Eesti välismeedias 23.-29. oktoober 2008

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Where to stay sober in Estonia?

Tuhandeaastane Tartu, riigi peamise ülikooli kodulinn, ei jää tavaliselt turistide teele. Ometi on Tartu väärt külastamist, pakkudes tükikese sellest Eestist, mis on kaugel joobnud brittidega täidetud Tallinnast. Hiljuti sattus Tartu uudistesse kui koht, kus müüdi üle Venemaa piiri pumbatud maksustamata viina. Salakaubavedajatel õnnestus viina transportimiseks ehitada maailma pikim maa-alune toru. Kui kogenud Tallinna alkoholitarbijad selle kraami tagasi lükkasid, õnnestus salakaubavedajatel Tartus ostjaid leida. Viin on Eestis tunduvalt kallim kui Venemaal, kuid juhtum näitab ka seda, kui komplitseeritud on Eesti ja Venemaa vahelised suhted. Umbes kolmandiku Eesti elanikest moodustavad etnilised venelased ja kahe rahvusgrupi vahel võivad mõnikord tõsised pinged esile kerkida. Eelmisel aastal näiteks tekitas pingeid Eesti valitsusametnike otsus paigutada ümber nõukogude sõjaohvreid mälestav ausammas. Mitmeid päevi kestnud kokkupõrked politsei ja venemeelsete protestijate vahel osutasid Eesti pinna all veritsevale haavale. Brittidel on peaaegu võimatu mõista, mida tähendab elada nõukogude võimu all. Pilk Eestit ametliku reisijuhi kaante vahele kirjeldab seda järgmiselt: „Hävitav nõukogude okupatsioon, mis kestis pool sajandit, pidurdas Eesti loomulikku arengut pea igas eluvaldkonnas.” Nüüd elatakse keeruka vaherahu tingimustes. Kui eestlaste käest midagi Venemaa kohta küsida, saab kuulda väga erinevaid arvamusi.
(Where to stay sober in Estonia?, Simon Warburton, The Times, 29.10)

USA AJAKIRJANDUS

Who Needs Halloween? Estonia Has Real Ghosts

Eesti elanikud on praktilised ja seisavad kahe jalaga maa peal. Riik on mobiiltelefonide ja arvutite kasutamise poolest maailmas esimeste seas. Kui aga puudutada vestluses üleloomulike jõudude ja stereotüüpide temaatikat, kaob hetkega ka eestlaste kaine meel. Anne Orro, hallipäine administraator keskaegses Tallinnas, väidab kahtluseta, et muidugi on siin tondid. Lõppude lõpuks on tegemist ikkagi Tallinnaga!
Eestlased ei tähista Halloween’i. Milleks tegeleda kostüümide ja plastikust kõrvitsatega, kuid neil on päris tondid olemas? Artiklis kirjeldataksegi mitut vanalinna kummitus- ja tondilugu, räägitakse Tallinnast 13.-14.sajandil ja linna tähtsusest Hansalinnana ning lisatakse muuseas, et Tallinnas on isegi tondinimeline tänav, mis alles hiljuti valgustati.
(Who Needs Halloween? Estonia Has Real Ghosts, Andrew Purvis, Time, 31.10)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Osteuropa hat es besonders hart erwischt

Ülemaailmne finantskriis on peale pankade tabanud ka Euroopa ja Aasia riikide majandusi. Eesti oli siiamaani väga edukas. Eestlaste ostujõud oli tänu kiiretele ja otsustavatele majandusreformidele endiste Nõukogude vabariikide seas kõrgeim. Rekordajaga muutis riik end nelja aasta eest ELi-kõlblikuks. Nüüd seisab Eesti aga majanduslanguse ees. Viimaste aastate kiire majanduskasv on järsult pidurdunud, kuna riigi ehitusbuumi ja kiiret tarbimise kasvu finantseeriti eelkõige laenurahaga. Eesti turul domineerivad Skandinaavia pangad tõmbavad praegu laenuandmist tagasi. Olukorra muudab kriitilisemaks ka kõrge maksebilansi puudujääk, kuna import Eestisse ületab kõvasti eksporti. (Osteuropa hat es besonders hart erwischt, mad/viu, Die Welt, 28.10)

