Eesti välismeedias 22.-28. jaanuar 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

RTTNEWS
Estonia ends military mission in Iraq

Eesti on otsustanud, et lõpetab oma sõjalise missiooni Iraagis ega saada sinna enam uut jalaväerühma, kinnitas kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kuni 40 sõdurist koosnev Eesti jalaväerühm on Iraagi missioonil ÜRO mandaadi all osalenud alates 2003. aastast. Eesti oli üks neist riikidest, kes olid nõus hoidma oma vägesid Iraagis kuni 2009. aastani, kuid ÜRO mandaadi lõppedes 2008. aasta lõpus ei õnnestunud Eestil jõuda Iraagi valitsusega kokkuleppele vägede staatusleppes.
(Estonia ends military mission in Iraq, 22.01)

Estonia plans injection of funds to shore up its export sector

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on Eestil kavas investeerida ettevõtluse toetamiseks 4 miljardit krooni, millest otsene riigipoolne panus oleks 1,2 miljardit krooni. Tugipaketi eesmärgiks on toetada elujõuliste ettevõtete eksporti ja kohanemisvõimet, kindlustada laenukapitali kättesaadavust ning vajalike ressursside jõudmist pankade kaudu ettevõtlusesse. Kaalumisel on veel ettevõtetele ekspordiks täiendavate garantiide andmine ning pangalaenude riigipoolse refinantseerimise võimalused.
(Estonia plans injection of funds to shore up its export sector, 22.01)

HEI VILÁGGAZDASÁG
Discontent in the Baltics: Nordic roller coaster

Nagu Lätit ja Leedut, nii on majanduskriis tabanud ka Eestit. Evelin Ahermaa Konjunktuuriinstituudist selgitab, et kriisi saabumist Eestisse oli ette näha, kuid selle kiirust ja tõsisust ei osatud ennustada. Ahermaa arvates on nii Lätil kui Eestil võimalik majandusraskustest suhteliselt ruttu välja tulla, sest need riigid on paindlikumad kui Leedu. Kuid olukord Balti riikides stabiliseerub täielikult alles siis, kui ülemaailmne majanduskliima paraneb ja investorid hakkavad taas Baltikumi usaldama. Eestis on siiani kohaldatud kokkuhoiumeetmeid, kuid need puudutavad eelkõige siinset vene elanikkonda, kes moodustab kolmandiku Eesti elanikest. Eesti valitsus otsustas rahapuuduse tõttu jätta vene keelde tõlkimata uued seadused ja määrused. Meeleavaldusi pole Eestis siiani veel korraldatud, kuid peaminister Andrus Ansipi populaarsus kahaneb jätkuvalt. Ansipile ei tule kasuks tema enda, nagu ka president Toomas Hendrik Ilvese aasta tagasi välja käidud lause, et Eestit majanduskriis ei puuduta.
(Discontent in the Baltics: Nordic roller coaster, András Németh, 24.01)

THE BALTIC COURSE
41% of new cars in Estonia were registered via internet in 2008

2008. aasta jooksul registreeriti Eestis 24 590 uut autot, kusjuures neist 10 089 registreeriti Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) paberivabas e-keskkonnas. Paberivaba ARK on olnud kasutajaile kättesaadav alates möödunud aasta juunist. Selle eesmärgiks on tuua süsteem klientidele lähemale ning muuta selle kasutamine kiiremaks ja mugavamaks. Taotlusi saab esitada ööpäevaringselt.
(41% of new cars in Estonia were registered via internet in 2008, Juhan Tere, 22.01)

Kross and Kaplinski – most-translated Estonian authors

Eesti Kirjanduse Teabekeskuse sõnul on viimastel aastatel tõlgitud võõrkeeltesse kõige enam Jaan Krossi ja Jaan Kaplinski teoseid. Krossi on tõlgitud 64 korral ja Kaplinskit 34 korral. Igal aastal tõlgitakse võõrkeeltesse enam kui 12 eestikeelset kirjandusteost.
(Kross and Kaplinski – most-translated Estonian authors, 27.01)

FILMCRITIC.COM
The Singing Revolution

Filmis „Laulev revolutsioon” kirjeldab näitleja Heinz Valk, üks laulva revolutsiooni kunagisi kaasosalisi, kuidas eestlased „laulu ja naeruga” okupatsioonivägedele edukalt vastu astusid. Kusagil mujal pole kultuuri, laulu ja trotsi koostoimel olnud mõju nii võimas kui väikeses Balti riigis Eestis. Revolutsioonid toovad endaga enamasti kaasa tankid ja tulekahjud, vere ja pisarad, kuid vaevalt on peale Eesti veel kusagil korraldatud edukat revolutsiooni laulu abil. Just selle ajaloolise sündmuse mälestuseks on James ja Maureen Castle Tusty 2006. aastal vändatud film „Laulev revolutsioon”. Film põhineb eeskätt arhiivimaterjalidel, kuid kasutatud on ka hiljuti tehtud intervjuusid. Vaatajale tutvustatakse eestlasi kui laulurahvast – laulutraditsioone antakse edasi vanematelt lastele ning laulusõbrad kogunevad laulupidudele, kus ei laula mitte ainult esinejad, vaid ka publik.
(The Singing Revolution, Keith Breese, jaanuar 2009)

