Eesti välismeedias 18.-24. november 2008

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Fears spy called 'The Spaniard' may have betrayed British and U.S. secrets to Russia for more than a decade

Nüüdseks on selgunud, et keset NATOt tegutsenud kõrgel tasemel spioon hüüdnimega „hispaanlane“ söötis vene luuret rohkem kui kümne aasta vältel Briti ja USA saladustega. Edastatud info oli ülitundlik, sisaldades detaile nii vaidlust tekitava USA raketikilbi kui ka küberkaitse programmi ning NATO operatsioonide kohta Kosovos ja Afganistanis. Simmi kontaktisikuks oli end hispaania ärimehena esitlenud isik, n. n. „hispaanlane“, kellega sidepidamiseks kasutas Simm vanamoodsat raadiosaatjat. Sarnaselt külma sõja perioodiga, tundub kõigele lisaks olevat tegemist abikaasade tiimiga, kuna ka Simmi naist Heetet süüdistatakse reetmisele kaasaaitamises. (Fears spy called 'The Spaniard' may have betrayed British and U.S. secrets to Russia for more than a Deade, Will Stewart & David Williams, The Daily Mail, 17.11)

IIRI AJAKIRJANDUS

'Catastrophic' situation after Estonian unmasked as spy

Külma sõja kaja naasis NATO peakorterisse Brüsselis peale seda, kui üks eesti ülemus paljastati spionaažilt. Tegemist oli Eesti kaitseministeeriumi eruametniku Herman Simmiga, kes arreteeriti üheskoos oma naisega. On kahtlus, et nad töötasid KGB heaks juba enne N.Liidu kokkuvarisemist. Peale Eesti iseseisvumist 1991.aastal aga astus Simm ühendusse KGB järeltulija SVRga. Võimalik, et juhtum paneb pitseri Eesti lootustele majutada NATO Küberkaitse keskust. ('Catastrophic' situation after Estonian unmasked as spy, Derek Scally, The Irish Times, 19.11)

USA AJAKIRJANDUS

Coming soon: More attacks on critical infrastructure?

"Internetiohtude raportis", mis käsitleb turvalist arvutiga töötamist, ennustatakse, et 2009.aastal levivad veelgi poliitiliselt motiveeritud küberrünnakud, millega sarnased korraldati Eestile ja Gruusiale. Infrastruktuuri vastu suunatud küberrünnakud pole saavutanud tõelise sõja või terrorismi taset. Kuigi rünnakud Eesti vastu, mis arvatavasti korraldati venelaste poolt ajal, mil kaks riiki olid omavahel sõnasõjas, on nende näol tegemist pigem segavate teguriga, mis häirivad kommunikatsiooni veebilehtedelt. (Coming soon: More attacks on critical infrastructure?, William Jackson, Government Information Group, 17.11)

KANADA AJAKIRJANDUS

Cold War fear alive in Estonian spy case

Eesti kaitseministeeriumi vanemametnikule esitatud süüdistused riigireetmises taaselustasid külma sõja aegsed hirmud ja kartuse, et vene luure on saanud teada lääne riikide poolt hoolikalt hoitud saladused. Süüaluseks osutunud Herman Simmi tabati Eesti ametnike poolt septembris ning viibib sellest ajast saadik uurimise all. Simm tabati siis, kui tekkisid kahtlused tema kontaktisiku suhtes ning küsimus, kuidas tema tagasihoidlik riigipalk võimaldas tal suurel hulgal kinnisvara kokku osta. Toronto Ülikooli Eesti uuringute õppetooli juhi Jüri Kivimäe sõnul on see spioonijuhtum vaid üks ida ja lääne piirjoone spioonimanöövritest. Ta lisas, et kõik Balti riigid olid läbi aegade erinevate riikide spioonipesad ning vaevalt, et käesolev juhtum Eesti ja Venemaa vahelistesse suhetesse suurt kahju toob. (Cold War fear alive in Estonian spy case, Olivia Ward, Toronto Star, 19.11)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Gefallene Stars

Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhid peavad pärast aastaid kestnud peaaegu enneolematut majanduskasvu ning võrratut ostumöllu seletama oma kodanikele, et pidu on läbi. Eelkõige on tabanud majanduskasvu täielik seiskumine Eestit ja Lätit. Kuni 30-protsendine palgakasvuperiood lõppes, enne kui see kõigi inimesteni jõudis. Eesti ja Läti võitlevad üle 10-protsendise inflatsiooniga, Leedul läheb praegu veel natuke paremini. Kui siiani kannatasid Baltimaad ekstreemse tööjõupuuduse all, siis nüüd ennustavad eksperdid neile kuni 10-protsendist tööpuudust. Kõigi kolme riigi valuutad on seotud euroga. Pärast Islandi finantssüsteemi kokkuvarisemist ja Ungari suuri finantsprobleeme on ka Baltimaade valuutad surve alla sattunud. Keskpangad kinnitavad küll, et devalveerimine ei tule kõne allagi, kuid näiteks Bank of America ekspertidel on asjast hoopis teine arusaam. Mänguruum on väike. Devalveerimine vähendaks jooksevkonto puudujääki, kuid samas ähvardaks paljude laenuklientide maksejõuetus. Vastupidiselt Islandile ja Ungarile ei taha lätlased ja eestlased midagi kuulda Rahvusvahelisest Valuutafondist. Siin võib pärast viimaste aastate majandusedu mängida oma osa uhkus, võimalik, et IMF seaks ka karmimad tingimused kui EL. Vastupidiselt Islandile domineerivad Balti riikide finantsturul Rootsi pangad Swedbank ja SEB. Nende institutsioonide kokkuvarisemist pole karta. Selles mõttes võib Baltimaade kriisile leiduda teistsugune lahendus kui Islandi puhul. Aga ikkagi ei tahaks Baltimaade valitsusjuhtide nahas praegu küll keegi olla. (Gefallene Stars, Helmut Steuer, Handelsblatt, 18.11)

