Eesti välismeedias 1.-7. oktoober 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

NATO chief seeks defence plan for allies near Russia

Peale Venemaa invasiooni Gruusiasse soovib NATO kõrgeim sõjaline juht koostada plaani, mis kaitseks alliansi uusi liikmeid, kellest paljud on endised N.Liidu riigid. Sellele aga osutavad vastuseisu teised alliansi liikmed, kes kardavad Moskva reaktsiooni. Sellised alliansisisesed lahkhelid peegeldavad pingeid vanade liikmete, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa ning uute liikmete, nagu Eesti ja Läti vahel, kes tahavad olla kindlad, et NATO kaitseb neid Venemaa agressiooni korral.
(NATO chief seeks defence plan for allies near Russia, Kristin Roberts, International Herald Tribune, 06.10)

USA AJAKIRJANDUS

Balts hope Georgia conflict boosts energy case

Venemaa juhtis oma nafta-ja söetooted Tallinna sadamast minema peale eelmise aasta aprillisündmuseid, demonstreerides sellega oma valmidust kasutada energiat poliitilise relvana. Näiteks kahanesid söetoodete kogused 750 000 tonnilt kuus kümnetele tuhandetele tonnidele peale aprillisündmuseid ning langesid sootuks nulli 2008.aasta aprilliks.
Eesti ametnikud väidavad, et Venemaa raudteeoperaator Venemaa Raudtee keeldub vaguneid liisimast nendele firmadele, kes soovivad läbi Eesti sütt transportida. Samasugused trendid on täheldatavad ka diisli, bensiini ja raskekütuse transportimisel. Võimlik, et osa sütt transporditakse nüüd läbi Läti, kelle sidemed Venemaaga on viimastel aastatel paranenud.
Gaas on Balti riikide suurim mure, kuna Venemaa on nende ainuke gaasitarnija. Teine mure on see, et Balti riikide elektrivõrgud on Venemaa, Valgevene ja Ukraina omadega seotud, kuigi Eestist läheb alates 2006.aastast elektrijuhe ka Soome. Kokkuvõttes on Balti riikide majandused transiidi poolt väga haavatavad: nende sadamad, raudtee ja maanteed on loodud transiidiks Venemaa ja Lääne vahel. Mitmed Baltimaade diplomaadid vaatavad pahameelega Nord Streami projekti. Nende sõnul ei ole gaasitoru Balti riikide huvides, kuna see võimaldaks Venemaal tarnida gaasi otse Euroopasse ja tekitaks seega hirmu, et ühel päeval võib Venemaa Balti riikide varud kinni keerata ilma, et see Euroopa kliente enam oluliselt häiriks.
Balti riikidel on raskusi ka omavahel koostööd teha. Võtmeküsimustes nagu energiasidemed Rootsi ja Poolaga ning uus tuumaelektrijaam, ei suudeta leida ühtset seisukohta. Sellegipoolest loodavad Balti riigid, et Venemaa konflikt Gruusiaga aitab neil võita ELi suuremat toetust ja sunnib ELi uuesti oma energiaprioriteete üle vaatama.
(Balts hope Georgia conflict boosts energy case, Patrick Lannin, Washington Post, 07.10)

Estonia’s Let-It-Be Economy Is Rattled by Worldwide Distress

Eesti on kapitalismi nautinud juba ligi kaks kümnendit, mis pani oletama, et riik kopeerib edukalt Milton Friedmani laissez-faire filosoofiat. Nüüd on eestlastele ja nende Balti riikidest naabritele aga saabunud esimene majanduslangus alates N.Liidu kokkuvarisemisest. Riigi poliitikute ja ärimeeste sõnul ei ole väljakutse mitte majanduslanguse ohjamine, vaid üleminek majanduselt, mis baseerub hingeldama ajaval tarbimisel. Ometi väidavad nad, et mis iganes ka ei juhtuks, Friedmani filosoofiast nad ei tagane. Hetkel aga võib Eestis täheldada suuremat riigi sekkumist majandusse. See pole tingitud mitte ideoloogiast, vaid hetkeolukorrast.
Nagu ka mitmed teised Ida-ja Kesk-Euroopa riigid, pole Eesti veel kogenud normaalse äritsükli madalseisu. Rahvas on harjunud elatustaseme tõusuga, mis baseerub odaval krediidil ja impordil. Nüüd nõustuvad nii ärimehed kui ka riigiametnikud, et Eesti peab end palju rohkem ekspordile orienteerima.
(Estonia’s Let-It-Be Economy Is Rattled by Worldwide Distress, Carter Dougherty, The New York Times, 09.10)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Nato commanders to draw up plans to defend ex-Soviet bloc members from Russia

