Eesti välismeedias: 15.-22. oktoober 2008

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Wie lebt es sich als Este, der Sumo-Ringer in Japan ist?

Ajakirja GEO võrguväljaandes ilmus intervjuu Kaido Höövelsoniga. Kaido Höövelson oli lapsena kõhetu blond poiss. Nüüd kaalub ta 172 kilo ning on üks edukamaid Eesti sportlasi. Höövelson alias Baruto alustas korvpallist ning jõudis judo kaudu sumoni. „Kuna olen selles parim, meeldib see mulle nii väga,“ ütleb Höövelson. Jaapanisse kolimine oli mehe jaoks paras kultuurišokk. Höövelson on Jaapanis juba ammu suur staar ning ka iga eestlane teab teda. „Enamus eestlasi mõtleb aga ikka veel, et sumo on lihtsalt üks imelik paksude spordiala,“ ütleb mees. (Wie lebt es sich als Este, der Sumo-Ringer in Japan ist?, GEO)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Die Besten der Esten

Mitmetahuline „Pilk üle aiatara“ – Austria Burgerlandi riiklikusse galeriisse on kogutud eesti kunstiloomingu tipp. Burgenlandis pole eestlased enam tundmatud – uue ELi liikmesriigi kunstnikud rikastasid Harro Pirchi iga-aastaseid Rabnitztaleri Maalikunstinädalaid. Näitus pakub külastajatele vaatamiseks nii mõndagi – värskendavat kunsti „veel“ avastamata maalt. (Die Besten der Esten, Wolfgang Millendorfer, Burgerländische Volkszeitung, 22.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L'Estonie, pomme de discorde entre orthodoxes

Eeestis elab 200 000 õigeusklikku, kes on jagunenud kahe kiriku vahel: ühed kuuluvad Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse, mis viidi Nõukogude ajal üle Vene Õigeusu Kiriku peapiiskopkonda, kuid on alates 1993. aastast taas Konstantinoopoli Oikumeenilise Partriarhaadi jurisdiktsiooni all, teised aga Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse. Kuna Moskva Õigeusu Kirik peab Eestit oma patriarhaadi alla kuuluvaks, ei kiitnud ta heaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku liitmist Konstantinoopoli Patriarhaadiga. Nõnda muutus Eesti tüliõunaks, mis rikub maailma olulisimate õigeusu kirikute vahelisi suhteid. Kui Vene Kiriku delegatsioon keeldus 2007. aastal Ravenna katoliiklaste-ortodokside ühiskomisjoni kõnelustel osalemast, ei olnud selle põhjuseks mitte õigeusklike ja katoliiklaste vaheline arusaamatus, vaid tõsiasi, et Konstantinoopoli Patriarhaadi delegatsioonis oli ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindaja. Nüüdseks on Moskva patriarhaat otsustanud peatada oma liikmelisuse Euroopa Kirikute Konverentsil, kuna viimane ei rahuldanud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku taotlust astuda konverentsi liikmeks, samal ajal kui Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik võeti vastu juba 2007. aastal. (L'Estonie, pomme de discorde entre orthodoxes, Nicolas Senèze, La Coix, 15.10)

L'Estonie sécurise un dépôt dangereux de déchets nucléaires soviétiques

Eestil õnnestus saneerida suur osa Nõukogude ajast pärinevaist radioaktiivseist jäätmeist. AS Ökosili juhataja Tõnis Kaasik kinnitab, et jäätmed on „täiesti turvaliseks muudetud“ ning rõhutab, et saavutus ei ole oluline ainult Eestile, vaid kõigile Läänemere äärsetele riikidele. Nõukogude ajal külalistele ligipääsmatul Sillamäel asus uraanitöökoda vaid 30 meetri kaugusel Soome lahest. Euroopa eksperdid pidasid pea-aegu 12 miljonit tonni mahajäetud ohtlikke jäätmeid üheks Euroopa suurimaks keskkonnariskiks, kuid nüüd on need hoidlas turvalise veekindla katte all. Projekti kogumaksumus oli 21,4 miljonit eurot, rahastajate hulka kuulusid Eesti riik, erinevad Läänemere äärsed riigid ja ühendused ning Euroopa Liit. (L'Estonie sécurise un dépôt dangereux de déchets nucléaires soviétiques, AFP, 20.20)