Ein Prosit auf das Risiko

Varem aitas ta Saksa pankadel derivatiive müüa. Nüüd on ta välja arendanud tarkvara, mis tunneb rutem ära ohtlikud väärtpaberid. Ta armastab matemaatikat, malet ja head punast veini. Neil sügispäevadel on Lauri Karp meelsasti Frankfurdis, ilma tõttu. Ta sõidab kahe paiga vahet: tema firma asub Tallinnas, tähtsamaid tehinguid teeb ja parimaid kontakte loob ta aga Frankfurdi finantsmaailmas. Karp kuulub nende väheste spetsialistide hulka maailmas, kes oskavad kõige keerukamaid finantstooteid niimoodi lahti seletada, et nende mürgisust hinnata osatakse. Tal on nõrkus finantsmatemaatika vastu ning ta armastab derivatiive seda enam, mida komplekssemad need on. Aastaid jagavad Lauri ja tema kaksikvend Margo Karp oma eriteadmisi finantstoodetemaailmast pankuritega, kes selliseid tooteid müüma peavad. Nüüd katsetab Karp uut äriideed, tarkvara, mis peaks omavalitsuste ja keskmiste ettevõtete finantsjuhte kaitsma halbade üllatuste eest. Karpe aitab see, et eestlased suudavad kiiresti keerukaid programme toota. Eestis on Interneti juurdepääsu õigus isegi põhiseadusesse sisse kirjutatud. (Ein Prosit auf das Risiko, Winand von Petersdorff, FAZ, 23.11)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Finanzkrise: Die Balten sitzen in der Schuldenfalle

Hoolimata pankrotihoiatustest unistavad Baltimaad eurost. Eesti peaminister Andrus Ansip lõi töögrupi, kes peab ettevalmistama eurole üleminekut. Samal ajal üritatakse Tallinnas ümber lükata oletusi, et sellele sammule eelneb krooni devalveerimine. See oleks raskesti teostatav, kuna kroon on tugevalt seotud euroga. Krooni kursi muutmise võimalused on kehtestatud krooni tagamise seadusega. Tööstuse ja eraisikute jaoks, kes on kindlat kurssi usaldades võtnud suuri laene, oleks krooni kursi muutmine järgmine samm kuristiku poole. Peaminister Andrus Ansip on mõistnud, et tema loosung – viia Eesti viie aastaga viie rikkama ELi riigi hulka – pole ellu viidav. Siiski on Baltimaade valitsused analüüside vastu, mis nende majanduste peatset kokkuvarisemist ennustavad. Kuid lennukad aastad on möödas ning see pole mitte ülemaailmse finantskriisi tagajärg, vaid kodus sepistatud viletsus. (Finanzkrise: Die Balten sitzen in der Schuldenfalle, Hannes Gamillscheg, Die Presse, 22.11)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Rendez-vous avec l`Estonie

Kuni 21.novembrini kestab Toulouse´is Eesti kultuuri tutvustav festival. Programmist leiab huviline mõndagi põnevat nii Eesti ajaloo, kirjanduse, muusika kui kinokunsti kohta, lastele on omaette programm laulude ja muinasjuttudega, avatud on fotonäitus. Üritustesarja lõpetab piduliku kontserdiga pianist Mihkel Poll. “Kohtumine Eestiga” annab suurepärase võimaluse tutvuda selle põhjamaise riigi kultuuri ja tugeva identiteediga. Festival saab teoks tänu mitme osapoole koostööle. Tänada tuleb Eesti saatkonda Pariisis ja sealset kultuurinõunikku Kersti Kirsi, José Cabanais´ raamatukogu, Balti Filmi- ja Meediakooli, Toulouse´i Poliitikauuringute instituuti. (Rendez-vous avec l`Estonie, Voix du Midi, 13/19.11)

TAANI AJAKIRJANDUS

Nye lande i Nato er mest spiontruede

Eesti otsib nüüd teavet, mida Venemaa pärast oma keskse asetusega eesti spiooni Herman Simmi kaotamist ette võtta kavatseb. Tallinnas asuva Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse uurija Kaarel Kaasi sõnul näeb Venemaa Eestit ja teisi Baltimaid võrdlemisi lihtsa teena NATO saladusteni. See on nii, kuna seal on palju elanikke, kelle kohta KGB omal ajal infot kogus ja mida saab nüüd väljapressimiseks kasutada. Lisaks on nõukogudenostalgilised venelased hea värbamismaterjal Moskvale mis väidetes, nagu neid diskrimineeritaks, tahab uusi liikmesriike NATO silmis diskrediteerida”, ütleb Kaarel Kaas. Seetõttu peaksid peaks NATO iseenese pärast Eestit oma hirmus Venemaa ähvarduste ees enam kuulda võtma. Kuigi pärast külma sõda valitses endises idablokis arusaam, et Venemaaga võidakse sõpradeks saada, siis nüüd on selge, et Venemaa on probleem ja temaga pole lihtne toime tulla. Kommenteerides võimalikku infot, mida vene luurele lekitati, kahtleb Kaas, et see võis puudutada ka raketikilbi saladusi. Esmajoones lekitati ikka Balti militaarsaladusi. (Nye lande i Nato er mest spiontruede, Vibeke Sperling, Politiken, 20. 11)

