Eesti välismeedias 30. august - 5. september 2008

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Nato urged to bolster Baltic defence

USA kutsus NATOt paremale valmisolekule Balti riike sõjalise rünnaku eest kaitsta. USA uus suursaadik NATO juures, Kurt Volker ütles, et NATO on kohustatud Balti riike kaitsma, kuna erinevalt Gruusiast, kehtib nende suhtes NATO Artikkel 5, mis tagab rünnaku puhul neile teiste liikmesriikide kaitse. Peale Venemaa jõukasutust suveräänse riigi vastu on Balti riigid kergelt hirmul, mistõttu peab NATO saatma selgeid signaale Balti riikide kaitsmisest sõjalise planeerimise ja vastavate õppuste näol. Volkeri sõnul peab NATO tagama selle, et ohu korral on Artikkel 5 rakendatav mitte ainult poliitilises, vaid ka sõjalises mõttes.
Volker on endine Vabariiklaste presidendikandidaadi John McCaini nõunik.
(Nato urged to bolster Baltic defence, James Blitz, The Financial Times, 02.09)

Russian hostility to put brake on Baltic recovery

Eesti juhtiva panga Hansapanga tegevdirektor Erkki Raasuke väidab, et Balti riikide majanduslangus süveneb veelgi ja taastumine võtab aega. Raasuke on täiesti kindel, et enne kui majandusolukorra stabiliseerumisest saab juttu olla, läheb olukord veel palju hullemaks. Venemaa uuel ja agressiivsel välispoliitikal on samuti selles oma osa, kuna see laotab musta pilve üle terve Ida-Euroopa.
Balti riikides on tarbimine järsult langenud tänu jätkuvalt tõusvale inflatsioonile ja kinnisvara buumi vaibumisele. See omakorda pärsib välisinvesteeringuid. Samas on Swedbank kindel Balti riikide pikaajalises kasvuperspektiivis peale majanduslangust.
(Russian hostility to put brake on Baltic recovery, Robert Anderson & John Thornhill, The financial Times, 02.09)

David Miliband and David Cameron blunder over Russia

Olles Kiievis ja Tbilisis, demonstreerisid briti välisminister David Miliband ja tooride liider David Cameron, kui kehvad on nende teadmised ajaloost. Cameroni jaoks oli lollus võrdsustada Eesti ja Ukrainat. Eesti ajalugu, keel ja kultuur on täiesti erinevad slaavi omadest. Lisaks sellele, et Eesti sunniti Teise Maailmasõja ajal N.Liidu koosseisu, on riik läbi sajandite olnud ka osa Rootsist ja Saksa ordu valitsemise all. Eesti keel aga on suguluses soome keelega.
(David Miliband and David Cameron blunder over Russia, Peter Millar, The Times, 31.08)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Bei Russlands Nachbarn geht die Angst um

Sõda Kaukaasias alarmeerib Venemaa naaberriike. Riigid, kus elab vene vähemus, kardavad Moskva uut imperialismi. Kuid just Baltimaad on oma idanaabrist sõltuvuses. Kogu Baltikumis on energiatarnete olukord ebakindel, Leedu istub aga päris lõksus. Teravaid suhteid võib märgata ka mujal. Eestis näiteks, kus peaaegu 1/3 rahvastikust on vene päritolu, torkab politseile ja salateenistustele silma, et viimasel ajal on välja antud massiliselt Vene passe. Peaminister Andrus Ansip ning valitsus on tõsiselt muret, kas käimas on mingi salajane tegevus, et Moskval oleks järgmise eestlaste ja venelaste vahelise konflikti ajal põhjust Eestisse sisse marssida ja „oma kodanikke“ rünnaku eest kaitsta? (Bei Russlands Nachbarn geht die Angst um, Daniel Goffart, Handelsblatt, 29.08)

Bewährungsprobe für den Musterschüler

Ainult Eestis võib kohata silti, millel toretseb sinisel taustal @-märk ning mis juhatab teed tasuta Interneti-punkti juurde. Ka külades surfatakse traadita Internetis. Ükski teine riik pole oma ühiskonda ja majandust nii sihikindlalt online-maailmale rajanud kui Eesti. „Kindlasti oli eeliseks see, et me ei pidanud 1991. aastal minema ühtegi etteantud teed pidi,“ ütleb Ott Kaukver. 29-aastane Kaukver juhatab Tallinnas Skype´i arendusosakonda. Ettevõtte tarkvara programmeerisid kolm eestlast. Kaukver kuulub „Tiigrihüppe põlvkonda“ – juba 1997. aastal ühendati tänu Tiigrihüppe programmile kõik Eesti koolid Internetiga. Lisaks saavad eestlased alates 2005. aastast Interneti teel hääletada ning SMSiga bussipileti ja parkimise eest maksta. Tehnikavaimustusel on ka omad juured: esimene nõukogude PC arendati välja Tallinna Küberneetikainstituudis, arendajate hulgas oli ka Kaukveri isa. Tsaariajal oli Eesti võimaa, kuid nüüd mängivad metsa- ja põllumajandus üha väiksemat rolli. Praegu kuuluvad infotehnoloogia kõrval tähtsamate majandusharude hulka ehitus, telekommunikatsioon ning turism. Balti Tiiger saavutas 2006. aastal 11,6-protsendise majanduskasvu, mis oli kõrgem kui Hiina majanduskasv. Pärast iseseisvumist 1991. aastal käivitas riigi toonane peaminister Mart Laar laialdase erastamise ning viis sisse praeguseks 21-protsendise proportsionaalse tulumaksu. Maailmamajandusfoorum on nimetanud Eestit Ida-Euroopa konkurentsivõimelisemaks riigiks. Nordea panga analüütik Anssi Rantala kiidab maad aga usaldusväärse maksu- ja eelarvepoliitika ajamise eest. Lisaks on Eestil ka moodsa riigi imidž. Saksa-Balti Kaubanduskoja küsitluste andmetel on Saksa firmad asukohamaaga rahul. Oma osa mängib siin ka maksuseadus: reinvesteeritud kasumit ei maksustata. Üheks probleemiks on Eestis tööjõupuudus. Ilmselt jõudsid paljud Saksa firmad Baltimaadesse liiga hilja, sest skandinaavlased ei oodanud, kuni riigid 2004. aastal ELi ja NATOga liitusid. Peaaegu 40 protsenti välismaalt tulevatest otseinvesteeringutest pärinevad alates 1991. aastast Rootsist. Veel eelmisel aastal kasvas Eesti majandus 7,1 protsenti, kuid nüüdseks on kiire tõusuperiood läbi saanud. Lõhkenud on kinnisvaramull. Paljud eestlased ei jõua enam maksta oma laenuhüpoteeke, samuti on koormaks 11-protsendine inflatsioon. 2009. aastaks ootab rahandusministeerium 2,6-protsendist kasvu. Nordea ekspert Rantala on samuti lootusrikas: majanduskeskkond on endiselt soodne, Eestil on tänu varasematele eelarveülejääkidele polster ning kaubanduspartneritel Rootsil ja Soomel läheb hästi. Praegune kriis võiks aeglustada palkade kasvu. (Bewährungsprobe für den Musterschüler, Matthias Kolb, Süddeutsche Zeitung, 01.09)

