Eesti välismeedias 29. jaanuar - 4. veebruar 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

AFP
Estonia's "Boar TV" is a hit with nature lovers

Eesti metsa üles seatud metsseakaamera kogub ootamatult suurt populaarsust netisurfajate hulgas, kes soovivad heita pilku sellele, kuidas metsanotsud söövad ja lumes mürgeldavad. Metsakaamera peakorraldaja Gennadi Skromnovi sõnul on nii suur huvi olnud tõeline üllatus ning näitab samas, et inimesed tunnevad vajadust loodusega suhelda. Metsseakaamera asukohaks on Eesti – metsarikas ja internetiga varustatuse poolest üks maailma esiriike. Metssigade netilehekülge külastab päevas umbes 75 000 surfajat, neist pooled välismaalt, eeskätt Tšehhist, Saksamaalt ja põhjamaadest. Sigadel tasub aga kaamera ette ilmuda seepärast, et seal ootavad neid külakostiks odra- ja nisuterad, õunad ja tammetõrud.
(Estonia's "Boar TV" is a hit with nature lovers, AFP, 29.01)

DEFENSE NEWS
Cyber Assault Cripples Web in Kyrgyzstan

Endine Nõukogude Liidu liige Kirgiisia on langenud järjekordseks Venemaalt lähtuvate küberrünnakute ohvriks. Tänavu 18. jaanuaril alanud küberrünne halvas kirgiiside internetiliikluse. Enne Kirgiisiat on Venemaalt pärinevad küberrünnakud tabanud ka Eestit ja Gruusiat. Eestis toimus kübersõda 2007. aasta kevadel, mille käigus muutus enamik riigi internetiteenustest kasutamatuks. Gruusiat tabasid rünnakud enne seda, kui Vene väed tungisid sinna 2008. aasta augustis. Arvatavasti on küberrünnakuid korraldanud häkkerid mõistnud, et pääsevad karistusest, ning on muutnud küberründed osaks oma tegevusest.
(Cyber Assault Cripples Web in Kyrgyzstan, William Matthews, Defense News, 29.01)

THE FEDERATION OF JEWISH COMMUNITIES OF THE CIS
Estonia Commemorate War Victims

Tallinnas asuvas juudi sünagoogis mälestati 27. jaanuaril holokausti, 20. sajandi kõige julmema tragöödia ohvreid. Igal aastal korraldatavale tseremooniale kogunesid nii Tallinna juudi kogukond kui ka külalised välisriikide saatkondadest. Kohal oli ka kultuuriminister Laine Jänes.
(Estonia Commemorate War Victims, The Federation of Jewish Communities of the CIS, 29.01)

SPORTS YA
Brazil meet Estonia

Tänavu 12. augustil kohtuvad Tallinnas Lilleküla staadionil Brasiilia ja Eesti jalgpallimeeskonnad. Brasiilia koondise peatreener Dunga koostatud meeskond tuleb eestlastele külla Eesti Jalgpalli Liidu sajanda sünnipäeva puhul. Liidu esimehe Aivar Pohlaku sõnul on see kohtumine midagi palju enamat kui lihtsalt jalgpall – sellest kujuneb tähtis sündmus kogu rahva jaoks. Brasiillased tulevad Tallinnasse täies koosseisus.
(Brazil meet Estonia, Sports Ya, 3.02)

USA AJAKIRJANDUS

THE KANSAS CITY STAR
“Singing Revolution” on DVD – a must-see

Sel hooajal pole olnud just palju filme, mida oleks tahtnud teist korda üle vaadata… kuni me nägime „Laulvat revolutsiooni”. Küll see on alles vägev dokfilm! Film jutustab Eestimaast, riigist, mis paistis Nõukogude Liidu lagunemispäevil välja kahe asjaga: esiteks suutis sealne vaid 1 miljoni suurune elanikkond seista vastu Nõukogude sõjaväele, ning teiseks on eestlastel sajanditevanune moodus kasutada muusikat, võitlemaks aastakümnete pikkuse rõhumisega. „Laulev revolutsioon” sundis meid jätma kõik ja sõitma suveks Eestisse vaatama, kuidas tuhanded ühinevad laulus üldlaulupeo ajal, nii et ei saagi aru, kus lõpeb koor ja algab publik. See aga, tundub, ongi asja mõte, kuna Eestis laulavad kõik.
(“Singing Revolution” on DVD – a must-see, The Kansas City Star, 3.02)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Agnes Oaks and Thomas Edur at Sadler's Wells