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Baltic Riots Spread to Lithuania in the Face of Deteriorating Economic Conditions

Möödunud reedel puhkesid taas rahvarahutused Baltikumis, seekord Leedu pealinnas Vilniuses. 7000-liikmeline rahvahulk kogunes tänavaile protestima rangete majandusmeetmete vastu. Väiksem grupp asus pilduma valitsushoone aknaid munade ja kividega ning politsei oli sunnitud meeleavaldajad pisargaasiga laiali ajama. Sarnane vahejuhtum leidis veidi aega tagasi aset ka Riias, kus 10 000 inimese rahumeelne meeleavaldus lõppes vägivallaga. Nii Lätis kui Leedus on aastatepikkune stabiilne majanduskasv peatunud, rahvast kimbutavad koondamised ja palgakärped. Rahutuste puhul polnud võimudele selge, kas tegemist oli organiseeritud üritustega või avaldas rahvas lihtsalt oma pahameelt asjade käigu suhtes. Rahutusi ennustatakse lähiajaks aga veel paljudesse teistessegi kohtadesse. Kolmandas „Balti tiigriks” nimetatud riigis Eestis oli möödunud nädalal olukord veel rahulik. Ehkki siiani suure majanduskasvuga Eesti peab sel aastal samuti leppima langustrendidega, tulevad eestlased Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni arvates raskustega toime poliitilise debati abil.
(Baltic Riots Spread to Lithuania in the Face of Deteriorating Economic Conditions, Ellen Barry, 17.01)

High Hopes for American Team in Bocuse d’Or Cooking Competition

Maailma olulisima kokandusvõistluse Bocuse d'Or lõppvõistlus toimub tänavu 27.-28. jaanuaril Prantsusmaal Lyonis. Võistlusel osalevad 24 riiki üle maailma, sealhulgas ka Eesti. Parimad kokad annavad oma panuse kokandusolümpia kuldmedali nimel. Eesti osaleb koos Tšehhi, Malaisia ja Lõuna-Koreaga võistlusel esmakordselt. Eesti esindajaks valiti 16. märtsil 2008 Bocuse d'Or Eesti vooru võitnud Vladislav Djatsuk, restorani Egoist peakokk. Kõrgetasemelise korralduse ja rahvusvahelise atmosfääriga hiilanud Eesti voor toimus möödunud aastal Tallinnas Swissoteli ruumides, kohal olid pressiesindajad, rahvusvahelised hindajad ning peaaegu 300 külalist.
(High Hopes for American Team in Bocuse d’Or Cooking Competition, Elaine Sciolino, 28.01)

THE WASHINGTON POST
Economic Crisis Fuels Unrest in E. Europe, Shaky Governments Face Growing Anger

Möödunud nädalal kogunes Riia tänavatele 10 000 inimest, et avaldada meelt Läti valitsuse majanduspoliitika ja kriisiga toimetuleku meetmete suhtes. Protestiaktsioon oli üks laiahaardelisemaid, mida siinkandis on alates 1980ndate aastate lõpust korraldatud, ning väljendas nii rahva meelepaha kui ka usaldamatust valitsuse suhtes. Sarnaseid rahvarahutusi on viimastel nädalatel ette tulnud ka teistes Ida-Euroopa riikides, kus rahvas pole rahul riigivalitsusega ja tõstab häält lokkava korruptsiooni vastu. Mõned päevad peale mässu Riias toimus sarnane aktsioon Leedu pealinnas Vilniuses, väiksemaid proteste on korraldatud Bulgaarias, Tšehhis ja Ungaris ning Islandi peaminister on teatanud oma tagasiastumisest. Läti on oma majandusliku olukorra parandamiseks sunnitud võtma 10,5 miljardi dollari suuruse laenu IMFilt, Euroopa Liidult ja teisteski allikatest, kaasaarvatud naaberriigilt Eestilt – fakt, mida mõned on pidanud alandavaks.
(Economic Crisis Fuels Unrest in E. Europe, Shaky Governments Face Growing Anger, Philip P. Pan, 26.01)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Feeling the pinch

Eesti uus ajalooline mängufilm „Detsembrikuumus” räägib enamlaste ülestõusu aegsest Eestist aastal 1924. Film näib vaatajale rahutute aegade ebamugava kajana minevikust, sest paljud asjad olid tookord nii nagu praegugi – majandussurutis, kasinad sissetulekud, raskustes vaevlev eraettevõtlus, talvekülm… Ka 1920ndate aastate poliitiline olustik näib sarnane: poliitikud ei suuda olukorda ohjes hoida, ametnikud ilmutavad otsustusvõimetust ja ehk isegi reeturlikkust. Eesti, Läti ja Leedu on praegu küll palju tugevama seljatagusega kui toona, kuuludes Euroopa Liitu ja NATOsse, kuid hiljutised rahutused naaberpealinnades näitavad, et majandusraskustes riikide olukord võib kergesti muutuda väga segaseks. Mida toob majandussurutis endaga kaasa?
(Feeling the pinch, 22.01)