NATO kõrgeim sõjaline juht taotles õigust koostada detailsed sõjalised plaanid, mis kaitseksid endisi N.Liidu liikmesriike. NATO kõrgeima sõjalise juhi kindral James Craddock’i sõnul peaks Eesti, mille rahvastikust 20% moodustab vene keelt rääkiv vähemus, olema esimene riik, millele koostatakse ametlikult võimalike sõjaliste riskide hinnang.
(Nato commanders to draw up plans to defend ex-Soviet bloc members from Russia, Damien McElroy,The Daily Telegraph, 07.10)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Historische Hafenstadt mit deutscher Vergangenheit

Enamus Tallinna turistidest saabub ristluslaevadega ning suundub sadamast otse vanalinna. Õigupoolest ei saa rääkida ühest vanalinnast, vaid pigem Toompeast ja all-linnast, mis erinevad teineteisest kui öö ja päev. Alates 13. sajandist asus Toompeal valitsus, seal elasid piiskopid ja Saksa ordu rüütlid. All-linnas tegutsesid aga vabad kaupmehed, hansa liikmed. Kuigi Tallinnal on olnud palju valitsejaid, jäi vanalinn puutumatuks. Käänulised tänavad kutsuvad pikkadele jalutuskäikudele. Linna keskpunktiks on 1404. aastal valminud Raekoda. Vaateplatvormidel võib heita pilgu üle linna ning näha kasvamas uut Tallinna. Vanalinna taga kõrguvad büroohooned ning hotellid. Suurejoonelised plaanid on sadamapiirkonna jaoks. Kunagistesse tehasehoonetesse peaksid olema 2011. aastaks, mil Tallinn kannab kultuuripealinna tiitlit, loomeinimesed sisse kolinud. (Historische Hafenstadt mit deutscher Vergangenheit, Frankfurter Rundschau, 06.10, Ahlener Zeitung, 06.10)
http://www.ahlener-zeitung.de
http://www.fr-online.de

"Schaukeln macht süchtig"

Kiiking on eesti ekstreemspordiala. Intervjuu maailmameister Andrus Aasamäega, kes ütleb, et kiiking on Eestis veel noor spordiala ning pole väga laialt levinud, kuid seda võetakse väga tõsiselt ning sel pole mingit pistmist tsirkusega. Aasamäe sõnul saab kiikingust sõltuvuse. Kiikingu moto ongi – ilma mõnuaineteta taevasse. Kiikumisel on Eestis sajanditepikkune traditsioon, igas külas oli vanasti suur puust kiik. „Kiikumine teeb lihtsalt õnnelikuks, kiikudes oled tähtedele lähemal,“ ütleb Aasamäe. ("Schaukeln macht süchtig", Oliver Lück, Der Spiegel, 07.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Russie-UE: le président estonien contre une normalisation trop rapide

Eesti president Toomas Hendrik Ilves soovitas Euroopa Liidul suhtuda ettevaatlikult Venemaaga suhete parandamisse ka pärast seda, kui Vene väed on Gruusiast taandunud. „Esialgne reaktsioon sündmustele Gruusias oli väga hea,“ arvas Ilves riigipäid ühendaval Eviani kohtumisel. Ent praegu on tema meelest ebarealistlik ette kujutada, et võiksime 15. oktoobril jätkata suhetega sealt, kus olime 6. augustil. Ilves lisas, et üsna paljudele riikidele on jäänud mulje, et suhetes Venemaaga ei ole Euroopa valmis tegema põhjalikke muutusi, pigem kujutatakse ette, et viimased kaks ja pool kuud olid must auk ja üritatakse suhetega edasi minna, nagu midagi poleks juhtunud. EL-i eesistuja Nicolas Sarkozy otsustas 8. saptembril, et kui Moskva täidab Gruusiat puudutavad ettekirjutused, võivad uued partnerluskõnelused alata oktoobris. Sarkozy ja Medvedevi vahelise kokkuleppe kohaselt algavad kõnelused ekspertide tasemel 15. oktoobril Genfis. Samuti Eviani kohtumisel osalenud NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer väitis omalt poolt, et Venemaa tegi Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat tunnustades vea, mis riigi isoleeris. Scheffer kutsus Venemaad üles otsust ümber vaatama, sellekohast debatti lootis peasekretär samuti alustada Genfis. (Russie-UE: le président estonien contre une normalisation trop rapide, AFP, 06.10)

