Eesti välismeedias 25. november - 1. detsember 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

SAS Wants to increase stake in Estonian Air

Probleemsel Estonian Airil on oma aktsionäridelt tarvis ligi 300 miljoni krooni suurust rahasüsti, et lendusid jätkata. Skandinaavia SAS AB tahab seetõttu suurendada oma osalust Estonian Airis, ostes ära 34% Eesti valitsusele kuuluvast osalusest. SAS, kellele hetkel kuulub 49% Estonian Airist, tegi oma 17.novembri kirjas Eesti peaminister Andrus Ansipile ka sellelaadse ettepaneku. Ansip kommenteeris, et valitsus kaalub osaluse müümist, kuid varuks on ka teisi variante.
(SAS Wants to increase stake in Estonian Air, Jari Tanner,International Herald Tribune, 27.11)

Youth in Estonia: no country for student activists

Vaade Tallinna kõrgeima hoone tipust paneb hinge kinni. Seda vaadet naudib igapäevaselt konslutatsioonifirma ülemus Jaan Urb, kes on vaid 25 aastane ja lisaks töötamisele ka õpib nädalavahetustel. Sellise elurütmi tõttu on ta loobunud osalemast Rahvaliidu partei tegemistes. Tallinnas ongi tudengid liiga hõivatud ja seetõttu ka seltsielu soikunud vorreldes teiste piirkondadega Eestis. Poliitika aga ei ole sealgi noorte seas kuigi populaarne ning erinevalt teistest Euroopa riikidest, kus see on igapäevaselt huvipakkuv teema, jahutab see eestlaste seas vestluse maha. Üks probleem on ka see, et eestlaste seas valitseb üleüldine usaldamatus. Arvatavasti on tegemist KGB pärandiga, kommenteerib asja noor sotsiaaldemokraat Laur Kiik, lisades, et vasakule kalduvatel parteidel on üldse suuri raskusi siin läbi luua. Ka ei ole eestlased eriti huvitatud EList ja sellest, mis toimub Brüsselis. Kõige rohem läheb neile peale kollane ajakirjandus. (Youth in Estonia: no country for student activists, Caroline Venaille, Cafebabel, The European Magazine, 25.11)

USA AJAKIRJANDUS

Cyber-attack on Defense Department computers raises concerns

Vanemad sõjaväelased informeerisid see nädal president G.W.Bushi raskeloomulistest ja laiahaardelistest küberrünnakutest USA kaitseministeeriumi arvutitele. Võimalik, et need rünnakud pärinesid Venemaalt. Eelmisel aastal näiteks halvas venelaste küberrünnak Eestile riigi valitsusearvutid. Lisaks usuvad ametnikud, et Gruusiale osaks saanud küberrünnakute taga on samuti Venemaa. (Cyber-attack on Defense Department computers raises concerns, Julian E.Barnes, Los Angeles Times, 28.11)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Lettland bittet um Milliardenkredit

Läti nagu naaberriik Eestigi kannatab rekordkõrge jooksevkonto puudujäägi ja kokkuvarisenud kinnisvaraturu all. Selgeid majanduse ülekuumenemise märke oli näha juba aasta tagasi. Tarbimispidu õhutasid pankade kergelt antud laenud. Balti riikide pangandussektor on Rootsi finantskontsernide käes, kes võitlevad nüüd laenukahjudega. Baltimaade elanike hulgas on levimas ka hirm valuuta devalveerimise ees. Devalveerimise korral ei suudaks paljud laenu võtnud oma võlga eurodes või dollarites enam tagasi maksta. Esialgu tõrjuvad nii Eesti kui Läti valitsus spekulatsioone eesseisvast devalveerimisest. Valuutade kursi võimalik alandamine purustaks kõik lootused peatsest euroga liitumisest. Baltimaadel oli kavas liituda euroga sel aastal, kuid üle kümne protsendi suurune inflatsioon muutis selle võimatuks. (Lettland bittet um Milliardenkredit, Helmut Steuer, Handelsblatt, 27.11)

