Eesti välismeedias 7.-17. oktoober 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Taiwanese KTV for Independence

Vaheta ära Hiina Rahvavabariik N.Liiduga ning Taiwan Eestiga – lugu jääb samaks: hiiglaslik suurriik kugistab alla oma piiriäärse väikeriigi. Eestil on veel üks sarnasus Taiwaniga: Eesti inimesed armastavad laulmist. Muuseumis, mida autor külastas, oli näitus sellest, kuidas eestlased saavutasid rahvusvahelise tunnustuse oma riigile läbi laulu ehk siis tänu Laulvale Revolutsioonile. Venelased saatsid tanke, eestlased paigutasid tänavatele kolossaalseid barjääre, et nende teed tõkestada. Tangid olid sunnitud taanduma, kuna eestlased oli lauluga juba maailma südamed vallutanud. Venemaa loobus oma kavatsustest ja eestlased kukutasid Lenini kuju. Selles kõiges on Taiwani jaoks oluline õppetund: enda vabaks laulmine on Taiwani võimalus võita maailma organisatsioonide poolehoiu, mida ei saaks teha kasutades teisi meetmeid. Kokkuvõttes, kui 1,5 miljoni elanikuga Eesti seda suutis, siis miks 23 miljoni elanikuga Taiwan seda ei peaks suutma? (Taiwanese KTV for Independence, William Stimson, Taipei Times, 07.10)

Skype sells out to China

Hiina ja Internet ei ole sõbrad. Tihtipeale kasutatakse karme meetmeid eesmärgiga blokeerida juurdepääs erinevatele kodulehekülgedele, vahel lausa määramatuks ajaks. Kolmapäeval tõi uus uuring päevavalgele, et ameeriklaste omanduses olev, kuid Eestis baseeruv VoIP firma Skype teeb koostööd Hiina valitsusega, mis üritab jälgida tekstisõnumeid, mida saadetakse Skype’i Hiina versiooni Tom-Skype vahendusel. Näiteks ei jõudnud kohale sellised sõnumid, mis sisaldasid selliseid sõnu nagu „maavärin“, „piimapulber“, „demokraatia“, „Taiwani iseseisvus“ jne. Samas järeldub uurimusest ka see, et seire ei ole pelgalt märksõnade põhine. Otsustavaks võivad saada ka kindlad kasutajanimed. Taoline filtreerimine ja seire on otseses vastuolus Skype’i 2006.aastal deklareeritud printsiipidega. Seega on kahetsusväärne ja moraalselt väär, et Skype lasi sellisel asjal juhtuda. Mis aga kõige hullem – Skype’i Eestisse ulatuvad juured peaksid ju ometi tänu ajaloolisele kontekstile, teadmistele ja kogemustele sellistest tegudest hoiduma, teades, mis järgneb sellele, kui teenida repressiivse režiimi huve. (Skype sells out to China, Cyrus Fairvar, Machinist, 02.10)

Abandoned Russian toddler tugs heartstrings in Estonia

Lugu Venemaal sündinud ja laupäeval Tallinnas hüljatud lapsest on vallandanud emotsioonide puhangu Eestis ja pannud ametnikud mõtteid mõlgutama, kuidas asjaga tegeleda. Reet Rääk Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuametist kommenteeris, et tegemist on komplitseeritud juhtumiga, kuna lapse vanemad on Venemaa kodanikud ja elavad Venemaal. Pisarais lapse pilte avaldati kõikjal Eesti meedias, et aidata teda identifitseerida. See õnnestus teisipäeval, mil sugulane politseiga ühendust võttis. Onu, kes otsustas lapse hüljata, võeti vahi alla kolmapäeval. Eesti seaduste kohaselt võib teda ees oodata kolmeaastane vanglakaristus väärkohtlemise eest, mille alla kuulub ka lapse hülgamine. (Abandoned Russian toddler tugs heartstrings in Estonia, AFP, 16.10)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Baltic States could follow Iceland’s lead, warns IMF

Mitmeid riike ähvardab oht langeda Islandi kombel pankrotti. Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi sõnul on Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu eriti haavatavad. IMFi esindaja Dominique Strauss-Kahn’i sõnul on see nii tänu pankade avatusele majanduslikes raskustes siplevatele kinnisvaraturgudele. Võib juhtuda, et need pangad on sunnitud krediidiandmist vähendama. Risk selleks on Balti riikides eriti suur, kuna kinnisvara hindade ja krediidi kasv on langenud. Erinevalt Islandist aga on Eesti, Läti ja Leedu ELi liikmesmaad ning saavad abi saamiseks ELi poole pöörduda. (Baltic States could follow Iceland’s lead, warns IMF, Sean O'Grady, The Independent, 14.10)

