Eesti välismeedias 2.-16. detsember 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Cyber Insecurity

Küberrünnakud näitavad, kui haavatav on tänapäeva ühiskond. 2007. aastal, mil Eesti valitsus viis ära Teise Maailmasõja hukkunutele püstitatud ausamba, maksid häkkerid valitsusele kallilt kätte. Nimelt korraldasid nad küberrünnaku, mis tõkestas terves Eestis juurdepääsu internetile. Võimatu oli tõestada, kas rünnaku korraldas Vene valitsus, mõni rahvuslane või mõlemad.
Praegu loodetakse, et küberrünnakute ennetamiseks saab kasutada samu meetmeid, mida kasutatakse tuuma-ja relvastatud rünnakute ennetamiseks. Ennetamine eeldab aga seda, et võimalik ründaja on teada. Küberrünnakute puhul aga ründaja tavaliselt ei ole teada. Need võivad tulla nii vaenulikult riigilt kui ka kuritegelikult rühmituselt. Tänu sellele teadmatusele tulebki küberohtudega seonduv asetada olulisele kohale valitsuste päevakavas. (Cyber Insecurity, Joseph S. Nye, The Moscow Times, 12.12)

Internet Attacks Are a Real and Growing Problem

1960ndatel otsis Pentagon võimalusi, kuidas sõja korral oma kommunikatsiooniliine turvalistena hoida. Nii loodigi internet ehk Web, mis kujutab endast omavahel seotud arvutivõrkusid. Webist aga on saanud avatud mänguväli küberkurjategijatele. Hetkel näiteks pole USAl küberkaitseks isegi mitte doktriini, mis paneks paika, kuidas võimalikke vaenlasi hoiatada ja mida rünnakute vastumeetmeks kasutada. Samas on küberrünnakute puhul väga raske teha kindlaks seda, kes on nende eest vastutav. Näiteks ei tea keegi täpselt, kes on 2007. aastal Eestis aset leidnud küberrünnakute taga. (Internet Attacks Are a Real and Growing Problem, L. Gordon Crovitz, The Wall Street Journal, 15.12)

A hole in the ground erupts, to Estonia’s delight

Terve päev kogunes rahvamurd, sealhulgas ka palverändurid, Tuhala nõiakaevu juurde. Nimelt hakkas see eelmisel nädalal esimest korda kolme aasta jooksul purskama. Geoloogid usuvad, et peale tugevaid vihmasid tekib maaalune veesurve, mis kasvab nii kõrgeks, et lõpuks maapinnale purskab. Legendi järgi aga teevad Tuhala nõiad sel ajal maa all sauna, viheldes teineteist kasevihtadega. See mürgel põhjustabki maapeal nõiakaevu purskeid. Tänavune nõiakaevu purse aga võib jääda viimaseks, kuna kõigest mõne kilomeetri kaugusele on kavas rajada lubjakivi kaevandus. Seetõttu võib vesi kaevualalt ära voolata.
Pettuse abil on eestlasi kavaldatud mitmeid erinevaid usundeid aktsepteerima – küll katoliiklust, luteriusku, vene õigeusku kui ka nõukogude ateismi. Nüüdseks on Eestist saanud üks maailma kõige ilmalikumaid riike. Näiteks 2000. aasta rahvaküsitluse kohaselt on vaid 29% elanikkonnast konkreetse religiooni järgijad. See aga ei tähenda, et eestlased oleksid ateistid. Eestlasi lausa tõmbab animismi poole, mis oli valdav enne ristiusustamist. Tegemist on taarausuga, kelle jumalat kummardati metsahiitel, ja maausuga. (A hole in the ground erupts, to Estonia’s delight, Ellen Barry, International Herald Tribune, 9.12)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Marching off to cyberwar

Kui vene tankid augustis Gruusiasse veeresid, kasutati lisaks neile ka teistsugust jõudu ning seda mitte füüsilises, vaid virtuaalses maailmas. Vene rahvuslased, kes soovisid osaleda Gruusia ründamisel, võisid seda teha küberrünnakute abil. See oli sama lihtne kui aadressi kirjutamine ja teatavale nupule klikkimine. Siiski ei põhjustanud küberrünnakud Gruusiale väga suurt kahju. Näiteks Eestile 2007. aastal suunatud küberrünnakud olid palju efektiivsemad, kuna Eesti valitsus toetub väga tugevalt internetile. Kokkuvõttes aga näitavad mõlemad küberrünnakud, kui raske on defineerida „kübersõda” ja kui raske on selle vastu kaitsta. Mõnede definitsioonide kohaselt võib kübersõjaks pidada seda rünnakut, mis on suunatud elektrijaamadele või mis pärsivad hädaabiteenuseid. Mõni aga väidab, et küberrünnak kuulub sõja kategooriasse vaid siis, kui see leiab aset paralleelselt tavasõjaga. Seega, Gruusias oli kübersõda, Eestis aga mitte.
Euroopa Nõukogu Küberkuritegude Konventsiooni kohaselt tuleks eraldiseisvat vene indiviidi, kes kahjustab veebilehekülgi Eestis kohelda samaväärselt huligaaniga, kes lõhub poevitriini ja põgeneb seejärel Venemaale pakku. Küberkurjategija tuvastamine aga on kordi raskem, kui pakku läinud huligaani tabamine. Raskustele vaatamata oleks siiski tarvis defineerida küberrünnakud ja kübersõda. Kui tegemist on tõesti sõja liigiga, siis riigil, kes langeb sellise rünnaku ohvriks, on õigus enesekaitseks tavasõjas tuntud vahenditega. See omab eriti suurt tähendust NATO liikmete puhul, kuna sel juhul peaksid kõik olema valmis sõjaliseks vastuseks, kui mõni riik langeb küberrünnakute ohvriks. Et asjaolusid uurida ja täpsustada, on NATO avanud Tallinnas küberkeskuse. (Marching off to cyberwar, The Economist, 04.12)

Patriarch Alexy II: Priest who stayed close to the Kremlin while guiding the Russian Orthodox Church into the post-Soviet era