Estonie : la Banque nationale estime que la récession durera jusqu'à fin 2009

Kuigi Eesti Panga andmetel on riigis tänavu oodata 1,8 ja tuleval aastal 2,1-protsendilist majanduslangust, on riigieelarve kokku pandud 2,6-protsendilise kasvuga arvestades. Keskpanga analüüside kohaselt taastub majanduskasv alles 2009. aasta lõpus ning ulatub 2010. aastal kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist. Pikka aega „Balti tiigriks“ hüütud Eestis oli SKP kasv enne majanduslangust 6,7 protsenti. Eesti Panga hinnanguil kujunes madalseis ettenähtust rängemaks eelkõige sisenõudluse tugeva korrektsiooni tõttu. (Estonie : la Banque nationale estime que la récession durera jusqu'à fin 2009, Les Echos, 22.10)

SOOME AJAKIRJANDUS

Naton sateenvarjo Baltian taivaalla

Balltimaade õhuruumi puutumatuse üle valvavad NATO õhujõud. Balti riikidel pole oma õhujõude. Kui Baltimaad 2004. aastal NATOga liitusid, otsustati nende õhuruumi puutumatust kaitsta alliansi teiste liikmesriikide lennukitega rotatsiooni põhimõttel. Nii toimib see 2018. aastani. Lennukid on reageerimisvalmiduses ööpäevaringselt. Vajaduse korral käivad nad tuvastamas õhuruumi rikkujaid. Zokniai lennubaasi asukoht pole aga ideaalne. Kõige tihedamini on õhuruumi rikkumisi Eesti kirdetipus ning need kestavad vaid paar minutit. Sinna ei jõua lennukid appi üle 500 km kaugusel asuvast Zokniai baasist. Baltimaade õhuruumi valvamine pole olnud NATO liitlastele meeldiv. Osa liikmesriikidest on arvanud, et ööpäevaringne valve pole isegi vajalik. Venemaa tungimine Gruusiasse ehmatas Baltimaid, kes nõuavad nüüd NATOlt lisakaitset. Eesti ärgitab NATOt Baltimaadesse baase rajama ning kavatseb tugevdada märgatavalt oma kaitseväe relvastust. (Naton sateenvarjo Baltian taivaalla, Joel M. Vainonen, Etelä-Suomen Sanomat, 20.10)

Virossa suunnitellaan puolustusvoimien aseistuksen merkittävää vahvistamista

Eesti kaitseministeeriumi sõjalise riigikaitse arenguplaanis tugevdatakse oluliselt riigi kaitseväe relvastust. Järgmise kümne aasta jooksul võib Eesti hankida taktikalisi transpordihelikoptereid ja soomustatud sõidukeid. Kaitseväe uusi hankeplaane mõjutas suures osas Gruusia ja Venemaa vaheline sõda. Veel kaks aastat tagasi tehtud kavas ei peetud tanke vajalikeks. Erilist tähelepanu pööratakse nüüd ka luuretegevusele, et võimalikke konflikte paremini ennetada. 2009.–2018. aastal läheb kaitsekuludeks kaks protsenti Eesti SKPst. „Me ei valmistu sõjaks, vaid selleks, et sõda ei tuleks,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Eesti kaitsejõudude arengukavas säilib erinevalt Lätist ja Leedust ajateenistus. (Virossa suunnitellaan puolustusvoimien aseistuksen merkittävää vahvistamista, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 17.10)

Virolle uusi puolustusohjelma

Eesti kaitseministeerium ja kaitseväe juhtkond kommenteerisid Eesti kaitseväe uut arengukava aastateks 2009–2018. Muuhulgas on Eestis hakatud mõtlema mõnekümne tanki ostmisest maaväele. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa sõnul on uue kaitseplaani koostamisel arvestatud Venemaa ja Gruusia vahelise konflikti õppetundidega. Kriis näitas nende sõnul muuhulgas, et Eesti peaks arendama enam maaväge, tõstmaks selle võimet tõrjuda võimalikku rünnakut, kuni NATO appi tuleb. (Virolle uusi puolustusohjelma, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 21.10)