Uhrenraub - nicht nach Plan

Müncheni I maakohtu noortekoja süüpingis istub märkimisväärne kvartett. Nelja kaamet, suhteliselt noort meest, kelle pilgud on kogu aeg põrandale suunatud, süüdistatakse raskes röövis. Prokurör süüdistab nelja eestlast osalemises kellassepaäri röövis. Süüdistuse järgi röövisid nad 2007. aasta detsembris poe töötajaid ja kliente gaasipüstoliga ähvardades 223 000 euro väärtuses kellasid. Ühe süüdistatavatest koos saagiga tabas politsei mõned minutit pärast röövi, teised võeti kinni Eestis ning anti Saksamaale välja. (Uhrenraub - nicht nach Plan, Wolfgang Görl, Süddeutsche Zeitung, 28.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Les banques suédoises sont fragilisées par leurs engagements dans les pays baltes

Rootsi pangad saavad baltikumi majanduslanguse tõttu tunda ulatuslikke tagasilööke. Carl Eric Stalberg Swedbank'ist märkis, et kardetavasti on tegelik finantsolukord Balti riikides halvem, kui siiani arvatud. Mõnede analüütikute hinnangul võib siin tekkida Islandile sarnane kriis. Sel oleks omakorda tõsised tagajärjed Rootsi pankadele. Suure turuosaga Swedbank ja SEB on alates 2000.aastate algusest andnud Eestis, Lätis ja Leedus laene väga soodsatel tingimustel. Rootsi valitsuse poolt oktoobris välja lubatud 150 miljardi euro suurune kriisiabipakett võib seega osutuda väga vajalikuks mõlemale pangale. Balti riigipead kinnitavad aga visa järjekindlusega, et põhjamaade tugev pangasüsteem tagab stabiilsuse ka neile. Näiteks Andrius Kubilius teatas, et vaatamata kuulujuttudele on pankade olukord Leedus stabiilne ja üleilmne kriis mõjutab sealset finantsmaastikku vähe. (Les banques suedoises sont fragilisees par leurs engagements dans les pays baltes, Olivier Truc, Le Monde, 28.10)

Tallinn: balade en Estonie

Eestimaa pealinn Tallinn ühendab endas võluval viisil mõjutusi nii Skandinaaviast kui Venemaalt. Külastades Tallinna vanalinna avaneb suurepärane võimalus kogeda keskaegset atmosfääri, mille loovad kitsad paekivisillutisega tänavad. Toompealt avaneb võrratu vaade merele. Alates 1997.aastast kuulub Tallinna vanalinn UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Arhitektuurist huvitatuil on võimalus tutvuda eri ajastuist pärit kirikute ja kloostritega. Ajaloolisele linnaosale pakub vaheldust uus. Kaasaegsed bürood ja kõrghooned , restoranid ja baarid igale maitsele – see on tõeline kaasaegne city. Publikut meelitavad ka kõrgtasemel kunstigaleriid, muuseumid ja kontsertsaalid. Siit leiab midagi head igale maitsele ja rahakotile. (Tallinn: balade en Estonie, Media Pub, 22.-28.10)