Estisk muldvarp gav russerne Nato's hemmeligheder

Endine Eesti julgeolekujuht on vangistatud aastatepikkuse Moskvale ELi ja NATO saladuste söötmise eest. Vana, lapitud raadio. Hispaania ärimeheks maskeerunud vene agent. Moskva poolt aktiveeritud „magavatest” spioonidest abielupaar. Usaldatud riiklik julgeolekujuht, kes aastast aastasse saadab oma isandatele idas ülisalajast siseinfot. Kõlab nagu kulunud film külmast sõjast, ent see on piinlik tegelikkus ja kaasaeg ELi ja NATO jaoks, kes tegelevad praegu Berliini müüri langemisest saadik arvatavasti suurima spiooniskandaali põhjaliku uurimisega. Sügavalt salajased dokumendid kõigest, alates raketikaitsekilbist kuni küberkaitseni, Kosovo ja Gruusiani, arvatakse olevat enamasti takistamatult Vene teabetalituste kätte liikunud. Loo peategelaseks on 61-aastane Herman Simm, Eesti endine politseijuht ja veel hiljuti Eesti Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juht. Tema oli see, kes esindas Eestit ELi ja NATO julgeolekutöös ning tal oli ligipääs pea kõigile salajastele dokumentidele, mida alliansi riigid vahetasid. 21. septembril toimunud arreteerimisest saadik aga on Simm istunud eeluurimisvanglas, süüdistatuna spionaažis. Teda ähvardab kuni 15-aastane vanglakaristus. Mart Laari sõnade kohaselt aga tahab NATO kõigele vaatamata vältida Eesti näitamist juhtunu pärast liiga halvas valguses, kuna selline asi võib juhtuda ka Lääne-Euroopa riikides. Kui hakata oma uusi liitlasi umbusaldama, siis saavad venelased veel ühe võidu, ütleb ta. (Estisk muldvarp gav russerne Nato's hemmeligheder, Vibeke Sperling & Thomas Lauritzen, Politiken, 20.11)

En nyttig idiot

Selles ilmas leidub palju idioote. Mõned on siiski idiootlikumad kui teised ja väärivad äramärkimist. Mitte sellepärast, et neid peaks eraldi meeles pidama, vaid kuna nad esindavad suuremat idiootsust. Nagu märkis Lenin, on nad kasulikud idioodid. Üks selline on Vene Kodanike Liidu esimees Juri Mišin Narvas, Eestis. Tegemist on organisatsiooniga, mis kõneleb venelaste nimel Eestis. Mišini suhtumine demokraatikku Eestisse, kust ta saab vabalt reisida Schengeni-Euroopasse, aga on see, et kui venelased oma tahtmist ei saa, võivad nad Vene väed appi kutsuda. Pärast Kaukaasia sündmusi, kus Vene väed on rikkunud rahva õigusi, hõivates suuri osasid Gruusiast, ei ole see mingi vilets ähvardus. Mõned päevad tagasi esines Juri Mišin BBC võrguväljaandes. Minu eesmärki valgustab loodetavasti asjolu, et BBC korrespondent kohtus Juri Mišiniga kontoris, mida kaunistasid Lenini ja Stalini büstid ning Nõkogude Liidu sirbi ja vasaraga punalipp, kuigi Lenini ja Stalini juhitud kommunistid mõrvasid Venemaal pea 100 miljonit inimest, nende hulgas 20 miljonit venelast. Kujutage ette, et saksa vähemusel Haderslev’is oleks eestkõneleja, kes ümbritseks end natsilippude ja Hitleri ning Goebbelsi büstidega. Erinevus pole mitte üksnes selles, et viimane on mõeldamatu ja et Natsi-Saksamaa on kadunud, vaid et Nõukogude Venemaa elab edasi Putinistanis. Juri Mišin aga on seotud riigiduumaga, so. parlamendiga Moskvas kui nõuandjaga vene kodanike elamistingimuste asjus välismaal. „Venemaa ei ole enam kümne aasta tagune nõrk, kokkukukkunud riik,“ ütleb ta. „Venemaa on jalule tõusnud ja on nüüd riik, millega me võime arvestada. Venelastena võime me paluda Venemaalt tuge ükskõik, kus me elame.“ (En nyttig idiot, Per Nyholm, Morgenavisen Jyllands-Posten, 20.11)