Das Ende des Estland-Booms

Pärast aastatepikkust pidurdamatut majanduskasvu liiguvad nüüd ka Ida-Euroopa endised õitsengupiirkonnad kriisi poole. Eriti puudutab see Eestit. Eestit on tabanud majanduslangus. Eesti majandus langes selle aasta teises kvartalis eelmise aastaga võrreldes 1,4 protsenti. See on kui peojärgne pohmell. 90te lõpus alustas Eesti ennekuulmatut jahti, et lääneriikidele järele jõuda. Eeskujuks oli Soome. Eesti tahtis rahvusvaheliselt tuntuks saada kui e-riik. Pärast 50 aastat kestnud plaanimajandust panustasid Eesti valitsused radikaalsetele turumeetoditele. Aastaid kinnitasid majandusnäitajad valitsuse kursi õigsust. Kuid nüüd kostab ka kriitikat. Skeptikute hulka kuulub ka Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Rainer Kattel. Praegust olukorda analüüsib Kattel paari lausega: „Me tegime endale asja liiga lihtsaks. Liberaliseerisime ainult, selle asemel, et strateegilist tööstuspoliitikat välja arendada.“ Eesti meelitas ligi tohutult investeeringuid. Vaimustunult sukeldusid eestlased tarbimisse. See tekitas majanduskasvu, mis pole aga jätkusuutlik, ütleb Kattel. Eesti toodab ja ekspordib liiga vähe. Eesti pole oma 1,4 miljonilise rahvaarvuga sobinud kunagi nii hästi odavaks allhankemaaks kui näiteks Slovakkia. Lõppude lõpuks asub Eesti nii kaugel idas, et „idamerd“ (sks. Ostsee) seal Läänemereks kutsutakse. Peale selle pole tööjõud Eestis enam ammu odav: mõningates sektorites on palgad viimase kolme aasta jooksul kasvanud 30 protsenti. Langus tabas Eestit, kui USA laenukriis Euroopasse jõudis ning kui kerkivad nafta- ja toidukaupadehinnad inflatsiooni kiirendasid. Kattel arvab, et Eesti oleks pidanud haridusse investeerima. Selle asemel, et välisinvestoritele loota, oleks valitsus pidanud edendama kohalikku ettevõtlust. Nii ongi Eesti ainsaks globaalseks edulooks IT-firma Skype. Firma tegevjuht Eestis Sten Tamkivi ütleb, et üha raskem on leida firmasse uusi inimesi, kuna seal vajatakse parimatest parimaid. Liberaliseerimine oli tema arvates õige, kuid poliitikud oleksid pidanud hoolitsema selle eest, et Eesti ülikoolidest oleks tulnud veel rohkem spetsialiste. „Majanduskasv on Eesti laisaks teinud,“ ütleb Tamkivi. (Das Ende des Estland-Booms, Jan Puhl, Der Spiegel, 01.09)

Die baltischen Staaten vor einer Rezession

Baltimaad seisavad ilmselt mõõnaperioodi lävel. Veel mõned kuud tagasi kiitsid majanduseksperdid ja valitsused majanduse jahtumise heaks, kuna oodati, et see toob kaasa ka inflatsiooni languse. Nüüd lõhkeb spekulatiivne majandusmull. Eriti raskelt tabab see Eestit ja Lätit, kus kokkuvarisemise äärel seisab kinnisvaraturg ning tarbijad on ebakindlad. Eestis, mis on viimase 15. aasta jooksul kõige selgemalt radikaalse turumajanduse teed käinud ning mida tema edu tõttu pikka aega moderniseerimise näiteks toodi, võis langust täheldada juba 2007. aastal. Kui majanduskasv oli siis aastas keskmiselt veel 7,1 protsenti, kasvas majandus 2007. aasta 4. kvartalis veel vaid 4,5 protsenti. 2008. aasta 1. kvartalis langes majanduskasv 0,1 protsendile ning ka kogu aasta peale ennustavad analüütikud tagasiminekut. Samal ajal kasvas kiiresti inflatsioon. Tarbijate usaldamatust põhjustab aga põhiliselt kinnisvaramulli lõhkemine. Kui kinnisvarahinnad viimaste aastate jooksul kolmekordistusid, on nad alates 2007. aastast kõvasti langenud. Samuti vähendab tarbimist ja investeerimisvalmidust see, et pangad on karmistanud laenutingimusi. (Die baltischen Staaten vor einer Rezession, Th., FAZ, 02.09)

Dreckige Expertise

Eesti panustab enim maailmas põlevkivile. Põlevkivi põletamisel saadakse 90 protsenti Eestis kasutatavast energiast. Kuid põlevkivist elektri tootmisel paisatakse õhku kaks ja pool korda enam süsinikdioksiidi, kui gaasi või söe põletamisel. Sellele vaatamata tahab Eesti Energia selle kütteaine kohta tehtud ekspertiisiga välismaal äri teha. Teiste hulgas tunneb Eesti oskusteabe vastu huvi ka Hiina. „Me töötame kahe projekti kallal Jordaanias,“ ütleb Eesti Energia juhatuse liige Harri Mikk. Eestis, Narvas asendatakse aastakümneid vanu elektrijaam moodsaga. Keskkonna huvides investeerib Eesti Energia ka tuuleturbiinidesse. Põlevkivi varusid jätkub Eestis veel 40 aastaks. Et riik pärast seda Venemaast sõltuvusse ei satuks, loodab valitsus Euroopale. Kaks aastat tagasi võeti kasutusele Eesti ja Soome vaheline merealune kaabel Estlink, esimene ühenduslüli Euroopa elektrivõrguga. 2013. aastal peaks käiku minema Estlink 2. Koostööd tehakse ka tuumaenergias. Eesti Energia plaanib koos Leedu, Läti ja Poolaga projekti Ignalina II. (Dreckige Expertise, Matthias Kolb, Süddeutsche Zeitung, 01.09)