L’Estonie repense sa cybersécurité

Ei ole tavaline, et riik koondab julgeoleku küsimustes kogu tähelepanu avalikesse kanalitesse. Eesti, tõenäoliselt esimene küberrünnaku ohvriks langenud riik, teeb aga just seda. Riigi 36-leheküljeline küberkaitse strateegia annab ülevaate tähtsamatest vastuvõtmist vajavatest otsustest ja täideviimist nõudvatest plaanidest, et kujundada ja turvata julgeoleku seisukohalt vajalikke suhtluskanaleid. Kuigi eeskiri ei lähe peensustesse ja on eriti rahvusvahelise koostöö valdonnas liiga optimistlik, defineerib see kõik probleemid, mis võivad tänapäeva riiki ohustada. Seetõttu on Eesti küberkaitse strateegia möödapääsmatult vajalik lugemismaterjal ka kõigile poliiitilise romaani autoreile. (L’Estonie repense sa cybersécurité, LeMagIT, 30.09)

Estonie : Le Nord Stream, inspirateur d'initiatives culturelles

Saksamaa ja Venemaa vahele gaasitoru kavandav Nord-Stream rõõmustas Veneetsia arhitetktuuribiennaalil Eesti arhitektide installatsiooni üle, milleks oli kollane gaasitoru. Gaasitoru rõhutas suurfirma arvates veelkord projekti üle-euroopalikku tähtsust. Samuti ei kõheldud firma veebilehel mainimast, et merepõhja planeeritaval torul on lisaks energeetilisele tähtsusele ka suur ökoloogiline ja kultuuriline väärtus. (Estonie : Le Nord Stream, inspirateur d'initiatives culturelles, Céline Bayou, Regard sur L’Est, 22.09)

SOOME AJAKIRJANDUS

Viron miehityksestä

Soome Eesti Seltside Liidu esimees Harri Raitis reageerib Johan Bäckmani väitele, et Eestit ei okupeeritud 1940. aastal. Väide on Raitise sõnul rumal, kuna veel elab inimesi, kes nägid, kuidas N. Liidu väed riiki tungisid. Okupatsioon põhines Molotovi-Ribbentropi paktil, eriti selle salaprotokollil. Raitis lükkab ümber ka Bäckmani väite, et Eesti sõjaväelt ei korjatud relvi ära. Eesti riigi juhtkond otsustas inimelusid säästa ning relvad korjati ära nii sõjaväelastelt kui kaitseliitlastelt. Usaldusväärsed rahvusvahelised aruanded tõdevad, et Baltimaade liitumine N. Liiduga oli lavastatud ja nende okupeerimine oli N. Liidu pikaajaliste pürgimuste tulemus. (Viron miehityksestä, Harri Raitis, Turun Sanomat, 05.10)

Viron valtion olemassaolo perustuu ”miehitysmyytille”

Raamatu „Pronkssõdur“ autor Johan Bäckman vastab Soome Eesti Seltside Liidu esimehe Harri Raitise kirjutisele, öeldes, et Raitise väited on valed ning et Raitis kordab müüte Eesti „Nõukogude okupatsiooni“ kohta. Bäckmani sõnul pole õige kasutada sõna „okupatsioon“, kuna Nõukogude baasid rajati Eestisse kahepoolsete lepingute alusel. 1941. aasta küüditamisi peab Bäckman sõja lävel õigeks otsuseks: iga riik puhastab sõja ohu korral oma rindejoone ebakindlatest elementidest. Peale selle päästsid paljud eestlased sel kombel oma naha. Praeguse Eesti riigi olemasolu põhineb „okupatsioonimüüdil“, mida kasutatakse vene vähemuse poliitilise, majandusliku ja kultuurilise positsiooni nõrgestamiseks. (Viron valtion olemassaolo perustuu ”miehitysmyytille”, Johan Bäckman, Turun Sanomat, 07.10)