THE TIMES
Time for a break: Tallinn, Estonia

Tallinn on endiselt kõigile külastajaile avatud ja pakub igaühele midagi. Säästuaegadel tasub korraldada näiteks tuur vanalinna sakraalehitistes ja tutvuda Niguliste kiriku kuulsa „Surmatantsuga” või Toomkiriku seinu katvate vappepitaafidega. Ent kirikud pole kaugeltki ainus, mida Tallinnal pakkuda on. Tasub valida endale mõnus hotell puhkamiseks – kuna majanduslanguse tõttu on kinni vaid umbes kolmandik hotellitubadest, siis võib loota headele hindadele. Kes ei taha hotellitoas aega surnuks lüüa, seda ootavad Tallinna hubased kohvikud, odavad muuseumid ja kummalised vaatamisväärsused nagu Pika Hermani torn, Katariina käik ja Paks Margareeta, Kiek in de Kök, Pikk ja Lühike jalg ning Kalev Spa. Baltikumi külma talve vastu leiab siit kindlasti rohtu.
(Time for a break: Tallinn, Estonia, Ian Belcher, 24.01)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Von der Demokratie enttäuscht

Sel suvel tähistavad Baltimaad Balti keti 20. aastapäeva. See oli 600 km pikkune inimkett, millega mälestati 1989. aastal 50 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi paktist. See oli võimas avaldus näitamaks soovi saavutada uuesti vabadus ja iseseisvus. Kaks aastat hiljem saavutas laulev revolutsioon oma eesmärgi. Nüüd pole Baltimaade elanikel aga enam laulutuju. Finantskriis puudutab neid eriti tugevalt; majanduskriis võib areneda demokraatia kriisiks. Riias ja Vilniuses protesteerisid tuhanded inimesed karmide kokkuhoiukavade vastu. Leedu president Valdas Adamkus viitas meeleavalduste otsesele seosele Tallinnas toimunud pronkssõduritüliga 2007. aastal. Kuigi Kreml annab vaieldamatult oma panuse, et noori Balti vabariike destabiliseerida, on meelavalduste põhjused siiski siseriiklikud. Baltimaad vajaksid praegu ühtsust, mis valitses 20 aastat tagasi. Võimaluse selleks on valitsused aga põhjalikult ära rikkunud.
(Von der Demokratie enttäuscht, Hannes Gamillscheg, 26.01)

GMÜNDER TAGESPOST
Schwarzer Humor glänzt

Eesti kunstnikud valisid oma näituse jaoks välja just Gschwendi. Väikest, kõige põhjapoolsemat Balti riiki esindas suursaadik. Mart Laanemäe saabumise suhtes oldi ootusrikkad. Suursaadik jutustas lõbusalt oma maast. Kuigi eestlasi on vaevalt 1,4 miljonit, on nad igal pool maailmas esindatud, isegi Gschwendis. Nad armastavad rohkem omaette nokitseda, kuid juba mõnda aega on nad kommunikatsioonialal maailmameistrid. Eesti individualiste iseloomustab uudishimu ja avatus maailmale. Ning kindlasti ka loominguline soon. Kahes ruumis on oma karikatuurid välja pannud kunstnik Eduard Tüür, kes kujutab inimlikke nõrkusi läbi (mõnikord ka musta) huumoriprisma. Thea Karin esitles raamatut viiest Eesti suuremast saarest. Imeilusad loodusfotod meelitavad seda maad tundma õppima.
(Schwarzer Humor glänzt, Helga Widmaier, 28.01)

RHEINISCHE POST
Singen und Malen ist ihr Leben

Eestlannal Mare Rahkemal on 2003. aastast kaks kodumaad: koos abikaasa ja tütrega elab ta Saksamaal Wermelskirchenis, mitu korda aastas sõidab aga pere ka Eestisse, kuna Rahkemade pojad ikka veel seal elavad. Nagu paljude eestlaste puhul, määrab ka Mare Rahkema elu laulmine. Lisaks on ta ka andekas maalija. Eesti koorid on tuntud üle maailma, eriti kuulsad on aga laulupeod pealinnas Tallinnas. Mare Rahkema pole mitte ainult Euroopa Eesti Koori laulja, vaid ka koori mänedžer. Kunstiande avastas Mare Rahkema endas õigupoolest alles Wermelskirchenis ning siin on tal lõpuks ka aega, et maalimisega tegeleda.
(Singen und Malen ist ihr Leben, 20.01)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