Krise könnte Tempo der Euro-Einführung in Osteuropa beschleunigen

Ka Ida-Euroopas on üha enam märgata finantskriisi negatiivseid mõjusid majandusele. Seetõttu on oma kasvuprognoose tunduvalt negatiivsemaks muutnud ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank ning Viini Võrdlevate Majandusuuringute Instituut (WIIW). Nii ennustab WIIW, et ELi üheksa uue liikmesriigi majanduskasv kukub 2007. aasta 6,3 protsendilt 2009. aastal 2,7 protsendile. Selline areng tekitab loomulikult küsimuse, kuidas on regioonis lood eurole üleminekuga. Analüütik Barbara Nestori sõnul ei avalda kriis kõigile riikidele sarnast mõju. Kriis kiirendab eurole üleminekut eelkõige Eestis, Ungaris ja Leedus, kuid on pigem selle piduriks Tšehhis ja Rumeenias. Samuti ei saa üheselt vastata küsimusele, kas kriis kergendab või raskendab Maastrichti kriteeriumide täitmist. Euroopa Keskpanga aprillikuise raporti järgi on keskseks probleemiks avaliku sektori võlg. Eesti ja Bulgaaria on juba teatanud, et kavatsevad defitsiiti piirata, et mitte ohustada eurotsoonile lähenemist. Inflatsioonikriteeriumi täitmine ei peaks Nestori hinnangul aga mingi probleem olema. (Krise könnte Tempo der Euro-Einführung in Osteuropa beschleunigen, @JüB, FAZ, 29.11)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Prognose: „Altes Wachstumsmodell ist überholt“

Veel mõned kuud tagasi oli Ida-Euroopa kui õndsate saar keset finantskriisi, kuid lõppude lõpuks võisid Ida-Euroopa majandused olla ka vaid hilinejad. Ida-Euroopa optimistlikke majanduskasvuprognoose on ammu revideeritud. Viini Võrdlevate Majandusuuringute Instituut (WIIW) ennustab kümnele uuele ELi liikmesriigile 2009. aastaks veel vaid 2,7-protsendist majanduskasvu. Selline mõõnaperiood nagu ELis valitseb, tabab vaid mõningaid riike – Ungarit, Ukrainat, Eestit või Lätit. WIIWi optimistliku stsenaariumi järgi on juba 2010. aastaks oodata kosumist 3,5-protsendise kasvuni. Põhimõtteliselt võib piirkond aga ka veel neli kuni viis aastat kriisis vaevelda. Majanduslangus on siiki vaid osaliselt Ida-Euroopa riikide endi süü. Nende majandus sõltub suures osas lääneriikide majanduslikust olukorrast, seega on probleemid suures osas „imporditud“. Lääne väheneva nõudlusega langeb ära ka eksport idast. Ida-Euroopa majanduse kosumiseks peab lõplik impulss tulema taas väljastpoolt. Nii kaua on neil aga aega end koguda ning oma majandused ümber organiseerida. WIIWi direktori Michael Landesmanni sõnul on selge, mida tuleb teha: „Need riigid on nii väiksed. Nad teavad, et on sunnitud eksportima.“ (Prognose: „Altes Wachstumsmodell ist überholt“, mac, Die Presse, 28.11)

EBRD-Prognose: Osteuropa läuft auf Grund

Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia endiste kommunismimaade majandused jooksevad globaalse finantskriisi tõttu 2009. aastal madalikule, leiab Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank oma 2008. aasta raportis. 29 riigi keskmine majanduskasv Eestist Albaaniani ja Tšehhist Kõrgõzstanini väheneb rohkem kui poole võrra: tänavuselt 6,3 protsendilt 3 protsendile. Eestis ja Lätis on järgmise aasta majanduskasv seega miinusmärgiga: Eestis 0,2 ning Lätis 0,9 protsenti. Finantskriis tabab neid riike teenimatult, sest nende pangad ei osalenud derivatiivide „õgimises“. Laenukitsikus tabab reformimaid aga kogu täiega, kuna siiamaani finantseeriti suurt osa nende majanduskasvust laenurahaga. (EBRD-Prognose: Osteuropa läuft auf Grund, Oliver Grimm, Die Presse, 26.11)

