Eesti välisajakirjanduses 9.-16. jaanuar 2009

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS



SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Unterm Adler

Kui Eesti suursaadik Mart Laanemäe Potsdami riigikantseleisse esimesele visiidile saabus, oli seal midagi puudu: väravas polnud külalise auks heisatud lippu nagu kombeks. Põhjuseks: lipuvarras oli artkiliste temperatuuride tõttu külmunud, nii et vaatamata kõigile pingutustele ei õnnestunud Eesti rahvuslippu vardasse saada. Häda sunnil aeti läbi laudadele asetatud sinimustvalgete vimplitega. Suursaadik mõistis, et võõrustaja pole tema kodumaale harjumuspärase külmaga harjunud. Muus osas on maadel ka sarnasusi: hirved, rebased ja koprad. Eestile omaseid hunte ja ilveseid tõmbab teadaolevalt jälle Brandenburgi. Nii et Eesti ja Brandenburgi suhteid ei ähvarda jääaeg. (Unterm Adler, Thorsten Metzner, Der Tagesspiegel, 11.01)


Atomkraft statt Abhängigkeit

Seoses Vene-Ukraina gaasitüliga on neis riikides, mida see puudutab, tulnud aatomienergia ja söe ekspluatatsiooni eestkostjate tund. Baltikumist Musta mereni arutlevad poliitikud ja meedia võimaluste üle, kuidas vene toorainest sõltumatuks saada. Debatte mõjutab sügav umbusaldus Brüsseli suhtes, kuna EL pole siiani ühist energiastrateegiat välja arendanud. Poola plaanib koos kolme Balti riigiga aatomielektrijaama ehitada. Leedu, Läti ja Eesti juhtivpoliitikud näevad aatomienergiale panustamist ainsa võimalusena, et Moskva poliitilise surve vastu relvastuda. (Atomkraft statt Abhängigkeit, Thomas Urban, Süddeutsche Zeitung, 10.01)



PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Ouverture d´un musée juif à Tallinn

Tallinnas avatakse Eesti esimene juudi muuseum. Esmakordselt on juute Eestis mainitud juba 1333. aastal, kuid arvestatava kogukonna moodustamiseni jõuti alles 19. sajandil. 1856. aastal loodi juudi kalmistu. Aastal 1922 elas Eestis teadaolevalt 4566 juuti. Neile olid tagatud olulised õigused, samuti kaitses neid vähemusrahvaste kultuurautonoomia seadus. Peale Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt likvideeriti kõik juutide organisatsioonid, ligikaudu 500 juuti deporteeriti. Sõja-aastail õnnestus 3000 juudil Eestist põgeneda. Ülejäänud tuhatkond tapeti. Siia tagasipöördunuil ei olnud kuni kommunismi kukkumiseni võimalust viljeleda oma kultuuri.
Uus muuseum tutvustab siinsete juutide lugu läbi ajalooliste fotode, arhiividokumentide ja esemete. Üks eraldiseisev ekspositsiooni osa tutvustab Eesti juutide elu 1980ndail, peatub antisemitismi probleemidel ja räägib loo nende juutide võitlusest, kes soovisid minna elama oma ajaloolisele kodumaale. (Ouverture d´un musée juif à Tallinn, C. G., Actualité Juive, 31.12.2008)