Estonia’s minds key, says president

Oma külaskäigul Walesi sõnas Eesti president, et väikesed demokraatlikud riigid saavad jõudsalt kasvada vaid, siis kui nad hindavad oma meeste ja naiste mõttejõudu, mis on suurim rahvuslik ressurss. Väikeses riigis läheb ju iga mõtlev inimene arvesse. Eesti kui Skype’i päritolumaa saab selle poolest tõepoolest uhkust tunda: tehnoloogia on igapäevaelu keskmes. Inimesed saavad näiteks parkimise eest mobiiltelefonidega tasuda. Ilves kommenteeris, et IT-suunaline areng näitabki, et eestlased vabastavad oma mõttejõu nendelt ülesannetelt, millega saavad hakkama masinad. „Eestlasi on vaid 1,4 miljonit. Sa ei saa rahvastiku reaalarvu suurendada, kuid sa saad suurendada selle funktsionaalset suurust,“ lausus Ilves. Puudutades Venemaa teemat, tunnistas Ilves, et Euroopa seisab kontrastina aina kasvava autoritaarsusega Venemaa kõrval. „Venemaa demokratiseerimine on juba mõnda aega hädaolukorras,“ ütles Ilves. Ilves kommenteeris ka rahvusvahelise õiguse teemat. Väiksed riigid vajavat rahvusvahelise õiguse paikapidavust palju rohkem, kui suured riigid, kuna nende olemasolu ei sõltu mitte võimust, vaid seadustest. Siia juurde tsiteeris ta Thucydidest: suured teevad, mida nad saavad ja väikesed seda, mida nad peavad. Väljendades veelkord uhkust Eesti üle, tõi president näite ka Eesti majandusarengust: „Me alustasime 800 dollari suuruse aastase SKTga ja viimati oli meie SKT 21 600 dollarit, mis on võrreldav Portugali SKTga.“ (Estonia’s minds key, says president, David Williamson, Wales Online, 16.10)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Westen hält an hartem Kurs gegen Moskau fest

Pärast Vene vägede väljatõmbumist Gruusia puhvertsoonidest ei paista veel pingelangust. USA ja Eesti ütlevad, et Moskva pole oma kohustusi ikka veel täielikult täitnud. NATO kaitseministrite kohtumisel Budapestis kutsus USA kaitseminister Robert Gates liitlasi juba detsembris Gruusiale NATO liikmesuse tegevuskava andma. Gatesi toetas Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes ütles, et Vene vägede väljatõmbamisest puhvertsoonidest ei piisa. Alles siis, kui Venemaa ka Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast oma väed välja viib, võiks läbirääkimisi hakata pidama jälle NATO-Venemaa Nõukogu tasandil. Aaviksoo ütles intervjuus ajalehele Handelsblatt, et Venemaaga peab küll rääkima, kuid oma põhimõtetele tuleb kindlaks jääda. Aaviksoo ei näe Venemaas NATO või Eesti vaenlast. „Kuid arvestama peab võimaliku ohuga Venemaalt.“ NATO lepingu artikkel viis on Aaviksoo sõnul alliansi nurgakivi, mis tuleb aga sisuga täita. NATO peab suutma kõigile võimalikele ohtudele vastata. (Westen hält an hartem Kurs gegen Moskau fest, Eric Bonse, Handelsblatt, 10.10)

Das Ende des Booms setzt den baltischen Börsen zu

Tuul on Baltimaades pöördunud. Pärast viimaste aastate muljetavaldavat majanduskasvu, mis tõi kolmele riigile hüüdnime „Balti tiigrid“, on riikide majandused märgatavalt jahtunud. Eesti ja Läti majandust tabas 2008. aastal langus ning Nordea panga ekspertide hinnangul võib ka 2009. aasta sünge tulla. 2004. aastal ELiga liitunud Baltimaad võitlevad seega drastiliselt aeglustunud või isegi miinusmärgilise majanduskasvuga. Lisaks on riikides kõrge inflatsioon, maksebilansi puudujääk, taas kasvav tööpuudus, kahanev sisetarbimine ning kriisile lähenevad kinnisvaraturud. Languses on ka Baltikumi aktsiaturud. (Das Ende des Booms setzt den baltischen Börsen zu, JüB, FAZ, 11.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Caché : Pädaste, Estonie