Jagd auf Spammer: Provider dreht Zombie-Server ab

Vaevalt on spämmijad kanda kinnitanud, kui neid tabab järgmine hoop. Eesti Interneti-teenuse pakkuja sulges rea servereid, mis juhtisid Srizbi botneti juhtimiskeskusi. Srizbi võrk vastutab analüütikute andmetel poole maailmas leviva spämmi eest. Tallinna teenusepakkuja Starline Web Services reageeris Interneti-ühenduse katkestamisega Eesti CERTi kaebustele. (Jagd auf Spammer: Provider dreht Zombie-Server ab, Red., Die Presse, 28.11)

SOOME AJAKIRJANDUS

Viron vaikea tehtävä on vielä kesken

Värske integratsiooniteemaline uuring näitab, et Eestil on selles vallas küllalt parandamist, kuid toimunud on ka positiivseid arenguid. Suur osa Eesti umbes 340 000 venekeelsest elanikust on juba Eesti kodanikud. Riigi 1,4 miljonist elanikust on kodakondsus 84. protsendil. 1990te algusega võrreldes on toimunud märgatav areng. Küsitlus viidi läbi kevadel, umbes aasta pärast pronkssõduritüli, kuid enne augustikuist Gruusia sõda. Võrreldes 2006. aastaga on nii eestlaste kui venelaste hulgas tunduvalt rohkem eluga üldiselt rahul olevaid inimesi ning erinevus rahvusrühmade vahel on vähenenud. Peaaegu kolmandik venekeelsetest elanikest tunneb end ühiskonnas tõrjutuna. Mitte-eestlasi peab Eesti riigile ustavaks aga varasemast väiksem osa eestlastest – umbes kolmandik. Omavahelise usalduse ja kokkukuuluvustunde edendamine on Eesti jaoks praegusel hetkel elutähtis. Jõu kasutamine Gruusias lõi jäise tausta Venemaa presidendi avaldusele, et välismaal olevate Vene kodanike kaitsmine on Venemaa välispoliitika prioriteet. Sellises õhkkonnas vajab Eesti rahvuspiiri mõlemal poolel tasakaalukust ja avatust. Praegu pole praalimise aeg ning otsustades ühiskonnas säilinud rahu järgi mõistetakse seda hästi. (Viron vaikea tehtävä on vielä kesken, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.11)

Virossa pidätetylle Simmille syyte vasta ensi vuonna

Septembris kinnipeetud Herman Simmi juhtumi uurimine kestab veel kuid ning jõuab riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul kohtusse tõenäoliselt alles märtsi lõpus. Spionaažiskandaaliga seotud üksikasjade kohta on sügise jooksul uut informatsiooni tulnud rohkem välis-, peamiselt Briti meedia kaudu. Riigiprokuratuur on keeldunud kommenteerimast nii kodu- kui välismaiste meediakanalite uusi andmeid Simmi juhtumi kohta ega kinnita ka Postimehe andmeid, mille kohaselt rääkis Simm ülekuulamistel, et Moskva sundis teda spioneerima, kuna ähvardas muidu paljastada Simmi koostöö KGB-ga enne Eesti taasiseseisvumist. Kui Postimehe informatsioon paika peab, näitab see, kui lihtne on Moskval sundida koostööd tegema endisi KGB agente, kes on asja Kapo eest varjanud. Pärast Eesti taasiseseisvumist kutsuti KGB-ga koostööd teinud inimesi üles rääkima asjast Kapole, kartmata, et info avalikuks tuleb. Kapo pressiesindaja Andres Kahari sõnul kasutas seda võimalust 1100 inimest. Eestil puuduvad siiski andmed, kui palju KGB-l tegelikult Eestis agente oli ning kui paljud neist on teinud iseseisvas Eestis karjääri, mis võiks nüüd ka Moskvale huvi pakkuda. (Virossa pidätetylle Simmille syyte vasta ensi vuonna, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 27.11)

