age Oks pälvis Londonis Sadler's Wellsi teatris paar nädalat tagasi Critics' Circle'i parima naistantsija auhinna. Oksa sõnul jagab ta seda loomulikult oma abikaasa ja aastatepikkuse tantsupartneri Toomas Eduriga. Oksa ja Eduri ühine karjäär sai alguse Tallinna balletikoolis, kuid enamiku oma karjäärist on nad veetnud Inglise Rahvusballeti lavadel. Toomas Eduri arvates vajati neid seal ning nad leidsid ka enda jaoks õige koha. Peale üliedukaid karjääriaastaid kuuluvad paari tulevikuplaanidesse rahulik elu ilma valuta ja pere loomine.
(Agnes Oaks leaving English National Ballet, David Dougill, The Times, 8.02)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DER SPIEGEL
Krieg der Zukunft

Riigid relvastuvad üle maailma, et valmistuda küberkonfliktideks. Ka Saksa sõjavägi Bundeswehr õpetab välja univormis häkkereid. Alates ajast, mil arvutit kasutatakse peaaegu kõikidel elualadel, on vastuvõtlikkus internetirünnakutele tohutult tõusnud. USA eksperdid hoiatavad juba aastaid „elektroonilise Pearl Harbori“, „digitaalse 11. septembri“ või „Cybergeddoni“ eest. Eesti oli esimene NATO riik, mis digitaalrünnaku ohvriks langes. 2007. aasta kevadel olid Eesti pangad, ametiasutused ning erakonnad kolm nädalat massiivse e-turmtule all. Eesti oli ajutiselt sama hästi kui offline ning seega esimene paik, kus toimus „kübersõda“. Termini „sõda“ kasutamine antud kontekstis oli õigustatult algusest peale vaieldav – surnuid ja vigastatuid siiski polnud. Kuid et virtuaalsetel rünnakutel võivad olla kohutavad tagajärjed ka reaalses maailmas, on pärast Eesti vastu toimunud rünnakuid selge. Internetist on saanud virtuaalne lahinguväli, millel peegelduvad reaalse maailma konfliktid. Seetõttu relvastuvadki nüüd paljud riigid nende ohtude vastu. Lääne salateenistused ja sõjaväelased on kindlad, et vaenlane on nagu kord külma sõja päevil eelkõige idas: Venemaal ja Hiinas. Saksa digisõdurid uurivad väljaõppe käigus ka reaalseid rünnakulaineid, nagu näiteks neid, mis said osaks Eestile ja Gruusiale.
(Krieg der Zukunft, John Goetz, Marcel Rosenbach, Alexander Szandar, Der Spiegel, 7/2009)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

MAG SECURS
Vers des moyens de Cyberdefence

Kas kübersõda on võimalik? Professor Eric Filioli hinnangul on alates Eesti vastu suunatud küberrünnakutest 2007. aasta kevadel kübersõja oht reaalne. Kes korraldas Eesti-vastase rünnaku, kas venelased, hiinlased? Või hoopis eestlased ise, kes juba aasta varem olid rääkinud soovist avada Tallinnas NATO küberkaitsekeskus? Eesti vastu suunatud rünnak ei olnud esimene, kuid see on siiani enim meedias kajastamist leidnud. Venelaste seotust asjaga ei ole õnnestunud siiani veenvalt tõestada. Filioli sõnul on igasugune küberrünnak kontrollimatu ja võib seega pöörduda ründaja enese vastu. Kübersõjas saab infosüsteeme kuritarvitades kahjustada riigile üliolulist infrastruktuuri, näiteks elektrivõrke või elanike joogiveega varustamist.
2008. aasta mais selgitas probleemi tausta rahvusvahelise õiguse aspektist Guillaume Tissier. Ühe riigi vastulöök teise riigi küberründele peab olema proportsionaalne ja põhjendatud, tuleb veenduda, et rünne ei olnud tahtmatu. Tissier viitas ka mitmetele raskustele küberkonflikti määratlemisel. Eesti juhtumi puhul, mil Eesti süüdistas rünnakus Venemaad, ei olnud tegelikult Venemaa seotus juhtunuga ametlikult tõestatud. Kas siinkohal saab üleüldse rakendada rahvusvahelist õigust? Küberkonflikti õiguslik aspekt on juristidele tõeline peavalu. Need ja teised küberkaitsega seotud olulised küsimused paeluvad kogu rahvusvahelise üldsuse, eriti aga Prantsusmaa tähelepanu. Valge raamatu eessõnas kirjutab Nicolas Sarkozy, et külma sõja järgne maailm annab teed mobiilsele, ebakindlale ja ettenägematule maailmale. USAs on juba pikemat aega küberkaitse teemadel arutletud ja ka Prantsusmaal on nüüd uus küberkaitse doktriin väljatöötamisel.
(Vers des moyens de Cyberdefence, Dominique Ciupa, Sylvaine Luckx, Mag Securs, veebruar 2009)

