Eesti välismeedias 16.-23. september 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Estonia: Ex-security official accused of spying

Eestis arreteeriti endine Kaitseministeeriumi julgeolekuülem. Prokurör Lavly Lepa pressiesindaja Gerrit Maesalu sõnul kahtlustatakse 61-aastast Herman Simmi riigireetmises. Maesalu ei soovinud öelda, mis riigile Simm salastatud teavet jagas, kuid BNS-i sõnul oli selleks riigiks Venemaa.
Eesti ja Venemaa suhted on halvenenud Pronksiööst saati. Moskva üritab Eestit isoleerida ja majanduslikult karistada. Pronksiöö rahutused vallandusid siis, kui Eesti valitsus otsustas eemaldada nõukogudeaegse mälestussamba ja selle kõrval asuva sõjahaua. Rahutuste käigus sai surma 1 ja vigastada 100 inimest.
(Estonia: Ex-security official accused of spying, International Herald Tribune, 22.09)

Estonia will take part in the Eurovision Song Contest in Moscow

Eesti otsustas võtta osa järgmisel aastal toimuvast Eurovisiooni lauluvõistlusest Moskvas. Eest üheskoos teiste Balti riikide ja Poolaga kaalus võistluse boikoteerimist, mis olnuks kui toetusavaldus Gruusiale. Kaaludes aga boikoti poolt-ja vastuargumente, otsustas Eesti Rahvusringhääling siiski võistlusel osaleda. Kuigi Gruusia on võistlusel osalemisest juba taandunud, kommenteerisid võistluse korraldajad, et Eurovisioon oli ja on apoliitiline ning ei tohiks olla poliitikast mõjutatud.
(Estonia will take part in the Eurovision Song Contest in Moscow, The Earth Times, 18.09)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Smugglers built vodka pipeline

Süüalused ehitasid 2 km pikkuse viinatoru üle Eesti ja Venemaa piiri ning jõudsid sellest läbi pumbata ligi 6200 liitrit alkoholi. Kuigi tegemist on väga veidra juhtumiga, on see rangelt kriminaalne ning süüaluseid ootab kuni 5 aastat vangistust.
Smuugeldajateks osutusid 11 venelast ja eestlast, kes saadi kätte, kui Eesti maksuametnikud avastasid ühest autost 1,159 liitrit maksustamata alkoholi. Leid viis uurijad lõpuks toruni, mis suundus Narva lähedal olevasse mahutisse ja mida smuugeldajad kasutasid 2004.aasta augusti ja novembri vahemikus. Toru aitas neil vältida £57 000 ulatuses makse.
Seda sama viina üritati suurtes kogustes müüa 2004.aasta novembris, kuid ostjaid ei leidunud tänu viletsale kvaliteedile. Hiljem suudeti see siiski maha müüa Tartus, idüllilises Eesti üliõpilaslinnas.
Eesti piirivalvurid avastasid analoogse läbi Narva jõe kulgeva alkoholitoru 2006.aastal, kuid tol korral avastati toru enne, kui seda jõuti kasutada.
(Smugglers built vodka pipeline, Miriam Elder, The Daily Telegraph, 17.09)

Ivangorod will shrug: you’ve got to make money somehow

Varsti peale 1998.aasta finantskriisi muutus elu Venemaa linnas Ivangorodis nii hulluks, et selle kodanikud palusid Moskvalt luba liituda oma endise kaksiklinna Narvaga. Igaüks, kes on viibinud mõlemas neist linnadest, saab aru miks: Narvas on töökohad, korralikud teed, vähem kui kümme aastat vanad autod, korralikud elamistingimused, kaupu täis poed ja suhteliselt mõistlikud hinnad. Ivangorod aga roidub kui lagunev nõukogudejärgne õudusunenägu.
Kuni 1991.aastani olid Narva ja Ivangorod igas mõttes üks linn. N. Liidu kokkuvarisemine aga tõi kaasa piiriväravate sulgumise. Narva Venemaa Konsulaati külastades võis kohata veidrat pilti, kus etnilised venelased seisavad vene viisa saamiseks järjekorras, et kõndida pool kilomeetrit oma sugulastele külla.
Kommenteerides üle piiri kulgevat viinatoru, siis kuidagi tuleb ju raha teenida…
(Ivangorod will shrug: you’ve got t omake money somehow, Barney Thompson, The Times, 18.09)

Estonia slump to remain into 2009-Moody's

Moody’s reitinguagentuuri sõnul püsib Eesti majandus nõrgana ka 2009.aastal ja valitsusel kulub kokku ligi kolm aastat, et majandust ümber korraldada. Nende kommentaaride ajel soovitas Eesti Pank valitsusele tungivalt tasakaalus riigieelarvet 2009.aastaks.
Moody’s välistab täiemahulise majanduskriisi Eestis. Valuuta usaldusväärsus tagatakse ERM2 liikmelisusega ja eurotsooniga on lootust liituda 5-10 aasta pärast. Samas hoiatas Moody’s, et juhul kui inflatsiooni ja palkade tõusu ei võeta kontrolli alla, kasvab pikaajalise majanduslanguse risk märgatavalt.
(Estonia slump to remain into 2009-Moody's, Mardiste ja Nisbet, The Guardian, 16.09)

Making shapes is back with a bang

Kommentaarid Veneetsia arhitektuurinäituselt, mis sel aastal kannab nime ´Out There: Architecture Beyond Building’. Prantsusmaa ja USA paistavad välja sellega, et nad ei paista välja. Siiani on kõige paremad eestlased oma kavala tarkuseteraga. Nimelt on nende loominguks massiivne kollane torujuhe Venemaa ja Saksamaa paviljonide vahel. Tegemist on mõru ja naljaka vihjega plaanitava gaasitoru suunal, mis ka tegelikkuses hakkab ühendama neid kahte riiki, läbides samal ajal Eesti merd. See võigas installatsioon rikub ära romantilise promenaadi, mis kulgeb paviljonide vahelt.
(Making shapes is back with a bang, Edwin Heathcote, Financial Times, 16.09)

