Eesti välismeedias 16.-31. detsember 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Estonia to launch nationalist campaign to humiliate Russian-speaking population

Eesti alustas uut kampaaniat vene elanikkonna assimileerimiseks. Nimelt surutakse neid tagant oma vene päritolu perekonnanimesid eestistama. Antud kampaania ning Eesti pingestatud suhted Venemaaga pakuvad valitsusele võimalust juhtida rahva tähelepanu raskelt majandusolukorralt kõrvale. Nimelt läheneb riigi majandus kokkukukkumisele.
On märkimisväärne, et käesolev nimevahetuskampaania pole Eestis esimene. Diktaator Konstantin Pätsi valitsemise ajal 1930.aastal eestistati saksa nimesid. See siiski ei keelanud paljudel eestlastel hiljem Natsi-saksa liitlasteks hakkamast. (Estonia to launch nationalist campaign to humiliate Russian-speaking population, Vadim Trukhachev, Pravda, 18.12)

Ministry Of The Interior Of Estonia Orders 3rd AW139 Helicopter

Eesti Siseministeerium kiitis heaks otsuse hankida kolmas AW139 helikopter. Eesti saab helikopteri kätte 2010.aasta viimases kvartalis ning see antakse piirivalve kasutusse otsingu-ja päästeoperatsioonide ning piirivalve patrullide teostamiseks. Esialgseks asukohaks plaanitakse Kuressaare lennujaama Saaremaal. Kõigi kolme AW139-tüüpi helikopteri eesmärk on tagada muuhulgas see, et Eesti piirivalve tegevus vastaks Schengeni piirkonna nõuetele. (Ministry Of The Interior Of Estonia Orders 3rd AW139 Helicopter, AgustaWestland, ASD-Network, 16.12)

USA AJAKIRJANDUS

Estonia Spy Case Rattles Nerves at NATO

Lustliku meele ja põhjalikkuse poolest tuntud Herman Simmi edutati ikka ja jälle. Nii mõnedki nägid temas patriooti ning seda eriti tänu konkreetsele minevikusündmusele. Kui nõukogudemeelne rahvamass ründas 1990.aasta 15. mail Eesti Riigikoguhoonet, kaitses seda Herman Simm, saades toimunu käigus ka vigastusi. 2001. aastal sai Simmist Eesti rahvusliku julgeoleku eest vastutav isik. See ametikoht rahuldas Simmi huvi igasuguste saladuste vastu. Nüüd mõistavad süüdistajad, mis sellise huvi taga seisis. Kõigi eelduste kohaselt edastas Simm infot Venemaa välisluure agendile, kes kandis varjunime „Jesus“ ja oli arvatavasti Portugali kodanik. Eestile, kelle jaoks Venemaale väljakutsete esitamine on osa poliitilisest identiteedist, on see tõsine löök. Terves regioonis on esile kerkinud kahtlused, et vene luurevõrgustikud elavad edasi ja seda isegi kõige kõrgemal tasemel. Riigikogu Julgeolekusutuste Järelevalve erikomisjoni liikme Jaanus Rahumägi sõnul on Simmi juhtum tõsine märk tänapäeva maailm tegelikust olukorrast. Ajal, mil Lääne-Euroopa silmas olid suunatud Lähis-Ida ja Aasia poole, ehitas Venemaa üles efektiivse süsteemi. Venemaa omalt poolt muidugi eitab selliseid väiteid samuti nagu igasugust seotust Simmiga.
Skeptikud on aastaid küsitlenud, kas endised N. Liidu liitlasriigid ja satelliidid on ikka valmis Lääne luuresaladusi hoidma. RAND Korporatsiooni poliitika analüütiku Olga Olikeri sõnul peeti Eestit eriti hoolsaks liitlaseks…
(Estonia Spy Case Rattles Nerves at NATO, Ellen Barry, New York Times, 25.12)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Baltic states face harsh economic hangover in 2009

Balti riikide probleemide taga seisavad majandusedu ja odav raha. Peale edukat erastamist ja valitsuskulude alandamist alla 40% SKPst, hakkasid nende majandused 2003-2007.aastatel jõuliselt kasvama võrreldes teiste ELi riikidega. Valuutade seotus euroga võimaldas välispankadest euro baasintressil põhinevaid laenusid võtta ning seda vaatamata tõusvale inflatsioonile. Taoline laenamine ning konkurentsivõime alanemine tõid paratamatult kaasa suure eelarve defitsiidi. Nüüd on aeg see defitsiit likvideerida ning seda ilma traditsioonilist meetodit ehk devalveerimist kasutamata. Et eelarvet tasakaalu viia, peavad riigid eksporti suurendama ja importi vähendama. Eesti oma kõige vabama majanduse ning väikeseima avaliku sektoriga panustab teenuste eksportimisele ning siseriiklikule deflatsioonile. Läti saab deflatsioonist tuleneva IMFi ja ELi kaela veeretada, kuid Eesti peab selle poliitiliselt ebapopulaarse otsusega ise silmitsi seisma. (Baltic states face harsh economic hangover in 2009, Martin Hutchinson, The Daily Telegraph, 30.12)

Try a Baltic exchange

Siin on soovitus, kuidas saavutada parimat praeguse aja rasketes tingimustes: miks mitte kolida Eestisse? Peale N.Liidust eraldumist on Eesti saanud igati avatud, kes meeleldi oma oskuseid muu maailmaga jagab. Siseriiklikult on tegemist vastastikku ühenduses oleva ühiskonnaga, mida iseloomustab muuhulgas läbipaistev seadusandlik võim ning võimalused oma tulusid interneti vahendusel deklareerida. ID-kaartide kasutusele võtt kulges Eestis ladusalt ning neid saab kasutada ka näiteks piletitena ühistranspordis. Mobiiltelefone saab samuti peaaegu igaks otstarbeks kasutada, kaasaarvatud parkimise eest tasumisel. Dünaamiline ärikeskkond suutis aga nii mõnegi asjaga Eestile kuulsust tuua, näiteks Skype’iga.
Eesti tuleb majanduslangusega paremini toime kui mitmed teised riigid. Buumiaja tulemusel on riiki tabanud küll kinnisvarahindade langus ning mitmed inimesed on raha kaotanud. Nutikad aga ootavad olukorra paranemise ära.
Eesti eeliseks on tema väiksus. 1,5 miljoni elanikuga riigi turg ei ole suurtele tegijatele just väga palju võimalusi pakkuv. Samas on sellel üks oluline eelis: asjaajamise kiirus. Miks siis mitte eelistada sellist väikest riiki nagu Eesti, kus tõesti on võimalik midagi olulist ilma tüütu bürokraatiata korda saata?
(Try a Baltic exchange, Mike Southon, Financial Times, 27.12)