TERRE
L’Estonie, farouchement attachée à son indépendance

Kõige pisem Balti riik Eesti on veidi suurem Šveitsist. Viimase 800 aasta jooksul on Eesti vaid 40 aastat iseseisva riigina tegutsenud. Soodne asend Läänemere ääres, samuti Hansaliidu liikmena saavutatud majanduslik õitseng on teinud Eesti magusaks saagiks võõrvallutajatele: Eesti on kuulunud nii Taani, Rootsi, Poola, kui Vene riigi koosseisu. Kahe ilmasõja vahel sai Eesti nautida 20 iseseisvusaastat. Teise maailmasõja järgselt liideti riik sunniviisiliselt Nõukogude Liiduga, iseseisvus õnnestus uuesti välja kuulutada 1991. aasta augustis.
Eesti pinnamood on tasane, kõrgeim tipp ulatub vaid 318 meetrit üle merepinna. 40% territooriumist on kaetud metsaga. Nii territooriumilt kui elanike arvult on Eesti Balti riikidest väikseim, rahvastiku tihedus ulatub 30 inimeseni ruutkilomeetri kohta. 26% elanikkonnast moodustavad venelased, lisaks elab siin ukrainlasi ja valgevenelasi.
(L’Estonie, farouchement attachée à son indépendance, Dominique Merle,16.01)

DERNIÈRES NOUVELLES D'ALSACE
Variations autour du violoncelle

Professor Urmas Tammik esines oma õpilastega Colmari riiklikus teatris. Suurepärane kontsert sai väga hea vastuvõtu osaliseks. Urmas Tammik on sündinud Tallinnas, Eestis. Tšelloõpingud Moskva Tšaikovski-nimelises Konservatooriumis panid aluse Tammiku üleilmsele muusikukarjäärile. Aastail 1988-1991 oli Tammik Beethoveni Kvarteti liige. Tammik on olnud tegev ka kammermuusika duos koos pianist Isabella Tšekushinaga. Colmari kontserdil tuli ettekandele seitse teost 19. ja 20. sajandist. Stiilide palett oli mõnusalt eriilmeline – Händel, Prokofjev, Pärt. Pärdi ühtaegu minimalistlik ja tehniliselt keerukas Fratres tõi esile tšellistide meisterliku interpreteerimisoskuse. Tammiku ja pianisti suurepärane kokkumäng Prokofjevit esitades andis aimu meistrite pikaajalisest koostööst.
(Variations autour du violoncelle, C.M., 23.01)

LE FIGARO
Philippe Mille: la dernière ligne droite

Philippe Mille Pariisi restoranist Meurice on terve viimase aasta valmistunud kokakunsti meistrivõistlusteks Lyonis. 27.-28. jaanuarini toimuval kokkade suurvõistlusel osaleb tänavu 23 tippkokka üle kogu maailma. Tuntud kulinaariamaadest on esindatud näiteks Brasiilia, Hispaania, Mehhiko, Austraalia, USA, Norra, Šveits, Uruguai. Esmakordselt astuvad tänavu võistlustulle neli uut tegijat Eestist, Tšehhist, Malaisiast ja Lõuna-Koreast. Uued kandidaadid toovad kaasa uusi nippe ja maitseid. Auväärne žürii on ootusrikas. Philippe Mille jääb ettevalmistustes rahulikuks: teda toetab kogu Meurice'i restorani tiim lootuses, et nende peakokk vallutab tänavu poodiumi kõrgeima astme.
(Philippe Mille: la dernière ligne droite, M.B., 23.01)

LIBÈRATION
Les diamants se volent à la pelle

Röövid prantsuse kullaäridest kasvasid 2008. aastal hüppeliselt. Mõnede eriti jultunud röövide taga arvatakse olevat isikud Ida-Euroopast. Rünnakud juveelipoodidele on muutunud suisa rahvusvaheliseks spordialaks, kus ülbuses võistlevad omavahel erineva etnilise taustaga grupid ja kurjategijate jälitamisse on kaasatud üha enam korrakaitsjaid. 19. detsembril puistati üht Rivoli tänava juveelipoodi Pariisis. Kahe relvastatud kurjategija saagiks langes eri firmade luksuskelli koguväärtusega 400 000-500 000 eurot. Röövlid kandsid pikki mantleid ja nägu varjavaid mütse, põgenemiseks valiti rahvarohke Concorde’i metroojaam. Kahe kaupluses viibinud töötaja hinnangul olid kurjategijad Ida-Euroopa päritolu. Europoli analüüsile viidates seostavad uurijad juhtumit Eestist pärit grupeeringuga.
(Les diamants se volent à la pelle, P.T., 27.01)