Vox Clamantis

Käimas on Walestonia festival, millel käigu tuuakse esile Eesti ja Wales’i kultuurisidemeid. Glamorganis toimuval John Metcalf's Vale’i festivalil saavad kõigile tuntuks Erki-Sven Tüür ja Arvo Pärt. Eesti koor Vox Clamantis, mis seob Gregoriuse koraali kaasaegse muusikaga, tõusis aga esirinda uue põlvkonna noorte heliloojate seas, kellest kõige rohkem paistis silma Helena Tulve.
(Vox Clamantis, Rian Evans, The Guardian, 17.09)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Musterschüler Estland in Rezession

Baltimaad kannatavad kõrge inflatsiooni ning pidurdunud majanduskasvu käes. Valitsused reageerivad karmide kokkuhoiumeetmetega. Eelmise aastani oli Baltimaades ELi suurim majanduskasv, mida õhutasid ülekuumenenud kinnisvaraturud ja laenudega finantseeritud eratarbimine. Nüüd on mull lõhkenud. Pärast õitsengut raputab Balti riike stagflatsioon. Esimesena tabas langus just musterõpilast Eestit. Vähene nõudlus siseturul ning ekspordi vähenemine on Eesti Statistikaameti hinnangul selle põhjuseks. Suurtes raskustes on ka Eesti kinnisvarasektor: kinnisvarahinnad on eelmise aastaga võrreldes langenud 16 protsenti. (Musterschüler Estland in Rezession, Hannes Gamillscheg, Die Presse, 20.09)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Der Spion, der an die Spitze kam

Eestis on käimas siiani kõige hullem spionaažiskandaal. Meest, kes vastutas aastaid riigi kõige salajasema informatsiooni eest, kahtlustatakse selle edastamises Venemaale. Vahistatud on endine kaitseministeeriumi ametnik Herman Simm. Dokumentide hulka, millele oli Simmil ligipääs, kuulusid ka saladokumendid koostöö kohta NATO ja ELiga. Peaminister Andrus Ansip nimetas juhtumit äärmiselt ebameeldivaks. Nüüd tuleb tema sõnul välja selgitada kahjude ulatus ning vältida selliste juhtumite kordumist. Simm pidi üles ehitama riigisaladustega ümberkäimise süsteemi, mida NATO ja EL usaldada saaksid. Kui süüdistused paika peavad, istus Venemaa oma spiooni näol alati läbirääkimistelaua taga. (Der Spion, der an die Spitze kam, Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 23.09)

Wodka-Pipeline von Russland nach Estland

Eestis on kohtu all 11 ebatavalist smuugeldajat, kes paigaldasid osalt maaaluse, osalt järve põhjas oleva toru Venemaalt Eestisse, et selle kaudu Eestisse tollivabalt viina pumbata. (Wodka-Pipeline von Russland nach Estland, Alexej Dubatow, Augsburger Allgemeine, 19.09)

PRANTSUSE AJAKIRJANDUS

Internet, l'autre champ de bataille russo-georgien

Vene-Gruusia konflikti ajal langesid küberrünnakute ohvriks mitmed Gruusia veebilehed. Rünnakud toimusid mõnenädalase vahega, esimene 20.juulil, teine 7.-8.augustil. Ka mõned Venemaa veebilehed, näiteks Ria Novosti ja Itar Tassi omad, sattusid väiksema ulatusega rünnakute sihtmärgiks. Küberkuritegevus kujutab endast riikidele üha suuremat ohtu. 2007. aasta kevadel langes rünnakute ohvriks Eesti. Eestis vallandas kübersõja valitsuse otsus paigutada ümber kesklinnas asunud nõukogude sõjaväemonument. Pariisi II ülikooli teaduri, kaasaegse kuritegevuse uurija Laurence Ifrahi hinnangul olid rünnakud Gruusias võrreldes Eestiga võimsamad, kuid kestsid lühemat aega. Ifrahi arvates algatasid rünnakud vene rahvuslased. Gruusias tekitasid rünnakud vähem kahju kui Eestis, sest Gruusia sõltub internetist vähem. Gruusiale tulid kübersõjas appi kolleegid Eestist ja Saksamaalt, Poola president võimaldas Gruusia riigipeal kasutada oma veebikeskkonda.
(Internet, l'autre champ de bataille russo-georgien, Isabelle Mandraud, Le Monde, 18.09)

L'économie estonienne entrée en récession

Eesti majandus on kriisis. SKP oli käesoleva aasta teises trimestris vaid 1,4%, inflatsioon ulatus 11,4%ni. Ober Haus kinnisvarabüroo juhi Kristiina Möldre jaoks ei ole praegused majandusnäitajad üllatuseks, tulevast kriisi võis ette aimata juba 2006. aasta lõpus. Ometi ei olnud Eesti selliseks languseks valmis. Mitmel järjestikusel aastal hoiatasid analüütikud majanduse ülekuumenemise eest, kuid midagi ei juhtunud ja kasv jätkus. Nii ei pööratud enam ohumärkidele tähelepanu. Kinnisvarasektoris on praegune kriis eriti tuntav, langenud on nii hinnad kui tehingute arv. Kiire majanduskasvu perioodil investeerisid paljud kinnisvarasse, kuid muutunud turusituatsioonis on mitmetel probleeme kinnisvaralaenude tagasimaksmisega.
Eestlased ei soovinud märgata ohusignaale ega mõistnud, et majanduskasv ei kesta lõputult. Vastupidi, poliitikud kõnelesid riigi viimisest kümne aastaga Euroopa etteotsa.
Tööpuudus on Eestis seni olnud madal. Kõrge inflatsioon aga alandab elanikkonna ostujõudu. Hinnatõus on tuntav kõikjal, eriti toidukaupade osas. Eesolev talv toob kaasa veelgi suurema hinnatõusu, seda eelkõige eluasemekulude lõikes. Kristiina Möldre hinnangul võivad kulutused küttele tõusta pea kahekordseks.
(L'économie estonienne entrée en recession, Olivier Truc, Le Monde, 18.09)