SOOME AJAKIRJANDUS

Venäläisten kiinnostus Viron kansalaisuuteen romahti

Kahe viimase aasta jooksul on Eestis elavate venelaste huvi Eesti kodakondsuse vastu järsult vähenenud. Selle aasta jaanuarist augustini taotles Eesti kodakondsust vaid 1328 inimest. Eestis elab umbes 112 000 inimest, kel pole ühegi riigi kodakondsust. 45-aastane Andrei Žukovski on üks neist. Ta ütleb, et võib-olla ei võtakski Eesti kodakondsust, isegi kui saaks selle ilma keele- ja kodakonduseksamita. Žukovski hinnangul tekitati suurt kahju 1990tel, kui rahvas jagati kodanikeks ja mittekodanikeks. „See tegi haiget. Ühed said Eesti kodakondsuse, teised Vene kodakondsuse ning ise olid ilma kodakondsuseta. See oli hirmus,“ ütleb Žukovski. Nüüdseks on mees harjunud elama muulase passiga ega tunne, et see argielus midagi muudaks. ELi tööturul ja Schengeni ruumis on Žukovskil ja tema saatusekaaslastel samad õigused kui Eesti kodanikelgi. Mees usub, et ei Eesti pass ega eesti keele oskus oleks tööturul abiks. Venemaa otsustas suve alguses, et annab viisavabaduse Eestis ja Lätis elavatele hallipassiomanikele. Eesti välisministeeriumis ei rõõmustatud selle üle, kuna arvatakse, et see vähendab huvi Eesti kodakondsuse vastu. Žukovski usub, et venelaste integreerumine sõltub eelkõige valitsuse tegevusest. Ta kiidab rahvastikuministri Urve Palo algatusvõimet, mis ei ole mehe arvates aga kõigile võimukandjatele meeltmööda. Kui Eesti ei lihtsusta kodakondsuse saamist, elab kodakondsuseta inimesi Eestis ilmselt veel aastakümneid. Praeguses valitsusprogrammis on seatud eesmärgiks anda kodakondsus aastas 5000 inimesele. Sellest ollakse aga kaugel. Huvi Eesti kodakondsuse vastu tõusis, kui Eesti liitus ELiga. Alates 2006. aastast on aga huvi järsult vähenenud. (Venäläisten kiinnostus Viron kansalaisuuteen romahti, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 27.10)

Ilves kritisoi lännen toimia Georgia-kriisissä

President Toomas Hendrik Ilves kritiseeris Eesti välispoliitika ja diplomaatia 90. aastapäevale pühendatud konverentsil lääneriikide tegevust Gruusia kriisis. Oma kõnes meenutas Ilves, et Eesti välispoliitika tugineb samadele demokraatlikele väärtustele, millega mõned teised riigid selgitavad oma sõnaahtrust jõulise naabri suhtes. „Kogemus, kuidas Eesti üksi jäeti, muudab võimatuks, et Eesti hülgab riigid, kus needsamad väärtused ohtu on seatud,“ lausus Ilves. Arutelu Gruusia kriisi üle on Ilvese arvates ELis juba vaibunud. Esialgu rõhutati vaherahulepingu tingimuste täitmise vajadust. „Tingimusi pole täidetud, aga sellegipoolest jätkatakse Venemaaga koostööd.“ Järgnevaks võib tekkida oht, et läänemaad hakkavad oma passiivsusele keerulist õigustust otsima. „Kardan, et jõuame mingi pseudoõiguseni, mis keelab meil sekkuda Lõuna-Osseetia või Abhaasia olukorda, kuna need on „iseseisvad“ riigid ning võivad ise otsustada, kas tahavad oma territooriumile 7000 Vene sõjaväelast või mitte,“ ütles Ilves. (Ilves kritisoi lännen toimia Georgia-kriisissä, STT, Kaleva, 25.10; Viron presidentti kritisoi lännen suhdetta Venäjään, Marjo Näkki, Aamulehti, 25.10)