SOOME AJAKIRJANDUS

TURUN SANOMAT
Viro ja Venäjä lämmittävät suhteitaan Tallinnassa

Venemaa asevälisminister Vladimir Titov juhib Vene delegatsiooni, kes kohtub Tallinnas Eesti välisministeeriumi esindajatega. Kõne all on Eesti-Vene suhted. Tegemist on esimeste nii kõrgetasemeliste poliitiliste läbirääkimistega Eesti ja Venemaa vahel pärast 2006. aasta veebruari. Eesti delegatsiooni juhi välisministeeriumi kantsleri Marten Koka sõnul on lisaks Eesti-Vene suhetele kõne all piirkondlik koostöö, rahvusvaheline olukord ning mõned allkirjastamist ootavad lepingud. Ilmselt ei too kohtumine uudiseid Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu kohta. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Venemaa presidendi vahetus Eesti-Vene suhetesse erilist muutust veel toonud. Eesti loodab aga siiski suhete normaliseerumile ning ootab, et Tallinna ja Moskva vahel on tulevikus praegusest rohkem poliitilisi kontakte.
(Viro ja Venäjä lämmittävät suhteitaan Tallinnassa, Anneli Reigas, 23.01)

Viro aikoo tehostaa puolustustaan

Eesti valitsus kiitis heaks sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009–2018. Kaitsekulude kogumaht neil aastatel on 60 miljardit krooni, millest 40 protsenti läheb relvastushangeteks ja kaitsejõudude ehitustegevuse rahastamiseks. Järgmise kümne aasta jooksul panustatakse Eesti kaitsevõime tõstmiseks ennekõike osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides, üksuste kohandamisse koostööks NATOga ning juhtimis- ja sidevõimete loomisse. Osa arengukavast – hinnang Eestit ähvardavate ohtude kohta – on salajane.
(Viro aikoo tehostaa puolustustaan, Anneli Reigas, 25.01)

Talousasiantuntija vaatii Virolle kriisiohjelmaa

Ennustatakse, et 2009. aasta tuleb Eestile majanduslikult eriti raske. Keegi ei oska aga öelda, kas majandus kahaneb aasta jooksul neli protsenti, nagu ennustatud, või veelgi rohkem. Lähikuudel peab valitsus eelarvekulusid kärpima viis kuni kümme protsenti. Majandusekspert Indrek Neivelti hinnangul on vaja kiiresti kriisikava, kui tahetakse vältida seda, et Eesti majandus kukub Läti majandusega samale tasemele. Igal neljandal laenu võtnud Eesti ettevõttel on raskusi laenu tagasimaksmisega. Valitsus loodab, et majandus pöördub järgmisel aastal tõusule ning et viimase poole aasta jooksul kõvasti kahanenud inflatsioon võimaldab Eestil 2011. aastal eurotsooniga liituda.
(Talousasiantuntija vaatii Virolle kriisiohjelmaa, Anneli Reigas, 22.01)

DNA-vertailu Viron kanssa viimevuotista tuloksekkaampi

Soome ja Eesti politsei DNA-registrite võrdluses leidus vaste peaaegu 60le lahendamata kuriteole. Laborid vahetasid andmeid detsembri keskpaigas. Eesti ja Soome sõlmisid DNA-registrite alase koostöölepingu aasta tagasi. Toona tehtud esimene võrdlus heitis valgust 40le lahendamata kuriteole. Soome keskkriminaalpolitsei bioloogiaosakonna direktori Matti Karjalaineni sõnul leidus seekord Soome registrist kindel vaste 29le Eesti kuriteopaigalt võetud DNA-proovile. Soomes toime pandud kuritegudele leiti Eesti registrist vaste 15le DNA-proovile. (DNA-vertailu Viron kanssa viimevuotista tuloksekkaampi, Rami Nieminen, 25.01)

Aivan turha sivumaku

Iluuisutamise EM näitas soomlasi nii tasemel võistlusekorraldajate kui uisutajatena. Soomlaste rõõmupidu pidi aga rikkuma mõru kõrvalmaik, kui eestlased väitsid, et soomlaste kaks medalit olid juba ette kokku lepitud. Treener Anna Levandi väitis TV-intervjuus, et soomlaste edu oli kohtunikega kokku lepitud. Protesti Eesti aga ei esitanud ning Eesti Uisuliit kinnitas, et ei süüdista soomlasi milleski. Levandi sõnavõtu taga võib olla pettumus, et tema õpilase, Jelena Glebova lühikava elemente liiga madalalt hinnati. Eestlaste öeldut ei tasu aga tähele panna. Kui nad tahavad, las nad siis olla kibestunud. (Aivan turha sivumaku, Maria Lehtovaara, 26.01)

Avioliitto tärkeä askel Metusaletien yhteiselossa

Eesti sotsiaalministeeriumi uurimusest selgub, et Eestis ollakse üha rohkem vabaabielus. See on populaarne just noorte ja varem abielus olnud inimeste hulgas. Eestis puuduvad aga vabaabielus olevaid inimesi kaitsvad seadused, mis tagaksid näiteks lahkumineku puhul rahalise hüvituse või vara pärandumise surmajuhtumil. Uurimus näitab, et enamus eestlasi peab vabaabielu abielusarnaseks paarisuhteks, milles on samad majanduslikud ja moraalsed kohustused kui abielus. Vabaabielu populaarsus kasvas Eestis hüppeliselt 1990ndatel. Samas on säilinud ka austus abielu vastu. Abielu väärtustatakse muuhulgas turvalisuse ja traditsioonide tõttu. Viimastel aastatel on abiellumine natuke sagenenud. 2007. aastal sõlmiti üle 7 000 abielu.
(Avioliitto tärkeä askel Metusaletien yhteiselossa, 25.01)

