Eesti välismeedias 17.-21. jaanuar 2009

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Estonia was declared the best exposition stand at Finnish Tourism Fair

Eesti messiboks pälvis Soome turismimessil MATKA 2009 parima messiboksi tiitli. Möödunud neljapäeval Helsingis alanud messil tunnustati Eesti boksi nii parima ruumikasutuse, kontseptsiooni, tõhusa atmosfääri kui ka töö organiseerituse ja messi teemaga seotuse eest. Eesti messiboksi metsakeskkonda kujutav stiil loodi edasi andma sõnumit, et Eesti on küll väike, kuid siin on siiski palju huvitavat ja erilist.
(Estonia was declared the best exposition stand at Finnish Tourism Fair, Juhan Tere, The Baltic Course, 16.01)

Estonia becoming a place to go for cosmetic surgery

Majanduslanguse tõttu ei saa paljud soovijad enam endale ilukirurgi teenuseid lubada. Kes aga siiski asja tõsiselt võtab, peaks uurima teenuste hindu erinevates riikides. Eestist on nüüdseks saanud tõeline ilukirurgiamagnet, kuna arenenud riigina töötab siin hulk kõrgetasemelisi kirurge, kes kõik võtavad oma tööd väga tõsiselt. Enamik kirurgidest on saanud hariduse välisülikoolides. Patsiente koheldakse sõbralikult, kliinikud on viisakad ja hügieenilised. Ilukirugi teenuseid osutab Pärnus asuv erakliinik Villa Medica.
(Estonia becoming a place to go for cosmetic surgery, Treatment Abroad, 14.01)

Baltic Protests Erupt as EU's Worst Economies Shake Governments

Lätit, Leedut ja Eestit ootavad ees rahutud ajad ja tänavaprotestid eelkõige siinsete valitsuste rakendatud rangete meetmete vastu, mistõttu poliitikaliidritest võivad saada Euroopa Liidu raskeima majanduskriisi ohvrid. Möödunud nädalal avaldas rahvas meelt nii Riias kui Vilniuses. Lätis on majanduslangus olnud siiani kõige teravam, kuid kriis on haaranud ka Eesti ja Leedu majandust.
(Baltic Protests Erupt as EU´s Worst Economies Shake Governments, Milda Seputyte, James M. Gomez, Bloomberg, 16.01)

The year of transparent lobbying

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas alustab 2009. aastat heade uudistega. Nimelt toimib Kallase algatusel mullu juunis loodud huvirühmade ehk lobistide register siiani väga tõhusalt. Kallase sõnul on Euroopa Liidu kodanikel nüüd juurdepääs kogu olemasolevale informatsioonile nende esindatud huvide paljususe ja mitmekülgsuse kohta. Kuus kuud peale registri käivitamist on ennast kirja pannud juba enam kui 800 organisatsiooni ning iga päev toob juurde üha uusi liitujaid. Kallas meenutab, et algselt ei reguleerinud lobitööd ükski nn vanadest EL-i liikmesriikidest. Neist riikidest, kes liitusid 2004. ja 2007. aastal, on regulatsioon olemas vaid Ungaril, Poolal ja Leedul. Üldiselt on lobitöö valdkond igal pool riiklikult reguleerimata. Sama olukord kehtis Euroopa Liidu institutsioonide tasandil. Praegu kasutusel olev register ei sea kasutajatele bürokraatlikke takistusi ega tingimusi. Sellesse registreerumine on vabatahtlik ning selle eesmärgiks on suurendada läbipaistvust. Registrit haldab Euroopa Komisjon.
(The year of transparent lobbying, Siim Kallas, euobserver.com, 8.01)

For Ballet Partners, a Farewell Pas de Deux

Balletis on hea partnerlus kõige olulisem, ent samas harv nähtus. Tantsijad Age Oks ja Toomas Edur on balletti tantsinud juba 20 aastat, suurema osa ajast English National Ballet' juures. Nende tavapärasesse repertuaari on kuulunud peamiselt traditsioonilised balletid nagu „Luikede järv“ ja „Pähklipureja“. Ent nüüd, mil Age Oks on teatanud oma karjääri lõpetamisest ja tema abikaasa Toomas Edur peab mõtlema oma tuleviku üle, tantsivad nad esmakordselt Kenneth MacMillani balletis „Manon“. „Manoni“ stiil ja teema on Oksa ja Eduri senisest repertuaarist väga erinev, kuid mõlemad kinnitavad, et naudivad oma uut rolli.
(For Ballet Partners, a Farewell Pas de Deux, Sarah Frater, The Wall Street Journal, 9.01)