Patriarhina üritas Aleksius II hoida tasakaalu konservatiivide ja reformistide vahel. Ta sündis 1929. aastal Tallinnas Alexey Ridigeri nime all. Kodukeeleks oli tal vene keel, kuid päritolu rootsi või saksa. Kunagine naaber meenutab, et perekond identifitseeris end siiski venelastena ning Ridigeri isa, õigeusu preester, oli tuntud venestaja. Peale Eesti annekteerimist N.Liidu poolt sai Ridigerist nõukogude kodanik ning tema päritolu ja õppeedukus köitis KGB tähelepanu. Ridiger värvati KGB poolt 1958. aastal ja otsustati määrata Tallinna piiskopiks, lisaks rahvusvahelistele kohustustele. Peale igat reisi väljaspool N.Liidu piire raporteeris ta KGBle, andes infot nii sündmuste kui ka indiviidide kohta. 1974. aastal koostatud salajase hinnangu kohaselt oli Ridiger N.Liidu kõige lojaalsem piiskop. Peale patriarh Pimeni surma 1990. aastal valiti ta uueks patriarhiks.
Kuigi Aleksius II oli ekstremismi ja verevalamise vastu, kaldus ta ikka pooldama Moskva seisukohti, oli siis tegemist verevalamistega Tšetšeenias või Leedus. Ta esines tihti Jeltsini kõrval ja õnnistas Putinit presidendiks saamise puhul. Ta kaitses tugevalt Vene valitsuse seisukohti Tšetšeenia separatistide mahasurumisel ja ei avaldanud kunagi kaastunnet kannatavatele tšetšeeni tsiviilelanikele. (Patriarch Alexy II: Priest who stayed close to the Kremlin while guiding the Russian Orthodox Church into the post-Soviet era, Felix Corley, The Independent, 6.12)

If the US car industry can’t get off the road to hell, we’ll be driving there too

Eesti võib olla väike, kuid ta annab õppetunni. Väikeste riikide juures on midagi imelist ja Eesti oma 1,4 miljoni suuruse rahvaarvuga on teinud oma väiksusest oma eelise. Endine peaminister Mart Laar selgitas, et peamine faktor, mis võimaldas Eestil edukalt plaanimajanduselt turumajandusele üle minna oli see, et valitsusel ei olnud raha. Seetõttu pidi valitsus nuputama variante, mis lubaksid odavalt asju korda saata. Teine hea soovitus saadi Haridusministeeriumi ametniku poolt: vali õiged mudelid. Näiteks on tähelepanuväärne see, et Eestis elavad ELi kõige tehnikataiplikumad inimesed. Heaks näiteks on ID-kaardid, mille kiibid võimaldavad nendega teha nii pangatehinguid, autojuhilubasid uuendada kui ka tulumaksu maksta. Kõik see on vabatahtlik, kuid enamus inimesi kasutavad kaarti sellegipoolest, kuna see on nii kasulik. (If the US car industry can’t get off the road to hell, we’ll be driving there too, Hamish McRae, The Independent, 14.12)

USA AJAKIRJANDUS

Estonia to vote by mobile phone in 2011

Riigikogu võttis vastu seaduse, millega Eestist tehakse esimene riik, mis lubab mobiili kaudu hääletamist. Seda saab teha juba järgmistel Riigikoguvalimistel 2011. aastal. Mobiiliomanikud peavad vaid muretsema endile spetsiaalsed kiibid, mille abil kontrollitakse hääletaja identiteeti. Seni on Eestis 2007. aastal läbi viidud e-hääletus, mis vaatamata turvalisusega seotud muredele osutus siiski edukaks.
(Estonia to vote by mobile phone in 2011, Jari Tanner, The Daily Advance, 12.12)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Ein Riss im Bollwerk

Kuidas peaks NATO Venemaaga käituma? Vastupidiselt Saksamaale ei taha Balti riigid ja Poola Venemaaga arvestada ning soovivad, et allianss laieneks Gruusiasse ja Ukrainasse. Tee „uuest“ Euroopast „vanasse“ Euroopasse viib Venemaa kaudu. Narvast Berliinini on 1795 km läbi kuue riigi ning lõhestunud poliitilise maastiku, mida alates Gruusia sõjast uuesti mõõdetakse. Hetkel loeb vahemaa Moskvaga. Narvas ja Vene poolel seisavad teineteise vastas teine teisel pool jõge keskaegsed kindlused justkui sõjakad õed. Sealt läheb NATO ja Venemaa vaheline piir. Moskvas nähakse selles sõnamurdmist: veel 1990. aasta veebruaris lubas USA välisminister James Baker, et NATO ei laienda oma territooriumit itta. Pärast seda on NATO peaaegu 1200 km ida poole liikunud, Saksa piirist Vene piirini. NATO kevadisel Bukaresti tippkohtumisel põrkusid „uue“ ja „vana“ Euroopa arvamused Gruusia ja Ukraina NATO liitumisperspektiivi osas, kuid eelkõige suhtumises Venemaasse. „Naiivne“ ja „kergeusklik“ olevat eelkõige Saksamaa. Saksamaa välisminister Frank Walter Steinmeieri sõnul tekitati liigne Euroopa-sisene konflikt, millele lisasid tuld uued NATO ja ELi liikmesriigid, kui nad Venemaa Gruusia konflikti tõttu hukka mõistsid. Venemaa vahetud naabrid, eelkõige Eesti, näevad asju teisiti. Narva elanikest 96 protsenti on venelased, vaid 40 protsendil neist on Eesti pass. Kas Narvas varitseb seega Moskva „näljane viies kolonn“, mille eest on hoiatanud Mart Helme, Eesti endine Moskva suursaadik. Eesti välisminister Urmas Paet ei mõju mehena, kes tahaks NATO vihmavarju all õli tulle valada. Tal on selletagi probleeme küllalt. Ikka veel pole Eestil Venemaaga kehtivat piirilepingut, samuti kiratsevad suhted idanaabriga. Piiriületust raskendab Schengeni leping, Venemaa ja Eesti vaheline kaubavahetus ja rahaliikumine kannatab aga alates 2007. aasta aprillisündmustest. (Ein Riss im Bollwerk, Walter Mayr, Der Spiegel, 49/2008)

Top-Spion der Russen kassierte auch beim BND

Oletatava eesti tippspiooni Herman Simmi afäär on nüüd ka Saksamaale jõudnud. Saksa valitsuse ja NATO eksperdid uurivad põhjalikult, kas Simmi kaudu sattus venelaste kätte saksa salajane krüpteerimistehnika. NATO kasutab alates 2004. aastast saksa Elcrodat-süsteemi, mille abil krüpteeritakse Brüsseli ja liikmesriikide vahel liikuvaid dokumente ja fakse ning telefonivestlusi. Simmil oli Eesti kaitseministeeriumi kõrge ametnikuna juurdepääs nii NATOs ja ELis liikunud saladokumentidele kui ülevaade sellest, kuidas Elcrodat töötab. Praegu uuritakse, kas Vene luureteenistusel õnnestus Simmi abiga Elcrodat lahti murda. Simmil lasub kahtlustus, et ta spioneeris hiljemalt 90test aastatest FSB heaks. Samal ajal oli Simm edukas ka Saksa välisluure (BND) heaks töötades. Simmi kasutati usaldusväärse allikana aastaid ning talle maksti hästi. Topeltagent andis informatsiooni Venemaa tegevuse kohta Baltikumis. Veel on selgusetu, kas Simm söötis Vene poole ülesandel BND-le valeinformatsiooni või tahtis lihtsalt kahekordselt teenida. Saksa välisluure lõpetas koostöö Simmiga natuke enne Eesti liitumist ELiga 2004. aastal. (Top-Spion der Russen kassierte auch beim BND, Der Spiegel, 51/2008)