HELSINGIN SANOMAT
Viro joutuu vetäytymään Irakista

Eesti otsustas lõpetada Iraagi-missiooni. Iraak ei nõustunud Eesti tingimustega sõdurite juriidilise staatuse suhtes. Eesti ja Iraagi valitsus otsustasid jätkata sõjalist koostööd nii, et Iraaki jääb kolm Eesti staabiohvitseri. Eesti ind jätkata Iraagi-missiooni viimaste riikide hulgas tulenes suures osas Iraagi valitsuse palvest. Umbes 35-liikmeline jalaväerühm on USA liitlasena Iraagis sõdinud viis ja pool aastat. Surma on saanud kaks ning haavata 18 Eesti sõdurit. Küsitlused on näidanud, et eestlased on algusest peale Iraagi sõjas osalemise vastu olnud. Valitsus on põhjendanud operatsiooni vajalikkust muuhulgas sellega, et end rahvusvaheliselt tugevamini näidata. Kaitsevägi on hinnanud sõjalise koostöö kogemust USAga. Lõppude lõpuks toob Eesti oma üksused Iraagist välja ikkagi rohkem Iraagi kui omaenda valitsuse soovil.
(Viro joutuu vetäytymään Irakista, Kaja Kunnas, 23.01)

Kova talouskasvu, kova mahalasku, kova pettymys

Kui majanduspoliitikast poliitika eemaldada, tuleb see varem või hiljem mürinal tagasi. Sellise mulje jätavad valitsusevastased meeleavaldused mõnedes Euroopa riikides. Kui majandus on kokku varisenud, on kokku varisenud ka ootused tuleviku suhtes. Kiire majanduskasv lõi ka ebareaalseid ootusi; Baltimaades näiteks loodeti, et Balti „majandustiigrid” jõuavad spurdiga Lääne-Euroopa riikide elatustasemele järele. Majanduskriis ei alanud küll neis riikides, kus on toimunud rahutused, kuid meeleavaldajate protest pole suunatud ka päris valele aadressile. Islandi, Ungari ja Baltimaade majandusi ehitati ebakindlale pinnale – odava välisraha ja laenul põhineva tarbimisega. Poliitika tõmbus kõrvale ning lasi majandustel üle kuumeneda. Nüüd on vaja välisabi ning lisaks tuleb range majanduspoliitika. Nüüd on arvete maksmise aeg. Lõppsumma võib aga veel kasvada, kuna majanduslanguse sügavus ja pikkus pole teada. Toimiva ja stabiilse majanduspoliitika loomine maksab, kuid ilmselt maksab ka selle loomata jätmine.
(Kova talouskasvu, kova mahalasku, kova pettymys, Juhtkiri, 25.01)

Ruotsalaispankit varautuvat pahimpaan perustamalla roskapankkeja Baltiaan

Swedbank ja SEB valmistuvad Baltimaades kriisiaegadeks. Pangad rajavad Baltimaadesse varahaldusfirmad, mis tegelevad pankade kätte läinud laenutagatiseks olnud kinnisvaraga. IMFi andmetel on Rootsi pankade tütarpangad andnud Lätis umbes pooled pangalaenudest. Eestis ja Leedus on Rootsi pankade turuosa veelgi suurem. „Üha tõenäolisemalt saab meist suurim kinnisvaraomanik Baltikumis,” ütleb Swedbanki investorsuhete juht Thomas Backteman. Nii Swedbank kui SEB rõhutavad, et varahaldusfirmadele pole veel ühtegi kinnisvara üle antud.
(Ruotsalaispankit varautuvat pahimpaan perustamalla roskapankkeja Baltiaan, Katarina Baer, 22.01)

EU-komissio: Suomen ja Viron sähkökaapelille 100 miljoonaa

„EL toetab Soome ja Eesti vahele rajatavat elektrikaablit Estlink2 saja miljoni euroga,” ütles laienemisvolinik Olli Rehn. Äsjane gaasikriis on lisanud ELi soovi tagada energiatarnete turvalisus. Just Baltimaade elektriga varustatus vajab lisa turvalisust. „Kui projekt ellu viiakse, on tegemist märkimisväärse summaga,” ütles Mikko Alkio, kes kuulub ka ELi töögruppi, mis arutab muuhulgas Baltimaade liitumist Põhjamaade elektrituruga.
(EU-komissio: Suomen ja Viron sähkökaapelille 100 miljoonaa, Annamari Sipilä, 28.01)