L'Estonie, plus grande vue de l'intérieur

Artikli autor osales Eesti Saatkonna Pariisis, EASi ja Estonian Airi poolt juunis korraldatud pressivisiidil.
Eesti – maa, mis on seest suurem kui väljast. Tõepoolest, 45000 ruutkilomeetril elab neli korda vähem inimesi kui sama suures Taanis. Ometi on siin väga palju avastada. Eesti on kontrastide maa ühes rikkaliku taime- ja loomariigi ning selgelt eristuvate aastaaegadega. Eesti on mitmenäoline – siin kohtuvad sajanditepikkused traditsioonid uute tehnoloogiatega.
Eestlased on üks vanemaid rahvaid Euroopas. 13. sajandist alates on Eesti territoorium olnud mitmete võõrvõimude valitsemise all. Taani, Saksa, Rootsi, Poola ja Venemaa valitsejad on olnud siin peremeesteks, okupeerides Eesti alad ja surudes peale oma reeglid. 1918. aastal kuulutati välja iseseisvus, kahjuks ei kestnud see kaua. Juba paarikümne aasta pärast algas pool sajandit kestnud nõukogude okupatsioon. Paljudele sai osaks kibe saatus Siberi vangilaagreis. 1990ndate aastate alguses leidis Eestis aset Laulev Revolutsioon – seninägematu manifest, mis liitis inimesed ühises vabaduspüüdes. Kauaihaldatud vabaduse saabudes avanesid Eestile uued perspektiivid. Sai võimalikuks rikkaliku kultuuripärandi tutvustamine läänemaailmale, sai võimalikuks astumine Euroopa Liitu.
Pealinn Tallinn oma 400000 elanikuga ühendab võluval viisil kaasaegse ja algupärase. Arengu sümboliks on üle linna kõrguv Swisshoteli klaastorn. Siin asub kohalik Manhattan. Välisinvesteeringute osakaal Tallinna arengus on märkimisväärne. Igal sammul kohtab turiste, kes imetlevad UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat keskaegset vanalinna, külastavad muuseume ja kauplusi.
Modernne Tallinn ühes valvekaameratega tänavatel on suureks kontrastiks Kagu-Eestis asuvale Setomaale. Nii Vene kui Eesti territooriumil elavad setod peavad tänaseni lugu vanadest traditsioonidest. Näiteks kogunetakse igal aastal, et valida endale kuningas. Setomaa mõjub nagu terve Eestigi: olles peaaegu kogemata sinna sattunud, tekib peagi igatsus tagasi minna…
Suuruselt teine Eesti linn Tartu on ülikoolilinn ja elab tudengite igapäevaelu rütmis. Tartu staarideks on Karl Ernst von Baer ja Juri Lotman. Tänu neile on Tartu mänginud tähtsat rolli teadusmaailmas. Tartu on ka Eesti kultuuripealinn, sealt on alguse saanud eestikeelne ajakirjandus, kirjandus ja laulupidude traditsioon.
(L'Estonie, plus grande vue de l'intérieur, Olivier Pecqueux, La Voix du Nord, 14.09)

La Suède recrute des médecins estoniens

Üha enam Eesti arste ja meditsiinitöötajaid suundub tööle piiri taha. Skandinaavia maad on Eesti arstide palkamisest väga huvitatud. Ainuüksi Soomes töötas 2007. aasta seisuga 360 Eestist pärist arsti, 65 õde ja 30 hambaarsti. Gävleborgi maakond Rootsis on samuti avastanud Baltimaade tööturu ja algatas kampaania 20-30 arsti värbamiseks. Eestlaste huvi Rootsi haiglates töötamise vastu suureneb aasta-aastalt. Kuigi viimasel ajal on ka siin meditsiinitöötajate palgad tõusnud, jäävad need ometi Skandinaavias makstavatele palkadele alla. Võõrsile minekut kaaluvate arstide otsust mõjutab ka tõsiasi, et palju kolleege on juba ees, moodustunud on oma kogukond, vahetatakse infot. Hetkel tuntakse Rootsis enim huvi Baltikumist pärit psühhiaatrite, kirurgide ja kiirabiarstide vastu. Rootsi keele oskus ei ole nõutav, arstidele pakutakse kohapeal keelekursusi.
(La Suède recrute des médecins estoniens, Courrier international, 22.09)

Critique. Les videos familiales et politiques de Raidpere

27.septembrini on Pariisis Michel Reini galeriis avatud Mark Raidpere (sünd 1975) näitus. Näitusel eksponeeritakse nelja videot, mis loodi kahel viimasel aastal. Üks video meenutab Raidpere poolt 2005. aasta Veneetsia biennaalil esitatud loomingut, see on autobiograafiline. Ülejäänud kolm kannavad poliitilist või sotsiaalset sõnumit. Majestoso Mystico näiteks peegeldab mullu Tallinnas nõukogude sõjamonumendi teisaldamise ajal tekkinud meeleolusid.
(Critique. Les videos familiales et politiques de Raidpere, Philippe Dagen, Le Monde, 13.09)

SOOME AJAKIRJANDUS

Valtiosalaisuuksien varjelija myi tietoja Virosta Venäjälle

Endine Eesti kaitseministeeriumi ametnik Herman Simm, kes vastutas pikka aega Eesti riigisaladuste valve eest, võeti vahi alla. Meest kahtlustatakse riigireetmises ja riigisaladuste edastamises välisriikidele. ETV väitis, et Simm on juba aastaid müünud Venemaale Eestit ja Eesti NATO partnereid puudutavat salajast informatsiooni. Kinni peeti ka Simmi abikaasa Heete Simm. Herman Simm juhtis mitmeid kordi Eesti ja teiste riikide salajast informatsiooni puudutavate lepingute ettevalmistamist ning osales NATO ja ELi salajase teabe kaitset puudutavate dokumentide koostamisel. Eesti riigijuhid möönsid, et Eestil on olnud riigi salajase informatsiooniga probleeme ning usutavasti on nüüd nende põhjus leitud. (Valtiosalaisuuksien varjelija myi tietoja Virosta Venäjälle, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 23.09)