Herman Simm, l´espion estonien qui a berné l´OTAN et l´UE

Eestis uuritakse suure spiooniafääri tagamaid. Mitmete NATO liikmesriikide uurijad on kogunenud Tallinna otsimaks vastust küsimusele, kuidas sai kõrge riigiametnik Herman Simm julgeolekuorganisatsiooni häbematult naeruvääristada ja missugust konkreetset kahju tema tegevus võis kaasa tuua. Simm jagas venelastele salajasi NATO ja EL dokumente, mida ta ametlikult kaitsma oli määratud. „Ükski riik ei ole tegelikult säärase reetmise eest kaitstud. Inimfaktoriga tuleb alati arvestada”, leidis Aari Lemmik, Kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Simm näis heasüdamliku vennikesena, kelle lojaalsuse suhtes ei olnud mingeid kahtlusi. Riigis, kus hiljuti teravnesid suhted eestlaste ja venekeelse vähemuse vahel, peeti eesti rahvusest Simmi usaldusväärseks. Siiski on tema CV-s üks kahtlusttekitav moment. Nimelt lõpetas ta 1978. aastal NSVL Siseministeeriumi Akadeemia. Postimehe ajakirjaniku Risto Berendsoni hinnangul võis Simm juba tollal KGB huviorbiiti sattuda. Berendsoni info põhjal armastas Simm olla tähelepanu keskpunktis. Seltskondlikele koosviibimistele ilmus ta sageli kuulikindla vestiga ja rääkis, et keegi soovib teda tappa. Kõik Simmi varasemad kolleegid ja sõbrad meenutavad, kui veidralt ta end ülal pidas ja kuidas ta armastas spioonijutte rääkida. Kui skandaal ilmsiks tuli, küsisid endalt paljud, kuidas küll selline mees võis olla nii vastutusrikkal ametipostil.
Nagu nähtud heas Külma Sõja aegses seiklusfilmis, kasutas Simm oma teadete saatmiseks raadiovastuvõtjat. Simmile meeldis vist nostalgia ja enese tähtsuse tunnetamine rohkem kui raha, mida ta oma tegevuse eest vastutasuks sai. (Herman Simm, l´espion estonien qui a berné l´OTAN et l´UE, Olivier Truc, Le Monde, 4.01)


Estonie – L´Espion qui frimait

Topeltagent Simm on justkui John le Carré filmist välja astunud. Venelastele oli Simm ideaalne leid, sest ta vastutas Eesti Kaitseministeeriumi saladuste hoidmise eest. Simm saatis Moskvasse kõikvõimalikke dokumente, mis puudutasid NATO ja EL operatsioone või võitlust küberkuritegevusega. Kohtuprotsess Simmi üle peaks algama mõne kuu pärast. Mis kihutas keemikuharidusega Simmi riigireetmisele, seda me veel ei tea. Teame, et talle meeldis rääkida spioonilugusid ja et tema valduses oli kõik konfidentsiaalse info edastamiseks vajaminev. (Estonie – L´Espion qui frimait, Olivier Truc, Le Point, 8.01)


La Lettonie s´agace de l´aide financiere apportée pars on voisin estonien

Lätlased on Eesti abipakkumisest solvunud. Detsembri lõpus viidi Lätis läbi küsitlus, millest selgus, et 40% vastanuist ei mõista, miks Eesti tahab Lätit toetada 100 miljoni euroga. 18% leidis, et Eesti tahab end tunda „suure vennana“. Vaid 6% vastanuist pidas Eesti abiettepanekut omakasupüüdmatu solidaarsuse märgiks. Läti peaminister ütles esmalt laenuabist ära, hiljem aga pidi möönma, et ka Eesti toetus kulub ära. Läti on praeguses majanduskriisis üks enim kannatanud Euroopa riikidest. Raskustes on abi saamiseks pöördutud nii IMFi, Euroopa Komisjoni, Maailmapanga kui mitmete EL liikmesriikide valitsuste poole. Läti Välispoliitika Instituudi direktori Atis Lejinsi hinnangul võib Eesti ja Läti vaheliste suhete iseloomustamiseks kasutada võrdlust rohutirtsust ja sipelgast Jean de la Fontaine´i valmis. Eesti rahandusministri nõunik Märt Kivine selgitab laenu tagamaid: „Erinevalt Lätist on Eesti ka kiire majanduskasvu aastatel praktiseerinud vastutustundlikku rahanduspoliitikat.“ Soodsatel aastatel on kogutud ka reservi. „Suur vend“ Eesti saab 100 miljoni euro suuruse laenuabi pakkumisega näidata ülejäänud maailmale: meie ei ole kriisis.
Tallinnas ja Riias pingutatakse, et mitte näidata rivaliteeti omavahelistes suhtes. Kõik räägivad „Balti solidaarsusest“. Eesti president Toomas Hendrik Ilves kõneleb aga Eestist kui põhjamaast, soovimata liigselt rõhutada sidemeid teiste Balti riikidega. Eesti sai esimesena kutse EL liitumisläbirääkimistele, Läti omalt poolt otsustas üksinda minna 2005. aasta mais Moskvasse Teise maailmasõja lõppemise aastapäeva pidustustele. Koostööst kolme Balti riigi vahel annab siiski tunnistust Baltbat´i loomine. Ka Gruusia kriisile reageerisid Baltimaade riigipead üksmeelselt – ühiselt sõideti Tbilisisse Gruusiale toetust avaldama. (La Lettonie s´agace de l´aide financiere apportée pars on voisin estonien, Olivier Truc, Le Monde, 8.01)