Russians protest at Estonia SS calendar

2009.aasta kalendrit, mis müüdi Tallinnas välja kolme päevaga, illustreerivad 12 SS postrit, mida kasutati eesti vabatahtlike meelitamiseks punaarmee vastu võitlevate natside ridadesse. Kalendrid põhjustavad vene kogukonna seas suurt pahameelt. Vene ajaloolase Nikolai Pechatnovi sõnul peaks kalendris olema viide selle kohta, et tegemist on propagandaga. Lisaks peaksid seal olema ajalugu selgitavad faktid ning kalender ei valgusta ka seda tõsiasja, et Eesti SS-lased kandsid siiski natsisümbolitega mundreid, mis kalendris on millegipärast asendatud Eesti leegioni tähistega...Kalendrit toimetanud Grenader Grupi tegevdirektor Aimur Kruuse sõnul ei propageeri kalender natside ideoloogiat ning sel pole SS-iga midagi pistmist. Eestlased, kes natside ridades võitlesid, polnud vabatahtlikud. Neid värvati sunniviisiliselt ning seda fakti tunnistas ka Nürnbergi kohus. Kuigi Kruuse tunnistab, et taoline kalender võib vene elanike seas pahameelt tekitada, peab ta oluliseks, et kõik inimesed saaksid Eesti ajaloost ülevaate. Eestlased nagu ka soomlased, tõstsid relvad punaarmee vastu, et endi vabadust kaitsta nii palju, kui võimalik. (Russians protest at Estonia SS calendar, Nick Holdsworth, The Daily Telegraph, 26.12)

Can it really be true that our hospitals are worse than Estonia's? This fascinating dispatch reveals the shocking answer

Artikkel valgustab Eesti tervishoiusüsteemi ülipositiivses valguses võrreldes Suurbritanniaga. Võrdlus põhineb autori isiklikel kogemustel. Näiteks on selles ära toodud Eesti haiglate
puhtus, rahulik keskkond ning suuremal arvul haiglakohtade olemasolu. Ka ei raisata Eestis raha mõttetule bürokraatiale. Selle asemel palgatakse võimalikult palju tipp-tasemel arste ja õdesid ning pakutakse neile tööülesannete täitmiseks võimalikult head tehnikat ja ravimeid. Lisaks pole nad ära väsitatud naeruväärselt pikkade töötundidega ja demoraliseeritud madalate palkadega. Muidugi ei tähenda see, justkui Eesti tervishoiusüsteem oleks probleemide vaba. (Can it really be true that our hospitals are worse than Estonia's? This fascinating dispatch reveals the shocking answer, David Jones, The Daily Telegraph, 22.12)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Handys raus! Es ist Parlamentswahl!

Eestlased on edumeelne väike rahvas. Juba aastaid on Eestis Internetile ligipääs väga hea ning mobiilide arv elanike kohta väga kõrge. Igal pool on võimalik kasutada traadita Internetti ning kel oma arvutit pole, võib kasutada seda avalikes Interneti-punktides. Lähima Interneti-punkti asukohta näitab spetsiaalne liiklusmärk. Nüüd plaanib Eesti eksperimenti, mis riigi innovatiivsuse edumaad Euroopas veelgi suurendada võiks. Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis lubab järgmistel riigikoguvalimistel hääle anda ka mobiiltelefoni kaudu. Et mobiiliga hääletada, tuleb kõigepealt muretseda spetsiaalne sim-kaart. „Hääletamiseks on ikkagi vaja arvutit, kuid oma isiku tõendamiseks saab valida nüüd ID-kaardi ja kaardilugeja ning mobiiltelefoni vahel,“ selgitab Riigikogu liige Hannes Astok. Juba kaks aastat tagasi lõi Eesti valitsus üle Euroopa laineid sellega, kui esimestena maailmas lubati parlamendivalimistel anda hääl elektroonilisel teel. Interneti teel hääletamiseks tuleb krediitkaardiformaadis isikutunnistus sisestada kaardilugejasse. Lisaks sellele on plastikkaart ammu igapäevakasutusse jõudnud: kaardi kiibile saab salvestada ka oma ühistranspordi kuupileti andmed. Eesti poliitikute usk mobiiltelefoni teel hääletamisse on tugev. (Handys raus! Es ist Parlamentswahl!, Sebastian Wieschowski, Stern.de, 22.12)

Taschen wie Prothesen

Saksa Nahamuuseumis jääb suure külastajatehuvi tõttu pikemalt avatuks näitus „Sex : W“. Näitusel on näha kunstnik Jaana Päeva punasest ja mustast nahast valmistatud kotid, mis on nende kandjatel justkui proteesid, lisades kandjatele ümarusi nagu ratsapüksid või raseda kõht. Jaana Päeva tahab sellega meenutada klassikalist iluideaali, tekitada diskussiooni kehalise nõrkuse, emaduse ja transseksuaalsuse üle. (Taschen wie Prothesen, cm, Frankfurter Rundschau, 17.12)

PRANTSUSE AJAKIRJANDUS

Dégâts «considérables pour l'Estonie, très sérieux pour l'Otan» : Espionnage : «Opération Jésus»