Talfahrt in Tallinn

Internetist vaimustunud Eestis võiks möödunud kuid kirjeldada ehk kui ühendusviga. Majanduse järsk tõus on nüüdseks läbi: maailmas möllava finantskriisi keerised nõrgestavad ka Balti Tiigrit Eestit ja tema aktsiaturgu. Aastaga kaotas sealse börsi üldindeks OMX Tallinn 40 protsenti oma väärtusest. Indeksit OMX Baltic 10, mis sisaldab Baltikumi kümmet tähtsamat firmat, tabas juuli lõpus ajalooline madalseis. Aktsiaindeksi väärtus vähenes võrreldes eelmise aastaga poole võrra. Seejuures oli Baltikum siiani tuntud pigem oma kiire kasvu tõttu. Alates 2004. aasta maist, mil Eesti, Läti ja Leedu ELiga liitusid, kuni eelmise aasta suveni kasvasid börsinoteeringud kuni 150 protsenti. Vaatamata Eesti nõrgale perioodile, on majanduseksperdid lootusrikkad. Tallinna börs on suutnud tasakaalu saavutada. Kes Eestis investeerida tahab, peab aga kaua sobivat vara otsima. Baltimaade turud on ühtekokku väga väiksed. Tallinna börsi päevane käive jääb 2,5–3,5 miljoni euro vahele. (Talfahrt in Tallinn, Marc Steinhäuser, Süddeutsche Zeitung, 01.09)

„Moskau hat sich nicht geändert“

Intervjuu dirigent Paavo Järviga, kes juhatab Cincinnati sümfooniaorkestrit, Hesseni Raadio sümfooniaorkestrit ning Bremeni Saksa Kammerfilharmooniat. Järvi ütleb, et kuigi seda on palju ning vahepeal tekib probleeme logistikaga, ei taha ta olla külalisdirigent. „Oma orkestriga jõuan ma parema tulemuseni,“ ütleb Järvi. „Ainult nii on võimalik saavutada muusikutega tihe side ning intiimne usaldus, mida ma vajan.“ Küsimuse peale, kuidas on võimalik, et nii väiksest riigist nagu Eesti nii palju suurepäraseid muusikuid pärineb, vastab Järvi: „Ilmselt on põhjus selles, et muusika on meie eneseväljenduse üks eelistatumaid meediume. Kunst ja muusika moodustavad meie kollektiivse identiteedi. Tugevamini kui mujal mõjutavad muusikud Eestis nooremat põlvkonda. Rahvusvahelist karjääri tehes on Paavo Järvi sõnul raske vastata küsimusele, kus inimene täpselt elab. Olulisem on tema sõnul, et ta annab panuse oma kodumaa kultuuri arengusse, toetades näiteks muusikaalaseid noorteprojekte. Gruusia sündmusi nimetab Järvi kõigi endiste Nõukogude võimupiirkonda kuulunud rahvaste jaoks kalliks õppetunniks. „Nõukogude mentaliteet elab siiani. Gruusia õppetund peaks läänt valede ettekujutuste eest hoiatama, kuid lääs on moraalselt nõrk ning kardab sõjalisi tagajärgi.“ („Moskau hat sich nicht geändert“, Markus Schwering, Kölner Stadt-Anzeiger, 04.09)

Stimmliche Freundschaftsbande

Eesti laulev revolutsioon ja sellega seotud vabanemine Nõukogude võimu alt on legendaarsed. 20 aastat tagasi tõestasid Eesti kodanikud laulva revolutsiooniga, et asjaarmastajate laul võib kukutada isegi poliitilise struktuuri. Kui ilusasti need revolutsioonilised hääled kõlavad, võis kuulda Hohenhamelnis. Seekord oli tegemist kooriga Oonurmest, mis külastas Hildesheimi rahvusvahelist koori. Koos anti Hohenhamelni kirikus mälestusväärne kontsert. Oonurme koori etteaste oli kirgas ja rõõmsameelselt kerge. Koori juhatab eesti tippdirigent Ants Üleoja, kes oli ka laulva revolutsiooni teerajajaks. (Stimmliche Freundschaftsbande, Ulrich Jaschek, Peiner Allgemeine Zeitung, 10.08)

Von Wechselkursdiskursen und Hotelbettendebatten

Jürgen Roth kirjeldab grupireisi läbi Baltimaade, mille raames külastati ka Tallinna. Teel Riiast Tallinnasse saadavad meid lihtsalt aasad ja okaspuumetsad. Eesti on Baltikumi väikseim ja kõige hõredamini asustatud maa. Eesti ajalugu on pärimuste poolest vaene, kuna eesti keel sai laialt levinud kirjakeeleks alles 19. sajandil. Tallinna ajalugu on sama vaheldusrikas kui Riia ja Vilniuse oma. Olles taanlaste, Saksa ordu, rootslaste ja venelaste võimu all, sai Tallinnast alles 1918. aastal iseseisva Eesti pealinn. See vägivaldne ja segane ajalugu on kontrastiks Toompea, kaitseehitiste ja 16. sajandist pärit linnamüüri võimsale muljele. Toompeal troonib Aleksander Nevski katedraal, mille vastas asuvas roosas lossis resideerib Riigikogu. (Von Wechselkursdiskursen und Hotelbettendebatten, Jürgen Roth, FAZ, 04.09)

Ensemble "Leigarid" aus Estland kommt

Folklooriansambel Leigarid esineb Saksamaal Bräunlingenis. Ansambel esitleb sealsel tänavamuusikapühapäeval eesti rikkalikku muusikat ning kirjut folkloori. Leigarid asutati 1969. aastal ning enamus 200 aktiivsest liikmest astuvad koos üles juba üle 30. aasta. Leigarites on tantsurühmad nii lastele kui täiskasvanutele, rühmad lauljatele ja pillimängijatele. Esimesest päevast peale on Leigarite eesmärgiks olnud eesti kombestiku esitlemine seda võimalikult autentselt tehes. (Ensemble "Leigarid" aus Estland kommt, Jürgen Bertsche, Südkurier, 21.08)