SOOME AJAKIRJANDUS

Maan-petturi

2003. aasta juunis valmistuti Eestis palavikuliselt liitumiseks NATO ja ELiga. Aega oli üle poole aasta. Kaitseministeeriumi kõrgele ametnikule Herman Simmile määrati spetsiaalselt tähtis ülesanne: Simm pidi hoolitsema selle eest, et kogu salajane info ja kõik dokumendid, mis liiguvad Eesti ja NATO ning Eesti ja ELi vahel, salajastena ka püsiksid. Peaminister Juhan Partsi käsul anti Simmile diplomaadipass, et mees saaks salajaseks kuulutatud informatsiooni Eestist teise NATO või ELi riiki toimetada. Eesti riigijuhtide jaoks oleks olnud kõige hullem, kui see info oleks sattunud näiteks võõra riigi kätte. Ehk Venemaale. Just nii aga juhtuski. 2003. aastal oli Simm hakanud üha tihedamini kohtuma Vene välisluure (SVR) spiooniga, kes esines nime all Jesus. Simm ja agent Jesus kohtusid ilmselt kusagil Lõuna-Euroopas. Simm sõitis sinna oma diplomaadipassi abil, kaasas ülisalajased NATO dokumendid, andis need Venemaale üle ning sai oma teenete eest SVR-lt raha. Halvimal juhul on Simm lekitanud kogu olulisema info, mis on liikunud Eestist ELi ja NATO riikidesse ning vastupidi. Praegu istuvad Herman Simm ja tema abikaasa Heete Simm Tallinna eeluurimisvanglas. Eesti pole veel teada andnud, mida Simm Venemaale paljastas, kuid kardetakse, et tegemist võib olla Euroopa suurima spionaažiskandaaliga pärast külma sõda ja NLi. Kõige ebameeldivam on spiooniskandaal muidugi Eesti jaoks. Eesti-Vene suhted on teravad ning vaid vähesed teod äratavad Eestis rohkem põlgust kui info lekitamine endisele okupandile. Nüüd tuleb Eestil taas tõestada lääneriikidele, et on usaldusväärne liige NATOs ja ELis. (Maan- petturi, Tommi Nieminen, Helsingin Sanomat, 23.11)

Seuraava velkapommi kytee Itä-Euroopassa

Arenevate Euroopa riikide majandusnäitajad muutuvad kiiresti järjest nõrgemaks alates Baltimaadest kuni Türgini. Lääne-Euroopa pankade jaoks tähendab see kasvavat muret, kuna on rahastanud lähipiirkondi, andes sadades miljardites eurodes laene. Lääne-Euroopa turgude ebastabiilsus on viinud pinna ka Ida-Euroopa laenul ja ekspordil põhinevalt majanduskasvult. Hinnanguliselt on Lääne-Euroopa pankadel saada Ida-Euroopa nn arenevate riikide klientidelt 2200 miljardit eurot laenuraha. Investeerimispankade Goldman Sachsi ja Morgan Stanley hinnangul on Lääne-Euroopa finantskriisil oht endisest hullemaks muutuda Ida-Euroopa suureks paisunud laenuriskide tõttu. Suurt riski näeb Morgan Stanley Rootsi pankade jaoks. Swedbanki julge kasvustrateegia Eestis, Lätis ja Leedus on tõstnud Rootsi pankade saadaolevad summad arenevatest riikidest umbes 25 protsendile Rootsi SKPst. Morgan Stanley hinnagul on lääne pankadel Baltimaadest saada peaaegu 80 miljardit eurot. (Seuraava velkapommi kytee Itä-Euroopassa, Jan Hurri, Taloussanomat, 18.11)

Latvian devalvaatio ravistelisi Viroakin

Kasvav usaldamatus Läti majanduse suhtes heidab varju ka Eesti majandusele. Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttunen ei avalda arvamust Läti lati devalveerimise kohta, kuid usub, et lati devalveerimine muudaks Eesti keerulise olukorra praegusest hullemaks. „Baltimaid võetakse maailmas tervikuna,“ tuletab Harttunen meelde. Muuhulgas on Bank of America ennustanud, et nii Läti, Leedu kui Eesti devalveerivad valuuta järgmisel aastal. Sampo kontserni juht Björn Wahlroos on öelnud, et Baltimaad ei pääse majanduskriisist välja ilma kohandumiseta paindlikumatele valuutakurssidele. Harttunen märgib, et Eesti majandus sattus raskustesse oma majanduspoliitikas tehtud vigade tõttu ning keegi ei tea, kui kõrge on kukkumine. Harttuneni hinnangul puudutab majandussurutis peaaegu kõiki ettevõtteid. Isegi kaevafirmad ei saa rõõmu tunda odavast kütusest, kui reisijate hulk väheneb. Turism näitab juba vaibumise märke. Harttunen ennustab, et mõne aja pärast hakatakse palju tegema ka ettevõtete ostu-müügitehinguid. (Latvian devalvaatio ravistelisi Viroakin, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 21.11)

Keskuspankin Ross: Euriborien lasku helpottaa ahdinkoa

Eesti Pank ennustas mõni nädal tagasi, et Eesti SKP langeb nii sel kui järgmisel aastal paar protsenti. Panga asepresident Märten Ross arvab nüüd, et majandus liigub pigem riskistsenaariumi suunas ning SKP langeb järgmisel aastal 4–4,5 protsenti: "Selline võimalus on kasvanud, kuna kaubanduspartnerite kasv tundub jäävat nulli." Majandusnäitajad viib alla ka tarbimise jõuline vähenemine. Asja teine külg on see, et väheneb jooksevkonto puudujääk. Rossi sõnul poleks krooni devalveerimisel praegu mingit mõtet. „Eestis pole kõrge ei palga- ega ka hinnatase. Pigem on küsimus selles, et inimesed olid liiga optimistlikud, mis viis liiga suure laenuvõtmise ja impordini.“ Eestis on 82 protsenti laenudest väljendatud eurodes ning need on seotud peamiselt kuue kuu euriboriga. „Euribori langus annab kohe tunda. See stimuleerib Eesti majandust,“ ütles Ross. Eesti valitsussektori ülejääk oli eelmisel aastal 2,7 protsenti SKPst. Sel aastal pöördub see 1–1,5 protsendiseks puudujäägiks, kuid sellest hoolimata ei peaks riik Rossi hinnangul käivitama suuri projekte majanduse elavdamiseks, sest nii satuks kahtluse alla Eesti pürgimus euroliitu. (Keskuspankin Ross: Euriborien lasku helpottaa ahdinkoa, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 21.11)