LES ECHOS
L’Estonie réduit de 516 millions d’euros son budget de 2009

Eesti valitsus vähendas 2009. aasta riigieelarvet 8,08 miljardi krooni võrra, teatas riigi rahandusminister Ivari Padar. Kokkuhoiu saavutamiseks otsustas kolmeparteiline valitsuskoalitsioon muuhulgas kärpida 10% võrra ametnike töötasusid. Kavandatud pensionitõus väheneb 14%lt 5%le. Ainuüksi viimane meede aitab riigil 1,4 miljardit krooni kokku hoida. Padar ei välistanud ka edasisi kärpeid, mis võivad ulatuda kuni 15 miljardi kroonini. Detsembris vastu võetud 2009. aasta riigieelarve oli koostatud 2,6%se majanduskasvu lootuses.
(L’Estonie réduit de 516 millions d’euros son budget de 2009, LesEchos.fr avec AFP, Les Echos, 5.02)

ART-AND-YOU
Mark Raidpere – Espace Croisé – Roubaix

Kaasaegse kunsti keskus Espace Croisé on spetsialiseerunud foto- ja videokunsti tutvustamisele. 10. aprillist 12. juulini võib siin näha Mark Raidpere isikunäitust. Raidpere elab ja töötab Tallinnas. Käesoleva näituse märksõnaks on identiteet. Praegu on Raidpere loomingus muutuste aeg. 2007. aastal valminud installatsioon Majestoso Mystico on esimene märk uuest suunast tema loomingus. Nüüdsest on autori jaoks olulised poliitilised ja sotsiaalsed küsimused.
(Mark Raidpere – Espace Croisé – Roubaix, art-and-you.com, 10.02)

SOOME AJAKIRJANDUS

SUOMEN KUVALEHTI
Näkemys Virosta

Eestis on valitsenud kahe julma totalitaarse suurriigi okupatsioon, Soome sai Teises maailmasõjas lüüa, kuid ei sattunud okupandi võimu alla. Nüüd on Eesti iseseisev ja vaba, aktiivne ELi ja NATO liige. Nii Soome kui Eesti lahendavad oma suhted Venemaaga: Soomel on rahvuslik kaitsesüsteem, Eesti loodab rahvusvahelisele kaitsesüsteemile ehk NATOle. Eestis on sel aastal heaks kiidetud hulk muudatusi riigikaitse põhimõtetes. Need puudutavad näiteks ajateenistust ja kaitsejõudude võimsust ja struktuuri sõja olukorras. Eesmärgiks on Eesti oma kaitsevõime parandamine, kuid selleni jõudmist pärsib vähemalt lähiaastatel nõrk majandusolukord. Loomulikult osaleb Eesti jätkuvalt NATO missioonidel, kuid Eesti kaitsejõud keskenduvad nüüd rohkem oma territooriumile – otsustavaks on Venemaa mõju. Eesti on nüüd iseenda peremees, kuid riigis elab palju erinevaid rahvusrühmi: 345 000 venelast, 28 000 ukrainlast, 16 000 valgevenelast jne. Oluline on hinnata, kuidas erinevad venekeelsed rühmad Eestis elavad. Venelased võib jagada kolme rühma: 140 000 venelast oskab eesti keelt, 73 000 venelast kasutab ainult vene keelt ning 133 000 venelast on kodakondsuseta. Eestis elab seega umbes 200 000 isikut, kelle lojaalsuses ei saa Eesti valitsus kindel olla. Eesti avaliku sektori majandusnäitajad on head, riigi võlg on üks väikseimatest Euroopas. Eestlased liiguvad maailmas rohkem ringi kui soomlased. Kuid lätlaste, leedulaste ja poolakatega võrreldes on eestlased siiski rohkem oma riigile keskendunud. Ning sellel riigil on kõige olulisemad sidemed Soome ja Rootsiga.
(Näkemys Virosta, Max Jakobson, Suomen Kuvalehti, 5/2009)