SOOME AJAKIRJANDUS

Köyhät ja rikkaat

Tallinna abilinnapea kurtis, et sai šoki 3000 krooni suurust kommunaalmaksuarvet nähes. Tõenäoliselt ei mõistnud ta, et ärritab oma halaga neid inimesi, kelle arvele ei tule abilinnapea palk, kuid kommunaalmakse arvestatakse kõigile ometi ühtmoodi. Presidendiproua andis isadepäeval nõu, et töö kaotavad mehed võiksid näha ka asja positiivset külge ning nautida vaba aega. Tundub, et paljud ei mõista, mida tähendab töö kaotamine üleüldse ning eriti lastega perede jaoks. Eelarveläbirääkimiste ajal ütles peaminister, et tema arvates ei peaks lastega peredele igakuist lastetoetust maksma, kuna see on raha raiskamine. Ettepanek näitas, et ka kõrget palka saav peaminister ei saa ilmselt aru, et suurele osale rahvast on 300 krooni raha. Need avalikud seisukohavõtud näitavad, kui raske on rikkana mõista seda elu, mida elab suurem osa rahvast. (Köyhät ja rikkaat, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.01)


Tuhannet odottaneet Virossa kuukausien ajan eläkkeitään

Kümneid tuhandeid töövõimetuspensioni saavaid inimesi puudutav viga Eesti sotsiaalministeeriumi uues programmis võib maksta sotsiaalminister Maret Maripuule ministrikoha. Töövõimetuspensioni saavate inimeste jõulud olid mustematest mustemad, kuna uuendatud programm jättis nad rahata juba oktoobris ning programm ei tööta veatult veel praegugi. Opositsioon nõuab, et Maripuu tagasi astuks. Süüdlasi otsides vallandas Maripuu kantsler Riho Tapveri, kuid opositsiooni see ei rahulda. Sotsiaalminister Maripuu valitsusalas on ka teine rahulolematuse allikas. Kõrvalistes maakohtades on pensionit inimestele kätte toimetatud posti vahendusel. Järgmise kuu algusest makstakse pension pangaarvele. Probleem on aga selles, et Eesti kõrvaliste maakohtade poodides pole üldiselt võimalik pangakaardiga maksta, nii et pensionär peab minema 10–30 kilomeetri kaugusel asuva pangautomaadi juurde. See probleem võib puudutada umbes 10 000 pensionäri. Nende barrikaadidele viimine sobib opositsioonile enne sügisesi kohalikke valimisi suurepäraselt. (Tuhannet odottaneet Virossa kuukausien ajan eläkkeitään, Jorma Rotko, Kaleva, 15.01)


Helsingin ja Tallinnan junatunnelille ei tipu EU-rahaa

EL ei anna raha, et välja selgitada, kas Tallinna ja Helsingi vahele raudteetunneli ehitamine on mõistlik. Keeldumisotsus on juba teada, kuid põhjused tehakse avalikuks alles kolmapäeval. Helsingi linna ametnikud oletavad, et põhjuseks on Eesti sisepoliitika. Tunnelit toetavad Helsingi linnapea Jussi Pajunen ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. „Kõigile Eesti poliitika tundjatele on selge, et Keskerakonna valitsetava Tallinna ja riigi valitsuse suhted pole kõige paremad. Otsuse langetamist on mõjutanud ministeeriumid,“ ütleb Helsingi linnavalitsuse rahvusvaheliste suhete osakonna juhtivspetsialist Olli Keinänen. Kuigi raha tunneli jaoks oleks tulnud ELilt, otsustas selle kasutamise üle soome-eesti delegatsioon. Raha on osa Interreg-programmist, mis jagab raha Läänemere piirkonna ühishangetele. Helsingi tunnelist siiski ei loobu. Nüüd tuleb selgeks teha, kas linnad saavad selgitustöö eest maksta oma rahakotist või esitatakse Interregile uus taotlus. (Helsingin ja Tallinnan junatunnelille ei tipu EU-rahaa, Riku Jokinen, Helsingin Sanomat, 13.01)