Gäste aus Estland auf dem Weihnachtsmarkt

Rohkem kui 1000 km lahutavad Toomas Plaani hetkel kodust. Selle asemel, et Tallinnas tööd teha, seisab ta koos oma sõprade ja tudengitega heatujuliselt Elmshorni rahvusvahelisel jõuluturul ja pakub külastajatele eestimaiseid toite ja jooke. Elmshorni jõuluturul on Plaan esimest korda püsti pannud kaks putkat, kuid teistes Saksamaa linnades orienteerub ta juba hästi. Alguse sai kõik Tallinna sõpruslinnas Kielis, sealsel jõuluturul osaleb Plaan umbes kümme aastat. „Kielis oleme me kultusobjektiks, kuid populaarsus kasvab kõikjal,“ ütleb Plaan särades. Kuumi eesti hõrgutisi pakub Plaan praegu ka Hamburgis ja Lübeckis. Kuna Plaan ja tema kaaslased räägivad väga hästi saksa keelt, tulevad mõned külastajad ka jutuajamiseks läbi. (Gäste aus Estland auf dem Weihnachtsmarkt, mh, Elmshorner Nachrichten, 07.12)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Quelles relations entre Rome et Constantinople?

Patriarh Aleksius II järeltulija isiku üle on arutletud juba pikemat aega, valiku langetamine ei ole lihtne. Uus patriarh peab esmajoones hakkama korraldama õigeusu kiriku delikaatseid suhteid. Jättes siinkohal kõrvale suhted poliitikaga, joonistub välja kolm probleemset valdkonda. Esiteks õigeusukiriku sisene olukord endistes NSVL riikides, mille ortodokssed kogukonnad tänaseni Moskva mõjusfääri kuuluvad. Teiseks erinevate õigeusu kirikute omavahelised suhted. Ulatuslik konflikt on kujunenud välja Moskva ja Konstantinoopoli patriarhaatide vahel. Võideldakse liidripositsiooni pärast - kumb on üleilmse õigeusu kogukonna vaimne juht? Konflikt on kristalliseerunud Eestis, kus Moskva tunnustab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut, Konstantinoopol omakorda Eesti Apostlikku Õigeusu Kirikut. Pinged nende vahel on ilmsed. Kolmandaks vajavad korraldamist ka suhted katoliikliku kirikuga. (Quelles relations entre Rome et Constantinople?, J-M. G., Le Figaro, 8.12)

La Russie orpheline de son patriarche Alexis II

Veel neljapäeval juhtis 79 aastane Aleksius II Kremlis liturgiat, reede hommikul saabus teade patriarhi lahkumisest igavikku. Aleksius teenis Moskva ja Kogu Venemaa Patriarhina kirikut alates 1990. aastast. President Medvedev rõhutas oma järelhüüdes Aleksius II rolli vene rahva ühendajana. Patriarh Aleksius oli aadlisoost, pärinedes Eestis elanud von Rüdingeride perekonnast. Ta sündis 1929. aastal Tallinnas sügavalt ortodoksses peres. Ka Aleksei isa oli vaimulik. Preestriks pühitseti tulevane kirikupea 21 aastaselt, sellele järgnes kiire tõus õigeusu kiriku hierarhias. (La Russie orpheline de son patriarche Alexis II, Lorraine Millot, Libération, 8.12)

La piste des gangs de l`Est sérieusement envisagée

Juveelipoode on viimasel ajal röövitud mitmetes suurlinnades üle maailma. Paljud kurjategijad on Ida-Euroopa päritolu. Röövid on perfektselt ette valmistatud ja kurjategijaid õnnestub harva tabada, leidmata jäävad ka hinnalised juveelid. Ühe juveeliröövidele spetsialiseerunud uurija kinnitusel on juba mitu aastat karistamatult tegutsenud ka Eestist pärit jõugud. Väga efektiivselt ja läbimõeldult puistavad nad luksuslikke kullassepaärisid. Mõne nädala eest rööviti Brüsselis asuvat Lascar´i äri. Üks pätt õnnestus kohapeal tabada, teine põgenes, saagiks 2 miljoni euro suurune noos. Uurijate andmeil olid kurjategijad saabunud hommikuse lennuga Tallinnast ning lootsid veel samal õhtul Eestisse tagasi jõuda.
Eelmisel aastal leidis aset ulatuslik politseioperatsioon, kuhu olid kaasatud korrakaitsjad mitmetest Euroopa riikidest. Uurijate koostöö viis 30-liikmelise Eestist pärit röövlijõugu paljastamisele. Grupp oli tegutsenud alates 2005. aastast, rüüstates kauplusi Euroopa suurlinnades. Kurjategijate leidmiseks jälgiti kahtlaseid telefoninumbreid, lennu- ja praamireisijate nimekirju, hotellide broneeringuid... Jõugul on õnnestunud röövida väärisesemeid ligikaudu 40 miljoni euro väärtuses. Mõned varastatud ehted ja kellad on leitud interneti müügikuulutusi uurides, mõned esemed on saadud kätte Rootsist ja Soomest. (La piste des gangs de l`Est sérieusement envisagée, Damien Delseny, Le Parisien, 6.12)

Estonie, Lituanie et Lettonie tentent de conjurer le spectre d´une dévaluation

Devalveerida või mitte? Kriisi sattunud Balti riigid leiavad end keerulisest olukorrast. Läti pöördumine abi saamiseks IMFi poole 21. novembril on inimeste hirmudele hoogu andnud. Keskpankade juhid ja valitsusametnikud on jäänud rahulikuks ja kinnitavad, et muretsemiseks ei ole põhjust. Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul ei ole sel teemal mõtet spekuleeridagi, sest „Eesti krooni ei devalveerita kunagi.” Suurim Baltimaades tegutsev pank Swedpank märgib seevastu oma hiljutises raportis, et Balti riikides valitseb oht majanduslangusest tulenevaks devalveerimiseks. (Estonie, Lituanie et Lettonie tentent de conjurer le spectre d´une dévaluation, Olivier Truc, Le Monde, 10.12)

Il remonte l`A16 a contresens pendant 8 km dans son camion!