Estinnen rufen den handyfreien Tag aus

Eesti kunstnikud Eve Arpo ja Riin Kranna-Rõõs šokeerivad mobiilisõltlasi oma installatsiooniga „Päev ilma mobiilita“. Arpo ja Kranna-Rõõs korjavad kohapeal mobiilid kokku, et need üheks ööpäevaks kunsti teenima panna. Mobiiltelefonid riputatakse mobiilipuu otsa, kus pidevalt kuskil heliseb või vilgub. Mobiilide loovutajad said Tallinnas ja Edmontonis kogeda, kui ebaharilik on järsku mitte kättesaadav olla. (Estinnen rufen den handyfreien Tag aus, Sascha Koesch, Fee Magdanz, Robert Stadler, Der Spiegel, 31.07)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

"Die EU wird zersetzt von Missstimmungen"

Saksa Euraasia-ekspert Alexander Rahr ütleb intervjuus ajalehele Der Standard, et Kaukaasia stabiilsuse huvides on äärmiselt oluline, et EL räägiks ühel häälel. EL oli lihatüli puhul Poolaga solidaarne, teistes küsimustes seisti Baltimaade kõrval. Nüüd nõuab EL õigustatult solidaarsust nendelt riikidelt. Euroopa ei tohi Venemaa vastu Euroopas julgeolekuarhitektuuri üles ehitada. Baltimaad ja Poola tahtsid seda igatahes teha. Just praegu on võimalus laiendada Euroopa julgeolekupoliitikat Kaukaasiasse. Küsimusele, kas Baltimaad vene vähemuse tõttu tõesti Venemaa sõjalist sekkumist kardavad, vastab Rahr: „Pärast N. Liidu lagunemist tunnistas Venemaa, et on valmis andma endistele Nõukogude kodanikele Vene passid. Balti riikide puhul pole see aga teema. Baltimaade elanikud ei taha Venemaale minna, vaid ELi heaolu. Vastuseks baltlaste hirmudele tuleb neil pidevalt meeles hoida, et nad ei kohtle oma vähemusi vastavalt Euroopa standarditele. EL peaks siin edusamme nõudma ja Balti riikidele selgeks tegema, et Venemaa sekkumise oht väheneb, kui vähemusi hästi kohelda. ("Die EU wird zersetzt von Missstimmungen", Manuela Honsig-Erlenburg, Der Standard, 02.09)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Le conflit qui empoisonne les rapports Est-Ouest

Artiklis analüüsitakse Gruusias 7.-8.augustil toimunut. Peale seda, kui Vene väed sisenesid Gruusia territooriumile ja Venemaa tunnustas Lõuna-Osseetia ning Abhaasia iseseisvust, on rahvusvaheline tasakaal kõikuma löönud. Euroopa Liit on Venemaa küsimuses lõhenenud. Põhjamaad, Suurbritannia ja Ida-Euroopa riigid soovivad Vene vastaseid sanktsioone. Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa seevastu ei toeta sanktsioone. Soome on aga teatanud, et mõtleb tõsiselt NATOga liitumisele. Ajakirjanik tsiteerib Eesti president Toomas Hendrik Ilvest, kes püüdis Le Monde´s veenda partnereid EL-s, et Venemaaga suhtlemisel dialoogist ei piisa, kuna “21. sajandi poliitiliste meetoditega on võimatu 19. sajandist pärinevate jõumeetodite vastu võidelda”. Küsimus vene-vastastest sanktsioonidest on delikaatne ja seni üksmeelse lahenduseta.
(Le conflit qui empoisonne les rapports Est-Ouest, Laure Mandeville, Le Figaro, 2.09)

Les pays Baltes s´effraient du voisin russe

Ajalehe Libération Vilniuses elav korrespondent Marielle Vitureau kirjutab, et Gruusias toimuv paneb Balti riike muretsema. Eesti, Läti ja Leedu kardavad, et võivad olla järgmised ohvrid. "Me oleme küll NATO ja ELi liikmed, kuid oleme ohus olenemata sellest, kas meie territooriumil elab venelasi või mitte", räägib Eesti endine peaminister Mart Laar, kes on viimased kolm aastat Gruusia presidenti nõustanud. Venemaa, kes ei suuda siiani aktsepteerida kolme Balti riigi iseseisvumist, oskab hästi kasutada salakavalaid mõjutusmeetodeid. Näiteks peatas Venemaa 2006. aastal "tehnilistel põhjustel" Leedu ainukese nafta rafineerimise tehase toorainega varustamise ning manipuleerib kaasmaalaste küsimusega Eestis ja Lätis.
Balti riikides on väga tugev toetus Gruusiale. Tallinnas 20. augustil iseseisvuse taastamise aastapäeva pidustuste raames korraldatud kontserdil, kuhu olid kutsutud ka muusikud Gruusiast, osales ligikaudu 100 000 inimest. Leedus annetati mõne päevaga Gruusia toetuseks 100 000 eurot.
Euroopa Liidu Ida-suunaline naabruspoliitika on Balti riikidele olnud prioriteediks ELiga liitumisest saadik. "Meie elatustase N.Liidus oli sarnane. Meil õnnestus pääseda, neil mitte. See on loogiline, et nad otsivad nõu meilt, kes oleme samad etapid juba läbinud", selgitab Mart Laar. Leedu konservatiivse partei juhi Andrius Kubiliuse sõnul “andis Gruusia ees NATO ukse kinni jätmine Venemaale rohelise tee agressiooniks ja meie võime olla nimekirjas järgmised", kinnitab ta. Hirm Venemaa ees on seda suurem, et Vene suursaadikud kolmes Balti riigis ei hoidnud Gruusia poolehoiu avaliku eksponeerimise ees oma kättemaksuhimu vaka all.
(Les pays Baltes s´effraient du voisin russe, Marielle Vitureau, Libération, 1.09)

Minorités russophones

Le Monde kritiseerib juhtkirjas Eestit ja Lätit, kes pole lahendanud oma territooriumil elavate venelaste kodakondsusküsimust. Kodakondus antakse venelastele Eestis ja Lätis vaid juhul, kui on sooritatud integratsiooni test. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, millest on teavitatud ka OSCE-d ning mis võib Venemaale anda võimaluse oma passide jagamiseks nendes riikides. Samas kritiseeritakse ka Prantsuse presidenti, kes 12. augustil Moskvas tunnustas Venemaa "õigust kaitsta vene vähemuste õigusi väljaspool Venemaad". Vene vähemusi elab endise NSVLi territooriumil väljaspool Venemaad asuvatel aladel 20 miljonit. Venemaa soov olla nende kõigi eestkostjaks on küsitav, kui tegemist ei ole just ebaõiglusega nagu see on Eestis ja Lätis.
(Minorités russophones, Juhtkiri, Le Monde, 1.09)