Pädaste on rohelusse peitunud nurgake väikesel Läänemere saarel Muhul. Kahe tunni autosõidu kaugusel pealinnast Tallinnast, avaneb Pädastes Saksa ordu rüütlite ja nende järeltulijate, balti-saksa parunite maailm. Keskajast kuni XVI. sajandini püstitasid nad üle Eesti 1200 mõisa, mis Nõukogude okupatsiooni ajal hooletusse jäeti. Pärast Eesti taasiseseisvumist kasvasid Pädastes puud läbi mõisahoonete seinte, ent tänaseks on riigikogu liige Imre Sooäär hollandlasest äripartneri Martin Breueriga otsustanud mõisa lagunemisest päästa. Seitsmest hoonest koosneva mereäärse kompleksi restaureerimine läheneb juba lõpule. Nii Pädaste mõisa põhi- kui kõrvalhoonetes on vaatamata kaasaegsetele lahendustele tunda kunagiste mõisnike suurejoonelisust. Pädaste luksus on lihtsus ja rahu, ning kui paksud graniitseinad võiksid rääkida, väidaksid seda kindlasti ka nemad. (Caché : Padäste, Estonie, Les Echos, 10.10)

Les Lituaniens veulent obtenir un report de la fermeture de leur centrale nucléaire

Ei ole üllatav, et pühapäevasel referendumil hääletas 88,7 protsenti leedulastest Ignalina tuumajaama sulgemise vastu. Kuna referendumist võttis osa alla poole Leedu kodanikest, on rahvahääletus sellegipoolest läbi kukkunud. See raskendab oluliselt vast ametisse astunud valitsuse läbirääkimisi EL-iga, kuna Brüssel on kindlalt väitnud, et tuumajaama eluea pikendamine on välistatud. Leedu jaoks on siiski oluline oma tahe EL-is läbi suruda, sest muidu oleks Leedu, nagu teised Balti riigid, tugevalt sõltuv Vene gaasitarnetest. Et energia-alasest sõltuvusest üle saada, käivitati 2006. aastal Balti-Soome elektriühenduse kaabli projekt, millest aga Balti riikide elektriga varustamiseks ei piisa. Eesti endine peaminister Mart Laar, kes oli kodumaal projekti algatajaks, leiab, et elektrimajanduse sõltumatus Venemaast ei ole ainult poliitika, vaid ka kaitse küsimus. Tema sõnul valitseb Vene küttesektoris investeeringute nappus, mis võib halvata ka töövõimet. „Ning kui neil tekivad probleemid, on sellel väga tõsised tagajärjed ka meie jaoks,“ väidab Laar. (Les Lituaniens veulent obtenir un report de la fermeture de leur centrale nucléaire, Olivier Truc, Le Monde, 13.10)

SOOME AJAKIRJANDUS

Kielipoliisi valvoo kansalaisten kielitaitoa Virossa

Tundub, et eesti keel tekitab vene õpetajatele ikka veel raskusi. Keeleeksamit nõutakse peale õpetajate ka teiste ametite esindajatelt. Eesti keeleseaduse järgi on kõigil kodanikel õigus eestikeelseks teeninduseks. Mida kõrgem amet, seda parem peab olema keeleoskus. Keeleoskuse taset kontrollib Keeleinspektsioon. „Kõige rohkem paneb imestama, et just õpetajad on need, kes meile peavalu valmistavad,“ ütleb Keeleinspektsiooni järelevalvejuht Leho Klaser. Õpetajatelt, kelle emakeel pole eesti keel, nõutakse kesktaseme keeleeksami sooritamist, samuti on selle sooritamine kohustuslik päästeameti töötajatele. Eelmisel aastal tegi Keeleinspektsioon üle 3000 kontrollkäigu üle Eesti. Umbes kolmandik neist tehti vene koolides ja lasteaedades. Peaaegu kõikide kontrollimiste käigus ilmnes keeleoskuses puudusi. Kontrolli mitte läbinutele antakse tavaliselt aasta õppimiseks, et siis vajalik eksam sooritada. Kontrollkäike tehakse muuhulgas ka kauplustesse. Avalikule sektorile on Keeleinspektsioon andnud juhtnööre, mille järgi saab tööandja kaaluda inimeste sobivust ametisse. (Kielipoliisi valvoo kansalaisten kielitaitoa Virossa, Turun Sanomat, 14.10)