Viro kaavailee ydinvoimalaa suomalaisyritysten kanssa

Peaminister Andrus Ansipi sõnul vajab Eesti oma tuumajaama. Ansip loodab selle ehitamisel koostööd teha Soome energiaettevõtetega. Tartus Baltimaade peaministrite kohtumisel ütles Ansip, et projekt on alles ideetasandil. Eesti oma tuumajaama probleemiks on see, et tavapärased reaktorid on liiga võimsad, väikeste reaktoritega toodetud elekter aga tarbijale liiga kallis. Oma tuumajaama idee taustal on pettumine Baltimaade ja Poola ühise tuumajaama projekti edenemises. Ignalina uus jõujaam peaks valmima 2018. aastaks, kuid hinnangute kohaselt lükkub valmimine mitme aasta võrra edasi. Baltimaad ja Poola pole jõudnud kokkuleppele isegi jõujaama suuruses või riikide osaluse suuruses. Tartus kinnitas Ansip, et usub siiski Ignalina projekti jõustumisse. Eesti Energia on näidanud üles tahet osaleda Soomes planeeritavas tuumajaamas, kuid pole saanud loodetud vastukaja. Eesti on energiatootmises sõltumatu ning võiks ka tulevikus kogu elektri põlevkivist toota, kuid Ansipi sõnul tahab Eesti energiatootmist siiski mitmekesistada. Baltikumi energiaturgu ootab ees suur murranguperiood. Praegu pole Baltimaade energiaturul vaba konkurentsi ning maad on seotud Venemaa energiasüsteemiga. Balti riigid tahavad ühendada oma elektrivõrgud Põhjamaade ja Kesk-Euroopa võrguga, et suurendada energiajulgeolekut ning luua toimiv energiaturg. (Viro kaavailee ydinvoimalaa suomalaisyritysten kanssa, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 22.11)
http://www.hs.fi/ulkomaat/artikkeli/
http://www.hs.fi/ulkomaat/artikkeli/

Tupakkaralli Virosta estetään lakimuutoksella

Lähiajal algama pidanud tubakarallit Eestist kavatsetakse Soomes takistada seadusemuudatusega. Järgmisel aastal kehtima hakkava muudatusega piiratakse selliste tubakatoodete importi Soome, millel pole soome- ja rootsikeelseid hoiatustekste. „Tavatarbija jaoks olukord ei muutu, sisse saab tuua jätkuvalt 200 sigaretti. Seadusemuudatusega piiratakse ennekõike tubakatoodete massilist sissetoomist Soome,“ ütles Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi valitsusnõunik Ismo Tuominen. Praegu takistab sigarettide importi Eestist maksuseadus. Soomel on õigus piirata tubakatoodete sissevedu uutest ELi liikmesriikidest, kui maad ei täida liitumiskõnelustel kokkulepitud aktsiisimiinimumi. Eesti puhul tähendab see, et tuhande sigareti hind peab ületama 64 eurot ning tubakaaktsiis peab moodustama koguhinnast 57 protsenti. Tuomineni sõnul täidab Eesti need tingimused millalgi järgmise aasta jooksul. Teoreetiliselt võivad reisijad tuua siis Eestist plokkide viisi sigarette. Selleks on Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium valmistunud. (Tupakkaralli Virosta estetään lakimuutoksella, Toni Lehtinen, Turun Sanomat, 20.11)

Poukkoileva alkoholipolitiikka jatkuu

Soomes tõsteti alkoholiaktsiisi selle aasta alguses 11,5 protsenti. Jaanuaris on tulemas uus aktsiisitõus. Kui alkoholiaktsiisi tõstetakse, kannatab Soome tööstus ning viinaralli Eestist suureneb, mis põhjustab mitmeid kõrvalnähtusi. On oht, et uus aktsiisitõus suurendab importi Eestist veelgi rohkem. Sel juhul on võitjateks laevafirmad ning Tallinna kaupmehed. Alkoholiaktsiisiga on seotud ka Eesti tubakaaktsiis. Arvatavasti tõuseb tubakaaktsiis Eestis järgmise aasta alguses ELi seatud miinimumtasemeni. Seejärel impordipiirangud kaovad ning sigarette võib Eestist Soome viia järelkäru täite viisi. Siis kasvab kiusatus tuua Eestist nii sigarette kui alkoholi rohkem kui oma tarbeks. (Poukkoileva alkoholipolitiikka jatkuu, Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 20.11)