Särav balleti esipaar Agnes Oks-Toomas Edur valmistub lõpetama oma 20 aastat kestnud tantsupartnerlust. Abikaasadest balletiduo on vaimustanud oma fänne juba 20 aastat, seetõttu on nende lahkumine lavalt nüüd mõistagi kurb. Londoni Sadler's Wellsi teater oli Age Oksa ja Toomas Eduri 30. jaanuari balletigalaks täiesti välja müüdud ning esipaari vaatama tulnud publik ei pidanud pettuma. Õnneks ei olnud see õhtu viimane võimalus balletistaare näha, vaid nad esinevad kevade jooksul veel mõnel korral.
(Agnes Oaks and Thomas Edur at Sadler's Wells, Debra Craine, The Times, 2.02)

BBC NEWS
Nato's cyber defence warriors

NATO ametnike sõnul ründavad nende arvuteid pidevalt organisatsioonid ja üksikisikud, kes üritavad nende saladusi välja uurida. Küberrünnakuid korraldatakse hoolimata pidevalt toimivast küberkaitsepoliitikast, mis seati sisse pärast seda, kui Eesti langes küberrünnakute ohvriks aastal 2007 ja Gruusiat tabasid need alles hiljuti. Küberrünnakud iseenesest ei ole uus nähtus – internetiliiklust takistati ka Kosovo sõja ajal 10 aastat tagasi. Kuid alles Eestit tabanud kübersõja järel hakkas NATO mõistma, et alliansil on vaja kiiresti toimivat küberkaitsepoliitikat. Eesti oli esimene juhtum, kus küberrünnakud suutsid kogu riigi internetis seisma panna.
(Nato's cyber defence warriors, Frank Gardner, BBC News, 3.02)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Polen lässt Merkel auflaufen

Hoolimata Saksa liidukantsler Angela Merkeli selgest palvest ei anna Poola Nord Streami gaasijuhtme ehitusele poliitilist toetust. „Gaasijuhe ei paranda Euroopa energiajulgeolekut, vaid muudab meid Vene gaasist veelgi sõltuvamaks,“ ütles Poola Euroopa asjade minister Mikolaj Dowgielewicz. See tõmbab kriipsu peale Merkeli katsele kasutada Venemaa ja Ukraina vahelist gaasitüli gaasijuhtme pooltargumendina. Poola ja teised Ida-Euroopa riigid toetavad vaid Nabucco torujuhet, kuna selle kaudu peaks gaas Euroopasse jõudma Moskvast sõltumatult. ELi institutsioonid toetavad pigem idaeuroopalikku lähenemist. Nord Streamile ei anna poliitilist toetust ka Rootsi. „Lõplik otsus selle kohta, kas Nord Streami gaasijuhe võib läbida Rootsi majandustsooni, sõltub keskkonnamõjude uuringust,“ ütles Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren. Rootsi järgib kindlalt rahvuslikku ja rahvusvahelist õigust. „Me teame, kui tähtis gaasijuhe Saksamaa jaoks on, kuid see ei tohi mõjutada õiguslikku protsessi,“ ütles Carlgren.
(Polen lässt Merkel auflaufen, Wolfgang Proissl, Hubert Wetzel, FTD, 30.01)

SPIEGEL ONLINE
30 Prozent Zinsen für 30 Tage Darlehen

Kiire ja lihtne laenamine SMSi teel on fenomen, mis levib eelkõige Põhja-Euroopas. SMS-laenuäri õitseb praegu eelkõige Eestis, kus sellel küsitaval alal tegutseb vähemalt kümme firmat. Kokku on ettevõtted laene väljastanud poolest miljardist miljardi kroonini. SMS-laenude turuliider SMS Laen andis eelmise aasta novembris teada, et umbes kümnel protsendil firma klientidest on laenu tagasimaksmisega tõsiseid probleeme. Tundub, et kahtlast laenuäri ei pidurda Eestis ka ülemaailmne finantskriis.
(30 Prozent Zinsen für 30 Tage Darlehen, Sascha Koesch/Fee Magdanz/Robert Stadler, Spiegel online, 1.02)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE COURRIER INTERNATIONAL
Pays baltes. Le flegme estonien mis à l’épreuve

Majanduskriisiga on kaasnenud rahvarohked rahutused Riias ja Vilniuses. Ajakirjanik Mihkel Raua hinnangul oleks eestlaste tänavaile tulekuks palju tugevamat impulssi vaja…