Viron suojelupoliisi paljasti supervakoilijan

Eesti kaitsepolitsei pidas kinni kaitseministeeriumi pikaaegse juhtivametniku ja tema abikaasa. Naine töötas juristina politsei juhtkonnas. Mõlemal oli ligipääs „tundlikule materjalile“. Kapo kahtlustab, et abielupaar müüs informatsiooni Venemaale. Eesti meediakanalid on iseloomustanud Herman ja Heete Simmi kui äärmiselt sümpaatseid ja usaldusväärseid inimesi. Tegemist pole tegelikult Eesti ja Venemaa vahelise probleemiga. Suurriik teab nn viienda kolonni abil maast rohkem kui selle oma valitsus. Probleemi tuum on NATO ja Eesti usaldusväärsus. Kaitseminister Jaak Aaviksoo mureks on praegusel hetkel tõestada NATO liitlastele, et tema juhitav ministeerium pole täis FSB agente. (Viron suojelupoliisi paljasti supervakoilijan, Jorma Rotko, Kaleva, 23.09)

Entistä huippu- virkamiestä epäillään Virossa maanpetoksesta

Endine Eesti kaitseministeeriumi tippametnik ja politsei peadirektor vahistati kahtlustatuna riigireetmises. Herman Simmi kahtlustatakse salastatud teabe kogumises ja selle teisele riigile edastamises. BNSi andmetel edastati info Venemaale, kuid seda pole kinnitatud. Eestis võib riigireetmise eest karistada 3–15 aastase vangistusega. (Entistä huippu- virkamiestä epäillään Virossa maanpetoksesta, Helsingin Sanomat, 23.09)

Posttraumaattista sielunhoitoa

On paljastunud Soome president Tarja Haloneni uus omadus – märgatav psühholoogia- ja psühhiaatriaharrastus. Eelmisel nädalal pani Halonen diagnoosi soomlaste naabritele – eestlastele. Presidendi sõnul põevad eestlased nõukogude aja järgset stressi. President Toomas Hendrik Ilvese ärritunud kommentaaride põhjal polnud raske otsustada, kui hästi õnnestus Halonen sugulasrahva psühhiaatri rollis. Soola eestlaste haavadele raputatakse lisaks, kui Tallinnas esitletakse dotsent Johan Bäckmani teost 2007. aasta pronkssõduritüli taustast. Bäckmani teost on juba ette kõvasti kritiseerinud nii meedia kui poliitikud. Pole ka ime. Bäckman väidab, et Tallinna „vabastajate” mälestusmärgi viimine kesklinnast sõjaväekalmistule tähendas „Eesti ajaloo lõppu“. Eestil polevat iseseisva riigina tulevikku. Eestis imestatakse ka selle üle, kuidas KGB käsilastega koostööd teinud teadlast aktsepteerivad dotsendina isegi kolm Soome ülikooli. (Posttraumaattista sielunhoitoa, Juhani Heimonen, Turun Sanomat, 18.09)

Suomalaisen dosentin kirjasta kohu Virossa

22. septembril esitletakse Tallinnas pronkssõduri mälestusmärgi juures Soome dotsendi Johan Bäckmani raamatut „Pronkssõdur – Eesti monumenditüli taust ja sisu“. Mitmed Eesti meediakanalid ja poliitikud on jõudnud kritiseerida teost, milles ennustatakse lõppu Eesti iseseisvusele. Raamatu on välja andnud kirjastus Tarbeinfo, mille juhti Vladimir Iljaševitši tuntakse Eestis pikaajalise KGB-töötajana. Ajaleht Postimees süüdistas Bäckmani ajaloo moonutamises. Riigikogu liikme Andres Herkeli sõnul on Soomes olnud alati punase ideoloogia traditsioon. „Nüüd on esile kerkinud keegi Johan Bäckman, kes ennustab Eesti riigi kadumist. Eestis pole sellistele mõtetele mingisugust kandepinda,“ arvab Herkel. (Suomalaisen dosentin kirjasta kohu Virossa, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 18.09)

Suomalainen kohututkija herättää hämmennystä Virossa

Soome dotsent Johan Bäckman sai suure tähelepanu osaliseks, kui ta saabus Tallinnasse, et esitleda oma uut raamatut. „Eestis pole kunagi olnud N. Liidu okupatsiooni, see on müüt. Müüdi eesmärgiks on olnud teatud poliitilise eliidi võimu legitimiseerimine Eestis,“ ütleb Bäckman provotseerivalt. Oma raamatus ennustab Bäckman Eestile sünget tulevikku, põhjusena nimetab ta pronkssõduri eemaldamist eelmisel aastal. „Ka soomlastel on oma süü selles, mis Eestis on juhtunud,“ ütleb Bäckman. Muu hulgas peab dotsent soomlaste veaks lobitöö tegemist Eesti Euroopa Nõukogu ja ELi liikmesusele. (Suomalainen kohututkija herättää hämmennystä Virossa, Marjo Näkki, Etelä-Suomen Sanomat, 23.09)