Peatati Eestist pärit veoautojuht, kes sõitis Calais´ ja Boulogne-sur-Mer vahelisel teelõigul vastassuunavööndis. Juht sõitis rahulikult kõige vasakpoolsemas reas, panemata tähele politsei peatumismärguandeid. Kui juht lõpuks oma viga märkas, õnnestus tal masin turvaliselt peatada. Sergei Dulin püüdis veidi hiljem korrakaitsjatele oma käitumist tõlgi vahendusel selgitada. Ta kinnitas, et oli sõidule eelnenud päeval tarbinud alkoholi. Seejärel võttis Duliniga telefonitsi ootamatult ühendust ülemus, kes andis autojuhile erinevalt varem kokkulepitud plaanist korralduse asuda rooli. Vastassuunavööndis sõitmist põhjendas Dulin sellega, et saabus hiljuti Suurbritanniast, kus liiklus teadupärast vasakpoolne. Kui juht taipas oma eksimust, püüdis ta teelt maha sõita. See oli aga keeruline, sest liiklusmärgid ja tahvlid olid tagurpidi ja ta ei saanud neid lugeda. Edasi saabus juba politsei, kes aitas tal delikaatsest olukorrast välja tulla. Kohapeal alkomeetrisse puhumisest oli ta keeldunud, sest kartis, et kui joobeaste ilmsiks tuleb, laseb ülemus ta lahti. Dulin vabandas oma ebaadekvaatse käitumise pärast. Siiski ei vabastanud kahetsus teda karistusest, milleks prokurör määras aastase vangistuse ja sõiduõiguse piiramise Prantsusmaa teedel kaheksa kuu vältel. (Il remonte l`A16 a contresens pendant 8 km dans son camion!, P. Th., La Voix du Nord, 05.12)

Tallinn et l´Estonie: un bon combiné nature et culture

Kuigi Baltimaade ajaloos ja looduses leiab mõndagi sarnast, on tegu täiesti eriilmeliste riikidega. Eesti ja Leedu erinevad samamoodi nagu Elsass ja Kataloonia. Muutuvad maastikud, rahvarõivad, mõtteviis, usk, keel, ehituskunst ja rahvusköök. Eesti on Baltimaadest kõige vähem tuntud. Tallinnast väljaspool leiab sarnaselt Venemaale ja Kanadale puutumatut loodust, kohata võib nii karu kui hunti. Pealinn võlub külastajaid igal aastaajal. Eriti tore on advendiaeg ja jõuluturg Raekoja platsil. Astuge sisse kirikutesse, kust kostab pühademuusikat ja laulu. Väljaspool vanalinna müüre asub kunstimuuseum KUMU, millest üksindagi piisab nädalavahetuse veetmiseks Tallinnas. Mainimata ei saa jätta kuulsat Eesti laulupeotraditsiooni. Mere ääres asuv lauluväljak mahutab ligikaudu 300000 peolist, kes piduliku sündmuse ajal kannavad uhkelt rahvarõivaid. See on tõeline ja elav Eesti rahvustunde manifest. Turismiagentuuri Nord Espaces esindaja Maya Andreseni hinnangul on Eesti eelkõige ajaloo- ja kultuuriturismi harrastavate külaliste meelispaik. Oma turismiesindust Eestil Pariisis veel ei ole, kuid osaletakse turismimessidel. Eesti saatkonna infosekretäri Sigrid Kristenpruni sõnul külastas 2007. aastal Eestit ligikaudu 18000 prantsuse turisti. (Tallinn et l´Estonie: un bon combiné nature et culture, Marc Michel, L´Univers des voyages, november 2008)

SOOME AJAKIRJANDUS

Venäjän ristiriitaiset viestit kiusaavat Nato- ja EU-maita

Venemaa vastukäivad avaldused NATO ja Euroopa julgeoleku kohta tekitavad segadust nii NATO kui ELi liikmesriikides. NATO riikide välisministrid pidid tippkohtumise järel tõdema, et neil polnud õrna aimugi, mida Venemaa õigupoolest suhetest NATOga tahab. „Nüüd on tähtis välja selgitada, milliseks tuleks suhe kujundada. Venemaa saadab üsna erinevaid signaale ning me ei tea, kuidas neid tuleks mõista,“ ütles Eesti välisminister Urmas Paet. Samamoodi kui Medvedevi ettepanek Euroopa uue julgeolekuarhitektuuri kohta on NATO ja ELi riike ärritanud ka Venemaa peaminister Vladimir Putini ähvardused paigutada raketid Kaliningradi. „On selge, et usaldus pole Venemaa vastu samasugune nagu see oli enne,“ lisas Paet. (Venäjän ristiriitaiset viestit kiusaavat Nato- ja EU-maita, Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 04.12)

Viro jättää joukkonsa Irakiin amerikkalaisten rinnalle

Eesti valitsus tahab osaleda Iraagi rahutagamisoperatsioonil veel vähemalt aasta. Iraaki jääks 34 Eesti sõdurit. Järgmisel aastal jääb Iraaki üha vähem sõdureid, kuna riik riigi järel viib oma üksused sealt välja. Põhjuseks on ÜRO mandaadi lõppemine aastavahetusel. Järgmisel aastal jäävad võõrväed Iraaki riigi valitsusega sõlmitud lepingu alusel. Välisminister Urmas Paeti sõnul palus Iraagi valitsus lisaks Eestile veel vaid viiel maal rahutagamist jätkata. Paeti sõnul peaks Iraagis vägesid hoidma nii kaua, kuni julgeolekuolukord ja Iraagi valitsus seda vajavad. Iraagi sõda pole olnud Eestis populaarne, kuid see ei tekita ka suuri tundeid. Eesti valitsus on olnud kuni lõpuni president George W. Bushi välispoliitika toetaja. Keskerakond ja Rahvaliit suhtuvad Iraagis jätkamisse kriitiliselt, kuid kui suurt üllatust ei tule, saab asi riigikogus selge toetuse. (Viro jättää joukkonsa Irakiin amerikkalaisten rinnalle, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 10.12)

Sota jonka Viro voitti

USA juhitud koalitsioonil Iraagis on olnud üks silmatorkav omadus. Mida hullemad suhted Venemaaga, seda innukamalt läks riik USAga demokraatia ristiretkele. 2006. aastal, kui USA president George W. Bush Tallinnas visiidil käis, ütles Eesti president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti ja USA välispoliitiline nägemus ühtib 99 protsenti. Eestis pole kunagi tekkinud Iraagi sõja vastast liikumist. Küünik võiks mõelda, et uus Euroopa kaitsebki Iraagis Iraagi demokraatia asemel ennekõike omaenda idapiiri. Ühe eestlase sõnadega: Eesti on võitnud sõjas sõltumata sellest, kuidas olukord Iraagi jaoks laheneb. Peaasi, et USA seisaks julgeolekugarantii taga Venemaa vastu. Eesti on ehk viimane riik, mille juhtkonnalt võib oodata tunnistamist, et kogu Iraagi sõda oli algusest peale suur viga. (Sota jonka Viro voitti, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 10.12)