[---] Eesti riigimeedia, kes aprillirahutuste ajal tegeles kurat teab millega, toob igasse koju dramaatilised pildid Riiast. Rahvas on tänavatel ning miks ja kelle kutsel ta seal on, polegi enam nii oluline. Hoopis tähtsamaks muutub ühtäkki väide, et need inimesed, kes Riias meelt avaldavad, on märatsejad. Et Läti ja mõne päeva möödudes ka Leedu pealinna tänavaid täidavad tuhanded kurjategijad. Siin-seal teeb mõni meeleavaldaja tõepoolest seda, mida arukas inimene tegema ei peaks. Ta tunneb endas ära varem vaid televiisoriekraanilt nähtud musta maskiga ja kodu-köögis segatud Molotovi kokteiliga radikaali, kes õige asja nimel valede võtetega sõdib. [---]

Poliitiline establishment ja – mis veelgi tähelepanuväärsem – suur osa meediast tõttab innukalt paari kontrolli alt väljunud intsidendi valguses kogu asja märatseva pööbli ebaõnnestunud putšikatseks tituleerima. Süsteem ei ole muutunud. Süsteem sulgub ringkaitsesse ja tehtud vead, mida alles nüüd tasahiljukesi tunnistama hakatakse, veerevad justkui iseenesest nendesamade vigade tagajärjel meeleheitesse sattunud inimeste kraesse.

Analüütikud ennustavad, et Läti ja Leedu sündmused võivad korduda ka Eestis. Noh, majanduslikus mõttes ilmselt korduvadki. Aga Jüri Pihl ja Raivo Aeg võivad praegu rahulikult magada. Eestlane Toompeale niisama naljalt lõugama ei lähe. Venelane võib-olla lähekski, aga see on vähemalt poliitiliselt lihtsamini hallatav probleem. Eestlane teab, et tänavale tullakse ainult äärmisel juhul. Näiteks siis, kui venelane seal püsti-tõstetud rusikatega juba ees ootab. Eestlasel on veel meeles, et vabadusel on kõrge hind. Et vabaduse nimel tuleb aeg-ajalt ka kartulikoori süüa ja neid sotsiaalministriga jagada, kui see ei peaks mingil põhjusel oma seitsmekümne tonni suurust kuupalka kätte saama. Lihas on eestlase näos visa liikuma. Selles seisnebki meie õnn. Ja õnnetus.
Le Courrier International on avaldanud Mihkel Raua 19.01 EPL-is ilmunud artikli "Molotovi kokteilid Toompeal?"
(Pays baltes. Le flegme estonien mis à l’épreuve, Mihkel Raud, Le Courrier International, 28.01)

SUD OUEST
L’Estonie au collège

Krista Mahlakõiv on lektorina kaasatud keeleõppeprogrammi Comenius. Alati heatujulisel Tallinna Ülikooli lõpetanud neiul on õnnestunud end vanemate kolleegide ja prantslastest õpilaste silmis inglise keele õpetajana tõestada. Comeniuse programmi raames õpitakse tundma projektiga seotud partnerriikide keelt, ajalugu ja kultuuri. Comenius avab õpilastele uusi võimalusi eneseteostuseks, programmi on kaasatud Belgia, Eesti, Hispaania, Portugal, Poola ja Suurbritannia.
(L’Estonie au collège, Sud Ouest, 31.01)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Yle pitää kiinni omasta tulkinnastaan Levandin puheista

Soome televisioon Yle teatas eelmisel pühapäeval, et uisutreener Anna Levandi ütles intervjuus ETV-le, et kahe Soome naisuisutaja pääsemine uisutamise EM-il kolme parema hulka oli eelnevalt kokku lepitud. Yle internetileheküljel üleval olevas intervjuus Levandi aga nii ei väida. Yle spordirubriigi vastutav produtsent Ari Mennander ütles, et Yle uudised põhinevad mitmetel allikatel, kuid otsest tsitaati, kus Levandi nii ütleb, neil ei ole. Siiski on Mennander seda meelt, et see, mida Yle oma uudistes väitis, seda Levandi Yle allikate järgi ka ütles.
(Yle pitää kiinni omasta tulkinnastaan Levandin puheista, Siri Markula, Helsingin Sanomat, 31.01)

Sopupelipuhe hämmensi Virossa

Uisutamise EM-ile järgnes omapärane etendus Soome ja Eesti meedias. Soomlased valasid treener Anna Levandi vihaga üle, kuna Soome meedias levis uudis, et Levandi väitis, et soomlaste kaks medalit olid kokkumängu tulemus. Eestis äratas see üldist hämmeldust, kuna keegi polnud Levandi suust midagi sellist kuulnud. Soome Uisuliidu peasekretär Lea Hietala saatis Levandile e-kirja, milles palub olukorra pärast vabandust. Levandi asemel ütles tema õpilane Jelena Glebova Eesti Televisioonile, et arvab, et kohtunikud on tulemuse juba ette kokku leppinud. Treener kaitseb Glebovat: „Talle tundub nii, kuna tundis, et uisutas hästi. Kõik toetasid teda. Need on sportlase sõnad, mis võib talle andeks anda.“ (Sopupelipuhe hämmensi Virossa, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 31.01)