Suomalaiskirja kummastuttaa Virossa

Dotsent Johan Bäckman esitles esmaspäeval Tallinnas pronkssõduri kuju juures oma raamatut „Pronkssõdur“. Esitluspäeva ja -paiga valik oli teadlik. 22.septembril kogunevad vene sõjaveteranid traditsiooniliselt pronkssõduri juurde, et mälestada Tallinna vallutamist 1944. aastal. Venelased kutsuvad seda vabastamiseks, eestlased okupeerimiseks. Bäckmani hinnangul polnud monumenditülis küsimus monumendi mujaleviimises, vaid Tallinna vabastajate hauasamba hävitamises ja haudade rüvetamises. Bäckmani arvates tähendab see sündmus Eesti ajaloo lõppu. Samuti jättis Bäckmani sõnul monumenditüli jälje ELi ja Venemaa suhetesse. (Suomalaiskirja kummastuttaa Virossa, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 23.09)

KGB-syytökset sinkoilevat Virossa

Johan Bäckman, kes esitles äsja oma teost „Pronkssõdur“, tahab oma artiklis tähelepanu juhtida ühele seigale. Ajaleht Turun Sanomat väitis, et Bäckmani teose avaldanud kirjastuse juht Vladimir Iljaševitši tuntakse Eestis kauaaegse KGB töötajana. Eestis võib peaaegu ükskõik keda tembeldada endiseks KGB agendiks. Ka Lennart Meri kuulis omal ajal, et oli KGB agent. Nüüd olevat Venemaa leival ka Soome endine peaminister Paavo Lipponen ja president Tarja Halonen. Eesti on sügavamas kriisis, kui me arvame. Üks sümptom on KGB-süüdistused, mille kaudu üritatakse piirata sõnavabadust või jätta teatud isikud või teemad väljapoole avalikku arutelu. Sellised „keelatud“ teemad on Eesti vabariigi iseseisvuse ähmaselt kumav lõpp, Eesti kuritegelik apartheidipoliitika ning eesti ajaloopildi valelikkus. (KGB-syytökset sinkoilevat Virossa, Johan Bäckman, Turun Sanomat, 23.09)

Venäläiset vaiko sittenkin hämpit?

Kõmudotsent Johan Bäckman arvustab oma kõmuteoses „Pronkssõdur“ monumendi eemaldamist ning käsitleb üksikasjalikult sellele järgnenud vene noorte mässu. Dotsendi tuumideeks on, et N. Liit ei okupeerinud Eestit pärast Teist maailmasõda. Selle asemel okupeerib Venemaa Eesti kümne aasta jooksul. Nagu kirjutas Economist, on samamoodi võimalik, et tsunami pühib Eesti maa pealt või orjastavad riigi hiigelämblikud. NATO-liikmesusest hoolimata. (Venäläiset vaiko sittenkin hämpit?, Helsingin Sanomat, 22.09)

Amerikanpuudeleita, onko heitä?

ELis tahetakse unustada, et Gruusia konfliktis oli ründajaks ameeriklaste puudel Saakašvili. Soome julgeolekut Gruusia ei ähvarda; Saakašvili ja Soome vahel on ju Venemaa. Venemaal pole sõpru Baltimaade ameeriklaste puudlite hulgas, kelle kätes on Läänemere regiooni stabiilsus. Eesti president Toomas Hendrik Ilves sündis Rootsis enne USAsse siirdumist. Ta töötas 10 aastat USA propagandaraadios Free Europe, enne kolimist (mitte tagasipöördumist) Eestisse. Ilves reageeris Tarja Haloneni sõnavõtule Venemaast nii pahaselt, et selles oli jälgi nõukogude aja järgse stressi tekitatud tõsistest posttraumaatilistest sümptomitest. Ka tema on ameeriklaste puudel. (Amerikanpuudeleita, onko heitä? Esko Seppanen, Kaleva, 20.09)

Valtiot käyvät yleensä vain oikeutettuja puolustussotia

Eesti osaleb Eurovisiooni lauluvõistlusel Moskvas. Enamuse arvates ei tuleks segada muusikat ja poliitikat. Eestlaste meeleolu tõlgendamata tundub, et poliitilise ühislaulu ajad on möödas. (Valtiot käyvät yleensä vain oikeutettuja puolustussotia, Jarmo Rantalainen, Kaleva, 19.09)

Vaikeat budjettineuvottelut testi Viron hallitukselle

Eesti valitsuskoalitsioon on pidanud viimastel kuudel nii raskeid eelarveläbirääkimisi, et on hakatud spekuleerima valitsuse lagunemise üle. Valitsus kinnitab aga, et on eelarvetülidest hoolimata üksmeelne. Kui Eesti majandus kasvas veel eelmisel aastal kuus protsenti ja 2006. aastal kümme protsenti, on sel aastal majanduskasv täiesti seisma jäänud. Majanduskasvu kiiret langust ennustati Eestis juba eelmisel sügisel, kuid valitsus koostas selleks aastaks ülioptimistliku eelarve, mida nüüd tuleb kõvasti kärpida. Veel raskem on olnud järgmise aasta eelarve koostamine. Rahandusminister Ivari Padar on nõudnud kõigilt ministeeriumidelt kulude vähendamist. Siseminister Jüri Pihl on kõvasti kritiseerinud töötajate vallandamist raske majandusliku olukorra tõttu. Tema sõnul ähvardab siseministeeriumi eelarve vähendamine ohustada Eesti sisejulgeolekut. Kriitikatule alla on sattunud ka peaminister Andrus Ansip, kes ei kuulanud ettevõtjate hoiatusi majandusolukorra halvenemisest ning kes on eelarvesse lisaraha saamiseks välja tulnud rahvast ärritavate ideedega. (Vaikeat budjettineuvottelut testi Viron hallitukselle, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 19.09)

Viron hallitus kiristää rahapulassaan veroruuvia

Rahapuuduses vaevleva Eesti valitsus näib olevat teel süvenevate erimeelsuste suunas. Rahandusminister Ivari Padari sõnul tuleks järgmiseks aastaks tõsiselt kaaluda negatiivset eelarvet. Reformierakonna hinnangul järgneks sellele valitsuskriis ja majanduse kokkuvarisemine. Lisaraha üritatakse eelarvesse leida makse tõstes. (Viron hallitus kiristää rahapulassaan veroruuvia, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 22.09)