Vähän puhetta Venäjästä

Venemaa-arutelu iseloomustavad Soomes ajaloo koorem, vaikimise kultuur ning teadmiste ja julguse puudumine. Eestis sündinud politoloog Iivi Masso ärgitab soome poliitikuid Venemaast rääkides praegusest selgemaid seisukohti võtma. „Venemaa tegevus Gruusia sõjas mõisteti Eestis jõulisemalt hukka kui Soomes. Seisukohavõtud reetsid pigem julguse kui oskuste puudumist.“ Masso toob esile soomlaste reaktsioonid kahele juhtumile: „Ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva käsitleti laialdaselt, kuid keegi pole distantseerinud end Johan Bäckmani venemeelsetest ütlustest ja Eesti ajaloo tõlgendustest. Mõned ühiskonnategelased nõudsid küll Bäckmani ametist vabastamist, kuid Helsingi ülikooli rektor ei nõustunud sellega, viidates arvamusvabadusele.“ (Vähän puhetta Venäjästä, Aamulehti, 05.10)

Suomalaiset historian tekijöitä, virolaiset vielä uhreja

Soome ja eesti teadlased lähenevad lähiajaloole võrdlemisi erinevatest vaatenurkadest. Nõukogude okupatsioon Eestis ning Soome sõja-aastad suunavad naabermaade ajaloouurimise teineteisest lahknevatele objekidele. Kõige olulisemad ajaloolised kogemused määravad ka uurimise stiili: kui Soomes selgitatakse praegu rohkesti, mida tegid soomlased teistele, siis eestlased uurivad, mida tegid teised neile. Vahed said selgeks Helsingis toimunud Soome-Eesti ajalooseminaril. Loomulikult on maade ajalugudes ka sarnasusi, nagu pikk periood tsaari-Venemaa võimu all ning valulik iseseisvumine 1917.–1918. aastal, rääkimata ühistest juurtest. Seminari puudusena tuleb märkida, et kutsutute seas polnud vene ajaloouurijaid. Kuna suurem osa Eesti ja Soome ajaloo sasipuntraid on seotud Venemaa ja N. Liiduga, oleks olnud hea, kui kohal oleks olnud ka vene teadlaste esindajad. (Suomalaiset historian tekijöitä, virolaiset vielä uhreja, Veli-Pekka Leppänen, Helsingin Sanomat, 01.10)

Virossa vakoilusta pidätetyn miehen vaimo vaati vapauttamistaan

Tallinna Ringkonnakohus arutab riigireetmises kahtlustatud Herman Simmi abikaasa vahi alt vabastamist. Heete Simmi kaitsja sõnul ei mõista spionaažis kahtlustatava mehe abikaasa, milles teda süüdistatakse ega pea ka oma mehe vastu esitatud süüdistusi tõeks. Simmi isik ning temaga seotud kahtlustused tõusid üllatavalt arutlusaineks Estonia laevahukku käsitleval seminaril. Seminaril väideti, et lääne infokanalite andmetel spioneeris Simm peale Venemaa ka USA jaoks. Seminaril räägiti Simmist seetõttu, kuna siis, kui rootslased Estonia vrakki uurisid, oli Simm Eesti ametlik ja ainus esindaja sukeldustöid juhtivas laevas. (Virossa vakoilusta pidätetyn miehen vaimo vaati vapauttamistaan, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 02.10)

Virossa vakoilusta epäillyn vaimoa ei vapautettu

Eesti Ringkonnakohus teatas, et riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi abikaasat Heete Simmi ei vabastata. ETV väitel võis Heete Simmi roll spionaažiskandaalis olla ehk isegi suurem kui Herman Simmi osa, kuid ei selgitatud, miks. (Virossa vakoilusta epäillyn vaimoa ei vapautettu, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 03.10)

Viron taloudelle odotetaan vaikeaa vuotta

Eesti majandus on pärast pikka kasvuperioodi kriisi sööstmas. 2006. aastal oli Eesti majanduskasv veel 11,3 protsenti, kuid selle aasta märtsist–juunini oli majanduskasv 1,4-protsendise miinusmärgiga. Eesti Panga asepresident Andres Sutt peab tohutut kasvu ja sellele järgnenud kasvu järsku pidurdumist normaalseks konjunktuurivahelduseks. Valitsuse majanduspoliitikas Sutt olulisi vigu ei näe. Ette võiks heita pankade liiga kergekäelist laenuandmist, mis suurendas tarbimist ja tõstis korterite hindu. Eesti ettevõtjad näevad tulevikku märgatavalt süngemates toonides. Järgmine aasta peaks tulema eriti raske, mil on oodata palju ettevõtete ühinemisi ja pankrotte. Muudatus tööturul on juba toimunud – tööjõupuudus on muutunud tööpuuduseks. Mitmed ettevõtted räägivad palkade külmutamisest ja lühendatud töönädalast. Soome investeerimispankur Joakim Helenius usub, et Eesti majandusraskused kestavad aasta või paar ega arva, et Eestit tabab selline mõõnaperiood nagu oli Soomes 90-te alguses. Helenius usub, et Eesti muutub pärast kriisi investoritele praegusest veelgi ahvatlevamaks. (Viron taloudelle odotetaan vaikeaa vuotta, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 07.10)