HELSINGIN SANOMAT
Viron säästökuuri iskee eläkeläisiin ja opettajiin

Eesti valitsus avalikustas karmi kokkuhoiukava, mis vähendab kümme protsenti avaliku sektori palgakulusid. Peatatakse õpetajatele ja pensionäridele lubatud üle 10% palga- ning pensionitõus. Kärbitakse ka riigi investeeringuid, muuhulgas teede ehituse rahastamist. Kaitsekulusid vähendatakse 1,75%ni SKPst. Valitsus valmistub suurte eelarvekärbetega selleks, et SKP võib sel aastal väheneda peaaegu 9%. Samal ajal tahetakse vältida Läti saatust. Valitsuse prioriteet on eurotsooniga liitumine 2011. aastal. Seetõttu ei tohi eelarvepuudujääk ületada 3% SKP-st. Riik kavatseb ka suvel Euroopa investeerimispankadelt sada miljonit eurot laenata, et rahastada ELi projektide eeldatavat omafinantseeringut. Peaminister Andrus Ansip rõhutas, et eelarvekärped puudutavad kõiki ühiskonnagruppe.
(Viron säästökuuri iskee eläkeläisiin ja opettajiin, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 6.02)

Sofi Oksanen löysi esikuvan Fredrika Runebergista

Kirjanik Sofi Oksanen sai oma teose „Puhastus“ eest Runebergi kirjandusauhinna. Esimest korda anti Runebergi auhind teosele, mis on võitnud ka Finlandia kirjanduspreemia. Auhinna suurus on 10 000 eurot. Romaan on saanud lisaks veel kuus muud kirjandusauhinda ning selle avaldamisõigused on müüdud 17. riiki. Keset auhinnakarusselli annab Oksanen koos Imbi Pajuga viimast lihvi Eesti lähiajalugu käsitlevale artiklikogumikule „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti oma ajaloo kaotas ning kuidas seda tagasi saada.“. „Ajaloo uurimine on olnud paari viimase aastakümne jooksul Eestis väga aktiivne. Kogumikus on artikleid autoritelt, keda pole varem soomendatud,“ räägib Oksanen. Kirjanikul on olemas teema ka järgmiseks romaaniks, mis keskendub eelmiste kombel Eestile ja Eesti lähiajaloole. Runebergi auhinna žürii peab romaani „Puhastus“ Soome nüüdiskirjanduses ebatavaliselt tugevaks teoseks. Žürii usub, et romaan peab ajahambale vastu ning et tegemist on tulevase klassikuga. (Sofi Oksanen löysi esikuvan Fredrika Runebergista, Sirpa Pääkkönen, Helsingin Sanomat, 6.02)

TURUN SANOMAT
Viron hallitus karsi menoja budjetista suuren talouskriisin välttämiseksi

Eesti valitsus lõikab alles detsembris heaks kiidetud eelarvest 8 miljardit krooni ega välista võimalust, et kärpeid tuleb veelgi. „Kokkuleppe saavutamine näitab, et Eesti tahab ise oma tuleviku üle otsustada,“ kommenteeris eelarvekärbete suhtes kokkuleppele jõudmist endine peaminister Mart Laar. „Kõik kärpeid puudutavad otsused olid rasked, kuid kui langetame rasked otsused praegu, tuleme kriisist paremini välja,“ rõhutas peaminister Andrus Ansip. Detsembris heaks kiidetud riigieelarve sadeti Riigikokku juba septembris ning koostati usus, et Eesti majandus kasvab sel aastal üle kahe protsendi. Eesti Panga viimase majandusprognoosi kohaselt kahaneb majandus sel aastal kõige vähem 4,5 ning kõige rohkem 9 %, kui majanduskriis tabab rängalt ka Eesti tähtsamaid kaubanduspartnereid. (Viron hallitus karsi menoja budjetista suuren talouskriisin välttämiseksi, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 6.02)

Sofi Oksanen somistaa ämpäreitä palkintokukille

Õnneks meeldivad Sofi Oksanenile lilled, sest neid saab ta nüüd jälle juurde, kuna näppas endale veel Runebergi auhinnagi. Žürii hinnangul oli Oksaneni Eesti ajalugu liigutavalt käsitlev romaan „Puhastus“ kahtlemata parim Runebergi auhinnale kandideerinud teos. Oma edusse rahulikult suhtuv Oksanen jätkab tööd Eesti teemadel. 23. märtsil esitletakse koos Imbi Pajuga koostatud artiklikogumikku. Oksaneni sõnul on artiklite teemadeks see, kuidas avaldas okupatsioon Eestis mõju näiteks majandus- ja keskkonnaküsimustele, erinevad vastupanuvormid ning see, kuidas on edenenud okupatsiooni käsitlemise protsess.
(Sofi Oksanen somistaa ämpäreitä palkintokukille, Turun Sanomat, 6.02)