An Agenda for Obama's CTO

Peagi ametisse astuv USA president Barack Obama on lubanud määrata tööle maailma esimese riikliku IT-juhi. Obama valitsust tutvustaval veebilehel on juba avaldatud ka peatse IT-juhi tööalaste eesmärkide nimekiri, mille hulka kuuluvad muuseas teadus- ja tehnikaalase hariduse edendamine, juurdepääs tervishoiuteenustele võrgu kaudu ning e-valitsus. USAst võib seega saada küll maailma esimene riikliku IT-juhiga riik, kuid siiski on teised riigid näidanud IT-valdkonnas juba varem head eeskuju. Isegi väikesed riigid nagu Eesti, olnud pikki aastaid Raudse Eesriide taga vangistuses, on nüüd kiiresti loonud omaenda e-valitsuse, mis teeb USA tänasele bürokraatiale silmad ette. Eestist on tõepoolest saanud e-valitsuse hea näide nii oma e-hääletuse ja e-maksete kui ka mobiilse parkimissüsteemiga. Samas näitas 2007. aasta kevadel Eestit tabanud küberrünnak, et infotehnoloogiast sõltuv riik on korraga nii väärtuslik kui ka väga haavatav. Seetõttu võib Eestilt õppida ka enesekaitset infotehnoloogia tundlikkuse suhtes.
(An Agenda for Obama's CTO, Ayesha Khanna, Parag Khanna, BusinessWeek, 13.01)

Estonia's fake shoe ban catches out Russian media

Esmaspäeval jõudis Vene meediasse Eesti Ekspressi naljaleheküljel avaldatud pilalugu, nagu keelataks ajakirjanikel alates veebruarist kingade kandmine valitsuse pressikonverentsidel. Vene ajakirjandus võttis pilalugu tõsiselt, arvestades hiljuti Iraagis toimunud kingaviskamisjuhtumit USA presidendi George W. Bushi pihta. Esmaspäevaks oli Ekspressi pilalugu jõudnud juba juhtiva Vene meediaportaalini lenta.ru ja teistessegi väljaannetesse.
(Estonia's fake shoe ban catches out Russian media, AFP, Google.com, 12.01)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Economic crisis rocks Baltic

Majandusõitsengu aastad on möödas ja Balti riikide elanikud avaldavad oma pahameelt majanduslanguse suhtes tänavaprotestidega. Majanduskriis ja usaldamatus siinsete valitsuste vastu tõid möödunud nädalal rahvahulgad tänavatele nii Lätis kui Leedus. Danske Banki peaeksperdi Lars Christenseni sõnul pole sellist raevuhoogu Baltimaades näha olnud 1991. aastast saadik. Leedus kogunes meelt avaldama 7 000 inimest, Lätis 10 000. Eestis on seni olnud veel rahulik. Majanduskriis on aga tabanud päris valusalt kõiki kolme Balti riiki. Eestis algas langus 2008. aastal ja hetkel planeeritakse eelarvekärpeid. Rahutusi pole siinmail veel olnud, ent Eesti Välispoliitikainstituudi juht Andres Kasekamp selgitab, et Eesti poliitiline kultuur ongi alati olnud rahulikum ja tasakaalukam kui Läti või Leedu oma.
(Economic crisis rocks Baltic, AFP, The Times, 17.01)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Tallinn – ein Wintermärchen