Viron liikenteessä menehtyneiden lukumäärä pieneni tuntuvasti

Liikluses hukkunute arv on Eestis märgatavalt vähenenud. Eelmisel aastal hukkus liikluses 132 inimest, mida on 64 võrra vähem kui 2007. aastal. Samuti vähenes kolmandiku võrra tulekahjus hukkunute arv. Kõige rohkem põhjustasid surmaga lõppenud õnnetusi joobes juhid. Alkoholijoobes autorooli istumise suhtes valitseb Eestis nulltolerants. Joobeseisundis juhtimise eest määrati ka suurimad trahvid. Enamasti saab Eesti teedel surma jalakäija või autojuht. Hukkunud juhtidest vaid umbes pooltel oli kinnitatud turvavöö. Eelmise aasta statistika näitab, et peamiselt põhjustas raske liiklusõnnetuse äsja juhiloa saanud noor, kes sõitis üle lubatud kiiruse. Tundub, et liikluse rahunemine ja politsei nähtavus on osalt tõstnud ka politsei usaldusväärsust eestlaste silmis. Eelmisel aastal usaldas politseid isegi 80 protsenti rahvast, mida on rohkem kui kunagi varem. (Viron liikenteessä menehtyneiden lukumäärä pieneni tuntuvasti, Turun Sanomat, 15.01)


Huumevyyhdestä kovat syytteet

Põhja-Soome viimaste aastate suurimas narkootikumide smugeldamises kahtlustatavad neli soomlast ja üks eestlane eitasid, et on osalised 6,5 kilo amfetamiini salaveos Eestist Soome. Toll konfiskeeris ühel meestest 4,9 kilose amfetamiinikoguse, kui ta oli Eestist Soome naasmas. Neljale mehele esitati süüdistus raskes narkokuriteos. Kõik süüdistatavad on kuritegeliku taustaga. Mehi hakati jälgima juba 2007. aastal. Lisaks Soome Tollile osalesid asja uurimises ka Eesti tolliametnikud. (Huumevyyhdestä kovat syytteet, Tuomo-Juhani Tapio, Kaleva, 14.01)



VENEMAA AJAKIRJANDUS

Эстония: кавказское направление внешней политики

Eesti viljeleb aktiivset välispoliitikat Kaukaasia suunal. Eesti poliitikute väljaütlemised nii Gruusia. Armeenia-Aserbaidžaani kui ka Tšetšeenia küsimuses on olnud enamasti väga konkreetsed ja avameelsed. Venemaal ei teata Balti riikide Kaukaasi-suunalisest tegevusest eriti palju. Vastavatesse parlamendigruppidesse kuluvad kõikide erakondade esindajad, mis annab tunnistust üleüldisest huvist Kaukaasia riikide vastu. Üheks huvi põhjuseks on eesti liikmelisus NATOs. Sinna kuulub teatavasti ka Türgi. Teiseks edendatakse rahvuslikku venevastast liini. Siinkohal sobib suhelda ka vähemdemokraatlike režiimidega. Orienteeritus USAle ja ELile samastatakse sageli demokraatia, kodanikuühiskonna ja turumajandusega, ehkki geopoliitiline moment ning võitlus (Vene) impeeriumiga on tegelikult prioriteetne. Neid protsesse legitimeeritakse ajaloo politiseerimisega, ajaloo muutmisega poliitiliselt aktuaalseks. Ja ehkki Baltimaad ei taha kuuluda postnõukogulikusse Euroaasia ruumi, püüavad nad SRÜ riikides levitada oma kontseptsiooni N. Liidust eemaldumisel. Samas mõjuvad jutud okupatsioonist, mis Balti riikide puhul on omal kohal, Gruusia või Ukraina puhul karikatuursena. Eesti välisminister Urmas Paet ütles kunagi, et Mart Laari ülesandeks nõunikuna on selgitada Gruusia juhtkonnale ELi ja NATO seisukohi, et Thbilisi käituks võimalikult realistlikult. Paraku ei suudetud neid eesmärke saavutada. Kõigele vaatamata ei saa Kaukaasia projekte vaadelda üksnes „Venemaa vaoshoidmise” kavadena. Eesti konsultantide tegevus on tõepoolest aidanud Gruusial edendada majandust. Tänu sellele Saakašvilil õnnestuski pärast augustikuist sõda püsima jääda. Eesti edendab edukalt brändi „kommunismist vabadusse” jõudnud riigist, paraku koormab seda ideoloogiline determinism ning pragmatismi puudumine suhetes Venemaaga. (Эстония: кавказское направление внешней политики, Сергей Маркедонов, Политком.RU, 15.01)