Turkulaisella tärkeä rooli virolaisten vapaustaistelussa

Juhan Kristjan Talve (1951–2003) mõjutas oluliselt sündmusi, mis viisid 1991. aastal Eesti taasiseseisvumiseni. Stockholmis pagulasperes sündinud Talve ütles, et võitles kogu oma teadliku elu oma isa kodumaa vabaduse eest. Eestis ilmus äsja Talve tekstide kogu aastatest 1983–1997. Kuigi Talve elas Turus, pidas ta oma elu suurimaks kohuseks osaleda Eesti vabariigi põhiseaduse väljatöötamises. Sellest perioodist on raamatus üsna huvitavaid seiku, nagu näiteks see, et kuigi iseseisvuse taastamise suhtes valitses suur üksmeel, polnud sugugi selge, milline peaks olema Eesti riigikord. Juhan Talve oli üks 35st väliseestlasest, kes valiti 1990. aastal korraldatud valimistel Eesti Kongressi. 1990. aasta 24. veebruaril, Eesti iseseisvuspäeval, pidi Juhan Talve Estonia teatris kõne pidama. Talle ei antud aga viisat ning kõne loeti publikule ette. Pärast Eesti taasiseisvumist jätkas Talve kommantaaride kirjutamist raadiole Vaba Euroopa, valides demokraatia ja ühiskonnamoraali valvuri rolli. Juristina käsitles ta meelsasti kuritegevust, riigiõigust ning rahvusvahelise õiguse küsimusi. Kõiges rõhutas ta iga üksiku kodaniku kohustust hoolitseda selle eest, et demokraatia põhimõtted ohtu ei satuks. (Turkulaisella tärkeä rooli virolaisten vapaustaistelussa, Harri Raitis, Turun Sanomat, 24.11)

Valkeat lakanat ja Estonia-laiva

Naissaarel võib näha suuri, nüüdseks ohutuid meremiine, mida nõukogude ajal oli tsiviilisikute jaoks suletud saarel tuhandeid. Soomlane, kes ostis Nõukogude sõjaväebaasi peamaja, rääkis, et kui venelased saarelt lahkusid, olid kasarmud heas korras ning kasarmu vooditesse olid pandud puhtad valged linad. Matkal Naissaarele jagati akadeemik Anto Raukase juhtimisel koostatud raamatut keskkonnakahjudest, mida põhjustasid Nõukogude armee ja okupatsioon Eesti erinevates paikades. Raamatust selgub, et kui Vene sõjaväelased Eestist 1994. aastal lahkusid, ei jätnud nad mälestuseks mitte ainult „valgeid linu“, vaid palju muudki. Ühest baasist leiti isegi napalmpomme. Eestlastel pole kindlaid andmeid, kas Nõukogude armeel oli Eestis tuumarelvi. Üks Vene sõjaväe relvi ja tehnikat puudutav seik vaevab üha paljusid Estonia katastroofi ohvrite lähedasi. Nad ei mõista ikka veel, miks veeti reisilaevaga Estonia 1994. aasta septembris Nõukogude armee sõjatehnikat läände. (Valkeat lakanat ja Estonia-laiva, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 22.11)

Neuvosto-Viron taiteessa kuiskii hiljainen kapina

Raisios muuseumis Harkko on üleval Evi Tihemetsa ja Vive Tolli näitus, kus esitletakse teoseid 1959. aastast 2000te aastateni. Osa töödest on tehtud enne Eesti taasiseseisvumist, ajal, mil Nõukogude Eesti kunstnikud toetasid väljendusvabadust üsna ettevaatlike vahenditega. Mitmed kunstnikud astusid valitsevale ideoloogiale vastu, käsitledes ühiskondlike teemade asemel privaatseid teemasid. Osa keskendus tehnikale ja puhtalt esteetilistele küsimustele. Vahepeal väljendati oma avramust ka julgemalt, nagu võib näha Evi Tihemetsa teoses „Luuletaja“ aastast 1971. Ka Vive Tolli on aeg-ajalt julgemalt ajastu vaimu vastu mässanud. Harkko näitusel võib näha Tolli 1974. aastal tehtud tööd „Tallinn – vanalinn“, millel domineerib väljamõeldud vapp, mille tegemine oli hoolimata fiktiivsusest lubamatu. Ent näitusel pole üleval ainult nõukogude aja ängistust kujutavad teosed. Näitusel võib näha ka uuemaid töid Eesti iseseisvusajast. (Neuvosto-Viron taiteessa kuiskii hiljainen kapina, Jonna Lankinen, Turun Sanomat, 23.11)

Pyhän Nikolaoksen kirkosta tullaan käräjöimään Virossa

Tallinna vanalinnas seisab pilkupüüdval kohal Niguliste kirik. Selle üle, kellele kirik kuulub, on vaieldud vahetpidamata üle kümne aasta. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik peab end omanikuks, kellelt Nõukogude võim omal ajal kinnisvara ära võttis. Sama arvab ka linnavalitsuse komisjon. Kultuuriministeerium riigi esindajana on aga seda meelt, et Niguliste kirikut polegi natsionaliseeritud, vaid see hävis peaaegu täielikult sõjas ning varemetest üles ehitatud muuseum ja kontserdisaal kuuluvad seega riigile. Kumbki osapool on oma arvamuses nii kindel, et ilmselt on ainsaks vahendiks lahenduse saamisel kohtusaal. Kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühakule Nikolausile pühitsetud kiriku lasid 13. sajandil ehitada Gotlandilt saabunud saksa kaupmehed. Kirik sai tõsiselt kannatada 1944. aasta märtsipommitamises. 1940te aastate lõpus otsustati kirik taastada, mis võttis 30 aastat ega sujunud tagasilöökideta. Peaaegu taastatud kirikus süttis 1982. aastal tulekahju. Kaks aastat hiljem avati siiski Niguliste kontserdisaal ja muuseum, kus asub Eesti kunstimuuseumi keskaegse kunsti kogu. Tuntuim teos kogus on Bernt Notke „Surmatants“. (Pyhän Nikolaoksen kirkosta tullaan käräjöimään Virossa, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.11)