L´Estonie prépare une loi pour limiter l`accès aux casinos

Peale aastaid kestnud liberaalset suhtumist hasartmängudesse kavatseb Eesti valitsus võtta vastu uue kasiinosid puudutava seaduse. Uus seadus peaks karmistama kasiinodele tehtavaid ettekirjutisi ja pidurdama mängusõltlaste hulga kasvu. Rahandusminister Ivari Padar väljendas pressis juba mullu oma isiklikku seisukohta, et sulgeks hea meelega kõik kasiinod Eestis. Tänu äärmiselt leebele seadusandlusele kuulutas ajakiri Bluff Europe Tallinna üheks Euroopa populaarseimaks hasartmängupaigaks. Kasiinode hiigelkasumid on üldise majanduslanguse tõttu tänaseks veidi vähenenud. Hoogsa majanduskasvu aastail julgelt kasiinodes panustanud mänguritest on paljud sattunud võlgadesse. Vanalinnas asuvates mänguautomaatidega täidetud saalides võib kohata arvukalt turiste. Hoopis pahaendelisem pilt avaneb kesklinnast kaugemal, samuti väikelinnades, kus mängusaalid on ehitatud suisa elumajade keldritesse. 18 erafirmat haldab ühtekokku 160 mängusaali Eestis. 2004.-2006. aastani tõusis tõsise sõltuvushäirega mängurite hulk 2,4%lt 3,4%ni täiskasvanud elanikkonnast. Absoluutarvudes tähendab see 45000 isikut. Lisaks neile kuulub veel 40000 inimest riskigruppi. Seda on oluliselt rohkem, kui teistes maades, nendivad Sotsiaalministeeriumi töötajad. Uue seaduse jõustumise järgselt peaks mängupaikade arv vähenema umbes kolmandiku võrra, mänguautomaatide arv jääb seejuures tõenäoliselt samaks.
(L´Estonie prépare une loi pour limiter l`accès aux casinos, Olivier Truc, Le Monde,2.09)

L'Estonie, pays high-tech

Eesti on kaasaegsete IT rakenduste poolest Euroopas esikohal. Kui Prantsusmaal nõuavad parkimisautomaadid münte, siis Eestis saab parkimise eest maksta SMSiga. "Me oleme püüdnud saada suureks omal moel", kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli professor Linnar Viik. 1,4 miljoni elanikuga Eesti taastas oma iseseisvuse alles 1991. aastal peale pool sajandit kestnud nõukogude okupatsiooni. Ometi võib siin täna leida arvukalt näiteid hästitoimivatest internetilahendustest. Internet on Eestis kättesaadav ka igas koolis. Toimuvad e-valimised, e-valitsus ning kodanikel on ID-kaart. Peale nõukogude sõjamonumendi teisaldamist Tallinnas 2007. aasta aprillis langes Eesti ulatuslike küberrünnakute ohvriks. Pankade ja paljude haldusasutuste kodulehed olid blokeeritud ning rünnakute korraldamises kahtlustati Venemaad.
(L'Estonie, pays high-tech, Direct matin plus, 1.09)

SOOME AJAKIRJANDUS

Viro haluaa katkaista Venäjän ja EU:n viisumineuvottelut

Eesti valitsus soovib, et EL katkestaks viisaläbirääkimised Venemaaga, kuid teistest Venemaa-vastastest sanktsioonidest pole Eestis räägitud. ELi Gruusia-teemalisel tippkohtumisel teeb Eesti ka ettepaneku saata Gruusiasse ELi rahuvalvajad. Venemaa tegevus Gruusias on olnud Eesti NATO-liikmesuse pooldajatele tõestuseks, et Eesti liitumine NATOga oli õige. Viimaste päevade sündmuste tõttu saab Eesti kaitseministeerium järgmise aasta riigieelarvest ilmselt rohkem raha, kui muidu oleks saanud. Moskva ähvardused ning kriitika NATO, Ukraina ja Balti riikide suunas on Eestis tekitanud uusi küsimusi Läänemere gaasijuhtme julgeolekuriskide kohta. On meenutatud Vladimir Putini lubadust, et gaasijuhtme julgeolekuküsimuste pärast ei tarvitse muret tunda, kuna Venemaa oleks vajaduse korral valmis saatma gaasijuhet kaitsma oma sõjalaevad. (Viro haluaa katkaista Venäjän ja EU:n viisumineuvottelut, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 30.08)

USA haluaa vahvistaa Baltian maiden puolustusta Venäjän varalta

USA uus suursaadik NATOs Kurt Volker kutsub kaitseallianssi üles tugevdama oma võimet kaitsta Baltimaid. Volker ütles intervjuus ajalehele Financial Times, et NATO on kohustatud Balti riike rünnaku korral kaitsma. „Artikli number viis“ kohustus on selgesti mõistetav mitte ainult poliitilise vaid ka sõjalise meetmena. Volkeri sõnul peab NATO sõjalise planeerimisega näitama, et kavatseb Baltimaid toetada. Tegutseda tuleb aga provotseerimata ja kiirustamata. Olulisim on säilitada NATO usutavus. Reservohvitser Leo Kunnas on pikka aega hoiatanud, et NATOl pole operatiivset Baltimaade kaitseplaani, kuna on Venemaad partneriks pidanud. ELi otsus, et Venemaale ei kehtestata sanktsioone, ei üllatanud eestlasi. Riigikogu liikme Mart Nuti sõnul vibutas EL Venemaale tippkohtumisel vaid sõrme. (USA haluaa vahvistaa Baltian maiden puolustusta Venäjän varalta, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 04.09)

Viron presidentti huolestui menneen ajan henkäyksistä

Kokkuvõte president Toomas Hendrik Ilvese Prantsusmaa ajalehele Le Monde antud intervjuust. President on eriti mures sellepärast, et Gruusia kriisi tagajärjel on muutunud Euroopa julgeolekustruktuur. Ilvese hinnangul on ELi võimalused eriti piiratud: „Probleemiks on see, et me elame oma postmodernses Euroopas, kus kõik on ilus ja hea. Ning ühtäkki leiame end 19. sajandi suurvõimuga koos olevat. Euroopa ei ole selleks valmis.“ Ilves ei usu, et Baltimaade julgeolek oleks Gruusia kriisi tõttu ohus. Baltlased tunnevad end ELi ja NATO liikmetena kindlalt. Kuid ka NATO peaks olukorra Ilvese hinnangul ümber hindama. (Viron presidentti huolestui menneen ajan henkäyksistä, Ismo Nykänen, Aamulehti, 30.08)