Baltian karuselli

Baltlased on käitunud nagu lapsed karussellil, lisades aina hoogu, sest see paneb pea nii mõnusalt pööritama. Nüüd on karussell peatunud ning järel on vaid iiveldus, kohutav majanduskriis. Kelle asi on Baltimaade olukord? Kas nüüd tulevad kokku ministrid neist riikidest, mis on Baltimaade tootmisest krahmanud paremad palad? Balti riikide tootmine põhineb nii suures osas alltöövõtul, et on kaotatud võimalus oma majandust reguleerida. Saatusliku karusselli hoogu on kiirendanud ka soomlased. Öeldakse, et Baltimaad on palju hullemas seisus kui Soome oma pangakriisi ajal. Kurb on see, et need arengud on olnud näha pikka aega, kuid valusaid toiminguid pole ette võetud. Igatsetud eurole üleminek lükkub aastateks edasi ning sellega leppimine teeb kindlasti haiget. (Baltian karuselli, Juhtkiri, Aamulehti, 26.11)

Virossa tuulee oman ydinvoimalan puolesta

Eesti poliitikud on hakanud kaaluma riigi oma tuumajaama ehitamise võimalusi. Nii peaminister Andrus Ansip kui mitmed teised poliitikud toetavad seda ideed. Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul pole Eesti energiapoliitikas probleemiks ideede puudumine, vaid see, et ei tehta otsuseid. „Tuumajaama ehitamine sõltub parasjagu riigi uut pikaajalist energiastrateegiat arutava valitsuse ja riigikogu otsustest,“ ütles Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp. Tropi sõnul on Eesti Energia jätkuvalt huvitatud ka osalemisest Ignalina tuumajaama projektis. Baltimaade peaministrid teatasid eelmisel reedel, et kavatsevad luua 2013. aastaks Balti riikide ja Põhjamaade ühise elektrienergia hulgituru. (Virossa tuulee oman ydinvoimalan puolesta, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 27.11)

Konkurssihuhut vahvistuvat Estonian Airin ympärillä

Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air on sattunud likviidsuskriisi ning vajab pühapäevaks 300 miljonit krooni lisakapitali. 49 protsenti firma aktsiatest kuulub põhjamaisele lennufirmale SAS. SAS on rahasüstiks valmis vaid siis, kui Eesti riik müüb oma 34-protsendise osaluse SASile. Peaminister Andrus Ansip ütles ajakirjanikele, et Eesti jaoks on oluline see, et lennukid Tallinnast maailma lendavad, mitte see, kes on lennufirma omanik. Ansip peab võimalikuks nii riigi osaluse müümist kui SASi osaluse ostmist. (Konkurssihuhut vahvistuvat Estonian Airin ympärillä, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 28.11)

Kolmen koplan epäillään trokanneen 120 000 litraa alkoholia Virosta

Soome toll kahtlustab, et kolm meest on Kouvola piirkonnas ja Päijät-Hämes edasi müünud 120 000 liitrit Eestist toodud alkohoolseid jooke. Tegemist on pärast Eesti ELiga liitumist esimese suure juhtumiga, kus oma tarbeks toodud alkoholi on Soomes laiaulatuslikult ja organiseeritult edasi müüdud. Juhtumit uuritakse jämeda maksuseaduse rikkumisena. Eestist võib alkoholi Soome tuua vabalt oma tarbimiseks, kuid seda ei või edasi müüa. Hangeldajate jälile saadi 2006. aastal. Ühe reisiga viisid mehed Soome 1000–2000 liitrit peamiselt õlut, siidrit ja long drinke ning sigarette. (Kolmen koplan epäillään trokanneen 120 000 litraa alkoholia Virosta, Minna Passi, Helsingin Sanomat, 26.11)