Virossa kirjattiin kaikki rikokset ihmisyyttä vastaan

Kuus miljonit tähemärki ja kolm tuhat lehekülge. Nii palju teksti oli vaja, et kõik Eestis natsistliku ja kommunistliku režiimi toime pandud inimsusevastased kuriteod kirja panna. Soomlase Max Jakobsoni juhitud komisjon sai oma töö valmis. Komisjon käsitles eraldi 1940.–41. aasta Nõukogude okupatsiooni, 1941.–44. aasta Saksa okupatsiooni ja 1944. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni. Jakobsoni sõnul oli komisjoni ülesandeks juhtumite väljaselgitamine. Materjali sai komisjon eesti ajaloolastelt, järeldused tegi rühm rahvusvahelisi ajaloolasi. Komisjoni hinnangul polnud eestlased pelgalt ohvrid, vaid osa eestlasi osales vabatahtlikult kuritegudes. (Virossa kirjattiin kaikki rikokset ihmisyyttä vastaan, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 10.12)

Viron miehitysvallat syyllistyivät useisiin rikoksiin ihmisyyttä vastaan

Minister Max Jakobsoni juhitud rahvusvaheline komisjon, mis uuris Eestis 1940.–1991. aastani natsistliku režiimi ja Nõukogude võimu toime pandud kuritegusid, lõpetas oma töö. Töö kestis kümme aastat. Lennart Meri algatusel 1998. aastal loodud rahvusvahelisse komisjoni kuulus lisaks Jakobsonile ka Taani pikaaegne välisminister Uffe Ellemann-Jensen ning palju muid rahvusvaheliselt tuntud inimesi USAst, Venemaalt ja Saksamaalt. Lennart Meri soovil ei kuulunud komisjoni ühtegi eestlast, et tagataks uurimistöö ja selle tulemuste sõltumatus. Komisjoni paari viimase aasta tööst rääkinud Max Jakobson loetles mitmeid kuritegusid: 1944.–1953. aastani vahistati Eestis 30 000 inimest, lisaks küüditati 1949. aastal 20 000 inimest Siberisse, tuhandeid eestlasi sunniti liituma Punaarmeega. Jakobson rõhutas, et okupatsioonivõimude kuriteod jätkusid ka aastaid pärast Stalini surma 1953. aastal. (Viron miehitysvallat syyllistyivät useisiin rikoksiin ihmisyyttä vastaan, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.12)

Pohjoista Viroa puuhataan itsenäiseksi

Põhja- ja Kirde-Eestist, kus elab suur vene vähemus, tahetakse teha autonoomset piirkonda. Innustust on saadud ilmselt Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast. Ajakirjanik ja kirjanik Kulle Raig ütleb, et asja ajab endine Interrinde aktivist, kes korjab allkirju, et asi riigikokku viia. Raigi sõnul on Eestis püsivalt elavatel venelastel kõik korras. „Ei taha nad kuskile. Eesti on vene noorte jaoks hüppelaud Euroopasse.“ Poolteist aastat tagasi tekkinud pronkssõduritüli läks Raigi arvates liiga teravaks, eestlased oleks võinud selle asja teisiti lahendada. (Pohjoista Viroa puuhataan itsenäiseksi, Antti Ervasti, Kaleva, 10.12)

Vanhanen ja Ansip linjasivat taas Suomen ja Viron yhteistyötä Tallinnassa
Soome ja Eesti peaksid suurendama koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, inimeste ja info vaba liikumise ning ettevõttesõbraliku äritegevuskeskkonna loomise valdkonnas, märkisid Soome ja Eesti peaminister Matti Vanhanen ja Andrus Ansip Tallinnas. Koostööplaanid on veel üsna üldisel tasemel. Erilist rõhku paneksid peaministrid teadlaste ja üliõpilaste piiriülesele vabale liikumisele ning arendaksid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostööd. Ettevõtetele soodne äritegevuskeskkond edendaks innovatsiooni ja teadusalast koostööd. (Vanhanen ja Ansip linjasivat taas Suomen ja Viron yhteistyötä Tallinnassa, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 04.12)

Viron parlamentti jäädytti kansanedustajien palkat

Riigikogu otsustas alates jaanuarist külmutada parlamendisaadikute palgad, põhjuseks Eesti majandusprobleemid ning kodanike kriitika saadikute palkade suhtes. Palkade külmutamine on aga tekitanud tüli riigikogu ja presidendi vahel. Riigikogu otsustas palkade külmutamise juba kaks nädalat tagasi, kuid president Toomas Hendrik Ilves keeldus seadust välja kuulutamast. Ilves põhjendas oma otsust põhiseadusega, mis keelab riigikogu liikmetel oma palka muuta. Kui president taas seadust välja ei kuuluta, läheb asi riigikohtusse. Palkade külmutamise pooldajaid on süüdistatud ka populismis. (Viron parlamentti jäädytti kansanedustajien palkat, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 03.12)

Baltian maat saattavat joutua IMF:n ohjaukseen

Kui tagantjärele tark Baltimaade viimaste aastate majanduspoliitika üle mõtiskleb, märkab ta, et riike tabas just selline saatus, nagu nad ära on teeninud. Nad sõitsid kuristiku suunas ning keegi ei küünitanud piduri poole. Rahastusprobleemid ja nende tagajärjed tabavad Baltimaid eriti kõvasti. Sealne majandus on kasvanud välisraha abil ning investeeritud on suures osas ehitusse. Eriti palju pole invetseeringuid tehtud näiteks tööstusesse. Peamised rahastajad Swedbank ja SEB piiravad finantskriisi tõttu laenuandmist. Rahavood kuivavad kokku. Kõigele lisaks on Baltimaades paljud kodulaenud võetud välisvaluutades. Valuuta väärtuse vähenemine võiks natuke parandada riikide majandust, kuid tähendaks samas perekondade laenude suurenemist keset surutist ja töötuse kasvu. Kui Baltimaad oleksid varem eurotsooni pääsenud, kas nende olukord oleks nüüd kergem? Baltimaade pidurdamatu majanduspoliitika oleks viinud arvatavasti ikkagi kuristiku suunas ning eurost poleks abi olnud. Nüüd seisab ees raske kohanemine, IMFi juhtimise all või ilma. Kui IMFilt läheb sarnaselt Lätile abi paluma ka Leedu, võib sappa astuda ka Eesti, kuigi Eesti majanduslik olukord tundub olevat praegu Balti riikides parim. (Baltian maat saattavat joutua IMF:n ohjaukseen, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 07.12)

Viron keskuspankkijohtaja pitäisi kruunun yhä kytkettynä euroon

Eesti Panga asepresident Märten Ross ei muudaks krooni kurssi euro suhtes, isegi kui riigi majandusprobleemid suurenevad. Majandusraskuste üheks leevandajaks on välja pakutud kursi muutmist. Rossi arvates oleks selline rahapoliitika ebausaldusväärne ja lühinägelik. Eestis on tõsi küll tehtud ettepanek liituda euroga. Eesti täidaks kriteeriumid, kuid takistuseks võib saada riigieelarve puudujääk järgmisel aastal. Rossi sõnul on Eesti Panga tähtsaimaks ülesandeks nüüd tagada finantssüsteemi stabiilsus. (Viron keskuspankkijohtaja pitäisi kruunun yhä kytkettynä euroon, Tuomo Pietiläinen, Helsingin Sanomat, 12.12)