Itämeri saamassa oman EU-budjetin

EP eelarvekomisjon otsustas lülitada Läänemere strateegia püsivalt ELi eelarvesse. Mitu Läänemere regiooni riigi EPi saadikut on Ville Itälä juhtimisel nõudnud juba pikka aega strateegia korralikku rahastamist. Eelarvekomisjonis ei räägitud veel Läänemerele suunatavatest rahasummadest. Itälä sõnul vajab EL ka kiiresti üht Läänemere organisatsiooni, mis koordineeriks piirkonna projekte ja mille kaudu jagataks ELi raha. Itälä hinnangul on kogu Läänemere-koostöö aga asjatu, kui Venemaad ei suudeta kaasata Läänemere kaitsmisesse. Itälä arvates tuleks Läänemere kaitse siduda Nord Streami gaasijuhtmeprojektiga. „See poleks vastumeelne ka Venemaale, kuna tal on gaasijuhtmeprojektis mängus väga suured huvid,“ ütles Itälä. (Itämeri saamassa oman EU-budjetin, Tuomas Muraja, Turun Sanomat, 17.10)

Enemmän kuin patsas

Eestis pole ükski monument lihtsalt monument: iga sammast vürtsitatakse maa ajalooga. Värskeim näide selle kohta on Tallinna kesklinna kerkiv Vabadussõja võidusammas. Peaminister Andrus Ansip on sattunud opositsiooni pila alla: tema kabinetti kutsutakse sambavalitsuseks. Valitsuse olulisemad teod on seotud just sammastega. Esimene monumendiotsus puudutas venelastele armsa pronkssõduri viimist Tallinna kesklinnast sõjaväe kalmistule. Teine sambaprobleem on Isamaa ja Res Publica Liidu nõudmine, et keset Tallinna tuleb lõppude lõpuks püsti panna Vabadussõja mälestussammas. Isamaaliste probleemiks on sealsamas Vabaduse väljakul asuv Vabaduse kell, mille rajas Tallinna linnavalitsus eesotsas Edgar Savisaarega. Tõsimeelsete isamaaliste jaoks on Savisaare kell jubedus. Savisaar on kogu aeg eristanud endist ja praegust Eestit, tema arvates ei peaks arvestama ajaga enne Nõukogude okupatsiooni. Savisaare meelest on näiteks Eesti vabariigi 90. juubeliaasta pettus, kuna tegemist on 16. taasiseseisvumisaastapäevaga. Vaidlus Eesti riigi sünnipäevast võiks olla peaaegu halb nali, kui sellega poleks seotud välispoliitiline probleem. Venemaa on nimelt Savisaarega ühte meelt. Nii ei vastuta Venemaa näiteks mingil moel Eesti suurte keskkonnakahjude eest. Vabadussõja võidusamba ehitust on üritatud igati pidurdada, samuti on kasvanud selle ehituskulud. Eesti majandusel ei lähe just hästi. Järgmiseks aastaks tehti küll tasakaalus riigieelarve, kuid peaaegu kõik poliitikud arvavad, et riigikassasse ei kogune nii palju tulusid kui oodatud. Igalt poolt üritatakse kokku hoida, kuid vabadussammast ei tohi puutuda. Sambaprojekti ninamees on kaitseminister Jaak Aaviksoo. Võiks küsida, et kuidas on monument seotud kaitseministeeriumi tegevusalaga, kuid teisalt viis Aaviksoo ellu ka pronkssõduri vedamise teise kohta. Eesti praegune sambavalitsus koosneb kahest parempoolsest parteist ja sotsiaaldemokraatidest. Nüüd mil majanduskriis Eestit raputab, ei usu paljud poliitikajälgijad, et sambavalitsus kaugele jõuab. (Enemmän kuin patsas, Jorma Rotko, Kaleva, 19.10)