Madriidis tegutsev väliselt vaikne portugali ärimees hüüdnimega Jesus osutus Vene luureohvitseriks, kelle ülesandeks oli alates NSVL lagunemisest kõige kohutavama spiooni Herman Simmi “töötlemine”. Simm, vaikne eestlane, oli aastatel 1996-2006 Eesti julgeolekubüroo direktor, omades seega ligipääsu NATO kõige salajasematele dokumentidele.
Simmi afääri paljastamine algas 2007. aasta sügisel, mil Lääne eriteenistused jälgisid Lõuna-Euroopas tegutsevat portugali ärimeheks maskeerunud Vene julgeolekuteenistuse töötajat hüüdnimega Jesus. Mitme nädala jooksul järgneti Jesusele erinevatesse linnadesse, kuhu “tööasjad” teda viisid. Tegemist pole diplomaadi ega ärimehe, vaid topeltidentiteeti ja valepassi omava spiooniga. Jesuse kontaktid Madriidi Vene saatkonnaga on minimaalsed, see oleks liiga riskantne. Ta on otsekontaktis “Keskusega”, täpsemalt Vene julgeolekuteenistuse peakorteri sala-agentide osakonnaga “S”. Jesus on väga ettevaatlik, ta ei tohi kordagi eksida. Kuna tal puudub diplomaatiline puutumatus, ähvardab teda vahelejäämisel vangistus. Side “Keskuse” ja tema agentide vahel on ülimalt varjatud, agendid põhjalikult koolitatud ja omavaheline kontaktivõtmine nii hästi peidetud, et Lääne eriteenistusel on Jesuse-sarnaseid vene agente peaaegu võimatu tabada. Viimati õnnestus see 2006. aastal Kanadas. Paul William Hampelil oli Jesusega sarnane „elulugu”, ka tema tegutses legendi järgi turismiäris.
Kuidas avastati Jesus? Uurijad ei soovi seda veel avalikustada, kuid kinnitavad, et teda on jälgitud alates 2007.aasta keskpaigast. Sestsaadik on fotografeeritud ja kontrollitud kõiki, kes salapärase portugali ärimehega kohtusid. Esialgu ei andnud uurimine mingeid tulemusi. Kuni päevani, mil salvestati tema põgus kohtumine 60-ndates aastates keskmist kasvu jässaka ja laialt naeratava mehega, kelleks osutus naisega Hispaanias viibiv eestlane Herman Simm. Oli 2007. aasta sügis. Kes on heasüdamliku näoga Herman Simm? Küllap on tegu turisti ja turismiärimehe juhusliku kohtumisega. Kuid kui uurijad said kätte Simmi profiili ja selgus, et tegemist pole mitte tavalise turisti, vaid kümme aastat Eesti Kaitseministeeriumis töötanud sõjalise julgeoleku büroo endise juhatajaga, oli jahmatus suur.
Herman Simm on kõige kohutavam reetur, keda NATOs peale NSVLi lagunemist nähtud. Just kontakti olulisuse tõttu pidi Jesus olema ülimalt ettevaatlik. Ehmatava avastuse järel viidi asjaga kurssi Eesti salapolitsei Kapo. Peale asitõendite kogumist algatati 2008. aasta kevadel salajane operatsioon, mis päädis Simmi ja tema naise arreteerimisega Tallinnas 21. septembril. Eestis, kus kõik tunnevad kõiki, oldi peale skandaali ilmsikstulekut kirjeldamatus shokis. BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar: „See on välk selgest taevast! Üks meie endi seast on andnud meie vaenlasele Venemaale koopiad kõigist meie militaarsetest saladustest ja seda alates taasiseseisvumisest.” “Missugune alandus!” on rabatud ka prokurör Lavly Lepp. „Me alles liitusime NATOga ning üks meist reetis meid.”
Kapo andmetel oli Simm Venemaale erakordseks spiooniks. Simm alustas tegevust agendina ilmselt juba 1996. aastal, mil vastiseseisvunud Eesti lõi oma julgeolekuosakonda. Kümne aasta jooksul oli tal juurdepääs kõigile salastatud materjalidele. Endine kaitseminister Jürgen Ligi räägib, kuidas Simm andis talle tutvumiseks alati isiklikult üle kõige salajasemad raportid. Pärast võttis ta need klassifitseerimiseks jälle enda kätte. Ja ka kopeerimiseks ning Jesusele viimiseks, lisab ajakirjanik. See aga pole veel kõik. 2004. aastast sai Simmist Eesti kontaktisik NATOs. Ta käis isiklikult Brüsselis kõige salajasematel NATO dokumentidel järel. Selleks oli ta taotlenud ja saanud diplomaatilise eripassi. Eestile mõeldud mapid kirjaga „NATO Cosmic Top Secret” rändasid Simmi kohvrikeses Jesuse kätte. Kuid seegi pole veel kõik. Simmi lauale jõudsid ka kõigi Eestiga salajase teabevahetuse leppe sõlminud riikide sõjalised materjalid. Prantsusmaa sõlmis Eestiga vastava leppe 18. augustil 2005. Prantsusmaa kaitseministeeriumi salajased dokumendid jõudsid seega Simmi vahendusel tõenäoliselt vaid mõni päev hiljem Moskvasse.
Milline on Simmi poolt tekitatud kahju ulatus? „Eesti jaoks väga suur, NATO jaoks tõsine”, tähendab teemat hästi tundev isik. „Eeluurimine on lõppenud ning selle järeldused on 17. novembril teatud isikutele avaldatud. Järeldustest selgub, et tänu Simmile tunneb Vene luure väga hästi Eesti kaitseväe lahinguvalmidust, selle tugevusi ja nõrkusi. See on strateegiline eelis Balti riikide vastu, kellega Venemaal on pidevalt pingelised suhted. Vene julgeolekuteenistus teab nüüdsest praktiliselt kõike Eesti julgeolekuvõimest. Simm paljastas ka Eesti sõjaväelaste akrediteeringud NATOsse ning koostas nimekirja Vene poolelt värvatavatest agentidest” lisab ta. Ka salajane luuretehnika on nüüdseks kompromiteeritud. See on nii Eestile kui NATOle väga suureks kaotuseks, sest Eesti on Peterburgi piirkonnas toimuvate vene strateegiliste manöövrite luureplatvormiks „Venelased tunnevad nüüd tänu Simmile ka NATO sisemist funktsioneerimist, infokanaleid ja ilmselt teatud kodeerimis- ning pealtkuulamismeetodeid,” selgitab sama allikas.
Kuidas Simm nii kaua tegutseda sai? Andres Kahar Kapost selgitab : „Meil on tohutu puudus kogemustest ja vahenditest. Ja pealegi, meil ei olnud mingit põhjust teda kahtlustada”. Simmi peeti patrioodiks, kes aitas 1990. aasta mais kaitsta Eesti Parlamenti Interrinde rünnaku eest. Sellest ajast on pärit foto, mis näitab Simmi rahvusliku kangelasena. “Kui 1994. aastal otsiti uuele politseiametile juhti, mõeldigi Simmi kandidatuurile”, meenutab Jürgen Ligi. Politseiameti juhiks tõusnud Simm ei paistnud õigupoolest millegagi silma, tema töötulemused olid keskpärased. „Uue valitsuse saabudes otsiti talle uus koht, mida keegi sel ajal ei tahtnud, tänamatu ja vähetasuv: riigi julgeolekubüroo direktor”, selgitab afääri enim uurinud ajakirjanik Rasmus Kagge Postimehest. „Eesti riik oli noor ning palju oli tarvis ära teha. Kõigil oli sellest büroost ükskõik”, lisab Jaanus Rahumägi, Riigikogu julgeolekuasutuste järelvalve komisjoni esimees. “Uues ametis oli Simm suurepärane - täpne ning hoolikas”, selgitab Kahar. „Ta tegi oma tööd väga hästi ega teinud kunagi vigu. Lisaks oli ta tore töökaaslane”, lisab kolleeg Martin Jashko Kaitseministeeriumist. Peale kümne aasta pikkust teenistust sai Simm tubli töö eest presidendilt riigi aumedali. Ainus, kes Simmi sobivuses kahtles, oli tollane kaitseminister Jürgen Ligi. „Ma ei arvanud, et tegemist võiks olla spionaaziga, vaid ma pidasin teda lihtsalt ebastabiilseks. Seega viisin ma ta üle nõuniku kohale, et ta võiks sealt rahulikult pensionile minna”, selgitab Ligi. Pensionile läks Simm alles 2008. aasta märtsis. „Kõik osalesid tema lõpupeol”, mäletab Jashko. Kaitseministeeriumist lahkudes asus Simm tööle õpetajana ühes Tallinna keskkoolis. Tunni teemaks oli Eesti riigi kaitsmine. Koolis Simm ka arreteeriti.
Miks Herman Simm Eesti riigi reetis? Keegi ei tea seda täpselt. „Eeluurimise ajal ütles ta, et Vene julgeolekuteenistus shantazeeris teda tema KGB mineviku pärast”, selgitab Kahar. Endise kolleegi kinnitusel töötas Simm KGB heaks juba 1970ndast aastast, õppides tollal Moskvas ülikoolis. KGB kasutas ära tema vahelejäämist defitsiitsete kaupadega äritsemisel ning värbas ta agendiks. Eesti politsei kahtleb selles versioonis, arvates, et Simmil olid kindlasti muud motiivid. Esmalt raha. „Võib arvata, et lisaks varale Eestis on tal offshore arved välismaal”, selgitab prokurör Lepp. Teiseks võis Simmi ahvatleda soov olla osaline milleski Suures. „Simm oli politseiülem ning ta tagandati anonüümse büroo direktoriks. Suure naabri heaks töötades tundis ta ennast tähtis olevat”, arvab Kahar. Võimalik, et osa dokumente on veel kusagil peidus ja suurema kasu lootuses venelastele siiani andmata.
Ja Jesus? „Kadunud”, ütleb Kahar. Miks? Kahar ei saa vastata. Arvab vaid, et temast on saanud Venemaal kangelane. Kunagi ehk kuuleme temast veel. Teiste allikate kohaselt istub Jesus kusagil Euroopas vangis, lootes, et temaga vahetuskaupa tehakse. Kui seda juba tehtud ei ole. (Dégâts «considérables pour l'Estonie, très sérieux pour l'Otan» : Espionnage : «Opération Jésus», Vincent Jauvert, Le Nouvel Observateur, 18.12)