Venäläiset heikoilla Viron työmarkkinoilla

Venekeelse elanikkonna positsioon Eesti tööjõuturul on märgatavalt nõrgem kui eestlaste oma, selgus äsja avalikustatud 2007. aasta Eesti inimarengu aruandest. Alla 30-aastaste venekeelsete kogutulud moodustavad vaid 70 protsenti samaealiste eestlaste tuludest. Osalt on selle põhjuseks, et venelaste töökohad on koondunud tööstussektorisse. Suurettevõtted kasutavad venelasi odavtööjõuna. Aruande koostanud Marju Lauristini sõnul on võimalik suruda töötajate palku alla, kui neil ei ole palju valikuvõimalusi. Ka kõrgharidusega venekeelse elanikkonna positsioon on tööturul nõrgem kui eestlaste oma. Venekeelsete positsioon on aruande andemetel halvem ka siis, kui nad oskavad hästi eesti keelt ja neil on Eesti kodakondsus. Üle pooled venelastest on tundnud töökohas, et neid nende tausta tõttu diskrimineeritakse või et eestlasi soositakse. Lauristin usub, et Eesti majandusprobleemid mõjutavad rohkem venelasi. (Venäläiset heikoilla Viron työmarkkinoilla, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 22.09)

Viron työmarkkinoille mahtuvat vielä korkeasti koulutetut

Eesti majandus seisab paigal ning töötus oli aasta alguses umbes neli protsenti. Arvatakse, et töötus hakkab tasapisi kasvama. Enamus koolilõpetanutest pürib Eestis kõrgkooli. Vaid 30 protsenti valib neist kutsehariduse. Ekspertide sõnul tuleks noori meelitada ka tehnilisematele aladele. On arvatud, et Eestis on puudu juba sadu insenere. Aastate eest räägiti Eestis ajude äravoolust. Nüüd pole see enam probleem, kuna palgad ja töövõimalused on ka Eestis paremaks läinud. (Viron työmarkkinoille mahtuvat vielä korkeasti koulutetut, Turun Sanomat, 20.09)

Viro kuljetti Venetsiaan palan kiisteltyä Itämeren maakaasuputkea

Eesti ehitab sel aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil 60 meetri pikkuse kollase gaasitoru, mis ühendab Saksamaa ja Venemaa paviljoni. „Installatsioon tõstatab küsimuse arhitektuuri poliitilisest olemusest ja arhitekti rollist suhetes võimuga,“ tõdetakse näitusekataloogis. (Viro kuljetti Venetsiaan palan kiisteltyä Itämeren maakaasuputkea, Hannu Pöppönen, Helsingin Sanomat, 21.09)

Virolainen Iizi tuo verkkopalvelunsa Suomeen

Järgmisel aastal laieneb Eesti suurim kindustusmaakler Iizi oma uue e-kindlustuse kaudu Soome. Uue Interneti-portaali abil saavad kliendid võrrelda oma kindlustusi kohalike ja rahvusvaheliste kindlustustega. Ärikliendid on kindlustuste vahendajate teenust kasutanud juba pikka aega, kuid kodumajapidamistesse pole selline võimalus veel ulatunud. Nüüd võib aga klient võrrelda näiteks eri kindlustusfirmade kahjukindlustustooteid, ning mitte ainult hinna, vaid ka kindlustustingimuste põhjal. Iizi Firstbrokersi Soome juht Jaava Myllyniemi ütleb, et ettevõttel on Baltimaades juba neli miljonit äriklienti ning kümme tuhat eraklienti. Teenuse tuumaks on Leedus väljaarendatud arvutiprogramm, mis võrdleb eri ettevõtete kindlustusi. „Toiming peab olema kiire, lihtne, läbipaistev ja võrdlev,“ loetleb Myllyniemi. Tema hinnangul vastavad need omadused ka ELi ettekujutusele sellest, mida tuleb tarbijale pakkuda. (Virolainen Iizi tuo verkkopalvelunsa Suomeen, Harri Vänskä, Kauppalehti, 16.09)

Suomenlahden riskejä isot alukset, talvimerenkulku ja liikennekulttuuri

Helsingis kohtusid Eesti, Soome ja Vene eksperdid, kes arutasid Soome lahe laevandusega seotud riske. Suurimateks riskideks peetakse talvist ja jääoludes liiklemist, suuri laevu, liikluse juhtimist ja juhtimissüsteeme, laevateede jaotuse puudumist, inimfaktorit ning info liikumise probleeme. Laevade hulk on Soome lahel pidevalt kasvanud. Eriti tihe liiklus on Tallinna ja Helsingin vahel, kus reisilaevade tee ristub naftatankerite teega. (Suomenlahden riskejä isot alukset, talvimerenkulku ja liikennekulttuuri, Heli Saavalainen, Helsingin Sanomat, 21.09)

Lumikengät jalkaan ja suolle tarpomaan

Kepikõnni üle esialgu naerdi. Siin on samasse kategooriasse kuuluv kandidaat: lumeräätsadega kõnd soo peal. Kõlab mõnevõrra veidralt, kuid on tegelikult väga mõnus – ja efektiivne. Esialgu võiks lumeräätsad laenutada. Ning siis Viru rappa! Lahemaa rahvuspargis asuv Viru raba on üks Eesti väiksemaid soid ning hinnanguliselt 5000 aastat vana. Giid Aat Sarve arvates koormab räätsaga kõnd sood mõnevõrra, kuid märgatavalt vähem saapaga kõnnist. (Lumikengät jalkaan ja suolle tarpomaan, Turun Sanomat, 17.09)