Venäläinen mafiapomo ei urakoi Suomessa

Välismaistel kuritegevusgrupeeringutel pole Soomes tsentraliseeritud juhtkonda ega tugevat struktuuri. Rühmitusi juhitakse enamasti välismaalt ning need teevad koostööd soome kurjategijatega. Lisaks venelastele tegutsevad Soomes aktiivselt leedulased, eestlased ja mustlased. Eestis ja Leedus pesitsevad väiksed, kuid efektiivsed kuritegevusgrupeeringud. Eestlased vastutavad uimastiäri eest, nende kaudu tuleb suur osa uimastitest Soome. Eesti kaudu tuuakse Soome vähemalt 90 protsenti Soome turul olevast amfetamiinist. Eestlased ja leedulased panevad mingil määral toime ka varavastaseid kuritegusid, nagu näiteks juveeliärirööve ja muid täpselt etteplaneeritud murdvargusi. (Venäläinen mafiapomo ei urakoi Suomessa, Virve Kähkönen, Helsingin Sanomat, 10.10)

Finanssikriisi iski Islantiin, ja Baltia on myrskyn kurssilla

Baltimaid ühendab Islandiga see, et sealne majandus on kasvanud põhiliselt tänu odavale rahale. Baltimaades on välisinvesteeringute kiirele kasvule järgnenud ehitusbuum, kiire inflatsioon ning suur laenunõudlus. Laenupakkujad on olnud Põhjamaade pangad, ning nii laenud kui riikide oma valuuta on seotud euroga. Nii nagu Islandil, pole ka Balti riikides mujalt tulevaid hoiatusi kuulda võetud. Island on oma osa kätte saanud, nüüd kardetakse, et järg on Baltimaade käes. Kui raha hind finantskriisi tõttu tõuseb, viiakse investeeringud Baltimaade-sugustelt äärealadelt turvalisematesse paikadesse. Seda võib kiirendada kinnisvarahindade langus, ning pankadel on oodata laenukahjumeid. See on ohtlik näiteks Eesti jaoks, kuna maa suurim laenuandja on Rootsi Swedbank, kel on juba finantskriisi tõttu muresid. Eesti poliitikute tegevus ei peegelda suurt kaugelevaatavat tarkust, pigem üritavad nad hoida rahva soosingut. (Finanssikriisi iski Islantiin, ja Baltia on myrskyn kurssilla, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 08.10)

Iskeekö Islannin tauti Baltiaan?

Baltimaade majandused on viimastel aastatel kiiresti kasvanud suurelt osalt tänu odavale välismaisele laenurahale. Eksperdid hoiatavad, et sõltuvus väliskapitalist teeb nad nüüd eriti haavatavaks. Nordea majandusanalüütik Anssi Rantala sõnul on turgude usalduse taastamiseks kõige tähtsam takistada avaliku sektori puudujääkide paisumist. Käimasolevad eelarveläbirääkimised on tema sõnul andnud selle kohta õigesuunalisi sõnumeid. „Majanduspoliitika usutavuse mõttes on vältimatu üritada jõuda tasakaalus eelarveteni, isegi kui tekib väikseid puudujääke,“ ütleb Rantala. Eestis ja Lätis on sel aastal ametlikult fikseeritud majanduslangus, arvatavasti kasvab töötus. Rantala ennustab, et Baltimaade majandused veerevad allamäge veel paar aastat. Rantala sõnul näitab eesolev talv, et halvim on veel ees. Eriti Lätis ja Eestis, kus majanduskasv on olnud kiire, on ka kasvu pidurdumine järsem. Märke majandusraskustest on Baltimaades näha olnud juba pikka aega. Eelmise sügise toidukaupade- ja energiahinnatõus kiirendas endisest enam inflatsiooni, kinnisvaraturud olid ülekuumenenud juba kaua. Baltimaade pangandussektor kuulub peaaegu täielikult välisfirmadele. Kesksel kohal on Rootsi pangad, mis on vähendanud laenuandmist. Baltimaade majandusolukorda raskendab see, et riikide eksport läheb peaaegu täielikult eurotsooni. „Kui sisetarbimine praegu kõvasti väheneb, peaks kasvatama eksporti. Väljavaateid selleks pole aga kusagil,“ ütleb Rantala. Lootused kiirest üleminekust eurole on tekitanud usku majanduse vastupidavusse ning on ehk investoridki pannud võtma asjatuid riske. Survet tekkivast majanduskriisist auga väljatulekuks lisab see, et riikide majanduspoliitikat on peetud ebastabiilseks. „Rahvusvahelised organisatsioonid on pööranud tähelepanu sellele, et riikide rahanduspoliitika pole olnud nii range, kui oleks pidanud olema ning eelarved on olnud hoolimata tohutust majanduskasvust peamiselt puudujäägiga,“ ütleb Soome Panga rahapoliitika osakonna nõunik Harri Hasko. Väikese puhvri loob Baltimaadele siiski väike riigivõlg. Hasko näeb riikidel teisigi tugevusi, kui kriis peaks koitma: „Tegemist on väikeste majandustega. Võib-olla kohanevad nende tööturud kiiremini ning vajalikke muudatusi on kergem läbi viia kui teistes riikides.“ (Iskeekö Islannin tauti Baltiaan?, Maria Manner, Taloussanomat, 09.10)