En 2011, les Estoniens pourront élire leurs députés avec leur téléphone mobile

Eesti on tuntud oma e-valitsuse, elektroonilise ID-kaardi ja interneti teel hääletamise poolest. Peagi saab siin hääletada ka mobiiltelefoni abil. Seadusandlusse on vastav säte juba sisse viidud ja 2011. aasta valimistel saavad valijad uut meetodit kasutada. Sertifitseerimisteenuste juhi Raul Kaidro sõnul saavad eelolevad valimised olema uuenduslikud, kuigi tehnoloogia on iseenesest ka Soomes ja Rootsis olemas. Hääle andmine mobiiltelefoni abil tundub põnev, kuid sellega kaasnevad ka teatud ohud. Näiteks võidakse valijale avaldada survet või sooritada pettusi. Möödunud aastal seisis Eesti silmitsi tehnoloogiliste uuenduste pahupoolega. Nimelt rünnati mitmeid riigi infosüsteeme; sihtmärkideks said teiste seas pankade ja valitsuse kodulehed ning mõned meediaväljaanded. (En 2011, les Estoniens pourront élire leurs députés avec leur téléphone mobile, Philippe Crouzillacq, 01net, 16.12)

En Estonie, voter est simple comme un coup de fil

Eesti on taas tõestanud oma soovi olla teerajajaks infoühiskonnas. 11.detsembril võeti vastu seadus, mis lubab järgmistel valimistel anda oma hääl mobiiltelefoni vahendusel. Esimesena maailmas! Juba 2005. aastal oli Eestis võimalik valimistel osaleda interneti teel. Siiski otsustas tollal elektroonilise hääletamise kasuks vaid 10000 inimest riigi ligi miljonist hääleõiguslikust valijast. Prantsusmaal on elektroonilise hääletamise kogemus vähene: vaid üksikutes regioonides on seda kasutatud kohalikel valimistel. (En Estonie, voter est simple comme un coup de fil, Denis Delbecq, Sciences et Vie, 15.12)

Wiki-démocratie

Näib, et Prantsusmaal ei ole “interneti demokraatiat” veel omaks võetud. Internetil on oma koht küll poliitilises debatis, kuid kodanike otsesel kaasamisel on tal veel väike roll. Interneti pioneer Eesti käivitas 2001. aastal programmi TOM (Täna Otsustan Mina). Portaalis said kodanikud arutleda erinevatel teemadel ja kui kogunes piisavalt hääli, pidi kõnealuses küsimuses vastutav ministeerium järelpärimisele omalt poolt vastama. TOMis vaadati läbi ligi 600 teksti või päringut; mitmeid ettepanekuid võeti hiljem seadusloomes arvesse. (Wiki-démocratie, La chronique de Favilla, Les Echos, 17.12)

Les cybercriminels surfent sur la crise

2007.-2008. aastal suurenes internetis levivate viiruste arv McAfee aastaraporti järgi viis korda. Küberkuritegevus on kogu maailmas tõusuteel ja petised ründavad internetikogukondi ning foorumeid. Nad otsivad delikaatseid andmeid nii üksikiskute kui ettevõtete kohta. McAfee teadlane Francois Paget selgitab, et küberkuritegevus muudab oma olemust. Majanduslikud motivaatorid ei ole kaugeltki ainsad, mis häkkereid tegustema panevad. Poliitilised kaalutlused omavad üha suuremat rolli. Paget viitab siinkohal Eesti ja Gruusia vastu suunatud rünnakutele, samuti India ja Pakistani vahelisele küberkuritegevusele. Mõned riigid, näiteks Hiina, kontrollivad hoolikalt kõike netis toimuvat. Samas lasi Hiina juhtkond saada teoks rünnetel Tiibetit toetavatele saitidele ja CNNi kodulehele. (Les cybercriminels surfent sur la crise, D.S., Le Figaro, 18.12)