Pajunen uskoo yhä Helsingin ja Tallinnan junatunneliin

Helsingi linnapea Jussi Pajunen pole kaotanud usku Helsingi-Tallinna vahelisse raudteetunnelisse. ELi raha jagav Interreg keeldus rahastamast tunneli mõttekuse ja võimalikkuse uurimist. Nüüd mõeldakse, kas linnad hakkavad uurimistööd tegema omal jõul või taotletakse selleks ELi raha muid kanaleid pidi. Helsingi-Tallinna vaheline raudteeühendus on osa Rail Baltica projektist. Pajunen usub, et esialgu viiakse rongid Tallinnast Helsingisse praamiga ning tunnel ehitatakse hiljem. ELi rahadest ilma jäämine oli Helsingi jaoks pettumus. Rahastuse üle langetas otsuse Soome ja Eesti esindajatest koosnev komitee. Arvati, et komitee Eesti liikmed esindasid valitsuse seisukohti. Interregi Lõuna-Soome ja Eesti alaprogrammi juht Merike Niitepõld lükkas selle aga ümber. Tema sõnul ei sobinud tunneliprojekt programmi eesmärkidega ning projekti raames ei jagata raha üksikuteks uurimusteks.
(Pajunen uskoo yhä Helsingin ja Tallinnan junatunneliin, Riku Jokinen, 21.01)

KAUPPALEHTI
En minä mutta pojat

Kelle süü on see, et Eesti, Läti ja Leedu tarbimispidu ei kestnudki igavesti vaid lõppes hullu pohmelliga? Viimastel päevadel on näidatud näpuga Rootsi pankade suunas, kellelt eestlased, lätlased ja leedulased said aastaid raha peaaegu muidu. Baltimaadest on kuulda olnud isegi selliseid mõttevälgatusi, et Baltimaade mured polegi õigupoolest nende mured, vaid Rootsi pankade klientide ning lõppude lõpuks Rootsi maksumaksjate peavalu. Rootsi Keskpanga konsultant Bengt Dennis on katastroofis süüdistanud Balti riikide valitsusi. Veel mõned aastad tagasi olid „Balti tiigrid” aga parim, mida Dennis teadis.
(En minä mutta pojat, Auli Mauno, 23.01)

Baltian syöksy avaa bisnesmahdollisuuksia

E-arvetest elatuv Itella Information Estonia on leidnud keset majanduse vabalangemist kullasoone, muutes ettevõtete arvemajanduse efektiivsemaks. „Kliendid küsivad, kuidas saab kulusid vähendada ning kuidas olla efektiivsem. Olulisim küsimus on aga, kuidas muuta püsivad kulud muutuvateks kuludeks,” ütleb Itella tegevdirektor Mait Sooaru. E-arved moodustavad kõigist tarbijatele saadetavatest arvetest 20 protsenti. ASi Itella Information osa sellest on 60 protsenti. „Kriisi ajal pole kõik ärid ühesugused,” ütleb Sooaru. Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttunen arvab, et raske aeg pakub soome ettevõtetele kolmanda võimaluse Baltikumi turule sisenemiseks.
(Baltian syöksy avaa bisnesmahdollisuuksia, Jorma Pöysä, 23.01)

AAMULEHTI
Susanna Rahkamo: paljon melua täysin tyhjästä

Soome telekanali Yle väitel oli treener Anna Levandi väitnud intervjuus Eesti televisioonile, et soomlaste medalid olid ette kokku lepitud. Eesti Uisuliidu peasekretär Gunnar Kuura kinnitab, et Levandi ei esinda Eesti Uisuliidu seisukohta. Eesti Uisuliit tegi võistluste peakohtunikule märgukirja, milles paluti Glebova ja mõne teise sportlase lühikava üle vaadata. Eesti Uisuliit kavatseb välja selgitada, mida sportlased ja treenerid meediakanalites öelnud on. „Me ei tea täpselt, mida on väidetud. Kogume infot ja analüüsime seda,” ütles Eesti Uisuliidu president Maire Arm.
(Susanna Rahkamo: paljon melua täysin tyhjästä, Anne Sivula, 26.01)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГРАНИ.РУ
Каприз как форма демократии

Esitades patriootlikule televaatajale mahlakalt ja kahjurõõmuga rahutusi Balti riikides, jätavad Venemaa võimud kahe silma vahele ühe tõsiasja. Nimelt, kuidas ka ei suhtuks protestijad oma riiki, eeldavad nad, et on toimiv ja vastutav riik. Seega pole mäss üksnes demokraatia kõrvalnähe, vaid selle loomulik osa. Leedu ja Läti pole küll Ida-Euroopa majandusliku läbimurde parimad näited, erinevalt Eestist. Mart Laar meenutab uhkusega 1990. aastate algust, kuidas ta õppis Jegor Gajdarilt. Kuid mis Gajdaril ei õnnestunud ega saanudki õnnestuda, Eestis toimis. Võib lõputult tuua näiteid neist meetmeist, mida rakendas Tallinn ja millesse Riia ja Vilnius suhtusid hooletusega. Läti reformaatorid ei söandanud läbi viia radikaalseid reforme. Leedus 8 aastat võimul olnud sotsiaal-demokraatidel aga polnudki midagi säärast kavas, parempoolsed tulid võimule alles vahetult enne kriisi puhkemist. Kõige selle juures edestavad Läti ja Leedu Venemaad või Ukrainat oma arengus palju rohkem kui Eesti Lätit ja Leedut. (Каприз как форма демократии, Вадим Дубнов, 22.01)

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Почему лопнул прибалтийский пузырь?