Islannin jälkeen heiluu Baltia

Islandi järel on kord Baltimaade käes. Väikesed majandused on äärmiselt haavatavad. Tallinna kesklinnas käivad juba kinnisvara hullud päevad. Baltimaadest löövad pritsmed Rootsi, kuna Swedbank ja SEB on piirkonna suurimad rahastajad. (Islannin jälkeen heiluu Baltia, Kalle Heiskanen, Turun Sanomat, 12.10)

Virolaisia huolettaa talouskasvun tyssääminen

Majanduskasvu peatumine tekitab eestlastes muret. Eksperdid hoiatavad mõõnaperioodi süvenemise eest. Eesti valitsusel õnnestus paar nädalat tagasi kokku leppida järgmise aasta eelarves. Raskete kompromisside ja kärpimiste järel sündis eelarve usus, et Eesti majanduskasv on järgmisel aastal 2,6 protsenti ning et selle aasta raskused ei kordu. Majanduseksperdid on aga hoiatanud, et kõige hullem on veel ees. SEB pank ennustab, et järgmisel aastal kasvab majandus 2,2 protsenti vähem kui sel aastal. Paljude majandusekspertide hinnangul on SEB ja Swedbank tahtmatult süüdi Eesti raskes majandusolukorras. Pangad andsid liiga kergekäeliselt laenu. Majanduskasvu peatumine ja laenuintresside kiire kasv pole pankade andmetel Eestis veel põhjustanud probleeme korterilaenude tagasimaksmisel. Kui madalkonjunktuur ka järgmisel aastal püsib, võib olukord järsult muutuda. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu arvates tuleks kogu olukorda suhtuda positiivselt. (Virolaisia huolettaa talouskasvun tyssääminen, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 08.10)

Virolaisilla edelleen vahva luotto pankkeihin

Arvatakse, et järgmiseks kriisikoldeks pärast Islandit saavad Baltimaad. Seal suhtutakse aga olukorda rahulikult. „Meil on suur usk Eestis tegutsevatesse pankadesse,“ ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt. Eestlaste usk põhineb arusaamal, et Skandinaavia pankadel on kogemus 1990te alguse kriisist ning seetõttu võime sellise olukorraga toime tulla. 90 protsenti Eesti pankadest on välisomanduses, enamasti rootslaste omad, ning rootslastesse on eestlastel kindel usk. Kliendid pole Eestis oma hoiuste pärast eriti mures. Panganduskriis tabas Baltimaid halvimal võimalikul ajal. Mitu aastat järjest üle kümne protsendist majanduskasvu nautinud Eestit on tabanud järsk majanduslangus. Hoolimata masendavatest majandusnäitajatest näeb Sutt olukorras palju positiivset: „See on vajalik periood pärast pikalt kestnud kasvu. Majandus oli maksebilansi, kõrge inflatsiooni ja laenuturu ülekuumenemise tõttu tasakaalust väljas. Nüüd jäävad need probleemid kergemini tagaplaanile ning tekib võimalus uueks tõusuks.“ (Virolaisilla edelleen vahva luotto pankkeihin, Markus Pirttijoki, Kauppalehti, 10.10)

Ruotsalaispankeilla Baltiassa kehno tilanne

Rootsi pankade SEBi ja Swedbanki Baltimaade vallutus algas üliedukalt, kuid nüüd näib olukord nukravõitu. Omavahel klientide pärast võistlevad pangad jagasid raha kõigile soovijatele. Nüüd ähvardavad neid laenukahjumid, kuna Baltimaade kiire majanduskasv on pöördumas miinuspoolele. Kõige halvemas olukorras on Baltimaadest Eesti. Eestis valitseb Swedbank, mis on andnud 50 protsenti eestlaste laenudest. Pank on pumbanud Balti riikidesse 18 miljardit eurot. Võrdluseks – Eesti järgmise aasta riigieelarve on umbes 6 miljardit eurot. Esialgu olid Baltimaad Rootsi pankade jaoks kullaauk, aga juba eelmise aasta lõpul hakkasid Balti riikide kohale kogunema mustad pilved ning nüüd sajab kõvasti. Euroopa Arengupanga majandusanalüütik Anatoli Annenkov ütleb, et Baltimaade majanduslik olukord mõjutab kindlasti Rootsi panku. (Ruotsalaispankeilla Baltiassa kehno tilanne, Jorma Rotko, Kaleva, 10.10)