SOOME AJAKIRJANDUS

Harmaan passin väkeä

On vana-aastaõhtu ning kell näitab 23.00. Tallinnas Lasnamäel, kus elab umbes 120 000 venelast, hakkavad paukuma šampusepudelikorgid ja ilutulestikuraketid. Uus aasta on alanud. Just sel hetkel löövad Vene telekanalitel Kremli kellad, sest Moskvas vahetub aasta. Ümbruskonnas elavad eestlased vaatavad pikkade nägudega ilutulestikku. Nende kord tuleb alles tunni pärast. See on osa Eesti kahest reaalsusest. Venelaste integreerimine ühiskonda ei taha kuidagi edeneda, kuigi ametisse on pandud eraldi rahvastikuministergi. Eestlasi on 930 000, venelasi vaid 340 000, kuid nende selja taga on 120 miljonit kaasmaalast. Eesti venelased on koondunud suurteks kogukondadeks, kus elades pole tingimata vaja osata muud keelt peale vene keele. Kodakondsust saab Eestis taotleda, kui on sooritatud eesti keele ja riigi põhiseaduse tundmise eksam. Venekeelset elanikkonda keeleõppenõue ärritab. Vanematele inimestele on õppimine raske, nooremad tahaksid õppida suuremaid keeli. Nädalalehe „MK-Estonija“ peatoimetaja Pavel Ivanovi arvates tuleks kodakondsus anda vähemalt Eestis sündinud lastele automaatselt. Radikaalsemad venelased nõuavad kodakondsust tingimusteta kõigile. Seda varianti pole eestlased kunagi isegi kaalunud ning see olekski raske. Eestis elab umbes 110 000 kodakondsuseta inimest. Nad ütlevad, et kodakondsust polegi tingimata tarvis. Neil on samad õigused kui eestlastel, puudub ainult hääleõigus Riigikogu valimistel. Muulasepassiga pääseb ilma viisata Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse. Praegu on integratsiooni suurimaks takistuseks usalduskriis. Suur osa eestlastest kahtleb venelaste ustavuses Eesti riigile. Usalduskriis loob tahtmatust koostööd teha ning sellest tekib venelastel tunne, et neid sotsiaalselt tõrjutakse. (Harmaan passin väkeä, Jorma Rotko, Kaleva, 28.12)

Entinen komentaja: Simm yritti vaikuttaa Suomen ja Viron sotilasyhteistyöhön

Spionaažis kahtlustatav Herman Simm võis üritada takistada Eesti ja Soome kaitseväelist koostööd. Eesti endine kaitseväe ülemjuhataja Johannes Kert ütles Eesti Päevalehele, et Simm lekitas 1990te lõpus soomlastele teda puudutanud diskrediteerivat informatsiooni. Soomes ei teata sellest midagi. Soome maakaitse kõrgkool korraldas 1998.–1999. aastal Eesti kaitsejõudude juhtkonnale erikursusi. Kert ütles, et Simm olevat soomlastele rääkinud, et ameeriklased ei tahtnud teda võtta vastavale koolitusele. Soomlased tahtsid infot kontrollida ning eestlastele mõeldud kursus lükkus edasi. Soomes koolituse eest vastutanud osapooled pole sellisest juhtumist kuulnud. Soome maakaitse kõrgkooli toonase rektori Seppo Tanskaneni jaoks ei tule üllatusena Kerdi jutt, et Eestis kritiseeriti Soomes saadud koolitust, kuna see ei vastanud NATO nõudmistele. „Eestis oli nii Soomes kui NATOs koolitatud ohvitsere, kellel oli üsna erinev arusaam, kuidas Eesti riigikaitset peaks arendama,“ ütles Tanskanen. (Entinen komentaja: Simm yritti vaikuttaa Suomen ja Viron sotilasyhteistyöhön, Turun Sanomat, 19.12)

Irakin sotaretki on ollut katastrofi

Iraagist on oma väed välja toonud peaaegu 30 riiki. Järgmisel aastal jäävad Iraaki lisaks USA vägedele vaid Suurbritannia, Rumeenia, Austraalia ning pisikeste Salvadori ja Eesti sõdurid. Eesti sõdureid on Iraagis vaid mõnikümmend, kuid 50 aastat N. Liidus olnud riik tahab nüüd „vabana“ näidata oma ustavust USAle võimalikult kaua. Eesti ja teistegi endiste idablokimaade ind USAlt kaitset otsida on muidugi mõistetav, kuid samas äratab see kaastunnet. Kui karu eest peitu joosta, võib hunt vastu tulla. (Irakin sotaretki on ollut katastrofi, Aimo Massinen, Turun Sanomat, 20.12)

Viro vahvisti joukkojen jäämisen Irakiin

Riigikogu otsustas pikendada Eesti kaitseväe operatsiooni Iraagis aasta võrra. Üksuste Iraaki jäämiseks on veel vajalik kahepoolne leping Iraagiga. Rahvusvahelised üksused on praegu Iraagis ÜRO mandaadi alusel, mis lõpeb aastavahetusel. Kui Eesti ja Iraak ei jõua Eesti vägede operatsiooni jätkumise suhtes kokkuleppele, võib juhtuda, et Eesti toob selle aasta lõpus oma väed Iraagist koju. Opositsioon kritiseerib valitsust selle eest, et otsus mandaadi pikendamisest tuli teha enne, kui on teada pakutava lepingu sisu. Eesti valitsus on põhjendanud üksuste mandaadi pikendamist Iraagi valitsuse palvega, samuti toodi esile võimalus arendada Iraagi missiooni käigus Eesti-USA suhteid. (Viro vahvisti joukkojen jäämisen Irakiin, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 18.12)

Viron joukkojen jatko Irakissa odottaa Bagdadin ratkaisuja

Eesti vägede jätkamine Iraagis pole veel selge, kuna Iraagi parlament jõudis kokkuleppele vaid USA vägede jätkamises. Iraagis teeninud Eesti sõdurid saabusid jõuludeks koju, uus üksus pidi Iraaki minema uue aasta alguses. Eesti ootab Iraagi parlamendi otsust, et saaks alustada läbirääkimisi uue üksuse Iraaki saatmise üle. (Viron joukkojen jatko Irakissa odottaa Bagdadin ratkaisuja, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 23.12)