Pronssisoturi ei kaatanut Viron kundeja

Juba suvel muutusid nad närviliseks. Teater NO99 oli saanud kutse Peterburi rahvusvahelisele teatrifestivalile Balti Maja. Sellest poleks olnud midagi, kuid teatri lavastuses on pikad lõigud, kus heidetakse nalja Eesti venelaste hoiakute üle. Lavastaja Tiit Ojasoo sõnul oleks võinud pronkssõduri teema kriitika tabada ka lavastust „GEP“. Läks teisiti. Peterburi on teistsugune kui Moskva. Naši-noori polnud näha. Publik oli väga vaikne, kui laval räägiti eestlaste kadumisest omalt maalt. Peterburis mõistetakse Baltimaid paremini. Ka seal tunnetatakse diskrimineerimist, kui Moskva energiarahad endale krabab. NO99 näitlejad ütlesid, et lavastust tehti festvali jaoks natuke ümber. Pehmendati neid kohti, kus ilgutakse vene vähemuse hoiakute üle. Kuid seda polnud märgata ning laval sai näha ka tõelist rahvustevahelist kemplemist. Kui eestlased oma teatris proove tegid, märatseti tänavatel. Helikopterid lendasid üle hoone, rahutused pronkssõduri pärast olid hoo sisse saanud. Peterburis on kõik rahumeelne. Venelased ja eestlased tähistavad koos kordaläinud etendust. Kas see oligi nii lihtne? (Pronssisoturi ei kaatanut Viron kundeja, Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 20.10)

Poliitikkojen epäröinti pahentaa Baltian tilannetta - Riksbankenin ex-pomo

Rootsi Keskpanga ekspresident Bengt Dennis peab IMFi värsket prognoosi Baltimaade majanduse nullkasvust liiga optimistlikuks. Dennis ennustab, et jooksevkonto puudujääk, kõrge inflatsioon ja tööjõukulude tõus viivad Balti riikides majanduse järsu peatumiseni. Dennise hinnangul peavad oma laenukahjude prognoose korrigeerima ka Baltimaades tegutsevad Rootsi pangad. Baltimaade poliitikuid süüdistab Dennis viivitamises: poliitikud pole õigel ajal läbi viinud vältimatuid, kuid ebapopulaarseid uuendusi. Positiivne on Baltimaades Dennise sõnul suhteliselt stabiilne pangandussüsteem ning see, et avalikul sektoril pole võlga. (Poliitikkojen epäröinti pahentaa Baltian tilannetta - Riksbankenin ex-pomo, Auli Mauno, Kauppalehti, 17.10)

Velkainen Tallink sinnittelee Baltian syvenevässä talouskriisissä

Tallink seilab, õlul raske võlakoorem. Ettevõtte laenutingimused on karmid: kui firma tulemus jääb teatud piirist allapoole, tõstavad pangad lepingujärgselt laenuintresse. Tallink Finlandi juht Keijo Mehtonen kinnitab, et piirist allapoole tulemus ei jää ning Tallink on võimeline maksma ka laenuintressid ja osamaksed. Aastas peab laevafirma tagasi maksma ühtekokku sada miljonit eurot. Tallink on üritanud pikka aega müüa kahjumit teenivaid ja palju kütust kulutavaid Superfasti laevu, kuid turg on praegu jahtunud. Viimastel aastatel on Tallink investeerinud nii, et konkurendid on õhku ahminud. Mehtonen rahustab, et raha on olemas ka Aker Yardsi Rauma laevatehases valmiva Tallinki tellitud laeva väljaostmiseks. Rahastajate usu vähenemine paistab Tallinki börsikursist. Aktsiakurss on aastas langenud 66 protsenti. Mehtoneni hinnangul ei vasta börsiväärtus turuväärtusele. (Velkainen Tallink sinnittelee Baltian syvenevässä talouskriisissä, Liisa Enkvist, Turun Sanomat, 16.10)

Super Seacat lopetti liikenteen Tallinnaan

Laevafirma Super Seacati tagasi tõmbumine Helsingi-Tallinna liinilt võib töö võtta umbes 150 meremehelt, arvas Soome Meremeeste Liidu esimees Simo Zitting. Poodide ja restoranide personal on suures osas olnud Eestist, masinistide ja juhtkonna seas on nii eestlasi kui soomlasi. Super Seacat lõpetas liiklemise ootamatult. Tallinna sadamas antud info järgi läheb firma pankrotti. Zittingi sõnul on osatud Tallinna-Helsingi liinil valitseva tiheda konkurentsi vähenemist ette aimata. Liinil on päevas 60 väljumist ning Viking Line´i ja Tallinki uued suured ja kiired laevad on haaranud turgu just kiirlaevade arvelt. (Super Seacat lopetti liikenteen Tallinnaan, Raisa Karsikko, Etelä-Suomen Sanomat, 16.10)