Viro ja SAS kiistelevät Estonian Airista

Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air on pikka aega maadelnud majandusraskustega. Üldine mõõnaperiood on muresid kasvatanud. Selle aasta kahjum kerkib hinnangute kohaselt üle 100 miljoni krooni, firmal on ka tõsine likviidsusprobleem. Vallandada kavatsetakse iga viies töötaja, vähendatakse lende ning omanikud peavad firmasse lisaraha süstima. Just panustamisest Estonian Airi tulevikku tõotab tulla suurim tüliõun. 49 protsenti firma aktsiatest omava SASi president Mats Jansson saatis peaminister Adnrus Ansipile ultimaatumiks tembeldatud kirja, milles öeldakse otse, et SAS on nõus tegema lisainvesteeringuid vaid juhul, kui Eesti müüb SASile oma osaluse. „Eesti on valmis läbi rääkima, kui konkreetne pakkumine tehakse. Võimalik, et ostame ise SASile koormaks muutunud aktsiad, kui hinnas kokkuleppele jõuame. Aga võib minna ka vastupidi,“ ütles Ansip. (Viro ja SAS kiistelevät Estonian Airista, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 05.12)

Itämeren kuningatar päättää Tallinkin rakennusohjelman

Hinge matva hooga oma laevastiku uuendamisse ja suurendamisse investeerinud Tallink tõmbab mõne aasta hinge ning keskendub investeerimisest tulenevate võlgade maksmisele. 2002. aastal alguse saanud seitset laeva hõlmav uusehitisprogramm lõpeb järgmise aasta kevadel, kui Rauma laevatehases ehitatav ristluslaev Baltic Queen alustab liiklemist Stockholmi ja Tallinna vahel. AS Tallink Grupi juhatuse liige Keijo Mehtoneni hinnagul annab majanduse madalseis tunda paar aastat. Mõjud pole suured reisiliiklusele, kuid kaubavedu pöördub langusesse. Eriti tähtsaks turuks peab Tallink Rootsit, millest annab tunnistust ka kõige uuema laeva suunamine Tallinna Stockholmi liinile. Mehtonen ütleb, et viie uue ristluslaeva ja kahe uue kiire liinilaevaga on Tallink Läänemerele toonud ühe kaasaegsematest laevastikest ning saavutanud mitmetel liinidel tugeva kasvu ja turuliidri positsiooni. Soome laevaehitustööstuse jaoks on Tallink olnud aastaid oluline klient. Uute laevade puhul on keskendutud just laevade turvalisusele ja keskkonnasõbralikkusele. (Itämeren kuningatar päättää Tallinkin rakennusohjelman, Jari Rantanen, Turun Sanomat, 06.12)

Sofi Oksanen katsoo pimeään historiaan

Finlandia auhind oli Sofi Oksaneni jaoks „tõeline üllatus“. Kirjanik arvab, et paari aastakümne eest poleks tema raamatuid Soomes avaldatud, Eestist rääkimata. Esialgu kirjutas Oksanen „Puhastuse“ näidendina. Ta oli mõelnud kirjutada metsavendadest, eesti vastupanuvõitlejatest, kuid jõudis teise vaatenurgani. „Tahtsin kirjutada tagalast, kuna metsasolek poleks õnnestunud ilma naiste ja laste toetuseta. See viis 1949. aasta küüditamiseni, kuna vastupanu taheti murda,“ räägib Oksanen. Sofi Oksaneni ema on eestlane, kelle suguvõsa on pärit Läänemaalt Haapsalu külje alt. Oma lapsepõlvesuved veetis Sofi seal vanaema juures. Eesti ajalugu on olnud tema jaoks alati „isenesestmõistetav“. Lapsest saadik kuulis Oksanen lugusid küüditamisest. „See puudutas meie suguvõsa ja perekonda samamoodi nagu see on puudutanud kõiki eestlasi,“ räägib Oksanen. Eestis ilmub romaan „Puhastus“ järgmise aasta kevadel. (Sofi Oksanen katsoo pimeään historiaan, Maija Alftan, Helsingin Sanomat, 05.12)

Alun perin näytelmäksi kirjoitettu Puhdistus voitti Finlandian

Soome kirjandusauhinna Finlandia võitis Sofi Oksanen romaaniga „Puhastus“ (Puhdistus). Oksanen on kõigi aegade noorim preemiavõitja. Romaan räägib Eesti lähiajaloost kahe naise saatuse kaudu. Eestist on Oksanen kirjutanud ka oma esikromaanis „Stalini lehmad“ 2003. aastal. „Nimetaksin seda Eesti-sarjaks, mille esimene osa on „Stalini lehmad“ ja teine „Puhastus“. Materjali jätkub veel kahe romaani jaoks,“ ütles Oksanen. Romaani „Puhastus“ avaldamisõigused on müüdud rohkem kui kümnesse riiki. Lisaks ilmub märtsis Oksaneni ja Imbi Paju toimetatud artiklikogumik Eesti lähiajaloost. Tänukõnes tänas Oksanen oma agenti Nina Eidemit, kes on romaani välismaale viinud. „Soomekeelne romaan, mis räägib Nõukogude Eesti kolhoosielust, pole just kõige kuumem teemavaldkond rahvusvahelisel turul,“ ütles Oksanen. (Alun perin näytelmäksi kirjoitettu Puhdistus voitti Finlandian, Heta Ängeslevä, Turun Sanomat, 05.12)

Puhdistuksessa surisevat kärpäset

Sofi Oksaneni Finlandia auhinnaga pärjatud romaan „Puhastus“ on tulvil tugevaid pilte. Tihti kuulub sinna ka kärbes. „Kärbsed kuuluvad minu lapsepõlvemälestuste juurde, mis on seotud Eestiga. Kui olime seal ema sugulaste juures külas, tundus, et kärbsed on kõikjal,“ jutustab Oksanen, kelle sõnul tulenes kärbeste rohkus sellest, et hügieeni eest oli Nõukogude Eestis peaaegu võimatu korralikult hoolt kanda. „Vastuolu ametliku pildiga oli tohutu. Puhas ja tegus nõukogude inimene ... Isegi nõukogude ajal valmistatud kärbsepiits ei töötanud. Minu vanaisa tegi selle ise.“ Kärbes varitseb mustust, verd ning kõike mädanevat. Aliide Truu ja tema noore sugulase Zaraga juhtub asju, mille tulemusel tundub neile, et nende kehad on räpased ja veritsevad ning hinged mädanevad. Nõukogude Eesti hävitas Aliide, uus „vaba“ maailm Zara. Kuue kandidaadi hulgast valis selleaastase Finlandia kirjandusauhinna võitja välja ajakirjanik Pekka Tarkka. Tarkka arvates sulandub Oksaneni romaanis piibellik müüdielement kreeka pärimusega, antiiktragöödiaga, milles süütud inimesed satuvad vääramatu saatuse mängukannideks. (Puhdistuksessa surisevat kärpäset, STT, Kaleva, 04.12)