Viron Rigoletto on ihan tavallinen

Möödus 100 aastat esimesest ooperilavastusest rahvusooper Estonias. Selle tähistamiseks oli valitud Neeme Kuninga lavastatud Giuseppe Verdi „Rigoletto“. Kuningas loodab tugevale süžeele ning tahab lavastada nii, et seda poleks märgata. Nimirollis olnud Jass Zahharovi tehnika töötas ja hääl kandis uhkelt. Puudus vaid itaaliapärane kõla. Nõrgim lüli oli Urmas Põldma Mantua hertsogina. Eesti rahvusooperis on nii mõnigi lootustandev noor laulja. Angelika Miku terve noor sopran oli Gilda rolli jaoks veel natuke nõrk, kuid kõla oli värske ja Mikk laulis puhtalt. Paljulubavalt mõjus ka Helen Lokuta palgamõrtsuka õe rollis. Estonia väiksevõitu orkester ja koor said „Rigolettoga“ hästi hakkama. (Viron Rigoletto on ihan tavallinen, Vesa Sirén, Helsingin Sanomat, 29.11)

Onko Rigoletto parempi vastarannalla?

Kumb on parem, kas Soome või Eesti rahvusooperis lavastatud „Rigoletto“? Estonia tähistab parasjagu 100. ooperiaastat – loomulikult „Rigolettoga“. „Estonia lavastus on traditsioonilisem ning selle õhkkond intiimsem,“ võrdleb lavastusi Soome rahvusooperis üles astuv Sirkka Lampimäki. Majanduslangus annab tugevalt tunda ka Eesti rahvusooperis. Eelarvet kärbiti keset aastat ja 59 inimest koondati. „Vähem on ka külalisesinejaid. Õnneks piisab ikka kuulajaid,“ ütleb Estonia peadirektor Paul Himma. Vaatamata majanduslikele raskustele saab sel hooajal Estonias kuulda isegi kolme eesti ooperit. Erkki-Sven Tüüri „Wallenberg“ anti äsja välja ka dvd-l. „Eesti ooperi alalhoidmine on meie ülesanne ning „Wallenberg“ läheb täissaalidele,“ ütleb Himma uhkelt. (Onko Rigoletto parempi vastarannalla?, Vesa Sirén, Helsingin Sanomat, 29.11)

TAANI AJAKIRJANDUS

SAS lurer på ny baltisk strategi

Artiklis räägitakse SAS-i ultimaatumist Eesti valitsusele. Eesti valitsus pidavat valima, kas aitab SAS-i rahaliselt või müüb oma 34% aktsiaid maha. SAS kinnitab, et Baltikum on neile endiselt huvitav ja oluline regioon, kuid kui eestlased kummagi ettepanekuga nõus ei ole, kaalub SAS Baltikumis mone teise firma alustamist ja n.ö. „Lufthansa tegemist” (Lufthansa vs Alitalia Milanos). Ajakirjanik võtab artikli kokku sellega, et olukord Baltikumis on kriitiline peale mitut aastat suurt majanduskasvu ning ka reisijate arvu suurenemist. Majanduskasv pöördub nüüd majanduslanguseks ning Balti riikide valitsustel, sealhulgas Eesti valitsusel, on probleeme kapitali hankimisega. Sellises olukorras võib Eesti valitsus olla sunnitud Estonian Airi müüma, kuna valitsusel lihtsalt ei ole piisavalt raha Estonian Airi jaoks. SAS sõnu ei plaani SAS Estonian Airi eest liiga kõrget hinda maksta ja on oma rahaga kokkuhoidlik. (SAS lurer på ny baltisk strategi, Thomas Zigler, Børsen, 28.11)