Taidetta ja alkoholia

Šoppamise ja Tallinna vanalinna kohvikutes istumise asemel käis artikli autor hoopis Viinistu kunstimuuseumis. Soome keeluseaduse ajal rikastusid Viinistu mehed Lahti meeste janu kustutades. Viinaraha eest ehitati väikesesse paikkonda tuletõrjemaja ja kool. Viinistu erakunstimuuseumi on rajanud Eestis sündinud, Rootsis varanduse teeninud ärimees Jaan Manitski. Kui Manitski kalakonservitehas koos Vene turuga põhja läks, rajas mees asemele kunstimuuseumi. Tehasest tehti muuseum paari aastaga. Nüüd kuuluvad sinna juurde ka hotell, kontserdisaal ja koosolekuruumid. Restorani terrassilt avaneb vaade Soome lahele. Lähedal paistab Mohni saar, tipus majakas. Sealne majakavaht olevat olnud luuletaja, kes ütles luulekogu valmides koha üles ning naasis mandrile. (Taidetta ja alkoholia, Jari Taari, Etelä-Suomen Sanomat, 17.09)

Tallinnassa voi luottaa keltaiseen ja valkoiseen

Tallinna taksoäris valitseb täielik vabaturumajandus. Firmad saavad ise oma hinna määrata ning klient võib taksoderivist valida ükskõik millise auto. Taksofirmasid on Tallinnas umbes 40. Usaldusväärsete firmade hulgas on pisisulisid ja suuri petiseid. Mida vanem ja romum auto, seda kindlam on, et tegemist on petisega. Suurem osa Tallinna taksodest kuulub aga enamvähem usaldusväärsetele firmadele. (Tallinnassa voi luottaa keltaiseen ja valkoiseen, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 20.09)

Kaameid soomlasi ja komeita orjia

Artikkel tutvustab Ulvi Wiréni teost „Huvittavat raamatut“, mis räägib eesti-soome keeleriskidest ja eksitussõnadest. Raamatu mõte on aidata soomlastel vältida kõige hullemaid vääritimõistmisi ning asjatuid solvumisi eestlastega asju ajades. Samas on tegemist ka lihtsalt lõbusa lugemisega. (Kaameid soomlasi ja komeita orjia, Pirjo Vismanen, Turun Sanomat, 20.09)

Jäätynyt pissa on kömmähdysten kunkku

Kümmekond aastat tagasi Soome kolinud Ulvi Wiréni kogetud keeleprohmakad andsid aasta tagasi tõuke, et kirjutada eesti ja soome keele eksitussõnaraamat „Hääd pulmapäeva!“. Wirén on kirjutanud nüüd uue teose „Huvittavat raamatut“, mis on mõeldud kõigile soomlastele, kes eestlastega kokku puutuvad. Eksitussõnad on tekkinud eesti ja soome keele lähisuguluse tõttu, samas erinevad eesti ja soome keel keeleajaloo poolest, erinevad on ka kontaktid teiste keeltega. Wiréni arvates on eesti ja soome ühiskondades ka palju muid erinevusi. (Jäätynyt pissa on kömmähdysten kunkku, Satu Kreivi-Palosaari, Kaleva, 23.09)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Война за мир: Готова ли Россия к конфронтации с Западом?

Venemaa Välis- ja julgeoleku poliitika nõukogu korraldas 4. septembril ümarlaua, millest tänu rahvusvahelisi suhteid õppivate tudengite osalemisele ei kujunenud tavalist ekspertide kohtumist. Tudengid tulid ühe kogenuma nõukogudeaegse ja praeguse Vene diplomaadi, suursaadiku Itaalias Anatoli Adamišini meistriklassi. Adamišin naljatleb, et Gruusia sündmustes on süüdi Vene välisministeerium, kes kaugetel 1980. aastatel ei võtnud kuulda Saakašvili taotlust sinna tööle asuda. Kes teab kuidas oleks siis kõik läinud. Tõsisemalt kõneldes, rõhutas Adamišin, et esimene viga, mille tegi Venemaa, oli suutmatus sõda vältida. Teiseks magati Gruusia rünnak maha. Kolmandaks käituti valesti, hakates nõudma Saakašvili „pead”. Neljandaks aeti nurka USA, mida diplomaatia seisukohalt ei pruukinuks teha. Viiendaks kaotati infosõda. Kuues viga – tunnustati kiirkorras L-Osseetiat ja Abhaasiat. Ehkki lääne reaktsioon Gruusia sündmustele oli alatu, oleme nüüd hullemas isolatsioonis kui 1979. aastal Afganistani pärast. Nüüd tuleb sellest tunnelist, kuhu end ise ajanud oleme, kuidagi väljapääsu otsida. Kõigepealt tuleb rahustada meie naabreid, et Gruusia aktisoon oli erijuhus ning mingit N. Liidu taastamise strateegiat meil pole. Peame ümber hindama oma suhtumist ümbritsevasse maailma. Pole tähtsamat ülesannet, kui luua meie sisemiseks arenguks soodsad välistingimused. Ehkki see kõlab õõnsa nõukoguliku stereotüübina, kuid ei ole tõesti paremat arengueeldust kui rahu ja koostöö ehk teisisõnu – integreerumine globaliseeruvasse maailma, mis tagab investeeringute ja tehnoloogiate liikumise. Omaenda jõududega me Venemaa moderniseerimist välja ei vea, isolatsioon oleks meile hukatuslik. Tuleb ületada vana vene komme näha maailma sellisena nagu me teda näha tahaksime, mitte aga sellisena, nagu ta reaalselt on. Näiteks võttis Šanghai koostööorganisatsioon vastu deklaratsiooni, milles toetatakse „riikide terviklikkust”. Meie aga teeme näo, nagu oleks ta meid Gruusia küsimuses toetanud. Tuleb lõpetada lääne ja ida vastandamine ning lääne alahindamine. Nii või teisiti mängitakse ja Idas lääne reeglite järgi. Enne kui hakata neid muutma, tuleb õppida mängima nende järgi, nii nagu teeb seda näiteks Hiina. Oleme praeguse seisuga saanud ridamisi taktikalisi võite, kuid strateegilises plaanis oleme kaotusseisus. Tuleb arvestada, et vaatamata ägedale retoorikale, pole Euroopa teinud midagi, mis kahjustaks Venemaa huve. Ja seda enneolematu USA surve ning „Trooja hobuse” olemasolu tingimustes Euroopa Liidus. Kuna praegu ei kehti enam vanad normid ja reeglid, peab Venemaa pidevalt esinema uute initsiatiividega koostööks. Lääs tegi tegusid Liibanonis ja Iraagis, meie Gruusias… tuleb pöörata valge leht ka luua uued reeglid. Lõpetuseks tuletas Adamišin meelde Putini enda tsitaati, mis hästi iseloomustab Venemaa tegevust: „Venemaa ei pea suurriiki etendama ja pidevalt tüli normima!” (Artikkel esitab ka järgnenud oponentide esinemisi.) (Война за мир: Готова ли Россия к конфронтации с Западом?, Лидия Андрусенко, Политический журнал, 22.09)