Virokin suree Aleksei II:n kuolemaa

Ka Eestis kurvastatakse Vene õigeusu kiriku pea, patriarh Aleksius II surma üle. Alates 1990. aastast Vene patriarhina tegutsenud Aleksius II hinnati Eestis. Aleksius II sündis Tallinnas 1929. aastal ning ta veetis suurema osa oma elust Eestis. Ta rääkis ladusalt eesti keelt ning kohtus tihti Moskvat külastanud Eesti poliitikutega. (Virokin suree Aleksei II:n kuolemaa, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 09.12)

Adventtiaika johdatti Venäjän kirkon tienhaaraan

Just rahvusvahelisi suhteid on puudutanud mitmed ilukõnelised fraasid, mida on kostunud Aleksius II elutöö iseloomustustes. Sõnad ja teod satuvad siiski vastuollu, kui meenutada, et Vene õigeusu kirik külmutas äsja suhted Kirikute Maailmanõukoguga. Moskvat ärritas, et Kirikute Maailmanõukogu on omaks võtnud konstruktiivse ja asjaliku suhtumise Eesti apostlik-õigeusu kiriku suhtes. Samamoodi kui Venemaa putinlikku juhtimist on iseloomustanud natsionalismi pidev kasv, on Vene õigeusu kiriku kõrgema juhtkonna suuna määratlemist juhtinud lisaks rahvuslikele hoiakutele ka marurahvuslikud toonid. Tõusku Vene õigeusu kiriku peaks kes tahes, uue patriarhi ülesandeks saab tõelise vene religioossuse tugevdamine ja konstruktiivse rahvusvahelise koostöö loomine kõigi osapoolte väärtust ja ensemääramisõigust austades. (Adventtiaika johdatti Venäjän kirkon tienhaaraan, Juhtkiri, Turun Sanomat, 15.12)

Patriarkka Aleksi II – presidenttien uskottu

Vene õigeusu kiriku pea, patriarh Aleksius II suri 79 aasta vanuselt 5. detsembril. Oli lausa ime, et baltisaksa perest pärit 61-aastane Leningradi metropoliit Aleksius valiti 1990. aastal kogu Venemaa patriarhiks. Vene kiriku etteotsa tõusis toona isik, kes lisaks aadlitaustale oli sündinud ja käinud koolis eksiilis, iseseisvas Eestis. Aleksiuse preestrist isa oli kolinud Peterburist revolutsiooni eest pakku Haapsallu ja edasi Tallinnasse. Pärast õpinguid Leningradis naasis Aleksius Eestisse, kus tegutses Tallinnas piiskopina ühtekokku 25 aastat. Tallinnas töötades õnnestus Aleksiusel päästa lisaks Pühtitsa kloostrile veel teisigi kirikuid. Aleksius II tegevus nõukogude aja Eestis ja Leningradis tõi avalikkuse ette paratamatult arutelu tema väidetavate KGB-kontaktide üle. Eestis mälestatakse Aleksius II üldiselt soojalt. (Patriarkka Aleksi II – presidenttien uskottu, Arto Mansala, Kaleva, 13.12)

Tallinna ryhtyy suitsimaan villiä taksiliikennettä

Tallinna linn on astunud tegevusse tegevusloata taksode ja taksofirmade vaba hinnapoliitika vastu. Linn suurendab taksode kontrollijate hulka ning arendab koostööd politsei ja maksuametiga. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on taksode rikkumised Tallinna linnale suur probleem, kuna turism on linna üks suurimatest tuluallikatest. Mutli sõnul on linn võimetu tegevusloata taksode vastu midagi ette võtma, kuna seadused on puudulikud. Taksonduse hinnapoliitika on Eestis vaba. Tallinn tahaks taksode sõidualustustasule ja kilomeetrihinnale kehtestada ülempiiri. Praegused seadused seda ei luba. (Tallinna ryhtyy suitsimaan villiä taksiliikennettä, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 12.12)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

При Алексии II произошел подлинный церковный ренессанс

Aleksius II oli see inimene, kellele oli saatuse poolt antud ülesanne taastada side revolutsioonieelse ja nõukogudejärgse Venemaa vahel. Vana auväärse suguvõsa järglane, kasvanud üles bolševikest vabas Eestis. Tema ühendas ka kodu- ja välisõigeusklikud. Üks peamisi saavutusi on stalinistlike repressioonide ohvrite rehabiliteerimine ja paljude pühakuteks kuulutamine. 18 aastat Aleskiuse võimulolekut lähevad kristluse ajalukku. (При Алексии II произошел подлинный церковный ренессанс, Андрей Алешин, Российская газета, 5.12)

"В нем чувствовалось дореволюционное воспитание"

Patriarh Aleksius II kasvatuses oli tunda midagi tõelist, midagi revolutsioonieelset. See tuleneb vist sellest, et oma lapsepõlve veetis tulevane patriarh Eestis, mis pikka aega ei kuulunud N. liitu. ("В нем чувствовалось дореволюционное воспитание", Александра Белуза, Известия, 8.12)

Переселенцы хотят красиво жить и много работать

Vene saatkond Eestis korraldas Tallinna Rahvusraamatukogus konverentsi venekeelsetele kaasmaalastele Vene riikliku ümberasumisprogrammi tutvustamiseks. Üldmulje konverentsist: kaasmaalastel puudub seni igasugune kindlus tuleviku suhtes, kui nad peaksid Eestist lahkuma. Tingimused sihtkohtades puuduvad. Eestis on neil kinnisvara, normaalne olme. Kuid on oht ilma jääda tööst. Venemaal veel tööd leiab, kuid puudub korralik infrastruktuur ja eluasemed. Ei oska veel Vene ametnikud rahvaga suhelda, liiga ametlik ja ofitsiaalne toon pani konverentsile kogunenud huvilised esialgu haigutama. Samas olid huvilisteks ehitajad, arstid, töölised, õpetajad. Tundub, et neile pakkusid kõige enam huvi Kaliningradi oblasti ja Ust-Luuga esindajate esinemised. Samas elavad ümberasujad ajutistes tingimustes, arstiabi, lasteaedade ja koolideta. Pole korralikke teidki. Sõjaväelinnakuid alles korrastatakse. Ust-Luuga on mastaapne ettevõtmine, seda võiks nimetada koguni teiseks olümpiaehituseks. Samas erainvestoritel puudub tõsine huvi elamispinna ja infrastruktuuri väljaarendamiseks, on ka prioriteetsemaid investeerimisvõimalusi. Riigil ja kohalikul administratsioonil aga napib vahendeid. Suurehitust teostavad ehitajad elavad vagun- ja ühiselamutes. Muinasjutuline aedlinnak nõuab 25 miljardit dollarit investeeringuid. Kaasmaalased pole poolearulised, et nad paberile joonistatud fantaasia liimile lähevad. Vara veel. Arusaamatu, milleks selline konverents praegu üldse korraldati. (Переселенцы хотят красиво жить и много работать, Игорь Гансвинд, Трибуна, 3.12)