Tooge mõni onu Vasja Uurali kolkakülast Baltikumi ja ta küsib – kus on siin see kriis? Toitu on küllalt, tänavad puhtad, majad ei varise. Kuhu on siis jäänud töö kunagi põllumajanduslikult arenenud Leedus, tööstuslikult eesrindlikus Lätis või turismimagnet Eestis? Eestiga on kõik selge. Poleks tohtinud pronkssõdurit puutuda, siis vast poleks pidanud 50 restorani Tallinnas müüki panema... Olid Baltimaades kunagi võimsad ja toredad nõukogude suurettevõtted, nüüd aga vaid pooltühjad kaubanduskeskused. Kriis Baltikumis on hääletu, maitseta. kui poleks rahvaülestõusu, siis poleks me sellest kuulnudki. Kunagi müüsid nad Nõukogude Liidu vara laiali, siis tegelesid metalliäriga, seejärel võtsid krediite... Eks inertsi mõjul püsivad need kolm riiki ehk veel mõned aastad.
(Почему лопнул прибалтийский пузырь?, Галина Сапожникова, 22.01)

ЭКСПЕРТ
После «пузыря»

Usutlus peaminister Andrus Ansipiga. Eesti kriisi peapõhjuseks pole otseselt rahvusvaheline finantskriis, vaid kohaliku kinnisvara „mulli” lõhkemine. Vene transiidi kahanemine pole Eesti majandusnäitajaid langetanud, Eesti eksport Venemaale kasvab pidevalt. Valitsussektori välisvõlg on Euroopa riikide väikseim. Kogutud on soliidsed reservid.
(После «пузыря», Вячеслав Иванов, 26.01)

REGNUM
Интеграция - это двусторонний процесс

Usutlus rahvastikuministri Urve Paloga. Põhiteemaks rahvastukuministri büroo rahastamine ja selle taga seisvad projektid. Uut integratsiooniprogrammi ei saa Palo hinnangul „assimilatsiooniprogrammiks” nimetada, sest seekord on tugevamini püütud kaasata integratsiooniprotsessidesse ka eestlasi ning rõhku pandud vähemusrahvuste kultuuri ja emakeele säilitamisele.
(Интеграция - это двусторонний процесс, 27.01)

ТРИБУНА
Эстония не хочет стать облезлым котенком

Usutlus Eesti uue suursaadikuga Venemaal. Simmu Tiik: Eesti loodab alanud aastal intensiivistada eelkõige kahe riigi vahelist kultuurialast lävimist. Selleks on ametisse määratud uus kultuuriatašee. Moskvas toimusid detsembris Tallinna kultuuripäevad, jaanuaris võõrustas Eesti rekordiliselt palju Vene turiste. Saatkond valmistub külaliste tulvaks meie laulupeole, õllesummerile, vanalinnapäevadele… Saatkond loodab, et alanud aastal edeneb piirialade majanduslik ja ökoloogiline koostöö, laheneb piirilepingu küsimus. Eesti pretendeerib oma elektrooniliste tehnoloogiate ekspordile Venemaale. Elektrooniline riiklik dokumendihaldus, Sype ja mobiilne parkimine on tunnustatud mitmetes Euroopa riikides. Kuid ka traditsioonilised põllumajandustooted võiksid olla konkurentsivõimelised, näiteks, Leningradi ja Pihkva oblastis. Eesti-Vene suhetest rääkides tuleks Vene poliitikutele meenutada, et nad unustavad teinekord – Eesti on ikkagi väike riik. Kui korrektselt me ka ei käituks suure naabri suhtes, on tal alati võimalus esimesena näidata initsiatiivi suhete parandamiseks. Praegu on mitmed riigid dilemma ees – kas sulguda endasse või otsida väljapääsu ühistöös teste maadega. Eesti võiks olla Venemaa jaoks oma geograafilise asendi tõttu ning ELis saavutatud autoriteeti arvestades heaks partneriks energeetika vallas ning regionaalsete initsiatiivide teostamisel globaalse kriisi ületamiseks. Eestis pole eeldusi Riia ja Vilniuse sündmuste kordumiseks. Aprillisündmused õpetasid nii eestlastele kui ka venekeelsele elanikkonnale kannatlikumat suhtumist üksteisesse ning sotsiaalset rahumeelsust. Eestil on viimaste aastatega kogunenud soliidsed reservid, mis on võrreldavad venemaa riigireservidega (ühe elaniku kohta). Eesti pole võtnud suuri välislaene, vaid on hoopis ise valmis laenama oma naabrile Lätile.
(Эстония не хочет стать облезлым котенком, Игорь Гансвинд, 22.-28.01)