Kiinteistökupla painaa Viroa alas

Ülemaailmne finantskriis ja pessimism muudavad ootused süngemaks ka Eesti majanduse suhtes. Eesti Pank ennustab, et riigi SKP väheneb järgmisel aastal 2,2 protsenti, SEB oli oma ennustuses isegi natuke pessimistlikum, pakkudes majanduslanguseks 2,2 protsenti. Nii SEB kui Eesti Pank usuvad, et töötus kasvab viielt protsendilt seitsmele. Eestis tegutsevate pankade riske peetakse aga vaatamata tekkinud olukorrale madalateks. Eestis nõutakse pankadelt 10 protsenti omakapitali – rohkem kui mujal. Finantskriis on tõstnud laenuraha hinda ning muutnud laenusaamise raskemaks. Finantskriis raskendab ka eksporti, kuna Eesti kaubanduspartnerite majanduskasv on aeglane. Pangad näevad majanduses ka midagi positiivset: näiteks suureneb euro kasutuselevõtu võimalus lähiaastatel. Siiani on olnud selle takistuseks kõrge inflatsioon. Majanduslangus pidurdab Eesti Panga hinnangul 2010. aastaks inflatsiooni 2,8 protsendini, millest piisab Maastrichti kriteeriumi täitmiseks. Samas võib euroga liitumisele takistuseks saada riigieelarve puudujääk, mis kasvab Eesti Panga prognoosi järgi järgmisel aastal 2,5 protsendini SKPst. (Kiinteistökupla painaa Viroa alas, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 23.10)

Viron talous kääntyy laskuun

Eesti Panga esitletud majandusprognoos on nagu oodatud rahandusministeeriumi augustikuisest prognoosist märgatavalt süngem. Eesti Pank usub, et riigi SKP jääb sel aastal 1,8 ning järgmisel aastal 2,1 protsenti miinusesse. Uut tõusuperioodi ennustab pank kõige varem 2010. aastaks. Endisest süngem prognoos põhineb eelkõige sisetarbimise tunduval vähenemisel. Lisaks kinnisvaramulli lõhkemisele on ennustatust rohkem vähenenud ka kodumajapidamiste tarbimine. Järgmisel aastal peab arvestama ka lisanduva töötusega. Samuti ei jätku endisel kombel palgatõus. Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul peaks valitsus Riigikogule esitatud eelarveettepaneku tagasi võtma ning selle ajakohastama. „Eelarve on koostatud 2,6 protsendise majanduskasvuga arvestades. Vahe Eesti Panga prognoosiga on 4,7 protsenti,“ ütleb Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd. Mänd rõhutab, et panga prognoosid on alati tõele lähemal olnud kui valituse omad, milles on suur annus poliitikat. (Viron talous kääntyy laskuun, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.10)

Sillamäen radioaktiivinen kaatopaikka on vihdoin vaaraton

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on kümme aastat tagasi käivitatud rahvusvahelise koostöö tulemusena lõpuks ohutu. Hoidla on kaetud tiheda ja kindla kattega. Saneerimistöid rahastasid EL ja Põhjamaad. Töid juhtinud ASi Ökosil juhataja Tõnis Kaasik ütleb, et Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla oli veel kümme aastat tagasi üks Euroopa neljast ohtlikumast radioaktiivsest hoidlast. Ülisalajane tehas ning selle jäätmehoidla rajati 1948. aastal. Sillamäe oli peaaegu kogu nõukogude aja suletud linn. Avalikkuses tehasest ei räägitud. Eestlased kuulsid ohtlikust hoidlast alles 1989. aasta talvel, mil sellest kirjutas ajaleht Noorte Hääl. Sillamäel elab praegu 16 000 inimest. Suurem osa neist on nõukogude ajal Eestisse kolinud inimesed või nende järglased. (Sillamäen radioaktiivinen kaatopaikka on vihdoin vaaraton, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.10)

Rakveressa uskotaan hulluihin ideoihin

Rakvere on väike, kuid dünaamiline – näide „loovast hullusest“, kus julgetakse teha asju teisiti kui varem. Eelmisel suvel korraldati linnas punklaulupidu, suure soosingu osaliseks sai ka paar aastat tagasi toimunud meeste tantsupidu. 17 000 elanikuga linn on paarikümne aastaga kõvasti muutunud. Küsimus on tahtes ja julguses. Rakverelased on uhked linna erilise keskväljaku ja ujula üle. Rakvere on üks Eesti vanimaid linnu. Ajaloohuvilistel tasub külastada ka Rakvere linnust. (Rakveressa uskotaan hulluihin ideoihin, Heli Nieminen, Turun Sanomat, 22.10)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Чудная рыбa