Tallinnalle löytyi kivikautinen menneisyys

Tallinna vanalinn laienes mõnekümne meetri võrra, kui eelmisel aastal Vabaduse platsi maa-aluse parkla kaevetöödega algust tehti. Linlaste rõõmuks tulid maa alt välja vanad kaitsemüürid ja kahe keskaegse torni karkassid. Arheolooge üllatas 4500–5000 aasta vanuse asulakoha leidmine. Varem ei teatud, et Tallinna südames elati juba kiviajal. „Leidsin mingeid kilde. Õhtul pesime neid. Üllatus oli suur, kui kildudel kammkeraamika välja tuli,“ räägib arheoloog Guido Toos. Kiviaegseid leide on kogunenud üle tuhande. Leiuks loetakse luust ja kvartskivist valmistatud nõu või tööriista tükk. Kiviaja kiht eristub Vabaduse platsi objektil heledama liivakihina. Sel ajal oli Vabaduse platsi juures mererand. Keskajal oli samas kohas eeslinn. Rootsi ajal valmistuti praegusel Vabaduse platsil sõjaks: ehitati kaitsetunneleid ja -müüre ning vallikraave. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik lubab, et müürid ja üks keskaegne torn jäävad kõigile vaatamiseks välja ka pärast parkla valmimist. Maa-alla planeeritakse lisaks parklale näitusi väljakaevamistest, kohvikut ning jalakäijate tunnelit.
(Tallinnalle löytyi kivikautinen menneisyys, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.02)

KALEVA
Huumejengiläisille vuosien tuomiot Kuusamossa

Kuusamo alamastmekohus tegi teatavaks kohtuotsused neljale Kuusamo ja ühele Eesti mehele. Tegemist oli ühe suurima narkojuhtumiga Põhja-Soomes. Eestlasele Heiki Kanistikule määrati kuueaastane vanglakaristus. Kanistik tegutses Eestis narkojõugu ninamehe abilisena, pidades ühendust Eesti narkoärikatega. Üks grupi liige tabati Soome ja Eesti tolli ning keskkriminaalpolitsei koostöö tulemusena.
(Huumejengiläisille vuosien tuomiot Kuusamossa, Tuomo-Juhani Tapio, Kaleva, 30.01)

AAMULEHTI
Rakennusalan kupla romahdutti Baltian taloudet

Järsk majanduslangus Baltimaades on sealsed elanikud keema ajanud. Lätis ja Leedus on toimunud ägedad meeleavaldused, Eestis veel mitte. Ehitussektori põhjustatud mull puhkes Balti riikides eelmisel aastal. Hullemini kukkusid Eesti ja Läti, Leedu pehmemalt. Ehitussektor kuumenes Baltimaades, kuna intressid olid madalad ja inflatsioon kõrge. Lisaks oli töötuse määr väike, nii et korterite ehituseks oli raha. Kõigis Balti riikides liigub SKP-kõver allapoole. Eesti majanduskasvu on negatiivselt mõjutanud ka Vene transiidi vähenemine. Ka turismi vaibumine on Eesti ja Läti SKP-le mõju avaldanud. Lisaks on vähenenud investeeringud neisse riikidesse. Alates 2000ndete algusest kasvasid Baltimaade majandused väga kiiresti. Läänemere instituudi direktor Esa Kokkonen ütleb, et kogu Läänemere piirkond on Baltimaade majanduskasvust kasu lõiganud.
(Rakennusalan kupla romahdutti Baltian taloudet, Esa Järveläinen, Aamulehti, 30.01)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГУДОК
Финны роют себе яму

Soome otsib vahendeid raudteetunneli ehitamiseks Helsingist Tallinna. Eesti Raudtee ei soovi projekti suuri investeeringuid teha, sest kahtleb Soome ja Lääne-Euroopa vaheliste kaubavedude mahus. Transssiberi kaubavedude rahvusvahelise koordinatsiooninõukogu peasekretär Gennadi Bessonov teatas, et Vene investorid võivad teatud määral projektis osaleda. Poliitilise konjunktuuri keskuse juhtivekspert Dmitri Abzalov leiab samas, et projekt on ELi soodustusrežiimi ja finantseeringuta mõeldamatu. Helsinki linnapea leiab, et Soome on võimeline leidma vastavaid vahendeid iseseisvalt.
(Финны роют себе яму, Юлия Вакулина, Гудок, 3.02)