Tallinnasse suunduvas lennukis on kõik kohad täis. Minu kõrval istub Jekaterina, kes ütleb perfektses saksa keeles: „Tallinn kubiseb turistidest ja seal juuakse väga palju. Eriti kõvad pidutsejad on soomlased.“ Kui lennuk maandub, on peaaegu kottpime. Tallinnas loojub päike juba natuke pärast kolme pärastlõunal. Kui esimene mulje ei peta, pole Jekaterinal asjadest õrna aimugi: esimesel jalutuskäigul läbi vanalinna on sealsed tänavad inimtühjad. Raske uskuda, et Tallinnas elab 400 000 inimest. Need tänavad, need erinevatest sajanditest pärit maalilised majad, see rahu – mulle see meeldis. Kuid kas see peaks olema Ida-Euroopa uus kuum sihtkoht? Uus peometropol? Järgmisel hommikul lähen ma vanalinna ega suuda oma silmi uskuda. Linn elab – ja kuidas veel! Viru tänav kubiseb inimestest, poed ja tänavad on rahvast täis, puust kioskites Raekoja platsil pakutakse karusnahku, mütse ja hõõgveini, tohutu kuusk on pidulikult ehitud. Ainult et Jekaterina mainitud purjus soomlasi pole kusagil märgata. Ehk on nad just Kumus, Kadrioru lossis või külastavad paksu Margareetat. Ei, see pole see, mida te mõtlete! Margareeta on 150 laskeavaga suurtükitorn, kus asub meremuuseum. Ning mida teevad eestlased vana-aastaõhtul? Nad pidutsevad vanalinna lugematutes klubides, veinikeldrites, kohvikutes ja kõrtsides. Pool tundi enne keskööd suundub rahvamass Toompeale, et ilutulestikku nautida. Minu kõrval seisavad Svetlana ja Juri; me lööme kokku. (Tallinn – ein Wintermärchen, André Groenewoud, bunte.de, 7.01)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Disparition d'Estelle Mouzin: le père confirme l'existence d'une piste estonienne

2003. aastal kadus Prantsusmaal Guermantes tollal 9-aastane tüdruk Estelle Mouzin. Uurijatel on tekkinud uus lootus kadunud tüdruku leidmiseks. Nimelt on ühelt eesti täiskasvanutele mõeldud veebilehelt leitud noore neiu pilt, kes meenutab väga kadunud Estelle'i. AFP võttis kommentaari saamiseks ühendust Estelle'i isa Eric Mouziniga, kes kinnitas uue uurimisversiooni teket. Samas väljendas Eric Mouzin väga suurt vajadust ettevaatlikkuseks nimetatud vihje kallal töötamisel ega soovinud edasise uurimise huvides anda muid kommentaare. Lisaks väljendas ta imestust, et ajakirjanikud on enne täpsemate juhtnööride saamist delikaatse loo jälle avalikkuse ette toonud. (Disparition d'Estelle Mouzin: le père confirme l'existence d'une piste estonienne, Le Parisien, 17.01)

De l'effondrement irlandais à la résistance slovaque

Vastavalt majanduse lähiaastate tulevikuväljavaadetele võib EL liikmesmaad jagada kolme gruppi. Nende riikide hulka, kes peavad olema valmis halvimaks, on arvatud ka Eesti. Koos Iirimaa, Läti ja Leeduga peab Eesti hakkama saama jätkuva majanduslanguse ja väheneva SKPga. Viimastel aastatel on Balti riikide majanduskasvu toitnud peamiselt laenudega finantseeritud tarbimine, praeguseks on krediidivõimalused Baltikumis järsult kokku kuivanud. Olukorda raskendab kinnisvarahindade langus ja vähenev nõudlus siseturul. Teise gruppi kuuluvad paljud EL „vanad“ liikmesriigid, kes seisavad küll silmitsi sügava kriisiga, kuid nende väljavaated on esimese grupiga võrreldes veidi paremad. Siia kuuluvad Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Belgia, Austria. Kolmanda rühma riigid võivad arvestada jätkuva majanduskasvuga. Siia kuuluvad viis eurotsooni riiki (Slovakkia, Küpros, Malta, Sloveenia, Kreeka), lisaks „uutest liikmetest“ Bulgaaria, Tsehhi, Poola ja Rumeenia. (De l'effondrement irlandais à la résistance slovaque, Gabriel Grésillon, Les Echos, 20.01)