Joka kolmas ruokapaikka voi mennä kiinni Tallinnassa

Majanduslangus paneb eestlased vähendama mõnusale ajaveetmisele minevaid kulutusi. Mitmed söögikohad on uksed kinni pannud, kui tulud pole katnud kulusid. Tõelist sulgemislainet oodatakse järgmise aasta alguses. Mõned ennustused näitavad, et suletakse iga kolmas Tallinna söögikoht. Arvatavasi algab sulgemistelaine vanalinna peentest kõrgema hinnaklassi restoranidest, millel on kõrged kulud, kuid vähe püsikliente. Statistikaameti andmetel on väljas söömine Eestis aastaga kallinenud 13 protsenti. (Joka kolmas ruokapaikka voi mennä kiinni Tallinnassa, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.10)

Tallinnaan herkuttelemaan

Soomlaste lemmiksihtkoht Tallinn muutub aasta-aastalt üha mõnusamaks ja trendikamaks linnaks, kus jätkub küllaldaselt vaatamist ja tegemist. Mitmes mõttes on Tallinn Soome linnadest ette jõudnud. Seal on mõistetud muuhulgas ka seda, et trendid kulgevad peale moemaailma ka söömiskultuuris. Kadeduseks annab põhjust restoran African Kitchen, mis annab hea pildi Aafrika hurmavast söömiskultuurist. Tallinna restoranivalik on praegu tõeliselt lai ja mitmekesine. Etnilisi restorane on tekkinud viimastel aastatel nagu seeni pärast vihma. Linna eripärasemad paigad on vene, eesti ja kaukaasia toidule spetsialiseerunud restoranid. Head eestipärast toitu saab muuhulgas restoranist Eesti Maja. (Tallinnaan herkuttelemaan, Liisa Simola, Turun Sanomat, 15.10)

Konserttielämyksiä Jõhvissa

Kaasaegne Jõhvi kontserdimaja paneb imestama – kuidas vaid 13 000 elanikuga linnas on nii suur ja muljetavaldav koht. Seletus peitub selles, et Jõhvi on Ida-Virumaa pealinn ning kontserdimaja kogub kuulajaid laiast ümbruskonnast. 2005. aasta lõpus valminud kontserdimajas on kaks suurt saali, mida saab vastavalt vajadusele muuta: seada põranda kallet ning paigutada ümber pingiridu. Hooajal on kontserdimajas paar sündmust nädalas, alates klassikalisest muusikast ja balletist popmuusikakontsertide ja lasteüritusteni välja. (Konserttielämyksiä Jõhvissa, Heli Nieminen, Turun Sanomat, 15.10)

Tulli etsi veroa kiertäviä autoilijoita

Helsingi ümbruskonnas tehtud reidi käigus pidi viis eestlast oma auto ajutiselt Soome tolli valdusesse andma. Põhjuseks ebaselgus omaniku õigustest kasutada Soomes Eestis registreeritud autot. 16-le juhile tehti leebemad ettekirjutused. „Põhireegel on, et auto tuleb registreerida Soomes, kui selle omanik või kasutaja on töötanud ja elanud Soomes vähemalt kolm aastat. Operatsiooni juhtinud komissar Dennis Pastersteini hinnangul on reidi tulemus muret tekitav, sest ebaselgusi oli iga kümnenda autoga. Helsingi Läänesadamas reidi tõttu laevast maha jäänud eesti mehed, kes sõitsid koju Avinurme puhkusele, polnud eriti pahased. „Ametnikel on õigus oma tööd teha, meil pole midagi varjata. Paberid on korras, oma maksud maksame Soome riigile,“ ütlesid nad. (Tulli etsi veroa kiertäviä autoilijoita, Jorma Erkkilä, Helsingin Sanomat, 18.10)

Rakkaudessa ja kuolemassa kliseet ovat läsnä

Estonias etendub Mari Vihmandi algupärane ooper „Armastuse valem“. Libreto aluseks on argentiinlase Esther Vilari romaan „Nina Glucksteini matemaatika“. Maimu Bergi ja Vihmandi libreto ning Liis Kolle lavastus juurdlevad selle üle, kuidas armastusest räägitakse ja kirjutatakse. Matemaatik Nina ja tangolaulja Santelmo on marjonetid, kelle kaudu tuuakse lavale igivana skeem – seekord Tristani ja Isolde saatus. Oratooriumilaadne lavastus keskendub põhilisele: armastusele ja surmale. Suurema osa ajast piisab Vihmandi süngelt kaunist muusikast ja stiilsest lavastusest, et püsiks etenduse intensiivsus, kuid vahepeal kordused tuimastavad. (Rakkaudessa ja kuolemassa kliseet ovat läsnä, Gerry Birgit Ilvesheimo, Kauppalehti, 21.10)