Suomalaistunut tiedemies luovutettiin Neuvostoliittoon

18. novembril suri Tartus Tartu ülikooli professor ja teadlane Paul Alvre. Alvre lõpetas Tartu Treffneri gümnaasiumi, kuid sõda katkestas tema õpingud. Alvre kuulus nende Eesti vägede ridadesse, mis vabastasid Tartu Nõukogude vallutajatest. 1943. aastal põgenes Alvre Soome ning liitus Soome kaitseväega. Teenistusest vabanedes läks Alvre sõdima kodumaale. Kui Punaarmee Eesti vallutas, põgenes Alvre uuesti Soome. Seal lõpetas ta Helsingi ülikooli ning abiellus soomlannaga. Soome kaitsepolitsei vahistas Alvre ning andis 1948. aastal NLile välja. KGB hoidis Alvrel Eestis silma peal, kuid ei rakendanud muid meetmeid – ehk seetõttu, et Alvre oli Soomes tuntud. (Suomalaistunut tiedemies luovutettiin Neuvostoliittoon, Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 24.11)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

Baltic Recession – according to the Foreign Minister Urmas Paet, Estonia will come out of the crisis in 3 years

Kõrged palgad sundisid Rootsi tootjat Aasiasse pöörduma. Selle tulemuseks oli, et Narvas asuvasse Krenholmi tehasesse jäi alles vaid 1100 töötatat endise 4500 asemel. Tegemist on ühega paljude investorite hulgast, kes Eestist lahkuvad. Samas kommenteeris nädala sees Sofiat väisanud Eesti välisminister Urmas Paet, et ükski Euroopa riik ei peaks odava tööjõu pärast uhkust tundma. Seetõttu on eestlased pühendunud teiste valdkondade arendamisele. Need puudutavad erioskuseid nagu näiteks kõrgtehnoloogia valdkond. Sellegipoolest on Eestit, keda peetakse vaata et kõige edukamaks Ida-Euroopa riigiks, nüüd tabanud kriis. Paet jagas majanduslanguse põhjused kaheks. Esiteks on tegemist väga kiire majanduskasvuga, millega käisid kaasas pangalaenud, eriti kinnisvara sektoris. Teiselt poolt on põhjuseks üleilmne finantskriis. Samas tõi Paet välja ka ühe positiivse aspekti. Nimelt tekib majanduse jahtudes olukord, mil ka inflatsioon saab alaneda ja euro võetakse kasutusele juba aastal 2010. (Балтийска рецесия, Десислав Митов, Businessweek Bulgaria, 01.12)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

На острове Сааремаа чудеса встречаются на каждом шагу

Saaremaa, mis oli nõukogude ajal tavainimestele suletud, on nüüd uksed külalislahkelt valla päästnud. Pole siin hiilekõrgeid tarasid ja aedu, mis on iseloomulikud Vene provintsile. Ja ega majugi lukus hoita. Pererahvas lahkus koguni paariks päevaks naabritele küll, jättes meid peremehetsema. Ootasin, et näen siin teemülkaid, süngeid kalureid, viletsaid onnikesi, nagu see on kaugel Sahhalinil. Siin on kõik teisiti, juba praamile – mis autode järjekorra endasse neelas - jõudes tajud reisimine mugavust. Saarele jõudes viib suurepärane maantee loendamatute vaatamisväärsusteni, millest tähtsaim on vast Koguva küla. Lisaks etnograafilistele iseärasustele on ta kuulus Juhan Smuuli kodukohana – kirjanik, keda meil Venemaal mäletavad ehk veel vaid „Kulikovo lahingu veteranid”. Teadsin tema teoseid, kuid poleks kunagi uskunud, et satud kunagi siia, kus ta need kirjutas. Ei teadnud Saaremaast midagi. Huvitav, et Smuuli mälestusmärk on alles, ehkki kuulsin see olla teisaldatud. Üllataval kombel on siin alles ka kõik maailmasõja nõukogude mälestusmärgid. Peaaegu igas külakeses on mõnusad kohvikud, teed on asfalteeritud, kõikjal traadita internet. Siin saarel on sündinud kuulus meresõitja Bellinghausen, kes koos Krusensterniga avastasid Antarktika. Millegipärast puuduvad Kuressaare linnamuuseumi väljapaneku selles osas, mis räägib nõukogude ja saksa perioodist, venekeelsed selgitavad sildid. Muinasjutuline rannik, isegi kalurilaevad tunduvad muinasjutulistena, kõikjal rahu ja vabadus. (На острове Сааремаа чудеса встречаются на каждом шагу, Анатолий Строев, Агентство национальных новостей, 21.11)