Viron rauhanturvatehtävä loppusuoralla

Pool aastat Iraagis teeninud üksus ESTPLA-17 naasis kodumaale. ESTPLA-18 on juba kotid kokku pakkinud, kuid pole selge, kas üksus üldse Iraaki suundub. Aasta lõpus lõpeb ÜRO JN mandaat, mis andis Eesti ja teiste riikide sõduritele õigusliku aluse Iraagis viibimiseks. See tuleks asendada Eesti ja Iraagi vahelise lepinguga, kuid seni pole seda lepingut veel olemas. Nädal tagasi kiitis Riigikogu heaks eestlaste osalemise rahutagamisoperatsioonil 2009. aasta lõpuni. Iraagis pole aga asjad nii lihtsad. Eesti, Suurbritannia, Austraalia ja veel mõne riigi üksusi puudutav seadusettepanek ei leidnud Iraagi parlamendis piisavat toetust. Eesti kaitseministeerium on öelnud, et ESTPLA-18 läheb Iraaki vaid Iraagi palvel ja alles siis, kui on allkirjastatud riikidevaheline leping. Iraagist naasnud sõdurite sõnul hakkab eestlaste töö sõjast räsitud riigis ühel või teisel moel lõpule jõudma. (Viron rauhanturvatehtävä loppusuoralla, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.12)

Tallinnassa uskotaan kultaryöstäjien tahraavan kaikkien virolaisten maineen

Lisaks Soomele on eesti kurjategijate pundid viimastel aastatel mitmeid kalliskivi- ja kullassepaärisid röövinud muuhulgas Itaalias. Norras on eestlased silma paistnud pangaröövidega. Eestis on tavaline röövimisobjekt aga kasiino, kus liigub palju sularaha. Eesti ajakirjandus on küll eestlaste välismaal toime pandud röövidest kirjutanud, kuid nende põhjuste üle ja mõjude üle Eesti mainele pole arutletud. Interneti-kommentaaride põhjal võib aga otsustada, et röövimised pahandavad tavalist eestlast. Röövleid on nimetatud irooniliselt isegi Eesti Nokiaks. (Tallinnassa uskotaan kultaryöstäjien tahraavan kaikkien virolaisten maineen, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 31.12)

Virolaismiehelle lähes maksimituomio amfetamiinista

Helsingi alamastme kohus mõistis eesti mehele raskete narkokuritegude eest peaaegu kõige karmima võimaliku karistuse – 12. aasta ja kümne kuu pikkuse vanglakaristuse. Helsingi kohtu andmetel organiseeris Thomas Kraal 2004. aastal suurte amfetamiinikoguste vedusid Soome ja Norrasse. Kui kohtuotsus kehtima hakkab, viiakse Kraal Eesti vanglasse. Kraali Soomele välja andes seadis Eesti tingimuseks, et mees kannab karistuse Eestis. (Virolaismiehelle lähes maksimituomio amfetamiinista, Mikko Paakkanen, Helsingin Sanomat, 20.12)

Tallinnan kaupungin johto syyttää suojelupoliisia

Tallinna linnapea Edgar Savisaar süüdistab Kapot ebaseaduslikus tegevuses. Savisaare arvates tegutseb Kapo Eesti valitsuse käsul. Tüli tekkis, kui kaks tundmatut isikut käis öösel Tallinna linnavalitsuse hoones. Kapo on sel sügisel algatanud uurimised seoses korruptsioonikahtlustega mitmes teiseski linnas, mille juhtide hulgas on keskerakonda kuuluvaid poliitikuid. (Tallinnan kaupungin johto syyttää suojelupoliisia, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 18.12)

Korruptiota kitketään kovalla kädellä Virossa

Eesti kaitsepolitsei ja prokuratuur juurivad omavalitsuste tasandil jõuliselt korruptsiooni välja. Arvukad ametnikke puudutavad korruptsioonikahtlused, süüdistused ja kohtuotsusedki on lõppeval aastal raputanud omavalitsusi Narvas, Valgas, Pärnus, Kiviõlis ning viimati Tallinnas. Tegevuse tõhustumine on pannud opositsiooni süüdistama valitsust politseiriigi loomises. Võimuparteid usuvad aga, et närvilisus on tingitud kartusest, et paljastuvad endisest suuremad hämarad rahaasjad. Üldise arvamuse kohaselt on korruptsioonioht kõige suurem just omavalitsustes. Tallinn on Eesti suurim omavalitsusüksus, kus liigub rohkem raha, kui teistes riigi omavalitsustes. Seetõttu huvitab maksuraha kasutamine peale politsei ka linlasi. (Korruptiota kitketään kovalla kädellä Virossa, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.12)

Soppajono venyi Tallinnassa

Külma käes võdisev järjekord pole pikem kui kümme inimest. „Oodake pool tundi, siis on palju rohkem inimesi kohal,“ ütleb sabas seisev meesterahvas. Põhja-Tallinnas Koplis jagab suppi Päästearmee. Praegu saab Päästearmee päevakeskuses sooja toitu iga päev. Seitsmenda jaanuarini tagab linn inimestele igapäevase leiva. „Inimesed pole näljased, vaid nälginud,“ ütleb keskuse juhataja Inge Ojala-Pihlaja. „Mis pärast jaanuari saab, sellele ei taha mõeldagi.“ Aasta alguses toitis Päästearmee keskmiselt 60 inimest päevas. Märtsis tõi hinnatõus iga päev 20 inimest juurde. Alates novembri lõpust on neid olnud juba 200. Järjekorras seisab lisaks kodututele ka tavalisi inimesi. Hetkel helbivad suppi enamuses mehed, kõik töötud. Töötuabiraha on Eestis umbes 1200 krooni, millega ära ei ela. (Soppajono venyi Tallinnassa, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.12)