Ruotsalaispankki Swedbank myönsi talletuspaon

Suurkliendid on oma raha Rootsi Swedbankist mujale viinud. Juba mõni nädal on meedias räägitud panga klientidekaotusest. Muret tekitab ka panga elav laenutegevus Baltimaades, kus majanduskasv on dramaatiliselt aeglustunud. Kolmandik Swedbanki tuludest tuli eelmisel aastal Baltimaadest. Panga laenuportfell Baltimaades on 20 miljardit eurot. Swedbanki sõnul on ettevõte saanud viimastel nädalatel uusi kliente, kuid firma ei avalikusta, kas raha voolab rohkem panka sisse või sealt välja. (Ruotsalaispankki Swedbank myönsi talletuspaon, Katarina Baer, Helsingin Sanomat, 08.10)

Viron kasvava työttömyys ajaa työnhakijoita Suomeen

Eesti majanduslangus peegeldub juba kasvavas töötuses ning madala sotsiaalse kindlustatuse tõttu otsib üha rohkem inimesi tööd välismaalt. Veel aasta tagasi oli Eesti majanduse suurimaks probleemiks tööjõupuudus. Registreeritud töötute arv on ikka veel vaid 20 000, kuid see kasvab kiiresti. Ametlikku statistikat välismaal töötavate eestlaste hulga kohta aga ei ole. Töötuse kasvus on vahendusfirmade jaoks ka positiivne pool. Lisaks sellele, et tööotsijaid on rohkem, on kõrgemad ka nende ametioskused. Seoses sellega, et üha rohkem eestlasi Soomes tööd otsib, kardetakse musta tööjõu kasvu Soomes. (Viron kasvava työttömyys ajaa työnhakijoita Suomeen, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 13.10)

Suomesta työtä hakemaan

Eestlased on kogenud, et turumajandus on ettearvamatu. Veel aasta tagasi oli Eestis kõva majanduskasv, valitses tööjõupuudus. Nüüd paneb kiiresti kasvav tööpuudus inimesi tööd otsima välismaalt, ka Soomest. Baltimaade edu on põhinenud suures osas laenurahal nagu Islandilgi. Seetõttu on ka Baltimaade võimalused kriisist omal jõul välja tulla väikesed. On ennustatud, et „Islandi tõbi“ tabab järgmiseks Baltikumi majandusi. Kui Eesti 2004. aastal ELiga liitus, kardeti tööjõu voolamist Soome. Kartus osutus asjatuks. Nüüd on olukord muutunud ning Soome ootab lisaks ehitusala- ja tööstustöölistele ka kõrgharidusega tööjõudu. Hea haridusega motiveeritud ning erialaste oskustega eestlased võivad osutuda eriti vajalikeks ja oodatuteks, kui tööjõupuudus tabab Soome tervishoiu-, sotsiaal- ja teisi avaliku sektori tegevusvaldkondi. (Suomesta työtä hakemaan, Juhtkiri, Turun Sanomat, 14.10)

Baltian vaikeudet tuntuvat jo suomalaisyrityksissä

Baltimaade majandusraskused muudavad süngemaks ka seal tegutsevate Soome ettevõtete väljavaated. „Tegevuskeskkond on päris kiiresti muutunud,“ ütleb toiduaineettevõtte HKScani Baltic Groupi president Olli Antniemi. „Tarbijad ostavad odavamaid tooteid.“ Tegevust pole veel piiratud, kuid võimalik on töötajate arvu vähendamine, kui olukord halveneb. SOKi plaane Baltimaade majandusraskused ei mõjuta. Majanduskasvu aeglustumine on olnud Baltimaades isegi oodatud, kuna ülekuumenenud majandus on tõstnud palku ja muid kulutusi. Helsingi kaubanduskõrgkooli professori Riitta Kosoneni sõnul võib majanduslangus pikemas perspektiivis parandada ettevõtete tegevuskeskkonda. Ettevõtete suur tung Baltimaadesse on möödas, pole oodata, et Baltimaad ettevõtete jaoks veel ahvatlevamaks muutuksid. Soome-Eesti Kaubandusühingu esimees Ingmar Dahlblom ütleb, et Baltimaade hoogne majanduskasv on pannud mitmed ettevõtted unustama, et kasv peab põhinema lisaväärtuse tootmisel. (Baltian vaikeudet tuntuvat jo suomalaisyrityksissä, Maria Manner, Taloussanomat, 11.10)