Virolaisnuoret opiskelevat hyviä tekoja

Aita täna mõnda vanainimest, kingi täna sõbrale lill, tee täna midagi oma kodumaa heaks – need on soovitused Karksi-Nuia noorte tehtud heade tegude kalendrist. Kalendris on igaks päevaks meeldetuletus, mida head sel päeval teha. Pildid on kalendrisse joonistanud seitsmeaastased lapsed, kalendri müügist saadud tulu annetati Viljandimaa lastekodudele. Kalender on üks organisatsiooni Sina heategevusprojekt. Organisatsiooni 13–19-aastased noored otsivad erinevaid võimalusi, kuidas teisi inimesi aidata. 2007. aasta kevadel asutatud organisatsioon Sina korraldab õppeaasta jooksul noortele seminare, kus täiskasvanud jagavad oma kogemusi ning annavad noortele nõu, kuidas oma head ideed tööle panna.
(Virolaisnuoret opiskelevat hyviä tekoja, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 4.02)

AAMULEHTI
Leikkuri vie menoista puoli miljardia

Eesti koalitsioonierakonnad leppisid kokku karmis kokkuhoiukavas. Selle aasta kulusid kavatsetakse lõigata rohkem kui kaheksa miljardi krooni võrra. Eesti Pank hoiatas, et kuigi majanduslangus võib järgmisel aastal järgi anda, võib toibumine olla pikk ja vaevarikas. Enim kärbib riik ametnike ja ametite kulusid. Kuidas eesmärgiks seatud 10% saavutatakse, jääb ministeeriumide otsustada. Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Eestil jätkuvalt eeldusi ülemaailmsest majanduskriisist välja tulla. Ansipi sõnul on Eestil puhvriteks miljardi euro suurune reserv ning ettevõtlus- ja investeerimistoetused, mida kärped ei puuduta. „Eesti konkurentsivõimet aitab kõige paremini tõsta liitumine euroga,“ lisas Ansip.
(Leikkuri vie menoista puoli miljardia, Marjo Näkki, Aamulehti, 6.02)

Virossa viritellään isänmaallisuutta

Riigikaitse on Eesti gümnaasiumide valikaine, mida õpetatakse üle Eesti juba sajas koolis. Ainet õpetavad üldiselt teiste ainete õpetajad ning kaitsejõudude ja Kaitseliidu esindajad. Õpet koordineerib ja toetab kaitseministeerium. Õpilaste arvates on riigikaitse märgatavalt põnevam kui tavalised tunnid, samuti kasvatab aine üldist teadlikkust. Noored nõustuvad, et riigikaitse tund valitakse ka patriotismist. Kapten Andre Lilleleht, kes õpetab riigikaitset Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis, rõhutab, et õppe eesmärk ei ole sõdurite värbamine või koolitamine. „Põhieesmärk on mõjutada õpilaste hoiakuid ja seda, et nad näeksid end osana Eesti vabariigist.“
(Virossa viritellään isänmaallisuutta, Marjo Näkki, Aamulehti, 10.02)

Sofi Oksasen grand slam löi kirjallisuuden harrastajat ällikällä

Soome kirjanduse ainuke täht 2009. aasta veebruaris on Sofi Oksanen. Kahju küll, aga teistel kirjanikel polnud seekord mingit võimalust saada Runebergi auhinda. Oksaneni „Puhastus“ on krahmanud kõikvõimalikud auhinnad ning raamatut on müüdud üle 100 000 eksemplari. Ajalehe Aamulehti kirjanduskriitik Saara Kesävuori hinnangul on auhinnad praegu antud pigem teemale ning kuigi „Puhastus“ on hea raamat, poleks see siiski pidanud saama kõiki auhindu.
(Sofi Oksasen grand slam löi kirjallisuuden harrastajat ällikällä, Erik Ahonen, Aamulehti, 6.02)

Kaikkien aikojen paras kirjailija

Sofi Oksaneni „Puhastus“ on suurepärane ja haarav romaan, selles on kõik ühte meelt, ning Oksanen on tõesti Finlandia kirjanduspreemia ära teeninud. Ja Kalevi Jäntti auhinna. Ja Soome Kirjanike Liidu tunnustusauhinna. Ja Suure Soome Raamaturingi tunnustusauhinna. Ja Mika Waltari preemia. Ja Aasta Kristiina auhinna. Ja Varjo-Finlandia preemia. Nüüd tegi Sofi Oksanen ajalugu, võites ka Runebergi auhinna. Oksanen ühendab endas elamise omas ajas, oma tee käimise, soomluse ja rahvusvahelisuse, mineviku ja tuleviku.
(Kaikkien aikojen paras kirjailija, Matti Posio, Aamulehti, 8.02)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Sofi Oksanen teki historiaa