Eesti ja Venemaa on taaselustanud koostööprojektid Peipsi järvel. Päevakorral on kalandus ja veetransport. Plaanis on laevaühenduse loomine marsruudil Soome laht-Narva jõgi-Peipsi järv, millega Eesti pool on juba alustanud. Narva sadam avab „akna” Tartusse. Ühenduse taastamise initsiaatoriteks Pihkva ja Tartu vahel olid eestlased ka 1995. aastal, sest mööda veeteid on kõige odavam tuua Venemaalt puitu ja naftasaadusi. Pihkva ja Tartu kaudu Pärnu sadamasse on kavandatud konteinerveod. (Чудная рыба, Алексей Чичкин, Российская газета, 28.10)

Убить патриота

Peterburis toimunud teatrifestival „Baltijskij dom” näitas, et Euroopa teater, erinevalt Vene omast, huvitub ühiskondlik-poliitilistest teemadest. Võtkem näiteks patriotism. Iseenesest positiivne nähtus. Kui aga keerata vint üle? Kolme riigi etendused näitasid, mis siis juhtub. Eestlaste NO99 teater oma etendusega „Kuumad eesti poisid” räägib humoorikalt noortest eesti meestest, kes on mures rahva demograafilise seisundi pärast. Rahvas hirnub naerda, näitlejad naudivad etteastet. Lõpupoole loetletakse, mis kodumaa juures kõige enam meeldib – linnad, jõed, metsad… Selgub, kui hea ja õige on armastus kodumaa vastu, kuid rumal on tüüdata kõiki agressiivselt ja pidevalt oma armastust näidates. Vilniuse Noorsooteater etendas sarkastilise loo „Leedi“ 1930. aastate elust. Kõige võimsamaks kujunes soomlaste „Tundmatu sõdur”. Kahtluse alla seatakse Talvesõjas võidelnud sõdurite kangelaslikkus. Etenduse lõpus ripuvad Soome presidentide portreed, mille pihta tulistakse automaatidest. Tarja Halonen olevat oma pildi tulistamist jälginud naeruga. Soome poliitikud tähistasid etenduse külastamisega vabariigi aastapäeva. Kas kujutate ette, et Venemaa teatrites etendataks midagi taolist? Me oleme harjunud nõukogude ajast poolvihjamisi kõnelema, nüüdseks oleme laskunud tavalisse meelelahutusse. Vahel harva kohtab ka kõrgintellektuaalseid elamusteotsinguid. Ühiskondlik-poliitiliste teemade vaba ja aus käsitlemine pole aga vene teatrile omane. (Убить патриота, Марина Зайонц, Итоги, 27.10)

Клуб осеменителей

Peterburis etendati teatri NO99 „Kuumi eesti poisse”. Teater paistis silma juba möödunud aastal Moskvas lihtsameelse etendusega „Totu Kuul”, kuid juba siis räägiti „Kuumadest eesti poistest” kui millestki tõsisemast. Selle tükiga on trupp rännanud ka mitmetel Euroopa festivalidel. President Ilveski püüab oma külalistele seda lavastust alati näidata. (Järgneb üksikasjalikum sisukirjeldus.) Etenduses on palju üksnes eestlastele mõistetavat, kuid, nagu selgub, ka mõndagi meie publikule arusaadavat, kuigi väikerahva probleemid ei tundu olevat venelastele väga lähedased. Ometi ei ole me harjunud sellega, et lavalt kostab säärane otsekohene ja aus poliitiline dispuut. Aasta pärast astub NO99 üles Moskvas „Kuldse maski” festivalil. (Клуб осеменителей, Дина Годер, Время Новостей, 24.10)