Tallinkin velkataakka pelottaa sijoittajia

Laevafirma Tallinkil on umbes miljardi euro suurune laenukoorem. Laenuraha eest ostis ettevõte paar aastat tagasi laevafirma Silja Line ning Saksa liinil sõitva Superfasti. Lisaks on Tallink ehitanud hotelle ja laienenud Tallinna taksoärisse. Aasta jooksul on Tallink saanud ebameeldivaid üllatusi. Intressid on tõusnud ning kütuse hind on aastaga kahekordistunud. Kulusid suurendab ka palgaleping, mis tõstis eesti meremeeste palkasid paarkümmend protsenti. Tavainvestori usk laevafirmasse on kõikuma löönud. Tallinki aktsia on aastaga oma väärtusest kaotanud 66 protsenti. Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister kinnitab, et finantsturgudel toimuv ei kõiguta ettevõtet. Swedbanki analüütik Marko Daljajev ütleb, et Tallinki positsioon on kindel. „Tallinkil on Läänemere kõige moodsam ja suurem laevastik.“ See tähendab ka seda, et võimaliku kriisi korral võib Tallink oma vara realiseerida. Stalmeister ei pea Baltimaade majandusolukorra nõrgenemist Tallinki suurimaks riskiks. „Suur osa Tallinki klientidest tuleb Soomest. Kliente on palju ka Rootsist ja Venemaalt.“ (Tallinkin velkataakka pelottaa sijoittajia, Heidi Vaalisto, Taloussanomat, 14.10)

Silja Line menetti vuodessa kymmenesosan matkustajistaan

Tallink Silja kaotas Rootsi liinidel 12 kuu jooksul eelmise aastaga võrreldes 10 protsenti reisijatest. Lõppenud hooaeg oli Siljale varasemast kehvem, kuna reisijaid oli umbes 110 000 võrra vähem kui 2007. aasta juunis–augustis. Numbrid näitavad, et Tallinkil on ikka veel suuri raskusi 2006. aasta suvel ostetud ettevõtte oma haldusse võtmisega. Soome lahel hakkab olukord üha selgemalt polariseeruma: suured laevafirmad Tallink ja Viking Line muutuvad võimsamaks, väiksed ettevõtted kaotavad nii reisijaid kui turuosa. (Silja Line menetti vuodessa kymmenesosan matkustajistaan, Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 08.10)

Virolaisyritys joutui vetäytymään tienpidosta

Eesti ettevõte AS Teho loobub kõigist piirkondlikest teehooldusprojektidest Soomes. Ettevõte pole suutnud Soome Teedeametile aru anda oma maksuvõime, allhankijate ja kasutatavate materjalide kohta. AS Teho pole suutnud näidata, et suudab täita endale võetud kohustusi. Oulu teedepiirkonna juhataja Matti Räinä ei taha täpsustada, milliseid puudusi ettevõtte töös on esinenud, ega oletada, mis võis ettevõttele enim raskusi valmistada. Veel aasta tagasi ütles AS Teho üks omanikest Heikki Anipai, et firma võiks enda õlule võtta kasvõi terve Soome piirkondlike teede korrashoiu. (Virolaisyritys joutui vetäytymään tienpidosta, Sanna Ala-Nikula, Kaleva, 08.10)

AS Tehon lähtö vaarantaa teiden turvallisuuden

Esimene välismaine teedehoodlusfirma Soomes, Eesti AS Teho teatas, et loobub kõigist piirkondlikest töödest. Soome teedeamet esitas AS Tehole ultimaatumi: firma peab maksma Soome alltöövõtjatele võlguolevad summad või teedehoolduslepingud lõpetatakse. AS Teho teatas aga, et loobub ise kõigist projektidest. Alates 2006. aasta sügisest on AS Teho teinud piirkondlikke teedehooldustöid Turu, Vaasa, Oulu ja Kagu-Soome teedepiirkonnas. Vaasa teedepiirkonna juhataja Anders Östergård ütleb, et probleemid AS Tehoga on seotud raha liikumisega peatöövõtja ning allhankijate vahel. Töö kvaliteeti pole kritiseeritud. (AS Tehon lähtö vaarantaa teiden turvallisuuden Harri Aalto, Marjut Itkonen, Aamulehti, 08.10)