Baltian kupla puhkeaa

Baltimaade majandused nõrgenevad kiiresti. Eesti SKP langes selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,4 protsenti. Kasvu vaibumine oli oodatav, kuna Baltimaade majanduskasv oli varem tohutult kiire. Nüüd arutletakse, kas Balti riigid pääsevad olukorrast kerge kukkumisega või järgneb tõeline prahvatus. Protsessi lõppu ei määra mitte ainult majandusministrid ja keskpankade juhid Tallinnas, Riias ja Vilniuses, vaid võtmepositsioonis on ka Põhjamaade suurpangad. Reitinguagentuur Standard & Poor's kirjutab värskes analüüsis, et SEB ja Swedbank on kohalikel laenuturgudel nii määravas positsioonis, et toimivad praktiliselt piirkonna keskpankadena. Swedbank, SEB, Nordea, Sampo ja DnB Nor on Baltimaades 2000. aastatel kõvasti kasvanud. Nad on andnud suure osa ettevõtete ja eralaenudest Eestis, Lätis ja Leedus. Kui Baltimaade majandused pöörduvad langusesse, satuvad ka pankade sealsed tütarettevõtted tugeva surve alla. Baltimaade probleemide üheks põhjuseks on see, et kõik kolm riiki on sidunud oma valuuta euroga ega saa ajada iseseisvat rahanduspoliitikat. Kõrge inflatsioon ei lase aga Balti riikidel eurotsooniga liituda. Nii on Baltimaad ummikus – kindel vahetuskurss ilma reaalse lootuseta kiirest EMU-liikmesusest. Baltimaade tugevad avaliku sektori majandused on kui turvapadjad. Eesti riigivõlg on vaid 3 protsenti SKPst. Kui kõik hästi läheb, saavad Baltimaad madalkonjunktuuri tagajärjel inflatsiooni kontrolli alla, ilma et avaliku sektori majandus liiga palju nõrgeneks. See võib avada tee eurotsooni mõne aasta pärast. Kui Baltimaid tabab aga Argentiina 2002. aasta saatus, põhjustab see suuri kaotusi kõigile põhjamaistele emapankadele. Ümbritsev maailm eeldab, et Rootsi, Soome ja Norra emapangad veavad oma Baltimaades asuvad tütarpangad madalkonjunktuurist läbi. (Baltian kupla puhkeaa, Gunnar Örn, Kauppalehti, 01.09)

Merrill Lynch: Baltia iskee rajusti Swedbankiin

Baltimaade tugev majanduslangus kõigutab Swedbanki bilanssi. Merrill Lynchi analüütikud on Baltimaade külastuse järel oma prognoosid tunduvalt süngemaks muutnud. Nende hinnangul peavad pangad valmistuma selleks, et laenukahjumid Eestis ja Lätis tõusevad järgmisel aastal 2,5 ja Leedus 1,5 protsendini laenubaasist. SEBi olukord on analüütikute arvates Swedbanki omast kindlam. Baltimaade majandused langevad; Eesti ja Läti puhul võiks seda kutsuda vabalangemiseks. Ka Eesti pank räägib juba kõvast kukkumisest. Merrill Lynchi analüütikute hinnangul saabki Baltimaade majanduslangus olema hullem kui 1995. ja 1998.–1999. aasta madalkonjunktuur. Korterite hinnad on raporti järgi langenud Tallinnas 22 protsenti. Usutakse, et järgmisena hakkavad langema äripindade hinnad, mis tekitab rahastajatele lisaraskusi. Pankade raskusi lisab hoiuste vähesus. Lätis on laene 2,5 korda hoiustest rohkem, Leedus ja Eestis on see suhtarv umbes 1,8. (Merrill Lynch: Baltia iskee rajusti Swedbankiin, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 01.09)

Avoin raja on pysynyt hyvin hallinnassa Schengenin laajennuttua

Tundub, et seoses Schengeni viisaruumi laienemisega kardetud julgeolekuohud pole tõeks saanud. Kolonelleitnant Kimmo Elomaa Soome Piirivalve staabist ütleb, et riiklik ja piirivalve kuritegude statistika ei näita märgatavaid muutusi. „Muidugi on alles liiga vähe aega mööda läinud, et öelda midagi pikema perioodi muutuste kohta.“ Passikontroll lõppes Soome ja Eesti merepiiril 2007. detsembris, kui Baltimaad teiste riikide hulgas Schengeni ruumiga liitusid. Elomaa räägib, et nii piirivalvel kui ka teistel ametitel on selgeid tähelepanekuid, et üle sisepiiride tuleb ka Soome palju ebaseaduslikult Schengeni ruumis viibivaid isikuid. „Kuid sellega nõustuti Schengeniga liitudes,“ ütleb Elomaa. Ebaseaduslikud piiriületajad, salakaubavedajad ja teised kurjategijad tuleb nüüd kätte saada infovahetuse põhjal. Erinevad ametnikud jagavad informatsiooni kurjategijate liikumise kohta Schengeni infosüsteemi kaudu. Tallinnas asuv Soome piirivalve kontaktisik aitab selles töös. (Avoin raja on pysynyt hyvin hallinnassa Schengenin laajennuttua, Tuomas Rimpiläinen, Turun Sanomat, 01.09)

Tallinkin miehistö seilaa ilman sopimusta

Eesti meremehed on üheksa aasta jooksul esimest korda ilma palgalepinguta. Laevafirma Tallink ei jõudnud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga (EMSA) määratud ajaks palgatõusus kokkuleppele. EMSA on nõudnud üle 20-protsendist palgatõusu, meremehed soovivad palgad Soome ja Rootsi tasemele tõsta. Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatele meremeestele maksab Tallink kõige madalamat palka. Eesti lipu all sõidavad muu hulgas Helsingi ja Tallinna vahel liiklevad Star ja Superstar. (Tallinkin miehistö seilaa ilman sopimusta, Heidi Vaalisto, Taloussanomat, 03.09)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Петербургский бизнес в Евросоюзе не заплачет