Estonie

Eesti on kogunud viimastel aastatel tuntust ennenägematu majanduskasvuga, näiteks 2006. aastal ulatus see 11,2%ni. Paljuski tulenes kasv kinnisvara- ja ehitussektori aktiivsusest. Nüüd on riiki tabanud langus ja eestlased vaevlevad suurtes võlgades. Paljud on laenude tagasimaksmiseks valinud pikima võimaliku perioodi. Seda tendentsi on soosinud pankade agressiivne laenupoliitika. Inflatsioon oli mullu kõrgeim juunis, ulatudes 11,4%ni, kinnisvarahinnad kukkusid kuni kolmandiku. Ehitussektori tegevus on sisuliselt peatunud, tuues kaasa tööpuuduse kasvu. Kasvavad palgakulud sunnivad siinseid investoreid vaatama kaugemale itta. Eesti valitsus on vähendanud avaliku sektori kulusid keskmiselt 7% võrra. Vaid haridus-, sotsiaal- ja kaitsevaldkond ning sisejulgeolek on suurematest kärbetest pääsenud. Üleminek eurole - riigi üks prioriteete – on kõige varem võimalik alles 2011. aastal. Nagu mitmed analüütikud prognoosisid, on Eesti majandust tabanud valus kukkumine. Mullu avati Tallinnas küberkaitsekeskus. Julgeolek on Baltimaades jätkuvalt oluline küsimus, seda näitab ka suurima spiooniafääri ilmsikstulek Eesti taasiseseisvumisest alates. (Estonie, O.T., Le monde hors serie, N 901/2009)

SOOME AJAKIRJANDUS

Tallinna saa uudistetun Vapauden aukion ja kulttuurikeskuksen

Suvel avatakse Tallinnas uue kuue saanud Vabaduse väljak. Linna südames saab sügisel valmis tohutu kultuurikeskus Solaris. Ning millalgi lähikuudel avatakse lõpuks pidulikult klaasist ning betoonist Vabaduse sammas. Seega jõuavad mitmed suured ehitusprojektid Tallinnas lõpule veel enne 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi ning lisaks tehakse algust uute projektidega. Üks majanduskriisi ohvritest tundub siiski olevat ooperimaja, mille vajaduse üle arutleti paar aastat tagasi. Tõenäoliselt pärsib majanduskriis ka kortermajade ehitust Tallinnas. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on lähiaastatel Tallinna üheks suuremaks ehitusprojektiks linnavalitsuse uue hoone ehitus. (Tallinna saa uudistetun Vapauden aukion ja kulttuurikeskuksen, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 17.01)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Время разбрасывать камни в окна

Ida-Euroopa maid raputanud rahutuste põhjusteks tuleb pidada kergemeelset sattumist võlgadesse ning muidusööja mentaliteet suhetes läänega. USAst Euroopasse jõudnud kriis on kõige raskem nendes ELi riikides, kus eurot pole veel käibele võetud. Nendel riikidel pole tugevat vundamenti, nad sõltuvad liialt välisinvestoritest. Praeguseid sündmusi ennustati juba 3-4 aastat tagasi. Kõige meeletumalt võtsid hüpoteegilaene (peamiselt eurodes) ungarlased, lätlased ja eestlased. Seetõttu algas kriis seal samamoodi nagu USAs. Kuid vähem ei kannata ka teised riigid. Näiteks finantsiliselt stabiilsem Tšehhi on oma tootmise kaudu sedavõrd seotud lääne turgudega, et tööstuse langus kujunes ELi rekordiliseks – 20%. Ida-Euroopa sündmused näitavad, et majanduslik ebastabiilsus võib tuua kaasa poliitilisi muutusi, ehkki kuulumine ELi tagab selle, et demokraatlik kord nendes maades ei muutu. (Время разбрасывать камни в окна, Ярослав Шимов, Газета.Ru, 21.01)

Патриотические высоты

Mälestus Suurest Isamaasõjast on pea ainus asi Venemaal, mis ühendab kogu riiki. Selle doktriini nimel on Moskva valmis tülitsema kõikide endiste nõukogude liiduvabariikidega. Kuid kõrgetelt tribüünidelt kostvad üleskutsed leiavad järgijaid üksnes Riigiduumas ja professionaalsete patriootide seas. Nemad ei väsi siunamast Kiievit ja Tallinna, korraldama igal aastal kümneid teaduslik-praktilisi konverentse, avaldama sadu raamatuid, looma filme ja sihtasutusi. Elu keeb, loosungiteks „Ärge puutuge Pronkssõdurit!”, „Ei – ajaloo ümberkirjutajatele!” jne. Ja samal ajal tahetakse Leningradi oblastis rajada hiigelsuur prügila otse kunagiste lahingupaikade, kümnete tuhandete hukkunute säilmete kohale. Professionaalsed patrioodid ei pannud seda tähelegi. Neil pole aega. Nad peavad surmalahingut Riia ja Kiieviga. (Патриотические высоты, Армен Гаспарян, Газета.Ru, 20.01)