Провал СЕГ – возвращение России к активной политике в Восточной Европе

Kohtumisel Soome peaministriga ütles Putin, et Venemaa võib loobuda NordStreami gaasijuhtme rajamisest, kui Euroopa ei vaja maagaasi pakutud mahus. Selle sammuga võib Venemaa naasta aktiivsesse poliitikasse Ida-Euroopa suunal. Nimelt on Eesti otsustanud takistada trassi rajamist oma territoriaalvetesse. Eesti selja taga on kogu Ida-Euroopa soliidne positsioon. Eesti on ELi sees nõnda tugevalt idaeurooplaste mängudega seotud, et mitte kuidagi ei saa solidaarsusest nendega oma seisukohti muuta, isegi kui tahaks. Soome orienteerub rohkem Skandinaavia riikide grupile, ning siinkohal on Soomel torujuhtme suhtes juhtroll. Seega ei arutanud Putin küsimust mitte perifeerse väikeriigi, vaid antud juhul võtmeriigiga. Tuleb tunnistada, et Venemaa on saanud kolossaalse kaotuse osaliseks, saanud lüüa idaeurooplastelt. Me näeme, kuidas EL üritab oma kontrolli alla saada kogu venemaa Balti-kaubandust. Ohtu on sattunud koguni Peterburi kanti rajatavad sadamad. Samamoodi nagu Eesti, Rootsi ja mõnel määral ka Soome takistavad gaasijuhtme rajamist, samamoodi võidakse hakata torpedeerima Venemaa naftaeksporti läbi oma sadamate (Primorsk ja Ust-Luuga). Piisab ühestainsast tankeri avariist ning nad surutakse kõhuli. Ei saa öelda, et Venemaad ei hoiatatud Ida-Euroopast lahkumise eest, orienteerumise eest kitsale Peterburi suunale. Lihtsalt Venemaa välisministeeriumis ja teistes välispoliitikat kujundavates struktuurides alahinnati Euroopa integratsiooni potentsiaali. Millegipärast arvati, et EL pole elujõuline, tehti panus kahepoolsetele suhetele ELi riikidega, selle asemel et viia läbi ELi ja Venemaa integreerumine ning lobbeerida oma huvisid ELi siseselt. Nii gaasi- kui ka naftajuhtmed ning sadamad – kõik suunati Peterburi alla. Nüüd on need investeeringud kõik küsimärgi all. Sama avantüristlikel põhustel loobuti lähenemisest valgevenele ning lahkuti Ida-Euroopast. Samas kõlas Putini avaldus hetkel, mil on veel võimalik peatada Venemaa transpordisõlmede koondamine üksnes Peterburi alla – Soome lahe soppi, kus tõkkeid võivad seada juba üksnes kahe väikese ELi vabariigi üksikud ametnikud. Peale selle vähendavad maailmakriis ja ELi energiapoliitika Euroopa huvi Venemaa nafta ja gaasi vastu. Vähem riskantne on venemaa jaoks alustada uue ja pikaajalisema Ida-Euroopa poliitikaga. Muuhulgas võiks Venemaa-Valgevene liidule siiski elu sisse puhuda. (Провал СЕГ – возвращение России к активной политике в Восточной Европе, Юрий Шевцов, Русский Обозреватель, 12.11)

Что журналистика, а что пропаганда

Peterburis toimus lähi- ja kaugvälismaa ajakirjanike foorum teemal – kas Venemaa on nii hirmus, kui seda näitavad massiteabevahendid? Kas meid ikka ümbritsevad need ohud, millest tavatseb kirjutada massimeedia? Üks ettekanne rääkis nendest meetoditest, millega luuakse Venemaal vaenlase kujusid. Teatavasti on Baltimaad venelaste meelest suurimad vaenlased. Poola ja Suurbritannia jäävad neist kaugelt maha. Paljud räägivad venevastasest vandenõust, peavad ohuks NATOt, kardava isegi Euroopa Liitu. Need hirmud ja illusioonid on massipropaganda tulemus. Ajalehe „Times” peakorrespondent Antony Halpin nentis, et ootas Medvedevil hoopis teistsugust vastuvõttu USA uuele presidendile kui rakettidega ähvardamine. „Kui aga Baltimaid peetakse suurimaks ohuks, siis on venelastel vedanud, kogu nende elanikkond mahuks ära Moskva äärelinnadesse”, kommenteeris ta irooniliselt ning tõmbas paralleele Venemaa praeguse olukorra ja vähem kui sajanditaguse Suurbritannia psühholoogiliste probleemide vahele. Vastuseks kuulis ta patriootide häält, kes peavad NATOt „bandiidiks nurga taga”. Baltimaad on vaid väikesed huligaanid, kelle selja taga seisavad nuiadega ambaalid. (Что журналистика, а что пропаганда, Михаил Гончаров, Фонтанка.Ру, 12.11)

«Анти-Эрна» планируют провести псковские «молодогвардейцы»

„Ühtse Venemaa” noorteorganisatsioon „Noor kaardivägi” töötab praegu välja Baltimaade venekeelse elanikkonna toetamise programmi. Teostama hakatakse oma eesmärke koostöös „Öise vahtkonna” aktivistidega. Üritused algavad juba käesoleva aasta detsembris. Näiteks korraldatakse Pihkvas ümarlaudu „Öise vahtkonna” osalusel. Märtsi lõpus korraldatakse Tallinnas patriootilise vene filmi festival. Suvel toimub noorte lauljate sõjalaulude festival Pihkvas osalejatega Valgevenest, venemaalt ja Balti riikidest. „Noore kaardiväe” plaanides on ka sõjalis-sportliku võistluse „Anti-Erna” korraldamine, mis oleks vastukaaluks Eestis korraldatavale „Erna retkele” ning leiaks aset Petseri metsades. («Анти-Эрна» планируют провести псковские «молодогвардейцы», Псковская Лента Новостей, 11.11)