Балтийский курс социального процветания

Detsembri alguses toimus Kopenhaagenis 10. Balti arengufoorum – poliitilise ja ärieliidi regiooni prestiižseim kohtumiskoht. Peamiseks teemaks kujunes küsimus – kuidas toime tulla Venemaaga. Taani oli omal ajal üks Läänemere kaubanduse juhtriike. Ning Tallinn oli üks peamisi transiidisadamaid. Praegune Tallinn on vist väga uhke selle üle, et oskab elada ka ilma Venemaata. Rootsi rohelised koguni tervitavad Eesti sõltuvuse vähenemist Vene gaasist, nimetades viimast „räpaseks energiaks”. Samas ei saa Baltimaade poliitilist ja ärieliiti labaselt russofoobias süüdistada, Vene artistide kontsertidel nad käivad meelsasti ning vene klassikat tunnevad. Probleemiks on praegu Baltimaade ühildumine Euroopa infrastruktuuri. Skandinaavias, Kesk-Euroopas ja Vene-Balti ruumis on erinevad elektrienergiastandardid, Euroopas ja Venemaa (osaliselt Soomes) erinev raudteerööpa laius. Rail Baltica ja energiasüsteemide ühildamise küsimused takerduvad just nimelt siia. Probleeme ühtse Läänemere majandusringi kujundamises loob ka Venemaa arusaamatu käitumine suhetes Euroopa partneritega. (Балтийский курс социального процветания, Константин Ранкс, Фонтанка.Ру, 9.12)

Воспаление этничности

Mida peaksid tegema ajaloolased - kas sekkuma „sõtta mälu eest” või hoopis konflikte kustutama - looma uut identiteeti „õnneliku ajaloo” modelleerimise kaudu, eirates traagilisi lehekülgi? Kui matemaatikat tabaks samasugune patriootide vägivald nagu ajalooteadust, sõidaks me senimaani hobuvankritega. Tõeliste ajaloolaste hääle on praegu summutanud imagoloojad, ajakirjanikud ja Kremli ajalootõlgendajad. Nad leiavad ajaloost ikka jälle midagi sensatsioonilist või korraldavad võitlusi pronksmeestega. Mis veelgi hullem, võimu ajalugu allutatakse praegusele võimuvertikaalile. Moskva lähedal Vinogradovos arutati neid küsimusi konverentsil „Rahvuslikud ajalood postsovetlikus ruumis.” Endiste liiduvabariikide professionaalsete ajaloolaste kohtumise korraldas Friedrich Naumanni fondi Venemaa büroo. Sama fond toetab ka vastavasisulist pikaajalist teaduslikku uurimisprojekti. Praegu on ajalugu instrumentaliseeritud, ajalugu on selgeks vaidlemata. Ajalooline mälu erineb etnilis-rahvuslikke piirjooni pidi. Kirjastuse „Argo” omanik, ajalooõpikute autor Andres Adamson selgitab: kui venelaste jaoks on võit sõjas suur edusamm, siis eestlaste jaoks kerkib küsimus – miks vabastajad ei lahkunud? Kui ei lahkunud, järelikult anastasid. Sellise nägemuse saab eestlaselt võtta üksnes koos tema peaga. Teisedki konverentsil esinenud ajaloolased kinnitasid, et balti rahvaste jaoks ei saanud Punaarmee naasmine olla vabastamine, sest taaskehtestati võim, kes oli juba enne sõda neilt võtnud iseseisvuse ning tapnud, küüditanud ja represseerinud. Samas peaksid ka Baltimaade rahvad mõistma, mida tähendab venelastele ja kogu maailmale võit natsismi üle. Vastandamistega „timukarahvas” vs „ohvrirahvas” ei saavuta midagi. Kodanikuvastutus möödaniku eest peab olema, kuid mingit ajaloolist või pärilikku süüd ei ole olemas. (Воспаление этничности, Галина Мурсалиева, Новая Газета, 5.12)

Необременительный патриотизм

Selleks, et olla patrioot, ei piisa Georgi lindi sidumisest autoantenni külge ning väitmisest, et ameeriklased on nimme oma majanduse lagundanud, hukutamaks Venemaad. Pärast N. Liidu lagunemist langes selle riigi endistele kodanikele kaela suur koorem – kanda vastutust ühiskonnas toimuva eest ning jõuda selgusele, miks ja kuidas juhtus. Et ehitada uut ühiskonda ja mitte korrata vanu vigu. Kuid paraku viimaste põlvkondade jooksul analüütilisest mõtlemisest võõrutatud ning igapäevaste tarbekaupade hankimisega oma päevi sisustanud inimesed ei olnud selleks hästi kohanenud. Sellised jäävad kergesti uskuma, et N. Liidu lagundas Luure Keskagentuur ja juudid koostöös kohalike liberaalidega. Sellest ongi alguse saanud praegune vene patriotism. Selle patriotismi teesid on järgmised: „Paljukannatanud Venemaad ümbritsevad vaenlased” ning „Venemaa - über alles, sest kõik kadestavad meid!” Erinevalt nõukogude ajast pole siinkohal tegu niivõrd ametliku propaganda tagajärgedega, kuivõrd vene inimeste mõistuse reaalse seisundiga. Kõige levinum massides on primitiivne sajatamine, milliseid karistusi saavad kandma igasugused „pindossid” (ameeriklased), „tšuhnaad” (eestlased), „hoholid” (ukrainlased) ja president Saakašvili isiklikult. Kui vaja, liigitatakse teid kohe „Washingtoni oblastikomitee” sabarakkudeks. Nendeks on, näiteks, kõik, kes kobisevad midagi inimõiguste olukorra kohta Venemaal. Sellise patriotismi kõige hilisemaks näiteks on „Georgi lindikeste” sidumise komme autoantennide külge. Huvitav on tõdeda, et need autojuhid, kelle auto küljes need lindid on, rikuvad kõige sagedamini liiklusreegleid ning käituvad jõhkralt kaasliiklejate suhtes. See sobib hästi kaasaegse vene patriotismi stilistikaga. (Необременительный патриотизм, Борис Туманов, Газета.Ru, 8.12)