Lehti: Suomalaiset virtsasivat vapaussodan muistomerkillä Virossa

Soome turistid tekitasid pahameelt Saaremaal, kus nad urineerisid Eesti Vabadussõja mälestusmärgi juures. Vabadussõja mälestusmärk asub Kuressaares politseimaja vastas, kuid seal ei ole ühtegi kaamerat, mis oleks teo salvestanud. Komissar Meelis Juhandi sõnul pole politseile rikkumise kohta avaldust tehtud ning politsei ei pea selle uurimist vajalikuks. „Tagantjärele on üsna raske midagi uurida,“ ütles Juhandi. (Lehti: Suomalaiset virtsasivat vapaussodan muistomerkillä Virossa, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 15.10)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Европейский акцент советского телевидения

Endise N. Liidu televisiooni ja raadio juht Leonid Kravtšenko ei oska senimaani kedagi ega midagi võrrelda nende intervjuudega, mida tegi Urmas Ott omal ajal Venemaa kuulusustega. Kolleegid meenutavad, et Urmas võttis üle soome kolleegide kogemused, sest üksnes Eestis oli Soome televisioon tollal nähtav. 1990. aastate Eestis oli Urmasel, Kravtšenko sõnul, raske, sest ETV juhtkond ei usaldanud teda pärast N. liidus tehtud karjääri. Ehk oli ta eestlase kohta liiga bravuurikas. Urmas ei tahtnud kunagi kellegi tellimust täita, vaid kõndis omapead, lisab Kravtšenko. (Европейский акцент советского телевидения, Александр Ъ-Воронов, Коммерсант, 18.10)

Сила в немощи

Erinevalt Venemaast, kes tunnustas L-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust, ei kiirustanud Moskva patriarhaat Gruusia õigeusu kiriku valdustesse tungima. Seda pole viimasel ajal just sageli juhtunud, et kirik seab oma huvid riigi huvidest kõrgemale. Ehk on põhjus kummagi kiriku traditsiooniliselt lähedastes suhetes, mida ei tahetud rikkuda. Erinevalt katoliiklusest pole õigeusul oma keskust, mistõttu viimaste aastakümnete katsed toimida kooskõlastatult, on põrunud. Konstantinoopol rõhub oma vanusele ja autoriteedile, Moskva aga sellele, et tema kirik on maailma suurim õigeusu kirik. Kaheldi, kas Moskva osaleb õigeusu kirikute kohtumisel Istanbulis, sest osales seal ju ka Eesti AÕK. Kuid osales ning isegi pidas ühise liturgia. Hakati rääkima Moskva nõrkusest ning järjekordsest kaotusest Konstantinoopolile. Samal ajal toimus Euroopa kirikute konverents, kus samuti lahvatas skandaal, taas seoses Eestiga. Tegelikult tõstis Kaukaasia poliitika ning oma liikmelisuse peatamine Euroopa kirikute konverentsis (kuhu võeti möödunud aastal vastu EAÕK) Moskva kiriku autoriteedi õigeusu maailmas kõrgustesse. Tõenäoliselt selgitatakse Konstantinoopoli ja Moskva vahelised probleemid ning tuleval aastal esindava Eestit konverentsil juba kaks kirikut võrdselt. (Сила в немощи, Борис Фаликов, Газета.Ru, 19.10)

Возвращенные имена

Meenutades 1937. aasta sündmusi… Leningradi kandis mahalastute suhtarvult järgnevad venelastele ja poolakatele eestlased. Detsembris ulatus hukatute arv tuhandeni, see on rekord. Täpsed arvud üle kogu Venemaa on teadmata, kuid Leningradis hukati 1937. aasta ligi 20000 inimest ning juba jaanuaris 1938 veel 6000. Saidile „Taastatud nimed” on kogutud ligi 170000 Loode-Venemaal represseeritute nimed. Suur osa järelpärimistest tuleb noortelt inimestelt, kes uurivad oma juuri. Külastajaid on üle pole miljoni. Paljude jaoks on üllatuseks, et nende vanavanemad olid represseeritud. (Возвращенные имена, Наталья Одинцова, Петербургские ведомости, 15.10)