Baltiassa voi taas tehdä kauppoja

Ettevõtete ostu-müügitehingud on Baltimaades taas võimalikud, kuna hinnaootused pole majanduslanguse tõttu enam nii ulmelised kui mõni aeg tagasi. „Veel kaks aastat tagasi suundusid peaaegu kõik meie investeeringud Balti riikidesse, praegu läheb 60 protsenti investeeringutest Baltimaadest väljapoole. Hindade langedes on aga hakanud Baltimaad taas huvi pakkuma,“ ütleb Gild Bankersi juhtiv partner Rain Tamm. Tamm ja Vesa Heikkilä, kes tegeleb Gild Bankersis Põhjamaadega, arvavad, et panganduskriis kihutab Baltimaadest mööda. Ettevõtlussektor – ehitust arvestamata – on Baltikumis kindlal pinnal. Riikide eelarvekontroll on olnud tugev, pangad on aga rootslaste käes. Tamme sõnul on Baltikumi turg jõudnud konsolideeruda, nii et sealsed ettevõtted võiksid huvi pakkuda põhjamaistele investoritele. Teisalt on ettevõtetele kehtestatud soodsate maksude tulemusel Baltimaade ettevõtetel kogunenud varasid, millega ise ostureisile minna. (Baltiassa voi taas tehdä kauppoja, Auli Mauno, Kauppalehti, 06.10)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Эстонская разведка собирает в России сведения для ЦРУ и МИ-6

Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekukomitee FSB teatel täheldatakse Venemaal Eesti kaitsepolitsei agentide aktiivsuse tõusu. Muuhulgas töötavat Kapo ka Suurbritannia ja USA heaks, samuti ei põrkuta tagasi inimeste ähvardamise ees. Artiklis meenutatakse ka 20. augustil Venemaalt välja saadetud väidetavat Eesti luurajat Allan Saart, kes olevat üritanud saada andmeid sõjaväelastelt. Nagu ka Gruusia eriteenistused, üritab Eesti Kapo intensiivselt värvata venemaalasi, kes sinna riiki sõidavad sõprade või sugulaste juurde. Sõjaväearst Sergei Baktjukov külastas Tallinnas paar korda sõpra, kellega tutvus veel nõukogude ajal. Ükskord esitles sõber talle intelligentset hallipäist meest, kes osutus Kapo juhiks Jüri Pihliks. Mees küsis Sergeilt tavalise sõbraliku vestluse käigus teenistuse ja rahulolu kohta. Pärast tutvus ta Pihli asetäitja Aldis Alusega, kes samuti huvitus tema teenistusest. Kui Sergei järgmine kord Tallinnasse sõitis, kohtusid temaga teised kapo kaastöötajad ja selgitasid karmilt, et ta juba lekitas salajast informatsiooni ja peab nüüd tegema koostööd. Kodus pöördus ta FSB-sse. (Эстонская разведка собирает в России сведения для ЦРУ и МИ-6, Владимир Демченко, Известия, 3.10)

Вербовка по-эстонски

Telekanal NTV näitas 3. oktoobril saatesarjas Чрезвычайное происшествие. Расследование erisaadet, kus tutvustati konkreetseid Eesti eriteenistuste töötajaid, kes värbasid agente Venemaal, ning näidati intervjuud isikutega, keda värvati. Põhisõnum: Eesti luure tunneb huvi asjade vastu, mis pole otseselt seotud tema julgeolekuga - strateegilised raketiväed, kosmosetehnoloogiad jms. Töötatakse LKA ja Mi-6 heaks. (Lühikokkuvõte ning osaliste kommentaarid allosutatud viites.) (Вербовка по-эстонски, НТВ, 3.10)

Именем Сталина

Stalinismi ajaloo sarjas ilmunud monograafia „Kreml ja Baltimaad” autor ajaloolane Jelena Zubkova arutles raadioeetris põhjalikult Baltimaade anastamise juriidiliste ja sõjaliste kaasuste üle ning kirjeldas nõukogude juhtkonna sovetiseerimispoliitikat. (Allosutatud viites – täistekst ja audiofail.) (Именем Сталина, Нателла Болтянская, Эхо Москвы, 27.09)