Исцеление разума

Pole vist vaja kellelegi tõestada, et vene televisioonis antiamerikanism lõhnab ja haljendab. Olgu selleks telejuhtide poliitilised „analüüsid” või poliitikute, satiirikute sõnavõtud. Vahel hakkabki tunduma neid saateid vaadates, et nendel alaarenenud ameeriklastel on pikk tee käia meie tasemel kultuurini. Ja nõnda lõputult… See tekitab meie ühiskonnas väärastunud ettekujutuse Ameerika Ühendriikidest. Vaevalt võtab Venemaa USA meedias 10%-gi sellest mahust mis meie omas USA ning kutsub esile 5%-gi nendest emotsioonidest, mis meis kutsub esile Ameerika. Milleks suruda kogu aeg nendele „22. juuni” (1941) refleksidele seoses NATOga? Suurem osa NATO liikmesmaid on ju meie head partnerid äri- ja kultuurisuhete vallas. See hüsteeria NATO „ohtlikkuse” ümber on ohtlik tegelikult meie eneste vaimsele tervisele. Võib muidugi väita, et TV pole reaalne poliitika, et need on vaid lihtsalt „vihkamise minutid” (Orwell). Võib öelda ka, et kes valjult klähvib, see ei hammusta. Samas – televisioon, see ongi ju ühiskondlik teadvus. Olen juba ammu loobunud osalemast igasugustes hullumeelsetes telešõudes, peksupoisist „menševikuna” nendes „revolutsioonilis-ajaloolistes” lavastustes. (Исцеление разума, Леонид Радзиховский, Взгляд, 23.09)

Нехороший дом в центре Томска

Tomski unikaalne NKVD-muuseum, ainus repressioonide muuseum Venemaal, mis töötab NKVD vangla ruumides, on likvideerimisohus. Linna 400-aastase juubeli tähistamise eel pakuti maja ettevõtjatele, kes lubasid selle restaureerida. Nüüd on osa hoonest eraomandis, ehkki avalik kultuurimälestis, ning langenud ümberehituste ohvriks. Uus omanik on koguni linnaga kohut käinud omandivaidluse küsimuses, soovides kogu maja, ka muuseumi ruume. Augusti alguses langetas kohus otsuse – muuseum peab ruumid vabastama. Nüüd ähvardab unikaalset muuseumi sulgemine. Kohtu otsus tehti vahetult enne suure Eesti delegatsiooni saabumist kultuuripäevadele, mille käigus avati muuseumi läheduses mälestuskivi repressioonides hukkunud eestlastele. Koos eestlastega külastasid nii muuseumi kui ka avasid kivi linna ja oblasti ametlikud esindajad. Kuid pärast eestlaste lahkumist tundub, et see muuseum siiski püsima ei jää. Mida maksavad siis kõik enam kõik need Venemaa poolsed jutud pronkssõduri teemal! (Нехороший дом в центре Томска, Виктор Свинин, Независимая газета, 22.09)

Псковское окно

Pihkva oblasti kuberner selgitab usutluses, kuidas kasutab regioon geograafilist asukohta oma huvides ning kuidas sujub koostöö Baltimaadega. Näiteks kasvavad investeeringud Lätist igal aastal neli korda. Juba aastal 2005 tunti Pihkav selgel balti ettevõtjate huvi arendada tootmist Pihkva mail. „Seda koostööd on saatnud edu. See näitab, et meiega võib asju ajada”, nendib kuberner. Palgad ja majanduskasv kasvavad Pihkva kandis kiiremini kui Venemaal keskmiselt. Ka infrastruktuuri tingimused on paremad kui konkureerivatel oblastitel. „Oleme huvitatud igasuguse tööstustootmise kandumisest meie regiooni, prioriteete siin pole.” Balti ettevõtjad on aga faktiliselt huvitatud peamiselt puidutöötlemisest. Samas on tootmise arendamine siin lihtsam ja odavam kui Leningradi või Novgorodi oblastis. Vajaka jääb aga tööstusparkidest, ühe mitmekümne hektarilise rajamine on praegu alles kavas. Poliitilised suhted Baltimaadega võiksid olla paremad. Praegu ületavad Läti investeerinud Eesti omi mitmekordselt, samas kui nende riikide majandus ja ettevõtjate vajadused on sarnased. Hea oleks, kui ka Baltimaade poliitikud arvestaksid oma ettevõtjate huvidega ning aitaksid kaasa poliitiliste suhete paranemisele. (Псковское окно, Игорь Архипов, Эксперт (Северо-Запад), 22.09)

Пальцы возвратились к рыбам

Eesti teadlased kinnitasid vahepeal kahtluse alla sattunud evolutsiooniteooriat sõrmede ja varvaste pärinemisest kalauimede luustikust. Töö on vastu võetud avaldamiseks ajakirjas „Nature”. (Пальцы возвратились к рыбам, Петр Смирнов, Газета.Ru, 22.09)