Не подмажешь - на броневике не поедешь

Novembri alguseks valmib Eesti kaitseväe arengukava lähemaks aastakümneks. Oletatavasti soetatakse uued soomusmasinad ja tangid. Miks Soome soomukid eestlastele ei sobinud? Need olevat nimelt vananenud. Lisaks 60le „Pasi” soomukile pidanuks Eesti soetama veel 30. kuid hind osutus liiga kõrgeks, pealegi seadsid soomlased liigseid kitsendusi soomukite kasutamisele. „Pasi” on omalaadne kaitseväe autobuss, millega veetakse sõdureid lahinguväljale. Soomukid ise lahingus ei osale, sest neil pole vastavat soomust üll ega ka vajalikku relvastust. NATO nõudmistele säärane tehnika kindlasti ei vasta. Eestlaste suhtumist võis muuta ka „Pasi” korruptsiooniskandaalid, mis tingitud tihedast konkurentsist maailma relvastusturul. Kuulsaks on saanud altkäemaksuskandaalid Poola ja Sloveeniaga. (Не подмажешь - на броневике не поедешь, Иван Екимайнен, Комсомольская правда, 15.10)

Эстонским военным не дают танки

Kaitseministeerium soovis aastaks 2018 soetada tankid, et õpetada kaitseväelasi neid masinaid käsitlema. Riigikogu saadikute arvates pole eesti poistele siiski nõnda keerulist tehnikat vaja. Praegu aga on Eesti kaitseväe käsutuses mõnikümmend vananenud, kapitaalremondi läbinud kasutatud soomukit. Moodsaid tanke Eesti ei vajagi, piisab jalaväe väljaõppeks ning tankitõrjeks soetatud kasutatud Soome, Ukraina või Tšehhi tankidest. Ants Laaneots unistab oma tankiarmeest, kuid riigikogulased ei pea seda mõtet otstarbekaks. (Эстонским военным не дают танки, Геннадий Нечаев, Взгляд, 19.10)

Эстонский ветеран войск СС награжден медалью

Eestis on lahvatanud järjekordne skandaal, mis seostub katsetega ümber kirjutada Teise maailmasõja ajalugu. Seekord anti medal isikule, kes sõja ajal juba sai auraha teenete eest fašistliku režiimi ees. Tseremoonia toimus kirikus, mille pommitasid sõjas puruks fašistid. Kõrval asuvad nende fašistidega võidelnud nõukogude sõjameeste kalmud. Harald Nugiseks keeldus vene pressiga suhtlemast. Korraldajad olid vene pressi kohalolust närvilised. Pärast seda, kui Nürnbergi tribunal mõistis SSi väeosad kuritegelikeks, mõisteti leegionäride üle seaduse järgi kohut. Kuid nüüd on see mees taas kangelane. Andrei Zarenkov: „Austada kirikus inimest, kelle kätel on süütute inimeste, naiste ja laste veri! Kes on põletanud talusid…” Auraha ei ole riiklik, kuid riik soosib seda vaikides. Soosib neid, kes osalesid pogrommides Novgorodi ja Pihkva oblastites. (Эстонский ветеран войск СС награжден медалью, Галины Филоненко, Первый канал, 20.10)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

We Want To See Perfect Economic Relations With Estonia, President Gul
Türgi president Abdullah Gul sõnul tahab ta näha täiuslikke majandussuhteid Eestiga – riigiga, kellega Türgil on poliitilisel tasemel täiuslikud suhted. Äri võeti teemaks, kui presidendid Gul ja Ilves viibisid Türgi-Eesti Ärinõukogu kohtumisel Tallinnas. Gul lisas, et kaubanduse maht Türgi ja Eesti vahel kasvab jätkuvalt. 2008.aastaks jõuaks see $500 mln tasemele. Investeeringud Eestisse aga avaksid uksed teistele Balti riikidele. Näiteks alustaks Turkish Airlines (THY) 2010.aastal lende Eesti ja Türgi vahel. Ilves avaldas lootust, et NATO liikmesriik Türgi on varsti ka ELi liige.
(We Want To See Perfect Economic Relations With Estonia, President Gul, Turkish Press, 19.10)