Soome-eesti kirjaniku Sofi Oksaneni romaan „Puhastus“ on platsi puhtaks löönud paljudel kirjandusauhindade jagamistel. Värskeim preemia on Runebergi auhind. Teos on tunnustust väärt. Pole põhjust parimat raamatut auhinnast ilma jätta vaid seetõttu, et see on ka teiste meelest number üks. Pigem on põhjust rõõmustada, et Soomes nii head kirjandust luuakse. Oksaneni teos on selles mõttes haruldus, et nii kriitikud kui lugejad suhtuvad raamatusse ühtviisi: romaan on hea. „Puhastus“ käsitleb Eestit, mis oli aastakümned pärast sõda oma lähedusest hoolimata paljude soomlaste jaoks valge laik kaardil. Mitmetest Eesti ajaloo sündmustest vaikiti. Tore, et nüüd on Eesti ajalugu seletatud ja käsitletud soomekeelsetes ilukirjanduslikes ja teatmeteostes.
(Sofi Oksanen teki historiaa, Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 8.02)

KAUPPALEHTI
Virolainen pikavippifirma haaveilee Suomesta

Soomega võrreldes on Eesti paljudel suurfirmadel noor juhtkond. Kolmekümneaastane võib Eestis olla juba vana kala. Sama on näha ka ettevõtluses, oma firma asutatakse juba varakult. Aaro Sosaar on selle kohta suurepärane näide. Firma SMS Laen on noore juhi käe all tõusnud mõne aasta jooksul Eesti tarbimislaenuturul oluliseks tegijaks. Ettevõttel on umbes kümne miljoni euro suurune laenuportfell, tööd antakse üle 20le inimesele ning firma soovib kõvasti kasvada. Läti-projekt on juba ammu käimas, nüüd tahetakse siseneda Soome turule. Sosaare sõnul on äritegevust arendatud ka laenude suurust kasvatades. Kiirlaenufirmana tuntud ettevõte on siirdumas tarbimislaenude turule.
(Virolainen pikavippifirma haaveilee Suomesta, Jani Heikkilä, Kauppalehti, 10.02)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВЗГЛЯД
Питерцы подали в суд на Эстонию

Peterburi energeetikud kaebasid Eesti riigi Tallinna halduskohtusse. Praegu kuulub nõukogude ajal Narva jõele ehitatud hüdroelektrijaam Venemaale, kuid osa rajatisi on jäänud Eesti poolele. Puhtalt majandusalane vaidlus on saanud laiema kõlapinna pingeliste Eesti-Vene suhete tõttu. Huvitav on veel asjaolu, et piiri Venemaa ja Eesti vahel, mis jaotab kaheks Narva elektrijaama, ei ole veel ratifitseeritud. Võimalik, et kohtuasi mõjutab piiri kulgu Eest-Vene piirilepingus.
(Питерцы подали в суд на Эстонию, Денис Нижегородцев, Взгляд 5.02)

КОММЕРСАНТЪ
России обещают перезагрузку

Münchenis lubati Venemaale „re-starti” ehk alustada puhtalt lehelt. EL nõustus Medvedevi ideega luua uus Euroopa julgeolekusüsteem. Samas teostama hakatakse seda ideed sugugi mitte Vene stsenaariumi järgi. Veidi suurematki mõistmist Venemaa suhtes kui Saksamaa kantsler Angela Merkel, väljendas seekord USA asepresidendi Joe Biden. Samas leidis Eesti president Ilves, et Bideni sõnavõtus oli Venemaale pühendatud suhteliselt vähe ruumi. USA tundvat suuremat huvi Euroopa vastu. Tegelikult reageerisid president Medvedevi ettepanekule luua uus Euroopa julgeolekustruktuur kõik kohalviibinud riigijuhid, ehkki Medvedevit ennast polnud kohal. Ainus delegatsioon, kes teemat ei puudutanud, oli Venemaa eesotsas asepeaministri Sergei Ivanoviga. Seekordne tippkohtumine oli viimase 45 aasta kõige esinduslikum. Suurimateks Venemaa kritiseerijateks osutusid traditsiooniliselt Poola ja Eesti. President Ilvese sõnul käituvad Venemaa nagu laps, kes lõhkus mänguasja, selleks et talle ostetaks uus.”
(России обещают перезагрузку, Михаил Зыгарь, Коммерсантъ, 9.02)