Viking ja Tallink ottivat Viron-reitin hallintaansa

Laevafirmade konkurents Eesti liinil on natuke leebem, kuna Super Seacat läks oktoobris pankrotti ja Nordic Jet Line lõpetas liiklemise tavalisest varem. Tallink ja Viking Line valitsevad turgu endisest kindlamalt kiirete laevadega. Selge turuliider Tallink tõi liinile kaks uut laeva, Superstari ja Baltic Princessi. Eelmisel majandusaastal kasvas Tallinki laevaliikluse maht Helsingi-Tallinna liinil 15 protsenti. Suurim võitja on olnud Soome lahel Viking Line, mille reisijate arv on kasvanud sel aastal peaaegu 25 protsenti. Helsingi-Tallinna liinil tekitab usutavasti kasvu majanduslangus, kui inimesed hakkavad rohkem lähireise tegema. Positiivseks süstiks peaks olema ka alkoholi hinnatõus Soomes uuel aastal. (Viking ja Tallink ottivat Viron-reitin hallintaansa, Jussi Kärki, Kauppalehti, 22.12)

Tervetuloa, rakkaat halpamatkalaiset

Kui üldse kunagi, siis praegu peaks olema nõudlust Tallinna ja Stockholmi reiside järele. Soodsamad piletid võib osta paarikümne euro eest. Laevafirmade jaoks on olnud positiivne, et raha on reisijad laeval kulutanud endistviisi, kuid kallis kütusehind on lõiganud kõvasti laevakompaniide sissetulekuid. Tallink Silja kulutused kütusele kasvasid aastas 45 miljonit eurot. Kütusehinna langus on Tallinki jaoks praeguses olukorras väga suur asi, samuti intresside vähenemine. Ettevõtte 900 miljoni suuruse laenukoorma juures tähendab ühe protsendipunkti muutus intressides peaaegu kümmet miljonit eurot aastas. Üks on kindel ükskõik millises turuolukorras: Viking Line´i ja Tallink Silja vahel jätkub räige võitlus turuosa pärast. Viking Line on viimasel ajal olnud paremal positsioonil, kuid olukord võrdsustub, kui Tallinki broneerimissüsteemi probleemid ja laevastiku uuendamine selja taha jäävad. (Tervetuloa, rakkaat halpamatkalaiset, Helsingin Sanomat, 19.12)

Copterline lopetti Tallinnan-lennot

Helikopterifirma Copterline lõpetas regulaarse lennuliikluse Helsingi-Tallinna vahel. Otsus tehti seejärel, kui katsed äri tasuvaks muuta liiva jooksid. Eesmärgiks oli tegevjuhi Kaj Takolanderi sõnul 70 000 reisijat aastas. Lendudega alustati alles sügisel, kuid juba praegu tõdeti, et eesmärgi saavutamine on lootusetu. Nõudlust vähendas ennekõike Eesti majandussurutis. (Copterline lopetti Tallinnan-lennot, Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 19.12)

Copterline lopettaa lennot Tallinnaan

Helikopterifirma Copterline lõpetab majandusraskuste tõttu Helsingi ja Tallinna vahelised liinilennud. Firma tegevjuht Kaj Takolander ütleb, et kui firma leiab partneri, kes kulusid jagab, võivad lennud uuesti käivituda. Kaj Takolanderi sõnul oleks pidanud Tallinna-Helsingi vahelistel lendudel reisijaid olema poole rohkem. Ebakindla majandusolukorra ning eelkõige Eestit tabanud majanduslanguse tõttu ei tõusnud reisijate hulk sel sügisel loodetud tasemele. Firma pole aga Takolanderi sõnul pankrotis. Jätkatakse päästelende. Takolander usub, et uuesti lähevad käima ka lennud Helsingi-Tallinna vahel. (Copterline lopettaa lennot Tallinnaan, Heidi Vaalisto, Taloussanomat, 19.12)

Estonia-flyygeli tehnyt Viroa tunnetuksi maailmalla

Eesti käsitöömeistrite valmistatud Estonia on rahvusvaheliste ekspertide hinnangul üks maailma parimatest tiibklaveritest. Tallinnas Kalamajas on viimastel aastatel tehtud umbes 300 Estonia tiibklaverit aastas. Umbes 90 protsenti toodangust läheb Ühendriikidesse, mida raputav majanduskriis on raskustesse viinud ka tiibklaveritehase. Tiibklaveritehas asub Kalamajas tagasihoidlikus hoones, suhteliselt vaeses keskkonnas. Pärast nõukogude aega tehas erastati ja tagastati selle endistele juhtidele. Praegu kuulub tehas USAs elavale eesti muusikule Indrek Laulile, tehase igapäevategevust juhib tema isa Venno Laul, kes on Eestis tuntud kui maa parima poistekoori asutaja. Kõikide tiibklaverite lõplikku taset testib Venno Lauli abikaasa Reet Laul. Estonia klavereid tehakse kasest, kuusest, vahtrast ja pöögist. Pillide mehhanism on pärit Saksamaalt Renneri tehasest. Kui klaver on valmis ja lõpuks Ameerikasse jõuab, ei tohi kallist kaupa mitu päeva puutuda. „Tiibklaver on omal moel kui elav olend. Pärast pikka teekonda on sel kohanemiseks aega vaja,“ ütleb Laul. (Estonia-flyygeli tehnyt Viroa tunnetuksi maailmalla, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 24.12)

Laulaen halkoja ja saippuaa

Mustlasmuusikud andsid Turus Pallivaha kirikus heategevuskontserdi. Kontserdist saadud tulu läheb Eesti mustlaste abistamiseks. Tööd tehakse Paides, Kohilas ja Tartus. Jaanuaris viiakse kodudesse jälle puid ja toiduaineid. Viidud on ka arvuteid ja kodumasinaid. Eesti mustlaste olukord on märgatavalt raskem kui Soome mustlastel. Pole töökohti, lisaks on raske pääseda õppima. (Laulaen halkoja ja saippuaa, Piia Heikkinen, Turun Sanomat, 21.12)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Кризисный цикл в мировой политике

Poliitikateaduste doktor, Vene TA Rahvusvahelise julgeolekuprobleemide instituudi professor arutleb küsimuse üle, kuivõrd USA poliitilist kurssi korrigeeritakse ning milline peaks olema Venemaa optimaalne poliitika tuleval aastal. Finantskriis pole ainus õnnetus, sellega kaasneb senise, pärast N. Liidu lagunemist väljakujunenud maailmakorralduse degradeerumine. Venemaal toimub võimu ümberjaotamise protsess, mille mõju välispoliitikale on esialgu raskesti ennustatav. Pealegi seab finantskriis küsimuse – kui palju suudab meie diplomaatia seniseatud eesmärkidest saavutada. Põhiline on – kes millise potentsiaaliga kriisist väljub. Selle üle mõlgutatakse salamisi mõtteid nii Moskvas, Pekingis, Washingtonis kui ka Brüsselis. Üks tegureid on langev naftahind. Kas meie toormeekspordil põhinev majandus peab vastu? Häirivaks teguriks on samuti väikeriigid. Alates Bosnia provokatsioonist 1914. aastal pole nad kunagi nõnda palju kahju toonud kui praegu. On tekkinud terve klass väikeriike-provokaatoreid, kes üritavad suurriike kokkupõrkeni viia. Probleemiks on ka see, et on lakatud kartmast sõda. Tuleks vist meelde tuletada Gorbatšovi üleskutsid ning meenutada 1980. aastate ajalugu. (Кризисный цикл в мировой политике, Алексей Богатуров, Независимая газета, 18.12)