Mida arvavad Peterburi suurettevõtjad võimalikest ELi sanktsioonidest Venemaa suhtes? Kinnisvara ja muu omandi arestimist ei usuta, ehkki seda on juba rakendatud Prantsusmaal. Venemaa ambitsioonide tõttu Kolmandat maailmasõda ei alustata, kuid teed WTOsse püütakse tõkestatakse. Samuti seatakse sisse viisapiirangud. Sillamäe Sadam AS kaasomanik Andrej Katkov arvab, et tema ei ole kaasvastutav valitsuse otsuste osas ning teda ei saa karistada. Tema äri Eestis ei ohusta miski, Eesti-Vene suhted on niigi teravad. Osa ärimehi kurdab pikemaajaliste välisinvesteeringute vähesuse üle Venemaa turul, mis on otseselt Vene valitsuse läbimõtlematu tegevuse süü. Aleksander Kašin, EGO-Holdingu (mille koosseisus on 25 finants- ja tööstusettevõtet) direktorite nõukogu juht arvab, et kui veel Krimm kah Ukrainalt võetaks, tuleks Putinile ja Medvedevile eluajal mälestusmärk püstitada. Vene aktsiad tõusevad! (Петербургский бизнес в Евросоюзе не заплачет, Дарья Рыжкова, Деловой Петербург, 1.09)

Петербург представят на эстонский манер

Tallinna Linnavolikogu saadik Oksana Laasi suundub tööle Peterburi (Otseinvesteeringute agentuuri) ning hakkab vastutama välisinvesteeringute eest Peterburis. Siiani pole välismaalased olnud ametipostidel, mis seotud linnavõimudega. Oksana on tegelnud marketingiga, tal on suur kogemus. Eesti-Vene suhete madalseisu taustal on Oksana kutsumine sellele ametikohale tõstnud Peterburi usaldusväärsust investeerimiskohana. (Петербург представят на эстонский манер, Мария Мокейчева, Деловой Петербург 27.08)

Условия сотрудничества

Oktoobri raudtee on lõpetanud mastaapsed (1990. aastatel alanud) uuendused ja ümberseadistamised piiriäärsetes jaamades (mh Jaanilinn ja Petseri). Tingitud olid need ümberkorraldused Eesti ja Läti iseseisvumise ja uute reeglitega piiridel, mida nad nõudsid. Tohutud ummistused, mis vahepealsetel aastatel aegajalt tekkisid piirijaamades, olid tingitud infrastruktuuri ja läbilaskevõime nõrkustest. Moderniseerimise tingis ka rahvusvaheliste vedude tunduv kasv. Pärast Eesti ja Lätiga piirnevate jaamade uuendamist on asutud ümberkorraldustele Soomega piirnevates jaamades. (Условия сотрудничества, Яна Позолотчикова, Гудок, 2.09)

Горячие эстонские надежды

Tallinna sadam seab eesmärgiks endiste veosemahtude taastamise. Tallinna sadama baasil plaanivad Eesti ja Hiina rahvusvahelise logistikakeskuse rajamist. Hiinlased on lubanud nii investeeringuid sadamasse kui ka Eesti impordi soodustamist, parandamaks Eesti väliskaubanduse balanssi. Vene uuringute agentuuri InfraNews juht Aleksej Bezborodov kahtleb, kas Hiina ja Eesti vahelised konteinerveod kavandatud mahtusid saavutavad ning vaevalt hiinlased ka tegelikult tõsisemaid investeeringuid kavandatud logistikakeskusesse teevad. Lähema 15 aasta jooksul seda keskust ilmselt ei tule. Praegune Eesti-Vene raudtee olukord ja läbilaskevõime kavandatud transiidimahte ei toeta. Vene raudtee mingeid lisainvesteeringuid ei kavanda. (Горячие эстонские надежды, Альбина Булатова, Гудок, 2.09)

Остановит ли конфликт с Западом модернизацию России?

Igor Bunin – Poliittehnoloogiate keskuse spetsialist jt.: Kas konflikt läänega suudab takistada Venemaa moderniseerimist? Kuidas peegeldub Kaukaasia konflikt Venemaa siseoludes? Praegu järgivad kõik selget ülalttulnud direktiivi – mitte kütta üles rahvusvahelist vaenu, nagu see juhtus 2006. aastal Gruusiaga ning 2007. aastal Eestiga. Tõke riigi moderniseerimisel võib tekkida vaid siis, kui me ei saa piisavat tehnoloogilist toetust läänest. Venemaa ei soovi isolatsiooni. (Остановит ли конфликт с Западом модернизацию России?, Эхо Москвы, 31.08)

Ну, за Кондолизу!..

Thbilisis on juba olemas G. W. Bushi prospekt. Sellest on muidugi vähe. Vaja on veel, et ilmuksid McCaini puiestee, Dick Cheney plats, Brzeziński põik, FBI ja LKA prospektid ning mõned Kaczynski ja Juštšenko nimelised laste mänguväljakud. Kasulik oleks igavikustada ka Baltimaade panus Gruusia kaitsesse inimsööjaliku Moskva eest. Võiks luua skulptuuri Moskva suunas pissivatest poisikestest. Kuid tegelikult peaks skulptuuri eest hoolt kandma Moskva ise. Nimelt peaks püstitama mälestusmärgi Condoleezza Rice jaoks, tänu kellele on Venemaa ühiskondlik teadvus tublisti kainestunud. Kui nüüd Vene kindralite palk tõuseb ja soldatid hakkavad saama tervislikumat ja kasulikku lobi, siis me teame, keda tänada. Tänu Sulle, Condoleezza, puhuvad nüüd meie patrioodid oma sarve nii, nagu ei kunagi varem. Nii et vähe ei tundu! Nii meile, kui teile. Sa ju tead, et patrioot on Venemaal hirmus jõud, nüüd muutub see veelgi hirmsamaks. Meie patrioodid, kui püssirohtu ei jätku, laksutavad Euroopa kasvõi kärbsepiitsadega siruli. Kahju. Meil demokraatidel meeldis nii väga uskuda NATO rahuarmastusse, meie meremeestel meeldis nii väga ühiselt manööverdada maailma ookeanidel, kuulata ühiste laskeharjutuste muusikat… Õlg õla kõrval teie sõduritega jälitasime alatut al Qaedat. Nüüd aga on illusioonid purunenud. Euroopa sõltumatus USAst on erootiline unenägu! Aitäh Sulle, Condoleezza, et peksid oma ameerikaliku nuiaga siin Euroopas kõik vanadesse teada-tuntud nurkadesse tagasi. (Ну, за Кондолизу!.., Вячеслав Костиков, Аргументы и Факты, 3.09)