Великая тайна американской дипломатии

Septembri keskel hääletasid lihtsameelsed USA senaatorid järjekordse resolutsiooni poolt, milles soovitavad presidendil ja riigisekretäril veenda Venemaad tunnustama Baltimaade okupeerimist N. Liidu poolt. Kuid mis puutub siia praegune Venemaa? Materiaalse vastutuse ülevõtmine ei tee veel meid moraalselt vastutavaks N. Liidu tegude eest. Pealegi, USA paistab olevat unustanud, et kuni 1922. aastani olid Ühendriigid pea ainus võim maailmas, kes veel tunnustas üksnes ühtset ja jagamatut Tsaari-Venemaad. Ei taheta Balti riikides meenutada ka seda, et just Nõukogude Venemaa tunnustas neid esimesena. 1922. aastal selgitas USA riigisekretär Baltimaade tunnustamist sõnadega: „Vene asjade segane seis ei ole õigustuseks Venemaa territooriumi terviklikkuse lõhkumiseks, Balti valitsuste tunnustamine ei muuda selles osas midagi”. Neid sõnu pole keegi senimaani tühistanud, nad kehtivad ikka veel! Roosevelt oli Teise maailmasõja ajal Baltimaade annekteerimise suhtes leebe samal põhjusel. Läti ja USA diplomaadid kirjutasid, et pärast seda, kui välisasjadega hakkas tegelema Molotov, on Moskva poliitika muutunud vene rahvuslusest kantuks. Iga Vene valitsus, kes tahaks praegu hakata revolutsioonieelse Venemaa õigusjärglaseks, võiks igati seaduslikult nõuda Venemaast eraldatud Balti provintside taasühendamist emamaaga. Balti lobby USAs sureb tasakesi välja, võitlus kommunismiga pole enam aktuaalne... Muid põhjusi USA poliitika jaoks Baltimaade suhtes pole kunagi olnud.
(Великая тайна американской дипломатии, Александр Фоменко, Известия 22.10)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

Estonia is modestly leading the world to the XXII century

Lennujaamas võtab Eesti tihti oma külalisi vastu pilvede ja vihmaga, kuid lennujaamast algab sissejuhatus ka Euroopa ühte kõige elektroonikapõhisemasse linna. Traadita internet on Tallinnas kingitus kõigile. Olles administratiivteenustele juurdepääsu poolest Euroopas neljandal kohal, saab siin peaaegu kõik korda ajada internetti ühendatud arvuti abil. Näiteks saab sel viisil valimistel hääletada, osta ja müüa, isegi makse maksta. Lisaks saab igaüks välja uurida, mis andmeid riik tema kohta kogunud on.
Eesti ametnike keskmine vanus on 35 aastat ning seda ka ministeeriumites. Seetõttu on iseenesest mõistetav, et nad naudivad poliitikaga tegelemist. Parlament asub keskaegse lossikompleksi keskel, mis ehitati taani vallutajate poolt ja müüdi hiljem maha saksa rüütlitele. Kompleksi keskel on Neeva Aleksandrile pühendatud katedraal, lossi sümboliseerib Pika Hermanni torn. Miski siin ei viita 2007.aasta kevadel aset leidnud sündmustele, mis kaasnesid vene sõduri monumendi ümberpaigutamisega.
Kas üleilmne finantskriis tabab ka Eestit? Eesti Panga asepresident Märten Ross on mures. Nagu Bulgaarias, olid ka Eestis kinnisvara hinnad ülepaisutatud ja nüüd leiab aset vastupidine protsess. Probleeme võib põhjustada ka see, et kolmandik Eesti investeeringutest puudutab finantssektorit ja raskuste esilekerkimisel voolab kapital sealt esimesena välja.
(Estonia is modestly leading the world to the XXII century, Peter Kanev, 26.10)