Есть ли в России социальная наука, или почему мы не понимаем собственную страну

Nõukogude sotsiaalteaduse peamiseks ülesandeks oli tõestada, et kommunismi võit on vältimatu. Aastakümnetepikkuse „teadusetegemise” tulemusena N. Liit lagunes. Kuid leninismi teoreetikud ega selle pooldajad pole seni oma vigu tunnistanud. Needsamad „teadlased” toetavad praegu usinasti võimueliidi kontseptsioone. Ilmuvad õpikud, mis räägivad „suveräänsest demokraatiast” ja Stalinist kui „efektiivsest mänedžerist”. Sääraste nõukogulike dogmaatikute pärast me oleme ilma võimalusest adekvaatselt mõista omaenda riiki. Meie sotsiaalteadus pole märganud, et praegune Venemaa ja N. Liit on täiesti erinevad riigid. Mittemiski ei ühendanud ka N. Liitu revolutsioonieelse Vene riigiga. Katkes igasugune järjepidevaus, igas valdkonnas ja igal elualal. Tegelikkuses aga elame praegu mingis identiteedipuudulikus ruumis, kus toimivad nii endisaegsed kui ka nüüdisaegsed seadused ja reeglid. Läänelik, nõukogulik ja venepärane on läbisegi. Senimaani mütologiseeritakse Suurt Isamaasõda, sõda algas justkui 1941. aastal ning seda peeti üksnes Hitleri ja Stalini vahel. Tegelikult oli sõja algus ja geograafia ning selle osapooled veidi teistsugused. Poolakad, ukrainlased ja Vlassovi armee sõdisid oma rahva vabaduse eest Punaarmee vastu. Neid ei saa seetõttu mingiteks fašistideks pidada. Meenutagem, kui palju kära oli pronkssõduri teisaldamise ümber. Meie võimud võivad toimida oma kodanike ja langenute säilmetega nagu tahavad, peaasi et välismaalased seda ei teeks. Meie propaganda ja sotsiaalteadused võiksid juba lõpetada Stalini tunnustamise. Teadusesarnased müüdid Teisest maailmasõjast tuleks ümber vaadata. Seda enam, et N. Liit on lagunenud ning Saksamaa ühinenud. (Есть ли в России социальная наука, или почему мы не понимаем собственную страну, Игорь Чубайс, Новая Газета, 12.12)

Таллин опять "оккупировали" русские

Kui igav oleks aastavahetus Eestis ilma tuhandete vene turistideta! Tänu neile venivad pühad kahele nädalale – katoliku Jõuludest õigeusujõuludeni. Vene turistid on tavapäraselt lahked ja helded, seda said tunda nii baarid-restoranid kui ka hotellid. Nii helded, et ei nurise isegi väikeste pettuste üle, mida hotellid harrastavad. Nimelt esitavad mõned suured ja ülerahvastatud hotellid Tallinnas oma hindu kroonides ja eurodes eraldi, kusjuures kroonides maksta tuleb odavam. Tarbijakaitseamet on teinud hotellidele vastava märkuse, rõhutades Eesti Panga vahetuskursi kohustuslikku iseloomu. (Таллин опять "оккупировали" русские, Остап Родний, Комсомольская правда, 2.-8.01.09)

Эстонцы научат казанских водителей культурной парковке

Eestlased õpetavad Kaasani elanikele kultuurset parkimist. Eesti parkimismajade eeskujul ja kaasabil rajatakse Tatarimaa pealinna rida uusi parkimismaju, et vabastada pealinn teede äärde parkivate autode ummikutest. See läheb küll kalliks maksma, kuid nagu märkis Eesti esindaja – euroopalike teenuste ja tsiviliseeritud elukvaliteedi eest tuleb maksta. (Эстонцы научат казанских водителей культурной парковке, Казанские Ведомости, 19.12)

Рассекреченная история ФСБ

Augustis 1942 saabusid Arhangelski kanti 13 eesti diversanti. Neil ei õnnestunud paraku täita ühtegi ülesannet. FSB arhiivides on hoiul nende Saksa Abwehri poolt väljaõpetatud diversantide päevikud. Neis on kirjas diversantide esimesed muljed kraist. „Möödunud ööl lendasime üle kinnipidamislaagritest, kus võib-olla hoitakse kinni meie sõpru ja sugulasi, keda piinatakse. Laagriks on endine küla, millele on okastraat ümber tõmmatud ning vaatlustornid ehitatud.” Kuid ka karmides sõjatingimustes oli diversantidel tunded ja üleelamised. „Vaatan Sinu pilti ja mu sõrmed haaravad pigem selle kui kõrvalolevate šifferkoodide järele.” (Рассекреченная история ФСБ, Анна Нечай, Аргументы и Факты, 17.12)

Наши танки будут стоять в Риге!

Nižni Novgorodis peeti ekspertide ümarlaud, kus teemaks patriootlike liikumiste olukord Venemaal. Sellest võttis osa ka tuntud teleajakirjanik ning liikumise Kodumaa - Suur Venemaa juht Mihhail Leontjev. Oma kõnes ütles Leontjev sõna-sõnalt järgmist: „Kas me ei peaks Balti riigid tagasi võtma? Miks ka mitte! Minu arvamus - Balti riikide riiklik iseseisvus pole ennast õigustanud. Nad ei tulnud omadega toime. Ilmnes, et suurem osa kohalikust etnilisest valijaskonnast on natsid. Aga natsid on inimesed, kellega normaalne jutt ja neile normaalsete õiguste andmine on välistatud. Need on inimesed, kelle pihta on vaja tulistada. Kuul - see on ainuke argument natside vastu. Ja küll nad veel näevad, kuidas meie tankid seisavad kord Riias. (Наши танки будут стоять в Риге!, Михаил Леонтьев, Агентство Политических Новостей, 16.12)