Как я готовил архитектурную биеннале в Венеции

14. septembril avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaal. Vene paviljoni kuraator räägib oma tegemistest ja paviljoni kontseptsioonist. Muuhulgas sellest, kuidas teostatakse teemat „Arhitektuur väljaspool hooneid” ning kokkupuutest eestlaste torujuhtme installatsioonikavandiga, mida korraldajad ise väga soovivad. Kahemeetrise läbimõõduga „gaasijuhe” ühendaks Vene ja Saksa paviljoni. Juhe kulgeks läbi näituse territooriumi keskse pargi, vihjates sellele, et Venemaa rikub loodust. Biennaali kuraatoriks määratud USA kriitik Aron Betzky elavnes märgatavalt, kui oli tajuda venelaste kerget vastuseisu. Saaks ju siis biennaal poliitilise skandaaliga tähelepanu juurde kui koht, kus arutatakse tähtsaid üleeuroopalisi probleeme. Kuraator kavandab koguni pressikonverentsi eestlaste torujuhtme teemal. Kahtlane on aga Nord Streami nime kasutamine, nõnda võib ju Gazprom autoriõiguste rikkumise eest kohtusse kaevata. Kuraator oli sellega nõus, nüüd pole see enam Nord Streami toru… seega on projekt kaotanud esialgse mõtte. Tegelikult on eestlaste projekt armas. On täiskasvanud, kellel on reaalne raha ja reaalsed torujuhtmed. Aga on lapsed, kes mängivad, nagu saaksid ka nemad juhtmeventiile keerata. Ukraina paviljon kavandab sealsamas kõrval suure täispuhutava tuumaraketi paigaldamist oma paviljoni… Väga liigutav. (Как я готовил архитектурную биеннале в Венеции, Григорий Ревзин, Коммерсант-Валсть, 1.09)

Умоляю, купите наши шпроты

Venemaal valmib uus märulifilm „D-Day”, omalaadne Arnold Schwarzeneggeri filmi „Commandos” remake. Filmi on juba enne Moskva esilinastust näidatud mitmel pool Venemaal, sealhulgas Tshinvali keskväljakul. Ossseedid võtsid filmi vastu vaimustusega, sest nägid süžees jooni enda saatusest. Peategelasele lubati Lõuna-Osseetia kõrgeimat autasu - Rahvaste sõpruse ordenit. - Peategelane major Ivan peab tapma Eesti presidendi. Nimelt on üks Eesti opositsionäär välja mõelnud kurikavala plaani: vene sõdur maksab kätte Pronkssõduri teisaldamise eest, kogu meedia puhub üles skandaali, Euroopa Liit alustab sõda Venemaaga. Kuid see pole võimalik, Venemaa ehitab gaasijuhet Eestist mööda, Euroopa jätab ta üksi. Nüüd peab Eesti end alandama, anuma, et Venemaa tema sprotte ostaks. Ivan muidugi ei lase end sprottide eest üles osta ning korraldab Vene õhudessantüksuste aastapäeva puhul tõelise ilutulestiku. Lisatud on Schwarzeneggeri süžeele, lisaks kogu eesti intriigile ja vastavalt meeldivatele eestilikult aeglastele dialoogidele, ka vastaskurjami kukkumine pärast nugadevõitlust punase kalamarja tünni. See peaks sümboliseerima ilmselt meie föderatiivset külalislahkust... Kõik lõhkeb, müriseb, susiseb… vene relvade au ja uhkus! Filmil on kõik väljavaated saada populaarseks blockbusteriks. (Умоляю, купите наши шпроты, Семен Кваша, Фильм.ру, 4.09)

Прыгай, Шварц, прыгай!

Venemaal valminud märulifilm „D-Day” räägib sellest, kuidas kurjad eestlased ning Kuriile Venemaale andestada mittesuutnud jaapanlased rikuvad polkovnik Ivani eluidülli - röövivad tema tütre ning hoiavad teda pantvangis. Ivanilt nõutakse, et ta tapaks Eesti presidendi. Kuid Ivan pole nõus. Ning ta asub teele, et lüüa mättasse eestlastest ja jaapanlastest kurikaelu. Tegelikult on vene versioon Schwarzeneggeri „Commandosest” sama jabur nagu oleks, näiteks, tänapäeva Moskva kodutute ja bandiitide poolt esitatud Dostojevski „Idioot”. Kuid parim komöödia on ikka reaalsus ise. Tshinvali esilinastusel kutsus peategelane vaatajaid üles filmi mitte liiga tõsiselt suhtuma, tema kummardus publikule tundus olevat pigem trääsa näitamine. Kõik oli nõnda, kuni lavale ilmus Lõuna-Osseetia ametlik esindaja, ning farss muudeti draamaks… (Прыгай, Шварц, прыгай!, Дарья Горячева, Газета.ру, 4.09)

Архивный волк из Эстонии пишет историю Европы

Ajalooprofessor Aadu Must töötas nädal aega Vladivostoki arhiivides. Mida ta sealt otsis? Tema uurimisteemaks on Eestist pärit inimeste (sh baltisakslaste ja venelaste) ajalugu teiste riikide arhiiviallikates, siiani on ta töötanud Rootsi, Läti ning Moskva, Tomski, Omski, Novosibirski ja Peterburi arhiivides. Kaug-Itta ei kolinud omal ajal mitte ainult talupojad, vaid ka ametnikud ja arstid. Kõik Kaug-Ida luteri pastorid olid Tartu ülikooli kasvandikud. Eesti rannakalurid toodu Kaug-Itta valitsuse tahtel, loomaks konkurentsi jaapanlastele ja hiinlastele. Ning eestlased suutsid seda, kuna siinsed mereolud on sarnased Läänemerele. Aadu must kulus pronkssõduri teisaldamise komisjoni, mis rääkis läbi nii Vene saatkonna ui ka vene diasporaa esindajatega. Kõik oleks võinud kulgeda rahulikult, kui poleks sekkunud poliitikud. Aadu Must osaleb samuti „Euroopa ajaloo” ühisprojektis, milles osalevad ka Venemaa esindajad. Sest Euroopa ajalugu ilma Venemaata on ju mõeldamatu. (Архивный волк из Эстонии пишет историю Европы, Владивосток, 28.08)