Putousten äärellä

Eestis on kümneid jugasid. Kaks neist, Jägala juga ja Valaste juga, kuuluvad Põhja-Eesti tähtsamate loodusharulduste hulka. Jägala juga on uhke. See saab alguse vaataja jalgade juurest, kust jätkub kaheksa meetri sügavusse. Juga nihkub natuke kogu aeg, kuna veemass „sööb“ maad aastas paari sentimeetri võrra. Valaste juga asub Kohtla-Järve lähedal. See on Eesti kõrgeim juga, mida võib vaadelda vertikaalselt lubjakivinõlvalt või kui pea ei hakka ringi käima, laskuda mööda keerdtreppi vaateplatvormile. (Putousten äärellä, Heli Nieminen, Turun Sanomat, 08.10)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Москва уже не Третий Рим

Moskva ei ole enam Kolmas Rooma. Initsiatiivi on haaramas Konstantinoopol. Konstantinoopoli patriarhi poolt kokku kutsutud õigeusukirikute konverents kujunes taas proovikiviks õigeusumaailma ühtsusele. Aleksius II jaoks on see ka sügavalt isiklik küsimus, kes on Eestiga olnud ammustest aegadest seotud. EAÕK oli koosviibimisel esindatud Moskva patriarhaadi vastuseisule vaatamata. Oldi sunnitud istuma ühe laua taga, ehkki Moskva kuulutas korduvalt, et see ei tähenda Eesti kiriku tunnustamist. Moskva kirikliku diplomaatia tõsine möödalaskmine oli ilmne. Samal ajal lahvatas skandaal Euroopa kirikute konverentsil – Venemaa peatas oma liikmeksoleku, kuna organisatsioon keeldus omal liikmeks vastu võtmast Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikut. EAÕK on selle liige olnud juba terve aasta. Moskva kurdab, et Euroopa kirikute konverents ignoreerib juba pikemat aega Euroopa Liitu mittekuuluvaid kirikuid. Asjata paugutab Moskva kirik ustega, näitlikustades oma välispoliitika täielikku põrumist. Eesti küsimus polekski ehk nõnda terav, kui selles ei nähtaks võimalikku stsenaariumi Ukraina õigeusu tüliks. (Москва уже не Третий Рим, Павел Круг, Независимая газета, 15.10)

Купим лояльность. Недорого

Nii nagu nõukogude ajal doteeris N. Liit arengumaid selleks, et nad läheksid sotsialismi teed, on ka nüüd Venemaal võimalus kasutada üleilmset finantskriisi oma mõjuvõimu laiendamiseks. Juba käib Island miljardeid Moskvalt lunimas. Venemaal on šanss osta rahvusvahelise üldsuse lojaalsust ja tähelepanu. Islandi puhul on kõlanud üleskutsed hoida seda maad Venemaa liitlasena Arktika avaruste vallutamisel. Poliitilised dividendid Islandi toetamisest on suuremad kui majanduslikud. Analüütikud on avaldanud arvamust, et Islandi krahh on mõjutamas ka Baltimaade käekäiku. Ehk muutuvad mõisted nagu „abistav käsi” ja „Kremli käsi” nende jaoks sünonüümideks. Aktiivid odavnevad, odavneb ka lojaalsus! Haarakem härjal sarvist. (Купим лояльность. Недорого, Toimetus, Деловой Петербург, 15.10)

Лекарство от обветшания по-эстонски

Venemaa delegatsioon käis Eestis tutvumas eestlaste kogemusega elamupoliitika vallas. Usutlus Riigiduuma liikme Oleg Šeiniga. Ta nendib, et Eestis pole enam probleeme elamispinna avariilisusega, moderniseerimine on kestnud juba 18 aastat. Elamuühistud on saanud Eestis tunda reaalset riigi tuge. Riiklike struktuuride kõrval tegutsevad edukalt erahaldusfirmad, mistõttu säärast elamufondi amortiseerumist nagu Venemaal 1991-2008 pole toimunud. Isegi vanemad puumajad on heas tehnilises seisundis. Kogu jõud läheb seetõttu, näiteks, kommunikatsioonisüsteemide ja katuste renoveerimisele ja moderniseerimisele. Ei mingit linnaeelarve rahade sissepumpamist eramajadesse, kõik tehakse krediitide abil. 95% elamufondist on erastatud. Linna küll toetab, kuid ei maksa maksejõuetute kodanike eest kalli elamispinna hinda. Vee hinna määrab brittidele kuuluv eraettevõte, seetõttu on igas kodus moodsad veemõõdikud. Üürivõlglasi on suhteliselt vähe, sest kohtumenetlus on tehtud ülimalt lihtsaks ja kiireks. Korteriühistute koosolekutel ei pea olema alati kvoorumit, et otsuseid langetada, nagu meil. Kes ei tule kohale, jääb otsustamisest kõrvale. (Лекарство от обветшания по-эстонски, Юрий Юдин/Лилия Позднякова, ТСЖ.ру, 16.10)